dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sisendipalve ja kutse infoseminarile: Uus Euroopa Komisjoni kliimapakett "Eesmärk 55"

Konkurentsiamet · 2. august 2021
Viit
1-6/2021-033-1
Registreeritud
2. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2021
Vastutaja
Marilin Tilkson (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus)
Lahendamise tähtaeg
10. september 2021

Failid

  • 📎Alternatiivkütuste taristu määrus_faktileht.pdf671 KB
  • 📎E-kiri.pdf729 KB
  • 📎EL säästlike laevakütuste määrus_faktileht.pdf399 KB
  • 📎Energia_maksustamise_direktiivi_muutmise_ettepanek_faktileht.pdf192 KB
  • 📎energiatõhususe direktiivi uuendamise ettepanek_faktileht.pdf692 KB
  • 📎kliimapakett_faktileht_ELi_HKS.pdf616 KB
  • 📎kliimapakett_faktileht_jagatud_kohustuse_määrus.pdf574 KB
  • 📎kliimapakett_faktileht_lennundus.pdf576 KB
  • kliimapakett_faktileht_LULUCF.pdf

Sisu (failidest)

EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „ Eesmärk 55“ (ehk „ Fit For 55“) ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni Palume vormistada teie sisend Eesti seisukohtade kujundamiseks EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi kohta järgides allpool olevat struktuuri. Ootame seisukohtade kujundamisele ka teie sisendeid hiljemalt 10.09.2021 aadressile: [email protected] Paketi- ülesed üldised märkused Paketi konkreetsete failide kohta käivad märkused Failid Märkused EL-i heitkogustega kauplemise süsteem Turustabiilsusreserv Lennunduse ELi heitkogustega kauplemise süsteem Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Hoonete ja maanteetranspordi ELi heitkogustega kauplemise süsteem Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Jagatud kohustuse määrus Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorid Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium CO2 heitkoguse standardid sõidukitele Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Sotsiaalne kliimafond Pea vastutaja: Rahandusministeerium Piirimeede Pea vastutaja: Rahandusministeerium Energiamaksustamine Pea vastutaja: Rahandusministeerium Energiatõhusus Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Taastuvenergia Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Alternatiivkütuste taristu Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lennu ki kütused Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Laevakütused Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Sotsiaalse kliimafondi määrus (Social Climate Fund - SCF) Enim seotud sektorid: Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Rahandusministeerium Kaasvastutajad: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade  Sotsiaalne kliimafond on üks Euroopa Komisjoni 14.07.2021 esitatud kliimapaketi (inglisekeelse nimetusega „Fit For 55%“) algatustest,1 mille eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada.  Fondi alusdokumendi eelnõus on seatud eesmärk, et Sotsiaalses kliimafondi kaudu suunataks kasutusse 25% müügitulust, mis saadakse eeldatavalt hoonete kütmiseks kasutatavaid kütteaineid ja maanteetranspordikütuseid hõlmavast loodavast lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi osast. Euroopa komisjoni prognoosi kohaselt eraldataks aastatel 2025–2032 selle fondi kaudu liikmesriikidele kokku ca 72,2 miljardit eurot. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid lisama samaväärse rahastuse, selleks saab suunata sama transpordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi müügitulu.  Eesti maksimaalne toetusmaht vahemikuks 2025-2032 on eelnõu kohaselt 207 miljonit eurot, sh vahemikus 2025–2027 ca 68 miljonit ja vahemikus 2028–2032 ca 139 miljonit eurot. Koos riigipoolse kaasrahastusega oleks fondi kaudu kasutatav toetuse maht kokku ca 414 miljonit eurot.  Uue fondi peamine eesmärk on kompenseerida EL heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisega kaasnevat sotsiaalset mõju kannatavamatele ja haavatavamatele sihtühmadele (sh elanikud ning mikroettevõtted) ning seeläbi aidata kaasa maanteetranspordi ja hoonete valdkonna kasvuhoonegaaside heite vähendamisele viisil, mis haavatavaid sihtrühmi vähem kahjustaks.  Toetatakse investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse (sh taastuvenergia tootmise integreerimisse) ning puhtama liikuvuse arendamisse. Samuti on võimalik pakkuda ajutisi toetusi madalamate sissetulekutega leibkondadele, leevendamaks hoonete kütmise ja maanteetranspordiga seotud kulu suurenemise mõju. 1 Fondi määrus - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52021PC0568 Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Alternatiivkütuste taristu määruse ettepanek (kehtiva alternatiivkütuste taristu direktiivi1 asemel), COM (2021) 5592 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Määruse peamine eesmärk on tagada, et ELi transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmist toetaks piisav laadimis- ja tankimistaristu, mis võimaldaks kogu ELis hõlpsasti elektri- ja vesinikusõidukeid (kergsõidukeid ja raskeveokeid) laadida ja tankida. Alternatiivkütuste taristu määrusega tagatakse, et iga liikmesriigi avalik sektor suudab pakkuda piisavat laadimisvõimsust, et vastata üha kasvava hulga turule lastavate heiteta autode nõudlusele, võttes muu hulgas arvesse uuendatavaid sõidukite CO2-heite norme. Määruse ettepanekus lähtub komisjon prognoosist, mille järgi peaks 2030. aastal liikuma ELi teedel vähemalt 30 miljonit elektrisõidukit. Algatuste olulisemad muudatused Kehtestatakse sõidukipargipõhised ning TEN-T võrgustikupõhised siduvad eesmärgid. Komisjon soovib ettepanekutega tagada, et iga liikmesriigis oleks registreeritud elektritoitega kergsõiduki kohta on paigaldatud kumulatiivselt laadimisvõimsus 1 kW ning iga pistikhübriidi kohta 0,66kW. Üle- euroopalise TEN-T võrgu täielikuks ühendamiseks tuleb 2025. aastaks paigaldada TEN-T põhivõrgu iga 60 km lõigu kohta vähemalt 300 kW võimsusega kiirlaadimispunktid ja 2030. aastaks vähemalt 600 kW võimsusega kiirlaadimispunktid. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada vastavalt 2030. ja 2035. aastaks (artikkel 3 ja 4). Vesiniku puhul peab olema üks tankla nõutud võimsusnäitajatega iga 150 km kohta kogu TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes, mis teenindab nii kergsõidukeid (sealhulgas sõiduautod) kui ka raskeveokeid(artikkel 6). Elektriliste raskeveokite jaoks tuleb TEN-T põhivõrgu iga 60 km lõigu kohta 2025. aastaks paigaldada vähemalt 1400 kW väljundvõimsusega laadimispunktid ja 2030. aastaks vähemalt 3500 kW väljundvõimsusega laadimispunktid. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada iga 100 km lõigu kohta vastavalt 2030. ja 2035. aastaks. Lisaks tuleb üleeuroopalises transpordivõrgus (linnatranspordisõlmed) 2030. aastaks tagada laadimispunktid turvalistes parkimiskohtades ning suuremates linnades ja linnastutes, et võimaldada eelkõige linna kaubaautode laadimist (artikkel 3 ja 4). Veoautode veeldatud maagaasi tankimistaristu puudujäägid kõrvaldatakse 2025. aastaks. (artikkel 8) 1 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94 alternatiivsete kütuste taristu (AFID) 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0559&qid=1627627297542 Lisaks soovitakse ettepanekuga tagada õhusõidukite, laevade ja praamide juurdepääs puhtale elektrile suurtes sadamates ja lennujaamades. Seisvatest õhusõidukitest tuleneva kasvuhoonegaaside heite, saaste ja müra vähendamiseks kehtestatakse määruse ettepanekuga kohustus hakata kõiki TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades seisvaid õhusõidukeid varustama reaktiivkütuse asemel elektrienergiaga. Kohustust hakatakse alates 2025. aastast kohaldama kõigi väravate ja alates 2030. aastast kõigi lennujaama territooriumil asuvate parkimiskohtade puhul. Lisaks peavad liikmesriigid hiljemalt 2030. aastaks tagama, et kogu seisvatele õhusõidukitele tarnitud elekter saadakse otse elektrivõrgust või kohapeal toodetud taastuvenergiast. Selleks et toetada puhaste kütuste kasutamist merendussektoris, on uues alternatiivkütuste taristu määruses sätestatud nõue, et kõikidesse TEN-T võrgu meresadamatesse tuleb paigaldada elektritoide, mis rahuldaks vähemalt 90% sadamas peatuvate konteiner- ja reisilaevade vajadused. Igas TEN-T siseveesadamas peab olema kaldaäärne elektritoiteseade (artikkel 9 ja 10). Samuti on määruses täpsustatud kasutajate teavitamise nõudeid kütuste tankimise ja laadimisvõimaluste kohta (artikkel 17). Avaliku sektori operaatoritele või avalikult kättesaadava laadimistaristu omanikele kehtestatakse nõuded muuta kättesaadavaks laadimis - või tankimispunktide andmed. Üldkasutatavate laadimis- ja tankimispunktide omanikud või käitajad peaksid tagama nendele kuuluvate alternatiivkütuste infrastruktuuri puudutavate andmete kättesaadavuse ning võimaldama tasuta juurdepääsu neile andmetele riiklike juurdepääsupunktide kaudu (NAP – national access point). Saatja: Annaliisa Jäme <[email protected]> Saadetud: 30.07.2021 18:10 Koopia: <[email protected]> Teema: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: Uus Euroopa Komisjoni kliimapakett "Eesmärk 55" Manused: Alternatiivkütuste taristu määrus_faktileht.pdf; EL säästlike laevakütuste määrus_faktileht.pdf; Energia_maksustamise_direktiivi_muutmise_ettepanek_faktileht.pdf; energiatõhususe direktiivi uuendamise ettepanek_faktileht.pdf; kliimapakett_faktileht_ELi_HKS.pdf; kliimapakett_faktileht_jagatud_kohustuse_määrus.pdf; kliimapakett_faktileht_lennundus.pdf; kliimapakett_faktileht_LULUCF.pdf; Maatriks_Paketi failidest mõjutatud sektorid.pdf; Sisendivorm_EL kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett - huvigruppide sisendi.docx; Sotsiaalse_kliimafondi_ettepanek_faktileht.pdf; Säästlike lennukikütuste määrus_faktileht.pdf; Süsiniku_piirimeetme_ettepanek_faktileht.pdf; Taastuvenergia direktiivi uuendamine_faktileht.pdf Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Head koostööpartnerid! Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte. Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid, mille juurde on lisatud hüperlingid, mis viivad ettepanekute failideni. Sulgudesse on märgitud lühemad käibel olevad nimetused vastavate algatuste kohta. - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek (nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem)) - Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JKM (jagatud kasutuse määrus)) - Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu - Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF) - Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid sõidukitele) - Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede)) - Otsuse muutmine seoses ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030 (nn MSR) - Kliimameetmete sotsiaalfond - Energiamaksustamise direktiiv - EL energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek - EL taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu - EL alternatiivkütuste taristu ettepanek ning selle strateegiline plaan - EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation) - EL säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime) Paraku eestikeelseid versioone failidest hetkel veel ei ole, kuid kui need valmivad, lisab Euroopa Komisjon need samade linkide juurde. Pikema ülevaate paketis kavandatud meetmetest ja nende võimalikust mõjust erinevatele sektoritele on leitav valdkonniti koostatud faktilehtedest, mis on lisatud manusesse. Kuna pakett toob muudatusi ka selles, millised algatused erinevatele sektoritele mõju avaldavad, oleme pannud kokku ka maatriksi, mis annab aimu, millised failid võiksid eri sekotrite esindajatele enim huvi pakkuda. (Manuse fail nimega „Maatriks“) Oleme ühiselt (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium) koostamas Vabariigi Valitsuse seisukohti paketile. Seisukohad on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris. Ootame seisukohtade kujundamisele ka teie sisendeid hiljemalt 10.09.2021 aadressile: [email protected] Palume mõtete esitamisel jälgida manuses failis „Sisendivorm“ esitatud struktuuri ning anda oma vastused otse sellele vormile. Ühtlasi on meil rõõm teid kutsuda huvigruppidele suunatud kliimapaketti tutvustavale online infoseminarile 24. augustil kell 14.00-16.00. Infoseminar toimub Zoom keskkonnas ja sellele saab end registreerida kuni 23.08 siit: https://forms.gle/Sp8VjEaxGouM32sN7 Küsimuste korral palun samuti esitada need üldmeilile [email protected] Head! Kliimapaketi Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi tiim. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: EL säästlike laevakütuste määruse ettepanek (FuelEU Maritime), COM (2021) 5621 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021. Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Algatuse peamine eesmärk on kiirendada säästvate laevakütuste ja laevade heiteta jõuseadmete kasutuselevõttu. Algatuste olulisemad muudatused Ettepanekuga kehtestatakse Euroopa sadamaid külastavates laevades kasutatava energia jaoks kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärad ning nende arvutamise metoodika sõltuvalt kasutatavast kütusest. Plaan puudutab suuremaid kui 5000 GT laevu, kes külastavad liikmesriikide sadamaid, olenemata laeva lipuriigist. Määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalalaevadele, ajaloolistele laevadele, mehaaniliste vahenditega liikumata laevade ega mittekaubanduslikul otstarbel kasutatavate riigilaevade suhtes. Arvesse läheb 100% energiast, mis kasutatakse EL sisestel ja 50% energiast, mis kasutatakse EL algavatel või lõppevatel reisidel. Piirmäärade kindlaksmääramiseks kasutatakse referentsväärtust, mis kajastab laeva pardal 2020. aastal kasutatud energia keskmist kasvuhoonegaaside heitemahukust, mida on vähendatud järgmiste protsendimäärade võrra: -2% aastani 2025; -6% aastani 2030; -13% aastani 2035; -26% aastani 2040; -59% aastani 2045; -75% aastani 2050. Piirmäärade saavutamiseks jäetakse laevaomanikele võimalus valida vajaminevate kütusesegude ja/või kasutatava tehnoloogia vahel. Lisaks on võimalik piirmäärade saavutamiseks ajutiselt heitemahte jälgimisperioodide ja ettevõtjalaevade vahel üle kanda. Täiendavalt kehtestatakse alates 01.01.2030 reisilaevadele ja konteinerlaevadele suurematele kui 5000 GT kohustus lülituda ümber kaldavoolule, kui nende seisuaeg sadamas on pikem kui kaks tundi välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et kasutatakse muud heitevaba tehnoloogiat. Heitemahukuse piirmäärade mittesaavutamise ja määrusele mittevastavate sadamakülastuste eest tuleb ettevõtjatel maksta trahvi. Määrus hõlmab kõiki meretranspordis kasutatavaid kütuseid sh. taastuvaid ja vähese CO2- heitega kütuseid, nagu vedelad biokütused, sünteetilised vedelkütused, vähese CO2-heitega gaas (sealhulgas veeldatud biogaas ja sünteetiline gaas), vähese CO2-heitega vesinik ja vähese 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0562&qid=1627627206969 CO2-heitega vesinikupõhised kütused (sh metanool ja ammoniaak) ning elekter. Tagamaks mõnevõrra sujuvama ülemineku ja kohanemisaja on plaanis süsteemi rakendada järk järgult. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Nõukogu direktiivi ettepanek energiatoodete ja elektri maksustamise raamistiku restruktureerimise kohta Enim seotud sektorid: Energiatoodete sh elektri kasutajad ja tootjad Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Rahandusministeerium Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.augustil 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu (EL) kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist. Välja pakutakse leevendusmeede sotsiaalsete mõjude vähendamiseks. Energiamaksustamise direktiiv kehtib seni muutmata kujul alates aastast 2003. See on ajale jalgu jäänud ega aita kuidagi kaasa detsembris 2019 vastu võetud Roheleppe eesmärkide täitmisele. Senises direktiivis sätestatud energiatoodete ja elektri miinimummäärad on madalad, ELi liikmesriikide kehtestatud maksumäärades on suured erinevused, maksusoodustuse ja – vabastuste hulk, ulatus ja mõju on väga suur, sealhulgas fossiilsete kütuste oma. Energiatooteid ja elektrit hakatakse ettepaneku kohaselt maksustama lähtudes nende energiasisaldusest (€/GJ) ja mõjust keskkonnale. Kogusest lähtuv maksustamine kaob. Kõik aktsiisiobjektid grupeeritakse tulenevalt nende mõjust keskkonnale ning hakatakse maksustama põhimõttel – mida negatiivsem mõju keskkonnale, seda kõrgem maksumäär. Direktiivis sätestatakse jätkuvalt erinevate energiatoodete ja elektri maksustamise miinimummäärad. Energiatoodete minimaalsed maksumäärad jaotatakse nelja rühma: 1) fossiilsed kütused, nt diisel ja bensiin: 10,75 €/GJ mootorikütusena ja 0,9 €/GJ kütteainena; 2) gaasilised kütused: 7,17 €/GJ mootorikütusena ja 0,6 €/GJ kütteainena üleminekuperioodiga 10 aastat, mille lõpus maksumäärad võrdsustatakse punktis 1 toodutega; 3) biokütused: 5,38 €/GJ mootorikütusena ja 0,45 €/GJ kütteainena 4) elekter: 0,15 €/GJ sõltumata kasutusotstarbest. Teatavate fossiilsete kütuste maksusoodustused ja –vabastused kaotatakse ettepaneku kohaselt ära viisil, et neid ei saa enam maksustada miinimummääradest madalama määraga. EL-i sisesel õhu- ja veetranspordil ning kalapüügil ei saa enam kohaldada täielikku maksuvabastust. Nendes sektorites on samuti ette nähtud üleminekuperioodid. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. a. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Euroopa Komisjoni ettepanek energiatõhususe direktiivi muutmiseks, COM (2021) 5581 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 ning energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi infopäev 31.augustil. Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Euroopa Komisjon tegi ettepaneku uuendada energiatõhususe direktiivi, millega kehtestatakse kõrgem siduv energiatõhususe eesmärk ELi tasandil ja suurendatakse liikmesriikide energiasäästukohustust. Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe valdkonnas on peetud oluliseks, millest tulenevalt on kogu avalikule sektorile määratud eraldiseisvad energiatõhususe eesmärgid. Samuti on tehtud ettepanekud ettevõtete energiaauditi kohustuse muutmiseks ning karmistatud soojusele, jahutusele ja koostootmisele kehtivaid energiatõhususe nõudeid. Ettepanek tõstab energiatõhususe kõigis valdkondades esikohale ja kohustab võtma samme energiavaesuse leevendamiseks. Algatuste olulisemad muudatused  Sektorite ülene energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte (energy efficiency first) – kehtestatud on nõue tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga mitteseotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel (artikkel 3).  Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte elektri- ja gaasivõrkudes – on seatud põhimõtte rakendamise kohustus ja järelevalve nõuded elektri- ja gaasivõrkude planeerimisel, arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel (artikkel 25).  Kõrgemad energiatõhususe eesmärgid – Komisjoni on teinud ettepaneku tõsta ELi energiatõhususe eesmärk aastaks 2030 32,5% pealt 9%-le (uus baasaasta 2020), eesmärk vastab 36%-le lõpptarbimises ja 39%-le primaarenergia tarbimises võrdluses varasema eesmärgiga (artikkel 4). Eesmärgi täitmine on muudetud EL tasemel siduvaks. Eesmärgi täitmisse peavad kõik liikmesriigid panustama.  Ettepaneku kohaselt iga-aastane energiasäästukohustuse eesmärk tõuseb perioodil 1. jaanuar 2024. – 31. detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas, ehk eesmärk on 2024-2030 perioodil suurenenud pea kaks korda (artikkel 8). Lisa 5 tugevdab antud eesmärgi täitmisel kehtivaid nõudeid (nt. karmimad nõuded maksumeetmetele, EU ETS raames saavutatud säästu välistamine ja säästu arvestusest fossiilkütuste tehnoloogiate välistamine alates 2024. aastast). 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0558&qid=1627629877437  Kogu avalikule sektorile laienevad täiendavad energiatõhususe nõuded – Komisjoni ettepaneku järgi on avalikus sektoris energia säästmise kohutus 1,7% aastas2 (artikkel 5), avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kohustus 3% aastas liginullenergiahoone nõuetele (artikkel 6) ja energiatõhususe nõuete arvestamise kohustus teatud maksumusega hangete läbiviimisel sh taristu investeeringud (artikkel 7).  Muutuv ettevõtete energiaauditi kohustus - Ettevõtete energiaauditi kohustus muutub energiatarbimisel (kõik energiakandjad) põhinevaks. Lisandub kohustus rakendada energiajuhtimissüsteeme. Energiatarbimise piirmäär auditi kohustusele on 10 TJ/a (2,77 GWh/a) ja energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustusele 100 TJ/a (27,7 GWh/a) (artikkel 11).  Uued nõuded olulise energiatarbimisega andmekeskuste rajamisel, omamisel ja käitamisel – Ettepaneku artikkel 11 ja lisa VI seavad kohustused andmekeskuste omajatele ja käitajatele (nt iga-aastane energiatarbimise info raporteerimine). Artikkel 24 määrab andmekeskuste renoveerimisel või rajamisel tulude-kulude analüüsi kohustuse.  Energiavaesuse leevendamise nõue, tarbija lepingulised õigused ja energiatõhususe alase teadlikkuse suurendamine – uued nõuded meetmete ja poliitikate planeerimisel arvestada energiavaesuse leevendamise vajadusega ja haavatavate tarbijatega (artikkel 22). Samuti määratakse tarbija lepingulised õigused soojust, jahutust ja kuuma tarbevett tarbides (artikkel 20) ja uued reeglid energiatõhususe alase info avaldamiseks ja levitamiseks (artikkel 21).  Uued nõuded soojuse ja jahutuse energiatõhususele ning tõhusale koostootmisele – Ettepankus on seatud täiendavad nõuded soojuse ja jahutuse riiklikule planeerimisele (artikkel 23). Samuti on tehtud ettepanek progresseeruvate nõuete seadmisele tõhusale kaugkütte ja -jahutussüsteemile (artikkel 24). Artikkel 24 muudab ka soojuse- ja jahutusallika tulude-kulude analüüsi nõudeid, laiendades kohustust laiemale grupile ettevõtjatele. Tõhusa koostootmise nõudeid on karmistatud ettepaneku lisas III.  Täiendavad nõuded energiatõhususe kompetentsisüsteemidele ja energiateenuste edendamisele – energiatõhususe valdkonna akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sertifitseerimise nõudeid on täiendatud artiklis 26 (nt kvalifikatsioonisüsteemi ülevaatamise kohustus iga nelja aasta tagant). Artiklis 27 on reguleeritud energiatõhususe lepingute soosimist ja rakendamist (nt kohustus avalikus sektoris analüüsida energiatõhususe lepingu sobivust üle 1000 m2 mitteeluhoone renoveerimisel). 2 Eesmärgi täitmisesse panustab sealhulgas transport, avalikud hooned, tervishoid, ruumiline planeerimine, veemajandus ja reoveepuhastus, kanalisatsioon ja veepuhastus, jäätmekäitlus, kaugküte ja -jahutus, energia jaotamine, tarnimine ja ladustamine, avalik valgustus, infrastruktuuri kavandamine. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ELi HKS) Puudutatud valdkonnad: Energeetika, energiamahukas tööstus, meretransport, lennundus, maanteetransport, hoonete sektor Algatusega muudetavad õigusaktid:  Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise direktiiv 2003/87/EÜ  Turustabiilsusreservi määrus (EL) 2015/1814  Euroopa Liidu merenduse kasvuhoonegaaside heite seire, aruandluse ja tõendamise määrus (EL) 2015/757 Seotud algatused: Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Heitkoguste kauplemise süsteemi kuuluvad suured tööstus- ja energeetikaettevõtted (EL-is ca 9500, Eestis 2021. aasta alguse seisuga 44 käitist; EL HKS sektor annab 2020. aasta andmete esialgsete hinnangute kohaselt Eestis ca 50% kasvuhoonegaaside heitest, mis on ligikaudu 6 miljonit tonni CO2), kellel on kohustus iga-aastaselt osta EL HKS turult heitkoguse ühikuid vastavalt käitise heitkogusele. Sõltuvalt sektorist ja käitise tõhususest eraldatakse käitistele ka tasuta ühikuid, et vältida süsinikuleket kolmandatesse riikidesse (elektritootmine tasuta ühikuid ei saa). Riiklikke eesmärke EL HKS sektoris ei ole, turg reguleerib läbi lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) hinna heitkoguste vähendamist. Viimaste aastate kõrge LHÜ hind on oluliselt vähendanud ELi HKSi kuuluvate sektorite CO2 heidet. EL üleselt on heitkogused 2020. aasta seisuga vähenenud ligi 43% võrreldes 2005. aastaga. Peamiselt on muudatused toimunud energeetikasektoris, kus kõrge turuhind on kiirendanud söelt gaasile üleminekut. Eestis on heitkoguse vähenemine toimunud eelkõige põlevkivienergeetikas ning saavutatud on CO2 heite vähenemine ligi 55% võrreldes 2005. aastaga. Kuigi ELi HKS on tööle hakanud, siis on vaja tõsta eesmärki, et saavutada oluliselt suuremat CO2 heite vähendamist, mis tagaks 2030. aasta kliimapoliitika eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% ning kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Seda arvestades on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku ELi HKSi direktiivi ning ELi HKSi turustabiilsusreservi määruse muutmiseks. Muudatused puudutavad eelkõige juba kehtivate reeglite pikendamist. Euroopa Liidus kehtib üle 5000 kt laevade käitajatele kohustus kasvuhoonegaaside heitkoguseid seirata ja nendest aru anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757 (EL MRV). Kuigi kasvuhoonegaaside heite kohta on tulnud aru anda, pole seni olnud laevade käitajatele kehtinud EL ülest kohustust CO2 heidet vähendada. Arvestades Euroopa Rohelise kokkuleppe eesmärke ning pühendumust, et kliimaneutraalsuse eesmärki peavad panustama kõik sektorid, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kehtestada üle 5000 kt laevade käitajatele ka turupõhine meede, millega tekkinud CO2 heitele hakkab kehtima kohustus osta ja tagastada lubatud heitkoguse ühikuid. Ettepaneku kohaselt tõstetakse sektor kehtiva ELi HKSi direktiivi raamistikku sarnaselt juba varasemalt sinna lisatud lennundusektorile. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua uus heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordi ja hoonete sektorile. Hetkel on sektorid kaetud jagatud kohustuse määrusega, millega on EL liikmesriikidele kehtestatud teatud sektorite ülene kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk. Maanteetranspordi heide on üle Euroopa olnud pigem kasvavas trendis, mille tõttu on komisjon teinud ettepaneku luua uus kauplemissüsteem, mille eesmärk on kulutõhusalt sektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Sektori heite vähendamisesse panustab ka uute vähese heitega sõidukite turule toomine. Selle soodustamiseks vaadatakse üle ka sõiduautode ja kaubikute heitenormide määrus. Hetkel on hoonete sektor juba ligi 30% ulatuses üle Euroopa Liidu kauplemissüsteemiga kaetud. Seda eelkõige läbi kaugkütte käitiste, mis kuuluvad ELi HKSi. Samas kasutatakse ka ülejäänud hoonete kütmiseks fossiilseid kütuseid. Selleks, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust fossiilsetest kütustest, soovib komisjon läbi turumehhanismi muuta fossiilsete kütuste põletamine kallimaks. See omakorda peaks soodustama investeeringuid biokütustel põhinevatesse lahendustesse ja alternatiivsetesse kütustesse. Algatuste olulisemad muudatused Kehtiva ELi HKSiga seotud muudatused  Seatakse EL üleseks eesmärgiks vähendada EL HKS sektori koguheidet senise 43% asemel 61% aastaks 2030 (võrreldes 2005. aastaga).  Eesmärgini jõudmiseks hakatakse alates muudetud EU HKS direktiivi jõustumisele järgnevast aastast kiiremini vähendama lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) üldkogust 4,2% võrra aastas alates 2024. aastast (mille tulemusel kasvab senisest kiiremini CO2 ühiku hind). Lisaks on kavas 2024. aastal ühekordne ühikute koguse suurem vähendamine, et minna edaspidi üle sujuvamale iga-aastasele trajektoorile. See võib mõjutada ka tasuta ühikuid saavaid ettevõtjaid, sest tasuta ühikute kogused aastateks 2021-2025 on juba kinnitatud. Perioodiks 2026-2030 arvutatakse tasuta ühikute kogused välja juba uute reeglite järgi sõltuvalt lõplikust direktiivi muudatusest. Täiendavalt seotakse tasuta ühikute kogus ettevõtja heitkoguste vähendamise pingutustega.  EK esitatud eelnõus tehakse ettepanek, et turustabiilsusreservi kehtivad parameetrid kehtiksid ka pärast 2023. aastat kuni 2030.a lõpuni. Muudatuse eesmärk on tagada turu prognoositavus.  Turustabiilusreservi kohaldatakse ettepaneku järgi ka merendussektorile ja lennundussektorile.  Käitajatele eraldatavate tasuta LHÜde kogust hakkab mõjutama ka komisjoni ettepanek luua alates 2023. aastast süsiniku piirimehhanism ehk SPiM1. Sellega tekiks kolmandate riikide ettevõtjatel kauba importimisel EL turule heitkoguste eest maksmise kohustus. Aastani 2030 oleksid piirimeetmega hõlmatud kõige suurema heitega sektorite tooted: teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter. Peale piirimeetme jõustumist vaatab Euroopa Komisjon üle selle alla kuuluvad sektorid ja kaalub sektorite nimistu laiendamist. Piirimeetmega sektorites on plaanis kaotada tasuta ühikud alates 2026. aastast järk-järgult aastaks 2035.  Eestile riiklikult eraldatavate heitkoguste ühikute müügist saadav tulu tuleb edaspidi kasutada 100% kliimaeesmärkide täitmiseks (direktiivis sõnastus shall). Seni on Eesti kasutanud võimalust suunata 50% kliimaeesmärkidesse ja ülejäänud riigieelarve muudeks prioriteetiteks.  Suurendatakse Moderniseerimisfondi (mõeldud riikidele, mille SKP on madalam kui 65% EL keskmisest aastatel 2016-1018, sh Eesti; sinna suunatakse hetkel 2% heitkoguste kauplemissüsteemi (ETS) ühikutest, nüüd lisatakse veel 2,5%). Eesti puhul tähendab see esialgsel hinnangul seni prognoositud 250 miljonile eurole vahemikuks 2025-2032 ca 207 miljonit eurot lisavahendeid (50-eurose heitkoguse ühiku hinnaga), mida on võimalik kliimainvesteeringuteks kasutada.  Innovatsioonifondi (mõeldud kõikidele EL riikidele) suurendatakse 7,5 miljardi euro võrra aastani 2030 (50-eurose kvoodihinna puhul). Meretranspordi ELi HKS  Plaanitakse laiendada EL-i HKS-i reguleerimisala meretranspordile (kohustus osta heitkoguse ühikuid tekib üle 5000 kt laevade käitajatel). Seda on kavas rakendada järk- järgult alates 2023. aastast, kui kohaldub HKS 20% ulatuses heitkogustele. See suureneb igal aastal kuni 2026. aastani, mil kehtib HKS 100% ulatuses.  Regulatsiooni kohaldatakse kõikidele EL sisestele reisidele ning 50% ulatuses EL- ist välja ja ELi saabuvatele reisidele. 1 Inglise keeles CBAM – Carbon border adjustment mechanism  Seire, aruandluse ja tõendamise reeglid põhinevad kehtival EL MRV määrusel, mida samuti muudetakse, et viia uute nõuetega kooskõlla.  Muus osas kehtivad laevandusele üldised ELi HKSi nõuded, mis ka teistele kaetud sektoritele.  Kohustus tagastada iga-aastaselt LHÜsid vastavalt kalendriaastal õhku paisatud CO2 heitele rakendub järk-järgult alates 2023. aastast. Alates 2026. aastast tuleb tagastada LHÜd 100% ulatuses.  Eestis mõjutab see kahte ettevõtet – Tallink (14 laeva) ja Viking Line (7 laeva). Eesti lipu all sõidavad neist 9 laeva, mis oleksid antud kohustusest mõjutatud. Neist 8 kuulub Tallinkile ja 1 Viking Line-il. Potentsiaalne HKS-i rakendumine mõjutaks mõlema kontserni laiemat laevastikku, mitte ainult Eesti lipu all sõitvaid laevu.  Innovatsioonifondist on edaspidi võimalik taotleda vahendeid ka merendussektoris kasvuhoonegaase vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks Uus ELi HKS maanteetranspordile ja hoonete sektorile  Maanteetranspordi ja hoonete sektorile luuakse alates aastast 2026 eraldi EL sisene heitkoguste kauplemissüsteem (EL HKS-i analoogina). Sisuliselt tähendab see kütusemüüjatele ja soojatootjatele, kes ei kuulu praeguse heitkoguse kauplemissüsteemi alla, kohustust osta heitkoguse ühikuid vastavalt kütuse süsinikumahukusele.  Loodav kauplemissüsteem ei hõlma tasuta ühikute eraldamist. Muud asjad põhimõtteliselt kopeeritakse olemasoleva EL HKS-i pealt.  Maanteetranspordi puhul oleks otsene mõju kütusehinnale tanklates lõpptarbijatele. Mõju hinnanguline ulatus sõltub süsinikuhinnast.  Uue kauplemissüsteemi kohaldamisel lähtutakse juba kehtivast aktsiisipoliitika raamistikust. See tähendab, et ühikutega kauplemise kohustus langeb tõenäoliselt neile ettevõtetele, kes maksavad kütuse tarbimisse lubamise eest aktsiisi.  Uue kauplemissüsteemis olevate ühikute üldkogusse määramisel lähtutakse jagatud kohustuse määrusega kohutud andmetest. 2028. aastal kohandatakse seda juba kogutud seireandmete põhjal, kasutades 2024-2026 aastate andmeid.  EL HKS-i laiendamisest saadav heitkoguse ühikute müügitulu on seniste ettepanekute kohaselt kavas suunata osaliselt liikmesriikidele, osaliselt EL eelarvesse ja/või osaliselt uude kliima sotsiaalfondi.  Kliima sotsiaalfond peaks eelkõige kompenseerima EL HKS-i laiendamise sotsiaalset mõju (võimalus teha energiavaesust leevendavaid meetmeid ja hoonete ning maanteetranspordi sektori heidet vähendavaid kliimainvesteeringuid). Riigil tuleb eelnõu kohaselt suunata samadeks eesmärkideks sama suures mahus vahendeid.  Isegi uue kauplemissüsteemi loomisel maanteetranspordi ning hoonete sektoris, jääks JKM kohaselt paralleelselt ka riikidele kohustus KHG heidet vähendada. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Jagatud kohustuse määrus (JKM) Puudutatud valdkonnad: Maanteetransport, hoonete sektor, põllumajandus, LULUCF, jäätmekäitlus, väikemahuline energeetika Algatusega muudetavad õigusaktid:  Jagatud kohustuse määrus (EL) 2018/842 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Jagatud kohustuste määrus katab neid valdkondi, mis EL HKS-i alt välja jäävad (transport, jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja hooned, jäätmekäitlus). Nendele sektoritele on seatud riiklikud eesmärgid, st igal riigil on oma individuaalne heitkoguste vähendamise protsent aastaks 2030 võrreldes baasaastaga 2005 (riigid otsustavad ise, kuidas koormus sektorite vahel jaguneb). Riigid, kes oma 2030. aastaks heite vähendamise sihttasemete trajektooril ei püsi, peavad eesmärgi täitmiseks kasutama paindlikkusmehhanisme või JKM heitkoguse ühikuid juurde ostma hakkama. See oleks eesmärkide mittetäitmisel reaalne lisakulu riigieelarvele (samas, kui ise eesmärki täidame ja teised EL riigid mitte, siis saaksime teistele oma ülejääki müüa). Algatuste olulisemad muudatused  Jagatud Kohustuse Määruse EL ülene kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. a eesmärk tõuseb senise 30% pealt 40% peale (võrreldes 2005. a). Eesti eesmärk tõuseb -13% pealt -24%-ni. Meie eesmärgi proportsionaalne tõus on võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.  Isegi uue kauplemissüsteemi loomisel maanteetranspordi ning hoonete sektoris, jääks JKM kohaselt paralleelselt ka riikidele kohustus KHG heidet vähendada.  Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid (lisavõimalused eesmärkide täitmiseks) jäävad kehtima.  