Hiiumaa Vallavalitsus Teie 15.02.2023 nr 9-6/9
[email protected] Meie 26.04.2023 nr 15-3/1183-2
Hiiumaa valla üldplaneering
Hiiumaa Vallavalitsus andis 15.02.2023 teada Hiiumaa valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude avalikust väljapanekust, mis toimus
01.03.2023 kuni 03.04.2023.
Hiiumaa üldplaneering (edaspidi üldplaneering) algatati Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018
otsusega nr 90. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada ühtlaselt hea elukvaliteet valla
erinevates piirkondades ning toetada valla jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga
määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla
sotsiaalmajanduslikele, kultuurilistele ja looduskeskkondlikele arenguvajadustele ja
-suundumustele. Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (edaspidi KSH), mis muuhulgas toob välja üldplaneeringu elluviimisega
kaasnevaid võimalikke strateegilisi mõjusid. Üldplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa
Vallavalitsus, seda koostab AB Artes Terrae OÜ, KSH-d viib läbi Alkranel OÜ.
PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus,
millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja
üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt
mõistetavuse saavutamiseks palume planeeringumaterjale alljärgnevaid märkusi arvesse
võttes täiendada ja parandada.
1. Palume parandada õigekirjavead ja üldplaneering korrektselt vormistada (sh
viitamine, mõistete kasutamine jms). Üldplaneeringuga määratavad tingimused
sõnastada selgelt ja üheselt mõistetavalt, samuti palume vältida tingiva kõneviisi
kasutamist.,
KSH aruandes kavandatakse olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks meetmed, millega tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada või siis
mittearvestamist põhjendada. Märgime, et KSH on üldplaneeringu lisa, mida ei
kehtestata. Seega meetmed, mida tuleb kehtestada, tuleb kanda seletuskirja.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Mõisted.
Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus kasutatakse sama tähendusega mõisteid
erinevates sõnastuses, näiteks „elamumaa“ vs „elamuala“; „abihoone“ vs
„kõrvalhoone“; „elukondliku otstarbega hoone“ vs „elukondlik hoone“;
„elukondlikult kasutatav kinnistu“ vs „elukondlik majapidamine“; „katastriüksus“,
„kinnistu“ vs „maaüksus“; „tiheasustusega ala“, „tiheasustuse ala“ vs „tiheasustusala“;
„ehitusalune pindala“, „hoonetealune pind“ vs „ehitisealune pind“; „tuulepark“ vs
„tuulikupark“; „tugiala“ vs „tuumala“, „avalikkusele ligipääsetav eratee“, „avalik
sõidutee“, „avalik tee“ vs „avalikult kasutatav tee“; „joonis“ vs „kaart“, „piirkond“ vs
„ala“. Kuna mõistete erinevat kasutust ei ole selgitatud, ei ole nende tähendus
üldplaneeringus selge. Täiendavalt märgime, et õigusaktide kohased mõisted on
„ehitisealune pind“, „abihoone“, „tiheasustusala“, „avalikult kasutatav tee“.
Seletuskirjas pt 4.1.3 on märgitud: „Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse
lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksuste struktuurist ning
hinnates mahtude sobitumist maastiku ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses,
väljapool joonis 12 esitatud piirkondi, ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete
alune pind ületada 10 % maaüksuse pindalast.“ Eeltoodust jääb arusaamatuks, kas
mõlemas lauses on mõeldud ehitisealust pinda või hoonete alust pinda.
Tabelis 1 on toodud krundi „suurim lubatud ehitisealune pind (protsent krundi
pindalast)“ ja „haljastuse minimaalne protsent (puhke – ja haljasala pind jagatuna
krundi pindalaga)“. Palume mõisteid samast loogikast lähtuvalt selgitada.
Tingimusi on määratud nii krundile, kinnistule, katastriüksusele kui ka maaüksusele.
