…
Pavel Rušeljuk
AS Narva Soojusvõrk Teie 25.06.2021 nr NS-JUH-12/30-2
Oru tn 2
20203, Narva Meie 22.07.2021 nr 7-1/2021-140-6
E-kiri:
[email protected]
Koopia: Enefit Energiatootmine AS
[email protected];
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected];
Rahandusministeerium
[email protected];
Narva linnavalitsus
[email protected].
Märgukiri soojuse ostmise konkursi väljakuulutamise vajalikkuse kohta
Lugupeetud Pavel Rušeljuk
13.05.2021 saatsid Narva linna ja Eesti Energia AS-i esindajad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja Rahandusministeeriumile (RHM)
ühispöördumise Narva linna soojusmajanduse olukorra kohta. Esindajad tõid pöördumises
välja, et põlevkivi baasil soojuse tootmine ei ole enam jätkusuutlik ning vähendamaks kõrgema
soojuse hinna survet Narva soojatarbijatele, on vajalik koheselt alustada pikaajalise ja
jätkusuutliku meetme ettevalmistamist, milleks oleks Narva soojamajanduse lahti sidumine
fossiilsest kütusest põlevkivist. Meetme sisuks oleks investeeringutoetuse abil taastuvenergia
põhise tootmisvõimekuse arendamine Narvas, mis võiks tööd alustada 2025 aastal (lisa 1).
31.05.2021 kirjas MKM-ile, RHM-ile ja Konkurentsiametile juhtis sarnastele probleemidele
tähelepanu Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, osundades muuhulgas vajadusele kuulutada
soojavarustuse tagamiseks välja soojuse ostmiseks konkurss vastavalt Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruses nr 471 (Konkursi Määrus) sätestatud korrale, mille aluseks
on kaugkütteseaduse (KKütS) § 141.
15.06.2021 kirjas AS-le Narva Soojusvõrk soovis Konkurentsiamet põhjendatud hinnangut, kas
kujunenud olukorras peab võrguettevõtja (kui jah, siis millal?) 2 soojuse ostmise konkursi välja
kuulutamist vajalikuks.
25.06.2021 vastuskirjas leidis AS Narva Soojusvõrk, et tänase päeva seisuga ei saa lugeda
soojuse tootmist ebaefektiivseks, kuna tegemist on soodsa kaugkütte hinnaga. Kirjast ei tulene,
et võrguettevõtja on valmis soojuse ostu konkurssi välja kuulutama või sellest keelduma.
1
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 47 „Soojuse otsmiseks konkursi korraldamise
kord ja pakkumiste hindamise metoodika“: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011012?dbNotReadOnly=true
2
Konkursi Määruse § 2 lõike 1 alusel teavitab võrguettevõtja soojuse ostmiseks lepingu (edaspidi leping)
sõlmimise kavatsusest kirjalikult Konkurentsiametit ning avaldab oma veebilehel ja vähemalt ühe üleriigilise
levikuga päevalehe trükiväljaandes teate, mis sisaldab kavandatava lepingu olulisi, võrguettevõtjale teate
avaldamise ajaks teadaolevaid tingimusi
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
19.07.2021 kirjas Konkurentsiametile tõi MKM välja, et Narva võrgupiirkonnas ei pruugi
energia- ja kliimapoliitikat silmas pidades seni hästi toiminud soojusvarustus lähitulevikus olla
enam kooskõlas KKütS-is sätestatud põhimõtetega. MKM-i hinnangul peaks rajatav
tootmisseade valmima hiljemalt 2026. aastal (lisa 2).
KKütS § 1 lõigete 1 ja 2 järgi peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad
tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning
keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 141 lõikest 7
tulenevalt peab võrguettevõtja välja kuulutama soojuse ostmise konkursi, kui soojuse tootmine
võrgupiirkonnas on majanduslikult ebaefektiivne.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Narva võrgupiirkonna soojusvarustus ei ole lähitulevikus
nimetatud põhimõtetega enam kooskõlas ning tarbijate soojusega varustamine võib olla ohus.
KKütS § 141 lõikes 7 sätestatud soojuse ostmise konkursi väljakuulutamiseks kohustav alus on
täidetud.
Eeltoodust lähtudes peab AS Narva Soojusvõrk alustama viivitamatult soojuse ostmise
konkursi väljakuulutamise ettevalmistustega vastavalt Konkursi Määruses sätestatud korrale,
mis peab tagama ka Eesti Energia AS-i kontsernivälistele soojusettevõtjatele konkursil
osalemiseks võrdsed tingimused.3
Võttes arvesse varasemalt rajatud soojuse tootmise käitiste kogemust, võib eeldada, et AS-i
Narva Soojusvõrk jaoks vajaliku võimsusega käitise rajamiseks koos selle käivitamisega võib
kuluda ligikaudu viis aastat.
Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et erinevad osapooled on viidanud rajatava käitise
käiku andmise vajadusele kas aastal 2025 või 2026, on Konkurentsiamet seisukohal, et AS
Narva Soojusvõrk peab hiljemalt 1. november 2021 avaldama Konkursi Määruse § 2 lõikes 1
nimetatud tingimustele vastava teate ja teavitama sellest ka Konkurentsiametit.
Juhul, kui AS Narva Soojusvõrk keeldub teate avaldamisest, on Konkurentsiametil õigus teha
ettekirjutus konkursi korraldamiseks (KKütS § 141 lõige 7).
Lisad:
1. 13.05.2021 Narva linna ja Eesti Energia AS-i kiri MKM-le ja RHM-le;
2. 19.07.2021 MKM-i kiri Konkurentsiametile.
Lugupidamisega
Märt Ots
Peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3
Kohustuse võimaldada teistele ettevõtjatel mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu
võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil,
seab ka konkurentsiseaduse § 18 lõige 1.
2 (2)
Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Rahandusministeerium
[email protected] Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14 .05.2021 nr 1.15/1436
[email protected] Lugupeetud ministrid Käesolevaga edastame teile Narva linnapea Katri Raigi ja Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri ühispöördumise . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katri Raik Linnapea
Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Rahandusministeerium Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.05.2021 Narva linna soojamajanduse olukorrast ja edasistest arenguperspektiividest Lugupeetud rahandusminister Eesti on taastuvenergia valdkonnas Euroopa Liidu (EL) teiste liikmesriikidega võrreldes teinud läbi kiire arengu. Kusjuures eriti kiire on olnud areng soojamajanduse dekarboniseerimises. Enamikku Eesti linnadesse on rajatud uued, kaasaegsed ja tõhusad biomassil põhinevad koostootmisseadmed või katlamajad, mille tulemusel ulatub taastuvenergia osakaal Eesti soojamajanduses juba ligi 60% lähedale. Kuna selliste arengutega on kaasnenud võrdlemisi suur investeeringukulu, siis on Eesti riik toetanud neid arenguid taastuvenergia toetustega. Narva on nendest arengutest seni kõrvale jäänud. Kui varasemalt oli selle põhjuseks põlevkivist toodetava energia odav hind, siis täna, kui CO 2 kvoodi hind EL-i heitmekaubanduse süsteemis on tõusnud üle 50 €/tonn , põlevkivist odavat energia enam toota ei saa. Narva linnaelanikele tarnitava soojusenergia hind on veel võrdlemisi odav , kuid kehtiva reguleeritud soojahinna puhul on arvestatud 27 €/tonn CO 2 kvoodi kuluga. Kuna CO 2 kvoodi tänane turuhind on märksa kõrgem, siis saab kohalik soojatootja Enefit Power toodetava soojusenergia eest 2021. aastal ligi 2 miljonit eurot kahjumit, mida ei saa pidada jätkusuutlikuks lahenduseks . O lukor da leevendavaid meetmeid rakenda mata on ettevõte sunnitud esitama Konkurentsiametile uue ja märksa kõrgema hinnaga soojahinna taotluse. Piirkonnas, kus tööpuudus on riigi keskmisest kaks korda suurem ja palk viiendiku võrra madalam, oleks sel täiendav negatiivne sotsiaalne mõju. Seda on võimalik vähemalt esialgu vältida. Lähtudes eelnevast teeme teile ettepaneku kaaluda üheaegselt nii võimalikku lühiajalist leevendavat meedet kui ka pikaajalist lahendust. Vähendamaks kõrgema soojahinna survet Narva soojatarbijatele on kõige lihtsam ja kiirem meede Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muudatuste seaduse eelnõu ( 156 SE ) lõpuni menetlemine, et Narva soojatootjal oleks võimalik taotleda fossiilkütuse osaliseks asendamiseks biomassiga taastuvenergia toetust. Selle meetme ellu rakendamiseks on Eestil olemas riigiabiluba ja soojatootjal võimekus asendada põlevkivi osaliselt jäätmepuiduga . Toetusskeem oleks tähtajaline ja piirduks eelnõu kohaselt 3 aastaga. Samal ajal tuleks kohe alustada pikaajalise ja jätkusuutliku meetme ettevalmistamist, milleks oleks Narva soojamajanduse lahti sidumine fossiilsest kütusest põlevkivist. Meetme sisuks oleks investeeringutoetuse abil taastuvenergia põhise tootmisvõimekuse arendamine Narvas, mis võiks tööd alustada 2025 aastal. Selle meetme ellu rakendamiseks on MKM juba markeeri n ud vahendid Õiglase Ülemineku Fondi vahendite hulgast ning selle plaani ellu rakendamisega on ministeerium valmis edasi liikuma nii kiiresti kui võimalik. Head ministr id , palume t eil tõsiselt kaaluda Narva linna elanike huvides kirjeldatud lühiajalise leevendava meetme ja pikaajalise lahenduse ellu rakendamist esimesel võimalusel. Lugupidamisega Katri Raik Narva linnapea Hando Sutter Eesti Energia juhatuse esimees
Konkurentsiamet Teie 30.06.2021 nr 7-1/2021-140-4
[email protected]
Tatari 39 Meie 19.07.2021 nr 1.10-11/2021/4102-2
10134, Tallinn
Narva linnas soojuse ostukonkursi
korraldamisest
Austatud Märt Ots
Olete meile adresseeritud kirjas soovinud saada ministeeriumi hinnangut Narva linna soojusega
varustamise jätkusuutlikkusele energia- ja kliimapoliitika aspektist hinnatuna. Teie pöördumisest
selgub, et amet on oma 2021. aasta 15. juuni kirjaga palunud ka Narva linnas kaugkütte
võrguteenust osutava AS Narva Soojusvõrgud hinnangut soojuse tootmise jätkusuutlikkusele ning
sellega kaasnevalt vajaliku ostukonkursi korraldamise vajalikkusele. Oma 2021. aasta 25. juuni
vastuses ei ole AS Narva Soojusvõrgud välistanud soojuse ostukonkursi korraldamise vajadust.
Narva linna varustab kaugküttega Balti elektrijaama 11. energiaplokk ning selle puudumisel gaasi
kasutav reservkatlamaja. On oluline toonitada, et 11. energiaplokk toodab soojust vaid siis, kui
sama energiaplokiga toodetakse samaaegselt elektrienergiat. Seniajani on tänu elektrienergia
tootmisel tekkiva jääksoojuse kasutusele tagatud Narvas Eesti soodsaim kaugküttehind1.
Siiski tuleb selgitada, et elektrienergia ning seega ka soojuse tootmise võimalikkus sõltub
elektrienergia hinna konkurentsivõimest elektriturul. Kõnealune energiaplokk kasutab energia
tootmiseks suures osas põlevkivi ning on võimeline kasutama soodsate turutingimuste juures ka
kuni 50% ulatuses väheväärtuslikku jäätmepuitu. Põlevkivi kasutamine toob endaga energia
tootmisel kaasa suhteliselt suures ulatuses CO2 õhku paiskamist, mille eest peab aga saastaja
Euroopa saastekvooti ostma. See lisakulu tuleb lisada nii elektrienergia tootmise kui ka soojuse
tootmise kuludesse ehk osaliselt katab selle kulu ka kaugküttetarbija.
Balti elektrijaama 11. energiaplokk on rajatud 1960. aastal, selle turbiini rekonstrueeriti olulises
ulatuses 2004. aastal. Selle energiaploki esmane ülesanne on toota elektrienergiat, mistõttu on
sealne soojuse tootmise kasutegur võrreldes tänapäevaste tehnoloogiatega (näiteks uus soojuse ja
elektri koostootmisjaam) madal. See omakorda tähendab, et soojuse tootmiseks kasutatakse
1
Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnad - https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-
soojus/soojus/kooskolastatud-soojuse-piirhinnad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tänapäevase tehnoloogiaga võrreldes oluliselt rohkem kütust.
Euroopa Liidu lähituleviku energia- ja kliimapoliitika ei soosi ühegi linna soojusvarustuse
tagamist ebatõhusa ja osaliselt fossiilset kütust kasutava energiaplokiga. Üha kasvav saastekvoodi
hind (hetkeseisuga ca 52 €/t)2 ning fossiilse kütuse ja biokütuse koospõletamise üha karmistuvad
regulatsioonid on juba tänaseks muutnud Balti elektrijaama 11. energiaplokis elektrienergia
tootmise suurel osas aastast majanduslikult ebamõistlikuks. Lähitulevik ei too sellele olukorrale
ka leevendust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 sätestab ka täiendavaid
kriteeriume biomassi kasutuses (vt täpsemalt direktiivi artikkel 29)3 taastuvenergia tootmisel.
Kõnealune direktiiv võetakse Eestis üle energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste
muutmisega4. Selle järgi ei ole võimalik riigi taastuvenergia eesmärkides arvestada sellise
energiaga, mis ei vasta säästlikkuse kriteeriumitele (vt eelnõu § 1 p 8). Kuigi kõnealused
kriteeriumid ei ole veel siseriiklikkusse õigusesse üle võetud, on Euroopa Komisjon juba
otsustanud alustada läbirääkimisi nende nõuete karmistamiseks. Euroopa Komisjoni poolt hiljuti
avaldatud algatuste järgi5 on võetud suund biomassi järjest suuremaks väärindamiseks. Paketi
kohaselt peaks metsast saadav biomass võetama energiatootmises kasutusse alles siis, kui see ei
sobi muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või ümbertöötlemiseks. Seega peab biomassi
kasutus energeetikas muutuma lähitulevikus järjest tõhusamaks, et sellest saaks tarbijatele energiat
majanduslikult mõistlikul viisil toota.
Seega võib eeldada, et lähitulevikus muutub suurtes, energiat ebatõhusalt kasutavates käitistes
biomasskütuste kasutamine karmistuvate regulatsioonide tõttu järjest keerulisemaks ja seeläbi
majanduslikult ebamõistlikumaks. See omakorda võib tuua Balti elektrijaama 11. energiaploki
jätkuva käitamisega kaasa olulised nii majanduslikud kui soojusvarustuse riskid soojuse tootjale
ja Narva linna kaugküttetarbijale.
Lisame, et ka Narva linnavalitsus ja Eesti Energia AS on antud küsimuses pöördunud
Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega leida
senise lahenduse asemel Narva kaugküttega varustamiseks põlevkivist sõltumatu soojuse
tootmisallikas6.
Eeltoodut arvesse võttes leiame, et Narva võrgupiirkonnas ei pruugi energia- ja kliimapoliitikat
silmas pidades seni hästi toiminud soojusvarustus lähitulevikus olla enam kooskõlas
kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega tagada usaldusväärne, efektiivne,
põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Seetõttu on oluline astuda järgmiseid samme Narva linna kaugkütte tootmise jätkusuutlikuks
2
EAU hind ICE kauplemisplatvormil - https://www.theice.com/products/197/EUA-Futures/data?marketId=400185
3
Direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 29 - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018L2001#d1e3705-82-1
4
Energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382SE -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/18d86acd-7d58-4219-ac63-
5fd6be58a90b/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teis
te%20seaduste%20muutmise%20seadus
5
Euroopa Komisjoni algatus roheleppe elluviimiseks -
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_3541
6
Narva linnavalitsuse ja Eesti Energia AS 13.05.2021 ühispöördumine rahandusministri ja majandus- ja taristuministri
poole nr 1.15/1436.
2 (3)
ümberkorraldamiseks.
Narva linna soojusega varustamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on Vabariigi Valitsus kavandamas
õiglase ülemineku fondi vahenditest Ida-Virumaale 20 miljonit eurot piirkonna soojusvarustuse
lahti sidumiseks põlevkivist7. Toetusmeetme, mille alusel vastav toetus kaugküttesektorisse
suunatakse, töötab välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös SA
Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning see töö on juba alanud. Esialgsete plaanide kohaselt
oleks meetmest võimalik saada investeeringutoetust Narva linna soojusvarustuse põlevkivist
lahtisidumiseks ning senise lahenduse asendamiseks uue ja tõhusa soojuse tootmisega.
Investeeringutoetuse saamine kavandatakse siduda võrgupiirkonnas välja kuulutatud
kaugkütteseaduse §-s 141 nimetatud soojuse ostukorralduse võitmisega. Taotlusvooru
väljakuulutamine sõltub Eesti õiglase ülemineku kava kinnitamisest Euroopa Komisjoni poolt.
Kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse see 2021. aasta lõpus. Meetme abil rajatav tootmisseade peaks
valmima hiljemalt 2026. aastal. Samuti on Ida-Viru piirkonnas paiknevate kaugküttesüsteemide
moderniseerimiseks võimalik taotleda vahendeid kavandatavatest struktuurifondide meetmetest8.
Näeme, et praegu on suurepärane võimalus välisvahendite abil Ida-Viru piirkonna kaugküte
tulevikukindlaks muuta. Antud juhul on võtmetähtsusega tõhus koostöö nii soojusettevõtjate kui
Konkurentsiametiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
7
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti
8
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine
3 (3)