dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Hiiumaa valla üldplaneering

Rahandusministeerium · 26. aprill 2023
Viit
15-3/1183-2
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-31183-2 26.04.2023 Väljaminev kiri.asice436 KB

Sisu (failidest)

Hiiumaa Vallavalitsus Teie 15.02.2023 nr 9-6/9 [email protected] Meie 26.04.2023 nr 15-3/1183-2 Hiiumaa valla üldplaneering Hiiumaa Vallavalitsus andis 15.02.2023 teada Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude avalikust väljapanekust, mis toimus 01.03.2023 kuni 03.04.2023. Hiiumaa üldplaneering (edaspidi üldplaneering) algatati Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada ühtlaselt hea elukvaliteet valla erinevates piirkondades ning toetada valla jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaalmajanduslikele, kultuurilistele ja looduskeskkondlikele arenguvajadustele ja -suundumustele. Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mis muuhulgas toob välja üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke strateegilisi mõjusid. Üldplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsus, seda koostab AB Artes Terrae OÜ, KSH-d viib läbi Alkranel OÜ. PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks palume planeeringumaterjale alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada. 1. Palume parandada õigekirjavead ja üldplaneering korrektselt vormistada (sh viitamine, mõistete kasutamine jms). Üldplaneeringuga määratavad tingimused sõnastada selgelt ja üheselt mõistetavalt, samuti palume vältida tingiva kõneviisi kasutamist., KSH aruandes kavandatakse olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks meetmed, millega tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada või siis mittearvestamist põhjendada. Märgime, et KSH on üldplaneeringu lisa, mida ei kehtestata. Seega meetmed, mida tuleb kehtestada, tuleb kanda seletuskirja. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Mõisted. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus kasutatakse sama tähendusega mõisteid erinevates sõnastuses, näiteks „elamumaa“ vs „elamuala“; „abihoone“ vs „kõrvalhoone“; „elukondliku otstarbega hoone“ vs „elukondlik hoone“; „elukondlikult kasutatav kinnistu“ vs „elukondlik majapidamine“; „katastriüksus“, „kinnistu“ vs „maaüksus“; „tiheasustusega ala“, „tiheasustuse ala“ vs „tiheasustusala“; „ehitusalune pindala“, „hoonetealune pind“ vs „ehitisealune pind“; „tuulepark“ vs „tuulikupark“; „tugiala“ vs „tuumala“, „avalikkusele ligipääsetav eratee“, „avalik sõidutee“, „avalik tee“ vs „avalikult kasutatav tee“; „joonis“ vs „kaart“, „piirkond“ vs „ala“. Kuna mõistete erinevat kasutust ei ole selgitatud, ei ole nende tähendus üldplaneeringus selge. Täiendavalt märgime, et õigusaktide kohased mõisted on „ehitisealune pind“, „abihoone“, „tiheasustusala“, „avalikult kasutatav tee“. Seletuskirjas pt 4.1.3 on märgitud: „Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksuste struktuurist ning hinnates mahtude sobitumist maastiku ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses, väljapool joonis 12 esitatud piirkondi, ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % maaüksuse pindalast.“ Eeltoodust jääb arusaamatuks, kas mõlemas lauses on mõeldud ehitisealust pinda või hoonete alust pinda. Tabelis 1 on toodud krundi „suurim lubatud ehitisealune pind (protsent krundi pindalast)“ ja „haljastuse minimaalne protsent (puhke – ja haljasala pind jagatuna krundi pindalaga)“. Palume mõisteid samast loogikast lähtuvalt selgitada. Tingimusi on määratud nii krundile, kinnistule, katastriüksusele kui ka maaüksusele. Arusaamatuste vältimiseks soovitame läbivalt kasutada kõige üldisemat määratlust „maaüksus“, kuna maaüksuse kohta antud tingimused saavad olla aluseks nii detailplaneeringuga määratava krundi ehitusõiguse määramiseks kui ka katastriüksusele väljastatavate projekteerimistingimuste koostamisel. Palume „maaüksuse“ mõiste defineerida ja mõistete peatükki lisada. Mõistete peatükis on alamärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Märgime, et 2021. aastal kehtestatud eelpoolnimetatud üldplaneeringu nimetus on „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2035+“. Selles selgitatakse mõisteid, mis seonduvad üldplaneeringuga, kuid ei ole teistes õigusaktides või normatiivaktides käsitletud või mida üldplaneeringus käsitletakse teisiti. Palume allmärkust täpsustada ja täiendada. Mõistete peatükki palume lisada järgnevate mõistete selgitused: mitteelukondlik hoone, avalikkusele suunatud hoone, elukondlik hoone, arendusala, avalik ruum. Märgime ka, et mõistete peatükis on selgitatud mõisteid, mida üldplaneeringu seletuskirjas ei ole kasutatud, nt ühiskasutusega tänavaruum, haljastuse protsent, täisehituse protsent. Palume kasutatud mõisted üle vaadata, teha vajalikud täpsustused ja parandused. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. Mõisteid, mida ei ole õigusaktides käsitletud või mida üldplaneeringus käsitletakse teisiti, palume mõistete peatükis defineerida ja läbivalt kasutada samas sõnastuses. 2 3. Tiheasustusalade määramine. Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on määratud linnalise asustusega ala (so piirkond, mis on linnalise asustuse arenguks sobilik) ja erinevate teenustasemetega teenuskeskused. Tiheasustusalasid maakonnaplaneeringus ei määratud. Juhime tähelepanu, et tiheasustusala ja linnalise asustusega ala ei ole sama tähendusega, seega ei ole asjakohane üldplaneeringus märgitu „Kärdla tiheasustusega ala määramise näol täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri“. Soovitame kaaluda näiteks järgnevat sõnastust: „Tiheasustusala määramisel täpsustatakse ühtlasi maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri“ või „määratakse tiheasustusala ja tehakse ettepanek maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse ala piiri täpsustamiseks mööda tiheasustusala piiri“. Arusaadav ei ole, mida tähendab „tiheasustusala üldise mõistena“. Palume mõistet selgitada, sh ka mõistete peatükki lisada. Kaardirakenduses ja planeeringu joonistel on kuvatud nö uued planeeritavad tiheasustusalad (Kärdla, Käina, Kõrgessaare). Palume kuvada rakenduses ja joonistel ka maareformiseaduse kohased tiheasustusalad, mis kehtestatakse varasemalt kehtinud piirides. Kui Käinas ei ole kavas muuta tiheasustusala piiri, siis palume leppemärgi seletus joonisel kustutada. Seletuskirjas joonisel 5 „Kärdla üldised ruumilise arengu suunad“ on tingmärk „planeeritud tiheasustusega ala“, kuid joonisel ei ole seda kasutatud. Seletuskirjas joonisel 7 „Käina üldised ruumilise arengu suunad“ ja joonisel 8 „Kõrgessaare piirkonna üldine areng“ on leppemärgina toodud ning joonisel näidatud planeeritud tiheasustusala piir kuid märkimata on olemasolev tiheasustusala piir. Palume nimetatud joonised parandada. 4. Ehitus- ja kasutustingimustega piirkonnad. Seletuskirjas pt 4.1.2 on viidatud, et planeeringu põhijoonisel on näidatud ehitustingimuste ala. Kaardirakenduses ja põhijoonisel on toodud tingmärkide all „Hajaasustuses paiknev ehitus- ja kasutustingimuste piirkond“. Palume siduda planeeringu põhijoonis, kaardirakendus ja seletuskiri üheselt ja selgelt. Seletuskirjas pt 4.1.2 joonisel 12 on visualiseeritud „Vähim elukondlikult hoonestatava maaüksuse suurus“. Soovitame legendi lisada kõigi tsoonide tingmärgid, sh hajaasustusala. Planeeringu põhijoonistel on raskesti eristatavad „Planeeritud tiheasustusala“ ja „Hajaasustuses paiknev ehitus- ja kasutustingimuste piirkond“. Palume muuta tingmärgid paremini eristatavaks. Vektorandmetes on ühes failis 12 hajaasustuse ehitustingimustega piirkonda ja teises 15 ehitustingimuste piirkonda. Jääb selgusetuks, kas ja millises osas on need andmefailid sisult erinevad või kattuvad. 5. Seletuskirjas pt 2.3 on Kõrgessaare, Emmaste, Suuremõisa piirkondadel arengueesmärgid loeteludena välja toodud, palume Kärdla ja Käina piirkondade arengueesmärgid sarnaselt vormistada. 6. Üldplaneeringu kohasus Seletuskirjas pt 4.2 on selgitatud, et „Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus 3 esitatud maakasutuse juhtotstarvetele ning seda ruumilise tervikuna käsitletava ala ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa olla osakaal katastriüksusest või ka iseseisev maaüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees“. Ruumiliselt terviklik ala on sobiv aluseks võtta väiksemate alade puhul. Valdav osa maakasutusest on määratud väikeelamumaaks, mis aga on suur, liigendatud tänavate jt erinevate juhtotstarvetega aladega, mistõttu tuleb igakordselt kaaluda, mis moodustab ruumilise terviku. Palume täpsustada väikeelamu maa-alade ruumilise tervikliku piirkonna määratlust ja lisada, millistel erandjuhtudel võib kaalutlusotsusena arvestada osakaalu maaüksusest. Näiteks rohealale ala mitteteenindavate ehitiste püstitamine (elamud, äri, tootmine) on vastusolus avaliku huviga. 7. Seletuskirjas pt 4.2.4.on märgitud, et „Korterelamu maa-ala on lubatud läbi avaliku menetluse kavandada segahoonestuse maa-ala juhtotstarbeks ja korterelamud lammutada, kui elanikkonna kahanemise tulemusel on suur hulk eluruume tühjaks jäänud ja hoone ülalpidamine pole enam jätkusuutlik. Nimetatud tegevust ei loeta üldplaneeringu põhilahendust muutvaks.“ Palume täpsustada, millise avaliku menetluse läbi lubab üldplaneering maakasutuse juhtotstarvet muuta. Juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine võimalik detailplaneeringuga, see on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ja tuleb koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering. 8. Seletuskirja pt 4.2 kohaselt nii segahoonestuse maa-ala kui ka maalise asustuse ala võimaldavad erinevate juhtotstarvete kooskasutust. Palume täpsustada kasutatud definitsioone. Samuti palume selgitada, mida tähendab „järgnevate juhtotstarvete kooskasutamine.“ 9. Seletuskirjas pt 4.3 on märgitud, et detailplaneering tuleb koostada maaüksuse „jagamisel enam kui kaheks hoonestatavaks elamu- või äriotstarbeliseks krundiks elamuehituse eesmärgil“. Juhime tähelepanu, et PlanS § 6 punkti 6 kohaselt krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Seega elamuehituse eesmärgil äriotstarbelist krunti moodustada ei saa. Samuti juhime tähelepanu, et PlanS § 126 lg 6 kohaselt, kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. Palume seatud tingimust täpsustada. 10. Seletuskirjas pt 7.1 on toodud, et „Riigikohus tühistas 2018 aastal Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringuga kehtestatud tuuleenergia tootmise alad, mistõttu üldplaneeringus koostamisel ei ole arvestatud meretuuleparkide arendamisest tulenevate võimalike võimsuste mandrile juhtimise vajadusega“. Juhime tähelepanu, et koostamisel on Hiiu mereala ruumianalüüs eesmärgiga selgitada välja, kas sealsetesse vetesse on põhimõtteliselt võimalik tuuleparke planeerida. Ruumianalüüs on leitav https://planeerimine.ee/hiiu-mereala-analuus/. Palume üldplaneeringu koostamisel sellega arvestada. 11. Seletuskirjas pt 7.1 on märgitud, et „Lisaks maakonnaplaneeringus näidatud trassile määrab üldplaneering alternatiivse trassikoridori, mis kulgeks Kärdla alajaamast üle Käina maantee, Nuutri jõe ning Selveri kaupluse kõrvalt Hausma külla ja sealt 4 rannajooneni. Alternatiivne trassikoridor määrati, kuna hilisemal merekaabli kavandamisel on oht, et Hiiumaa ja Vormsi vahelisel merealal ei ole võimalik olulist keskkonnamõju vältida.“ Põhjendus ei ole arusaadav, mistõttu palume seda täiendada. Samuti palume lisada selgitav joonis. 12. Seletuskirjas pt 7.3.2 on märgitud, et „Väärtusliku maastiku alal võib väiketuuliku asukohana kaaluda ainult rannikust kaugemale jäävaid piirkondi või suuremaid sadamapiirkondi.“ Palume täpsustada, mida on mõeldud suuremate sadamapiirkondade all ja kui kaugele rannikust võib väiketuulikuid püstitada. 13. Seletuskirjas pt 10.3 joonisele 16 palume lisada selgitus, mis on „üleujutusriski piirangute kõrgusväärtuse ala“. 14. Seletuskirjas pt 11.1 on märgitud, et „Juhul, kui detailplaneering kaotab kehtivuse, siis kaotab kehtivuse ka sellega määratletud ehituskeeluvööndi vähendamine.“ Selgitame, et kui detailplaneering kehtivuse kaotab, ei kaota kehtivust ehituskeeluvööndi vähendamine kui see on kantud üldplaneeringusse. 15. KSH pt 3.3.1 on märgitud, et „Üldplaneeringu seletuskirjas on tehtud ettepanek täpsustada maakonnaplaneeringut täpsustades väärtuslike maastike piire ja tingimusi. Hiiumaa vallas on maakonnaplaneeringu kohaselt 41 väärtuslikku maastikku. Väärtuslike maastike kordusinventuur (Hellström, 2022) tulemuste põhjal uuendati ja täpsustati väärtuslike maastike piire, määratleti nende kasutustingimused ning hooldussoovitused, sh nõuetele ei vastanud kaks maakonnaplaneeringu järgset väärtuslikku maastikku.“ Üldplaneeringu seletuskirjas pt 25.2 on märgitud, et “Väärtuslike maastike piirid ja tingimused täpsustati vastavalt lisas 3 ja ning peatükis 15.1 esitatule.“ Kuna lisasid ei kehtestata, siis palume maakonnaplaneeringu täpsustamise/muutmise ettepanekud ja põhjendused lisada üldplaneeringu seletuskirja. Seejuures juhime tähelepanu, et kui otsustatakse üldplaneeringuga loobuda kahest väärtuslikust maastikust, siis tegemist on maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga. 16. Planeeringu joonistel ja kaardirakenduses ei ole välja toodud planeeringuala piir. Selguse huvides palume seletuskirja lisada ülevaatlik skeem, kus viirutuse või värviga on näidatud, millisel alal planeeringulahendus kehtib, et oleks selge, kas Käina laht ja Vaemla laht jäävad planeeringuala koosseisu, millised laiud on Hiiumaa valla osaks, jms. 17. Seletuskirjas pt 4.1.1 ei ole arusaadav, mida arvatakse kohalikus kontekstis avaliku ruumi hulka. Allmärkuses 6 on viidatud nõustikule „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, kuid ka nõustikus on selgitatud: „Üldplaneeringuga tuleks täpsustada, millised ruumielemendid avaliku ruumi moodustavad, näiteks pargid ja haljasalad, tänavaruum, traditsioonilised väljakujunenud avalikult kasutatavad õuealad, kõnniteed, jalgteed ja ühendused läbi erakruntide, juurdepääsud taliteedele, avalikkusele mõeldud hoonete rohe- ja parkimisalad, avalikkusele mõeldud hoonete üldkasutatavad ruumid, kallasrajad ja nendele juurdepääsud.“ Palume kaaluda ka suunise seadmist, et detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel tuleb vajadusel täpsustada avaliku ruumi ulatus planeeringualal või maaüksusel. Seletuskirjas pt 4.15 on toodud tingimus – „enam kui 2 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu koostamisel on omavalitsusel õigus kuni 10% planeeritavast maast määrata piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks (haljasala ja pargi maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, laste mänguväljaku maa, rahvapeo ja 5 kokkutulekuväljaku maa, supelranna maa, lautri maa)“. Selgusetuks jääb, kas nimetatud üldkasutatav ala on üldplaneeringu mõistes avalik ruum. Avaliku ruumi mõistet on käsitletud ka seletuskirja teistes peatükkides, mistõttu palume selgitus lisada mõistete peatükki. 18. Seletuskirjas pt 4.1.1. on seatud tingimus, et „Kärdla avaliku ruumi ja liikluskorralduse põhimõtetes tuleb juhinduda pt 2.3.1 ja lisas 5 esitatud suunistest“. Kuna lisasid ei kehtestata, palume üldplaneeringu selgema rakendamise huvides lisada vajalikud suunised seletuskirja teksti. 19. Seletuskirjas pt 4.1.2 seatud tingimus – „uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2“ ei ole arusaadav. Palume tingimus selgemalt sõnastada, näiteks: „Uut elukondliku hoonet võib püstitada maaüksusele, mille pindala tiheasustusalal on vähemalt 1500 m2 ja hajaasustusalal vähemalt 1 ha. Lisaks on piirkondlikult määratud erisused, mille kohaselt võib …“ 20. Seletuskirjas pt 4.1.3 on üksik- ja kaksikelamute puhul määratud suurimaks hoone kõrguseks 10 m. Soovitame arvestada ka piirkonna hoonestuslaadiga. Näiteks kui piirkonnas on valdavalt 8-8,5 m kõrgused hooned, ei ole sinna kõrvale märgatavalt kõrgema hoone kavandamine sobiv. 21. Seletuskirjas pt 4.1.4 soovitame kaaluda, kas oleks asjakohane hoonete paigutusel arvestada ka piirkonna hoonestuslaadi, sh põhihoone ja abihoonete paiknemist ja asetust krundil. 22. Seletuskirja tabelis 1 ei ole arusaadav, miks on otstarbekas liiklusmaale kavandada kultuse- ja tavandihooneid. Soovitame kaaluda, kas liiklusmaale võiks olla lubatud kavandada ka väiksemad teenindushooned/kioskid (suvekülalisi teenindav toitlustus näiteks jms). 23. Seletuskirja tabelis 1 ja pt 4.2 antud selgitused ei ole alati kooskõlas. Näiteks tabeli alusel on tootmismaal lubatud rohkem tegevusi, kui juhtotstarbe kirjelduses. Samuti nii korrus- kui väikeelamumaal on lubatud kohaliku väikepoe kavandamine, kuid tabeli kohaselt ei ole kaubandushoone kavandamine lubatud. Palume seletuskiri ja tabel üle vaadata ning omavahel kooskõlla viia. 24. Seletuskirjas pt 4.2.15 ei ole arusaadav, kas üldplaneeringu kohane on rohealale 40% ulatuses mingi muu funktsiooni kavandamine või on tegevus üldplaneeringu kohane ainult juhul, kui 40% ulatuses kavandatakse avaliku funktsiooniga hoonestust. Palume selgitust täpsustada. 25. Seletuskirja tabelis 1 on „Maalise asustusega ala“ toodud ühe maakasutuse juhtotstarbena, mida joonisel või rakenduses tingmärgiga ei tähistata. Soovitame seletuskirjas pt 4.2 või 4.2.20 selgitada, et maalise asustusega ala ei ole joonistel eraldi tingmärgiga tähistatud. 26. Üldplaneeringu kaardirakenduses on määratud kokku kuus riigikaitselise maa-ala juhtotstarbega ala. Planeeringu seletuskirjas pt 18 on välja toodud üksnes kavandatav Kapasto lasketiir, sh määratakse lasketiirule 2000 m piiranguvöönd arvatuna lasketiiru katastriüksuse piirist. Maakonnaplaneeringu pt 3 „Riigikaitse“ kohaselt on Kapasto lasketiirul lisaks piiranguvööndile ka 2900 m ohuala, sh on toodud, et ohualas ei või paikneda elamuid ega muid igapäevaselt kasutatavaid hooneid. Üldplaneeringuga määratud piiranguvöönd (2000 m) on maakonnaplaneeringuga määratud ohualast väiksem ja 6 tingimusena on seatud, et müra leviku tõttu ei ole soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Puudub selgitus, mis tegevuspiiranguid toob vöönd kaasa lasketiiru ümbritsevatele maaomanikele. Palume seletuskirja täiendada ning vajadusel informeerida piirangutest ka maaomanikke ning kaasata nad üldplaneeringu koostamisse. Palume hinnata, kas üldplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja vajadusel teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Palume käsitleda seletuskirjas ka teisi riigikaitselisi maa-alasid. Palume selgitada, kas teiste riigikaitseliste alade puhul ei ole vajadust planeeringuga määrata riigikaitselise maa-ala piiranguvööndi ulatust. 27. Seletuskirjas pt 13 on määratud 36 juurdepääsu kallasrajale ja kohati on juurdepääsude vahemaa üle 15 km. Palume anda ka asjakohased suunised detailplaneeringutele, kuna PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 7 1 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Juhul, kui üldplaneeringuga kavandatavad juurdepääsud kallasrajale paiknevad eramaal, palume kaaluda erateede avalikku kasutusse määramist ja kaasata eramaade omanikud planeeringu koostamisse. 28. Maakonnaplaneeringu pt 4.5.4 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel lähtuda tuuleenergeetika seletuskirja pt 2.2 toodud üldistest põhimõtetest elektrituulikute rajamisel. Samuti tuleb järgnevate planeeringute koostamisel arvestada ajakohaste uuringutega, mis käsitlevad elamu (elamumaa) ja elektrituuliku vahelist minimaalset kaugust sõltuvalt elektrituuliku võimsusest. Seletuskirjas pt 7.3.1 on toodud, et tuulepargi arenduspiirkonda ei ole lubatud elamute ja teiste müratundlike ehitiste ehitamine ja maakasutuse kavandamine, kuna see võib tulevikus takistada tuulepargi kavandamist. Maakonnaplaneeringus seatud tingimuste kohaselt on elamute kaugus elektrituulikust 2 km ja seda võib vähendada kinnistu omaniku nõusolekul ja müranormi tagamisel. Viimaste teadmiste kohaselt jääb tuulikutest põhjustatud ülenormatiivse müra tsoon alla 1 km, seejuures tuulepargi kavandamist võivad takistada ka arendusalast 1-2 km kaugusele ehitatavad müratundlikud hooned. Müratundlike ehitiste ehitamise keelamine vaid arendusalal ei pruugi tagada edaspidist tuulepargi kavandamist. Palume üldplaneeringu koostamisel kaaluda maakonnaplaneeringus toodud tuuliku ja elamu vahelise vahekauguse (2 km) täpsustamist. Rahandusministeerium on nõus põhjendatud juhul maakonnaplaneeringus toodud kriteeriume muutma või täpsustama. 29. Seletuskirjas pt 7.3.3 on toodud, et Pihla turbatootmisalale päikesepargi kavandamine toimub projekteerimistingimuste alusel. Samas on toodud, et päikesepargi planeerimisel on vajalik läbi viia täiendav KSH, vähemalt eelhindamise tasemel. Juhime tähelepanu, et projektile tuleb läbi viia KMH. 30. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb kaasata üldplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Palume läbi mõelda, keda on vaja kitsenduste seadmisest teavitada, sh näiteks tänava kaitsevööndi suurendamisel, kallasrajale juurdepääsude tagamisel, korduvalt üleujutatava ala piiri määramisel (kui see suurem kui 1m abs), 7 väärtusliku metsamaa ja miljööväärtuslike alade määramisel, lasketiiru ümbritseva ohutsooni määramisel, 110 kV õhuliini kavandamisel vms. Palume määratud alad ning tingimused üle vaadata ning maaomanikud, kelle senist maakasutust seatavad tingimused võivad mõjutada, planeeringu koostamisse personaalselt kaasata. Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel palume välja tuua, milliste teemade puhul kaasati isikuid personaalselt. 31. Seletuskirjas pt 4.2.20 on toodud, et maalises asustuses on ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut koostamata, kui (täidetud peavad olema kõik nimetatud nõuded) ehitatavalt maaüksuselt on tagatud ohutu juurdepääs avalikule teele. Palume selgitada, mida tähendab ohutu juurdepääs. 32. Seletuskirjas pt 5.7 on märgitud, et „Parkimiskorralduse projekteerimisel tuleb arvestada…“ Palume selgitada, mida tähendab „parkimiskorralduse projekteerimine“. Soovitame kasutada üldisemat sõnastust, näiteks „parkimise lahendamisel“ vms. 33. Seletuskirjas pt 7.5 on märgitud, et „Tiheasustusega ala piires realiseeruvad uued arendused liidetakse ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkudega.“ Palume täpsustada, mida mõeldakse uute arenduste all. 34. Põhijoonisel on kujutatud nii juhtotstarbed kui piirangud. Palume kaaluda, kas rohevõrgustikku ja ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud juhtotstarbed on realiseeritavad ning kas rohevõrgustiku toimimine on tagatud. Nt Suureranna küla, Hiiesaare sadam, Partsi külas mäetööstusmaa maa-ala vms. 35. Seletuskirjas pt 5.9.2 on kirjeldatud, et üldplaneeringu põhijoonisele kantud lautrikohtades (40 tk) on lubatud paatide veeskamine ja randumine. Seletuskirjast ei selgu, kas lautrikohad on avalikuks kasutamiseks või eraomandis. Palume kaaluda eraomandis olevate lautrikohtade joonisele märkimise otstarbekust. Avaliku kasutusega lautrikohtadele tuleb määrata ka avalikult kasutatav juurdepääsutee (nt Kärdla metskond 1 katastriüksusele). Palume valla veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet vastavalt PlanS § 76 lõikele 5. Üldplaneeringu eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks tulenevalt PlanS § 85 lõikest 1 ja täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks tulenevalt PlanS § 81 lõikest 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Urve Pill 715 5809 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel