dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 26. aprill 2023
Viit
15-8/994
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-8 Maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-8/2023
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-8994 26.04.2023 Väljaminev kiri.asice425 KB

Sisu (failidest)

Hr Rainer Vakra Teie 24.03.2023 nr 6-5/23/2841-2 Keskkonnaamet Meie 26.04.2023 nr 15-8/994 [email protected] Vastus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu LS ja KSH VTK-le esitatud seisukohtadele Austatud peadirektor Keskkonnaamet esitas 24.03.2023 kirjaga nr 6-5/23/2841-2 ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos planeeringu koostamise korraldaja poolsete vastustega: 1. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 8) eelviimases lõigus on toodud viide nr 4, kuid allmärkustes selle kohta mingit selgitust ei ole. Palume täiendada. Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK peatükki 1.1 on korrigeeritud ja eemaldatud eksitav viitenumber. 2. LS ja KSH VTK ptk-s 1.3 (lk 14) on allmärkusena nr 10 toodud kehtetu seaduse redaktsioon. Palume korrigeerida. Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK peatükki 1.3 on korrigeeritud. 3. LS ja KSH VTK ptk-s 2.1 (lk 18) on kirjas: „Seega peab metoodika peab lähtuma eeskätt maavara levikust, kvaliteedist ja kaevandamise võimalikkuse sotsiaalsest aktsepteeritavusest.“. Märgime, et selles lähtekohas on puudu keskkonnakaitseline aspekt, mis on maavara olemasolu ja sotsiaalsete mõjude kõrval üheks põhikriteeriumiks. Keskkonnakaitselised piirangud on põhikriteeriumina toodud välja ka LS ja KSH VTK ptk-s 2.2. Palume eeltoodud lauset täiendada. Antud lause mõte on rõhutada asjaolu, et maavara asukohta ei ole võimalik muuta, küll on võimalik suunata selle kasutuselevõtu asukohta. Planeeringu koostamise metoodika arvestab ka keskkonnakaitseliste aspektidega. 4. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 20) on ühe keskkonnakaitselise piiranguna toodud Natura alad ning on kirjutatud: „tegevus on võimalik alternatiivsete lahenduste puudumisel, kui see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.“. Keskkonnaameti hinnangul on antud käsitlus poolik. Korrektne oleks kirjutada: „Tegevus on võimalik ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 teemaplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning teemaplaneeringu kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki 3. Kui hoolimata tegevuse ja teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevust lubada ja teemaplaneeringu kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, st Natura erandi rakendamist 4 .“ Samuti tuleks Natura erandi edasiseks kirjeldamiseks välja tuua ka KeHJS § 45 lg-d 4 ja 5. Palume materjale korrigeerida ja täiendada Märkusega arvestatakse osaliselt: LS ja KSH VTK dokumendi ptk 2.3 on vastavalt märkusele täiendatud. Natura erandi käsitlus vastavalt KeHJS § 45 lg 4 ja 5 on välja toodud dokumendi ptk-s 5.1.1, mis käsitleb mõju hindamist Natura võrgustiku aladele. Natura erandi kajastamine kaevandamise võimaluste metoodika peatükis pole meie hinnangul asjakohane ega vajalik. 5. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 21) keskkonnakaitseliste piirangute all on toodud muuhulgas kaitstavad liigid, sh püsielupaigad ning märgitud: „tegevus ei ole lubatud püsielupaigas. Tegevus on lubatud kui ei kahjustata II ja III kaitsekategooria liikide soodsat seisundit.“. Märgime, et kahjustada ei tohi ka I kaitsekategooria liikide soodsat seisundit. Ilmselt on siin mõeldud, et kõik I kaitsekategooria liikide leiukohad on kaitstaval alal, kuid kaitstava ala (nt püsielupaiga) moodustamine uue I kaitsekategooria liigi leiukoha leidmisel võib võtta aega. Samuti on oluline kasutada ajakohaseid andmeid, need täienevad pidevalt. Esitatud märkusega arvestatakse. 6. Palume täpsemalt selgitada, miks nimetatakse LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) III kategooria ala nii - kaevandamine pole üldjuhul võimalik. Miks üldjuhul? Miks ei ole kategooriat – kaevandamine võimatu? Tänases praktikas kaevandatakse maavara ka kõrge looduskaitselise väärtusega asukohtades, kus kaevandamine soodustab kaitstavate liikide elupaiku. Samuti kehtib see olukordades, kus kogukonnal on kokkulepe kaevandamise loa omanikuga häiringute põhjustamiseks. Neid võimalusi ei soovita tulevikus piirata kuivõrd nendel juhtudel esineb kahesuunaline toetus. 7. LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) on tekstis viidatud joonisele 4, kuid korrektne oleks viidata joonisele 5. Sama ptk-i lk-l 25 on tekstis viidatud joonisele 1, kuid peaks olema joonis 5. Palume korrigeerida. Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK peatükki 2.4 on korrigeeritud. 8. LS ja KSH VTK ptk-s 4.2 (lk 32) joonise 7 allkiri „Kaitstavate loodusobjektide asetus Harju maakonnas“ ei ole täpne, sest kaardil ei ole kaitstavate liikide leiukohti. Palume korrigeerida. Märkusega arvestatakse. Joonise 7 allkiri on täpsustatud vastavalt esitatud märkusele. 2 9. Andmeid vääriselupaikade kohta võiks võimalusel uuendada, praegu on LS ja KSH VTK ptk-s 4.4 (lk 34) viidatud EELIS-e väljavõttele seisuga 10.10.2022. Kõiki andmeid uuendatakse KSH aruande koostamise käigus. KSH VTK-s on andmed esitatud dokumendi koostamise seisuga ja neid ei ole võimalik ega vajalik uuendada menetluse kestel. 10. LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et Harju maakonna põhjaveevarud on lisaks keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjale nr 396 eraldi kinnitatud ka Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna ja Maardu linna piirkondades keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/379 „Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine“ kuni 31.12.2042. Juhime tähelepanu, et vastavalt veemajanduskava materjalidele „Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade“ on kaevandamisel põhjaveele ja põhjaveekogumitele oluline mõju. Lisaks märgime, et mitmed ptk-s 4.10 nimetatud põhjaveekogumid on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammi andmetel küll heas, aga ohustatud seisundis. Näiteks Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumid on ohustatud suurenevast veevõtust ja soolase vee sissetungist, Kvaternaari Männiku- Pelguranna on ohustatud saastatusest ja kaevandamisest ja Kvaternaari Prangli põhjaveekogumid on ohustatud inimtegevuse poolt. Palume eeltooduga arvestada ja LS ja KSH VTK-d täiendada. Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 4.10 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 11. Palume LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 täiendada dokumendiga keskkonnaministri 22.11.2015 käskkiri nr 1042 „Tallinna linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru kinnitamine“, millega kinnitati Lasnamäe ja Nõmme Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveemaardla joogivee tarbevarud Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 4.10 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 12. LS ja KSH VTK ptk-s 4.15 (lk 43) on kirjutatud: „Objektilt likvideeritavaid ohtlikke jäätmeid tohib üle anda ettevõtetele, kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba.“. Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete käitlemiseks ei väljastata litsentsi, vaid keskkonnaluba (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 3). Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 4.15 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 13. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on kirjutatud: „KSH kohta koostatakse nõuetekohane aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise aruande koosseisus“. Palume selgitada, kas teemaplaneeringule koostatakse veel mingi lisa mõjude hindamise aruanne, mis ei ole KSH aruanne. 3 Planeeringu mõjude hindamise aruanne hakkab koondama nii KSH kui ka asjakohaste mõjude peatükke ehk planeeringule koostatakse tervikuna üks mõjude hindamise aruanne. 14. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on toodud, et töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige olemasolevatele andmetele: asjakohastele riiklikele andmebaasidele, seirete ja uuringute tulemustele, (teadus)kirjandusele ning eksperthinnangutele. Palume täpsustada, millised on asjakohased riiklikud andmebaasid. Kas riiklike andmebaaside all mõeldakse ka Plutof andmebaasi, Loodusvaatluste andmebaasi ja EELIS-t? See, milliste riiklike andmebaaside kasutamine vajalikuks osutub, selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Plutof-i ega Loodusvaatluste andmebaasi ei saa ekspertide hinnangul pidada riiklikeks andmebaasideks. Eesti looduse infosüsteem (EELIS) on riigi infosüsteemi andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks, mida haldab Keskkonnaagentuur. Seega on EELISe näol tegemist riikliku andmebaasiga. 15. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1.1 (lk 48) on kirjutatud: „Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärke“ ning selle eelnevalt on öeldud, et Natura osas tulenevad erisused KeHJS §-st 45. Juhime tähelepanu, et eeltsiteeritud lause ei ole korrektne ja KeHJS §-s 45 seda nii sõnastatud ei ole. Korrektne on lause: „Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.“. Samas ptk-s on samuti kirjutatud: „Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga“, mis ei ole aga samuti korrektne. Rõhutame, et mõjude hindamisel Natura aladele vaadatakse ebasoodsa mõju esinemist, mitte olulise või negatiivse mõju esinemist. Palume materjale korrigeerida. Ettepanekuga arvestatakse. LS ja KSH VTK ptk 5.1.1 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 16. LS ja KSH VTK ptk-s 6.2 (lk 55) on kaasamise tabelis Keskkonnaameti ülesandena kirjutatud järgmist: „Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja objektide kasutustingimustega arvestamine.“. Palume antud käsitlust korrigeerida, kuna Keskkonnaameti ülesanne või kaasamise põhjus ei ole olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine. Keskkonnaamet on pigem keskkonnateemade kompetentsikeskus, mis antud juhul tegeleb keskkonnakasutuse ja looduskaitsega seotud teemadega. Ettepanekuga arvestatakse. 17. Suurt tähelepanu peab pöörama sellele, et mõjud ulatuvad ka tegevuse piirist kaugemale (kaudsed mõjud). Kaudseteks mõjudeks võivad olla veerežiimi muutused, müra, kaevandamisaladelt eemale kanduv tolm jne. Sellest on LS ja KSH VTK-s ka põgusalt räägitud. Märgime, et nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid on oluline hinnata kaitsealuste 4 liikide põhiselt, mitte üldistavalt. St et igat liiki ja temale võimalikke tegevusega kaasnevaid mõjusid peab hindama eraldi. Lisaks eelnevale on oluline arvestada ka võõrliikidega. Hetkel võõrliike LS ja KSH VTK-s käsitletud ei ole. Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 18. LS ja KSH VTK-s ei ole kajastatud projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte. Märgime, et teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab arvestama ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega ja kaasama need mõjude hindamisse. Kuna kaitstavate loodusobjektide arv muutub pidevalt (eeskätt püsielupaigad, sh projekteeritavad, ja kaitstavate liikide leiukohad), siis tuleb käsitleda hindamise ajal aktuaalseid andmeid ja ajakohastada neid protsessi käigus. Oluline on arvestada ka kaitsealuste liikide elupaikade sidususe tagamisega, nt metsise puhul. Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 19. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 2 p-dest 6 ja 7 palume kindlaks teha, et lisaks LS ja KSH VTK ptk-dele 5.1.1-5.1.10 (mõjude hindamine erinevatele mõjuvaldkondadele) hinnatakse eraldi ka kumulatiivseid mõjusid ja erinevate mõjude omavahelisi seoseid. Vastav teave on välja toodud LS ja KSH VTK peatükis 5.1. 20. Märgime, et kuna transport on üks kolmest kõige suuremast saastajast ning maavarade kaevandamisega kaasneb suur rasketranspordi kasutus, siis peab sellises pikaajalises dokumendis arvestama ja käsitlema, et kas ja milliseid muudatusi saab teha transpordiga kaasnevate heidete vähendamiseks. Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 21. LS ja KSH VTK-st jäi selgusetuks, kas teemaplaneering hõlmab ja selle KSH käigus analüüsitakse ka kaevandamist meres. Nt on teemaplaneeringu kaardirakenduses meres asuvad maardlad välja toodud. Kui teemaplaneering hõlmab ka neid alasid, siis tuleb LS ja KSH VTK-d vastavas osas täiendada. Kaardirakendus kajastab hetkel kõiki olemasolevaid kaardikihte, mis annavad planeeringu koostamiseks taustainfo. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik merealale siduvaid tingimusi määrata ja merekasutusi planeerida, seega ei ole planeeringuga mereala hõlmatud. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse viitega, et merealadele siduvaid tingimusi ei määrata. 22. LS ja KSH VTK-s on mõjude hindamisel kaitstavatele liikidele ja aladele toodud, et plaanitakse hinnata elupaikade kadu, killustumist ja häiringuid. Märgime, et oluline on ka elupaikade seisundi halvenemine (näiteks kaevandamisest tuleneva veerežiimi muutuse tõttu kõrvalasuvatel aladel). Palume eeltooduga arvestada. Märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 23. Keskkonnaamet teeb ettepaneku ekspertgruppi kaasata ka ornitoloog. 5 Planeeringu koostamise korraldaja ega eksperdi meeskond ei pea ornitoloogi põhimeeskonda kaasamist maakonnaplaneeringu tasandil vajalikuks. Kui vastava spetsialisti arvamus on vajalik, kaasatakse ta vajaduspõhiselt. 24. Palume selgitada, kas LS ja KSH VTK-s viidatud veebikaart 5 on avalik. Hetkel on seal on näidatud I-II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad. Nende avalikustamine on aga keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1). Nimetatud veebikaart ole avalik, see on töörühma sisene. Avalik rakendus, mis on viidatud ka planeeringu koduleheküljel, on koostatud eraldi, ja sellele ei ole kantud I ja II kaitsekategooria liike. KSH VTK osasse oli jäänud ekslikult sisse vale link, mis on korrigeeritud. 25. Harju maavaarde teemaplaneeringu veebikaardil on maardlate staatuseks märgitud „K“. Palume selgitada, mida see tähendab. Teemaplaneeringu veebikaardil on kajastatud maardlate infot maavarade registrist muutmata kujul. Täpsemat infot registris esitatud andmete kohta on võimalik küsida registripidajalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Alan Rood 715 5805 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel