EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „ Eesmärk 55“ (ehk „ Fit For 55“) ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni Palume vormistada teie sisend Eesti seisukohtade kujundamiseks EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi kohta järgides allpool olevat struktuuri. Ootame seisukohtade kujundamisele ka teie sisendeid hiljemalt 10.09.2021 aadressile:
[email protected] Paketi- ülesed üldised märkused Paketi konkreetsete failide kohta käivad märkused Failid Märkused EL-i heitkogustega kauplemise süsteem Turustabiilsusreserv Lennunduse ELi heitkogustega kauplemise süsteem Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Hoonete ja maanteetranspordi ELi heitkogustega kauplemise süsteem Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Jagatud kohustuse määrus Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorid Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium CO2 heitkoguse standardid sõidukitele Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Sotsiaalne kliimafond Pea vastutaja: Rahandusministeerium Piirimeede Pea vastutaja: Rahandusministeerium Energiamaksustamine Pea vastutaja: Rahandusministeerium Energiatõhusus Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Taastuvenergia Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Alternatiivkütuste taristu Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lennu ki kütused Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Laevakütused Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: Sotsiaalse kliimafondi määrus (Social Climate Fund - SCF)
Enim seotud sektorid:
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Rahandusministeerium
Kaasvastutajad: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Sotsiaalne kliimafond on üks Euroopa Komisjoni 14.07.2021 esitatud kliimapaketi
(inglisekeelse nimetusega „Fit For 55%“) algatustest,1 mille eesmärk on järgmise
kümne aasta jooksul kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada.
Fondi alusdokumendi eelnõus on seatud eesmärk, et Sotsiaalses kliimafondi kaudu
suunataks kasutusse 25% müügitulust, mis saadakse eeldatavalt hoonete kütmiseks
kasutatavaid kütteaineid ja maanteetranspordikütuseid hõlmavast loodavast lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi osast. Euroopa komisjoni prognoosi
kohaselt eraldataks aastatel 2025–2032 selle fondi kaudu liikmesriikidele kokku ca
72,2 miljardit eurot. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid lisama samaväärse
rahastuse, selleks saab suunata sama transpordi ja hoonete heitkogustega kauplemise
süsteemi müügitulu.
Eesti maksimaalne toetusmaht vahemikuks 2025-2032 on eelnõu kohaselt 207
miljonit eurot, sh vahemikus 2025–2027 ca 68 miljonit ja vahemikus 2028–2032 ca
139 miljonit eurot. Koos riigipoolse kaasrahastusega oleks fondi kaudu kasutatav
toetuse maht kokku ca 414 miljonit eurot.
Uue fondi peamine eesmärk on kompenseerida EL heitkogustega kauplemise süsteemi
laiendamisega kaasnevat sotsiaalset mõju kannatavamatele ja haavatavamatele
sihtühmadele (sh elanikud ning mikroettevõtted) ning seeläbi aidata kaasa
maanteetranspordi ja hoonete valdkonna kasvuhoonegaaside heite vähendamisele viisil,
mis haavatavaid sihtrühmi vähem kahjustaks.
Toetatakse investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse
(sh taastuvenergia tootmise integreerimisse) ning puhtama liikuvuse arendamisse.
Samuti on võimalik pakkuda ajutisi toetusi madalamate sissetulekutega leibkondadele,
leevendamaks hoonete kütmise ja maanteetranspordiga seotud kulu suurenemise mõju.
1
Fondi määrus - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52021PC0568
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: Alternatiivkütuste taristu määruse ettepanek (kehtiva alternatiivkütuste
taristu direktiivi1 asemel), COM (2021) 5592
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Määruse peamine eesmärk on tagada, et ELi transpordisektori keskkonnahoidlikumaks
muutmist toetaks piisav laadimis- ja tankimistaristu, mis võimaldaks kogu ELis hõlpsasti
elektri- ja vesinikusõidukeid (kergsõidukeid ja raskeveokeid) laadida ja tankida.
Alternatiivkütuste taristu määrusega tagatakse, et iga liikmesriigi avalik sektor suudab
pakkuda piisavat laadimisvõimsust, et vastata üha kasvava hulga turule lastavate heiteta
autode nõudlusele, võttes muu hulgas arvesse uuendatavaid sõidukite CO2-heite norme.
Määruse ettepanekus lähtub komisjon prognoosist, mille järgi peaks 2030. aastal liikuma ELi
teedel vähemalt 30 miljonit elektrisõidukit.
Algatuste olulisemad muudatused
Kehtestatakse sõidukipargipõhised ning TEN-T võrgustikupõhised siduvad eesmärgid. Komisjon
soovib ettepanekutega tagada, et iga liikmesriigis oleks registreeritud elektritoitega kergsõiduki kohta
on paigaldatud kumulatiivselt laadimisvõimsus 1 kW ning iga pistikhübriidi kohta 0,66kW. Üle-
euroopalise TEN-T võrgu täielikuks ühendamiseks tuleb 2025. aastaks paigaldada TEN-T põhivõrgu
iga 60 km lõigu kohta vähemalt 300 kW võimsusega kiirlaadimispunktid ja 2030. aastaks vähemalt 600
kW võimsusega kiirlaadimispunktid. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada vastavalt
2030. ja 2035. aastaks (artikkel 3 ja 4). Vesiniku puhul peab olema üks tankla nõutud võimsusnäitajatega
iga 150 km kohta kogu TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes, mis teenindab nii
kergsõidukeid (sealhulgas sõiduautod) kui ka raskeveokeid(artikkel 6).
Elektriliste raskeveokite jaoks tuleb TEN-T põhivõrgu iga 60 km lõigu kohta 2025. aastaks paigaldada
vähemalt 1400 kW väljundvõimsusega laadimispunktid ja 2030. aastaks vähemalt 3500 kW
väljundvõimsusega laadimispunktid. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada iga 100
km lõigu kohta vastavalt 2030. ja 2035. aastaks. Lisaks tuleb üleeuroopalises transpordivõrgus
(linnatranspordisõlmed) 2030. aastaks tagada laadimispunktid turvalistes parkimiskohtades ning
suuremates linnades ja linnastutes, et võimaldada eelkõige linna kaubaautode laadimist (artikkel 3 ja 4).
Veoautode veeldatud maagaasi tankimistaristu puudujäägid kõrvaldatakse 2025. aastaks. (artikkel 8)
1
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94 alternatiivsete kütuste taristu (AFID)
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0559&qid=1627627297542
Lisaks soovitakse ettepanekuga tagada õhusõidukite, laevade ja praamide juurdepääs puhtale elektrile
suurtes sadamates ja lennujaamades. Seisvatest õhusõidukitest tuleneva kasvuhoonegaaside heite, saaste
ja müra vähendamiseks kehtestatakse määruse ettepanekuga kohustus hakata kõiki TEN-T põhi- ja
üldvõrgu lennujaamades seisvaid õhusõidukeid varustama reaktiivkütuse asemel elektrienergiaga.
Kohustust hakatakse alates 2025. aastast kohaldama kõigi väravate ja alates 2030. aastast kõigi
lennujaama territooriumil asuvate parkimiskohtade puhul. Lisaks peavad liikmesriigid hiljemalt 2030.
aastaks tagama, et kogu seisvatele õhusõidukitele tarnitud elekter saadakse otse elektrivõrgust või
kohapeal toodetud taastuvenergiast.
Selleks et toetada puhaste kütuste kasutamist merendussektoris, on uues alternatiivkütuste taristu
määruses sätestatud nõue, et kõikidesse TEN-T võrgu meresadamatesse tuleb paigaldada elektritoide,
mis rahuldaks vähemalt 90% sadamas peatuvate konteiner- ja reisilaevade vajadused. Igas TEN-T
siseveesadamas peab olema kaldaäärne elektritoiteseade (artikkel 9 ja 10).
Samuti on määruses täpsustatud kasutajate teavitamise nõudeid kütuste tankimise ja laadimisvõimaluste
kohta (artikkel 17). Avaliku sektori operaatoritele või avalikult kättesaadava laadimistaristu omanikele
kehtestatakse nõuded muuta kättesaadavaks laadimis - või tankimispunktide andmed. Üldkasutatavate
laadimis- ja tankimispunktide omanikud või käitajad peaksid tagama nendele kuuluvate
alternatiivkütuste infrastruktuuri puudutavate andmete kättesaadavuse ning võimaldama tasuta
juurdepääsu neile andmetele riiklike juurdepääsupunktide kaudu (NAP – national access point).
Saatja: Annaliisa Jäme <
[email protected]>
Saadetud: 30.07.2021 18:10
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: Uus Euroopa Komisjoni kliimapakett "Eesmärk 55"
Manused: Alternatiivkütuste taristu määrus_faktileht.pdf; EL säästlike laevakütuste
määrus_faktileht.pdf; Energia_maksustamise_direktiivi_muutmise_ettepanek_faktileht.pdf;
energiatõhususe direktiivi uuendamise ettepanek_faktileht.pdf;
kliimapakett_faktileht_ELi_HKS.pdf; kliimapakett_faktileht_jagatud_kohustuse_määrus.pdf;
kliimapakett_faktileht_lennundus.pdf; kliimapakett_faktileht_LULUCF.pdf; Maatriks_Paketi
failidest mõjutatud sektorid.pdf; Sisendivorm_EL kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett -
huvigruppide sisendi.docx; Sotsiaalse_kliimafondi_ettepanek_faktileht.pdf; Säästlike
lennukikütuste määrus_faktileht.pdf; Süsiniku_piirimeetme_ettepanek_faktileht.pdf;
Taastuvenergia direktiivi uuendamine_faktileht.pdf
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Head koostööpartnerid!
Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi
koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel
kliimaneutraalsuseni.
Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt
2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga.
Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku
õigusakte.
Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid, mille juurde on lisatud
hüperlingid, mis viivad ettepanekute failideni. Sulgudesse on märgitud lühemad käibel olevad nimetused
vastavate algatuste kohta.
- Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek
(nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem))
- Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse
muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JKM (jagatud kasutuse määrus))
- Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja
ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse
HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu
- Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF)
- Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite
standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid
sõidukitele)
- Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede))
- Otsuse muutmine seoses ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise
süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani
2030 (nn MSR)
- Kliimameetmete sotsiaalfond
- Energiamaksustamise direktiiv
- EL energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek
- EL taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu
- EL alternatiivkütuste taristu ettepanek ning selle strateegiline plaan
- EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation)
- EL säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime)
Paraku eestikeelseid versioone failidest hetkel veel ei ole, kuid kui need valmivad, lisab Euroopa
Komisjon need samade linkide juurde.
Pikema ülevaate paketis kavandatud meetmetest ja nende võimalikust mõjust erinevatele sektoritele on
leitav valdkonniti koostatud faktilehtedest, mis on lisatud manusesse.
Kuna pakett toob muudatusi ka selles, millised algatused erinevatele sektoritele mõju avaldavad, oleme
pannud kokku ka maatriksi, mis annab aimu, millised failid võiksid eri sekotrite esindajatele enim huvi
pakkuda. (Manuse fail nimega „Maatriks“)
Oleme ühiselt (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium) koostamas Vabariigi Valitsuse seisukohti paketile. Seisukohad on kavas kinnitada
Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.
Ootame seisukohtade kujundamisele ka teie sisendeid hiljemalt 10.09.2021 aadressile:
[email protected]
Palume mõtete esitamisel jälgida manuses failis „Sisendivorm“ esitatud struktuuri ning anda oma
vastused otse sellele vormile.
Ühtlasi on meil rõõm teid kutsuda huvigruppidele suunatud kliimapaketti tutvustavale online
infoseminarile 24. augustil kell 14.00-16.00.
Infoseminar toimub Zoom keskkonnas ja sellele saab end registreerida kuni 23.08 siit:
https://forms.gle/Sp8VjEaxGouM32sN7
Küsimuste korral palun samuti esitada need üldmeilile
[email protected]
Head!
Kliimapaketi Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Rahandusministeeriumi tiim.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: EL säästlike laevakütuste määruse ettepanek (FuelEU Maritime), COM
(2021) 5621
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021.
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Algatuse peamine eesmärk on kiirendada säästvate laevakütuste ja laevade heiteta jõuseadmete
kasutuselevõttu.
Algatuste olulisemad muudatused
Ettepanekuga kehtestatakse Euroopa sadamaid külastavates laevades kasutatava energia jaoks
kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärad ning nende arvutamise metoodika sõltuvalt
kasutatavast kütusest. Plaan puudutab suuremaid kui 5000 GT laevu, kes külastavad
liikmesriikide sadamaid, olenemata laeva lipuriigist. Määrust ei kohaldata sõjalaevade,
mereväe abilaevade, kalalaevadele, ajaloolistele laevadele, mehaaniliste vahenditega liikumata
laevade ega mittekaubanduslikul otstarbel kasutatavate riigilaevade suhtes. Arvesse läheb
100% energiast, mis kasutatakse EL sisestel ja 50% energiast, mis kasutatakse EL
algavatel või lõppevatel reisidel.
Piirmäärade kindlaksmääramiseks kasutatakse referentsväärtust, mis kajastab laeva pardal
2020. aastal kasutatud energia keskmist kasvuhoonegaaside heitemahukust, mida on
vähendatud järgmiste protsendimäärade võrra: -2% aastani 2025; -6% aastani 2030; -13%
aastani 2035; -26% aastani 2040; -59% aastani 2045; -75% aastani 2050. Piirmäärade
saavutamiseks jäetakse laevaomanikele võimalus valida vajaminevate kütusesegude ja/või
kasutatava tehnoloogia vahel. Lisaks on võimalik piirmäärade saavutamiseks ajutiselt
heitemahte jälgimisperioodide ja ettevõtjalaevade vahel üle kanda. Täiendavalt kehtestatakse
alates 01.01.2030 reisilaevadele ja konteinerlaevadele suurematele kui 5000 GT kohustus
lülituda ümber kaldavoolule, kui nende seisuaeg sadamas on pikem kui kaks tundi välja
arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et kasutatakse muud heitevaba tehnoloogiat.
Heitemahukuse piirmäärade mittesaavutamise ja määrusele mittevastavate sadamakülastuste
eest tuleb ettevõtjatel maksta trahvi.
Määrus hõlmab kõiki meretranspordis kasutatavaid kütuseid sh. taastuvaid ja vähese CO2-
heitega kütuseid, nagu vedelad biokütused, sünteetilised vedelkütused, vähese CO2-heitega
gaas (sealhulgas veeldatud biogaas ja sünteetiline gaas), vähese CO2-heitega vesinik ja vähese
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0562&qid=1627627206969
CO2-heitega vesinikupõhised kütused (sh metanool ja ammoniaak) ning elekter. Tagamaks
mõnevõrra sujuvama ülemineku ja kohanemisaja on plaanis süsteemi rakendada järk järgult.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: Nõukogu direktiivi ettepanek energiatoodete ja elektri maksustamise
raamistiku restruktureerimise kohta
Enim seotud sektorid: Energiatoodete sh elektri kasutajad ja tootjad
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Rahandusministeerium
Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.augustil 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu (EL)
kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja
maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist. Välja
pakutakse leevendusmeede sotsiaalsete mõjude vähendamiseks.
Energiamaksustamise direktiiv kehtib seni muutmata kujul alates aastast 2003. See on ajale jalgu
jäänud ega aita kuidagi kaasa detsembris 2019 vastu võetud Roheleppe eesmärkide täitmisele.
Senises direktiivis sätestatud energiatoodete ja elektri miinimummäärad on madalad, ELi
liikmesriikide kehtestatud maksumäärades on suured erinevused, maksusoodustuse ja –
vabastuste hulk, ulatus ja mõju on väga suur, sealhulgas fossiilsete kütuste oma.
Energiatooteid ja elektrit hakatakse ettepaneku kohaselt maksustama lähtudes nende
energiasisaldusest (€/GJ) ja mõjust keskkonnale. Kogusest lähtuv maksustamine kaob. Kõik
aktsiisiobjektid grupeeritakse tulenevalt nende mõjust keskkonnale ning hakatakse maksustama
põhimõttel – mida negatiivsem mõju keskkonnale, seda kõrgem maksumäär. Direktiivis
sätestatakse jätkuvalt erinevate energiatoodete ja elektri maksustamise miinimummäärad.
Energiatoodete minimaalsed maksumäärad jaotatakse nelja rühma:
1) fossiilsed kütused, nt diisel ja bensiin: 10,75 €/GJ mootorikütusena ja 0,9 €/GJ kütteainena;
2) gaasilised kütused: 7,17 €/GJ mootorikütusena ja 0,6 €/GJ kütteainena üleminekuperioodiga
10 aastat, mille lõpus maksumäärad võrdsustatakse punktis 1 toodutega;
3) biokütused: 5,38 €/GJ mootorikütusena ja 0,45 €/GJ kütteainena
4) elekter: 0,15 €/GJ sõltumata kasutusotstarbest.
Teatavate fossiilsete kütuste maksusoodustused ja –vabastused kaotatakse ettepaneku kohaselt
ära viisil, et neid ei saa enam maksustada miinimummääradest madalama määraga.
EL-i sisesel õhu- ja veetranspordil ning kalapüügil ei saa enam kohaldada täielikku
maksuvabastust. Nendes sektorites on samuti ette nähtud üleminekuperioodid.
Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. a.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: Euroopa Komisjoni ettepanek energiatõhususe direktiivi muutmiseks,
COM (2021) 5581
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 ning
energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi infopäev 31.augustil.
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku uuendada energiatõhususe direktiivi, millega kehtestatakse
kõrgem siduv energiatõhususe eesmärk ELi tasandil ja suurendatakse liikmesriikide
energiasäästukohustust. Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe valdkonnas on peetud
oluliseks, millest tulenevalt on kogu avalikule sektorile määratud eraldiseisvad
energiatõhususe eesmärgid. Samuti on tehtud ettepanekud ettevõtete energiaauditi kohustuse
muutmiseks ning karmistatud soojusele, jahutusele ja koostootmisele kehtivaid energiatõhususe
nõudeid. Ettepanek tõstab energiatõhususe kõigis valdkondades esikohale ja kohustab võtma
samme energiavaesuse leevendamiseks.
Algatuste olulisemad muudatused
Sektorite ülene energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte (energy efficiency
first) – kehtestatud on nõue tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine
energiasüsteemides ja energiaga mitteseotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja
oluliste investeerimisotsuste langetamisel (artikkel 3).
Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte elektri- ja gaasivõrkudes – on seatud
põhimõtte rakendamise kohustus ja järelevalve nõuded elektri- ja gaasivõrkude
planeerimisel, arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel (artikkel 25).
Kõrgemad energiatõhususe eesmärgid – Komisjoni on teinud ettepaneku tõsta ELi
energiatõhususe eesmärk aastaks 2030 32,5% pealt 9%-le (uus baasaasta 2020),
eesmärk vastab 36%-le lõpptarbimises ja 39%-le primaarenergia tarbimises võrdluses
varasema eesmärgiga (artikkel 4). Eesmärgi täitmine on muudetud EL tasemel siduvaks.
Eesmärgi täitmisse peavad kõik liikmesriigid panustama.
Ettepaneku kohaselt iga-aastane energiasäästukohustuse eesmärk tõuseb perioodil 1.
jaanuar 2024. – 31. detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas, ehk eesmärk on
2024-2030 perioodil suurenenud pea kaks korda (artikkel 8). Lisa 5 tugevdab antud
eesmärgi täitmisel kehtivaid nõudeid (nt. karmimad nõuded maksumeetmetele, EU ETS
raames saavutatud säästu välistamine ja säästu arvestusest fossiilkütuste tehnoloogiate
välistamine alates 2024. aastast).
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0558&qid=1627629877437
Kogu avalikule sektorile laienevad täiendavad energiatõhususe nõuded –
Komisjoni ettepaneku järgi on avalikus sektoris energia säästmise kohutus 1,7% aastas2
(artikkel 5), avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kohustus 3% aastas
liginullenergiahoone nõuetele (artikkel 6) ja energiatõhususe nõuete arvestamise
kohustus teatud maksumusega hangete läbiviimisel sh taristu investeeringud (artikkel
7).
Muutuv ettevõtete energiaauditi kohustus - Ettevõtete energiaauditi kohustus muutub
energiatarbimisel (kõik energiakandjad) põhinevaks. Lisandub kohustus rakendada
energiajuhtimissüsteeme. Energiatarbimise piirmäär auditi kohustusele on 10 TJ/a (2,77
GWh/a) ja energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustusele 100 TJ/a (27,7 GWh/a)
(artikkel 11).
Uued nõuded olulise energiatarbimisega andmekeskuste rajamisel, omamisel ja
käitamisel – Ettepaneku artikkel 11 ja lisa VI seavad kohustused andmekeskuste
omajatele ja käitajatele (nt iga-aastane energiatarbimise info raporteerimine). Artikkel
24 määrab andmekeskuste renoveerimisel või rajamisel tulude-kulude analüüsi
kohustuse.
Energiavaesuse leevendamise nõue, tarbija lepingulised õigused ja
energiatõhususe alase teadlikkuse suurendamine – uued nõuded meetmete ja
poliitikate planeerimisel arvestada energiavaesuse leevendamise vajadusega ja
haavatavate tarbijatega (artikkel 22). Samuti määratakse tarbija lepingulised õigused
soojust, jahutust ja kuuma tarbevett tarbides (artikkel 20) ja uued reeglid
energiatõhususe alase info avaldamiseks ja levitamiseks (artikkel 21).
Uued nõuded soojuse ja jahutuse energiatõhususele ning tõhusale koostootmisele
– Ettepankus on seatud täiendavad nõuded soojuse ja jahutuse riiklikule planeerimisele
(artikkel 23). Samuti on tehtud ettepanek progresseeruvate nõuete seadmisele tõhusale
kaugkütte ja -jahutussüsteemile (artikkel 24). Artikkel 24 muudab ka soojuse- ja
jahutusallika tulude-kulude analüüsi nõudeid, laiendades kohustust laiemale grupile
ettevõtjatele. Tõhusa koostootmise nõudeid on karmistatud ettepaneku lisas III.