Uue lisamehhanismina luuakse täiendav LULUCF-i reserv, mida saab rakendada (nii JKM-i kui LULUCF-i puudujäägi täitmiseks) vaid siis, kui kliimaseadusest tulenev nõue on saavutatud: riigid, kellel tekib ühikute puudujääk, saavad teise perioodi lõpus kasutada LULUCF-i sidumise ülejääki (kogu EL-i peale). Reservi kasutamine saab seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCF-is on heite vähendamisel suured edusammud.  JKM eesmärgi täitmiseks saavad liikmesriigid kasutada vajadusel nn paindlikkusmehhanisme, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Iga tonni kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik ühe kauplemisühiku ehk AEA. Võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist järgmistesse aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui mõnel aastal on raskusi sihttaseme saavutamisega.  Samuti on ühe paindlikkusmeetmena kasutusel LULUCF sektori sidumise arvestamine JKM eesmärkide täitmiseks. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) määrus Puudutatud valdkonnad: Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF), maanteetransport, jäätmekäitlus, põllumajandus, väikemahuline energeetika Algatusega muudetavad õigusaktid:  LULUCF määrus (EL) 2018/841 Seotud algatused: Jagatud Kohustuse Määrus, Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Ettepaneku muuta määrust (EL) 2018/841 osana „Fit for 55” paketist eesmärk on tugevdada LULUCFi sektori panust 2030. aasta suurenenud üldistesse kliimaeesmärkidesse. Sel eesmärgil sätestatakse ettepanekus: ELi-ülene kasvuhoonegaaside sidumise eesmärk LULUCFi sektoris 310 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastaks 2030; tugevdada liikmesriikide kohustust esitada integreeritud leevenduskavad maasektorile ja tugevdada seirenõudeid digitaaltehnoloogia abil; ühtlustada eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse ja bioenergia vastavate poliitiliste algatustega; määrata kindlaks liidu 2035. aasta maakasutussektori kliimaneutraalsuse eesmärk (mis ühendab LULUCFi ja mitte-CO2 põllumajandussektori heitkoguseid); ning kohustada komisjoni tegema aastaks 2025ettepanekuid riiklike panuste määramiseks 2035. aasta eesmärgi saavutamiseks. Kavandatav muudatus toob LULUCFi reguleerivasse raamistikku sisse ainult väikesed, mittemateriaalsed muudatused esimesel vastavuse perioodil, st aastatel 2021–2025. Seevastu olulised muudatused toimuvad teise nõuetele vastavuse perioodi 2026–2030 alguses. Rakendamise ja vastavuse lihtsustamiseks ei kohaldata Kyoto maapõhise raamatupidamise reegleid pärast 2025. aastat ning LULUCFi ja jõupingutuste jagamise sektorite vahelist paindlikkust kohandatakse kooskõlas Euroopa kliimaseadusega. Liidu üldine eesmärk kasvuhoonegaaside 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi neto eemaldamiseks jaotatakse liikmesriikide vahel iga-aastaste riiklike eesmärkidena ajavahemikuks 2026–2030. Alates 2031. aastast laiendatakse määruse reguleerimisala põllumajandussektori muude kui süsinikdioksiidi heitkogustega, hõlmates seeläbi esimest korda kogu maasektori ühe kliimapoliitika raamistiku instrumendiga. Algatuste olulisemad muudatused  LULUCF arvestuskategooriad on metsastatud maa, raadatud maa, majandatav põllumaa, majandatav rohumaa, majandatav metsamaa ja puittooted.  Komisjoni ettepanekul tekivad riiklikud kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid aastaks 2030. Eesti eesmärk -2,5 Mt sidumist aastas aastaks 2030. Hetkel on kehtiv põhimõte, et riik peab 2030 aastaks tagama, et sektori heide ei ületa sidumist.  Eesti eesmärgi täitmine on esialgsete hinnangute põhjal äärmiselt keeruline (vastav LULUCF analüüs valmib augusti alguses). Esialgsel hinnangul oleks 2030. a võimalik saavutada kuni -1,4 Mt sidumist aastas . Et jõuda keskmiselt 1,4 mln tonni sidumiseni LULUCF sektoris tuleb kasutusele võtta mitmeid meetmeid (raiemahu vähendamine, looduslike rohumaade metsastamine, saematerjali tootmise kasv, tselluloosi tootmismahu oluline suurendamine, turvasmuldade harimise lõpetamine ja viimine püsirohumaa alla, jääksoode taastamine ja aiandusturba kaevandamismahu piiramine jm). Nendest meetmetest on kõige kuluefektiivsemad hõredate puistute ennaktempos uuendamine (saematerjali tootmise kasvatamiseks) ja ammendatud turbaalade loosuslikkuse taastamine. Samuti aitaks lühiajaliselt sidumist suurendada raiemahu vähendamine aga see tooks tulevikus kaasa metsade tervisliku seisundi halvenemise, kvaliteetpuidu osakaalu langemise ja süsinikusidumise võimekuse vähenemise.  Taastuvenergia direktiivi1 muudatusettepanekuga tugevdatakse bioenergia säästlikkuse kriteeriume (st millist bioenergiat loetakse säästlikuks). Uute kohustuste kohaselt peab bioenergiale riigiabi andmisel tagama, et järgitud on puidu kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energiaks (st energia tootmiseks saaks metsast saadav biomass minna alles siis, kui see ei kõlba muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või ümbertöötlemiseks). Energiapuiduks ei tohi kasutada ka kände, juuri, sae- ja vineeripalke. Alates 2026 ei tohi liikmesriigid anda toetust elektritootmisele biomassist v.a, kui seda toodetakse õiglase ülemineku piirkonnas, kõrge efektiivsusega koostootmisjaamas või koos süsiniku püüdmise tehnoloogiaga.  Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid (lisavõimalused eesmärkide täitmiseks) JKM sektoriga jäävad kehtima.  Uue lisamehhanismina luuakse täiendav LULUCF-i reserv, mida saab rakendada (nii JKM-i kui LULUCF-i puudujäägi täitmiseks) vaid siis, kui kliimaseadusest tulenev nõue on saavutatud: riigid, kellel tekib ühikute puudujääk, saavad teise perioodi lõpus kasutada LULUCF-i sidumise ülejääki (kogu EL-i peale). Reservi kasutamine saab seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCF-is on heite vähendamisel suured edusammud. 1 Inglise keeles Renewable energy directive (RED)  Lisaks vaadatakse üle hetkel kehtiv üldine LULUCF-i paindlikkusmehhanism: paindlikkust saab kasutada kahe viie-aastase perioodi lõikes (praeguse süsteemi järgi saaks kasutada igal aastal) ning kummalgi perioodil on seatud sidumise piirmäär.  JKM eesmärgi täitmiseks saavad liikmesriigid kasutada vajadusel nn paindlikkusmehhanisme, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Iga tonni kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik ühe kauplemisühiku ehk AEA. Võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist järgmistesse aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui mõnel aastal on raskusi sihttaseme saavutamisega.  Samuti on ühe paindlikkusmeetmena kasutusel LULUCF sektori sidumise arvestamine ESR eesmärkide täitmiseks. Eesti jaoks tähendab senisest rangema heite sihttaseme saavutamine märkimisväärset väljakutset, mis vajab valdkondlike poliitikate ülevaatamist. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide täitmine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete, väljatöötamine. Selleks on vaja teha nii era- kui avaliku sektori investeeringuid. Autode CO2 Lennundus- Merendus- EL HKS JKM LULUCF ETD TED EMD SPiM SKF standardid kütused kütused inglise keelne lühend EU ETS ESR LULUCF EED RED ReFuelEU FuelEU CBAM SCF Energeetika (suurtootjad) X X X X X Süsiniku heitkoguse X X X X X X X mahukas tööstus Maantee transport X X X X Merendus X X X X Lennundus X X X X Maakasutus ja metsandus X X Põllumajandus X X X X X Hooned X X X X X Jäätmemajandus X X X /ringmajandus Avalik sektor X X X X Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (ReFuelEU Aviation), COM(2021) 5611 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Määrusega soovib komisjon toetada lennutranspordis kiiret üleminekut fossiilkütustelt säästvatele kütustele, muuta lennureisid keskkonnasäästlikumaks ja võimaldada ELi kodanikel vastutustundlikumalt lennata. Lisaks soovib komisjon algatusega edendada säästvate lennukikütuste tootmist ja kasutuselevõttu juba lähemas perspektiivis ning julgustada ettevõtjaid tegema pikaajalisi investeeringuid. Algatuste olulisemad muudatused Eelnõu kohaselt peab kütusetarnijaile segama ELi lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse hulka üha rohkem säästvaid lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO2-heitega kütuseid. Ühtlasi on lennuettevõtjad kohustustatud täitma enne iga väljalendu ELis asuvast lennujaamast lennuki paagid kütusega, millesse on segatud säästvaid lennukikütuseid. Kohustuse täitmise peavad tagama EL lennujaamad, lennukikütuste tarnijad ja kõik lennuettevõtjad (sh 3-ndate riikide lendajad, kui nende EL lennujaamadest väljuvate lendude maht ületab aastas 1000 lendu). Täpsemalt soovib komisjon eelnõuga kehtestada keskkonnasäästlike lennukikütuste puhul kogu ELi hõlmavad ühtlustatud eeskirjad, mida kohaldatakse nii kütusetarnijate kui ka lennuettevõtjate suhtes, luues nii võrdsed tingimused ELi lennundusturul. Säästvatele lennukikütustele peavad üle minema kõik ELi lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad, olenemata nende riikkondsusest. Lennuettevõtjad on kohustatud enne ELi lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis on segatud säästva kütusega. Lisaks kehtestatakse kütusetarnijatele kohustus lisada ajavahemikus 2030–2050 reaktiivkütusele järjest suurem kogus säästvaid lennukikütuseid (Lisa 1) : 2% aastaks 2025; 5% aastaks 2030; 20% aastaks 2035; 32% aastaks 2040; 38% aastaks 2045 ja 63% aastaks 2050. Sünteetilistele kütustele kehtivad eraldi alameesmärgid (arvestatud osakaaluna lennunduse kogu kütusetarbimisest): 0,7% aastaks 2030; 5% aastaks 2035; 8% aastaks 2040; 11% aastaks 2045 ning 28% aastaks 2050. Säästlike kütuste all peab komisjon silmas eelkõige uue põlvkonna biokütuseid (algatus ei hõlma põllukultuuridel põhinevaid biokütuseid) ja rohelisest elektrist toodetud sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse nõuetega. Elektrit ja vesinikku määrus ei hõlma: komisjon tunnustab nende kütuste tugevat potentsiaali, kuid ühtlasi prognoositakse, et neid on võimalik kasutada ainult lühilendude puhul ja pärast 2035. aastat. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0561&qid=1627627365717 Samuti on komisjoni ettepanekus täpsustatud (artikkel 7) õhusõiduki käitajate aruandluskohustus. Iga aasta 31. märtsiks peavad õhusõiduki käitajad esitama komisjonile teabe lennukikütustest (kui palju tarnitud lennukikütust, kui palju säästvat lennukikütust, heited). Sama kohustus kehtib ka kütuse tarnijatele (artikkel 9). Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse ettepanek süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta Enim seotud sektorid: Tooted ja tootegrupid: raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter. Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Rahandusministeerium Kaasvastutajad: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Maaeluministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, inglise keelne lühend CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata teatavate toodete importi Euroopa Liidu (EL) turule selleks, et ELis rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidi heite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et ELi ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud võrreldes ELi väliste ettevõtetega. SPiMil on tugev seos kasvuhoonegaaside EL heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS). Sellel mehhanismil on suur sarnasus tollimaksuga maksustamisel kasutatava nn tariifse kvoodi1 haldamisega, samuti dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksuga, olgugi et ettepanekus ei kasutata sõnu „maks“ ega „lõiv“. Sarnasus tollimaksuga on teema Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO kontekstis, pakutava mehhanismi sobivuse saavutamisega WTO reeglitega tegeleb Euroopa Komisjon. SPiMi hakatakse ettepaneku kohaselt rakendama järgmistele toodetele ja tootegruppidele: raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter. Kõige rohkem puudutab see nimetatud toodete importijaid, kuid samuti ka neid, kes kasutavaid neid tooteid oma majandustegevuses. SPiMi on kavas hakata rakendada alates 1. jaanuarist 2023. a. Aastatel 2023-2025 on ette nähtud üleminekuperiood, mil tuleb esitada andmed meetmega koormatud toodete impordi kohta ja riik jälgib süsteemi toimimist. Alates 2026.a rakendub mehhanismi alla arvatavate toodete kohta sertifikaatide taotlemine, deklareerimine ja tasumine. SPiM toimib nii, et importijad peavad taotlema endale volitatud deklarandi staatust, pärast seda saavad nad osta sertifikaate, mille hind sõltub otseselt süsinikdioksiidi heite hinnast EL HKS- is. Sertifikaadi hind võtab arvesse samasuguse toote tootmise hinda ELis. Kui väljapool ELi toimuva tootmise korral on (nt tootja asukohariigis) juba makstud süsinikdioksiidi heite eest, 1 Tariifikvootide haldamine on sätestatud Komisjoni Rakendusmääruses (EL) 2015/2447, 24. novembrist 2015, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad, täpsemalt selle määruse artiklites 49-54. siis arvatakse see makstud summa sertifikaadi hinnast maha. Sertifikaadi hind arvutatakse üks kord nädalas süsinikdioksiidi heite keskmise turuhinna alusel EL kauplemissüsteemis (€/CO2 tonni kohta). ELi väliseid riike mõjutab see meede erinevalt. Euroopa Komisjoni 2020. a andmetel on kahes sektoris selgelt üks suur ja palju väikseid tegijaid, kuid samas kahes sektoris on mitu üsna võrdse osakaaluga riiki. Suurim tsemendi importija EL turule on Türgi – 37% ning suurim väetiste importija Venemaa – 36%. Raua ja terase puhul on kolm suuremat Hiina, Venemaa ja Türgi vastavalt 14%, 13% ja 12% ning alumiiniumi korral kaks suuremat Norra 18% ning Venemaa 14%. Elektri puhul on suurim Venemaa, EL-i importija kellele järgnevad Ukraina ning Põhja-Makedoonia. Need andmed on toodud ELi kohta tervikuna, Eesti kohta andmed praegu puuduvad. SPiM ettepanekuga hõlmatavates valdkondades on kavas järkjärgult (10 aasta jooksul, aastaks 2035) kaotada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine EL ettevõtetele. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanek, COM (2021) 5571 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 ning taastuvenergia ja energiatõhususe direktiivi infopäev 31. augustil Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tõsta Euroopa Liidu ülest siduvat taastuvenergia eesmärki varasema 32%-lt 40%-le, kuhu iga liikmesriik (LR) panustab vastavalt oma võimekusele. Lisaks üldeesmärgile sätestatakse spetsiifilised alameesmärgid taastuvenergia kasutamise kohta näiteks hoonetes, tööstussektoris, kütte- ja jahutussektoris. Ühtlasi tuleb muutmisele taastuvenergia transpordieesmärgi arvestamine, mis keskendub nüüd kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Algatuste olulisemad muudatused  Tõsta ELi taastuvenergia eesmärki 40% peale, mille täitmiseks peavad LR-d seadma praegusest kõrgema ambitsiooniga siseriikliku kohustuse. Komisjon hindab LR-de ambitsioonide indikatiivse valemiga (sätestatud juhtimisraamistikuga). Eestil hetkel seatud eesmärgiks 42% aastaks 2030, kuid uute eesmärkide valguses tuleb panuse suurendamine ülehinnata.  Soovitakse suurendada LR-de omavahelist koostööd läbi: o ühiste koostööprojektide (31. detsembriks 2025 peab iga LR algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise LR-iga). Neid projekte võib edendada ka taastuvenergia rahastusmehhanismi alt. o ühise meretuulenergia arendamise (LR-id, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida nad plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050, arvesse võttes mh võrguplaneerimise vajadust).  Võimaldada (sh eemaldada administratiivsed barjäärid) pikaajaliste taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist energia süsteemidesse tervikuna.  Uus indikatiivne eesmärk taastuvenergia kasutamisele hoonete sektoris 49% aastaks 2030, mille täitmiseks tuleb seada igal LR trajektoor. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0557&qid=1627627531366  Kütte- ja jahutussektoris seatakse kohustuslik aastane taastuvenergia suurendamise eesmärk 1,1 protsendipunkti. Lisaks peaksid LR-id tõstma taastuvenergia ja heitsoojuse osakaalu indikatiivselt kaugküttes ja –jahutuses 2,1 protsendipunkti võrra aastas.  Tööstuses taastuvenergia kasutuselevõtu edendamiseks tuleb LR-idel seada aastane indikatiivne taastuvenergia suurendamise osakaal 1,1 protsendipunkti aastaks 2030 tööstuses tarbitavale energiale (sh juhul kui kasutatakse mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuseid siis nendest 50% peab moodustama vesinik).  Transpordisektori taastuvenergia eesmärgi (14%) asemel seatakse kütuste tarbijatele kütuste kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärk 13% aastaks 2030. Teise põlvkonna kütuste (nt biometaani) osakaal peab vastavalt konkreetsele trajektoorile tõusma, jõudes 2025 0,5%-ni ning 2030 2,2%-ni. Lisaks peab mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuste osakaal (nt vesinik) tõusma 2,6%-ni aastaks 2030.  Tugevdatakse bioenergia säästlikkuse kriteeriumeid: o Alates 31.12.2026 ei saa LRid anda toetust jaamadele, mis toodavad biomassist vaid elektrit (electricity-only), va kui tootmine toimub õiglase ülemineku piirkonnas ning täidetakse kehtiva taastuvenergia direktiivi tingimusi elektrit tootvatele seadmetele või kui tootmine kasutab CCS tehnoloogiat. o Bioenergiale riigiabi andmisel tagama, et järgitud on jäätmehierarhiat ja puidu kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energiaks (energiapuiduks ei tohi minna ka kännud, juured, sae- ja vineeripalgid st toetust anda ei tohi). o Biomassi kasutavate jaamade nimisoojusvõimsuse lävendit on alandatud 20 MW-lt 5 MW-ile, millisest piirist alates on jaam kohustatud kasutama vaid säästlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi ning ka seda tõendama. Lisaks peavad kõik alates 5 MW võimsusega olemasolevad ja uued jaamad vähendama oma kasvuhoonegaaside emissioone 70% ning alates aastast 2026 80%. o Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ELi HKS) - LENNUNDUS Puudutatud valdkond: Lennundus Algatusega muudetavad õigusaktid:  Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise direktiiv 2003/87/EÜ Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Keskkonnaministeerium Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Lennundus on olnud kaetud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) alates 2012. aastast. ELi HKS kehtib kõikidele EL lennuvälju kasutavatele lendudele, kuid on hetkel kuni 2024. aasta lõpuni piiratud üksnes EL sisestele lendudele selleks, et võimaldada Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) välja töötada ülemaailmne meede. 2019. aastal rakenduski ülemaailmne lennunduse CO2 seiramise ja kompenseerimise süsteem (CORSIA). Euroopa Liit on rakendanud CORSIA läbi ELi HKSi direktiivi. See tähendab, et CORSIA rakendub EList väljuvatele ja ELi saabuvatele lendudele ning ELi HKS rakendub EL sisestele lendudele. Lennundusettevõtetele eraldatakse hetkel ka tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Algatuse eesmärk on täpsustada lennundussektorile kehtivaid ELi HKSi nõudeid ning täpsemalt reguleerida CORSIA rakendamine Euroopa Liidus läbi ELi HKSi. Algatuste olulisemad muudatused  Euroopa Komisjoni hinnangul on lennundussektori süsinikulekke oht minimaalne, mille tõttu tehakse ettepanek järk-järgult tasuta LHÜde eraldamisest loobuda, et aastaks 2027 toimuks lennundussektoris enampakkumine 100% ulatuses.  Konsolideerida lennundussektori LHÜde üldkogus 2023. aasta tasemel ja rakendada sealt alates lineaarset vähendamise tegurit sarnaselt paiksete käitistega.  Pikendatakse õigusakti ulatuse piiramist, millega kehtib lennunduse HKS üksnes EL sisestele lendudele.  CORSIAga seoses plaanitakse teavitada, et ELi HKS jätkub EL-sisestele lendudele ja UK-le ja Šveitsile. CORSIA kehtiks EList väljuvatele ja saabuvatele lendudele.  Sätestatakse CORSIA kohustuste katmiseks sobivate rahvusvaheliste ühikute kasutamise nõuded.  Sätestatakse riigid ja piirkonnad, mille puhul ELi HKS ja CORSIA ei rakendu, nagu kõige vähem arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid.  Võimaldatakse komisjonil võtta vastu määrus, et vähendada EL lennundusettevõtete ühikute tagastamise kohustust, et vältida olulist turumoonutust teatud tingimustel.
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
📎
595 KB
  • 📎Maatriks_Paketi failidest mõjutatud sektorid.pdf491 KB
  • 📎Sisendivorm_EL kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett - huvigruppide sisendi.docx14 KB
  • 📎Sotsiaalse_kliimafondi_ettepanek_faktileht.pdf663 KB
  • 📎Säästlike lennukikütuste määrus_faktileht.pdf394 KB
  • 📎Süsiniku_piirimeetme_ettepanek_faktileht.pdf406 KB
  • 📎Taastuvenergia direktiivi uuendamine_faktileht.pdf725 KB