Rahandusministeerium · 28. aprill 2023
- Viit
- 1.4-1/3059-1
- Registreeritud
- 28. aprill 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- SA Saaremaa Turism
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
- Sari
- 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
- Toimik
- 1.4-1/2023
- Vastutaja
- Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 18. mai 2023
Sisu (failidest)
Seisukohad seoses planeeritava majutusasutuste käibemaksu tõusuga.
26.aprill 2023
Austatud Rahandusminister Mart Võrklaev
Pöördume Teie poole seoses värskelt ametisse astunud Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingu
punktiga, mille kohaselt soovitakse kaotada majutusasutuste käibemaksu erisus 2025. aastast, ning
seda otsust põhjendamatult tagantkiirustava ajakavaga, mis välistab eos otsuse põhjaliku ja
kvaliteetse mõjude hindamise läbiviimise.
Peame vajalikuks viivitamatult majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise punkt
planeeritavast maksude kobareelnõust (Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude esitamine
kooskõlastamiseks RAM/23-0417) välja tõsta ja alustada diskussiooni kokkulepete saavutamiseni.
Turism saartel on oluline majandussektor moodustades ligikaudu 6% ettevõtlussektorite kogukäibe
osakaalust. Turismis hõivatute osakaal on 10%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele
sektoritele, see kujundab meie kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi, tasakaalustab
regionaalset arengut ja pakub töökohti. Turismiga seotud tooted ja teenused mõjutavad oluliselt kõiki
Eesti majandusnäitajaid. Käibemaksu erisuse kaotamine ja selle 2,4-kordne tõus süvendab veelgi
ääremaastumist ja pidurdab regionaalset arengut. Eesti Hotellide- ja Restoranide Liidu
majutusettevõtjate hulgas läbi viidud uuringust on selgunud, et 57% majutusettevõtjatest on sunnitud
taolise käibemaksu tõusuga lõpetama oma tegevuse kas pankroti või likvideerimisega.
Mõistame riigi olukorda ja majanduslikku seisu, mille puhul otsitakse võimalusi täiendavateks
katteallikateks, kuid eeldame otsustajatelt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ määruse
järgimist, mille kohaselt peab seaduseelnõule eelnema väljatöötamiskavatsus ja selles sisalduma
mõjude analüüs. 2025. aastal jõustuva muudatuse puhul ei ole tegemist kiireloomulise eelnõuga,
seega pole ka põhjust seadusloome protsessi tagant kiirustada. Meile riigiasutustest laekunud info
kohaselt on kavas käesolevat maksumuudatust kooskõlastusringilt naasnuna arutada valitsuses juba
4.mail, mis ei jäta ruumi ei sektoriga dialoogiks ega ka mõjude hindamiseks.
Toome välja argumendid, miks majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamist käsitlev punkt tuleb
viivitamatult ettevalmistatavast eelnõust välja tõsta:
• Mõju-uuringu vajalikkus
Majutusasutuste käibemaksuerisuse (9%) kaotamine ja käibemaksu järsk tõstmine 22%
protsendile mõjutab ennekõike Eesti enda mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku
käekäiku. Otsuste tegemine mõjuanalüüsita võib tuua vastupidise tulemuse soovitule ja olla
kahjulik Eesti riigile. Konkreetse muudatuse tulemusel võib Eesti tulevikus hoopis kaotada
riigieelarve laekumistes seda nii laekuvate maksude kui ka turismi poolt vähenevate vahendite
arvelt. 2022. aastal külastas Eestit 3,5 mln välisturisti, kes kulutasid kokku 1,2 mld eurot. 2022
välisturistide külastatavus jääb veel kolmandiku võrra maha pandeemia-eelsest ajast.
Uuringud näitavad, et iga turisti puhul läheb tema poolt sihtkohas tehtavatest kulutustest vaid
20% majutusele ning ülejäänud vahendid suunab ta sihtriigi majandusse läbi erinevate
ettevõtete ja tegevusvaldkondade. Mõju-uuring peab olema põhjalik, protsessi tuleb kaasata
puudutatud osapooled.
• Naaberriikidele konkurentsivõime osas alla jäämine
Suures osas EL-i riikides kehtib turismisektorile vähendatud käibemaksumäär ning hotellidel
on vähendatud käibemaksuerisus peaaegu kogu maailmas. Eestis praegu kehtiv
üheksaprotsendiline käibemaks majutusasutustele pole erakordselt madal, vaid Euroopa
võrdluses pigem keskmine. Käesoleva muudatuse jõustumisel ei suuda Eesti riik
naaberriikidega võrreldes turismi sihtriigina konkurentsivõimelisena püsida. Oleksime
käesoleva muudatusega (käibemaks 22%) Euroopas Taani järel (25%) teised, samal ajal kui
kogu meie regioon püsib 9-12% käibemaksu tasemel. Leedus on käibemaksu määr
majutusasutustele 9%, Lätis, Rootsis, Norras 12% ja Soomes 10%. Enamus Euroopa Liidu
liikmesriikides kehtib käibemaksu soodusmäär ka meie valdkonnaga tihedalt seotud
toitlustusteenusele. Majutuse käibemaksu tõstmine suurendab juba olemasolevat
ebavõrdsust veelgi. Naaberriigid on juba enda peal kogenud, et iga maksutõus pidurdab
sektori arengut ning maksulangetus jällegi soodustab. Näiteks Leedu majutussektori
majandusnäitajad paranesid märkimisväärselt pärast üleminekut käibemaksu
standardmääralt (21%) jälle soodusmäärale (9%) jaanuaris 2015.
• Löögi alla on pandud juba niigi räsitud sektor
Riik seab ebaõiglaselt löögi alla koroonakriisist, sõja mõjudest ja energiakriisist räsitud
külalislahkuse sektori, millest suur osa ei pruugi käibemaksu erisuse kaotamist üle elada, kuna
sisemisi reserve sektoril enam pole. Majutusasutuste käibemaksutõus üheksalt protsendilt 22-
le tähendab 2,4- kordset maksutõusu, mis on põhjendamatult järsk ja tähendab paljude
ettevõtete uste sulgemist. Seda eriti just maapiirkondades, mis tähendab lööki regionaalsele
ettevõtlusele ja ääremaastumise süvenemist.
Majutussektori jaoks rekordilisel 2019. aastal oli Statistikaameti andmetel sektori kogukasum ca 30
mln eurot. Järgnevad koroona-aastad aga muutsid üldpilti märgatavalt ning majutussektor pole
tekkinud kahjumist veel siiani välja tulnud. Samal ajal on kulubaas ülikiire inflatsiooni tõttu tõusnud
enam kui 20%.
Soovime arutada alternatiivlahendusi
Näeme, et riik ei ole kasutanud kõiki võimalusi konkreetses valdkonnas võimalike katteallikate
kaardistamiseks. Majutusasutuste käibemaksu tõus annab põhjendamatu eelise AirBnB ja selle
laadsetele majutustele, kuna see turg on veel korralikult reguleerimata. Hinnanguliselt on Eesti
majutusmahust kolmandik reguleerimata üüriturg, mis tähendab, et ka umbes kolmandik võimalikust
maksutulust on kokku kogumata. Näiteks Norra kehtestas 2021. aastal broneerimisplatvormidele
maksude raporteerimise kohustuse ja maksuamet sai sama aasta kohta menetlemiseks kuue miljoni
eurose käibe.
Kui siiski tuleb kaaluda käibemaksumäära tõusu majutusasutustele, peaks see olema võrreldav ja
konkurentsivõimeline meie regiooni riikidega, mitte ülijärsk 2,4-kordne tõus, nagu seda praegune
plaan ette näeb.
Et vältida maapiirkondade veelgi ääremaastumist ja regionaalse ettevõtluse pidurdumist, palume
Rahandusministril kaaluda üle-Eestilisi ettepanekuid:
• Tõsta majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise punkti planeeritavast maksude
kobareelnõust välja (Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude esitamine
kooskõlastamiseks RAM/23-0417).
• Korraldada vastavad mõjuanalüüsid konkreetse ajakavaga ja vajalikke osapooli kaasates.
• Astuda sektori ja regiooni esindajatega sisukasse dialoogi võimalike alternatiivide ja
lahenduste osas.
• Reguleerida kiiremas korras AirBnB ja selle laadsete majutuste üüriturgu, mis on ligikaudu
kolmandik Eesti majutusmahust ja ka kolmandik võimalikust maksutulust.
Jääme ootama tagasisidet oma ettepanekutele ja oleme valmis dialoogi alustamiseks esimesel
võimalusel.
Lugupidamisega,
Urmas Pilt
SA Saaremaa Turism
Juhatuse liige
Fred Siimpoeg
Saaremaa Ettevõtjate Liit
Juhatuse esimees
Rainer Paenurk
SA Saare Arenduskeskus
Juhataja
Raido Liitmäe
Muhu Vallavanem