Täiendavad nõuded energiatõhususe kompetentsisüsteemidele ja energiateenuste
edendamisele – energiatõhususe valdkonna akrediteerimise, kvalifitseerimise ja
sertifitseerimise nõudeid on täiendatud artiklis 26 (nt kvalifikatsioonisüsteemi
ülevaatamise kohustus iga nelja aasta tagant). Artiklis 27 on reguleeritud
energiatõhususe lepingute soosimist ja rakendamist (nt kohustus avalikus sektoris
analüüsida energiatõhususe lepingu sobivust üle 1000 m2 mitteeluhoone
renoveerimisel).
2
Eesmärgi täitmisesse panustab sealhulgas transport, avalikud hooned, tervishoid, ruumiline planeerimine,
veemajandus ja reoveepuhastus, kanalisatsioon ja veepuhastus, jäätmekäitlus, kaugküte ja -jahutus, energia
jaotamine, tarnimine ja ladustamine, avalik valgustus, infrastruktuuri kavandamine.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteem (ELi HKS)
Puudutatud valdkonnad: Energeetika, energiamahukas tööstus, meretransport, lennundus,
maanteetransport, hoonete sektor
Algatusega muudetavad õigusaktid:
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise direktiiv
2003/87/EÜ
Turustabiilsusreservi määrus (EL) 2015/1814
Euroopa Liidu merenduse kasvuhoonegaaside heite seire, aruandluse ja tõendamise
määrus (EL) 2015/757
Seotud algatused:
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium
Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Heitkoguste kauplemise süsteemi kuuluvad suured tööstus- ja energeetikaettevõtted (EL-is ca
9500, Eestis 2021. aasta alguse seisuga 44 käitist; EL HKS sektor annab 2020. aasta andmete
esialgsete hinnangute kohaselt Eestis ca 50% kasvuhoonegaaside heitest, mis on ligikaudu 6
miljonit tonni CO2), kellel on kohustus iga-aastaselt osta EL HKS turult heitkoguse ühikuid
vastavalt käitise heitkogusele. Sõltuvalt sektorist ja käitise tõhususest eraldatakse käitistele ka
tasuta ühikuid, et vältida süsinikuleket kolmandatesse riikidesse (elektritootmine tasuta ühikuid
ei saa). Riiklikke eesmärke EL HKS sektoris ei ole, turg reguleerib läbi lubatud heitkoguse
ühiku (LHÜ) hinna heitkoguste vähendamist.
Viimaste aastate kõrge LHÜ hind on oluliselt vähendanud ELi HKSi kuuluvate sektorite CO2
heidet. EL üleselt on heitkogused 2020. aasta seisuga vähenenud ligi 43% võrreldes 2005.
aastaga. Peamiselt on muudatused toimunud energeetikasektoris, kus kõrge turuhind on
kiirendanud söelt gaasile üleminekut. Eestis on heitkoguse vähenemine toimunud eelkõige
põlevkivienergeetikas ning saavutatud on CO2 heite vähenemine ligi 55% võrreldes 2005.
aastaga.
Kuigi ELi HKS on tööle hakanud, siis on vaja tõsta eesmärki, et saavutada oluliselt suuremat
CO2 heite vähendamist, mis tagaks 2030. aasta kliimapoliitika eesmärgi vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 55% ning kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Seda
arvestades on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku ELi HKSi direktiivi ning ELi HKSi
turustabiilsusreservi määruse muutmiseks. Muudatused puudutavad eelkõige juba kehtivate
reeglite pikendamist.
Euroopa Liidus kehtib üle 5000 kt laevade käitajatele kohustus kasvuhoonegaaside
heitkoguseid seirata ja nendest aru anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EL) 2015/757 (EL MRV). Kuigi kasvuhoonegaaside heite kohta on tulnud aru anda, pole seni
olnud laevade käitajatele kehtinud EL ülest kohustust CO2 heidet vähendada.
Arvestades Euroopa Rohelise kokkuleppe eesmärke ning pühendumust, et kliimaneutraalsuse
eesmärki peavad panustama kõik sektorid, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kehtestada
üle 5000 kt laevade käitajatele ka turupõhine meede, millega tekkinud CO2 heitele hakkab
kehtima kohustus osta ja tagastada lubatud heitkoguse ühikuid. Ettepaneku kohaselt tõstetakse
sektor kehtiva ELi HKSi direktiivi raamistikku sarnaselt juba varasemalt sinna lisatud
lennundusektorile.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua uus heitkogustega kauplemise süsteem
maanteetranspordi ja hoonete sektorile. Hetkel on sektorid kaetud jagatud kohustuse
määrusega, millega on EL liikmesriikidele kehtestatud teatud sektorite ülene
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk. Maanteetranspordi heide on üle Euroopa olnud
pigem kasvavas trendis, mille tõttu on komisjon teinud ettepaneku luua uus kauplemissüsteem,
mille eesmärk on kulutõhusalt sektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Sektori heite
vähendamisesse panustab ka uute vähese heitega sõidukite turule toomine. Selle
soodustamiseks vaadatakse üle ka sõiduautode ja kaubikute heitenormide määrus.
Hetkel on hoonete sektor juba ligi 30% ulatuses üle Euroopa Liidu kauplemissüsteemiga
kaetud. Seda eelkõige läbi kaugkütte käitiste, mis kuuluvad ELi HKSi. Samas kasutatakse ka
ülejäänud hoonete kütmiseks fossiilseid kütuseid. Selleks, et vähendada Euroopa Liidu
sõltuvust fossiilsetest kütustest, soovib komisjon läbi turumehhanismi muuta fossiilsete kütuste
põletamine kallimaks. See omakorda peaks soodustama investeeringuid biokütustel
põhinevatesse lahendustesse ja alternatiivsetesse kütustesse.
Algatuste olulisemad muudatused
Kehtiva ELi HKSiga seotud muudatused
Seatakse EL üleseks eesmärgiks vähendada EL HKS sektori koguheidet senise 43%
asemel 61% aastaks 2030 (võrreldes 2005. aastaga).
Eesmärgini jõudmiseks hakatakse alates muudetud EU HKS direktiivi jõustumisele
järgnevast aastast kiiremini vähendama lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ)
üldkogust 4,2% võrra aastas alates 2024. aastast (mille tulemusel kasvab senisest
kiiremini CO2 ühiku hind). Lisaks on kavas 2024. aastal ühekordne ühikute koguse
suurem vähendamine, et minna edaspidi üle sujuvamale iga-aastasele trajektoorile.
See võib mõjutada ka tasuta ühikuid saavaid ettevõtjaid, sest tasuta ühikute kogused
aastateks 2021-2025 on juba kinnitatud. Perioodiks 2026-2030 arvutatakse tasuta
ühikute kogused välja juba uute reeglite järgi sõltuvalt lõplikust direktiivi
muudatusest. Täiendavalt seotakse tasuta ühikute kogus ettevõtja heitkoguste
vähendamise pingutustega.
EK esitatud eelnõus tehakse ettepanek, et turustabiilsusreservi kehtivad parameetrid
kehtiksid ka pärast 2023. aastat kuni 2030.a lõpuni. Muudatuse eesmärk on tagada
turu prognoositavus.
Turustabiilusreservi kohaldatakse ettepaneku järgi ka merendussektorile ja
lennundussektorile.
Käitajatele eraldatavate tasuta LHÜde kogust hakkab mõjutama ka komisjoni ettepanek
luua alates 2023. aastast süsiniku piirimehhanism ehk SPiM1. Sellega tekiks
kolmandate riikide ettevõtjatel kauba importimisel EL turule heitkoguste eest maksmise
kohustus. Aastani 2030 oleksid piirimeetmega hõlmatud kõige suurema heitega
sektorite tooted: teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter. Peale piirimeetme
jõustumist vaatab Euroopa Komisjon üle selle alla kuuluvad sektorid ja kaalub sektorite
nimistu laiendamist. Piirimeetmega sektorites on plaanis kaotada tasuta ühikud
alates 2026. aastast järk-järgult aastaks 2035.
Eestile riiklikult eraldatavate heitkoguste ühikute müügist saadav tulu tuleb
edaspidi kasutada 100% kliimaeesmärkide täitmiseks (direktiivis sõnastus shall).
Seni on Eesti kasutanud võimalust suunata 50% kliimaeesmärkidesse ja ülejäänud
riigieelarve muudeks prioriteetiteks.
Suurendatakse Moderniseerimisfondi (mõeldud riikidele, mille SKP on madalam kui
65% EL keskmisest aastatel 2016-1018, sh Eesti; sinna suunatakse hetkel 2%
heitkoguste kauplemissüsteemi (ETS) ühikutest, nüüd lisatakse veel 2,5%). Eesti puhul
tähendab see esialgsel hinnangul seni prognoositud 250 miljonile eurole
vahemikuks 2025-2032 ca 207 miljonit eurot lisavahendeid (50-eurose heitkoguse
ühiku hinnaga), mida on võimalik kliimainvesteeringuteks kasutada.
Innovatsioonifondi (mõeldud kõikidele EL riikidele) suurendatakse 7,5 miljardi
euro võrra aastani 2030 (50-eurose kvoodihinna puhul).
Meretranspordi ELi HKS
Plaanitakse laiendada EL-i HKS-i reguleerimisala meretranspordile (kohustus osta
heitkoguse ühikuid tekib üle 5000 kt laevade käitajatel). Seda on kavas rakendada järk-
järgult alates 2023. aastast, kui kohaldub HKS 20% ulatuses heitkogustele. See
suureneb igal aastal kuni 2026. aastani, mil kehtib HKS 100% ulatuses.
Regulatsiooni kohaldatakse kõikidele EL sisestele reisidele ning 50% ulatuses EL-
ist välja ja ELi saabuvatele reisidele.
1
Inglise keeles CBAM – Carbon border adjustment mechanism
Seire, aruandluse ja tõendamise reeglid põhinevad kehtival EL MRV määrusel, mida
samuti muudetakse, et viia uute nõuetega kooskõlla.
Muus osas kehtivad laevandusele üldised ELi HKSi nõuded, mis ka teistele kaetud
sektoritele.
Kohustus tagastada iga-aastaselt LHÜsid vastavalt kalendriaastal õhku paisatud CO2
heitele rakendub järk-järgult alates 2023. aastast. Alates 2026. aastast tuleb tagastada
LHÜd 100% ulatuses.
Eestis mõjutab see kahte ettevõtet – Tallink (14 laeva) ja Viking Line (7 laeva). Eesti
lipu all sõidavad neist 9 laeva, mis oleksid antud kohustusest mõjutatud. Neist 8 kuulub
Tallinkile ja 1 Viking Line-il. Potentsiaalne HKS-i rakendumine mõjutaks mõlema
kontserni laiemat laevastikku, mitte ainult Eesti lipu all sõitvaid laevu.
Innovatsioonifondist on edaspidi võimalik taotleda vahendeid ka merendussektoris
kasvuhoonegaase vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja
kasutuselevõtuks
Uus ELi HKS maanteetranspordile ja hoonete sektorile
Maanteetranspordi ja hoonete sektorile luuakse alates aastast 2026 eraldi EL
sisene heitkoguste kauplemissüsteem (EL HKS-i analoogina). Sisuliselt tähendab see
kütusemüüjatele ja soojatootjatele, kes ei kuulu praeguse heitkoguse kauplemissüsteemi
alla, kohustust osta heitkoguse ühikuid vastavalt kütuse süsinikumahukusele.
Loodav kauplemissüsteem ei hõlma tasuta ühikute eraldamist. Muud asjad
põhimõtteliselt kopeeritakse olemasoleva EL HKS-i pealt.
Maanteetranspordi puhul oleks otsene mõju kütusehinnale tanklates
lõpptarbijatele. Mõju hinnanguline ulatus sõltub süsinikuhinnast.
Uue kauplemissüsteemi kohaldamisel lähtutakse juba kehtivast aktsiisipoliitika
raamistikust. See tähendab, et ühikutega kauplemise kohustus langeb tõenäoliselt neile
ettevõtetele, kes maksavad kütuse tarbimisse lubamise eest aktsiisi.
Uue kauplemissüsteemis olevate ühikute üldkogusse määramisel lähtutakse jagatud
kohustuse määrusega kohutud andmetest. 2028. aastal kohandatakse seda juba
kogutud seireandmete põhjal, kasutades 2024-2026 aastate andmeid.
EL HKS-i laiendamisest saadav heitkoguse ühikute müügitulu on seniste
ettepanekute kohaselt kavas suunata osaliselt liikmesriikidele, osaliselt EL
eelarvesse ja/või osaliselt uude kliima sotsiaalfondi.
Kliima sotsiaalfond peaks eelkõige kompenseerima EL HKS-i laiendamise
sotsiaalset mõju (võimalus teha energiavaesust leevendavaid meetmeid ja hoonete ning
maanteetranspordi sektori heidet vähendavaid kliimainvesteeringuid). Riigil tuleb
eelnõu kohaselt suunata samadeks eesmärkideks sama suures mahus vahendeid.
Isegi uue kauplemissüsteemi loomisel maanteetranspordi ning hoonete sektoris, jääks
JKM kohaselt paralleelselt ka riikidele kohustus KHG heidet vähendada.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Jagatud kohustuse määrus (JKM)
Puudutatud valdkonnad: Maanteetransport, hoonete sektor, põllumajandus, LULUCF,
jäätmekäitlus, väikemahuline energeetika
Algatusega muudetavad õigusaktid:
Jagatud kohustuse määrus (EL) 2018/842
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium
Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Jagatud kohustuste määrus katab neid valdkondi, mis EL HKS-i alt välja jäävad (transport,
jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja
hooned, jäätmekäitlus). Nendele sektoritele on seatud riiklikud eesmärgid, st igal riigil on oma
individuaalne heitkoguste vähendamise protsent aastaks 2030 võrreldes baasaastaga 2005
(riigid otsustavad ise, kuidas koormus sektorite vahel jaguneb). Riigid, kes oma 2030. aastaks
heite vähendamise sihttasemete trajektooril ei püsi, peavad eesmärgi täitmiseks kasutama
paindlikkusmehhanisme või JKM heitkoguse ühikuid juurde ostma hakkama. See oleks
eesmärkide mittetäitmisel reaalne lisakulu riigieelarvele (samas, kui ise eesmärki täidame ja
teised EL riigid mitte, siis saaksime teistele oma ülejääki müüa).
Algatuste olulisemad muudatused
Jagatud Kohustuse Määruse EL ülene kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
2030. a eesmärk tõuseb senise 30% pealt 40% peale (võrreldes 2005. a). Eesti eesmärk
tõuseb -13% pealt -24%-ni. Meie eesmärgi proportsionaalne tõus on võrreldav teiste
Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.
Isegi uue kauplemissüsteemi loomisel maanteetranspordi ning hoonete sektoris, jääks
JKM kohaselt paralleelselt ka riikidele kohustus KHG heidet vähendada.
Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid (lisavõimalused
eesmärkide täitmiseks) jäävad kehtima.
Uue lisamehhanismina luuakse täiendav LULUCF-i reserv, mida saab rakendada (nii
JKM-i kui LULUCF-i puudujäägi täitmiseks) vaid siis, kui kliimaseadusest tulenev
nõue on saavutatud: riigid, kellel tekib ühikute puudujääk, saavad teise perioodi lõpus
kasutada LULUCF-i sidumise ülejääki (kogu EL-i peale). Reservi kasutamine saab
seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCF-is on heite vähendamisel suured
edusammud.
JKM eesmärgi täitmiseks saavad liikmesriigid kasutada vajadusel nn
paindlikkusmehhanisme, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud
heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Iga tonni
kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik ühe
kauplemisühiku ehk AEA. Võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist järgmistesse
aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui mõnel aastal on
raskusi sihttaseme saavutamisega.
Samuti on ühe paindlikkusmeetmena kasutusel LULUCF sektori sidumise arvestamine
JKM eesmärkide täitmiseks.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) määrus
Puudutatud valdkonnad: Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF),
maanteetransport, jäätmekäitlus, põllumajandus, väikemahuline energeetika
Algatusega muudetavad õigusaktid:
LULUCF määrus (EL) 2018/841
Seotud algatused: Jagatud Kohustuse Määrus,
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium
Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Ettepaneku muuta määrust (EL) 2018/841 osana „Fit for 55” paketist eesmärk on tugevdada
LULUCFi sektori panust 2030. aasta suurenenud üldistesse kliimaeesmärkidesse. Sel eesmärgil
sätestatakse ettepanekus: ELi-ülene kasvuhoonegaaside sidumise eesmärk LULUCFi sektoris
310 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastaks 2030; tugevdada liikmesriikide
kohustust esitada integreeritud leevenduskavad maasektorile ja tugevdada seirenõudeid
digitaaltehnoloogia abil; ühtlustada eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse ja bioenergia
vastavate poliitiliste algatustega; määrata kindlaks liidu 2035. aasta maakasutussektori
kliimaneutraalsuse eesmärk (mis ühendab LULUCFi ja mitte-CO2 põllumajandussektori
heitkoguseid); ning kohustada komisjoni tegema aastaks 2025ettepanekuid riiklike panuste
määramiseks 2035. aasta eesmärgi saavutamiseks.
Kavandatav muudatus toob LULUCFi reguleerivasse raamistikku sisse ainult väikesed,
mittemateriaalsed muudatused esimesel vastavuse perioodil, st aastatel 2021–2025. Seevastu
olulised muudatused toimuvad teise nõuetele vastavuse perioodi 2026–2030 alguses.
Rakendamise ja vastavuse lihtsustamiseks ei kohaldata Kyoto maapõhise raamatupidamise
reegleid pärast 2025. aastat ning LULUCFi ja jõupingutuste jagamise sektorite vahelist
paindlikkust kohandatakse kooskõlas Euroopa kliimaseadusega. Liidu üldine eesmärk
kasvuhoonegaaside 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi neto eemaldamiseks
jaotatakse liikmesriikide vahel iga-aastaste riiklike eesmärkidena ajavahemikuks 2026–2030.
Alates 2031. aastast laiendatakse määruse reguleerimisala põllumajandussektori muude kui
süsinikdioksiidi heitkogustega, hõlmates seeläbi esimest korda kogu maasektori ühe
kliimapoliitika raamistiku instrumendiga.
Algatuste olulisemad muudatused
LULUCF arvestuskategooriad on metsastatud maa, raadatud maa, majandatav
põllumaa, majandatav rohumaa, majandatav metsamaa ja puittooted.
Komisjoni ettepanekul tekivad riiklikud kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid
aastaks 2030. Eesti eesmärk -2,5 Mt sidumist aastas aastaks 2030. Hetkel on
kehtiv põhimõte, et riik peab 2030 aastaks tagama, et sektori heide ei ületa sidumist.
Eesti eesmärgi täitmine on esialgsete hinnangute põhjal äärmiselt keeruline (vastav
LULUCF analüüs valmib augusti alguses). Esialgsel hinnangul oleks 2030. a
võimalik saavutada kuni -1,4 Mt sidumist aastas . Et jõuda keskmiselt 1,4 mln tonni
sidumiseni LULUCF sektoris tuleb kasutusele võtta mitmeid meetmeid (raiemahu
vähendamine, looduslike rohumaade metsastamine, saematerjali tootmise kasv,
tselluloosi tootmismahu oluline suurendamine, turvasmuldade harimise lõpetamine
ja viimine püsirohumaa alla, jääksoode taastamine ja aiandusturba
kaevandamismahu piiramine jm). Nendest meetmetest on kõige kuluefektiivsemad
hõredate puistute ennaktempos uuendamine (saematerjali tootmise kasvatamiseks)
ja ammendatud turbaalade loosuslikkuse taastamine. Samuti aitaks lühiajaliselt
sidumist suurendada raiemahu vähendamine aga see tooks tulevikus kaasa metsade
tervisliku seisundi halvenemise, kvaliteetpuidu osakaalu langemise ja
süsinikusidumise võimekuse vähenemise.
Taastuvenergia direktiivi1 muudatusettepanekuga tugevdatakse bioenergia
säästlikkuse kriteeriume (st millist bioenergiat loetakse säästlikuks). Uute
kohustuste kohaselt peab bioenergiale riigiabi andmisel tagama, et järgitud on puidu
kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu
kasutamist energiaks (st energia tootmiseks saaks metsast saadav biomass minna
alles siis, kui see ei kõlba muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või
ümbertöötlemiseks). Energiapuiduks ei tohi kasutada ka kände, juuri, sae- ja
vineeripalke. Alates 2026 ei tohi liikmesriigid anda toetust elektritootmisele
biomassist v.a, kui seda toodetakse õiglase ülemineku piirkonnas, kõrge
efektiivsusega koostootmisjaamas või koos süsiniku püüdmise tehnoloogiaga.
Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid (lisavõimalused
eesmärkide täitmiseks) JKM sektoriga jäävad kehtima.
Uue lisamehhanismina luuakse täiendav LULUCF-i reserv, mida saab rakendada
(nii JKM-i kui LULUCF-i puudujäägi täitmiseks) vaid siis, kui kliimaseadusest
tulenev nõue on saavutatud: riigid, kellel tekib ühikute puudujääk, saavad teise
perioodi lõpus kasutada LULUCF-i sidumise ülejääki (kogu EL-i peale). Reservi
kasutamine saab seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCF-is on heite vähendamisel
suured edusammud.
1
Inglise keeles Renewable energy directive (RED)
Lisaks vaadatakse üle hetkel kehtiv üldine LULUCF-i paindlikkusmehhanism:
paindlikkust saab kasutada kahe viie-aastase perioodi lõikes (praeguse süsteemi
järgi saaks kasutada igal aastal) ning kummalgi perioodil on seatud sidumise
piirmäär.
JKM eesmärgi täitmiseks saavad liikmesriigid kasutada vajadusel nn
paindlikkusmehhanisme, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud
heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Iga tonni
kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik
ühe kauplemisühiku ehk AEA. Võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist
järgmistesse aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui
mõnel aastal on raskusi sihttaseme saavutamisega.
Samuti on ühe paindlikkusmeetmena kasutusel LULUCF sektori sidumise
arvestamine ESR eesmärkide täitmiseks. Eesti jaoks tähendab senisest rangema
heite sihttaseme saavutamine märkimisväärset väljakutset, mis vajab valdkondlike
poliitikate ülevaatamist. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide
täitmine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset
lähenemist toetavate meetmete, väljatöötamine. Selleks on vaja teha nii era- kui
avaliku sektori investeeringuid.
Autode CO2 Lennundus- Merendus-
EL HKS JKM LULUCF ETD TED EMD SPiM SKF
standardid kütused kütused
inglise keelne lühend EU ETS ESR LULUCF EED RED ReFuelEU FuelEU CBAM SCF
Energeetika (suurtootjad) X X X X X
Süsiniku heitkoguse
X X X X X X X
mahukas tööstus
Maantee transport X X X X
Merendus X X X X
Lennundus X X X X
Maakasutus ja metsandus X X
Põllumajandus X X X X X
Hooned X X X X X
Jäätmemajandus
X X X
/ringmajandus
Avalik sektor X X X X
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (ReFuelEU Aviation),
COM(2021) 5611
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Määrusega soovib komisjon toetada lennutranspordis kiiret üleminekut fossiilkütustelt säästvatele
kütustele, muuta lennureisid keskkonnasäästlikumaks ja võimaldada ELi kodanikel
vastutustundlikumalt lennata. Lisaks soovib komisjon algatusega edendada säästvate lennukikütuste
tootmist ja kasutuselevõttu juba lähemas perspektiivis ning julgustada ettevõtjaid tegema pikaajalisi
investeeringuid.
Algatuste olulisemad muudatused
Eelnõu kohaselt peab kütusetarnijaile segama ELi lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse hulka
üha rohkem säästvaid lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO2-heitega kütuseid. Ühtlasi on
lennuettevõtjad kohustustatud täitma enne iga väljalendu ELis asuvast lennujaamast lennuki paagid
kütusega, millesse on segatud säästvaid lennukikütuseid. Kohustuse täitmise peavad tagama EL
lennujaamad, lennukikütuste tarnijad ja kõik lennuettevõtjad (sh 3-ndate riikide lendajad, kui nende EL
lennujaamadest väljuvate lendude maht ületab aastas 1000 lendu).
Täpsemalt soovib komisjon eelnõuga kehtestada keskkonnasäästlike lennukikütuste puhul kogu ELi
hõlmavad ühtlustatud eeskirjad, mida kohaldatakse nii kütusetarnijate kui ka lennuettevõtjate suhtes,
luues nii võrdsed tingimused ELi lennundusturul. Säästvatele lennukikütustele peavad üle minema kõik
ELi lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad, olenemata nende riikkondsusest. Lennuettevõtjad on
kohustatud enne ELi lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis on segatud säästva kütusega.
Lisaks kehtestatakse kütusetarnijatele kohustus lisada ajavahemikus 2030–2050 reaktiivkütusele järjest
suurem kogus säästvaid lennukikütuseid (Lisa 1) : 2% aastaks 2025; 5% aastaks 2030; 20% aastaks
2035; 32% aastaks 2040; 38% aastaks 2045 ja 63% aastaks 2050. Sünteetilistele kütustele kehtivad
eraldi alameesmärgid (arvestatud osakaaluna lennunduse kogu kütusetarbimisest): 0,7% aastaks 2030;
5% aastaks 2035; 8% aastaks 2040; 11% aastaks 2045 ning 28% aastaks 2050. Säästlike kütuste all peab
komisjon silmas eelkõige uue põlvkonna biokütuseid (algatus ei hõlma põllukultuuridel põhinevaid
biokütuseid) ja rohelisest elektrist toodetud sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia
direktiivis sätestatud säästlikkuse nõuetega. Elektrit ja vesinikku määrus ei hõlma: komisjon tunnustab
nende kütuste tugevat potentsiaali, kuid ühtlasi prognoositakse, et neid on võimalik kasutada ainult
lühilendude puhul ja pärast 2035. aastat.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0561&qid=1627627365717
Samuti on komisjoni ettepanekus täpsustatud (artikkel 7) õhusõiduki käitajate aruandluskohustus. Iga
aasta 31. märtsiks peavad õhusõiduki käitajad esitama komisjonile teabe lennukikütustest (kui palju
tarnitud lennukikütust, kui palju säästvat lennukikütust, heited). Sama kohustus kehtib ka kütuse
tarnijatele (artikkel 9).
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse ettepanek
süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta
Enim seotud sektorid: Tooted ja tootegrupid: raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised ja
elekter.
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Rahandusministeerium
Kaasvastutajad: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Välisministeerium, Maaeluministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, inglise keelne lühend
CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata teatavate toodete importi Euroopa Liidu (EL) turule
selleks, et ELis rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk
süsinikdioksiidi heite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et ELi ettevõtete rahvusvaheline
konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud võrreldes ELi väliste ettevõtetega.
SPiMil on tugev seos kasvuhoonegaaside EL heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS). Sellel
mehhanismil on suur sarnasus tollimaksuga maksustamisel kasutatava nn tariifse kvoodi1
haldamisega, samuti dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksuga, olgugi et ettepanekus ei
kasutata sõnu „maks“ ega „lõiv“. Sarnasus tollimaksuga on teema Maailma
Kaubandusorganisatsiooni WTO kontekstis, pakutava mehhanismi sobivuse saavutamisega
WTO reeglitega tegeleb Euroopa Komisjon.
SPiMi hakatakse ettepaneku kohaselt rakendama järgmistele toodetele ja tootegruppidele: raud
ja teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter. Kõige rohkem puudutab see nimetatud toodete
importijaid, kuid samuti ka neid, kes kasutavaid neid tooteid oma majandustegevuses.
SPiMi on kavas hakata rakendada alates 1. jaanuarist 2023. a. Aastatel 2023-2025 on ette
nähtud üleminekuperiood, mil tuleb esitada andmed meetmega koormatud toodete impordi
kohta ja riik jälgib süsteemi toimimist. Alates 2026.a rakendub mehhanismi alla arvatavate
toodete kohta sertifikaatide taotlemine, deklareerimine ja tasumine.
SPiM toimib nii, et importijad peavad taotlema endale volitatud deklarandi staatust, pärast seda
saavad nad osta sertifikaate, mille hind sõltub otseselt süsinikdioksiidi heite hinnast EL HKS-
is. Sertifikaadi hind võtab arvesse samasuguse toote tootmise hinda ELis. Kui väljapool ELi
toimuva tootmise korral on (nt tootja asukohariigis) juba makstud süsinikdioksiidi heite eest,
1
Tariifikvootide haldamine on sätestatud Komisjoni Rakendusmääruses (EL) 2015/2447, 24. novembrist 2015,
millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad, täpsemalt selle määruse artiklites 49-54.
siis arvatakse see makstud summa sertifikaadi hinnast maha. Sertifikaadi hind arvutatakse üks
kord nädalas süsinikdioksiidi heite keskmise turuhinna alusel EL kauplemissüsteemis (€/CO2
tonni kohta).
ELi väliseid riike mõjutab see meede erinevalt. Euroopa Komisjoni 2020. a andmetel on kahes
sektoris selgelt üks suur ja palju väikseid tegijaid, kuid samas kahes sektoris on mitu üsna
võrdse osakaaluga riiki. Suurim tsemendi importija EL turule on Türgi – 37% ning suurim
väetiste importija Venemaa – 36%. Raua ja terase puhul on kolm suuremat Hiina, Venemaa ja
Türgi vastavalt 14%, 13% ja 12% ning alumiiniumi korral kaks suuremat Norra 18% ning
Venemaa 14%. Elektri puhul on suurim Venemaa, EL-i importija kellele järgnevad Ukraina
ning Põhja-Makedoonia. Need andmed on toodud ELi kohta tervikuna, Eesti kohta andmed
praegu puuduvad.
SPiM ettepanekuga hõlmatavates valdkondades on kavas järkjärgult (10 aasta jooksul, aastaks
2035) kaotada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine EL
ettevõtetele.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Algatus/Õigusakt: Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanek, COM
(2021) 5571
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 ning
taastuvenergia ja energiatõhususe direktiivi infopäev 31. augustil
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tõsta Euroopa Liidu ülest siduvat taastuvenergia eesmärki
varasema 32%-lt 40%-le, kuhu iga liikmesriik (LR) panustab vastavalt oma võimekusele. Lisaks
üldeesmärgile sätestatakse spetsiifilised alameesmärgid taastuvenergia kasutamise kohta
näiteks hoonetes, tööstussektoris, kütte- ja jahutussektoris. Ühtlasi tuleb muutmisele
taastuvenergia transpordieesmärgi arvestamine, mis keskendub nüüd kasvuhoonegaaside heite
vähendamisele.
Algatuste olulisemad muudatused
Tõsta ELi taastuvenergia eesmärki 40% peale, mille täitmiseks peavad LR-d seadma
praegusest kõrgema ambitsiooniga siseriikliku kohustuse. Komisjon hindab LR-de
ambitsioonide indikatiivse valemiga (sätestatud juhtimisraamistikuga). Eestil hetkel
seatud eesmärgiks 42% aastaks 2030, kuid uute eesmärkide valguses tuleb panuse
suurendamine ülehinnata.
Soovitakse suurendada LR-de omavahelist koostööd läbi:
o ühiste koostööprojektide (31. detsembriks 2025 peab iga LR algatama vähemalt
ühe taastuvenergia koostööprojekti teise LR-iga). Neid projekte võib edendada
ka taastuvenergia rahastusmehhanismi alt.
o ühise meretuulenergia arendamise (LR-id, kellel on ühine merepiir, peavad
koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida
meretuuleenergia hulk, mida nad plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050,
arvesse võttes mh võrguplaneerimise vajadust).
Võimaldada (sh eemaldada administratiivsed barjäärid) pikaajaliste taastuvenergia otse
ostu lepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada
taastuvelektri integreerimist energia süsteemidesse tervikuna.
Uus indikatiivne eesmärk taastuvenergia kasutamisele hoonete sektoris 49% aastaks
2030, mille täitmiseks tuleb seada igal LR trajektoor.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0557&qid=1627627531366
Kütte- ja jahutussektoris seatakse kohustuslik aastane taastuvenergia suurendamise
eesmärk 1,1 protsendipunkti. Lisaks peaksid LR-id tõstma taastuvenergia ja heitsoojuse
osakaalu indikatiivselt kaugküttes ja –jahutuses 2,1 protsendipunkti võrra aastas.
Tööstuses taastuvenergia kasutuselevõtu edendamiseks tuleb LR-idel seada aastane
indikatiivne taastuvenergia suurendamise osakaal 1,1 protsendipunkti aastaks 2030
tööstuses tarbitavale energiale (sh juhul kui kasutatakse mittebioloogilistest allikatest
taastuvkütuseid siis nendest 50% peab moodustama vesinik).
Transpordisektori taastuvenergia eesmärgi (14%) asemel seatakse kütuste tarbijatele
kütuste kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärk 13% aastaks 2030.
Teise põlvkonna kütuste (nt biometaani) osakaal peab vastavalt konkreetsele
trajektoorile tõusma, jõudes 2025 0,5%-ni ning 2030 2,2%-ni. Lisaks peab
mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuste osakaal (nt vesinik) tõusma 2,6%-ni
aastaks 2030.
Tugevdatakse bioenergia säästlikkuse kriteeriumeid:
o Alates 31.12.2026 ei saa LRid anda toetust jaamadele, mis toodavad biomassist
vaid elektrit (electricity-only), va kui tootmine toimub õiglase ülemineku
piirkonnas ning täidetakse kehtiva taastuvenergia direktiivi tingimusi elektrit
tootvatele seadmetele või kui tootmine kasutab CCS tehnoloogiat.
o Bioenergiale riigiabi andmisel tagama, et järgitud on jäätmehierarhiat ja puidu
kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu
kasutamist energiaks (energiapuiduks ei tohi minna ka kännud, juured, sae- ja
vineeripalgid st toetust anda ei tohi).
o Biomassi kasutavate jaamade nimisoojusvõimsuse lävendit on alandatud 20
MW-lt 5 MW-ile, millisest piirist alates on jaam kohustatud kasutama vaid
säästlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi ning ka seda tõendama. Lisaks
peavad kõik alates 5 MW võimsusega olemasolevad ja uued jaamad vähendama
oma kasvuhoonegaaside emissioone 70% ning alates aastast 2026 80%.
o Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt
mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu.
Euroopa Komisjoni algatuste faktileht
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteem (ELi HKS) - LENNUNDUS
Puudutatud valdkond: Lennundus
Algatusega muudetavad õigusaktid:
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise direktiiv
2003/87/EÜ
Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021
Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium
Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021
Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile
[email protected], kasutades
selleks e-kirjas ära toodud vormi.
Algatuse eesmärk ja ülevaade
Lennundus on olnud kaetud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemiga (ELi HKS) alates 2012. aastast.
ELi HKS kehtib kõikidele EL lennuvälju kasutavatele lendudele, kuid on hetkel kuni 2024.
aasta lõpuni piiratud üksnes EL sisestele lendudele selleks, et võimaldada Rahvusvahelises
Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) välja töötada ülemaailmne meede. 2019. aastal
rakenduski ülemaailmne lennunduse CO2 seiramise ja kompenseerimise süsteem (CORSIA).
Euroopa Liit on rakendanud CORSIA läbi ELi HKSi direktiivi. See tähendab, et CORSIA
rakendub EList väljuvatele ja ELi saabuvatele lendudele ning ELi HKS rakendub EL sisestele
lendudele. Lennundusettevõtetele eraldatakse hetkel ka tasuta lubatud heitkoguse ühikuid.
Algatuse eesmärk on täpsustada lennundussektorile kehtivaid ELi HKSi nõudeid ning
täpsemalt reguleerida CORSIA rakendamine Euroopa Liidus läbi ELi HKSi.
Algatuste olulisemad muudatused
Euroopa Komisjoni hinnangul on lennundussektori süsinikulekke oht minimaalne,
mille tõttu tehakse ettepanek järk-järgult tasuta LHÜde eraldamisest loobuda, et
aastaks 2027 toimuks lennundussektoris enampakkumine 100% ulatuses.
Konsolideerida lennundussektori LHÜde üldkogus 2023. aasta tasemel ja
rakendada sealt alates lineaarset vähendamise tegurit sarnaselt paiksete
käitistega.
Pikendatakse õigusakti ulatuse piiramist, millega kehtib lennunduse HKS üksnes
EL sisestele lendudele.
CORSIAga seoses plaanitakse teavitada, et ELi HKS jätkub EL-sisestele
lendudele ja UK-le ja Šveitsile. CORSIA kehtiks EList väljuvatele ja saabuvatele
lendudele.
Sätestatakse CORSIA kohustuste katmiseks sobivate rahvusvaheliste ühikute
kasutamise nõuded.
Sätestatakse riigid ja piirkonnad, mille puhul ELi HKS ja CORSIA ei rakendu, nagu
kõige vähem arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid.
Võimaldatakse komisjonil võtta vastu määrus, et vähendada EL lennundusettevõtete
ühikute tagastamise kohustust, et vältida olulist turumoonutust teatud tingimustel.