Arusaamatuste vältimiseks soovitame läbivalt kasutada kõige üldisemat määratlust
„maaüksus“, kuna maaüksuse kohta antud tingimused saavad olla aluseks nii
detailplaneeringuga määratava krundi ehitusõiguse määramiseks kui ka
katastriüksusele väljastatavate projekteerimistingimuste koostamisel. Palume
„maaüksuse“ mõiste defineerida ja mõistete peatükki lisada.
Mõistete peatükis on alamärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud
Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud
ja töödeldud. Märgime, et 2021. aastal kehtestatud eelpoolnimetatud üldplaneeringu
nimetus on „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2035+“. Selles selgitatakse
mõisteid, mis seonduvad üldplaneeringuga, kuid ei ole teistes õigusaktides või
normatiivaktides käsitletud või mida üldplaneeringus käsitletakse teisiti. Palume
allmärkust täpsustada ja täiendada.
Mõistete peatükki palume lisada järgnevate mõistete selgitused: mitteelukondlik
hoone, avalikkusele suunatud hoone, elukondlik hoone, arendusala, avalik ruum.
Märgime ka, et mõistete peatükis on selgitatud mõisteid, mida üldplaneeringu
seletuskirjas ei ole kasutatud, nt ühiskasutusega tänavaruum, haljastuse protsent,
täisehituse protsent.
Palume kasutatud mõisted üle vaadata, teha vajalikud täpsustused ja parandused.
Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid.
Mõisteid, mida ei ole õigusaktides käsitletud või mida üldplaneeringus käsitletakse
teisiti, palume mõistete peatükis defineerida ja läbivalt kasutada samas sõnastuses.
2
3. Tiheasustusalade määramine.
Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on määratud
linnalise asustusega ala (so piirkond, mis on linnalise asustuse arenguks sobilik) ja
erinevate teenustasemetega teenuskeskused. Tiheasustusalasid maakonnaplaneeringus
ei määratud. Juhime tähelepanu, et tiheasustusala ja linnalise asustusega ala ei ole
sama tähendusega, seega ei ole asjakohane üldplaneeringus märgitu „Kärdla
tiheasustusega ala määramise näol täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud
linnalise asustusega ala piiri“. Soovitame kaaluda näiteks järgnevat sõnastust:
„Tiheasustusala määramisel täpsustatakse ühtlasi maakonnaplaneeringus määratud
linnalise asustusega ala piiri“ või „määratakse tiheasustusala ja tehakse ettepanek
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse ala piiri täpsustamiseks mööda
tiheasustusala piiri“.
Arusaadav ei ole, mida tähendab „tiheasustusala üldise mõistena“. Palume mõistet
selgitada, sh ka mõistete peatükki lisada. Kaardirakenduses ja planeeringu joonistel on
kuvatud nö uued planeeritavad tiheasustusalad (Kärdla, Käina, Kõrgessaare). Palume
kuvada rakenduses ja joonistel ka maareformiseaduse kohased tiheasustusalad, mis
kehtestatakse varasemalt kehtinud piirides. Kui Käinas ei ole kavas muuta
tiheasustusala piiri, siis palume leppemärgi seletus joonisel kustutada.
Seletuskirjas joonisel 5 „Kärdla üldised ruumilise arengu suunad“ on tingmärk
„planeeritud tiheasustusega ala“, kuid joonisel ei ole seda kasutatud. Seletuskirjas
joonisel 7 „Käina üldised ruumilise arengu suunad“ ja joonisel 8 „Kõrgessaare
piirkonna üldine areng“ on leppemärgina toodud ning joonisel näidatud planeeritud
tiheasustusala piir kuid märkimata on olemasolev tiheasustusala piir. Palume
nimetatud joonised parandada.
4. Ehitus- ja kasutustingimustega piirkonnad.
Seletuskirjas pt 4.1.2 on viidatud, et planeeringu põhijoonisel on näidatud
ehitustingimuste ala. Kaardirakenduses ja põhijoonisel on toodud tingmärkide all
„Hajaasustuses paiknev ehitus- ja kasutustingimuste piirkond“. Palume siduda
planeeringu põhijoonis, kaardirakendus ja seletuskiri üheselt ja selgelt.
Seletuskirjas pt 4.1.2 joonisel 12 on visualiseeritud „Vähim elukondlikult
hoonestatava maaüksuse suurus“. Soovitame legendi lisada kõigi tsoonide tingmärgid,
sh hajaasustusala.
Planeeringu põhijoonistel on raskesti eristatavad „Planeeritud tiheasustusala“ ja
„Hajaasustuses paiknev ehitus- ja kasutustingimuste piirkond“. Palume muuta
tingmärgid paremini eristatavaks.
Vektorandmetes on ühes failis 12 hajaasustuse ehitustingimustega piirkonda ja teises
15 ehitustingimuste piirkonda. Jääb selgusetuks, kas ja millises osas on need
andmefailid sisult erinevad või kattuvad.
5. Seletuskirjas pt 2.3 on Kõrgessaare, Emmaste, Suuremõisa piirkondadel
arengueesmärgid loeteludena välja toodud, palume Kärdla ja Käina piirkondade
arengueesmärgid sarnaselt vormistada.
6. Üldplaneeringu kohasus
Seletuskirjas pt 4.2 on selgitatud, et „Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse
üldplaneeringu kohaseks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus
3
esitatud maakasutuse juhtotstarvetele ning seda ruumilise tervikuna käsitletava ala
ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes
põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga
katkematult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa
olla osakaal katastriüksusest või ka iseseisev maaüksus üldplaneeringus kujutatud
ruumiliselt tervikliku piirkonna sees“.
Ruumiliselt terviklik ala on sobiv aluseks võtta väiksemate alade puhul. Valdav osa
maakasutusest on määratud väikeelamumaaks, mis aga on suur, liigendatud tänavate
jt erinevate juhtotstarvetega aladega, mistõttu tuleb igakordselt kaaluda, mis
moodustab ruumilise terviku. Palume täpsustada väikeelamu maa-alade ruumilise
tervikliku piirkonna määratlust ja lisada, millistel erandjuhtudel võib
kaalutlusotsusena arvestada osakaalu maaüksusest. Näiteks rohealale ala
mitteteenindavate ehitiste püstitamine (elamud, äri, tootmine) on vastusolus avaliku
huviga.
7. Seletuskirjas pt 4.2.4.on märgitud, et „Korterelamu maa-ala on lubatud läbi avaliku
menetluse kavandada segahoonestuse maa-ala juhtotstarbeks ja korterelamud
lammutada, kui elanikkonna kahanemise tulemusel on suur hulk eluruume tühjaks
jäänud ja hoone ülalpidamine pole enam jätkusuutlik. Nimetatud tegevust ei loeta
üldplaneeringu põhilahendust muutvaks.“
Palume täpsustada, millise avaliku menetluse läbi lubab üldplaneering maakasutuse
juhtotstarvet muuta. Juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine võimalik
detailplaneeringuga, see on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ja tuleb koostada
üldplaneeringut muutev detailplaneering.
8. Seletuskirja pt 4.2 kohaselt nii segahoonestuse maa-ala kui ka maalise asustuse ala
võimaldavad erinevate juhtotstarvete kooskasutust. Palume täpsustada kasutatud
definitsioone. Samuti palume selgitada, mida tähendab „järgnevate juhtotstarvete
kooskasutamine.“
9. Seletuskirjas pt 4.3 on märgitud, et detailplaneering tuleb koostada maaüksuse
„jagamisel enam kui kaheks hoonestatavaks elamu- või äriotstarbeliseks krundiks
elamuehituse eesmärgil“. Juhime tähelepanu, et PlanS § 6 punkti 6 kohaselt krundi
kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu
kehtestamist kasutada. Seega elamuehituse eesmärgil äriotstarbelist krunti
moodustada ei saa. Samuti juhime tähelepanu, et PlanS § 126 lg 6 kohaselt, kui
detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus.
Palume seatud tingimust täpsustada.
10. Seletuskirjas pt 7.1 on toodud, et „Riigikohus tühistas 2018 aastal Hiiu maakonnaga
piirneva mereala planeeringuga kehtestatud tuuleenergia tootmise alad, mistõttu
üldplaneeringus koostamisel ei ole arvestatud meretuuleparkide arendamisest
tulenevate võimalike võimsuste mandrile juhtimise vajadusega“. Juhime tähelepanu,
et koostamisel on Hiiu mereala ruumianalüüs eesmärgiga selgitada välja, kas
sealsetesse vetesse on põhimõtteliselt võimalik tuuleparke planeerida. Ruumianalüüs
on leitav https://planeerimine.ee/hiiu-mereala-analuus/. Palume üldplaneeringu
koostamisel sellega arvestada.
11. Seletuskirjas pt 7.1 on märgitud, et „Lisaks maakonnaplaneeringus näidatud trassile
määrab üldplaneering alternatiivse trassikoridori, mis kulgeks Kärdla alajaamast üle
Käina maantee, Nuutri jõe ning Selveri kaupluse kõrvalt Hausma külla ja sealt
4
rannajooneni. Alternatiivne trassikoridor määrati, kuna hilisemal merekaabli
kavandamisel on oht, et Hiiumaa ja Vormsi vahelisel merealal ei ole võimalik olulist
keskkonnamõju vältida.“ Põhjendus ei ole arusaadav, mistõttu palume seda täiendada.
Samuti palume lisada selgitav joonis.
12. Seletuskirjas pt 7.3.2 on märgitud, et „Väärtusliku maastiku alal võib väiketuuliku
asukohana kaaluda ainult rannikust kaugemale jäävaid piirkondi või suuremaid
sadamapiirkondi.“ Palume täpsustada, mida on mõeldud suuremate
sadamapiirkondade all ja kui kaugele rannikust võib väiketuulikuid püstitada.
13. Seletuskirjas pt 10.3 joonisele 16 palume lisada selgitus, mis on „üleujutusriski
piirangute kõrgusväärtuse ala“.
14. Seletuskirjas pt 11.1 on märgitud, et „Juhul, kui detailplaneering kaotab kehtivuse, siis
kaotab kehtivuse ka sellega määratletud ehituskeeluvööndi vähendamine.“ Selgitame,
et kui detailplaneering kehtivuse kaotab, ei kaota kehtivust ehituskeeluvööndi
vähendamine kui see on kantud üldplaneeringusse.
15. KSH pt 3.3.1 on märgitud, et „Üldplaneeringu seletuskirjas on tehtud ettepanek
täpsustada maakonnaplaneeringut täpsustades väärtuslike maastike piire ja tingimusi.
Hiiumaa vallas on maakonnaplaneeringu kohaselt 41 väärtuslikku maastikku.
Väärtuslike maastike kordusinventuur (Hellström, 2022) tulemuste põhjal uuendati ja
täpsustati väärtuslike maastike piire, määratleti nende kasutustingimused ning
hooldussoovitused, sh nõuetele ei vastanud kaks maakonnaplaneeringu järgset
väärtuslikku maastikku.“ Üldplaneeringu seletuskirjas pt 25.2 on märgitud, et
“Väärtuslike maastike piirid ja tingimused täpsustati vastavalt lisas 3 ja ning peatükis
15.1 esitatule.“ Kuna lisasid ei kehtestata, siis palume maakonnaplaneeringu
täpsustamise/muutmise ettepanekud ja põhjendused lisada üldplaneeringu
seletuskirja. Seejuures juhime tähelepanu, et kui otsustatakse üldplaneeringuga
loobuda kahest väärtuslikust maastikust, siis tegemist on maakonnaplaneeringu
muutmise ettepanekuga.
16. Planeeringu joonistel ja kaardirakenduses ei ole välja toodud planeeringuala piir.
Selguse huvides palume seletuskirja lisada ülevaatlik skeem, kus viirutuse või värviga
on näidatud, millisel alal planeeringulahendus kehtib, et oleks selge, kas Käina laht ja
Vaemla laht jäävad planeeringuala koosseisu, millised laiud on Hiiumaa valla osaks,
jms.
17. Seletuskirjas pt 4.1.1 ei ole arusaadav, mida arvatakse kohalikus kontekstis avaliku
ruumi hulka. Allmärkuses 6 on viidatud nõustikule „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“, kuid ka nõustikus on selgitatud: „Üldplaneeringuga tuleks täpsustada,
millised ruumielemendid avaliku ruumi moodustavad, näiteks pargid ja haljasalad,
tänavaruum, traditsioonilised väljakujunenud avalikult kasutatavad õuealad,
kõnniteed, jalgteed ja ühendused läbi erakruntide, juurdepääsud taliteedele,
avalikkusele mõeldud hoonete rohe- ja parkimisalad, avalikkusele mõeldud hoonete
üldkasutatavad ruumid, kallasrajad ja nendele juurdepääsud.“
Palume kaaluda ka suunise seadmist, et detailplaneeringu või
projekteerimistingimuste alusel tuleb vajadusel täpsustada avaliku ruumi ulatus
planeeringualal või maaüksusel.
Seletuskirjas pt 4.15 on toodud tingimus – „enam kui 2 ha suuruse maa-ala
detailplaneeringu koostamisel on omavalitsusel õigus kuni 10% planeeritavast maast
määrata piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks (haljasala ja pargi maa,
spordiplatsi ja terviseraja maa, laste mänguväljaku maa, rahvapeo ja
5
kokkutulekuväljaku maa, supelranna maa, lautri maa)“. Selgusetuks jääb, kas
nimetatud üldkasutatav ala on üldplaneeringu mõistes avalik ruum. Avaliku ruumi
mõistet on käsitletud ka seletuskirja teistes peatükkides, mistõttu palume selgitus
lisada mõistete peatükki.
18. Seletuskirjas pt 4.1.1. on seatud tingimus, et „Kärdla avaliku ruumi ja liikluskorralduse
põhimõtetes tuleb juhinduda pt 2.3.1 ja lisas 5 esitatud suunistest“. Kuna lisasid ei
kehtestata, palume üldplaneeringu selgema rakendamise huvides lisada vajalikud
suunised seletuskirja teksti.
19. Seletuskirjas pt 4.1.2 seatud tingimus – „uute elukondlike hoonetega hoonestatava
maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha
ning tiheasustusega aladel 1500 m2“ ei ole arusaadav. Palume tingimus selgemalt
sõnastada, näiteks: „Uut elukondliku hoonet võib püstitada maaüksusele, mille pindala
tiheasustusalal on vähemalt 1500 m2 ja hajaasustusalal vähemalt 1 ha. Lisaks on
piirkondlikult määratud erisused, mille kohaselt võib …“
20. Seletuskirjas pt 4.1.3 on üksik- ja kaksikelamute puhul määratud suurimaks hoone
kõrguseks 10 m. Soovitame arvestada ka piirkonna hoonestuslaadiga. Näiteks kui
piirkonnas on valdavalt 8-8,5 m kõrgused hooned, ei ole sinna kõrvale märgatavalt
kõrgema hoone kavandamine sobiv.
21. Seletuskirjas pt 4.1.4 soovitame kaaluda, kas oleks asjakohane hoonete paigutusel
arvestada ka piirkonna hoonestuslaadi, sh põhihoone ja abihoonete paiknemist ja
asetust krundil.
22. Seletuskirja tabelis 1 ei ole arusaadav, miks on otstarbekas liiklusmaale kavandada
kultuse- ja tavandihooneid. Soovitame kaaluda, kas liiklusmaale võiks olla lubatud
kavandada ka väiksemad teenindushooned/kioskid (suvekülalisi teenindav toitlustus
näiteks jms).
23. Seletuskirja tabelis 1 ja pt 4.2 antud selgitused ei ole alati kooskõlas. Näiteks tabeli
alusel on tootmismaal lubatud rohkem tegevusi, kui juhtotstarbe kirjelduses. Samuti
nii korrus- kui väikeelamumaal on lubatud kohaliku väikepoe kavandamine, kuid
tabeli kohaselt ei ole kaubandushoone kavandamine lubatud. Palume seletuskiri ja
tabel üle vaadata ning omavahel kooskõlla viia.
24. Seletuskirjas pt 4.2.15 ei ole arusaadav, kas üldplaneeringu kohane on rohealale 40%
ulatuses mingi muu funktsiooni kavandamine või on tegevus üldplaneeringu kohane
ainult juhul, kui 40% ulatuses kavandatakse avaliku funktsiooniga hoonestust. Palume
selgitust täpsustada.
25. Seletuskirja tabelis 1 on „Maalise asustusega ala“ toodud ühe maakasutuse
juhtotstarbena, mida joonisel või rakenduses tingmärgiga ei tähistata. Soovitame
seletuskirjas pt 4.2 või 4.2.20 selgitada, et maalise asustusega ala ei ole joonistel eraldi
tingmärgiga tähistatud.
26. Üldplaneeringu kaardirakenduses on määratud kokku kuus riigikaitselise maa-ala
juhtotstarbega ala. Planeeringu seletuskirjas pt 18 on välja toodud üksnes kavandatav
Kapasto lasketiir, sh määratakse lasketiirule 2000 m piiranguvöönd arvatuna lasketiiru
katastriüksuse piirist.
Maakonnaplaneeringu pt 3 „Riigikaitse“ kohaselt on Kapasto lasketiirul lisaks
piiranguvööndile ka 2900 m ohuala, sh on toodud, et ohualas ei või paikneda elamuid
ega muid igapäevaselt kasutatavaid hooneid. Üldplaneeringuga määratud
piiranguvöönd (2000 m) on maakonnaplaneeringuga määratud ohualast väiksem ja
6
tingimusena on seatud, et müra leviku tõttu ei ole soovitatav rajada müratundlikke
hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Puudub selgitus, mis
tegevuspiiranguid toob vöönd kaasa lasketiiru ümbritsevatele maaomanikele. Palume
seletuskirja täiendada ning vajadusel informeerida piirangutest ka maaomanikke ning
kaasata nad üldplaneeringu koostamisse. Palume hinnata, kas üldplaneering on
kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja vajadusel teha ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks.
Palume käsitleda seletuskirjas ka teisi riigikaitselisi maa-alasid. Palume selgitada, kas
teiste riigikaitseliste alade puhul ei ole vajadust planeeringuga määrata riigikaitselise
maa-ala piiranguvööndi ulatust.
27. Seletuskirjas pt 13 on määratud 36 juurdepääsu kallasrajale ja kohati on juurdepääsude
vahemaa üle 15 km. Palume anda ka asjakohased suunised detailplaneeringutele, kuna
PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku
juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt
peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 7 1 kohaselt
juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Juhul, kui
üldplaneeringuga kavandatavad juurdepääsud kallasrajale paiknevad eramaal, palume
kaaluda erateede avalikku kasutusse määramist ja kaasata eramaade omanikud
planeeringu koostamisse.
28. Maakonnaplaneeringu pt 4.5.4 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel lähtuda
tuuleenergeetika seletuskirja pt 2.2 toodud üldistest põhimõtetest elektrituulikute
rajamisel. Samuti tuleb järgnevate planeeringute koostamisel arvestada ajakohaste
uuringutega, mis käsitlevad elamu (elamumaa) ja elektrituuliku vahelist minimaalset
kaugust sõltuvalt elektrituuliku võimsusest. Seletuskirjas pt 7.3.1 on toodud, et
tuulepargi arenduspiirkonda ei ole lubatud elamute ja teiste müratundlike ehitiste
ehitamine ja maakasutuse kavandamine, kuna see võib tulevikus takistada tuulepargi
kavandamist. Maakonnaplaneeringus seatud tingimuste kohaselt on elamute kaugus
elektrituulikust 2 km ja seda võib vähendada kinnistu omaniku nõusolekul ja
müranormi tagamisel.
Viimaste teadmiste kohaselt jääb tuulikutest põhjustatud ülenormatiivse müra tsoon
alla 1 km, seejuures tuulepargi kavandamist võivad takistada ka arendusalast 1-2 km
kaugusele ehitatavad müratundlikud hooned. Müratundlike ehitiste ehitamise
keelamine vaid arendusalal ei pruugi tagada edaspidist tuulepargi kavandamist.
Palume üldplaneeringu koostamisel kaaluda maakonnaplaneeringus toodud tuuliku ja
elamu vahelise vahekauguse (2 km) täpsustamist. Rahandusministeerium on nõus
põhjendatud juhul maakonnaplaneeringus toodud kriteeriume muutma või täpsustama.
29. Seletuskirjas pt 7.3.3 on toodud, et Pihla turbatootmisalale päikesepargi kavandamine
toimub projekteerimistingimuste alusel. Samas on toodud, et päikesepargi
planeerimisel on vajalik läbi viia täiendav KSH, vähemalt eelhindamise tasemel.
Juhime tähelepanu, et projektile tuleb läbi viia KMH.
30. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb kaasata üldplaneeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti
isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu. Palume läbi mõelda, keda on vaja kitsenduste seadmisest
teavitada, sh näiteks tänava kaitsevööndi suurendamisel, kallasrajale juurdepääsude
tagamisel, korduvalt üleujutatava ala piiri määramisel (kui see suurem kui 1m abs),
7
väärtusliku metsamaa ja miljööväärtuslike alade määramisel, lasketiiru ümbritseva
ohutsooni määramisel, 110 kV õhuliini kavandamisel vms.
Palume määratud alad ning tingimused üle vaadata ning maaomanikud, kelle senist
maakasutust seatavad tingimused võivad mõjutada, planeeringu koostamisse
personaalselt kaasata. Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel palume välja tuua,
milliste teemade puhul kaasati isikuid personaalselt.
31. Seletuskirjas pt 4.2.20 on toodud, et maalises asustuses on ehitamine lubatud ilma
detailplaneeringut koostamata, kui (täidetud peavad olema kõik nimetatud nõuded)
ehitatavalt maaüksuselt on tagatud ohutu juurdepääs avalikule teele. Palume selgitada,
mida tähendab ohutu juurdepääs.
32. Seletuskirjas pt 5.7 on märgitud, et „Parkimiskorralduse projekteerimisel tuleb
arvestada…“ Palume selgitada, mida tähendab „parkimiskorralduse projekteerimine“.
Soovitame kasutada üldisemat sõnastust, näiteks „parkimise lahendamisel“ vms.
33. Seletuskirjas pt 7.5 on märgitud, et „Tiheasustusega ala piires realiseeruvad uued
arendused liidetakse ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkudega.“ Palume täpsustada, mida
mõeldakse uute arenduste all.
34. Põhijoonisel on kujutatud nii juhtotstarbed kui piirangud. Palume kaaluda, kas
rohevõrgustikku ja ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud juhtotstarbed on
realiseeritavad ning kas rohevõrgustiku toimimine on tagatud. Nt Suureranna küla,
Hiiesaare sadam, Partsi külas mäetööstusmaa maa-ala vms.
35. Seletuskirjas pt 5.9.2 on kirjeldatud, et üldplaneeringu põhijoonisele kantud
lautrikohtades (40 tk) on lubatud paatide veeskamine ja randumine. Seletuskirjast ei
selgu, kas lautrikohad on avalikuks kasutamiseks või eraomandis. Palume kaaluda
eraomandis olevate lautrikohtade joonisele märkimise otstarbekust. Avaliku
kasutusega lautrikohtadele tuleb määrata ka avalikult kasutatav juurdepääsutee (nt
Kärdla metskond 1 katastriüksusele).
Palume valla veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt
ajakohast teavet vastavalt PlanS § 76 lõikele 5. Üldplaneeringu eelnõu palume esitada
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks tulenevalt PlanS § 85 lõikest 1 ja
täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks tulenevalt PlanS § 81 lõikest 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Urve Pill 715 5809
[email protected]
8