Rahandusministeerium · 28. aprill 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 41-23/258347
Otsuse kuupäev 28.04.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus Ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda
Pharmaceuticals International AG vaidlustus SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Vereplasma
töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine,
hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347)
hankija otsustele lükata tagasi ühispakkujate Tamro
Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG
pakkumus, tunnistada edukaks ühispakkujate
Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika
Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ
pakkumus ning jätta kõrvaldamata ühispakkujad
Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika
Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ
Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad Tamro Eesti OÜ ja Takeda
Pharmaceuticals International AG, esindaja
vandeadvokaat Veiko Vaske ja advokaat Mart Parind
Hankija, sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
esindaja Nataly Sonk-Bahharev
Kolmas isik, ühispakkujad Octapharma AG,
Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft
mbH ja Magnum Medical OÜ, esindaja vandeadvokaat
Martin Raude
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel
1. Jätta rahuldamata ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International
AG vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Vereplasma töötlemine ja
vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347).
2. Mõista ühispakkujatelt Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG
ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja
Magnum Medical OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1500 eurot
(käibemaksuta).
3. Jätta ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG poolt
vaidlustusmenetluses kantud kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19.01.2023. a avaldas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija) avatud
hankemenetlusega riigihanke „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi
ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347) (edaspidi Riigihange)
hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult
RHAD), sh Vastavustingimused ja Raamlepingu projekti (edaspidi Raamleping). Riigihange
on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks.
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 28.02.2023. a, esitasid pakkumused ühispakkujad Tamro
Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG ning ühispakkujad Octapharma AG,
Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ.
2. 15.03.2023. a otsusega tunnistas Hankija ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda
Pharmaceuticals International AG pakkumuse vastavaks ja edukaks.
Peale ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft
mbH ja Magnum Medical OÜ vaidlustuse esitamist tunnistas Hankija kõik otsused kehtetuks
ning võttis 23.03.2023. a vastu uued otsused, millega lükkas tagasi ühispakkujate Tamro
Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG pakkumuse ning tunnistas vastavaks ja
edukaks ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft
mbH ja Magnum Medical OÜ pakkumuse.
24.03.2023. a otsusega jättis Hankija ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma
Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ hankemenetlusest
kõrvaldamata.
3. 03.04.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG (edaspidi ka
Vaidlustaja või Ühispakkujad) vaidlustus, milles palutakse tunnistada kehtetuks Hankija
otsused lükata tagasi Ühispakkujate pakkumus, tunnistada edukaks ühispakkujate
Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum
Medical OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning jätta Kolmas isik kõrvaldamata.
4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas
vaidlustuskomisjon 11.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/41 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse
läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult
teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega
kuni 14.04.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega
kuni 19.04.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad
seisukohad ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ning Kolmas Isik. Vaidlustuskomisjoni
määratud teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas
isik.
5. Vaidlustuskomisjoni 11.04.2023. a teate kohaselt oli menetlusosalistel võimalik esitada
täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 14.04.2023. a. Selleks
tähtajaks laekunud seisukohtadele oli teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni
19.04.2023. a. Hankija ega Kolmas isik ei esitanud 14.04.2023. a täiendavaid seisukohti,
selgitusi ja dokumente, mistõttu 19.04.2023. a ei saanud Vaidlustaja neile ka vastata. Seega ei
ole Vaidlustaja 19.04.2023. a seisukoht (repliik) esitatud tähtaegselt ja vaidlustuskomisjon
jätab selle tähelepanuta. Menetlusosaliste võrdne kohtlemine vaidlustusmenetluses ei eelda,
et Vaidlustaja peaks saama esitada oma seisukohad viimasena.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Vaidlustaja, ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International
AG, vaidlustuses ja 14.04.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi
alljärgnevalt.
6.1. Hankija on põhjendanud oma otsust Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks järgmiselt:
Ühispakkujatel Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG puudub
ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Ühispakkujad on
vastavustingimuse täitmiseks tuginenud kolmanda isiku näitajatele. Vastavustingimuse
täitmiseks ei ole ühispakkujatel võimalik tugineda kolmanda isiku näitajatele.
2 (13)
Seega, Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakkumus kahele Vastavustingimustes esitatud
tingimusele:
1) Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba;
2) Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks.
Hankija selline järeldus on ekslik.
6.2. Ilmselt rajanevad Hankija järeldused Vaidlustaja 10.03.2023. a vastusel Hankija
07.03.2023. a teabepäringule 1 . Hankija palus Vaidlustajal viidata dokumentidele, kus on
kirjas, et ühel või teisel ühispakkujal Vaidlustaja konsortsiumist on olemas ravimite tootmise
tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Vaidlustaja selgitas, et mainitud load
on Takeda Manufacturing Austria AG-l (edaspidi TMA), kes on 100% ühe Ühispakkuja -
Takeda Pharmaceuticals International AG (edaspidi TPI) - tütarühing ning kuhu Ühispakkujad
Eestist hangitud vereplasma edasiseks töötlemiseks suunavad. Vaidlustaja pakkumuse
tagasilükkamise kohta esitatud põhjendustest järeldub, et Hankija nõustub, et TMA-l on
kõnealused load, kuid nähtavasti ei pea Hankija lubatavaks, et need load on TMA-l, mitte aga
ühel või teisel Ühispakkujal.
Hankija lähenemine on formalistlik ega arvestada konkreetse Riigihanke ja konkreetse
pakkumuse asjaolusid.
6.3. Asjasse puutuvad vastavustingimused on sõnastatud abstraktselt: pakkujal peavad olema
teatavad tegevusload. Hankija ei ole määratlenud ühtegi konkreetset luba loa väljastamiseks
pädeva riigi, pädeva asutuse ega õigusliku aluse järgi. Juba sellest tulenevalt on paljasõnaline
väide, et Vaidlustajatel tegevusload puuduvad, kuna pole võimalik aru saada, millise
konkreetse loa puudumist ette heidetakse. Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et
Takeda kontsernile, mille emaettevõtja Euroopas on TPI, on Euroopa Ravimiameti poolt
väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat nr EMEA/H/PMF/000003/04. Nagu
selgitatud Euroopa Ravimiameti kodulehel, kinnitab PMF sertifikaat, et sertifikaadiomanik
(vastav kontsern) käitleb vereplasmat vastavuses kõigi Euroopa Liidu nõuetega ning see
sertifikaat kehtib kogu liidus. Seega on Vaidlustajal nõutav kompetents.
6.4. Nagu tuleneb Riigihanke eseme tehnilisest kirjeldusest ja Raamlepingust ning nagu viitab
ka Riigihanke nimetus, on hanke esemeks ravimite ja hüübimisfaktori ost-müük, mitte
tootmine. Lepingu alusel annab Hankija pakkujale (müüjale) üle vereplasma töötlemise
eesmärgil, kuid tegemist ei ole töövõtulepinguga vereplasmast preparaatide tootmiseks, vaid
müügisuhtega. Ka Raamlepingu tekst eristab müüjat ja tootjat: p-i 6.6 kohaselt peab müüja
tagama kauba transpordi tootja kehtestatud hoiutingimustel ja tootja originaalpakendites.
Kusagilt ei tulene nõuet, et müüja (st pakkuja) ja tootja isik peaksid kokku langema.
Hankelepingu täitmise viis ja korraldus on pakkuja diskretsioon. Seega, tõlgendades
vaidlusaluseid vastavustingimusi Riigihanke eseme ja eesmärgi valguses, tuleb tingimusi
mõista selliselt, et müüja peab olema võimeline tagama Hankijalt omandatava vereplasma
töötlemise õiguspärasel viisil, asjakohast ja vajalikku tegevusluba omava tootja poolt. Hanke
eset arvestades puudub objektiivne vajadus, et tingimata (ühis)pakkujal endal oleksid Hankija
nõutud tegevusload, kuna Hankija ei ole nõudnud, et ühispakkuja peaks tegelema tootmisega.
Pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on võimeline - ise või oma koostööpartnerite
abiga - lepingut õiguspäraselt täitma. Hankija kui toodete ostja jaoks ei ole oluline, milline
juriidiline keha üht või teist müügile eelnevat toimingut teostab.
6.5. TMA kui TPI 100%-line tütarühing on andnud viimasele volituse osaleda vaidlusaluses
riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“. Seega on TPI-l kui emaettevõtjal tütarettevõtja TMA
selgesõnaline volitus teha riigihankes pakkumus arvestusega, et TMA, rakendades talle
väljastatud tegevuslube, teeb Hankijale soovitud toodete tarnimiseks vajalikud
tootmistegevused. TPI emaettevõtjana kontrollib tütarettevõtjat TMA-d täielikult - riski, et
TMA ei tee TPI-ga koostööd, ei esine. Niisugune organisatsiooniline skeem on praktikas
tunnustatud ja õiguspärane, mida kinnitab tõik, et Takeda kontsernile on Euroopa Ravimiameti
poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat.
6.6. Seega, võttes arvesse mitmeid asjaolusid nende kogumis, ei ole õige Ühispakkujatele ette
heita, et nad soovivad täita hankelepingut selliselt, et loakohustuslikud tootmistegevused
teostab TPI tütarühing TMA, millel on selleks kõik vajalikud load.
1 Vt riigihangete registri sõnum 723 841.
3 (13)
6.7. Nagu Vaidlustaja märkis vastuses Hankija 07.03.2023. a küsimusele, on Vaidlustaja
organisatsiooniliselt samamoodi struktureerituna teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020
(hankeleping riigihankes viitenumbriga 208577) ning seni on Hankija sellist lahendust
aktsepteerinud. Ka vaidlusaluses Riigihankes aktsepteeris Hankija esmalt Vaidlustaja
pakkumuse õiguslikku ülesehitust, tunnistades selle 15.03.2023. a otsustes vaastavaks ja
edukaks.
6.8. Juhul kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et Vaidlustaja pakkumusega seonduvaid
asjaolusid tuleb tõlgendada nii, et Ühispakkujatel endil ei ole nõutavaid tootmise tegevuslube,
siis alternatiivse õiguskäsitluse korras leiab Vaidlustaja, et Ühispakkujatel oli lubatud
asjaomaste vastavustingimuste täitmiseks tugineda kolmanda isiku (alltöövõtja) lubadele.
Ka juhul, kui vaadelda Vaidlustaja pakkumust nõnda, et Ühispakkujad tuginevad kahe
tootmise tegevusloa osas TMA-le kui alltöövõtjale, siis on see vaidlusaluses Riigihankes
õiguspärane ning Hankijal ei ole alust Vaidlustajate pakkumust tagasi lükata.
6.9. Sõltumata sellest, milline hinnang Vaidlustaja pakkumuse organisatsioonilisele
struktuurile anda, täidab Vaidlustaja pakkumus Hankija seatud nõuded ravimite tootmise
tegevusloa ja verekomponentide tootmise tegevusloa olemasolu osas. Sellest tulenevalt on
Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsus õigusvastane ning kuulub kehtetuks
tunnistamisele.
6.10. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja Kolmanda isiku kui eduka
pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse vaidlustab Vaidlustaja tulenevalt
otsuste järgnevuse põhimõttest.
6.11. 14.04.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.
6.11.1. Hankija ja Kolmas isik on oma vastustes vältinud küsimust, mis on raamlepingu ese
ja mis on selle tähendus käesolevas vaidluses. Raamlepingu esemeks ei ole vereplasmast
ravimite tootmine, vaid selliste ravimine müük. Nt sätestab Raamlepingu p 2.2: Lepingu
objektiks on vereplasma (edaspidi vereplasma) müümine ning vereplasma toodete ostmine ja
tarnimine. Teisisõnu, ehkki ravimite müümiseks tuleb need loogiliselt võttes kõigepealt toota,
siis raamlepingu sõlminud ettevõtja(d) ei pea lepingu järgi ravimeid (tingimata) ise tootma,
ta/nad võivad vabalt piirduda ka üksnes müüjarolliga. Raamleping eristab selgelt müüjat
(raamlepingu pool) ja tootjat (raamlepingust väljaspool asuda võiv isik). Raamlepingu ptk-d
5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist müüjale ning sellest vereplasmast toodetud
ravimite tarnimist (müüki), ent mitte tootmist ennast. Tegemist on tüüpilise korraldusega
riigihangetes: ka nt sõidukite, mööbli või toiduainete hangetes ei nõuta, et pakkuja oleks ise
ka tema pakutava sõiduki, mööblieseme või toiduaine tootja. Paljudes ärivaldkondades on
tootmis- ja tarneahela erinevad etapid jaotunud erinevate ettevõtjate kätte.
6.11.2. Kohtupraktika kohaselt tuleb hanketingimusi tõlgendada hanke eseme ja eesmärgi
valguses. Antud juhul tähendaks see vaidlusaluste vastavustingimuste tõlgendamist selliselt,
et ühel Ühispakkujaist endal ei pea tingimata olema luba ravimite või verekomponentide
tootmiseks, ent pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on suuteline tagama, et
lõpuks Hankijale müüdavad ravimid toodetakse selleks vajalikku luba omava isiku poolt.
Vaidlustaja seda tagab, kasutades selleks alltöövõtjana TMA-d, kes on 100%-liselt ühe
Ühispakkuja - TPI - tütarühing ning kel on mõlemad Hankija nõutud load.
6.11.3. Seega tuleks Ühispakkujate pakkumust konkreetse hanke tehiolude ja kohtupraktika
valguses tõlgendada esimeses järjekorras nii, et Ühispakkujad ise täidavad tootmise
tegevuslubade olemasolu nõuded. Alles juhul, kui vaidlustuskomisjon sellise tõlgendusega
miskipärast ei nõustu, tuleks Vaidlustaja pakkumust tõlgendada nii, et Ühispakkujad täidavad
asjaomased vastavustingimused alltöövõtjale TMA-le tuginedes.
6.11.4. Hankija ja Kolmas isik on viidanud vaidlustuskomisjoni otsusele asjas nr
146-22/253907, püüdes sellest otsusest tuletada, et Eesti riigihankeõigus ei luba pakkujal täita
pakkumuse vastavustingimusi teisele isikule tuginedes. Selline järeldus ei ole õige.
Vaidlustuskomisjon ütles kõnealuses lahendis, et teiste isikute (peale pakkuja enda)
näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane, kuid see tundub olevat -
arvestades vaidlustuskomisjoni varasemat praktikat - kaasusespetsiifiline kõrvalekalle.
Vaidlustusasjas nr 5-18/192791 tehtud otsuses selgitas vaidlustuskomisjon, et pakkumuse
4 (13)
vastavustingimusi saab seadusest tulenevalt ja sõltumata sellest, kuidas hankija on
vastavustingimuse sõnastanud, täita ka teiste isikute abiga.
6.11.5. Lähenemine, et niisuguseid mittesisulist laadi pakkumuse vastavustingimusi nagu
mingi registreeringu või loa olemasolu ei saa täita alltöövõtjatele tuginedes, oleks formalistlik.
Kui pakkuja võib alltöövõtjaid kasutada hankelepingut täites, oleks asjatu nõuda, et hankija
nõutud registreering või luba oleks tingimata pakkujal endal, kes ise ei pruugi asjaomast
töölõiku isiklikult täita.
6.11.6. Vastuseks Kolmanda isiku väitele, et vaidlustuskomisjon ei saa asuda kattuvate
osalistega vaidlustusmenetlustes samas küsimuses erinevatele seisukohtadele, tuleb märkida,
et olenemata kattuvatest menetlusosalistest on asjasse puutuvad riigihanked ja nende tehiolud
erinevad. Varem vaieldi ravimite hulgimüügi tegevusloa üle, nüüd puudutab vaidlus tootmise
tegevuslube. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustele ei ole vaidlustuskomisjoni otsuse
põhjendused siduvad isegi mitte samast hankemenetlusest võrsunud uue vaidluse
lahendamisel (TlnRKo 3-21-1021, p 17).
6.11.7. Hankija ja Kolmas isik toovad esile, et vaidlusalused vastavustingimused on
sõnastatud moel, et teatavad tegevusload peavad olema „pakkujal (või ühispakkujal)“. Selline
sõnavalik ei tähenda siiski seda, et nõutavad load peakski olema tingimata pakkujal endal või
ühel ühispakkujaist.
Vaidlustuskomisjon on nii vaidlustusasjas nr 5-18/192791 (p 16) kui ka vaidlustusasjas nr
91-8/192938 tehtud otsuses (p 10.2) selgitanud, et pakkuja õigus tugineda pakkumuse
vastavustingimuse täitmiseks alltöövõtjale tuleneb otse RHS-ist ning seda õigust ei saa
väärata see, kuidas hankija on asjasse puutuva vastavustingimuse sõnastanud. Küll juhib
Vaidlustaja tähelepanu Hankija ekslikule arvamusele nagu peaks selleks, et pakkuja saaks
vastavustingimuse täitmiseks tugineda alltöövõtjale, Hankija olema sellise võimaluse
riigihanke alusdokumentides ette näinud. Nii see ei ole, eeldus on vastupidine. Et sellist
võimalust keelata, peaks hankija riigihanke alusdokumentides alltöövõtu kasutamist otsesõnu
piirama (RHS § 103 lg 7). Kui aga hankija hanke alusdokumentides sel teemal vaikib või siis
kordab üle seda, mida seadus niigi lubab, siis on alltöövõtjale tuginemine lubatud.
Kui pakkuja õigus teatud moel toimida tuleneb seadusest - ja nii see pakkumuse
vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtjale tuginemise puhul on, siis ei saa hankija seda
õigust oma suva järgi kaotada, kasutades riigihanke alusdokumentides teadlikult või
kogemata teatavat sõnastust. Hankijal ei ole võimalik hanke alusdokumentidega muuta
RHS-i regulatsiooni ja nõuda, et pakkuja peaks tegema midagi, mida RHS temalt ei nõua.
Sama loogika kehtib ka teistpidi: hankija ei saa oma sõnavalikuga võtta pakkujalt võimalust,
mille RHS talle annab.
6.11.8. Ökonoomse tekstikasutuse mõttes on loogiline, et hankija adresseerib mistahes
hankenõuded sõnastuslikus plaanis pakkujale või ühispakkujatele. Riigihanke
alusdokumentide tekst muutuks lohisevaks ja raskesti loetavaks, kui hankija peaks iga nõude
puhul juurde lisama klausli stiilis [---] või kui pakkuja või ühispakkujad tuginevad teise isiku
näitajatele, siis [---]. Kvalifitseerimise tingimused sõnastatakse väga levinud praktika järgi
niisamuti ainult pakkujale suunatult, ent ei saa olla mõistlikku vaidlust, et pelgalt selline
sõnavalik ei tähenda seda, et pakkuja ei saa kasutada talle RHS § 103 lg-ga 1 antud õigust
tugineda kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks teiste isikute näitajatele ja vahenditele.
6.11.9. Hankija leiab, et vaidlusalused vastavustingimused on sisult selged ning kui kellelgi
olekski olnud nende tingimuste kohta küsimusi, siis tulnuks need Hankijale õigeaegselt
esitada, mida aga ei tehtud. Viimane väide on väär.
Kõigepealt küsis üks Ühispakkujatest - Tamro Eesti OÜ - Hankijalt 24.01.2023. a:
Hankes 253907 oli vajalik vastavustingimuste all esitada Luba vereplasma töötlemiseks.
Viimane on hankes 258347 asendatud Ravimite tootmise loaga, kusjuures ei ole täpsustatud,
mis tüüpi luba silmas peetakse. Palume selgitada antud nõude asjakohasust. Antud juhul
puudub vastavustingimustes igasugune viide plasma kogumisele ja töötlemisele.
Hankija vastas:
Plasma müüakse selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale, sellest
tulenevalt esitatud ravimite tootmise tegevusloa nõue.
Kuna Hankija ei andnud vastust tegelikult küsitule, küsis Hankijalt 02.02.2023. a küsimuse
ka Kolmandate isikute konsortsiumi koosseisu kuuluv Octapharma:
Raamlepingu projekti järgi on lepingu eesmärk (a) pakkujale vereplasma üleandmine ja (b)
5 (13)
pakkujalt vereplasmast toodetud ravimite ostmine. Vastavustingimuste järgi peab pakkuja
omama selleks (a) ravimite tootmise tegevusluba ja (b) Ravimiameti väljastatud tegevusluba
ravimite hulgimüügiks.
Hankija selgitas 24.01.2023. a vastuses, et vereplasma antakse üle selle edasise töötlemise
eesmärgil plasma derivaatide tootjale. Raamlepingu p-i 5.10 järgi kohustub pakkuja pidama
vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest. [---]
Seega, kui (a) raamlepingu eesmärk on anda pakkujale vereplasma üle selle edasiseks
töötlemiseks plasma derivaatide tootjale ja (b) raamlepingu järgi peab pakkuja pidama
vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest, siis
peab pakkuja olema tegevusluba, mis lubab toota verekomponente.
Kas hankija ei pea eelnevast tulenevalt põhjendatuks täpsustada vastavustingimusi selliselt,
et pakkujad peavad omama verekomponentide tootmise tegevusluba? Kui ei, siis kuidas on
tagatud, et pakkujad suudavad täita raamlepingu punkti 5.10 ja pidada vereplasma
töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest?
Hankija vastus Octapharma küsimusele oli järgmine:
Täname tähelepaneku eest! Hankija lisas vastavustingimustesse verekomponentide tootmise
tegevusloa nõude. Hankija ei soostunud Tamro Eesti OÜ küsimuste peale selgitama, miks on
sellise lepinguesemega Riigihankes nõutud pakkujailt ravimite ja verekomponentide
tootmise tegevuslube, ehkki pakkujad ei pea neid ise tootma.
6.11.10. Hankija on Ühispakkujatele ette heitnud, justkui oleks nood eeldanud, et Hankija
nõutud tegevusload võib hankida alles raam- (või siis hankelepingu?) täitmise alguseks.
Vaidlustaja ei ole seda eeldanud. Vaidlustaja on öelnud, et tema pakkumuse struktuuri järgi
on ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload ühe Ühispakkuja TPI 100%-lisel
tütarühingul TMA-l. Need load on viimasel juba praegu (olid ka pakkumuse esitamise
tähtpäeva seisuga) ning need said Hankijale ka esitatud.
6.11.11. Arusaamatuks jääb Hankija analüüs, miks ei saa TMA-d pidada Vaidlustaja
konsortsiumi üheks Ühispakkujaks. Vaidlustaja ei ole väitnud, et TMA oleks üks Ühispakkuja.
TMA on Ühispakkujate alltöövõtja. Eelöeldu aga ei tähenda, et Vaidlustaja pakkumus oleks
tegevuslubade tingimustele mittevastav.
Mis puudutab Hankija viidet, et TMA volikirjale pole kantud kuupäeva, siis see polegi antud
juhul tähtis, sest volikirja sisust on üheselt arusaadav, mis on volituse sisu. Volitus puudutab
ühemõtteliselt vaidlusalust riigihanget. Seega ei saa kuupäeva puudumine tuua kaasa kahtlust,
et äkki puudutab volikiri hoopis mingit muud, varasemat riigihanget vms. Volikirja skoop ja
tähtajaline ulatus on teada: vaidlusalune riigihange, nii kaua kui see kestab.
7. Hankija, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus
esitati Hankija 10.04.2023 kirjaga nr 1.2-1/50-2 ja 19.04.2023 kirjaga nr 1.2-1/50-6) ning
palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
7.1. Vastavusnõue nr 4 sätestab, et Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise
tegevusluba. Vastavusnõue nr 12 sätestab, et Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema
tegevusluba verekomponentide tootmiseks.
Vastavusnõuded on sätestatud selgelt ja üheselt mõistetavate tingimusega.
7.2. Käesolevas Riigihankes on vaidlusalused vastavustingimused esitatud pakkujale või
ühispakkujale. Tegevusload ravimite tootmiseks ja verekomponentide tootmiseks peavad
olema pakkujal või ühispakkujal. Sulgudes esitatud sõna „ühispakkuja“ ei ole võimalik
tõlgendada muul moel kui nõudena, et ühispakkumuse korral peab tegevusluba olema
vähemalt ühel ühispakkujatest. Vaidlustaja tõlgendab nõuet endale sobival viisil, et saavutada
endale meelepärane hanke tulemus. Hankija ei ole RHAD-is näinud ette võimalust, et
nõutavate tegevuslubade olemasolu nõuet saaks täita muul viisil, sh näiteks tegevuslubade
olemasoluga alltöövõtjal.
7.3. Ühelgi pakkujal või ühispakkujal (kokku 5 ettevõtjat) ei tekkinud hankemenetluses
küsimust, millised tegevusload pidid pakkujad esitama (st hankemenetluses tegevuslubade
osas pakkujatelt küsimusi esitatud pole).
7.4. Vaidlusaluses Riigihankes on vastavustingimuste nr 4 ja 12 juures vastavustingimuse
kontrollimiseks välja toodud, et Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi
eesti keeles või inglise keeles, mis näitab, et vastava tõendi pidi pakkuja esitama koos
6 (13)
pakkumusega. Pakkujad (või ühispakkujad) ei saanud vastavustingimuse nr 4 ja 12
sõnastusest tulenevalt eeldada, et tegevuslubade olemasolu on võimalik esitada nt lepingu
algusaja vmt ajahetke seisuga.
7.5. Hankija küsis Vaidlustajalt 07.03.2023. a Palun viidake dokumendile/dokumentidele ja
konkreetsele kohale nendes, kus on kirjas, et teil või ühispakkujal on olemas ravimite tootmise
tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba?.
10.03.2023. a selgituses viitas Vaidlustaja tegevuslubadele Manufacturing authorization nr
483034 and corresponding GMP certificate“ ja „Manufacturing authorization nr 483041 and
corresponding GMP certificate“ märkides seejuures, et „We confirm that TPIZ based on
presented documents is authorized to participate in tender for plasma and is legally allowed
to purchase and manufacture plasma into plasma derived medicinal products in its
manufacturing plant (Takeda Manufacturing Austria AG).
Vaidlustuses viidatud Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File)
sertifikaadi puhul ei ole tegemist Riigihankes nõutud tegevuslubadele vastava samaväärse
dokumendiga.
7.6. Vaidlustaja on koos vaidlustusega esitanud dokumendi „TMA volikiri“, ehk TMA poolt
TPI nimele antud volituse, mille kohaselt volitab TMA esindama ennast In plasma purchase
public tender that takes place in Estonia Takeda Pharmaceuticals International AG-d.
Vaidlustusega koos esitatud volitusel puudub volituse andmise kuupäev.
Seda volitust ei ole Vaidlustaja pakkumusega esitanud ja ei ole ka muudes dokumentides
esitanud mistahes andmeid, tõendeid või RHS-is nõutud ühispakkujate volitatud esindaja
volitust (RHS § 7 lg 5), mille kohaselt võiks arvata, et TMA puhul on tegemist ühe
Ühispakkujaga. Isegi juhul, kui vaidlustusega esitatud volitus oleks olnud esitatud koos
pakkumusega, ei täidaks see RHS § 7 lg-s 5 nõutud volitatud esindaja määramise nõuet, kuna
Ühispakkujate volitatud esindajaks on vaidlusaluses menetluses Tamro Eesti OÜ, mitte TPI,
kelle nimele on volitus antud.
Sellest tulenevalt on TMA puhul tegemist kolmanda isikuga.
7.7. Käesoleva vaidluse objektiks olevatele vastavustingimustele samalaadse
vastavustingimuse osas on vaidlustuskomisjon oma otsuse nr 146-22/253907 p-s 10
märkinud, et Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija on kehtestanud tingimuse (pakkumuse)
vastavustingimusena, mitte nõudena pakkuja kvalifikatsioonile (kvalifitseerimise
tingimusena). Sellest tulenevalt ei ole ka vaidlust, et kolmanda isiku näitajatele tuginemine
oleks tingimuse käsitlemine kvalifitseerimise tingimusena, mille osas on vaidlustuskomisjon
leidnud, et vastavustingimused iseloomustavad pakkumust, mistõttu teiste isikute (peale
pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane ning sisuliselt
võimalik (p-d 14 ja p 16).
Tingimusele vastavuse tõendamisel kolmanda isiku andmetele tuginemine ei ole pakkumuste
vastavuse puhul asjakohane. Vaidlust ei ole, et Vaidlustajal (ehk kummalgi Ühispakkujal)
vastavustingimuses nõutud tegevuslubasid ei ole ning sellele juhtis õigustatult tähelepanu ka
Octapharma oma 17.03.2023. a vaidlustuses. Hankija inimliku eksituse tõttu olid
17.03.2023. a tehtud otsused õigusvastased, millise vea Hankija parandas oma 23.03.2023. a
otsustega.
7.8. Vaidlustuses viidatud asjaolu, et Vaidlustaja on organisatsiooniliselt samamoodi
struktureerituna teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020 (hankeleping riigihankes
viitenumbriga 208577) ning Hankija on sellist lahendust aktsepteerinud, ei ole asjakohane,
kuna viidatud riigihankes olid vastavustingimused sõnastatud teisiti. Ka juhul, kui viidatud
hankes oleksid vastavustingimused sõnastatud samaselt nagu Riigihankes, siis ebaõige
halduspraktika ei saa luua õigustatud ootust selle jätkumiseks (vaidlustuskomisjon
146-22/253907 p 5.3.19).
7.9. 19.04.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad.
7.9.1. Vaidlustaja väidab oma täiendavates seisukohtades, et kuna TMA on 100%-lise
osalusega TPI tütarühing, siis ainuüksi 100%-line osalus TMA-s tähendab seda, et Vaidlustaja
täidab vastavas tütarühingus 100%-lise osaluse omamise tulemusena nö automaatselt ka
vastavustingimusi nr 4 ning 12. Hankija ei nõustu sellise tõlgendusega. Õiguslikku tähendust
ei oma, kas ja kui mitu 100%-lise osalusega tütarühingut on TPI-l, kuivõrd fakt on see, et
TMA on eraldiseisev juriidiline isik, kes ei ole Riigihankes pakkuja ega ka ühispakkuja.
7 (13)
7.9.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, mille kohaselt TMA on Ühispakkujate
alltöövõtja. Vaidlustaja on hankepassis selgelt ja üheselt märkinud, et ei kavatse sõlmida
lepingu mis tahes osa kohta allhanget kolmanda isikuga.
7.9.3. Vaidlustusasja nr 146-22/253907 otsuse p-des 14 ja 15 asus vaidlustuskomisjon
seisukohale, et vastavustingimused iseloomustavad pakkumust, mistõttu teiste isikute (peale
pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane ning sisuliselt
võimalik.
Nii ravimite hulgimüügi tegevusloa (vaidlustusasja nr 146-22/253907 vaidlusobjekt), kui ka
ravimite ja verekomponentide tootmise tegevuslubade nõuded (käesoleva vaidlustuse
vaidlusobjekt) tulenevad õigusaktidest ning ei ole oma olemuselt sedavõrd erinevad.
7.9.4. Vaidlustaja väidab oma täiendavates seisukohtades et Hankija esitas valeväite, et ühelgi
pakkujal või ühispakkujal ei tekkinud hankemenetluses küsimust, millist tegevusluba täpselt
pidid pakkujad esitama. Hankija ei esitanud valeväidet.
Tamro Eesti OÜ 24.01.2023. a küsimuse eesmärk oli saada Hankijalt selgitust
vastavustingimuse nõude asjakohasusest: Palume selgitada antud nõude asjakohasust.
Küsitud ei olnud millist tegevusluba peaksid pakkujad esitama ja/või kellel nõutud
tegevusluba peaks olemas olema, vaid seda, mis on vastava nõude eesmärk. Hankija märkis
vastuses Vaidlustajale, et Plasma müüakse selle edasise töötlemise eesmärgil plasma
derivaatide tootjale, sellest tulenevalt esitatud ravimite tootmise tegevusloa nõue. Hankija
vastusele ei järgnenud pakkujatelt küsimust selle kohta, millist tootmisluba Hankija
aktsepteerib ja/või kellel (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal vmt) nõutud tegevusluba olema
peab. Küll aga esitas järgmisena küsimuse Octapharma, paludes Hankijal täpsustada
vastavustingimusi selliselt, et pakkujad peaksid omama verekomponentide tootmise
tegevusluba, kuivõrd vastasel juhul ei olevat võimalik täita Raamlepingu p-i 5.10. Hankija
nõustus Octapharma tähelepanekuga ning täiendas sellele vastavalt vastavustingimusi.
Seega oli hankemenetluses esitatud küsimuste sisu sootuks erinev sellest, mida Vaidlustaja
püüab esitleda.
7.9.5. Vastavustingimuste nr 4 ja 12 juures on vastavustingimuse kontrollimiseks välja toonud,
et Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles,
mis viitab üheselt asjaolule, et vastava tõendi pidi Vaidlustaja esitama koos pakkumusega.
Pakkujad ei saanud vastavustingimuste sõnastusest tulenevalt eeldada, et tegevuslubade
olemasolu on võimalik esitada nt raamlepingu või hankelepingu täitmise algusaja vmt
ajahetke seisuga. Kuivõrd Vaidlustaja ei esitanud oma pakkumuses tõendeid selle kohta, et
konkreetselt pakkujal või ühispakkujal on ravimite tootmise tegevusluba (vastavustingus nr
4) ning tegevusluba verekomponentide tootmiseks (vastavustingimus nr 12), siis sellest
johtuvalt on Hankija seisukohal, et vastavaid tõendeid ei ole koos pakkumusega esitatud ning
neid tõendeid ei ole lubatud esitada pärast pakkumuse esitamise tähtaega.
8. Kolmas isik, ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika
Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu
(Kolmanda isiku vastus esitati 10.04.2023 ja 19.04.2023 kirjadega) ning palub jätta selle
rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
8.1. Vastavustingimused nägid muu hulgas ette järgmised nõuded:
1) pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba;
2) pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks.
Raamlepingu p-de 2.1 ja 2.2 järgi on lepingu eesmärgiks ja objektiks muu hulgas vereplasma
toodete valmistamine ja tarnimine. VereS § 2 lg-te 1 ja 4 ning RavS § 9 lg 3 järgi on
verepreparaat (sh plasmaderivaat) ravim, millele kohaldatakse ravimiseadust. RavS § 16 lg 1
ja 38 lg 1 p-i 1 järgi peab ravimite (sh verepreparaatide) tootmiseks olema tegevusluba. On
mõistetav, miks peavad pakkujal olema ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload.
8.2. Vaidlustaja on selgitanud, et mainitud load ei ole Ühispakkujatel, vaid TMA-l. Seadus
ega vastavustingimused ei näe ette võimalust tugineda vastavustingimuste täitmisel
kolmandate isikute lubadele. Vastavustingimuste näevad ette, et tegevusload peavad olema
pakkujatel (Vaidlustajal).
8 (13)
8.3. Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et pole võimalik aru saada, millise konkreetse loa
puudumist ette heidetakse. Hankija on selgitanud, et [ü]hispakkujatel TAMRO EESTI OÜ ja
Takeda Pharmaceuticals International AG puudub ravimite tootmise tegevusluba ja
verekomponentide tootmise tegevusluba.
8.4. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, mille järgi Takeda kontsernile [...] on Euroopa
Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat nr
EMEA/H/PMF/000003/04 ning kinnitab PMF sertifikaat seda, et sertifikaadiomanik (vastav
kontsern) käitleb vereplasmat vastavuses kõigi Euroopa Liidu nõuetega. Vastavustingimuste
järgi peab pakkujal olema ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise
tegevusluba. Vaidlustajal selliseid tegevuslubasid ei ole. Kontsernile väljastatud sertifikaat
vereplasma käitlemise nõuetelevastavuse kohta ei ole võrdsustatav pakkujale väljastatud
tegevusloaga ravimite ja verekomponentide tootmiseks.
8.5. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et Riigihanke eset arvestades puudub objektiivne
vajadus, et (ühis)pakkujal endal oleksid Hankija nõutud tegevusload. Väide
vastavustingimuste objektiivsest vajadusest seondub RHAD-i kooskõlast õigusaktidega ja
selliseid väiteid saanuks esitada RHAD-i vaidlustades.
8.6. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et [m]is puudutab pakkumust ning seda iseloomustavaid
asjaolusid, siis nagu nähtub lisatud volikirjast [---], on TMA kui TPI 100%-line tütarühing
andnud viimasele volitusele osaleda vaidlusaluses riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“.
Vastavustingimused ei näinud ette pakkujate võimalust osaleda riigihankes kellegi teise
„arvel“. Puudub vaidlus, et TMA riigihankes ei osalenud.
8.7. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et organisatsiooniliselt samamoodi struktureerituna on
Vaidlustaja teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020 (hankeleping riigihankes nr 208577).
Riigihanke viitenumbriga 208577 vastavustingimused ei sisaldanud nõuet omada ravimite ja
verekomponentide tootmise tegevuslubasid.
8.8. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et ka alltöövõtjale tuginemise korral oleks
Ühispakkujate pakkumus nõuetekohane.
8.9. Vaidlustaja, Tamro Eesti OÜ, esitas 10.11.2023. a riigihankes 253907 vaidlustuse, milles
väitis käesolevas asjas väidetule vastupidist: Hankija on sätestanud sõnaselge
vastavustingimuse, et hulgimüügi tegevusluba peab olema pakkujal. Sulgudes esitatud sõna
ühispakkuja ei ole loogiliselt võimalik tõlgendada muul moel kui nõudena, et ühispakkumuse
korral peab tegevusluba olema vähemalt ühel ühispakkujatest. Hankija ei ole näinud ette
võimalust, et tegevusloa olemasolu nõuet saaks täita muul viisil, sh tegevusloa olemasoluga
alltöövõtjal.
Vaidlustuskomisjon tegi 06.11.2023. a riigihankes 253907 otsuse, milles välistas võimaluse
tugineda pakkumuse vastavuse hindamisel alltöövõtja näitajatele. Kolmanda isiku hinnangul
ei saa vaidlustuskomisjon asuda kattuvate osalistega vaidlustusmenetlustes samas küsimuses
erinevatele seisukohtadele.
8.10. 19.04.2023. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.
8.10.1. Vaidlustaja viitab oma täiendavas seisukohas kohtupraktikale, mille järgi tuleb
hanketingimusi tõlgendada hanke eseme ja eesmärgi valguses. Praegusel juhul näeb
Raamlepingu p 2.1 ette, et lepingu eesmärk on muu hulgas vereplasma toodete valmistamine
ja tarnimine. Sellest tulenevalt näevad vastavustingimused ette, et pakkujal (või ühispakkujal)
peavad olema ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload.
8.10.2. Vaidlustaja viitab, et Raamlepingu ptk-d 5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist
müüjale. Ka Raamlepingu p-i 2.1 järgi toimub vereplasma üleandmine müüjale. Ravimiamet
on selgitanud, et verekomponente (st ka vereplasmat) tohib väljastada ainult vere käitlemise
õigusega isikutele ja verekomponentide vastuvõtjal peab olema ravimite tootmise või
tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba. Ravimiamet on rõhutanud, et [i]lma loata ettevõte ei
tohi plasmat osta kuna sellel juhul on tegemist vere käitlemisega (säilitamine, hilisem uus
väljastamine, müük). Ka seetõttu on mõistetav, et pakkujal (või ühispakkujal) peavad olema
ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload.
9 (13)
8.10.3. Puudub vaidlus, et Ühispakkujatel ei ole vastavustingimustes nõutud tegevuslubasid.
RHS ei näe ette võimalust tugineda vastavustingimuste osas kolmandate isikute vahenditele
(erinevalt kvalifitseerimistingimustest, mille kohta on RHS § 103 näol erisäte).
8.10.4. Isegi juhul kui lähtuda Vaidlustaja arvamusest, et Ühispakkujad võisid tugineda
vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtja TMA vahenditele (millega Kolmas isiku ei nõustu),
oleks Vaidlustaja poolt olnud kohane esitada pakkumuse osana TMA hankepass. Vaidlustaja
ei väida, et ta oleks seda teinud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
9. Vastavustingimustes on Hankija kehtestatud mh järgmised tingimused:
[---]
RAVIMITE TOOTMISE TEGEVUSLUBA (vastavustingimus nr 4)
Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles.
(Vabas vormis dokument)
[---]
VEREKOMPONENTIDE TOOTMISE TEGEVUSLUBA (vastavustingimus nr 12)
Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles.
(Vabas vormis dokument).
10. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Hankija on kehtestanud eeltoodud tingimused (edaspidi
koos nimetatult ka Tingimused) vastavustingimusena, mitte nõudena pakkuja
kvalifikatsioonile (kvalifitseerimise tingimusena).
Hanketeates ning teistes RHAD-i dokumentides ei ole mingit viidet selle kohta, et Hankija
oleks kehtestanud ainsatki kvalifitseerimise tingimust (RHS-i kohaselt ei ole Hankijal ka
kohustust kvalifitseerimise tingimusi kehtestada). Asjaolu, et vaidlusalused tingimused ei ole
kvalifitseerimise tingimused, tõendab täiendavalt ka see, et Hankija ei ole teinud
hankemenetluses otsuseid pakkujate kvalifitseerimiseks ning pakkumuste vastavust
tingimustele on käsitletud pakkumuste vastavaks tunnistamise otsustes.
Hankemenetluse praeguses etapis ei ole vaidlus riigihanke alusdokumentide sisu üle enam
võimalik, varasemalt Tingimusi vaidlustatud ei ole.
11. Ühispakkujate pakkumuse dokumendis Vastavustingimused on:
1) vastavustingimusele nr 4 vastavuse kohta märgitud: Vastus: 4_1_Takeda
Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022_EN_ED_translation.pdf,
4_1_Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022.pdf;
2) vastavustingimusele nr 12 vastavuse kohta märgitud: Vastus: 12_1_Takeda
Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022_EN_ED_translation.pdf,
12_1_Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022.pd.
Menetlusosalised ei vaidle, et eelnimetatud dokumendid ei ole Tingimuste kohased
tegevusload.
07.03.2023. a pöördus Hankija Ühispakkujate poole küsimusega: Palun viidake
dokumendile/dokumentidele ja konkreetsele kohale nendes, kus on kirjas, et teil või
ühispakkujal on olemas ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise
tegevusluba.
Vastuseks esitasid Ühispakkujad 10.03.2023. a pika selgituse, märkides muuhulgas, et nõutud
load on TMA-l, kes on 100% TPI tütarühing ning kuhu Ühispakkujad Eestist hangitud
vereplasma edasiseks töötlemiseks suunavad. Esitati ka TMA-le väljastatud lubade koopiad2.
12. 23.03.2023. a riigihangete registris tehtud vastavusotsusega otsustas Hankija lükata
Ühispakkujate pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta Riigihankes kehtestatud tingimustele.
Täpsemalt on Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamist põhjendatud vastavusotsuse Lisas 1,
kus on mh välja toodud järgmist:
1) verekomponentide tootmise tegevusluba - Ühispakkujatel TAMRO EESTI OÜ
2 Kõik Ühispakkujate 10.03.2023. a selgitusele lisatud dokumendid oli esitatud ka Ühispakkujate pakkumuses.
10 (13)
(10173188) ja Takeda Pharmaceuticals International AG (CHE-113.444.401) puudub
verekomponentide tootmise tegevusluba. Ühispakkujad on vastavustingimuse täitmiseks
tuginenud kolmanda isiku näitajatele. Vastavustingimuse täitmiseks ei ole ühispakkujatel
võimalik tugineda kolmanda isiku näitajatele;
2) ravimite tootmise tegevusluba - Ühispakkujatel TAMRO EESTI OÜ (10173188) ja
Takeda Pharmaceuticals International AG (CHE-113.444.401) puudub ravimite tootmise
tegevusluba. Ühispakkujad on vastavustingimuse täitmiseks tuginenud kolmanda isiku
näitajatele. Vastavustingimuse täitmiseks ei ole ühispakkujatel võimalik tugineda kolmanda
isiku näitajatele.
13. Vaidlustaja on seisukohal, et Ühispakkujad vastavad Tingimustele, kuna:
1) Tingimustes nõutud tegevusload on olemas Vaidlustajal endal, kuna need on ühe
Ühispakkuja - TPI - tütarettevõtjal (TMA), kes teostab lepingu täitmisel loakohustuslikud
tootmistegevused
või alternatiivselt
2) TMA on Ühispakkujate alltöövõtja ning pakkujatel oli lubatud asjaomaste
vastavustingimuste täitmiseks tugineda kolmanda isiku (alltöövõtja) lubadele.
14. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Tingimustes nõutud tegevusload on
Vaidlustajal (s.o Ühispakkujatel) endal.
Vaidlust ei saa olla selles, et 28.02.2023. a on Ühispakkujatena pakkumuse esitanud kaks
äriühingut:
1) Tamro Eesti OÜ (peapakkuja; registreeritud Eestis, registrikood 10173188) ja
2) Takeda Pharmaceuticals International AG (ühispakkuja; registreeritud Šveitsis,
registrikood CHE-113.444.401).
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mingeid kolmandaid isikud, peale eelnimetatute,
Ühispakkujana käsitleda ei saa. Isegi juhul, kui tegemist on ühe Ühispakkuja tütarettevõtjaga
nagu TMA (registreeritud Austrias, registrikood FN 201876 b), on tegemist siiski iseseisva
äriühinguga ning pelgalt kontrollitavus ühe Ühispakkuja poolt ja/või kuuluvus samasse
kontserni ei muuda ettevõtjat RHS-i mõttes Ühispakkujaks.
Kuna puudub vaidlus, et tegevusload, millele tuginevad Ühispakkujad tõendades oma
vastavust Tingimustele, ei ole väljastatud Ühispakkujatele vaid TMA-le, on ilmne, et
Ühispakkujatel Tingimustes nõutavad tegevusload puuduvad (või vähemalt ei ole neid
Hankijale Riigihankes esitatud). Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole mingit alust Vaidlustaja
tõlgendusel, et Riigihanke tehioludest ja kohtupraktikast lähtudes tuleb asuda seisukohale, et
Ühispakkujad ise täidavad Tingimustes nõutud tootmise tegevuslubade olemasolu nõuded.
15. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Ühispakkujad tuginesid Tingimuste
täitmisel TMA kui alltöövõtja teguslubadele.
15.1. Ühispakkujate pakkumuses esitatud Tamro Eesti OÜ hankepassi (edaspidi Tamro
hankepass) osas „Teave teiste üksuste suutlikkusele toetumise kohta“ on märgitud, et Tamro
Eesti OÜ toetub valikukriteeriumide täitmisel teise üksuse/ettevõtja - Takeda Pharmaceuticals
International AG - suutlikkusele.
Ühispakkujate pakkumuses esitatud Takeda Pharmaceuticals International AG hankepassi
(edaspidi Takeda hankepass) osas „Teave teiste üksuste suutlikkusele toetumise kohta“ on
märgitud, et Takeda Pharmaceuticals International AG valikukriteeriumide täitmisel teiste
üksuste suutlikkusele ei toetu.
Seega on Tamro Eesti OÜ märkinud hankepassis, et toetub valikukriteeriumide täitmisel TMI
suutlikkusele, kuna aga TMI on märkinud, et ta teiste üksuste suutlikkusele ei toetu on ilmne,
et kõikide valikukriteeriumide (nõuete) täitmisel toetuvad Ühispakkujad üksnes iseenda
suutlikkusele.
Kuna Hankija ei ole kehtestanud Riigihankes kvalifitseerimise tingimusi, saab kinnitus teiste
isikute suutlikkusele toetumise või mitte toetumise kohta käia käesoleval juhul üksnes
vastavustingimustele vastavuse kohta. Seega nähtub Tamro ja Takeda hankepassidest, et nad
ei tugine kolmandate isikute suutlikkusele.
15.2. Ühispakkujate pakkumuses esitatud Tamro hankepassi osas „Teave nende allhankijate
kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine“ on vastuseks küsimusele Kas ettevõtja kavatseb
sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? märgitud „Ei“.
Ühispakkujate pakkumuses esitatud Takeda hankepassi osas „Teave nende allhankijate kohta,
kelle näitajatele ettevõtja ei tugine“ on vastuseks küsimusele Kas ettevõtja kavatseb sõlmida
11 (13)
lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? märgitud „Ei“.
Seega on Ühispakkujad oma pakkumuses sõnaselgelt eitanud ka selliste alltöövõtjate
kasutamist, kelle näitajatele ei tugineta.
15.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et nähtuvalt Tamro ja Takeda hankepassides esitatud
andmetest, on Ühispakkujad üheselt välistanud kolmandate isikute näitajatele tuginemise
valikukriteeriumide täitmisel ning alltöövõtu kasutamise. Seejuures ei ole tegemist
asjakohaste andmete esitamata jätmise vaid sõnaselge eitusega.
Pärast pakkumuse esitamist ei saa Ühispakkujad asuda väitma, et kasutavad siiski alltöövõttu,
kuna tegemist oleks pakkumuse muutmisega, mis ei ole lubatav.
16. Koos vaidlustusega on Vaidlustaja esitanud TMA volikirja (inglise keeles; dateerimata),
milles TMA kinnitab, et volitab TPI-d osalema tema nimel Eesti riigihankes nr 258347. Samas
kinnitab TMA, et Riigihankes ostetud vereplasmat töödeldakse ainult TMA tehases.
Vaidlustuskomisjon märgib, et seda dokumenti ei esitatud Ühispakkujate pakkumuses ega
isegi mitte hankemenetluses. Kuna volikirjal puudub väljaandmise kuupäev, ei ole teada, kas
see pakkumuste esitamise ajal üldse olemas oli. Isegi juhul, kui oli, ei kinnita TMA volikiri,
et TMA oleks olnud üks Ühispakkujatest ega lükka ümber fakti, et Ühispakkujad eitasid
pakkumuses alltöövõtjate kasutamist.
17. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija seisukoht, et Ühispakkujatel
puuduvad Tingimustele vastavad tegevusload, on paljasõnaline, kuna Hankija ei ole
Vastavustingimustes määratlenud ühtegi konkreetset luba loa väljastamiseks pädeva riigi,
pädeva asutuse ega õigusliku aluse järgi.
Kuna tegemist on rahvusvaheliselt avatud riigihankega (Riigihanke eeldatav maksumus ületab
rahvusvahelist piirmäära), oli Hankijal sisuliselt võimatu tuua RHAD-is välja mingi
tegevusloa väljastamiseks pädevaid riike, asutusi või õiguslikke aluseid, kuid Hankija on
Vastavustingimustes selgelt kehtestanud, milleks tegevusload peavad olema väljastatud -
ravimite tootmiseks ja verekomponentide tootmiseks.
Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Vaidlustaja kriitika Tingimuste kohta praeguses vaidluses
ka asjakohane, kuna menetlusosalised ei vaidle selle üle, kas mõni Ühispakkujate poolt
esitatud tegevusluba Tingimustena kehtestatud tegevusloa nõudele sisuliselt vastab või mitte,
vaid selle üle, kas pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli arvestada TMA tegevuslubadega.
Kui Ühispakkujatele jäi arusaamatuks, millised tegevusload tuli esitada või tundus selliste
lubade esitamine mittevajalik või ebakohane, oli võimalik vastava nõude vaidlustamine.
Hankemenetluse praeguses etapis see enam võimalik ei ole.
18. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Ühispakkujate
pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-dega 1 ja 2 ning alused selle
kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.
19. Arvestades asjaolu, et Hankija otsus Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamiseks on
õiguspärane ning Vaidlustaja ei ole esitanud iseseisvaid põhjendusi, mis põhjendaksid taotlust
tunnistada kehtetuks Hankija otsused ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma
Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ pakkumuse edukaks
tunnistamiseks ning nende kõrvaldamata jätmiseks, vaid lähtub nende otsuste vaidlustamisel
üksnes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest, on Hankija otsused ühispakkujate
Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum
Medical OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kõrvaldamata jätmiseks
õiguspärased ja alused nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.
Vaidlustusmenetluse kulud
20. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
20.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks.
20.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel.
Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
kogusummas 2 025 eurot, 8,1 tunni õigusabi osutamise eest. Esindaja tunnitasu on 250 eurot.
Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on
12 (13)
Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole
harilikust mahukam ega keerukam, pigem vastupidi. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on
vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 6 töötunni ulatuses, seega
1500 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista.
20.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda.
Taivo Kivistik
(allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)