Saatja: Helen Trelin <
[email protected]>
Saadetud: 28.04.2023 12:07
Adressaat: <"MKM info">; <"Jako Reinaste">
Koopia: Ando Leppiman <
[email protected]>; Katrin Luhaäär <
[email protected]>;
<"RAM Info">
Teema: EVK nõukogu otsus AS Eesti Varude Keskuse 2022. maj. aasta aruande heakskiitmine
Manused: image001.png; Otsus_AS Eesti Varude Keskuse 2022. maj.aasta aruande
heakskiitmine.asice
Tere!
Edastan Teile AS Eesti Varude Keskuse nõukogu otsuse AS Eesti Varude Keskuse 2022. majandusaasta
aruande üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks.
Lugupidamisega
Helen Trelin
jurist
AS Eesti Varude Keskus
Veerenni 38b, 10138 Tallinn
+372 522 0272
www.espa.ee
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda
võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud
loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva
e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the
intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail and delete this e-mail. Any
dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized
and may be illegal.
AS EESTI VARUDE KESKUS NÕUKOGU 03 . 0 4 .202 3 OTSUS AS Eesti Varude Keskuse 2022. majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku heakskiitmine Kiita heaks AS Eesti Varude Keskuse 2022. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek ning esitada need üldkoosolekule kinnitamiseks (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar Viola Murd nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mart Raamat Jaan Lepp (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raul Puusepp Erkki Tori
AS Eesti V arude Keskus e juhatuse ettepanek üldkoosolekule 20 2 2 . majandusaasta kasumi jaotamiseks AS-i Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta kasum oli 10 463 106 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum 4 523 616 eurot. Juhatus teeb ettepaneku jaotada 202 2 . majandusaasta kasum järgnevalt : Suurendada kohustuslikku reservkapitali 523 156 eurot. Jätta vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv muutmata. Paigutada aruandeperioodil vedelkütuse rotatsiooniga teenitud tulu 3 789 688 eurot varude rotatsiooni reservi. Jätta rahavoo riskimaandusinstrumentide reserv muutmata. Jätta 2022. majandusaasta kasumist ja eelmiste perioodide jaotamata kasumist osanikule dividendid jaotamata. Kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 4 523 616 2022. a. majandusaasta kasum (kahjum) 10 463 106 Kokku (vastavalt 2022. a. majandusaasta aruandele) 14 986 722 Kohustusliku reservkapitali suurendamine 523 156 Jaotamata kasum peale kohustusliku reservkapitali suurendamise otsust 14 463 566 Muutused muudes reservides Vedelkütuse varumaksete reservi muutus 0 Varude rotatsioonide reservi suurendamine 3 789 688 Rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservi muutus 0 Kokku muude reservide muutus 3 789 688 Jaotamata kasum peale kasumi jaotamise otsust 10 673 878 Selgitus Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 202 2 .a. bilansipäeva seisuga 4 523 616 eurot. Ettevõtte muude reservide, mille hulgas on kajastatud vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv, vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ja rahavoo riskimaandamisinstrumentide reserv, lõppsaldo oli 17 501 178 eurot. Juhatus teeb ettepaneku kanda aruandeperioodi varude rotatsiooni ga seotud kasum 3 789 688 eurot vedelkütuse rotatsiooni reservi suurendamiseks ja suurendada ettevõtte kohustuslikku reservkapitali 523 156 euro võrra. Peale reservide muut mist jääb EVK muude reservide lõppsaldoks 21 290 866 eurot. Äriseadustiku §-st 336 ja ja EVK põhikirjast tulenevalt on EVK kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. 2022.a. majandustulemuste põhjal tuleb reservkapitali eraldada vähemalt 5% puhaskasumist, s o 10 463 106 eurost 5% ehk 523 156 eurot. Kohustusliku reservkapitali saldo oli 2022.a. bilansipäeva seisuga 1 438 492 eurot. Seega kujuneks peale 2022.a. kasumi jaotamist EVK kohustuslikuks reservkapitaliks 1 931 648 eurot. Vedelkütusevaru seaduse § 10 lõike 4 kohaselt tuleb kalendriaastal ülelaekunud varumakse summa võtta arvesse tuluna järgmise perioodi varumakse määra kehtestamisel ja seda ei ole lubatud arvestada jaotamata kasumi hulka. Varasematel perioodidel ülelaekunud varumakse kajastatakse vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina. Reservi lõppsaldo oli 2022.a. bilansipäeva seisuga 1 367 239 eurot. 2022.a. varumakse tulu oli 5 172 045 eurot, vastates vedelkütusevaru haldamise kuludele. Kuna varumakse ülelaekumist ei toimunud, ei tee juhatus ettepanekut reservi muutmiseks. Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reservi lõppsaldo oli 2022.a. bilansipäeva seisuga 16 133 939 eurot. Ettevõte teenis 2022.a. varude rotatsioonist kasumit 3 789 688 eurot. Juhatus teeb ettepaneku tõsta rotatsiooni kasumi arvelt vedelkütusevarude rotatsiooni reservi. Peale reservi muutmist kujuneb lõppsaldoks 19 923 627 eurot. Rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservis kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa. 2022.a. bilansipäeva seisuga oli rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservi saldo 0. Kuna ettevõttel puudusid bilansipäeval pooleliolevad tuletisinstrumentidega seotud tehingud, ei tee juhatus ettepanekut reservi muutmiseks. EVK omaniku ootuste kohaselt eeldatakse ettevõttelt omanikutulu teenimist vastavalt turu olukorrale läbi tegevusvaru efektiivse roteerimise ja ülevaru kasumliku müügi või delegeerimise. Kuna EVK 2022. majandusaasta tulu moodustus riigieelarvest eraldatud tegevuskulude sihtfinantseerimisest ning vedelkütuse roteerimisest, mille osas omanik eeldab, et teenitud omanikutulu tuleb esmajärjekorras suunata riigi tegevusvaru moodustamise ning haldamise kulude katteks, on juhatuse hinnangul otstarbekas ettevõttele dividenditasumise kohustust mitte panna. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman Priit Ploompuu Priit Enok Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2022
aruandeaasta lõpp: 31.12.2022
ärinimi: AS Eesti Varude Keskus
registrikood: 11124171
tänava nimi, maja number: Veerenni tn 38b
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10138
telefon: +372 6600900
faks: +372 6600904
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: https://www.espa.ee
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 12
Bilanss 12
Kasumiaruanne 13
Rahavoogude aruanne 14
Omakapitali muutuste aruanne 15
Raamatupidamise aastaaruande lisad 16
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16
Lisa 2 Raha 21
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22
Lisa 4 Varud 23
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 23
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 24
Lisa 7 Kasutusrent 24
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 25
Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad 25
Lisa 10 Sihtfinantseerimine 26
Lisa 11 Aktsiakapital 26
Lisa 12 Müügitulu 27
Lisa 13 Muud äritulud 27
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 28
Lisa 15 Tööjõukulud 28
Lisa 16 Muud ärikulud 28
Lisa 17 Muud finantstulud ja -kulud 29
Lisa 18 Seotud osapooled 29
Aruande allkirjad 30
Vandeaudiitori aruanne 31
2
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2022
1. Ettevõte
AS-i Eesti Varude Keskus (EVK) 2022. aasta kujunes igas mõttes kasvamise perioodiks, seda nii tegevussuundade
lisandumise, bilansimahu suurenemise kui organisatsiooni arenemise osas. Jätkus 2021. aastal alanud AS-i Eesti
Vedelkütusevaru Agentuur ümberkujundamine ja kohandamine laiapindseks riigi tegevusvarusid haldavaks
ettevõtteks. Koostöös partneritega täpsustusid uued tegevussuunad ja räägiti läbi põhimõtted EVK-le antud mandaadi
raames Eesti riigile optimaalse nomenklatuuri ja kogustega varude moodustamiseks. Aasta esimestel kuudel kutsuti
ellu varuvaldkondade turuosaliste esindajatest koosnevad nõuandvad kogud.
EVK asutamisel ettevõttele antud tervishoiu- ja toiduvarude töösuundadele lisandusid uute valdkondadena gaasi- ja
viljavaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise korraldamise ülesanded. Gaasi varustuskindluse tagamise
toetamiseks sai EVK ülesandeks panustada veeldatud maagaasi ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse rajamisse.
Lisaks varude moodustamisele ja haldamisele laiendas EVK 2022. aastal tegevusi varuvaldkondade toimepidevuse
tagamisel, et varude kasutuselevõttu oleks võimalik korraldada olenemata elektri-, side- või muude alusteenuste
katkestustest. Selleks uuendati varude haldamislepinguid, valmistati ette toimepidevusmeetmete hankeid ja suurendati
EVK toimepidevust kriisiolukordades tööd jätkata.
Ettevõtte töö korraldamiseks valmis EVK juhtimissüsteemi käsiraamat ja uuendati või loodi korrad ning juhendid, et
tagada organisatsiooni efektiivsus ja vastavus hea äriühingu juhtimise tavale. Kvaliteedijuhtimine on vajalik ka EVK
kollektiivi kasvamise, valdkondade lisandumise ja erinevate töösuundade tõttu, et tagada protsesside jätkusuutlikkus
ning kontroll. 2022. aastal suurenes EVK juhatus kolmeliikmeliseks ning kollektiiv kasvas nelja liikme võrra.
Seoses uute tegevusvaldkondade lisandumisega suurenes EVK omakapital enam kui kaks korda. Ainuaktsionär
suurendas EVK aktsiakapitali 2022. aastal neljal korral ja bilansipäeva järgselt täiendavalt kahel korral. Aktsiakapitali
suurendamised olid vajalikud gaasivaru hankimise ja LNG ujuvterminali taristu ning seotud sadamakinnistu ostmise
rahastamiseks.
1.1. Omaniku ootused
Omaniku ootuste põhiselt on EVK riigile olulise strateegilise tähtsusega äriühing, kes vastutab hädaolukorra
lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku
tagamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ja haldamise eest.
EVK klassifikatsiooniks riigivara seaduse alusel on valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Omaniku ootuste kohaselt
omab Eesti Vabariik ettevõttes osalust kaalutlustel, et tagada EVK kaudu riigi tegevusvaru moodustamine ja haldamine
vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele ning tagada riigi toimetulekut ohustavate
varustusraskuse ilmnemisel tegevusvaru kasutuselevõtmise korraldamine ja teenuste toimepidevus.
Strateegilised eesmärkidena on omaniku ootustes:
Eesti Vabariigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru (edaspidi riigi tegevusvaru), moodustamise ja
haldamise ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru
seadusele;
riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamine;
riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine;
riigi tegevusvaru varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamine;
koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate, logistikat korraldavate ettevõtjate ning
valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega.
1.2. Finantseesmärgid
Eesti Vabariigi kui omaniku ootus on, et vabal turul tegutsevad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. EVK kasumlikkuse
hindamisel tuleb arvestada seadustes sätestatud tegevusalade rahastamise erinevat korraldust. Hädaolukorra
seaduse kohaselt kaetakse riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud riigieelarve
vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt. Erandina kohaldub vedelkütusevaru seadus, mille kohaselt
kaetakse soetatava kütusevaru kulu riigieelarvest EVK aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud
vahendite arvelt. Vedelkütusevaru haldamiskulud kaetakse varumaksest. Arvestades, et EVK-l on lubatud koguda
varumakset vaid mahus, mis katab vedelkütusevaru haldamiskulud, ja enamlaekunud varumakset ei saa arvestada
jaotamata kasumi hulka, pole omanik pidanud optimaalseks EVK-le oodatavat omakapitali hinda seada. Riigi
tegevusvaru ostuks mõeldud vahendite kasutamisel peab ettevõte lähtuma eesmärgist tegutseda efektiivselt ja ühtlasi
tagama riigi tegevusvaru väärtuse säilimise ning eesmärgipärasuse.
Ainuaktsionär on bilansipäeva järgselt algatanud nii finantseesmärkide kui ka laiemalt omaniku ootuste muutmise, et
viia ettevõttele seatavad ülesanded ning eesmärgid kooskõlla 2022. aastal lisandunud tegevusvaldkondadega. Nii
reguleerib gaasivaru moodustamist, haldamist ja kasutuselevõtmise korraldust maagaasiseadus koos alamastme
aktidega. LNG taristu haldamiseks ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtmise korraldamiseks tuleb vastav
temaatika sätestada ettevõtte uue töösuunana.
Vastavalt vedelkütusevaru seadusele on EVK-l kohustus varu müügil ja soetamisel kütuse hinnarisk maandada.
Hinnariski maandamiseks kasutab EVK kütuse ostu- või müügitehingute hinna või valuutakursi muutuse katmiseks
rahavoo riskimaandamise instrumente eesmärgiga fikseerida kütuse hinnad tehingu sõlmimise ajal ning maandada
risk, mis on seotud kütuse tulevikuhinna muutumisega. Kütuse soetamisel on riski olemus ilma riskimaandamiseta
kütuse soetamine tulevikus hankelepingu sõlmimisel eelarvestatud hinnast kõrgema turuhinnaga. Hinnamuutusega
kaasneb oht varude ostulepingu täitmisele, kuna kütuse ostuks eraldatud rahalistest vahenditest ei pruugi piisata
tehingu lõpuleviimiseks. Kütuse roteerimisel on riski olemus ilma riskimaandamiseta kütuse soetamine tulevikus
hetkehinnast kõrgema turuhinnaga. Hinnamuutusega kaasneb oht varude roteerimise lõpule viimiseks, kuna varem
müüdud kütuse realiseerimisel teenitud rahalistest vahenditest ei pruugi piisata kütuse tagasisoetamiseks.
1.3. Ettevõtte strateegia
2022. aastal kinnitas ettevõtte nõukogu EVK strateegia põhialused. Nende kohaselt on EVK visioon olla ühiskonna
varustuskindluse viimane kaitseliin ja toimepidevuse eestvedaja ning missioon korraldada nutikalt koos partneritega
riigi varustuskindlust.
Ettevõtte väärtusteks ja toimimispõhimõteteks on Eesti riigi kestlikkus, heaperemehelik vara hoidmine, mõtestatud ja
paindlik tegutsemine, algatusvõime ja tegutsemisjulgus.
EVK strateegilised arengusuunad on:
EVK vastutusel olevates valdkondades kriisiolukordadele vastava varustuskindluse tagamine,
heaperemehelik tegevusvarude moodustamine ja hoiustamine
EVK ja koostööpartnerite teenuste toimepidevuse tagamine
Varusid ja varustuskindlust reguleeriva õigusselguse olemasolu
Eesti elanikkond, ettevõtjad ja institutsioonid väärtustavad varustuskindlust ja panustavad kriisivalmidusse
Varude ja varustuskindluse kompetentsi pakkumine Eesti elanikkonnale, ettevõtjatele ja institutsioonidele
EVK on parimaid juhtimispraktikaid kasutav tõhusalt toimiv suurepärase avaliku kuvandiga organisatsioon
1.4. Peamised finantssuhtarvud
2 022 2 021
Ärikasumi marginaal % (ärikasum /tulud kokku x 100) 31,62% 8,56%
Netomarginaal % (puhaskasum /tulud kokku x 100) 32,06% 8,73%
Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 0,97 0,97
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (käibevara / lühiajalised kohustised) 37,19 28,60
Likviidsuskordaja (likviidsed varad / lühiajalised kohustised) 2,19 2,44
ROA % (puhaskasum /keskmised varad kokku x 100) 4,29% 0,58%
ROE % (puhaskasum / keskmine omakapital x 100) 4,42% 0,59%
Varade maht 323 118 872 164 728 608
Omakapital 314 431 445 158 968 339
Müügitulu 24 881 966 9 760 596
2. 2022. aasta mõju EVK tegevusele
Nii Eestis, Euroopa Liidus kui globaalselt 2022. aasta läbivaks teemaks olnud Venemaa agressioon Ukrainas omab
ettevõtte majandustegevusele ja arengule pikaaegset mõju nii otse kui EVK valdkondades toimuvate muutuste kaudu.
Venemaa sõjategevuse vahetuks mõjuks EVK-le on uute valdkondade ja tegevussuundade lisandumine ning
bilansimahu kasv. Venemaa agressioon Ukrainas on tõstnud Eestis tähelepanu keskpunkti lisaks sõjalisele kaitsele ka
vajaduse tugevdada elanikkonnakaitset. EVK-l on Eesti elanike hädaolukordades hakkamasaamiseks riigi
tegevusvarude korraldamisel keskne roll – tagada koos partneritega inimese eluks peamised vajadused energia, toidu
ja tervishoiu osas olukordades, kus toodete või teenuste turupõhised lahendused ei toimi.
Venemaa agressioon Ukrainas on andnud EVK-le võimaluse koos partnerorganisatsioonidega analüüsida ja
omandada õpikogemusi nii varude hoiustamisel kui kasutusele andmise korraldamisel. Suurimaks sellesisuliseks
muutuseks EVK töös on sõjalise stsenaariumi lisandumine ja vajadus liikuda tavapärase tarneraskuste ületamiseks
varude varumise loogikalt pikaajalise varustuskindluse tagamise mudeli poole. Just sel eesmärgil on EVK
partnerministeeriumid Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
poliitikakujundajatena töötamas välja toimemudeleid nii energia, toidu kui tervishoiu valdkondades hakkama saamiseks
pikemaajaliste ja sõjaliste kriiside tingimustes. EVK osaleb neis diskussioonides koostööpartnerina, kelle kaudu saab
tekkivaid poliitikaid ellu viia. Lisaks sellele osaleb EVK aktiivse partnerina kriisideks valmisoleku tagamist puudutava
õigusruumi uuendamisel.
Nagu globaalses majanduses tervikuna, on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas suuresti muutunud EVK
tegevusvaldkondade tarneahelad ning kasvanud hinnavolatiilsus. EVK-le on see tähendanud varude loomist
tarneraskuste ja kõrgete hindade olukorras. Samas ei olnud ka võimalust energiakandjate ja teravilja varu loomist edasi
lükata, kuna oht tarnete katkemiseks oli reaalne.
Varuliikide põhiselt oli 2022. aastal kõige enam mõjutatud vedelkütuse- ja gaasiturg, kus Venemaa agressiooni järgselt
lõpetatud tarnelepingud ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid sundisid sarnast väärtusruumi jagavaid turuosalisi
leidma uusi tarneallikaid. Nii muutus Balti riikide ja Soome regioon tavapärasest Venemaalt pärit rafineeritud
vedelkütuste transiitkoridorist hoopis tarneahela viimaseks ning vähese tarbimisega piirkonnaks. Kokkuvõttes
vähendas see konkurentsi hulgimüüjate turul ja kasvatas toodete hinda. EVK jaoks tähendab toimunud muutus
väiksemat pakkujate arvu vedelkütusevaru roteerimisel. Teisalt on transiidi vähenemine avanud EVK-le võimaluse
saada enam vedelkütuse hoiumahtu Eesti kütuseterminalides, mida ettevõte ka kasutab kodumaal hoiustatava kütuse
osakaalu suurendamiseks.
Üleilmselt oli vedelkütuseturg äärmiselt pingeline ja esmakordselt ajaloos võttis Eesti 2022. aastal vedelkütusevaru
osaliselt kasutusele. 15 000 tonni ehk kuus protsenti varust müüdi Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)
ühisaktsiooni käigus maailmaturule vähendamaks Venemaa naftasaadustest tekkida võivat globaalset defitsiiti. Eesti
panus oli turule paisatud kütusevaru kogumahu mõttes küll sümboolne, kuid kinnitas meie solidaarsust teiste
samameelsete riikidega. Rahvusvahelises koostöös solidaarselt kasutusele võetavatel varudel on globaalse
kütuseturu puudujäägi tasakaalustamisel oluliselt suurem mõju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.
Euroopa Liidus oli 2022. aasta uueks vaatuseks gaasituru ümberkorraldamisel. Juba 2021. aasta lõpus alanud
Venemaa manipuleerimine gaasitarnetega jätkus ka eelmisel aastal ning Euroopa riikidel tekkis lõpuks arusaamine
taolise energiasõltuvuse ohtlikkusest. Lisaks Venemaalt gaasi ostmise lõpetamise soovile, et mitte toetada nende
sõjapidamist, mõjutasid riikide otsustavust ka Nordstream gaasiühenduse plahvatused. Kogumina tingisid need
asjaolud eelmise aasta suvel ja sügisel üle Euroopa gaasi hoiukohtade täitmise vajaduse. Arvestades alternatiivsete
tarnevõimaluste vähesust kerkis gaasi hind tavapärasest kuni 10-korda kõrgemaks. Tulenevalt 2022/2023 pehmest
talvest, gaasitarbimise märkimisväärsest vähendamisest ja hoiukohtade heast täituvusest gaasiturg rahunes ja
bilansipäeva järgselt on maagaasi hind langenud tavapärasele tasemele. Oluliseks tuleb pidada totaalselt muutunud
tarnekanaleid – Balti riikide ning Soome gaasiturule tuleb maagaas nüüdsest peaasjalikult Leedu ja Soome veeldatud
maagaasi ujuvterminalide kaudu.
Kuna EVK sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesandeks moodustada maagaasivaru, mõjutas Euroopa
gaasiturul toimuv ettevõtte toimimist otseselt. Gaasivaru hankimisel ei olnud suvel võimalik Eesti turule saada piisavas
mahus pakkumisi. Sügisel ja talvel aga olid hinnad gaasiturul sedavõrd kõrged, et hoolimata pakkumiste saamisest
polnud otstarbekas neid vastu võtta ja gaasi liialt kallilt soetada. Bilansipäeva järgselt on EVK saadud ülesande täitnud
ja 1 TWh suurune gaasivaru on soetatud ja asub Lätis maa-aluses hoidlas.
Ka teised EVK tegevusvaldkonnad olid Venemaa agressioonist mõjutatud. EVK sai Vabariigi Valitsuselt esmakordselt
ülesande moodustada teraviljavaru. Põhjuse selleks andis Venemaa poolne teravilja väljaveo blokeerimine Ukrainast.
Kuigi Eesti toodab aastas teravilja enam kui on meie tarbimine, müüakse tavapäraselt suve lõpuks Eesti viljahoidlad
tühjaks ning globaalse teraviljatarnete kriisi puhul võib tekkida olukord, kus Eestis poleks oma toidutootjatele piisavas
mahus vilja. Riigi viljavaru on moodustatud eelkirjeldatud riski maandamiseks.
Venemaale kehtestatud sanktsioonid on ümber kujundanud ravimiturge ja Euroopa tootjad ei suuda oma tootmisvõimet
nõudlusega kohandada. See asjaolu on ebasoodsalt mõjutanud ka EVK apteegiravimite varu moodustamist.
Bilansipäeva seisuga oli EVK viinud läbi esimese hanke ning alustanud apteegiravimite varu moodustamist.
Kokkuvõtvalt jääb 2022. aastal alanud Ukraina sõda veel väga pikalt mõjutama globaalseid turgude ümberkujundamisi.
Elanikkonnakaitse, varude ja varustuskindluse teemad on järjest enam päevakorral nii Eestis kui laiemalt Euroopa
Liidus, mis tähendab EVK-le vajadust kohanduda uue olukorraga, kuid loob ka uusi võimalusi ettevõtte arendamiseks.
3. Tegevus
3.1. Vedelkütusevaru
EVK vedelkütusevaru vastab seaduses nõutud 90 päeva tarbimismahule. 2022. aasta märksõnaks oli vedelkütusevaru
Eestisse toomine. Seoses Venemaa sõjategevusega andis Vabariigi Valitsus EVK-le suunise suurendada Eestis
hoiustatava kütusevaru osakaalu. Vähem kui aastaga on EVK suurendanud Eestis asuva kütusevaru osakaalu 45-lt
päevalt 59 päevani ja seda jätkatakse ka 2023. aastal. Kütusevaru vähendati nii Soomes kui Rootsis. Kuna 15 000
tonni kütust müüdi IEA ühisaktsiooni käigus, siis vedelkütusevaru Eesti hoiukohtadesse toomine toimus nii roteerimise,
kütuse müügi kui ka ostu kaudu. Sealjuures toodi Eestisse hoiustamisele osa seni vaid välismaal asunud lennukikütuse
varust.
EVK vedelkütusevaru on kindlustatud ja ettevõte korraldab oma kütuse säilimise kindlustamiseks regulaarselt
inspektsioone.
Siseriiklikult ei ole kütusevaru Eestis kunagi kasutusele võetud ja Eesti tarnekindlus on tänu kütusefirmade
vastutustundlikule äritegevusele hästi tagatud. Lisaks EVK varudele on meie kütusmüüjatel tavapäraselt ladustatud
keskmiselt ühe kuu tavatarbimise mahus nii bensiini kui diislikütuse kommertsvarud.
3.2. Maagaasivaru
Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, sätestati 2022. aastal kohustus
hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. EVK sai
2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline
maagaasivaru. Ühtekokku viis EVK 2022. aastal läbi viis hanget, mille tulemusel moodustati 2022. aasta lõpuks
maagaasivaru koguses 650 GWh. Bilansipäeva järgselt on korraldatud täiendav hange ja gaasivaru 1 TWh mahus on
moodustatud. Gaas on hoiustamisel Lätis asuvas maa-aluses gaasihoidlas. Arvestades Eesti aastast gaasitarbimist,
moodustab riigi strateegiline varu sellest ligi veerandi, mis ületab Euroopa Liidus ühiselt kokkulepitud miinimumtaset
märkimisväärselt.
3.3. Tervishoiuvarud
Osana tervishoiuvarudest on EVK hallata ulatusliku nakkuspuhangu jaoks haiglatele, kiirabile ning sotsiaalhoolekande
asutustele mõeldud isikukaitsevahendite ühe kuu kriisiaegse tiputarbimise mahus varu. Selle varu soetas
Rahandusministeerium koroonakriisi alguskuudel ja andis 2021. aasta sügisel üle EVK-le. EVK on lähtudes
Terviseameti sisendist täiendanud ja uuendanud varus olevaid isikukaitsevaendeid, sealjuures moodustanud osa
isikukaitsevahendite varust delegeeritud varuna. Isikukaitsevahendite varu uuendamine on jätkunud ka bilansipäeva
järgselt, et tagada varude nomenklatuur ja kogused vastavalt saadud ülesandele.
2022. aastal alustas EVK apteegiravimite varu moodustamisega. Loodava varu eesmärgiks on suurendada
varustuskindlust ning maandada võimalike pikaajaliste tarnetõrgetega seotud riske. Koos partnerorganisatsioonide ja
turuosalistega töötati välja varu nomenklatuur, mis kinnitati sügisel Sotsiaalministeeriumi poolt. See võimaldas EVK-l
alustada ravimivaru hangetega möödunud aasta sügisel, eesmärgiga moodustada ravimivaru hiljemalt 2023. aasta
sügiseks. EVK moodustab varu toimeainete põhiselt ning sinna hakkab kuuluma ligi kakssada jaemüügiapteekides
enimmüüdavat käsimüügi- ja retseptiravimit.
Apteegiravimite varu põhineb ravimihulgimüüjatega sõlmitud delegeeritud varu lepingutel, millega ettevõtted võtavad
kohustuse luua ravimite täiendav laovaru, seda hoiustada ja pidevalt uuendada.
3.4. Toiduvarud
2021. aasta lõpus andis Maaeluministeerium EVK-le üle riigi toiduvaru moodustamise ja haldamise ülesande. Riigi
valmistoiduvaru moodustamisega alustati juba 2000. aastate alguses ja seda hoitakse valmistoidu kujul arvestusega,
et varus sisalduv kalorite hulk on piisav erinevate kriiside puhul suurema hulga abivajavate inimeste toitmiseks.
Riigi valmistoiduvaru põhineb delegeeritud varu lepingutel, kus EVK lepingupartneriteks on Eesti ettevõtted, kellel on
kohustus kokkulepitud hulka toitu ja jooke igal ajahetkel oma ladudes hoida ja seda pidevalt värskena hoida. 2022.
aasta jooksul suurendas EVK riigi valmistoiduvaru mahtu enam kui kaks korda. Laienenud sortiment võimaldab
paindlikumalt reageerida erinevatele kriisidele.
Venemaa sõjategevus tõstis hüppeliselt vilja maailmaturu hinda ja kasvas oht globaalse toidukriisi tekkimiseks, mistõttu
otsustas Vabariigi Valitsus kindlustada Eesti toidutööstuse viljaga varustamine kriisiolukordadeks. EVK viis 2022. aasta
sügisel läbi viljavaru hanke ja veidi vähem kui 20 aastase vaheaja järel on Eesti riigil alates 2023. aasta jaanuarist taas
strateegiline viljavaru, mille maht katab kahe kuu toiduteravilja Eesti sisetarbimise vajaduse. Sööginisu varu on
moodustatud delegeeritud varuna, mille puhul EVK hüvitab hoiupartneritele viljavaru hoidmisega seotud kulud, kuid ei
osta varus olevat vilja välja.
Eesti isevarustatuse taset toiduga võib hinnata üldiselt heaks. Meie tootmisettevõtetes, hulgiladudes ja jaekauplustes
on enamlevinud toiduainete kaubagruppe mitme kuu tavatarbimise mahus. Eestis kasvatatava toiduteravilja maht
ületab mitmekordselt sisetarbimise.
3.5. Toimepidevuse ja logistika korraldamine
Kuna varude kättesaadavus oleneb ettevõtjate teenuste kättesaadavusest ja tarneahelate kindlusest, on EVK
ülesandeks koostöös oluliste tootjate, laopidajate, teenuste osutajate, aga ka logistikaettevõtete ja teiste partneritega
seirata ja tugevdada valdkondlikku toimepidevust. EVK on oma varuliikide hoiustamislepingutes sätestanud
partneritele toimepidevusnõuded, mille kohaselt peab varude kättesaamine olema tagatud olenemata põhiteenuste
katkestustest. Lisaks sellele on EVK välja töötanud kontseptsiooni varude logistika korraldamiseks, mille põhiselt viidi
bilansipäeva järgselt läbi logistikapartneri hange. Varude kasutusele andmise toimepidevuse tagamiseks valmistas
EVK 2022. aastal ette ja viis bilansipäeva järgselt hanke elektrigeneraatorite soetamiseks, samuti on tõhustatud
hädaolukorras vedelkütuse kättesaadavust.
Tagamaks gaasi varustuskindlust Eestis, sai EVK Vabariigi Valitsuselt ülesande aidata kaasa veeldatud maagaasi
vastuvõtuvõime arendamiseks Eestis. 2022. aasta kevadel alustasid gaasi süsteemihaldur AS Elering ja
eraettevõtjatele kuuluv Pakrineeme Sadama OÜ Paldiskisse veeldatud maagaasi ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku
gaasi- ja sadamataristu loomist osana Eesti ning Soome riikide vastavasisulisest ühisalgatusest. Tulenevalt asjaolust,
et ujuvterminal viidi Soome, täitis EVK Vabariigi Valitsuse antud lubaduse osta eraettevõtjatelt ujuvterminali
vastuvõtmiseks Pakrineemele rajatud haalamiskai juhul, kui ettevõtjad sellekohast soovi avaldavad. 2022. aasta teisel
poolel toimusid sellekohased läbirääkimised. Ujuvterminali kai, kaasneva taristu ja sadamakinnistu ostu-müügitehing
ning selleks läbiviidud analüüsid teostati bilansipäeva järgselt.
ARUANDEKUUPÄEVA JÄRGSED SÜNDMUSED
2023. aasta jaanuaris sõlmis EVK lepingu 350 GWh maagaasi soetamiseks.
Jaanuaris viis EVK läbi eduka hanke 350 GWh maagaasi soetamiseks. Sellega täitis EVK valitsuse ülesande luua
Eestile kokku 1 TWh suurune maagaasi varu. Hanke rahastamiseks otsustas valitsus 05.01.2023.a. toimunud istungil
suurendada EVK aktsiakapitali 30 miljoni euro võrra. 1 TWh maagaasivaru keskmiseks soetushinnaks kujunes 157
eurot MWh kohta. EVK moodustatud maagaasivaru kasutatakse üksnes tarneraskuste ilmemisel ja Vabariigi Valitsuse
sellekohase otsuse vastu võtmisel. Vastavalt maagaasiseadusele ja hädaolukorra seadusele müüb EVK gaasi üksnes
hädaolukorras ja müük toimub soetushinnaga.
2023. aasta märtsis realiseerus valitsuse 2022. aasta novembris tehtud otsus, millega anti EVK-le suunis
omandada Paldiskisse rajatav veeldatud maagaasi vastuvõtukai.
Bilansipäeva järgselt suurendas ainuaktsionär EVK aktsiakapitali 38 miljoni euro võrra, et rahastada Paldiskis asuva
veeldatud maagaasi (LNG) haalamiskai ja selle juurde kuuluva taristu ning sadamakinnistu ostu. Ainuaktsionäri
seisukohalt on LNG kai ostmise eesmärgiks luua Eestis võime veeldatud maagaasi tarnimiseks ja vastuvõtmiseks,
tõsta seeläbi maagaasi tarnekindlust ja vähendada sõltuvust teistest riikidest.
10.03.2023 sõlmisid EVK ja Pakrineeme Sadama OÜ Pakrineeme sadamakinnistu ostu-müügi lepingu. Tehingu
koguväärtus ilma käibemaksuta oli 31,5 miljonit eurot, millest kai maksumus 30 miljonit ja kinnistu 1,5 miljonit eurot.
EVK ülesandeks kujuneb rahvusvahelistele standarditele vastava sadamapidamise korraldamine ning, olenevalt turu
olukorrast, sadamateenustelt omanikutulu teenimine.
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2022
AS Eesti Varude Keskus on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning
kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Ettevõtte ühingujuhtimise
aruanne on avaldatud veebilehel www.espa.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“.
Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea Ühingujuhtimise Tava
(edaspidi HÜT) juhistest ning ettevõtte ülesannete eripärast tulenevalt vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses
ja hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud põhimõtetest.
Riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on ettevõttes moodustatud auditi komitee ja kasutatakse
siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt ettevõtte töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks.
Ettevõtte järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on
nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli
tagamiseks on juhatus koostanud nõutavad sise-eeskirjad, võtnud vastu vajalikud korrad ja loonud asjakohase
aruandlussüsteemi.
Ettevõtte juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜT
juhised puudutavad ettevõtte üldkoosoleku läbiviimise korda ja vedelkütusevaru seadusest tulenevaid erisusi nõukogu
liikmete määramisel.
AS Eesti Varude Keskus on välja arendanud, dokumenteerinud ja juurutanud oma juhtimissüsteemi vastavalt standardi
ISO 9001:2015 nõuetele.
1. Juhtimine
Ettevõte on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja
taristuminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine olulises osas tagatud ning
investorite ja aktsionäride võrdse kohtlemise reeglid, mida tuleks rakendada laiema omanike ringiga ühingu töö
korraldamisel, EVK juhtimisel ei kohaldu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisel olevate äriühingute juhtimise korraldamisel
lähtutakse riigi enamusosalusega ettevõtetele kehtestatud üldkoosolekute töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on
täienduseks riigivara seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:
üldkoosoleku pädevus
üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord
nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas
üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord.
Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete
valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi
jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist.
2. Nõukogu
Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb
iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel.
Põhikirja kohaselt on ettevõttel kolmeks aastaks valitud kuni kuus nõukogu liiget, kellest pooled on riigi ja pooled
ettevõtjate esindajad. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi üldkoosolekul ainuaktsionäri esindav majandus- ja
taristuminister. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek riigipoolsete nõukogu liikmete seast. Ettevõtte nõukogu
moodustamise erisus, mille kohaselt valitakse vähemalt üks nõukogu liige kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni
esitatud kandidaatide hulgast, on sätestatud vedelkütusevaru seaduse §-s 14.
2022. aastal otsustas majandus- ja taristuminister omaniku esindajana teha ettevõtte nõukogus järgmised
muudatused:
kutsuda Kristi Talving alates 01.06.2022 nõukogust tagasi
valida Timo Tatar nõukogu esimeheks volituste pikkusega kolm aastat
kutsuda Indrek Sirp alates 26.07.2022 nõukogust tagasi
valida Erkki Tori nõukogu liikmeks volituste pikkusega kolm aastat
Muudatuste järgselt on ettevõtte nõukogu koosseis järgmine:
Timo Tatar – MKM-i energeetika- ja maavarade asekantsler
Erkki Tori – Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor
Viola Murd – Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler
Jaan Lepp – ettevõtja, logistikaekspert
Raul Puusepp – AS Tallinna Kaubamaja Grupp juhatuse esimees
Mart Raamat – MTÜ Eesti Õliühing tegevjuht
Üldkoosoleku otsusega on nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu
liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Sellisteks organiteks võivad olla
auditikomitee või hangete hindamiskomisjon. Nõukogu liikmetele maksti 2022. aastal tasudena kokku 40 595 eurot.
Vastavalt põhikirjale moodustab nõukogu ettevõtte auditikomitee. 2022. aastal muutis nõukogu auditikomitee
kolmeliikmeliseks ja nimetas nõukogu esindama Jaan Lepa. Seega töötab auditikomitee koosseisus:
Priit Laaniste – auditikomitee esimees
Rein Vaks – MKM-i energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht
Jaan Lepp – EVK nõukogu liige
3. Juhatus
Ettevõttel on kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Ando Leppiman ja juhatuse liikmed Priit Enok
ning Priit Ploompuu.
Vastavalt ettevõtte põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate
kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik
või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või
ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on
keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
Korruptsioonivastase seaduse mõistes on EVK juhatuse liikme staatus võrdsustatud ametiisiku staatusega, kel on
kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. 14.12.2022.a. toimunud koosolekul otsustas nõukogu teha
ettevõtte üldkoosolekule ettepanek kehtestada EVK juhatuse liikmetele vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS)
§ 13 lg 1 punktile 13 ja 15 majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise kohustus alates 2023. aastast.
Nõukogu otsustas 2022.a. alguses seoses Priit Enoki juhatuse esimehe volituste tähtaja saabumisega viia läbi uus
juhatuse esimehe konkurss. Konkursi tulemusel otsustas nõukogu teha Ando Leppimanile ettepaneku juhatuse
esimehe kohale asumiseks ja Priit Enokile ettepaneku jätkata tööd juhatuse liikme kohal. Nõukogu sõlmis Ando
Leppimaniga viieaastase juhatuse esimehe ametilepingu ja Priit Enokiga nelja-aastase juhatuse liikme lepingu.
Mõlema ametilepingu algusajaks oli 9.mai 2022.a. Konkursijärgselt otsustas nõukogu teha ettepaneku Priit Ploompuule
jätkata juhatuse liikmena. Nõukogu sõlmis Priit Ploompuuga nelja-aastase ametilepingu algusajaga 11.mail 2022.a.
Ametilepingutes on määratud juhatuse liikmete tööülesanded, volitused, juhatuse tasustamise ja hüvitiste maksmise
alused. Juhatuse liikmetele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS §
86-s. Seadusest tulenevalt ei või juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja
kuu tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist kolme kuutasu ulatuses üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Juhatuse liikmetele maksti 2022. aastal tasudena kokku 230 473
eurot.
Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhtimisotsuste
tegemisel lähtub juhatus äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või ühegi kontrolliva osapoole huvid.
Juhatus kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ning nõukogu
seatud eesmärkidele ja strateegiale. Toiminguteks, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest,
vajab juhatus nõukogu kooskõlastust. Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust
olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest.
4. Teabe avaldamine ja aruandlus
Ettevõte avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, riigi vedelkütusevaru,
maagaasivaru ja tegevusvaru korralduse, asjakohaste regulatsioonide ning hangete kohta. Veebilehel on avaldatud
ühingu põhikiri, aastaaruanded, kvartaliaruanded, varumakseid puudutav info ja lepingute vormid nii eesti kui inglise
keeles. Lisaks tehakse hankeid puudutav informatsioon turuosalistele kättesaadavaks otsepostituste abil.
Aruandluse korraldamisel lähtub ettevõte riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses,
hädaolukorra seaduses, avaliku teabe seaduses, Euroopa Nõukogu toornafta ja/või naftatoodete miinimumvaru
direktiivis ja EVK põhikirjas sätestatust. Ettevõtte tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt
ajakohastatavat arvestust kogu soetatud ja hoiustatud varu koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded nii MKM-
le kui vedelkütusevaru osas ka Statistikaametile. Statistikaamet esitab aruande põhjal Euroopa Komisjonile
kokkuvõtlikud andmed vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab ettevõte Euroopa
Komisjonile aruande, milles märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavuse ja kontroll.
Hädaolukorra seaduse kohaselt on ettevõttel kohustus esitada kaks korda aastas MKM-le andmed oma valduses oleva
varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade, asukohtade ja varu omanike kohta.
5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine
Ettevõttel on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks,
auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest
vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande
nõukogule esitlemisel.
Ettevõte viis 2022. aastal läbi hanke 2022, 2023 ja 2024 majandusaasta raamatupidamise aastaaruannete ja
tegevusaruannete audiitori leidmiseks. Üldkoosolek otsuse põhjal sõlmis EVK audiitorteenuse lepingu OÜ-ga KPMG
Baltics. Audiitorteenuse lepingu tingimused, s.h. tasu suurus ja teenuse sisu on ettevõtte nõukogu ning auditi komitee
poolt heaks kiidetud.
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 18 307 604 13 490 827 2
Nõuded ja ettemaksed 747 335 559 292 3
Varud 304 007 277 150 678 489 4
Kokku käibevarad 323 062 216 164 728 608
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 56 656 0 6
Kokku põhivarad 56 656 0
Kokku varad 323 118 872 164 728 608
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 5 154 567 609 839 5,8
Sihtfinantseerimine 3 532 860 5 150 430 10
Kokku lühiajalised kohustised 8 687 427 5 760 269
Kokku kohustised 8 687 427 5 760 269
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 220 991 600 135 505 053 11
Registreerimata aktsiakapital 34 870 500 0 11
Ülekurss 24 642 953 0 11
Kohustuslik reservkapital 1 438 492 1 391 944
Muud reservid 17 501 178 17 320 278
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 4 523 616 3 820 103
Aruandeaasta kasum (kahjum) 10 463 106 930 961
Kokku omakapital 314 431 445 158 968 339
Kokku kohustised ja omakapital 323 118 872 164 728 608
12
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Müügitulu 24 881 966 9 760 596 12
Muud äritulud 7 741 058 899 959 13
Kaubad, toore, materjal ja teenused -15 920 150 -4 846 446
Mitmesugused tegevuskulud -5 587 031 -4 584 974 14
Tööjõukulud -698 826 -314 124 15
Muud ärikulud -97 375 -2 201 16
Ärikasum (kahjum) 10 319 642 912 810
Intressitulud 25 323 9 453
Intressikulud -9 -8
Muud finantstulud ja -kulud 118 150 8 706 17
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 10 463 106 930 961
Aruandeaasta kasum (kahjum) 10 463 106 930 961
13
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 10 319 642 912 810
Korrigeerimised
Muud korrigeerimised -7 667 570 -899 570 10
Kokku korrigeerimised -7 667 570 -899 570
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -175 889 -107 210 3
Varude muutus -153 328 788 -28 060 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 4 544 728 1 832 8
Laekumised sihtfinantseerimisest 6 050 000 6 050 000 10
Kokku rahavood äritegevusest -140 257 877 5 929 802
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-56 656 0 6
soetamisel
Laekunud intressid 13 169 9 222
Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 487 9 222
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud intressid -9 -8
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 145 000 000 0 11
Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -228 260 0 17
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 144 771 731 -8
Kokku rahavood 4 470 367 5 939 016
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 13 490 827 7 543 105
Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 470 367 5 939 016
Valuutakursside muutuste mõju 346 410 8 706 17
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 18 307 604 13 490 827 2
14
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata
nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital reservid kasum
(kahjum)
31.12.2020 132 851 000 0 0 1 391 944 18 340 371 2 800 010 155 383 325
Aruandeaasta kasum
0 0 0 0 0 930 961 930 961
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 2 654 053 0 0 0 0 0 2 654 053
Muutused reservides 0 0 0 0 -1 020 093 1 020 093 0
31.12.2021 135 505 053 0 0 1 391 944 17 320 278 4 751 064 158 968 339
Aruandeaasta kasum
0 0 0 0 0 10 463 106 10 463 106
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 85 486 547 34 870 500 24 642 953 0 0 0 145 000 000
Muutused reservides 0 0 0 46 548 180 900 -227 448 0
31.12.2022 220 991 600 34 870 500 24 642 953 1 438 492 17 501 178 14 986 722 314 431 445
Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 11 ja dividendide kohta lisas 9.
Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv, vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ja rahavoo
riskimaandamisinstrumentide reserv.
Vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastav kohustus
tuleneb vedelkütusevaru seaduse § 10 lõikest 4, mis sätestab, et kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab
vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.
Eeltoodust tulenevalt ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas
ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real.
Algsaldo 31.12.2021 oli 1 139 480 eurot. 2021 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv ümber. Reservi
suurendati 227 759 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2022 on 1 367 239 eurot.
Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis
2011. a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest.
Algsaldo 31.12.2021 oli 16 180 798 eurot. 2021 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ümber. Reservi
vähendati 46 859 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2022 on 16 133 939 eurot.
15
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Varude Keskus (edaspidi ettevõte) 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele
tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida
täiendavad rahandusministri määrusega kinnitatud juhendid. AS Eesti Varude Keskus kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte
aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa
raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha ja kuni 12 kuulised tähtajalised
katkestatavad deposiidid.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja
-kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad
erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded),välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded
ning tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil).
Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks
teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.
Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti
ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks,
kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas
olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).
Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu
muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine
näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.
Varud
Ettevõte kajastab varudena oma põhikirjalise tegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru , strateegilist gaasivaru ja isikukaitsevahendite varu.
Varu on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku
tagamiseks vajalikud tooted, mis on ettevõtte omandis või mille omandamine või kasutamine on ettevõtte eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud.
Ettevõtte kõik varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud
16
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga
kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes ning varude
soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse.
Vedelkütuse varu:
Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib ettevõte moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus ja diislikütus.
VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse
riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku
tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja
läbipaistvaid mehhanisme.
Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise korral.
Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne
ja järsk vähenemine.
Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud.
Ettevõte võib vedelkütuse varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem
kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava
kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal.
Vedelkütuse varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise
päevase puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub.
Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil.
Eeltoodust lähtuvalt ning kuna ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle
uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, siis ei hinda ettevõte aruandekuupäeva seisuga
vedelkütusevarusid madalamana neto realiseerimisväärtus või soetusmaksumus lähtuvalt aruandekuupäeva seisuga vedelkütuse
turuhindadest. Varusid mõõdetakse ja kajastatakse kuludes lähtuvalt kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodist.
Isikukaitsevahendite varud:
Isikukaitsevahendite varude üle peetakse arvestust FIFO meetodil, kuna varudel on erinevad aegumistähtajad. Seetõttu võetakse kasutusse
või müüakse varud nende aegumistähtaegade järjekorras. Isikukaitsevahendite arvelevõtmise järel mõõdetakse neid bilansis madalamana kas
soetusmaksuses või neto realiseerimisväärtuses.
Vastavalt Hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis kui varu vähenemine on tingitud
selle kasutusele võtmisest.
Strateegiline gaasivaru:
Ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi strateegilise gaasivaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamine
vastavalt hädaolukorra seadusele. Sellest lähtuvalt sarnaselt vedelkütusevarule ei hoita strateegilist gaasivaru tavapärase äritegevuse eesmärgil
ning ei hinnata bilansipäeval madalamana soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses vastavalt turuhinnale.
Vastavalt Hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis kui varu vähenemine on
tingitud selle kasutusele võtmisest.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
17
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile
eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks
sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued
hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist
enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle
perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
Kasutusrendile võetud varadele rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parendused, remondi ja hoolduse kulutused
kajastatakse põhivara soetusena kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kuna rendileandja ei ole avaliku sektori üksus,
amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist
on lühem.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kuluna.
Finantskohustised
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus.
Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.
Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi ning tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse
muutused kajastatakse kasumiaruandes.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”.
Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline
või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus
on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise
aastaaruande lisades.
18
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Sihtfinantseerimine
Ettevõte on saanud nii tegevustoetust kui sihtfinantseerimise tegevuskulude katteks.
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid
(antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
• sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos
mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise
kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
• tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja
arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisulist tagasinõuet
või laekumata jäämise riski. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava
riski kadumisel.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja
kulude arvelevõtmise kuupäeval.
Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui
sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku
reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta,
kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali
kasutada aktsiakapitali suurendamiseks.
Tulud
Ettevõtte tuluks on vedelkütusevarude haldamiskulude katteks tasutavad varumaksed.
Varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad või ka isikud,
kes varustavad Eestis tangitavat õhusõidukit lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiiniga. Varumakse tasutakse ilma eelneva
nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab importija nimel eelneval kalendrikuul
tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale varumakse määrale.
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui
tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on
võimalik usaldusväärselt hinnata.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku
kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
19
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil
või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab vedelkütusevarude roteerimisel tekkinud kulu varude müügist.
Maksustamine
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja
kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja
kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019.
aastast rakendub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamakselt).
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda dividendide välja maksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades.
Seotud osapooled
Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist
raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele
nõuetele või
turutingimustele.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva,
31. detsembri 2022 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel
toimunud tehingutega.
Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad
järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.
Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine
Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast
esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või
kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütuse-
ning gaasihinna SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest.
Kui ettevõte kasutab riskimaandamis arvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia,
riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti
dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad.
Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud
eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamine
2012 aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida soetatavate varude (kütus ja gaas) hinnad
ning maandada hinna muutumise riski.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa
kajastatakse omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes.
20
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude või soetatavate
gaasivarude kogusetele.
Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata,
kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli.
Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või
kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu
toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või
kuludena.
Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.
Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude
või -kuludena.
Riskimaandamise efektiivsuse hindamine
Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara
õiglase väärtuse muutusi.
Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui
ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne.
Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel:
• riskimaandamistehingu tegemise hetkel
• aruandekuupäeval
• riskimaandamistehingu realiseerumise päeval
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Arvelduskontod 18 307 604 13 490 827
Kokku raha 18 307 604 13 490 827
Ettevõte liitus 2022. aastal Eesti Vabariigi kontsernikontoga liites oma SEB Pank AS-is oleva konto kontsernikonto koosseisu.
21
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 570 182 570 182
Ostjatelt laekumata
570 221 570 221
arved
Ebatõenäoliselt
-39 -39 14
laekuvad nõuded
Muud nõuded 12 884 12 884
Intressinõuded 12 884 12 884
Ettemaksed 93 745 93 745
Tulevaste perioodide
93 743 93 743
kulud
Muud makstud
2 2
ettemaksed
Tagatisdeposiidid 70 524 70 524
Kokku nõuded ja
747 335 747 335
ettemaksed
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 550 578 550 578
Ostjatelt laekumata
550 578 550 578
arved
Muud nõuded 1 081 1 081
Intressinõuded 729 729
Viitlaekumised 352 352
Ettemaksed 7 633 7 633
Tulevaste perioodide
7 409 7 409
kulud
Muud makstud
224 224
ettemaksed
Kokku nõuded ja
559 292 559 292
ettemaksed
2022. aastal moodustusid tagatisdeposiidid järgmiselt:
1. Gaasi bilansilepingu alusel tasuti süsteemihaldurile (Elering AS) püsigarantiina tagatisdeposiit 30 000 eurot. Bilansilepingu sõlmimine on
eelduseks gaasi tarnimisele läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide.
2. Võrgulepingu alusel tasuti süsteemihaldurile (Elering AS) tagatisdeposiit 30 000 eurot. Võrgulepingu sõlmimine on eelduseks gaasi
ülekandeteenuste kasutamiseks.
3. Äriruumide üürilepingu alusel tasuti tagasiraha kolme kuu üürile vastavas summas 10 524 eurot.
22
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Vedelkütusevarud 167 745 378 148 024 436
Isikukaitsevahendite varud 2 654 053 2 654 053
Maagaasivaru 133 607 846 0
Kokku varud 304 007 277 150 678 489
Isikukaitsevahendite varu moodustati 2021. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium poolt üle antud varudest mitterahalise
sissemakse teel omakapitali. Kirurgiliste maskide, kaitsekitlite ja nitriilkinnaste varu uuendamisel liigutakse üle delegeeritud varu mudelile, kus
varu hoiavad ja uuendavad lepingulised partnerid. Delegeeritud varule üleminek toimub vastavalt väljaostetud varu aegumisele.
Ettevõte sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline maagaasivaru. Ühtekokku
viidi 2022. aastal läbi viis hanget, mille tulemusel moodustati 2022. aasta lõpuks maagaasivaru koguses 650 GWh.
Delegeeritud varud:
Delegeeritud varud on varud, mis on moodustatud hoiustamislepingutega ning ei kajastu ettevõtte bilansis.
Valmistoiduvaru põhineb delegeeritud varu lepingutel, mille osas on ettevõttel eelisostuõigus.
Ettevõte sõlmis 2022.a. detsembris delegeeritud viljavaru hoiustamise lepingu kehtivusega alates 01.01.2023.
Delegeeritud ravimivaru moodustamine algab jaanuaris 2023.
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 22 703 51 335
Üksikisiku tulumaks 9 700 5 237
Erisoodustuse tulumaks 272 81
Sotsiaalmaks 16 829 8 870
Kohustuslik kogumispension 711 380
Töötuskindlustusmaksed 630 306
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 50 845 66 209
Maksuvõlad on kajastatud Lisas nr.8.
23
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Lõpetamata
projektid
31.12.2021
Soetusmaksumus 0 0
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 0 0
Ostud ja parendused 56 656 56 656
Uute ehitiste ost, uusehitus,
56 656 56 656
parendused
31.12.2022
Soetusmaksumus 56 656 56 656
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 56 656 56 656
Lõpetamata projektide hulgas kajastatud rendipinnal tehtud parendus- ja remonditööd
klassifitseeritakse ümber ehitiste alla ruumide kasutusvalduse üleandmisel.
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2022 2021 Lisa nr
Kasutusrendikulu 16 414 14 253 14
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr
12 kuu jooksul 40 270 14 565
1-5 aasta jooksul 170 535 17 118
31.12.2022 seisuga on ettevõttel kaks ruumide kasutusrendi lepingut (edaspidi üürilepingut). Jaanuaris 2023 ennetähtaegselt lõpetatav
äriruumide üürileping ning 2022. aastal sõlmitud üürileping uutele kontoriruumidele, kuhu kolitakse jaanuaris 2023.
2023. aastal lõppevat üürilepingut pikendati 2019. aastal 5 aastaks tähtajaga 28.02.2024. Tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil olid nii
üürileandjal kui üürnikul lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks piiratud õigused. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kahjustatud osapoolel
õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
2022. aastal sõlmitud üürilepingu pikkus on 5 aastat alates üüripinna valduse üleandmise kuupäevast (jaanuar 2023). Leping
pikeneb automaatselt ja igakordselt ühe aasta võrra kui kumbki pool ei ole kuus kuud enne lepingu tähtaega teatanud soovist lepingut
mitte pikendada. Samas on pooltel õigus leping korraliselt üles öelda alates 3 aasta möödumisest üüripinna valduse üleandmisest, teavitades
24
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
sellest teist poolt ette vähemalt 6 kuud. Üüri suurust indekseeritakse kord aastas vastavalt THI suurenemisele kuid mitte vähem kui 3% aastas.
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 4 989 230 4 989 230
Võlad töövõtjatele 111 116 111 116
Maksuvõlad 50 845 50 845 5
Muud võlad 3 364 3 364
Saadud ettemaksed 12 12
Muud saadud ettemaksed 12 12
Kokku võlad ja ettemaksed 5 154 567 5 154 567
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 481 099 481 099
Võlad töövõtjatele 62 141 62 141
Maksuvõlad 66 209 66 209 5
Muud võlad 378 378
Saadud ettemaksed 12 12
Muud saadud ettemaksed 12 12
Kokku võlad ja ettemaksed 609 839 609 839
Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 11 998 680 3 810 154
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 988 042 940 910
Kokku tingimuslikud kohustised 14 986 722 4 751 064
2020. aastal maksti dividende 400 000 eurot, seega saab võimalikke dividendide 133 333 euro ulatuses maksustada tulumaksumääraga 14/86.
Ülejäänud võimalikud dividendid 11 865 347 eurot maksustatakse maksumääraga 20/80.
Jaotamata kasum seisuga 31.12.2022. a. moodustab 14 986 722 (2021: 4 751 064) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa,
mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2 988 042 (2021: 940 910) eurot. Seega saab dividendidena välja
maksta 11 998 680 (2021: 3 810 154) eurot.
Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega
kaasnev tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2022. a.
25
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2020 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2021 Lisa
kasumiaruandes
Kohustised
makstud Kohustised
nr
Nõuded Nõuded
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
- Sihtfinantseerimine
0 0 5 200 000 0 49 570 0 0 5 150 430 13
tegevusvarude
moodustamiseks ja
haldamiseks
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 0 0 850 000 0 850 000 0 0 0 13
-Tegevustoetus
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 6 050 000 0 899 570 0 0 5 150 430 13
tegevuskuludeks
Kokku
0 0 6 050 000 0 899 570 0 0 5 150 430 13
sihtfinantseerimine
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2021 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2022 Lisa
kasumiaruandes
Kohustised
makstud Kohustised
nr
Nõuded Nõuded
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
- Sihtfinantseerimine
0 5 150 430 5 200 000 0 6 817 570 0 0 3 582 860 13
tegevusvarude
moodustamiseks ja
haldamiseks
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 0 0 850 000 0 850 000 0 0 0 13
-Tegevustoetus
Kokku
sihtfinantseerimine 0 5 150 430 6 050 000 0 7 667 570 0 0 3 582 860 13
tegevuskuludeks
Kokku
0 5 150 430 6 050 000 0 7 667 570 0 0 3 582 860 13
sihtfinantseerimine
Rahavoogude aruandes on kajastatud aruandeperioodil laekunud tegevustoetus ja sihtfinantseerimine kokku real
"Laekumised sihtfinantseerimisest" ning kasumiaruandes kajastatud summad kokku real "Muud korrigeerimised".
Lisa 11 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2022 31.12.2021
Aktsiakapital 220 991 600 135 505 053
Aktsiate arv (tk) 2 209 916 1 355 050
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Seisuga 31.12.2022. a. on ettevõtte aktsiakapital 220 991 600 eurot.
26
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisaks on ettevõttel registreerimata aktsiakapitali 34 870 500 eurot. Kandeavaldus aktsiakapitali suurendamiseks esitati 30.12.2022
ning registreeriti 05.01.2023.
2022. aastal muudeti ettevõtte põhikirja järgmiselt - aktsiaseltsi miinimukapital jäi 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot, maksimumkapital
tõsteti 400 000 000 (nelisada miljonit) euroni varasema 200 000 000 (kakssada miljonit) euro asemel.
2022. aastal maksis Majandus- ja Kommunikatsiooniminimsteerium ettevõtte aksiate eest rahaliste sissemaksetena kokku 145 000 000 eurot,
sealhulgas nimiväärtuses 120 357 047 eurot ning ülekursina 24 642 953 eurot.
AS Eesti Varude Keskus omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisa 12 Müügitulu
(eurodes)
2022 2021
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 15 735 359 9 760 596
Soome 9 146 607 0
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 24 881 966 9 760 596
Kokku müügitulu 24 881 966 9 760 596
Müügitulu tegevusalade lõikes
Vedelkütuse varumaksed 5 172 045 4 960 842
Kütuse müük 19 687 737 4 799 587
Muude kaupade ja teenuste müük 22 184 167
Kokku müügitulu 24 881 966 9 760 596
Lisa 13 Muud äritulud
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Tulu sihtfinantseerimisest 7 667 570 899 570 10
Kasum valuutakursi muutustest 73 488 308
Trahvid, viivised ja hüvitised 0 81
Kokku muud äritulud 7 741 058 899 959
Tulu sihtfinantseerimisest koosneb saadud tegevustoetusest 850 000 (2021: 850 000) eurot ja saadud sihtfinantseeringu tuluna kajastamisest
6 817 570 (2021: 49 570) eurot.
27
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2022 2021 Lisa nr
Üür ja rent 16 414 14 253 7
Energia 3 350 1 862
Elektrienergia 2 697 1 444
Soojusenergia 653 418
Mitmesugused bürookulud 35 517 20 847
Lähetuskulud 16 021 265
Koolituskulud 6 213 249
Riiklikud ja kohalikud maksud 7 074 2 733
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 39 0 3
Kütuse ladustamise, analüüsi, kontrolli ja pumpamise kulud 4 682 763 4 374 549
Kütuse kindlustuskulud 140 582 45 334
Tegevusvarude ladustamise, haldamise kulud 551 966 49 570
Muud 127 092 75 312
Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 587 031 4 584 974
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2022 2021
Palgakulu 523 904 235 813
Sotsiaalmaksud 174 922 78 311
Kokku tööjõukulud 698 826 314 124
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 9 4
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 6 2
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 3 2
Lisa 16 Muud ärikulud
(eurodes)
2022 2021
Kahjum valuutakursi muutustest 97 375 2 201
Kokku muud ärikulud 97 375 2 201
28
AS Eesti Varude Keskus 2022. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2022 2021
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 346 410 8 706
Muud finantskulud - kahjum swap tehingutest -228 260 0
Kokku muud finantstulud ja -kulud 118 150 8 706
Lisa 18 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2022 2021
Arvestatud tasu 271 068 159 890
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja
kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon
vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt
24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2022. ja 2021.
aastal ei olnud.
2021. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 230 473 (2021: 136 228) eurot ja 40 595 (2021: 23
622) eurot.
Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel tagasikutsumisel
nõukogu algatusel.
Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”.
29
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Varude Keskus aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Varude Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie
arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning
kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Liina Randmann
Vandeaudiitori number 661
KPMG Baltics OÜ
Narva mnt 5, Tallinn
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
31.03.2023