KÄSKKIRI
mai 2026 nr 15
Andmehalduse korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1 ning sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr
105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punkti 13 alusel
1. Kinnitan Ravimiameti andmehalduse korra.
2. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti
ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks
tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja
soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku
§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma
teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks
tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Kiisk
Peadirektor
Märt Roogna
[email protected]
KINNITATUD
Ravimiameti peadirektori
mai 2026
käskkirjaga nr 15
ANDMEHALDUSE KORD
Sisukord
1.Üldsätted.................................................................................................................................. 2
2.Seotud dokumendid ................................................................................................................. 2
3.Mõisted .................................................................................................................................... 2
4.Andmehalduse põhitegevused ................................................................................................. 4
4.1.Andmehalduse sisu ........................................................................................................... 4
4.2.Andmehalduse üksteisele järgnevad etapid ...................................................................... 4
5.Andmehalduse osapooled ja vastutus ...................................................................................... 4
5.2.Andmehalduse juhtimise rollid ......................................................................................... 4
5.2.1.Ravimiameti peadirektori vastutusala ........................................................................ 4
5.2.2.Andmehalduse eest vastutava arendus- ja haldusosakonna juhi vastutusala ............. 4
5.2.3.Andmehaldusspetsialisti vastutusala .......................................................................... 5
5.3. Andmehalduse teostamise rollid ...................................................................................... 5
5.3.1.Töörühm ..................................................................................................................... 5
5.3.2.Andmeomaniku ülesanded ......................................................................................... 5
5.3.3.Andmehaldusspetsialisti ülesanded ........................................................................... 6
5.3.4.Tooteomaniku ülesanded............................................................................................ 6
5.3.5.Infoturbe eest vastutava isiku ülesanded .................................................................... 6
5.3.6.Teenistuja ülesanded .................................................................................................. 6
6.Andmehalduse teostamine....................................................................................................... 6
6.1.Andmehalduse põhiprotsess - Ärisõnastiku ja andmekataloogi loomine ning haldamine 6
6.2.Ärisõnastik ........................................................................................................................ 7
6.3.Andmekataloog ................................................................................................................. 8
6.4.Ärireeglite ja andmekvaliteedi (reeglite, mõõdikute ja probleemide) haldamine ............ 9
6.5.Andmekvaliteedi mõõtmine ja sellealaste probleemide lahendamine .............................. 9
7.Andmeturvalisuse tagamine .................................................................................................... 9
Lisa 1. Näited ........................................................................................................................... 10
Ärisõnastik ............................................................................................................................ 10
Ärimõiste .............................................................................................................................. 10
Ülemmõiste ........................................................................................................................... 10
Ärimõistete omavahelised seosed ......................................................................................... 11
Ärireeglid .............................................................................................................................. 11
Andmekvaliteedi reeglid (näited) ......................................................................................... 11
Seosed ärimõistete, andmeelementide, ärireeglite ja andmekvaliteedi reeglite vahel .......... 11
Lisa 2. Andmekvaliteedi probleemi nõuete näited ja lisaselgitused ........................................ 12
1. Üldsätted
1.1. Ravimiameti andmehalduse kord (edaspidi kord) kehtestab andmehaldusealase
töökorralduse Ravimiameti andmete ja ärisõnastiku haldamiseks ning
andmekvaliteedireeglite loomiseks, andmekvaliteedi mõõtmiseks ja haldamiseks.
1.2. Andmehalduse eesmärk on kvaliteetsete teenuste osutamise toetamine,
andmepõhiste juhtimisotsuste toetamine ning andmete tõlgendamisest põhjustatud
probleemide ennetamine.
1.3. Korra sihtrühm on kõik Ravimiameti teenistujad, kes tegelevad Ravimiameti
infosüsteemide arendamise, andmete töötlemise, andmete sisestamise ning andmete
kasutamisega. Uuele teenistujale tutvustab andmehalduse korda arendus- ja
haldusosakonna andmehaldusspetsialist.
2. Seotud dokumendid
2.1. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR),
2.2. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused,
2.3. Avaliku teabe seadus (AvTS),
2.4. Statistikaameti Andmehalduse mõisted,
2.5. Statistikaameti Lühijuhis isikuandmete ja eriliiki isikuandmete määramiseks
andmekogudes,
2.6. Statistikaameti Andmekvaliteedi juhis,
2.7. Andmekaitse inspektsiooni Andmekogude juhend,
2.8. Infovara kasutuselevõtu ja arendamise kord,
2.9. Infoturvapoliitika,
2.10. Andmekaitse kord.
3. Mõisted
3.1. Andmebaas on omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum.
3.2. Andmed ehk informatsioon on mis tahes viisil ja mis tahes andmekandjale
jäädvustatud või dokumenteeritud teave ning kõikvõimalike (sh infotehnoloogiliste)
vahendite abil edastatav või töödeldav teave.
3.3. Andmeelement on osa andmetest, mida hallatakse ja kirjeldatakse, et tagada nende
kvaliteet ja mõistetavus. Andmeelement on vähem tehniline mõiste, mis on sisuliselt
võrdväärne andmevälja ehk tabeli veeruga.
3.4. Andmehaldus on asutuse andmete haldamine varana, mis hõlmab endas andmete
kui vara kirjeldamist, selle kvaliteedi juhtimist ja parendamist ning andmetele
juurdepääsu ja selle kasutamise uue väärtuse loomise teadlikku juhtimist.
3.5. Andmehaldusspetsialist on andmehalduse koordinaator ja andmeomanike tehniline
tugi ning andmete kirjeldamise ja andmete kvaliteedi parandamisega seonduvate
tegevuste koordinaator.
3.6. Andmehaldustarkvara on infosüsteem, mis aitab hallata Ravimiameti
ärisõnastikku, kirjeldada andmekataloogi sisu ning äriterminite ja andmete
omavahelisi seoseid.
3.7. Andmekataloog on Ravimiameti andmestike loend, mis sisaldab andmestike
kirjeldust, andmetabelite ja andmeelementide metaandmeid ja kirjeldusi, ärimõistete
ja andmeelementide seoseid.
3.8. Andmekirjeldus on andmeelemendi ning kõigi selle nime ja sõnu sisaldavate
andmestruktuuride formaliseeritud kirjeldus [ISO/IEC 2382-17:1999].
3.9. Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või
avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud
andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud
õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. [AvTS, §
431].
3.10. Andmekvaliteedi mõõdikud on andmekvaliteedi nõuetele ja kasutamise vajadusele
vastamise määr.
2
3.11. Andmekvaliteedi reeglid on algoritmid, mis kontrollivad andmete struktuuri,
vormingut ja paigutust andmebaasis ning võrdlevad seda eelnevalt kirjeldatud
andmekvaliteedi nõuetega. Andmekvaliteedi reeglid on seotud andmeelementidega.
Andmekvaliteedi reeglid tulenevad ärireeglitest. (vt Lisa 1)
3.12. Andmekvaliteet on määr, mille ulatuses andmete olemasolevad omadused vastavad
nõudmistele (õigsus, täielikkus, ajakohasus, reeglipärasus ja ühekordsus, vt Lisa 2).
3.13. Andmeomanik on Ravimiametis määratud rollina, mida kannavad teenuste ja
protsesside juhid või infosüsteemide peakasutajad. Ta vastutab andmete kasutamise
ja kvaliteedi eest, määrab juurdepääsureeglid ning tagab elutsükli põhimõtete
järgimise (andmete kogumine, säilitamine, kasutamine, jagamine ning arhiveerimine
või kustutamine) oma tööülesannete piires.
3.14. Andmestik on identifitseeritav ja hallatav andmete kogum, mida hallatakse kindla
isiku poolt ning millele saab anda juurdepääsu või seda alla laadida ühes või enamas
vormingus. Oluline andmestiku moodustumise kriteerium on rühm või kogum, mida
käsitletakse või hallatakse ühe tervikuna, tavaliselt kirjeldatakse seda ühe tervikuna,
sh pealkirjastatakse, sellele antakse juurdepääs kui tervikule ning selle väärtust
hinnatakse ja säilitatakse tervikuna [Statistikaamet, Andmehalduse mõisted].
3.15. Andmeväli on andmebaasi või tabeli konkreetne osa, kuhu salvestatakse konkreetset
tüüpi andmeid.
3.16. Eriliiki isikuandmetena mõistetakse järgmisi andmeid: isikuandmed, millest
ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised
veendumused või ametiühingusse kuulumine; geneetilised andmed, füüsilise isiku
kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või
andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta [Statistikaamet,
Lühijuhis isikuandmete ja eriliiki isikuandmete määramiseks andmekogudes].
3.17. Infosüsteem on info kogumise, töötlemise, säilitamise ja väljastamise vahendite
kogum. Iga infosüsteem ei ole alati andmekogu, aga iga andmekogu on alati
infosüsteemi osa. [AKI_Andmekogude juhend]
3.18. Isikuandmed on sellised andmed, mille kaudu on võimalik konkreetset füüsilist
isikut otseselt või kaudselt tuvastada, näiteks tema nime, isikukoodi või e-posti
aadressi kaudu [Statistikaamet, Lühijuhis isikuandmete ja eriliiki isikuandmete
määramiseks andmekogudes].
3.19. Kvaliteedi mõõtmise raport on dokument, mis annab ülevaate andmekvaliteedi
seisundist.
3.20. Põhiandmed on riigi infosüsteemi kuuluvasse (Ravimiameti) andmekogusse
kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja
(Ravimiameti) avalike ülesannete täitmise käigus [AvTS § 436].
3.21. Ärimõiste on Ravimiameti tegevust kirjeldav mõiste. Selle abil määratletakse
Ravimiameti igapäevased tegevused ja protsessid ning see aitab kaasa ametisisese
suhtlemise standardiseerimisele. Ärimõisted võivad omavahel seotud olla. (vt Lisa
1)
3.22. Äriprotsess on strateegilistele eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuste,
toimingute ja protseduuride kogum, mis moodustavad terviku. Äriprotsessi või
erinevate äriprotsesside kombineerimise tulemuseks on sise- või väliskliendile
pakutav teenus.
3.23. Ärireegel on kokkulepitud tingimus või põhimõte, mis määrab andmete protsessis
kasutamist, et tagada teenuse (äriprotsessi) korrektne toimimine ja eesmärkide
täitmine. Ärireeglid on seotud ärimõistetega. (vt Lisa 1)
3
3.24. Ärisõnastik sisaldab kõiki ravimiameti tegevustes kasutatavaid ärimõisted koos sisu
selgituse, andmeobjektide loendi, atribuutide loendi ning neid mõisteid kasutavate
osapooltega. (vt Lisa 1)
3.25. Ärisõnastiku termin (business term) on ärimõistet kirjeldava tunnuse
kokkuleppeline nimetus valitud keeltes. Termin on sõnaüksus, st sõna või sõnaühend,
millega mõistet tähistatakse.
4. Andmehalduse põhitegevused
4.1. Andmehalduse sisu
4.1.1. põhimõtete ja nõuete kehtestamine (kord, andmekirjelduse ja -kvaliteedi
kirjeldamise juhendid);
4.1.2. tegevuste eest vastutavate rollide määramine;
4.1.3. andmehaldusprotsesside väljatöötamine ja juurutamine;
4.1.4. andmete kirjeldamine ning ärimõistete loomine;
4.1.5. äri- ja andmekvaliteedireeglite loomine.
4.2. Andmehalduse üksteisele järgnevad etapid
4.2.1. andmekataloogide loomine andmehaldustarkvarasse;
4.2.2. ärimõistete sõnastiku, ärimõistete ja andmete omavaheliste seoste loomine;
4.2.3. äri- ja andmekvaliteedireeglite loomine;
4.2.4. andmekataloogi haldamine (ehk andmekirjelduste ajakohasena hoidmine);
4.2.5. ärimõistete sõnastiku, ärimõistete ja andmete omavaheliste seoste haldamine;
4.2.6. äri- ja andmekvaliteedireeglite haldamine;
4.2.7. andmekvaliteedi mõõtmine ja -probleemide lahendamine.
5. Andmehalduse osapooled ja vastutus
5.1. Ravimiameti andmehalduse strateegia ja reeglid paneb paika arendus- ja
haldusosakond, andmehalduse praktilise teostuse korraldab andmehaldusspetsialist.
5.2. Andmehalduse juhtimise rollid
5.2.1. Ravimiameti peadirektori vastutusala
5.2.1.1. Vastutab andmehaldusega seonduvate tegevuste järelevalve, toetamise ja
rahastamise eest.
5.2.1.2. Jõustab riiklikud regulatsioonid ja üleüldiste soovitused.
5.2.1.2.1. Määrab andmeomanikud.
5.2.1.2.2. Tagab, et andmehalduse alased tegevused oleks vajadusel
kajastatud Ravimiameti arengustrateegias ning aastaplaanides.
5.2.2. Andmehalduse eest vastutava arendus- ja haldusosakonna juhi vastutusala
5.2.2.1. Tagab, et andmehalduse alased tegevused oleks vajadusel kajastatud
Ravimiameti arengustrateegias ning aastaplaanides. Kooskõlastab andmehalduse
vajadused juhtkonnaga.
5.2.2.2. Osaleb andmehaldusalaste tegevuste tööplaani koostamises ja toetab
andmehaldusspetsialisti Ravimiameti andmehalduse protsesside väljatöötamisel.
5.2.2.3. Juhib andmehaldusega seotud töökorralduse muudatusi.
5.2.2.4. Kommunikeerib laiapõhjaliselt andmehalduse vajalikkust ning
propageerib andmehalduse tegevusi ja projekte.
5.2.2.5. Omab andmehalduse dokumentatsiooni ja teeb selle üle järelevalvet.
5.2.2.6. Osaleb andmehalduse põhimõtete loomisel.
5.2.2.7. Osaleb vajadusel andmekvaliteedi projektides.
5.2.3. Andmehaldusspetsialisti vastutusala
5.2.3.1. Töötab välja andmehalduse protsessid ja koostab andmehaldusalaste
tegevuste tööplaani.
4
5.2.3.2. Loob ja hoiab ajakohasena andmehalduse korra ja protsessid, juurutab
need ning jälgib nende täitmist.
5.2.3.3. Korraldab ja kaardistab andmehaldusprotsesside sidumist äriprotsesside
ja -teenustega.
5.2.3.4. Korraldab andmehalduse teemalisi koolitusi ja koostab juhiseid.
5.2.3.5. Juurutab andmehalduse ja -kvaliteediga seonduva tarkvara.
5.2.3.6. Koordineerib andmekogude andmekataloogi loomist ja ajakohastamist.
5.2.3.7. Koordineerib ärimõistete ühtlustamise protsessi.
5.2.3.8. Koordineerib ärisõnastiku loomist ja ajakohasena hoidmist.
5.2.3.9. Töötab välja andmekvaliteedi raportid ja mõõdikud ning jälgib neid.
5.3. Rollid andmehalduses
5.3.1. Töörühm
5.3.1.1. Kutsutakse kokku kindla eesmärgi täitmiseks ja andmehalduse alaste
küsimuste lahendamiseks (näiteks Ravimiameti üldiste ärimõistete kirjeldamine,
ühe andmekogu andmekvaliteedinõuete kirjeldamine jne). Töörühma kutsub
kokku andmehaldusspetsialist vastavalt vajadusele.
5.3.1.2. Koosneb andmehaldusspetsialistist ning vastavalt projektile
andmeomanikest ja tooteomanikest, vajadusel kaasatakse ka teisi arendus- ja
haldusosakonna liikmeid ning koostööpartnereid.
5.3.1.3. Esitab juhtkonnale kinnitamiseks andmehalduse põhimõtted ja protsessid
ning vajalikud tegevuskavad.
5.3.2. Andmeomaniku ülesanded
5.3.2.1. Määrab ja/või viib õigusaktidega vastavusse valdkonna teenuse andmete
printsiibid, näiteks uuendamise sageduse, säilitamise aja, kasutamise ja
kustutamise tingimused jms.
5.3.2.2. Kirjeldab ja haldab koostöös andmehaldusspetsialistiga oma valdkonna
teenusega seotud ärimõisted, andmeelemendid ja ärireeglid ning vajadusel
kooskõlastab need teiste teenuste andmeomanikega.
5.3.2.3. Loob koostöös andmehaldusspetsialistiga tingimused ja süsteemi
andmekvaliteedi tagamiseks:
5.3.2.3.1. Seab andmekvaliteedi reeglid vastavalt nõuetele.
5.3.2.3.2. Osaleb andmekvaliteedi reeglite mõõdikute välja töötamisel.
5.3.2.3.3. Algatab andmekvaliteedi parandamise protsessid ja projektid
ning järjestab need prioriteetsuse alusel.
5.3.2.3.4. Esitab teistele äriprotsessides osalejatele nõuded andmete
kogumiseks ning andmekvaliteedi parandamiseks.
5.3.2.4. Analüüsib kogutavate andmete vastavust andmekvaliteedi nõuetele.
5.3.3. Andmehaldusspetsialisti ülesanded
5.3.3.1. Kirjeldab koostöös andmeomanikega teenuste ja infosüsteemide
andmestikud ja andmed riigis kokkulepitud andmekirjelduse standardist
lähtuvalt.
5.3.3.2. Toetab andmeomanikke ja sidusrühmasid ärimõistete, andmeelementide,
ärireeglite ning andmekvaliteedi reeglite kirjeldamisel.
5.3.3.3. Haldab andmehaldustarkvara.
5.3.3.4. Kaardistab koostöös andmeomanikega ärimõistete ja andmetabelite
vahelised omavahelised seosed.
5.3.3.5. Dokumenteerib ärireeglitest tulenevad andmete kvaliteedinõuded ja
andmekvaliteedi mõõdikud, kogub mõõtetulemused ja koostab raporti.
5
5.3.3.6. Mõõdab andmekvaliteeti ja edastab andmekvaliteedi probleemid toote-
ja andmeomanikule.
5.3.3.7. Kogub ja kirjeldab koostöös andmeomanike ja tooteomanikega teenuste
ja infosüsteemide lõikes kõik andmete elutsüklit puudutavad nõuded:
sisestamine, kogumine, töötlemine, säilitamine, kasutamine, kustutamine.
5.3.4. Tooteomaniku ülesanded
5.3.4.1. Omab ülevaadet kindla infosüsteemiga seotud andmetest.
5.3.4.2. Nõustab ja valideerib andmekvaliteedireeglite infosüsteemidesse
seadmist.
5.3.4.3. Nõustab andmekvaliteedi mõõdikute väljatöötamisel.
5.3.4.4. Teeb regulaarseid ja ühekordseid andmepäringuid andmekvaliteedi
probleemide põhjuste välja selgitamiseks.
5.3.4.5. Juhib andmehaldusspetsialisti tähelepanu avastatud probleemidele IT-
süsteemides.
5.3.4.6. Toetab andmeomanikke ja andmehaldusspetsialisti ärimõistete,
andmeelementide, ärireeglite ning andmekvaliteedi reeglite kirjeldamisel.
5.3.5. Infoturbe eest vastutava isiku ülesanded
5.3.5.1. Vastutab oma vastutusala piires ja nõustab vastutusalas olevate
õigusaktide ja protseduuride koosloome osas.
5.3.6. Teenistuja ülesanded
5.3.6.1. Sisestab ja töötleb andmeid infosüsteemides kvaliteetselt ning kehtivate
nõuete kohaselt.
5.3.6.2. Parandab avastatud andmealased probleemid oma rolli piires või edastab
need viivitamata andme- ja/või tooteomanikule.
6. Andmehaldus
6.1. Andmehalduse põhiprotsess - Ärisõnastiku ja andmekataloogi loomine ning
haldamine
Joonis 1. Andmehalduse põhiprotsess
6.1.1. Andmehaldusspetsialist kirjeldab koostöös andme- ja tooteomanikuga
Ravimiameti ärimõisted ja nendega seonduvad andmed andmehaldustarkvara
ärisõnastikus ja andmekataloogis.
6.1.2. Põhiprotsess koosneb 5 etapist (joonis 1):
Andmeomanik – AO
Tooteomanik – TO
Andmehaldusspetsialist – AHS
6
6.1.2.1. Andmeomanike määramine (juhtkond)
6.1.2.2. Ärimõistete sõnastiku loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)
6.1.2.3. Andmesõnastiku loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)
6.1.2.4. Ärireeglite loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)
6.1.2.5. Andmekvaliteedi reeglite loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)
6.2. Ärisõnastik
Joonis 2. Ärisõnastiku loomise ja haldamise protsess.
6.2.1. Ärisõnastikus kasutatakse valdkonna märksõnastikes ja valdkonna õigusaktides
(nt Farmaatsiaterminoloogia, Euroopa Ravimiameti rakendusjuhendid (PMS:
EU IDMP Implementation Guide, UPD: UPD Implementation Guide),
Ravimiseadus) kasutatud termineid.
6.2.2. Ärisõnastik sisaldab:
6.2.2.1. kõiki Ravimiameti tegevustes kasutatavaid ärimõisteid koos sisu
selgitusega;
6.2.2.2. ärimõistete ja -teenuste seoseid;
6.2.2.3. ärimõistete omavahelisi seoseid;
6.2.2.3.1. seosetüübid:
6.2.2.3.1.1. SEOTUD (Related to);
6.2.2.3.1.2. SÜNONÜÜM (Equivalent to);
6.2.2.3.1.3. LAIEM (Parent of);
6.2.2.3.1.4. KITSAM (Child of)
6.2.2.4. ärimõistete seoseid ärireeglitega.
6.2.3. Ärisõnastiku loomise ja haldamise protsessi etapid (joonis 2):
6.2.3.1. Mõiste olemasolu kontroll (AO + TO + AHS)
6.2.3.2. Mõiste sisu defineerimine (AO)
6.2.3.3. Mõiste seostamine andmestikuga (TO)
6.2.3.4. Mõistete ühtlustamine ja kooskõlastamine (AO + TO + AHS)
6.2.3.5. Ärisõnastiku täiendamine ja vajalike andmeelementidega sidumine (AO
+ TO + AHS)
6.2.3.6. Ärimõistete omavaheliste seoste määramine (AO + TO + AHS)
6.2.3.7. Ärireeglite kirjeldamine mõistele (AO + TO)
6.2.3.8. Andmekvaliteedireeglite määramine (AO + TO + AHS)
6.2.3.9. Andmekvaliteedireeglite valideerimine ja seadistamine (AHS + TO)
7
6.3. Andmekataloog
Joonis 3. Andmekataloogi loomise ja haldamise protsess.
6.3.1. Andmekataloog sisaldab:
6.3.1.1. andmestike kirjeldust;
6.3.1.2. andmetabelite ja andmeelementide metaandmeid, sh
6.3.1.2.1. märkeid, kas tegemist on põhiandmete, isikuandmete ja/või
eriliigiliste isikuandmetega;
6.3.1.3. ärimõistete ja andmeelementide seoseid;
6.3.1.4. andmeelementide seoseid andmekvaliteedi nõuetega.
6.3.2. Andmekataloogi loomise ja haldamise protsessi etapid (joonis 3):
6.3.2.1. Andmeelemendi sisu defineerimine (AO)
6.3.2.2. Olemasoleva ärimõistega sidumine või uue ärimõiste loomine ja sellega
sidumine (AO + TO + AHS)
6.3.2.3. Andmekvaliteedi reegli kirjeldamine (AO + TO + AHS)
6.3.2.4. Andmekvaliteedi reeglite valideerimine ja seadistamine (AHS + TO)
6.4. Ärireeglite ja andmekvaliteedi (reeglite, mõõdikute ja probleemide) haldamine
6.4.1. Ravimiameti äri- ja andmekvaliteedi reeglid kirjeldatakse ärisõnastikus ja
andmekataloogis. Ärireeglid esitavad nõuded Ravimiameti andmete
kvaliteedile. Andmekvaliteedi reegel on alati seotud mõistetega.
6.5. Andmekvaliteedi mõõtmine ja sellealaste probleemide lahendamine
6.5.1. Andmekvaliteedi mõõtmine ja sellealaste probleemide lahendamine on
tehniliste tegevuste ahel (validaatori täiendamine, sisestusreeglite täiustamine),
mille käigus andmeomanikud, tooteomanikud ja andmehaldusspetsialist
seadistavad andmekvaliteedi reeglitele mõõdikud.
6.5.2. Kirjeldatud andmekvaliteedi reeglite alusel mõõdab andmehaldusspetsialist
koostöös tooteomanikega andmete kvaliteeti ja koostab andmestiku kvaliteedi
mõõtmise raportid.
6.5.3. Raportites väljatoodud vead viitavad andmetele, mida ei tohi halva kvaliteedi
tõttu kasutada ja mis andmebaasis parandatakse.
6.5.4. Andmehaldusspetsialist hindab regulaarselt andmestiku kvaliteedi mõõtmise
raporti alusel andmekvaliteeti (vigade olemasolu, andmekvaliteedi muutust
ajas).
6.5.5. Andmehaldusspetsialist ja tooteomanik tuvastavad probleemide põhjused ning
esitavad mõõtetulemused andmeomanikule.
8
6.5.6. Andmehaldusspetsialist kannab mõõtetulemused riskiregistrisse ja teostab
vajadusel järelkontrolle andmekvaliteedi vigade parandamise kohta.
6.5.7. Andmekvaliteedi mõõtetulemuste alusel toimub regulaarne andmekvaliteedi
parandamine, mille eest vastutab andmeomanik. Andmeomanik hindab vigade
mõju Ravimiametile ja nende kriitilisust ning algatab vajadusel andmete
parandamise protsessi mõistliku aja jooksul. Andmeomanik esitab vigade mõju
hinnangu andmehaldusspetsialistile.
6.5.8. Andmehaldusspetsialist on kohustatud vajadusel algatama
andmekvaliteedireeglite ja/või mõõdikute muutmise. Muutmise ettepaneku võib
teha ka andmeomanik.
7. Andmeturvalisuse tagamine
7.1. Andmeturvalisus on reguleeritud Ravimiameti infoturvapoliitika juhtdokumendiga,
mis koondab Ravimiameti infoturbealased põhimõtted ja suunised ning reguleerib
Ravimiameti infovarade haldust ja kaitset.
9
Lisa 1. Näited
Ärisõnastik
Ärimõiste
10
Ülemmõiste
„Aine“ on ülemmõiste, mille alla kuulub alammõiste „koostisaine“. „Koostisaine“ ise on
ülemmõisteks mõistetele „abiaine“ ja „toimeaine“.
Ärimõistete omavahelised seosed
Ärireeglid
Andmekvaliteedi reeglid (näited)
Seosed ärimõistete, andmeelementide, ärireeglite ja andmekvaliteedi reeglite vahel
11
Lisa 2. Andmekvaliteedi probleemi nõuete näited ja lisaselgitused
[Statistikaamet, Andmekvaliteedi juhis]
Õigsus näitab, mil määral vastavad andmed tegelikkusele. Andmete õigsus jaguneb
süntaktiliseks ja semantiliseks õigsuseks. Sünktaktiline õigsus kontrollib andmete vormilist
korrektsust Näiteks kui nimi „Tõnu“ on andmetes talletatud kui „T6nu“ pole andmed
süntaktiliselt õiged. Semantiline õigsus kontrollib andmete sisulist korrektsust ehk autentsust.
Näiteks kui inimese nimi on „Tõnu“ aga tema sooks on märgitud „N“ (Naine).
Täielikkus näitab, mil määral on olemas kõik nõutud andmed. Täielikkus on vaadeldav kahes
osas: kirjete täielikkus ja kogumi ehk populatsiooni täielikkus. Kirjete täielikkus näitab, mil
määral on andmekirje kõigil tunnustel olemas väärtused. Näiteks mil määral on andmetabeli
veeru read täidetud. Populatsiooni täielikkus näitab kas kõik nõutavad kirjed on olemas. Näiteks
andmetabeli puhul kõigi nõutud veergude olemasolu.
Ajakohasus näitab, mil määral andmete värskus ja kättesaadavus vastab vajadustele ja
nõuetele. Aja jooksul andmed muutuvad ning viide reaalsete sündmuste ning nende andmetes
fikseerimise või andmete värskendamise vahel on vältimatu. Seetõttu on võimalik olukord, kus
andmed on küll uuendatud, kuid nende tekkeks või värskendamiseks kuluv aeg muudab
andmete kasutamise mõne konkreetse ülesande jaoks võimatuks. Näiteks võib ülikooli
tunniplaan olla küll värske, kuid see pole ajakohane kui see jõuab tudengiteni alles pärast
loengute algust.
Reeglipärasus näitab, mil määral andmete formaat ja struktuur vastab nõuetele. Esiteks
tähendab reeglipärasus kokkulepitud klassifikaatorite kasutamist (näiteks EMTAK-i kasutamist
majandusliku tegevusala talletamiseks). Teiseks tähendab reeglipärasus kokkulepitud
andmemustrite järgimist. Näiteks on kokkulepitud andmemuster (süntaks) kuupäeval ja
isikukoodil ning need on seotud andmetüüpidega kuupäev (date) ja arv (integer).
Reeglipärasuse alla kuulub ka andmete küsimine kokkulepitud põhiandmete allikast.
Põhiandmete allikas võib olla nii asutuse sees (master data), kui ka üleriigiline. Üleriigilise
põhiandmete allika puhul on tavaliselt tegu kokkulepitud klassifikaatoriga nagu
aadressiandmed, katastritunnus või äriregistri kood.
Ühekordsus näitab, mil määral esineb andmetes duplikaatkirjeid. Ühekordsuse probleem tekib
juhul, kui ühe reaalsest elust pärineva objekti kohta on andmetes talletatud kaks või enam kirjet.
Näiteks kui ühe isiku kohta on andmetes talletatud mitu kirjet.
12
13