dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 28. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-41/241-1
Registreeritud
28. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG, sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-41
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG vs SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.asice524 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 41-23/258347 Otsuse kuupäev 28.04.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347) hankija otsustele lükata tagasi ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG pakkumus, tunnistada edukaks ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ pakkumus ning jätta kõrvaldamata ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG, esindaja vandeadvokaat Veiko Vaske ja advokaat Mart Parind Hankija, sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Nataly Sonk-Bahharev Kolmas isik, ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Raude Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347). 2. Mõista ühispakkujatelt Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1500 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19.01.2023. a avaldas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Vastavustingimused ja Raamlepingu projekti (edaspidi Raamleping). Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 28.02.2023. a, esitasid pakkumused ühispakkujad Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG ning ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ. 2. 15.03.2023. a otsusega tunnistas Hankija ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG pakkumuse vastavaks ja edukaks. Peale ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ vaidlustuse esitamist tunnistas Hankija kõik otsused kehtetuks ning võttis 23.03.2023. a vastu uued otsused, millega lükkas tagasi ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG pakkumuse ning tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ pakkumuse. 24.03.2023. a otsusega jättis Hankija ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata. 3. 03.04.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG (edaspidi ka Vaidlustaja või Ühispakkujad) vaidlustus, milles palutakse tunnistada kehtetuks Hankija otsused lükata tagasi Ühispakkujate pakkumus, tunnistada edukaks ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning jätta Kolmas isik kõrvaldamata. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 11.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/41 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 14.04.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 19.04.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ning Kolmas Isik. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. 5. Vaidlustuskomisjoni 11.04.2023. a teate kohaselt oli menetlusosalistel võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 14.04.2023. a. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele oli teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 19.04.2023. a. Hankija ega Kolmas isik ei esitanud 14.04.2023. a täiendavaid seisukohti, selgitusi ja dokumente, mistõttu 19.04.2023. a ei saanud Vaidlustaja neile ka vastata. Seega ei ole Vaidlustaja 19.04.2023. a seisukoht (repliik) esitatud tähtaegselt ja vaidlustuskomisjon jätab selle tähelepanuta. Menetlusosaliste võrdne kohtlemine vaidlustusmenetluses ei eelda, et Vaidlustaja peaks saama esitada oma seisukohad viimasena. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja, ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG, vaidlustuses ja 14.04.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 6.1. Hankija on põhjendanud oma otsust Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks järgmiselt: Ühispakkujatel Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG puudub ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Ühispakkujad on vastavustingimuse täitmiseks tuginenud kolmanda isiku näitajatele. Vastavustingimuse täitmiseks ei ole ühispakkujatel võimalik tugineda kolmanda isiku näitajatele. 2 (13) Seega, Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakkumus kahele Vastavustingimustes esitatud tingimusele: 1) Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba; 2) Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks. Hankija selline järeldus on ekslik. 6.2. Ilmselt rajanevad Hankija järeldused Vaidlustaja 10.03.2023. a vastusel Hankija 07.03.2023. a teabepäringule 1 . Hankija palus Vaidlustajal viidata dokumentidele, kus on kirjas, et ühel või teisel ühispakkujal Vaidlustaja konsortsiumist on olemas ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Vaidlustaja selgitas, et mainitud load on Takeda Manufacturing Austria AG-l (edaspidi TMA), kes on 100% ühe Ühispakkuja - Takeda Pharmaceuticals International AG (edaspidi TPI) - tütarühing ning kuhu Ühispakkujad Eestist hangitud vereplasma edasiseks töötlemiseks suunavad. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta esitatud põhjendustest järeldub, et Hankija nõustub, et TMA-l on kõnealused load, kuid nähtavasti ei pea Hankija lubatavaks, et need load on TMA-l, mitte aga ühel või teisel Ühispakkujal. Hankija lähenemine on formalistlik ega arvestada konkreetse Riigihanke ja konkreetse pakkumuse asjaolusid. 6.3. Asjasse puutuvad vastavustingimused on sõnastatud abstraktselt: pakkujal peavad olema teatavad tegevusload. Hankija ei ole määratlenud ühtegi konkreetset luba loa väljastamiseks pädeva riigi, pädeva asutuse ega õigusliku aluse järgi. Juba sellest tulenevalt on paljasõnaline väide, et Vaidlustajatel tegevusload puuduvad, kuna pole võimalik aru saada, millise konkreetse loa puudumist ette heidetakse. Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et Takeda kontsernile, mille emaettevõtja Euroopas on TPI, on Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat nr EMEA/H/PMF/000003/04. Nagu selgitatud Euroopa Ravimiameti kodulehel, kinnitab PMF sertifikaat, et sertifikaadiomanik (vastav kontsern) käitleb vereplasmat vastavuses kõigi Euroopa Liidu nõuetega ning see sertifikaat kehtib kogu liidus. Seega on Vaidlustajal nõutav kompetents. 6.4. Nagu tuleneb Riigihanke eseme tehnilisest kirjeldusest ja Raamlepingust ning nagu viitab ka Riigihanke nimetus, on hanke esemeks ravimite ja hüübimisfaktori ost-müük, mitte tootmine. Lepingu alusel annab Hankija pakkujale (müüjale) üle vereplasma töötlemise eesmärgil, kuid tegemist ei ole töövõtulepinguga vereplasmast preparaatide tootmiseks, vaid müügisuhtega. Ka Raamlepingu tekst eristab müüjat ja tootjat: p-i 6.6 kohaselt peab müüja tagama kauba transpordi tootja kehtestatud hoiutingimustel ja tootja originaalpakendites. Kusagilt ei tulene nõuet, et müüja (st pakkuja) ja tootja isik peaksid kokku langema. Hankelepingu täitmise viis ja korraldus on pakkuja diskretsioon. Seega, tõlgendades vaidlusaluseid vastavustingimusi Riigihanke eseme ja eesmärgi valguses, tuleb tingimusi mõista selliselt, et müüja peab olema võimeline tagama Hankijalt omandatava vereplasma töötlemise õiguspärasel viisil, asjakohast ja vajalikku tegevusluba omava tootja poolt. Hanke eset arvestades puudub objektiivne vajadus, et tingimata (ühis)pakkujal endal oleksid Hankija nõutud tegevusload, kuna Hankija ei ole nõudnud, et ühispakkuja peaks tegelema tootmisega. Pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on võimeline - ise või oma koostööpartnerite abiga - lepingut õiguspäraselt täitma. Hankija kui toodete ostja jaoks ei ole oluline, milline juriidiline keha üht või teist müügile eelnevat toimingut teostab. 6.5. TMA kui TPI 100%-line tütarühing on andnud viimasele volituse osaleda vaidlusaluses riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“. Seega on TPI-l kui emaettevõtjal tütarettevõtja TMA selgesõnaline volitus teha riigihankes pakkumus arvestusega, et TMA, rakendades talle väljastatud tegevuslube, teeb Hankijale soovitud toodete tarnimiseks vajalikud tootmistegevused. TPI emaettevõtjana kontrollib tütarettevõtjat TMA-d täielikult - riski, et TMA ei tee TPI-ga koostööd, ei esine. Niisugune organisatsiooniline skeem on praktikas tunnustatud ja õiguspärane, mida kinnitab tõik, et Takeda kontsernile on Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat. 6.6. Seega, võttes arvesse mitmeid asjaolusid nende kogumis, ei ole õige Ühispakkujatele ette heita, et nad soovivad täita hankelepingut selliselt, et loakohustuslikud tootmistegevused teostab TPI tütarühing TMA, millel on selleks kõik vajalikud load. 1 Vt riigihangete registri sõnum 723 841. 3 (13) 6.7. Nagu Vaidlustaja märkis vastuses Hankija 07.03.2023. a küsimusele, on Vaidlustaja organisatsiooniliselt samamoodi struktureerituna teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020 (hankeleping riigihankes viitenumbriga 208577) ning seni on Hankija sellist lahendust aktsepteerinud. Ka vaidlusaluses Riigihankes aktsepteeris Hankija esmalt Vaidlustaja pakkumuse õiguslikku ülesehitust, tunnistades selle 15.03.2023. a otsustes vaastavaks ja edukaks. 6.8. Juhul kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et Vaidlustaja pakkumusega seonduvaid asjaolusid tuleb tõlgendada nii, et Ühispakkujatel endil ei ole nõutavaid tootmise tegevuslube, siis alternatiivse õiguskäsitluse korras leiab Vaidlustaja, et Ühispakkujatel oli lubatud asjaomaste vastavustingimuste täitmiseks tugineda kolmanda isiku (alltöövõtja) lubadele. Ka juhul, kui vaadelda Vaidlustaja pakkumust nõnda, et Ühispakkujad tuginevad kahe tootmise tegevusloa osas TMA-le kui alltöövõtjale, siis on see vaidlusaluses Riigihankes õiguspärane ning Hankijal ei ole alust Vaidlustajate pakkumust tagasi lükata. 6.9. Sõltumata sellest, milline hinnang Vaidlustaja pakkumuse organisatsioonilisele struktuurile anda, täidab Vaidlustaja pakkumus Hankija seatud nõuded ravimite tootmise tegevusloa ja verekomponentide tootmise tegevusloa olemasolu osas. Sellest tulenevalt on Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsus õigusvastane ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. 6.10. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja Kolmanda isiku kui eduka pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse vaidlustab Vaidlustaja tulenevalt otsuste järgnevuse põhimõttest. 6.11. 14.04.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 6.11.1. Hankija ja Kolmas isik on oma vastustes vältinud küsimust, mis on raamlepingu ese ja mis on selle tähendus käesolevas vaidluses. Raamlepingu esemeks ei ole vereplasmast ravimite tootmine, vaid selliste ravimine müük. Nt sätestab Raamlepingu p 2.2: Lepingu objektiks on vereplasma (edaspidi vereplasma) müümine ning vereplasma toodete ostmine ja tarnimine. Teisisõnu, ehkki ravimite müümiseks tuleb need loogiliselt võttes kõigepealt toota, siis raamlepingu sõlminud ettevõtja(d) ei pea lepingu järgi ravimeid (tingimata) ise tootma, ta/nad võivad vabalt piirduda ka üksnes müüjarolliga. Raamleping eristab selgelt müüjat (raamlepingu pool) ja tootjat (raamlepingust väljaspool asuda võiv isik). Raamlepingu ptk-d 5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist müüjale ning sellest vereplasmast toodetud ravimite tarnimist (müüki), ent mitte tootmist ennast. Tegemist on tüüpilise korraldusega riigihangetes: ka nt sõidukite, mööbli või toiduainete hangetes ei nõuta, et pakkuja oleks ise ka tema pakutava sõiduki, mööblieseme või toiduaine tootja. Paljudes ärivaldkondades on tootmis- ja tarneahela erinevad etapid jaotunud erinevate ettevõtjate kätte. 6.11.2. Kohtupraktika kohaselt tuleb hanketingimusi tõlgendada hanke eseme ja eesmärgi valguses. Antud juhul tähendaks see vaidlusaluste vastavustingimuste tõlgendamist selliselt, et ühel Ühispakkujaist endal ei pea tingimata olema luba ravimite või verekomponentide tootmiseks, ent pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on suuteline tagama, et lõpuks Hankijale müüdavad ravimid toodetakse selleks vajalikku luba omava isiku poolt. Vaidlustaja seda tagab, kasutades selleks alltöövõtjana TMA-d, kes on 100%-liselt ühe Ühispakkuja - TPI - tütarühing ning kel on mõlemad Hankija nõutud load. 6.11.3. Seega tuleks Ühispakkujate pakkumust konkreetse hanke tehiolude ja kohtupraktika valguses tõlgendada esimeses järjekorras nii, et Ühispakkujad ise täidavad tootmise tegevuslubade olemasolu nõuded. Alles juhul, kui vaidlustuskomisjon sellise tõlgendusega miskipärast ei nõustu, tuleks Vaidlustaja pakkumust tõlgendada nii, et Ühispakkujad täidavad asjaomased vastavustingimused alltöövõtjale TMA-le tuginedes. 6.11.4. Hankija ja Kolmas isik on viidanud vaidlustuskomisjoni otsusele asjas nr 146-22/253907, püüdes sellest otsusest tuletada, et Eesti riigihankeõigus ei luba pakkujal täita pakkumuse vastavustingimusi teisele isikule tuginedes. Selline järeldus ei ole õige. Vaidlustuskomisjon ütles kõnealuses lahendis, et teiste isikute (peale pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane, kuid see tundub olevat - arvestades vaidlustuskomisjoni varasemat praktikat - kaasusespetsiifiline kõrvalekalle. Vaidlustusasjas nr 5-18/192791 tehtud otsuses selgitas vaidlustuskomisjon, et pakkumuse 4 (13) vastavustingimusi saab seadusest tulenevalt ja sõltumata sellest, kuidas hankija on vastavustingimuse sõnastanud, täita ka teiste isikute abiga. 6.11.5. Lähenemine, et niisuguseid mittesisulist laadi pakkumuse vastavustingimusi nagu mingi registreeringu või loa olemasolu ei saa täita alltöövõtjatele tuginedes, oleks formalistlik. Kui pakkuja võib alltöövõtjaid kasutada hankelepingut täites, oleks asjatu nõuda, et hankija nõutud registreering või luba oleks tingimata pakkujal endal, kes ise ei pruugi asjaomast töölõiku isiklikult täita. 6.11.6. Vastuseks Kolmanda isiku väitele, et vaidlustuskomisjon ei saa asuda kattuvate osalistega vaidlustusmenetlustes samas küsimuses erinevatele seisukohtadele, tuleb märkida, et olenemata kattuvatest menetlusosalistest on asjasse puutuvad riigihanked ja nende tehiolud erinevad. Varem vaieldi ravimite hulgimüügi tegevusloa üle, nüüd puudutab vaidlus tootmise tegevuslube. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustele ei ole vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused siduvad isegi mitte samast hankemenetlusest võrsunud uue vaidluse lahendamisel (TlnRKo 3-21-1021, p 17). 6.11.7. Hankija ja Kolmas isik toovad esile, et vaidlusalused vastavustingimused on sõnastatud moel, et teatavad tegevusload peavad olema „pakkujal (või ühispakkujal)“. Selline sõnavalik ei tähenda siiski seda, et nõutavad load peakski olema tingimata pakkujal endal või ühel ühispakkujaist. Vaidlustuskomisjon on nii vaidlustusasjas nr 5-18/192791 (p 16) kui ka vaidlustusasjas nr 91-8/192938 tehtud otsuses (p 10.2) selgitanud, et pakkuja õigus tugineda pakkumuse vastavustingimuse täitmiseks alltöövõtjale tuleneb otse RHS-ist ning seda õigust ei saa väärata see, kuidas hankija on asjasse puutuva vastavustingimuse sõnastanud. Küll juhib Vaidlustaja tähelepanu Hankija ekslikule arvamusele nagu peaks selleks, et pakkuja saaks vastavustingimuse täitmiseks tugineda alltöövõtjale, Hankija olema sellise võimaluse riigihanke alusdokumentides ette näinud. Nii see ei ole, eeldus on vastupidine. Et sellist võimalust keelata, peaks hankija riigihanke alusdokumentides alltöövõtu kasutamist otsesõnu piirama (RHS § 103 lg 7). Kui aga hankija hanke alusdokumentides sel teemal vaikib või siis kordab üle seda, mida seadus niigi lubab, siis on alltöövõtjale tuginemine lubatud. Kui pakkuja õigus teatud moel toimida tuleneb seadusest - ja nii see pakkumuse vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtjale tuginemise puhul on, siis ei saa hankija seda õigust oma suva järgi kaotada, kasutades riigihanke alusdokumentides teadlikult või kogemata teatavat sõnastust. Hankijal ei ole võimalik hanke alusdokumentidega muuta RHS-i regulatsiooni ja nõuda, et pakkuja peaks tegema midagi, mida RHS temalt ei nõua. Sama loogika kehtib ka teistpidi: hankija ei saa oma sõnavalikuga võtta pakkujalt võimalust, mille RHS talle annab. 6.11.8. Ökonoomse tekstikasutuse mõttes on loogiline, et hankija adresseerib mistahes hankenõuded sõnastuslikus plaanis pakkujale või ühispakkujatele. Riigihanke alusdokumentide tekst muutuks lohisevaks ja raskesti loetavaks, kui hankija peaks iga nõude puhul juurde lisama klausli stiilis [---] või kui pakkuja või ühispakkujad tuginevad teise isiku näitajatele, siis [---]. Kvalifitseerimise tingimused sõnastatakse väga levinud praktika järgi niisamuti ainult pakkujale suunatult, ent ei saa olla mõistlikku vaidlust, et pelgalt selline sõnavalik ei tähenda seda, et pakkuja ei saa kasutada talle RHS § 103 lg-ga 1 antud õigust tugineda kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks teiste isikute näitajatele ja vahenditele. 6.11.9. Hankija leiab, et vaidlusalused vastavustingimused on sisult selged ning kui kellelgi olekski olnud nende tingimuste kohta küsimusi, siis tulnuks need Hankijale õigeaegselt esitada, mida aga ei tehtud. Viimane väide on väär. Kõigepealt küsis üks Ühispakkujatest - Tamro Eesti OÜ - Hankijalt 24.01.2023. a: Hankes 253907 oli vajalik vastavustingimuste all esitada Luba vereplasma töötlemiseks. Viimane on hankes 258347 asendatud Ravimite tootmise loaga, kusjuures ei ole täpsustatud, mis tüüpi luba silmas peetakse. Palume selgitada antud nõude asjakohasust. Antud juhul puudub vastavustingimustes igasugune viide plasma kogumisele ja töötlemisele. Hankija vastas: Plasma müüakse selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale, sellest tulenevalt esitatud ravimite tootmise tegevusloa nõue. Kuna Hankija ei andnud vastust tegelikult küsitule, küsis Hankijalt 02.02.2023. a küsimuse ka Kolmandate isikute konsortsiumi koosseisu kuuluv Octapharma: Raamlepingu projekti järgi on lepingu eesmärk (a) pakkujale vereplasma üleandmine ja (b) 5 (13) pakkujalt vereplasmast toodetud ravimite ostmine. Vastavustingimuste järgi peab pakkuja omama selleks (a) ravimite tootmise tegevusluba ja (b) Ravimiameti väljastatud tegevusluba ravimite hulgimüügiks. Hankija selgitas 24.01.2023. a vastuses, et vereplasma antakse üle selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale. Raamlepingu p-i 5.10 järgi kohustub pakkuja pidama vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest. [---] Seega, kui (a) raamlepingu eesmärk on anda pakkujale vereplasma üle selle edasiseks töötlemiseks plasma derivaatide tootjale ja (b) raamlepingu järgi peab pakkuja pidama vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest, siis peab pakkuja olema tegevusluba, mis lubab toota verekomponente. Kas hankija ei pea eelnevast tulenevalt põhjendatuks täpsustada vastavustingimusi selliselt, et pakkujad peavad omama verekomponentide tootmise tegevusluba? Kui ei, siis kuidas on tagatud, et pakkujad suudavad täita raamlepingu punkti 5.10 ja pidada vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest? Hankija vastus Octapharma küsimusele oli järgmine: Täname tähelepaneku eest! Hankija lisas vastavustingimustesse verekomponentide tootmise tegevusloa nõude. Hankija ei soostunud Tamro Eesti OÜ küsimuste peale selgitama, miks on sellise lepinguesemega Riigihankes nõutud pakkujailt ravimite ja verekomponentide tootmise tegevuslube, ehkki pakkujad ei pea neid ise tootma. 6.11.10. Hankija on Ühispakkujatele ette heitnud, justkui oleks nood eeldanud, et Hankija nõutud tegevusload võib hankida alles raam- (või siis hankelepingu?) täitmise alguseks. Vaidlustaja ei ole seda eeldanud. Vaidlustaja on öelnud, et tema pakkumuse struktuuri järgi on ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload ühe Ühispakkuja TPI 100%-lisel tütarühingul TMA-l. Need load on viimasel juba praegu (olid ka pakkumuse esitamise tähtpäeva seisuga) ning need said Hankijale ka esitatud. 6.11.11. Arusaamatuks jääb Hankija analüüs, miks ei saa TMA-d pidada Vaidlustaja konsortsiumi üheks Ühispakkujaks. Vaidlustaja ei ole väitnud, et TMA oleks üks Ühispakkuja. TMA on Ühispakkujate alltöövõtja. Eelöeldu aga ei tähenda, et Vaidlustaja pakkumus oleks tegevuslubade tingimustele mittevastav. Mis puudutab Hankija viidet, et TMA volikirjale pole kantud kuupäeva, siis see polegi antud juhul tähtis, sest volikirja sisust on üheselt arusaadav, mis on volituse sisu. Volitus puudutab ühemõtteliselt vaidlusalust riigihanget. Seega ei saa kuupäeva puudumine tuua kaasa kahtlust, et äkki puudutab volikiri hoopis mingit muud, varasemat riigihanget vms. Volikirja skoop ja tähtajaline ulatus on teada: vaidlusalune riigihange, nii kaua kui see kestab. 7. Hankija, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati Hankija 10.04.2023 kirjaga nr 1.2-1/50-2 ja 19.04.2023 kirjaga nr 1.2-1/50-6) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 7.1. Vastavusnõue nr 4 sätestab, et Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba. Vastavusnõue nr 12 sätestab, et Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks. Vastavusnõuded on sätestatud selgelt ja üheselt mõistetavate tingimusega. 7.2. Käesolevas Riigihankes on vaidlusalused vastavustingimused esitatud pakkujale või ühispakkujale. Tegevusload ravimite tootmiseks ja verekomponentide tootmiseks peavad olema pakkujal või ühispakkujal. Sulgudes esitatud sõna „ühispakkuja“ ei ole võimalik tõlgendada muul moel kui nõudena, et ühispakkumuse korral peab tegevusluba olema vähemalt ühel ühispakkujatest. Vaidlustaja tõlgendab nõuet endale sobival viisil, et saavutada endale meelepärane hanke tulemus. Hankija ei ole RHAD-is näinud ette võimalust, et nõutavate tegevuslubade olemasolu nõuet saaks täita muul viisil, sh näiteks tegevuslubade olemasoluga alltöövõtjal. 7.3. Ühelgi pakkujal või ühispakkujal (kokku 5 ettevõtjat) ei tekkinud hankemenetluses küsimust, millised tegevusload pidid pakkujad esitama (st hankemenetluses tegevuslubade osas pakkujatelt küsimusi esitatud pole). 7.4. Vaidlusaluses Riigihankes on vastavustingimuste nr 4 ja 12 juures vastavustingimuse kontrollimiseks välja toodud, et Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles, mis näitab, et vastava tõendi pidi pakkuja esitama koos 6 (13) pakkumusega. Pakkujad (või ühispakkujad) ei saanud vastavustingimuse nr 4 ja 12 sõnastusest tulenevalt eeldada, et tegevuslubade olemasolu on võimalik esitada nt lepingu algusaja vmt ajahetke seisuga. 7.5. Hankija küsis Vaidlustajalt 07.03.2023. a Palun viidake dokumendile/dokumentidele ja konkreetsele kohale nendes, kus on kirjas, et teil või ühispakkujal on olemas ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba?. 10.03.2023. a selgituses viitas Vaidlustaja tegevuslubadele Manufacturing authorization nr 483034 and corresponding GMP certificate“ ja „Manufacturing authorization nr 483041 and corresponding GMP certificate“ märkides seejuures, et „We confirm that TPIZ based on presented documents is authorized to participate in tender for plasma and is legally allowed to purchase and manufacture plasma into plasma derived medicinal products in its manufacturing plant (Takeda Manufacturing Austria AG). Vaidlustuses viidatud Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaadi puhul ei ole tegemist Riigihankes nõutud tegevuslubadele vastava samaväärse dokumendiga. 7.6. Vaidlustaja on koos vaidlustusega esitanud dokumendi „TMA volikiri“, ehk TMA poolt TPI nimele antud volituse, mille kohaselt volitab TMA esindama ennast In plasma purchase public tender that takes place in Estonia Takeda Pharmaceuticals International AG-d. Vaidlustusega koos esitatud volitusel puudub volituse andmise kuupäev. Seda volitust ei ole Vaidlustaja pakkumusega esitanud ja ei ole ka muudes dokumentides esitanud mistahes andmeid, tõendeid või RHS-is nõutud ühispakkujate volitatud esindaja volitust (RHS § 7 lg 5), mille kohaselt võiks arvata, et TMA puhul on tegemist ühe Ühispakkujaga. Isegi juhul, kui vaidlustusega esitatud volitus oleks olnud esitatud koos pakkumusega, ei täidaks see RHS § 7 lg-s 5 nõutud volitatud esindaja määramise nõuet, kuna Ühispakkujate volitatud esindajaks on vaidlusaluses menetluses Tamro Eesti OÜ, mitte TPI, kelle nimele on volitus antud. Sellest tulenevalt on TMA puhul tegemist kolmanda isikuga. 7.7. Käesoleva vaidluse objektiks olevatele vastavustingimustele samalaadse vastavustingimuse osas on vaidlustuskomisjon oma otsuse nr 146-22/253907 p-s 10 märkinud, et Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija on kehtestanud tingimuse (pakkumuse) vastavustingimusena, mitte nõudena pakkuja kvalifikatsioonile (kvalifitseerimise tingimusena). Sellest tulenevalt ei ole ka vaidlust, et kolmanda isiku näitajatele tuginemine oleks tingimuse käsitlemine kvalifitseerimise tingimusena, mille osas on vaidlustuskomisjon leidnud, et vastavustingimused iseloomustavad pakkumust, mistõttu teiste isikute (peale pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane ning sisuliselt võimalik (p-d 14 ja p 16). Tingimusele vastavuse tõendamisel kolmanda isiku andmetele tuginemine ei ole pakkumuste vastavuse puhul asjakohane. Vaidlust ei ole, et Vaidlustajal (ehk kummalgi Ühispakkujal) vastavustingimuses nõutud tegevuslubasid ei ole ning sellele juhtis õigustatult tähelepanu ka Octapharma oma 17.03.2023. a vaidlustuses. Hankija inimliku eksituse tõttu olid 17.03.2023. a tehtud otsused õigusvastased, millise vea Hankija parandas oma 23.03.2023. a otsustega. 7.8. Vaidlustuses viidatud asjaolu, et Vaidlustaja on organisatsiooniliselt samamoodi struktureerituna teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020 (hankeleping riigihankes viitenumbriga 208577) ning Hankija on sellist lahendust aktsepteerinud, ei ole asjakohane, kuna viidatud riigihankes olid vastavustingimused sõnastatud teisiti. Ka juhul, kui viidatud hankes oleksid vastavustingimused sõnastatud samaselt nagu Riigihankes, siis ebaõige halduspraktika ei saa luua õigustatud ootust selle jätkumiseks (vaidlustuskomisjon 146-22/253907 p 5.3.19). 7.9. 19.04.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 7.9.1. Vaidlustaja väidab oma täiendavates seisukohtades, et kuna TMA on 100%-lise osalusega TPI tütarühing, siis ainuüksi 100%-line osalus TMA-s tähendab seda, et Vaidlustaja täidab vastavas tütarühingus 100%-lise osaluse omamise tulemusena nö automaatselt ka vastavustingimusi nr 4 ning 12. Hankija ei nõustu sellise tõlgendusega. Õiguslikku tähendust ei oma, kas ja kui mitu 100%-lise osalusega tütarühingut on TPI-l, kuivõrd fakt on see, et TMA on eraldiseisev juriidiline isik, kes ei ole Riigihankes pakkuja ega ka ühispakkuja. 7 (13) 7.9.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, mille kohaselt TMA on Ühispakkujate alltöövõtja. Vaidlustaja on hankepassis selgelt ja üheselt märkinud, et ei kavatse sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanget kolmanda isikuga. 7.9.3. Vaidlustusasja nr 146-22/253907 otsuse p-des 14 ja 15 asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et vastavustingimused iseloomustavad pakkumust, mistõttu teiste isikute (peale pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane ning sisuliselt võimalik. Nii ravimite hulgimüügi tegevusloa (vaidlustusasja nr 146-22/253907 vaidlusobjekt), kui ka ravimite ja verekomponentide tootmise tegevuslubade nõuded (käesoleva vaidlustuse vaidlusobjekt) tulenevad õigusaktidest ning ei ole oma olemuselt sedavõrd erinevad. 7.9.4. Vaidlustaja väidab oma täiendavates seisukohtades et Hankija esitas valeväite, et ühelgi pakkujal või ühispakkujal ei tekkinud hankemenetluses küsimust, millist tegevusluba täpselt pidid pakkujad esitama. Hankija ei esitanud valeväidet. Tamro Eesti OÜ 24.01.2023. a küsimuse eesmärk oli saada Hankijalt selgitust vastavustingimuse nõude asjakohasusest: Palume selgitada antud nõude asjakohasust. Küsitud ei olnud millist tegevusluba peaksid pakkujad esitama ja/või kellel nõutud tegevusluba peaks olemas olema, vaid seda, mis on vastava nõude eesmärk. Hankija märkis vastuses Vaidlustajale, et Plasma müüakse selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale, sellest tulenevalt esitatud ravimite tootmise tegevusloa nõue. Hankija vastusele ei järgnenud pakkujatelt küsimust selle kohta, millist tootmisluba Hankija aktsepteerib ja/või kellel (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal vmt) nõutud tegevusluba olema peab. Küll aga esitas järgmisena küsimuse Octapharma, paludes Hankijal täpsustada vastavustingimusi selliselt, et pakkujad peaksid omama verekomponentide tootmise tegevusluba, kuivõrd vastasel juhul ei olevat võimalik täita Raamlepingu p-i 5.10. Hankija nõustus Octapharma tähelepanekuga ning täiendas sellele vastavalt vastavustingimusi. Seega oli hankemenetluses esitatud küsimuste sisu sootuks erinev sellest, mida Vaidlustaja püüab esitleda. 7.9.5. Vastavustingimuste nr 4 ja 12 juures on vastavustingimuse kontrollimiseks välja toonud, et Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles, mis viitab üheselt asjaolule, et vastava tõendi pidi Vaidlustaja esitama koos pakkumusega. Pakkujad ei saanud vastavustingimuste sõnastusest tulenevalt eeldada, et tegevuslubade olemasolu on võimalik esitada nt raamlepingu või hankelepingu täitmise algusaja vmt ajahetke seisuga. Kuivõrd Vaidlustaja ei esitanud oma pakkumuses tõendeid selle kohta, et konkreetselt pakkujal või ühispakkujal on ravimite tootmise tegevusluba (vastavustingus nr 4) ning tegevusluba verekomponentide tootmiseks (vastavustingimus nr 12), siis sellest johtuvalt on Hankija seisukohal, et vastavaid tõendeid ei ole koos pakkumusega esitatud ning neid tõendeid ei ole lubatud esitada pärast pakkumuse esitamise tähtaega. 8. Kolmas isik, ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 10.04.2023 ja 19.04.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 8.1. Vastavustingimused nägid muu hulgas ette järgmised nõuded: 1) pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba; 2) pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks. Raamlepingu p-de 2.1 ja 2.2 järgi on lepingu eesmärgiks ja objektiks muu hulgas vereplasma toodete valmistamine ja tarnimine. VereS § 2 lg-te 1 ja 4 ning RavS § 9 lg 3 järgi on verepreparaat (sh plasmaderivaat) ravim, millele kohaldatakse ravimiseadust. RavS § 16 lg 1 ja 38 lg 1 p-i 1 järgi peab ravimite (sh verepreparaatide) tootmiseks olema tegevusluba. On mõistetav, miks peavad pakkujal olema ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload. 8.2. Vaidlustaja on selgitanud, et mainitud load ei ole Ühispakkujatel, vaid TMA-l. Seadus ega vastavustingimused ei näe ette võimalust tugineda vastavustingimuste täitmisel kolmandate isikute lubadele. Vastavustingimuste näevad ette, et tegevusload peavad olema pakkujatel (Vaidlustajal). 8 (13) 8.3. Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et pole võimalik aru saada, millise konkreetse loa puudumist ette heidetakse. Hankija on selgitanud, et [ü]hispakkujatel TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG puudub ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. 8.4. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, mille järgi Takeda kontsernile [...] on Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat nr EMEA/H/PMF/000003/04 ning kinnitab PMF sertifikaat seda, et sertifikaadiomanik (vastav kontsern) käitleb vereplasmat vastavuses kõigi Euroopa Liidu nõuetega. Vastavustingimuste järgi peab pakkujal olema ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Vaidlustajal selliseid tegevuslubasid ei ole. Kontsernile väljastatud sertifikaat vereplasma käitlemise nõuetelevastavuse kohta ei ole võrdsustatav pakkujale väljastatud tegevusloaga ravimite ja verekomponentide tootmiseks. 8.5. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et Riigihanke eset arvestades puudub objektiivne vajadus, et (ühis)pakkujal endal oleksid Hankija nõutud tegevusload. Väide vastavustingimuste objektiivsest vajadusest seondub RHAD-i kooskõlast õigusaktidega ja selliseid väiteid saanuks esitada RHAD-i vaidlustades. 8.6. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et [m]is puudutab pakkumust ning seda iseloomustavaid asjaolusid, siis nagu nähtub lisatud volikirjast [---], on TMA kui TPI 100%-line tütarühing andnud viimasele volitusele osaleda vaidlusaluses riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“. Vastavustingimused ei näinud ette pakkujate võimalust osaleda riigihankes kellegi teise „arvel“. Puudub vaidlus, et TMA riigihankes ei osalenud. 8.7. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et organisatsiooniliselt samamoodi struktureerituna on Vaidlustaja teinud Hankijaga koostööd juba aastast 2020 (hankeleping riigihankes nr 208577). Riigihanke viitenumbriga 208577 vastavustingimused ei sisaldanud nõuet omada ravimite ja verekomponentide tootmise tegevuslubasid. 8.8. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et ka alltöövõtjale tuginemise korral oleks Ühispakkujate pakkumus nõuetekohane. 8.9. Vaidlustaja, Tamro Eesti OÜ, esitas 10.11.2023. a riigihankes 253907 vaidlustuse, milles väitis käesolevas asjas väidetule vastupidist: Hankija on sätestanud sõnaselge vastavustingimuse, et hulgimüügi tegevusluba peab olema pakkujal. Sulgudes esitatud sõna ühispakkuja ei ole loogiliselt võimalik tõlgendada muul moel kui nõudena, et ühispakkumuse korral peab tegevusluba olema vähemalt ühel ühispakkujatest. Hankija ei ole näinud ette võimalust, et tegevusloa olemasolu nõuet saaks täita muul viisil, sh tegevusloa olemasoluga alltöövõtjal. Vaidlustuskomisjon tegi 06.11.2023. a riigihankes 253907 otsuse, milles välistas võimaluse tugineda pakkumuse vastavuse hindamisel alltöövõtja näitajatele. Kolmanda isiku hinnangul ei saa vaidlustuskomisjon asuda kattuvate osalistega vaidlustusmenetlustes samas küsimuses erinevatele seisukohtadele. 8.10. 19.04.2023. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 8.10.1. Vaidlustaja viitab oma täiendavas seisukohas kohtupraktikale, mille järgi tuleb hanketingimusi tõlgendada hanke eseme ja eesmärgi valguses. Praegusel juhul näeb Raamlepingu p 2.1 ette, et lepingu eesmärk on muu hulgas vereplasma toodete valmistamine ja tarnimine. Sellest tulenevalt näevad vastavustingimused ette, et pakkujal (või ühispakkujal) peavad olema ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload. 8.10.2. Vaidlustaja viitab, et Raamlepingu ptk-d 5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist müüjale. Ka Raamlepingu p-i 2.1 järgi toimub vereplasma üleandmine müüjale. Ravimiamet on selgitanud, et verekomponente (st ka vereplasmat) tohib väljastada ainult vere käitlemise õigusega isikutele ja verekomponentide vastuvõtjal peab olema ravimite tootmise või tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba. Ravimiamet on rõhutanud, et [i]lma loata ettevõte ei tohi plasmat osta kuna sellel juhul on tegemist vere käitlemisega (säilitamine, hilisem uus väljastamine, müük). Ka seetõttu on mõistetav, et pakkujal (või ühispakkujal) peavad olema ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload. 9 (13) 8.10.3. Puudub vaidlus, et Ühispakkujatel ei ole vastavustingimustes nõutud tegevuslubasid. RHS ei näe ette võimalust tugineda vastavustingimuste osas kolmandate isikute vahenditele (erinevalt kvalifitseerimistingimustest, mille kohta on RHS § 103 näol erisäte). 8.10.4. Isegi juhul kui lähtuda Vaidlustaja arvamusest, et Ühispakkujad võisid tugineda vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtja TMA vahenditele (millega Kolmas isiku ei nõustu), oleks Vaidlustaja poolt olnud kohane esitada pakkumuse osana TMA hankepass. Vaidlustaja ei väida, et ta oleks seda teinud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 9. Vastavustingimustes on Hankija kehtestatud mh järgmised tingimused: [---] RAVIMITE TOOTMISE TEGEVUSLUBA (vastavustingimus nr 4) Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles. (Vabas vormis dokument) [---] VEREKOMPONENTIDE TOOTMISE TEGEVUSLUBA (vastavustingimus nr 12) Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles. (Vabas vormis dokument). 10. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Hankija on kehtestanud eeltoodud tingimused (edaspidi koos nimetatult ka Tingimused) vastavustingimusena, mitte nõudena pakkuja kvalifikatsioonile (kvalifitseerimise tingimusena). Hanketeates ning teistes RHAD-i dokumentides ei ole mingit viidet selle kohta, et Hankija oleks kehtestanud ainsatki kvalifitseerimise tingimust (RHS-i kohaselt ei ole Hankijal ka kohustust kvalifitseerimise tingimusi kehtestada). Asjaolu, et vaidlusalused tingimused ei ole kvalifitseerimise tingimused, tõendab täiendavalt ka see, et Hankija ei ole teinud hankemenetluses otsuseid pakkujate kvalifitseerimiseks ning pakkumuste vastavust tingimustele on käsitletud pakkumuste vastavaks tunnistamise otsustes. Hankemenetluse praeguses etapis ei ole vaidlus riigihanke alusdokumentide sisu üle enam võimalik, varasemalt Tingimusi vaidlustatud ei ole. 11. Ühispakkujate pakkumuse dokumendis Vastavustingimused on: 1) vastavustingimusele nr 4 vastavuse kohta märgitud: Vastus: 4_1_Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022_EN_ED_translation.pdf, 4_1_Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022.pdf; 2) vastavustingimusele nr 12 vastavuse kohta märgitud: Vastus: 12_1_Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022_EN_ED_translation.pdf, 12_1_Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022.pd. Menetlusosalised ei vaidle, et eelnimetatud dokumendid ei ole Tingimuste kohased tegevusload. 07.03.2023. a pöördus Hankija Ühispakkujate poole küsimusega: Palun viidake dokumendile/dokumentidele ja konkreetsele kohale nendes, kus on kirjas, et teil või ühispakkujal on olemas ravimite tootmise tegevusluba ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Vastuseks esitasid Ühispakkujad 10.03.2023. a pika selgituse, märkides muuhulgas, et nõutud load on TMA-l, kes on 100% TPI tütarühing ning kuhu Ühispakkujad Eestist hangitud vereplasma edasiseks töötlemiseks suunavad. Esitati ka TMA-le väljastatud lubade koopiad2. 12. 23.03.2023. a riigihangete registris tehtud vastavusotsusega otsustas Hankija lükata Ühispakkujate pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta Riigihankes kehtestatud tingimustele. Täpsemalt on Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamist põhjendatud vastavusotsuse Lisas 1, kus on mh välja toodud järgmist: 1) verekomponentide tootmise tegevusluba - Ühispakkujatel TAMRO EESTI OÜ 2 Kõik Ühispakkujate 10.03.2023. a selgitusele lisatud dokumendid oli esitatud ka Ühispakkujate pakkumuses. 10 (13) (10173188) ja Takeda Pharmaceuticals International AG (CHE-113.444.401) puudub verekomponentide tootmise tegevusluba. Ühispakkujad on vastavustingimuse täitmiseks tuginenud kolmanda isiku näitajatele. Vastavustingimuse täitmiseks ei ole ühispakkujatel võimalik tugineda kolmanda isiku näitajatele; 2) ravimite tootmise tegevusluba - Ühispakkujatel TAMRO EESTI OÜ (10173188) ja Takeda Pharmaceuticals International AG (CHE-113.444.401) puudub ravimite tootmise tegevusluba. Ühispakkujad on vastavustingimuse täitmiseks tuginenud kolmanda isiku näitajatele. Vastavustingimuse täitmiseks ei ole ühispakkujatel võimalik tugineda kolmanda isiku näitajatele. 13. Vaidlustaja on seisukohal, et Ühispakkujad vastavad Tingimustele, kuna: 1) Tingimustes nõutud tegevusload on olemas Vaidlustajal endal, kuna need on ühe Ühispakkuja - TPI - tütarettevõtjal (TMA), kes teostab lepingu täitmisel loakohustuslikud tootmistegevused või alternatiivselt 2) TMA on Ühispakkujate alltöövõtja ning pakkujatel oli lubatud asjaomaste vastavustingimuste täitmiseks tugineda kolmanda isiku (alltöövõtja) lubadele. 14. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Tingimustes nõutud tegevusload on Vaidlustajal (s.o Ühispakkujatel) endal. Vaidlust ei saa olla selles, et 28.02.2023. a on Ühispakkujatena pakkumuse esitanud kaks äriühingut: 1) Tamro Eesti OÜ (peapakkuja; registreeritud Eestis, registrikood 10173188) ja 2) Takeda Pharmaceuticals International AG (ühispakkuja; registreeritud Šveitsis, registrikood CHE-113.444.401). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mingeid kolmandaid isikud, peale eelnimetatute, Ühispakkujana käsitleda ei saa. Isegi juhul, kui tegemist on ühe Ühispakkuja tütarettevõtjaga nagu TMA (registreeritud Austrias, registrikood FN 201876 b), on tegemist siiski iseseisva äriühinguga ning pelgalt kontrollitavus ühe Ühispakkuja poolt ja/või kuuluvus samasse kontserni ei muuda ettevõtjat RHS-i mõttes Ühispakkujaks. Kuna puudub vaidlus, et tegevusload, millele tuginevad Ühispakkujad tõendades oma vastavust Tingimustele, ei ole väljastatud Ühispakkujatele vaid TMA-le, on ilmne, et Ühispakkujatel Tingimustes nõutavad tegevusload puuduvad (või vähemalt ei ole neid Hankijale Riigihankes esitatud). Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole mingit alust Vaidlustaja tõlgendusel, et Riigihanke tehioludest ja kohtupraktikast lähtudes tuleb asuda seisukohale, et Ühispakkujad ise täidavad Tingimustes nõutud tootmise tegevuslubade olemasolu nõuded. 15. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Ühispakkujad tuginesid Tingimuste täitmisel TMA kui alltöövõtja teguslubadele. 15.1. Ühispakkujate pakkumuses esitatud Tamro Eesti OÜ hankepassi (edaspidi Tamro hankepass) osas „Teave teiste üksuste suutlikkusele toetumise kohta“ on märgitud, et Tamro Eesti OÜ toetub valikukriteeriumide täitmisel teise üksuse/ettevõtja - Takeda Pharmaceuticals International AG - suutlikkusele. Ühispakkujate pakkumuses esitatud Takeda Pharmaceuticals International AG hankepassi (edaspidi Takeda hankepass) osas „Teave teiste üksuste suutlikkusele toetumise kohta“ on märgitud, et Takeda Pharmaceuticals International AG valikukriteeriumide täitmisel teiste üksuste suutlikkusele ei toetu. Seega on Tamro Eesti OÜ märkinud hankepassis, et toetub valikukriteeriumide täitmisel TMI suutlikkusele, kuna aga TMI on märkinud, et ta teiste üksuste suutlikkusele ei toetu on ilmne, et kõikide valikukriteeriumide (nõuete) täitmisel toetuvad Ühispakkujad üksnes iseenda suutlikkusele. Kuna Hankija ei ole kehtestanud Riigihankes kvalifitseerimise tingimusi, saab kinnitus teiste isikute suutlikkusele toetumise või mitte toetumise kohta käia käesoleval juhul üksnes vastavustingimustele vastavuse kohta. Seega nähtub Tamro ja Takeda hankepassidest, et nad ei tugine kolmandate isikute suutlikkusele. 15.2. Ühispakkujate pakkumuses esitatud Tamro hankepassi osas „Teave nende allhankijate kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine“ on vastuseks küsimusele Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? märgitud „Ei“. Ühispakkujate pakkumuses esitatud Takeda hankepassi osas „Teave nende allhankijate kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine“ on vastuseks küsimusele Kas ettevõtja kavatseb sõlmida 11 (13) lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? märgitud „Ei“. Seega on Ühispakkujad oma pakkumuses sõnaselgelt eitanud ka selliste alltöövõtjate kasutamist, kelle näitajatele ei tugineta. 15.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et nähtuvalt Tamro ja Takeda hankepassides esitatud andmetest, on Ühispakkujad üheselt välistanud kolmandate isikute näitajatele tuginemise valikukriteeriumide täitmisel ning alltöövõtu kasutamise. Seejuures ei ole tegemist asjakohaste andmete esitamata jätmise vaid sõnaselge eitusega. Pärast pakkumuse esitamist ei saa Ühispakkujad asuda väitma, et kasutavad siiski alltöövõttu, kuna tegemist oleks pakkumuse muutmisega, mis ei ole lubatav. 16. Koos vaidlustusega on Vaidlustaja esitanud TMA volikirja (inglise keeles; dateerimata), milles TMA kinnitab, et volitab TPI-d osalema tema nimel Eesti riigihankes nr 258347. Samas kinnitab TMA, et Riigihankes ostetud vereplasmat töödeldakse ainult TMA tehases. Vaidlustuskomisjon märgib, et seda dokumenti ei esitatud Ühispakkujate pakkumuses ega isegi mitte hankemenetluses. Kuna volikirjal puudub väljaandmise kuupäev, ei ole teada, kas see pakkumuste esitamise ajal üldse olemas oli. Isegi juhul, kui oli, ei kinnita TMA volikiri, et TMA oleks olnud üks Ühispakkujatest ega lükka ümber fakti, et Ühispakkujad eitasid pakkumuses alltöövõtjate kasutamist. 17. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija seisukoht, et Ühispakkujatel puuduvad Tingimustele vastavad tegevusload, on paljasõnaline, kuna Hankija ei ole Vastavustingimustes määratlenud ühtegi konkreetset luba loa väljastamiseks pädeva riigi, pädeva asutuse ega õigusliku aluse järgi. Kuna tegemist on rahvusvaheliselt avatud riigihankega (Riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära), oli Hankijal sisuliselt võimatu tuua RHAD-is välja mingi tegevusloa väljastamiseks pädevaid riike, asutusi või õiguslikke aluseid, kuid Hankija on Vastavustingimustes selgelt kehtestanud, milleks tegevusload peavad olema väljastatud - ravimite tootmiseks ja verekomponentide tootmiseks. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Vaidlustaja kriitika Tingimuste kohta praeguses vaidluses ka asjakohane, kuna menetlusosalised ei vaidle selle üle, kas mõni Ühispakkujate poolt esitatud tegevusluba Tingimustena kehtestatud tegevusloa nõudele sisuliselt vastab või mitte, vaid selle üle, kas pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli arvestada TMA tegevuslubadega. Kui Ühispakkujatele jäi arusaamatuks, millised tegevusload tuli esitada või tundus selliste lubade esitamine mittevajalik või ebakohane, oli võimalik vastava nõude vaidlustamine. Hankemenetluse praeguses etapis see enam võimalik ei ole. 18. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-dega 1 ja 2 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 19. Arvestades asjaolu, et Hankija otsus Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane ning Vaidlustaja ei ole esitanud iseseisvaid põhjendusi, mis põhjendaksid taotlust tunnistada kehtetuks Hankija otsused ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kõrvaldamata jätmiseks, vaid lähtub nende otsuste vaidlustamisel üksnes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest, on Hankija otsused ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja Magnum Medical OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kõrvaldamata jätmiseks õiguspärased ja alused nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Vaidlustusmenetluse kulud 20. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 20.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 20.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2 025 eurot, 8,1 tunni õigusabi osutamise eest. Esindaja tunnitasu on 250 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on 12 (13) Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam ega keerukam, pigem vastupidi. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 6 töötunni ulatuses, seega 1500 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 20.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 13 (13)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →