Hiiumaa Vald Teie 21.03.2023 nr 8-4./46-2
Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 28.04.2023 nr 15-3/2132-2
Arvamus Meremäe kinnistu
detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta
Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 21.03.2023 Rahandusministeeriumile
taotluse seisukoha saamiseks Salinõmme külas Meremäe kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud
ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad,
KSH eelhinnang ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meremäe detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi
eelnõu).
Planeeringuala on maatulundusmaa sihtotstarbega Meremäe kinnistu (63902:001:0570,
suurus 2,67 ha), kõlvikuliselt koosseisult mets, muu maa, õuemaa ja looduslik rohumaa.
Detailplaneeringu eesmärk on moodustatavale krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala
elamu, abihoonete, sadamahoone ja juurdepääsutee rajamiseks. Planeeringualale on
juurdepääs Suuremõisa-Salinõmme (12122) riigiteelt ja Meremäe (6390219) erateelt.
Planeeringualal on elamu (115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur
(115010804) ja sadama kai (291670118).
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala
Salinõmme-Õunaku II klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, kus sobivad
ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad, tuleb järgida kohalikku
ehitustraditsiooni ja hooned hoolikalt maastikku sobitada. Maakonnaplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust,
kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see
ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
Planeeringuala paikneb Väinamere hoiualal, mis kuulub Natura 2000 Väinamere linnu- ja
loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise
tõenäosus ja see asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.
Pühalepa valla 21.10.2003 kehtestatud Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna
osaüldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu
kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas osaliselt pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega
alal, osaliselt alal, kuhu juhtotstarvet ei ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ehitusõigusega krundi suurus 0,5 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna
ehituskeeluvööndi ulatust.1
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Kuna KSH eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine asjakohane. Samas palume PlanS § 4
lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et
planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid
uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Eelnõus on toodud, et ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda
energiatõhususe põhimõttest. Täiendavalt palume lisada, et hoonete projekteerimisel tuleb
lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest ja küttesüsteemi valikul on soovitav
eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi.
3. Planeeringualale jääb Läänemere kallasrada. PlanS § 126 lõike 1 punkt 10 kohaselt on
detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel
lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale
planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda,
kuidas ja millistel tingimustel juurdepääs tagatakse ning milliseid meetmeid tuleb selleks
vajadusel rakendada.
4. Detailplaneering on dokument, millega omavalitsus määrab, kuidas planeeritavat ala
tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh
keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike arvamusi.
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu
muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas
nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu
koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle
menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil
valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma
erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude
ja vajadustega.
Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab
üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Tulenevalt
PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu üldplaneeringu teksti ja
jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume eeltoodut planeeringu koostamisel
arvestada.
Juhime ka tähelepanu, et haldusmenetluseseaduse (HMS) § 56 kohaselt peab haldusakt
olema põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida
1
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on
200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m
kõrgune samakõrgusjoon.
2
kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põhjendused ja
põhikaalutlused tuleb esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas
dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Palume esitatud eelnõud täiendada
üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalutluste ja põhjendustega.
5. Palume detailplaneeringu koostamisel juhinduda detailplaneeringute nõustikus toodud
soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/). Juhime tähelepanu, et riigihalduse
ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt
mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
Määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku
omavalitsuse õigusaktidest (määrus § 1 lõige 2).
6. Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige
uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse
veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad
sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja
vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat
teavet. Juhime tähelepanu, et kui detailplaneeringu koostamisel sõlmitakse lepinguid, on
need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada
kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Palume detailplaneeringu eelnõu esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 81 lõike 1 kohaselt
arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3