dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohad seoses planeeritava majutusasutuste käibemaksu tõusuga.

Rahandusministeerium · 28. aprill 2023
Viit
1.4-1/3059-1
Registreeritud
28. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Saaremaa Turism
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. mai 2023

Failid

  • 📎Saaremaa ja Muhu ühispöördumine rahandusministrile Mart Võrklaev 27.04.2023.asice110 KB

Sisu (failidest)

Seisukohad seoses planeeritava majutusasutuste käibemaksu tõusuga. 26.aprill 2023 Austatud Rahandusminister Mart Võrklaev Pöördume Teie poole seoses värskelt ametisse astunud Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingu punktiga, mille kohaselt soovitakse kaotada majutusasutuste käibemaksu erisus 2025. aastast, ning seda otsust põhjendamatult tagantkiirustava ajakavaga, mis välistab eos otsuse põhjaliku ja kvaliteetse mõjude hindamise läbiviimise. Peame vajalikuks viivitamatult majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise punkt planeeritavast maksude kobareelnõust (Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude esitamine kooskõlastamiseks RAM/23-0417) välja tõsta ja alustada diskussiooni kokkulepete saavutamiseni. Turism saartel on oluline majandussektor moodustades ligikaudu 6% ettevõtlussektorite kogukäibe osakaalust. Turismis hõivatute osakaal on 10%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele sektoritele, see kujundab meie kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti. Turismiga seotud tooted ja teenused mõjutavad oluliselt kõiki Eesti majandusnäitajaid. Käibemaksu erisuse kaotamine ja selle 2,4-kordne tõus süvendab veelgi ääremaastumist ja pidurdab regionaalset arengut. Eesti Hotellide- ja Restoranide Liidu majutusettevõtjate hulgas läbi viidud uuringust on selgunud, et 57% majutusettevõtjatest on sunnitud taolise käibemaksu tõusuga lõpetama oma tegevuse kas pankroti või likvideerimisega. Mõistame riigi olukorda ja majanduslikku seisu, mille puhul otsitakse võimalusi täiendavateks katteallikateks, kuid eeldame otsustajatelt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ määruse järgimist, mille kohaselt peab seaduseelnõule eelnema väljatöötamiskavatsus ja selles sisalduma mõjude analüüs. 2025. aastal jõustuva muudatuse puhul ei ole tegemist kiireloomulise eelnõuga, seega pole ka põhjust seadusloome protsessi tagant kiirustada. Meile riigiasutustest laekunud info kohaselt on kavas käesolevat maksumuudatust kooskõlastusringilt naasnuna arutada valitsuses juba 4.mail, mis ei jäta ruumi ei sektoriga dialoogiks ega ka mõjude hindamiseks. Toome välja argumendid, miks majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamist käsitlev punkt tuleb viivitamatult ettevalmistatavast eelnõust välja tõsta: • Mõju-uuringu vajalikkus Majutusasutuste käibemaksuerisuse (9%) kaotamine ja käibemaksu järsk tõstmine 22% protsendile mõjutab ennekõike Eesti enda mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku käekäiku. Otsuste tegemine mõjuanalüüsita võib tuua vastupidise tulemuse soovitule ja olla kahjulik Eesti riigile. Konkreetse muudatuse tulemusel võib Eesti tulevikus hoopis kaotada riigieelarve laekumistes seda nii laekuvate maksude kui ka turismi poolt vähenevate vahendite arvelt. 2022. aastal külastas Eestit 3,5 mln välisturisti, kes kulutasid kokku 1,2 mld eurot. 2022 välisturistide külastatavus jääb veel kolmandiku võrra maha pandeemia-eelsest ajast. Uuringud näitavad, et iga turisti puhul läheb tema poolt sihtkohas tehtavatest kulutustest vaid 20% majutusele ning ülejäänud vahendid suunab ta sihtriigi majandusse läbi erinevate ettevõtete ja tegevusvaldkondade. Mõju-uuring peab olema põhjalik, protsessi tuleb kaasata puudutatud osapooled. • Naaberriikidele konkurentsivõime osas alla jäämine Suures osas EL-i riikides kehtib turismisektorile vähendatud käibemaksumäär ning hotellidel on vähendatud käibemaksuerisus peaaegu kogu maailmas. Eestis praegu kehtiv üheksaprotsendiline käibemaks majutusasutustele pole erakordselt madal, vaid Euroopa võrdluses pigem keskmine. Käesoleva muudatuse jõustumisel ei suuda Eesti riik naaberriikidega võrreldes turismi sihtriigina konkurentsivõimelisena püsida. Oleksime käesoleva muudatusega (käibemaks 22%) Euroopas Taani järel (25%) teised, samal ajal kui kogu meie regioon püsib 9-12% käibemaksu tasemel. Leedus on käibemaksu määr majutusasutustele 9%, Lätis, Rootsis, Norras 12% ja Soomes 10%. Enamus Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib käibemaksu soodusmäär ka meie valdkonnaga tihedalt seotud toitlustusteenusele. Majutuse käibemaksu tõstmine suurendab juba olemasolevat ebavõrdsust veelgi. Naaberriigid on juba enda peal kogenud, et iga maksutõus pidurdab sektori arengut ning maksulangetus jällegi soodustab. Näiteks Leedu majutussektori majandusnäitajad paranesid märkimisväärselt pärast üleminekut käibemaksu standardmääralt (21%) jälle soodusmäärale (9%) jaanuaris 2015. • Löögi alla on pandud juba niigi räsitud sektor Riik seab ebaõiglaselt löögi alla koroonakriisist, sõja mõjudest ja energiakriisist räsitud külalislahkuse sektori, millest suur osa ei pruugi käibemaksu erisuse kaotamist üle elada, kuna sisemisi reserve sektoril enam pole. Majutusasutuste käibemaksutõus üheksalt protsendilt 22- le tähendab 2,4- kordset maksutõusu, mis on põhjendamatult järsk ja tähendab paljude ettevõtete uste sulgemist. Seda eriti just maapiirkondades, mis tähendab lööki regionaalsele ettevõtlusele ja ääremaastumise süvenemist. Majutussektori jaoks rekordilisel 2019. aastal oli Statistikaameti andmetel sektori kogukasum ca 30 mln eurot. Järgnevad koroona-aastad aga muutsid üldpilti märgatavalt ning majutussektor pole tekkinud kahjumist veel siiani välja tulnud. Samal ajal on kulubaas ülikiire inflatsiooni tõttu tõusnud enam kui 20%. Soovime arutada alternatiivlahendusi Näeme, et riik ei ole kasutanud kõiki võimalusi konkreetses valdkonnas võimalike katteallikate kaardistamiseks. Majutusasutuste käibemaksu tõus annab põhjendamatu eelise AirBnB ja selle laadsetele majutustele, kuna see turg on veel korralikult reguleerimata. Hinnanguliselt on Eesti majutusmahust kolmandik reguleerimata üüriturg, mis tähendab, et ka umbes kolmandik võimalikust maksutulust on kokku kogumata. Näiteks Norra kehtestas 2021. aastal broneerimisplatvormidele maksude raporteerimise kohustuse ja maksuamet sai sama aasta kohta menetlemiseks kuue miljoni eurose käibe. Kui siiski tuleb kaaluda käibemaksumäära tõusu majutusasutustele, peaks see olema võrreldav ja konkurentsivõimeline meie regiooni riikidega, mitte ülijärsk 2,4-kordne tõus, nagu seda praegune plaan ette näeb. Et vältida maapiirkondade veelgi ääremaastumist ja regionaalse ettevõtluse pidurdumist, palume Rahandusministril kaaluda üle-Eestilisi ettepanekuid: • Tõsta majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise punkti planeeritavast maksude kobareelnõust välja (Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude esitamine kooskõlastamiseks RAM/23-0417). • Korraldada vastavad mõjuanalüüsid konkreetse ajakavaga ja vajalikke osapooli kaasates. • Astuda sektori ja regiooni esindajatega sisukasse dialoogi võimalike alternatiivide ja lahenduste osas. • Reguleerida kiiremas korras AirBnB ja selle laadsete majutuste üüriturgu, mis on ligikaudu kolmandik Eesti majutusmahust ja ka kolmandik võimalikust maksutulust. Jääme ootama tagasisidet oma ettepanekutele ja oleme valmis dialoogi alustamiseks esimesel võimalusel. Lugupidamisega, Urmas Pilt SA Saaremaa Turism Juhatuse liige Fred Siimpoeg Saaremaa Ettevõtjate Liit Juhatuse esimees Rainer Paenurk SA Saare Arenduskeskus Juhataja Raido Liitmäe Muhu Vallavanem
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel