Hr Rainer Vakra Teie 24.03.2023 nr 6-5/23/2841-2
Keskkonnaamet Meie 26.04.2023 nr 15-8/994
[email protected]
Vastus Harju maakonna
maavarade teemaplaneeringu
LS ja KSH VTK-le esitatud
seisukohtadele
Austatud peadirektor
Keskkonnaamet esitas 24.03.2023 kirjaga nr 6-5/23/2841-2 ettepanekud Harju
maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas.
Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos planeeringu koostamise korraldaja poolsete
vastustega:
1. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 8) eelviimases lõigus on toodud viide nr 4, kuid
allmärkustes selle kohta mingit selgitust ei ole. Palume täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK peatükki 1.1 on korrigeeritud ja eemaldatud
eksitav viitenumber.
2. LS ja KSH VTK ptk-s 1.3 (lk 14) on allmärkusena nr 10 toodud kehtetu seaduse
redaktsioon. Palume korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK peatükki 1.3 on korrigeeritud.
3. LS ja KSH VTK ptk-s 2.1 (lk 18) on kirjas: „Seega peab metoodika peab lähtuma eeskätt
maavara levikust, kvaliteedist ja kaevandamise võimalikkuse sotsiaalsest
aktsepteeritavusest.“. Märgime, et selles lähtekohas on puudu keskkonnakaitseline
aspekt, mis on maavara olemasolu ja sotsiaalsete mõjude kõrval üheks põhikriteeriumiks.
Keskkonnakaitselised piirangud on põhikriteeriumina toodud välja ka LS ja KSH VTK
ptk-s 2.2. Palume eeltoodud lauset täiendada.
Antud lause mõte on rõhutada asjaolu, et maavara asukohta ei ole võimalik muuta, küll on
võimalik suunata selle kasutuselevõtu asukohta. Planeeringu koostamise metoodika arvestab
ka keskkonnakaitseliste aspektidega.
4. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 20) on ühe keskkonnakaitselise piiranguna toodud Natura
alad ning on kirjutatud: „tegevus on võimalik alternatiivsete lahenduste puudumisel, kui
see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,
sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.“. Keskkonnaameti hinnangul on
antud käsitlus poolik. Korrektne oleks kirjutada: „Tegevus on võimalik ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
teemaplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning teemaplaneeringu kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei
mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki 3.
Kui hoolimata tegevuse ja teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast eeldatavalt
ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete
lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevust lubada
ja teemaplaneeringu kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, st Natura erandi
rakendamist 4 .“ Samuti tuleks Natura erandi edasiseks kirjeldamiseks välja tuua ka
KeHJS § 45 lg-d 4 ja 5. Palume materjale korrigeerida ja täiendada
Märkusega arvestatakse osaliselt: LS ja KSH VTK dokumendi ptk 2.3 on vastavalt märkusele
täiendatud. Natura erandi käsitlus vastavalt KeHJS § 45 lg 4 ja 5 on välja toodud dokumendi
ptk-s 5.1.1, mis käsitleb mõju hindamist Natura võrgustiku aladele. Natura erandi kajastamine
kaevandamise võimaluste metoodika peatükis pole meie hinnangul asjakohane ega vajalik.
5. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 21) keskkonnakaitseliste piirangute all on toodud
muuhulgas kaitstavad liigid, sh püsielupaigad ning märgitud: „tegevus ei ole lubatud
püsielupaigas. Tegevus on lubatud kui ei kahjustata II ja III kaitsekategooria liikide
soodsat seisundit.“. Märgime, et kahjustada ei tohi ka I kaitsekategooria liikide soodsat
seisundit. Ilmselt on siin mõeldud, et kõik I kaitsekategooria liikide leiukohad on
kaitstaval alal, kuid kaitstava ala (nt püsielupaiga) moodustamine uue I kaitsekategooria
liigi leiukoha leidmisel võib võtta aega. Samuti on oluline kasutada ajakohaseid andmeid,
need täienevad pidevalt.
Esitatud märkusega arvestatakse.
6. Palume täpsemalt selgitada, miks nimetatakse LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) III
kategooria ala nii - kaevandamine pole üldjuhul võimalik. Miks üldjuhul? Miks ei ole
kategooriat – kaevandamine võimatu?
Tänases praktikas kaevandatakse maavara ka kõrge looduskaitselise väärtusega asukohtades,
kus kaevandamine soodustab kaitstavate liikide elupaiku. Samuti kehtib see olukordades, kus
kogukonnal on kokkulepe kaevandamise loa omanikuga häiringute põhjustamiseks. Neid
võimalusi ei soovita tulevikus piirata kuivõrd nendel juhtudel esineb kahesuunaline toetus.
7. LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) on tekstis viidatud joonisele 4, kuid korrektne oleks
viidata joonisele 5. Sama ptk-i lk-l 25 on tekstis viidatud joonisele 1, kuid peaks olema
joonis 5. Palume korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK peatükki 2.4 on korrigeeritud.
8. LS ja KSH VTK ptk-s 4.2 (lk 32) joonise 7 allkiri „Kaitstavate loodusobjektide asetus
Harju maakonnas“ ei ole täpne, sest kaardil ei ole kaitstavate liikide leiukohti. Palume
korrigeerida.
Märkusega arvestatakse. Joonise 7 allkiri on täpsustatud vastavalt esitatud märkusele.
2
9. Andmeid vääriselupaikade kohta võiks võimalusel uuendada, praegu on LS ja KSH VTK
ptk-s 4.4 (lk 34) viidatud EELIS-e väljavõttele seisuga 10.10.2022.
Kõiki andmeid uuendatakse KSH aruande koostamise käigus. KSH VTK-s on andmed
esitatud dokumendi koostamise seisuga ja neid ei ole võimalik ega vajalik uuendada
menetluse kestel.
10. LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et Harju maakonna
põhjaveevarud on lisaks keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjale nr 396 eraldi
kinnitatud ka Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna ja Maardu linna
piirkondades keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/379 „Harjumaa
Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi,
Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna
põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine“ kuni 31.12.2042. Juhime tähelepanu, et vastavalt
veemajanduskava materjalidele „Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade“ on
kaevandamisel põhjaveele ja põhjaveekogumitele oluline mõju. Lisaks märgime, et
mitmed ptk-s 4.10 nimetatud põhjaveekogumid on Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammi andmetel küll heas, aga ohustatud
seisundis. Näiteks Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumid on
ohustatud suurenevast veevõtust ja soolase vee sissetungist, Kvaternaari Männiku-
Pelguranna on ohustatud saastatusest ja kaevandamisest ja Kvaternaari Prangli
põhjaveekogumid on ohustatud inimtegevuse poolt. Palume eeltooduga arvestada ja LS
ja KSH VTK-d täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 4.10 on täiendatud vastavalt esitatud
märkusele.
11. Palume LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 täiendada dokumendiga keskkonnaministri
22.11.2015 käskkiri nr 1042 „Tallinna linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi
tarbevaru kinnitamine“, millega kinnitati Lasnamäe ja Nõmme Ordoviitsiumi-
Kambriumi põhjaveemaardla joogivee tarbevarud
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 4.10 on täiendatud vastavalt esitatud
märkusele.
12. LS ja KSH VTK ptk-s 4.15 (lk 43) on kirjutatud: „Objektilt likvideeritavaid ohtlikke
jäätmeid tohib üle anda ettevõtetele, kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv ohtlike
jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba.“. Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete
käitlemiseks ei väljastata litsentsi, vaid keskkonnaluba (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 3).
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 4.15 on täiendatud vastavalt esitatud
märkusele.
13. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on kirjutatud: „KSH kohta koostatakse nõuetekohane
aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise aruande koosseisus“. Palume
selgitada, kas teemaplaneeringule koostatakse veel mingi lisa mõjude hindamise aruanne,
mis ei ole KSH aruanne.
3
Planeeringu mõjude hindamise aruanne hakkab koondama nii KSH kui ka asjakohaste mõjude
peatükke ehk planeeringule koostatakse tervikuna üks mõjude hindamise aruanne.
14. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on toodud, et töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige
olemasolevatele andmetele: asjakohastele riiklikele andmebaasidele, seirete ja uuringute
tulemustele, (teadus)kirjandusele ning eksperthinnangutele. Palume täpsustada, millised
on asjakohased riiklikud andmebaasid. Kas riiklike andmebaaside all mõeldakse ka Plutof
andmebaasi, Loodusvaatluste andmebaasi ja EELIS-t?
See, milliste riiklike andmebaaside kasutamine vajalikuks osutub, selgub keskkonnamõju
strateegilise hindamise käigus. Plutof-i ega Loodusvaatluste andmebaasi ei saa ekspertide
hinnangul pidada riiklikeks andmebaasideks. Eesti looduse infosüsteem (EELIS) on riigi
infosüsteemi andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks, mida
haldab Keskkonnaagentuur. Seega on EELISe näol tegemist riikliku andmebaasiga.
15. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1.1 (lk 48) on kirjutatud: „Strateegilise planeerimisdokumendi
võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui
kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele
ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärke“ ning selle eelnevalt on öeldud, et Natura osas
tulenevad erisused KeHJS §-st 45. Juhime tähelepanu, et eeltsiteeritud lause ei ole
korrektne ja KeHJS §-s 45 seda nii sõnastatud ei ole. Korrektne on lause: „Strateegilise
planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et
kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust
ega kaitse eesmärki.“. Samas ptk-s on samuti kirjutatud: „Kui oluline mõju ei ole teada ja
pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või
tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga“, mis ei ole
aga samuti korrektne. Rõhutame, et mõjude hindamisel Natura aladele vaadatakse
ebasoodsa mõju esinemist, mitte olulise või negatiivse mõju esinemist. Palume materjale
korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 5.1.1 on täiendatud vastavalt esitatud
märkusele.
16. LS ja KSH VTK ptk-s 6.2 (lk 55) on kaasamise tabelis Keskkonnaameti ülesandena
kirjutatud järgmist: „Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju
vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja objektide
kasutustingimustega arvestamine.“. Palume antud käsitlust korrigeerida, kuna
Keskkonnaameti ülesanne või kaasamise põhjus ei ole olulise keskkonnamõju vältimine
või leevendamine. Keskkonnaamet on pigem keskkonnateemade kompetentsikeskus, mis
antud juhul tegeleb keskkonnakasutuse ja looduskaitsega seotud teemadega.
Ettepanekuga arvestatakse.
17. Suurt tähelepanu peab pöörama sellele, et mõjud ulatuvad ka tegevuse piirist kaugemale
(kaudsed mõjud). Kaudseteks mõjudeks võivad olla veerežiimi muutused, müra,
kaevandamisaladelt eemale kanduv tolm jne. Sellest on LS ja KSH VTK-s ka põgusalt
räägitud. Märgime, et nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid on oluline hinnata kaitsealuste
4
liikide põhiselt, mitte üldistavalt. St et igat liiki ja temale võimalikke tegevusega
kaasnevaid mõjusid peab hindama eraldi. Lisaks eelnevale on oluline arvestada ka
võõrliikidega. Hetkel võõrliike LS ja KSH VTK-s käsitletud ei ole.
Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.
18. LS ja KSH VTK-s ei ole kajastatud projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte. Märgime,
et teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab arvestama ka projekteeritavate kaitstavate
loodusobjektidega ja kaasama need mõjude hindamisse. Kuna kaitstavate
loodusobjektide arv muutub pidevalt (eeskätt püsielupaigad, sh projekteeritavad, ja
kaitstavate liikide leiukohad), siis tuleb käsitleda hindamise ajal aktuaalseid andmeid ja
ajakohastada neid protsessi käigus. Oluline on arvestada ka kaitsealuste liikide elupaikade
sidususe tagamisega, nt metsise puhul.
Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.
19. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 2 p-dest 6 ja 7 palume kindlaks teha, et lisaks LS ja KSH VTK
ptk-dele 5.1.1-5.1.10 (mõjude hindamine erinevatele mõjuvaldkondadele) hinnatakse
eraldi ka kumulatiivseid mõjusid ja erinevate mõjude omavahelisi seoseid.
Vastav teave on välja toodud LS ja KSH VTK peatükis 5.1.
20. Märgime, et kuna transport on üks kolmest kõige suuremast saastajast ning maavarade
kaevandamisega kaasneb suur rasketranspordi kasutus, siis peab sellises pikaajalises
dokumendis arvestama ja käsitlema, et kas ja milliseid muudatusi saab teha transpordiga
kaasnevate heidete vähendamiseks.
Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.
21. LS ja KSH VTK-st jäi selgusetuks, kas teemaplaneering hõlmab ja selle KSH käigus
analüüsitakse ka kaevandamist meres. Nt on teemaplaneeringu kaardirakenduses meres
asuvad maardlad välja toodud. Kui teemaplaneering hõlmab ka neid alasid, siis tuleb LS
ja KSH VTK-d vastavas osas täiendada.
Kaardirakendus kajastab hetkel kõiki olemasolevaid kaardikihte, mis annavad planeeringu
koostamiseks taustainfo. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik merealale siduvaid
tingimusi määrata ja merekasutusi planeerida, seega ei ole planeeringuga mereala hõlmatud.
LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse viitega, et merealadele siduvaid tingimusi ei
määrata.
22. LS ja KSH VTK-s on mõjude hindamisel kaitstavatele liikidele ja aladele toodud, et
plaanitakse hinnata elupaikade kadu, killustumist ja häiringuid. Märgime, et oluline on
ka elupaikade seisundi halvenemine (näiteks kaevandamisest tuleneva veerežiimi
muutuse tõttu kõrvalasuvatel aladel). Palume eeltooduga arvestada.
Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.
23. Keskkonnaamet teeb ettepaneku ekspertgruppi kaasata ka ornitoloog.
5
Planeeringu koostamise korraldaja ega eksperdi meeskond ei pea ornitoloogi põhimeeskonda
kaasamist maakonnaplaneeringu tasandil vajalikuks. Kui vastava spetsialisti arvamus on
vajalik, kaasatakse ta vajaduspõhiselt.
24. Palume selgitada, kas LS ja KSH VTK-s viidatud veebikaart 5 on avalik. Hetkel on seal
on näidatud I-II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad. Nende avalikustamine on aga
keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1).
Nimetatud veebikaart ole avalik, see on töörühma sisene. Avalik rakendus, mis on viidatud ka
planeeringu koduleheküljel, on koostatud eraldi, ja sellele ei ole kantud I ja II kaitsekategooria
liike. KSH VTK osasse oli jäänud ekslikult sisse vale link, mis on korrigeeritud.
25. Harju maavaarde teemaplaneeringu veebikaardil on maardlate staatuseks märgitud „K“.
Palume selgitada, mida see tähendab.
Teemaplaneeringu veebikaardil on kajastatud maardlate infot maavarade registrist muutmata
kujul. Täpsemat infot registris esitatud andmete kohta on võimalik küsida registripidajalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Alan Rood 715 5805
[email protected]
6