dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 1. märts 2023
Viit
1.4-1/774-3
Registreeritud
1. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Kristel Mesilane (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎10-4782-3 01.03.2023 Väljaminev kiri.bdoc337 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.02.2023 Eurosec Meie 01.03.2023 nr 10-4/782-3 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud hr Villo Pöördusite Justiitsministeeriumi poole kirjaga, mis puudutab ärisaladuse kaitse küsimusi riigihangete seaduse (edaspidi RHS), ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) ning avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) alusel. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt annab Justiitsministeerium õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seega on Justiitsministeeriumil võimalik vastata kirjale osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse vastavalt Justiitsministeeriumi pädevusvaldkonnale. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1). Avaliku teabe seadus on üldseadus, mida tuleb avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldajal üldjuhul alati kohaldada tema valduses oleva avaliku teabe seaduses sätestatud avaliku teabe tunnustele vastava teabe avalikustamise korra ja juurdepääsupiirangute aluste suhtes. Avaliku teabe seadust ei kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas juhul, kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti (AvTS § 2 lg 2 p 4) 1. Avaliku teabe mõiste on sätestatud AvTS § 3 lõikes 1 ja see on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nimetatud teabele juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Alused teabele juurdepääsu piiramiseks on sätestatud avaliku teabe seaduse §-s 35. Seega avaliku teabe seadus lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand. Õiguse tõlgendamise üldiste reeglite kohaselt tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt. See tähendab, et teabele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs, kui seadusest ei tulene selget alust juurdepääsu piiramiseks. 1 Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1265 p 19 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 AvTS § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Seega on teabevaldaja kohustatud vastava aluse esinemisel kehtestama teabele juurdepääsupiirangu. Sealjuures võib teabevaldaja piirangu kehtestada juhul, kui ta on koos ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isikuga hinnanud ärisaladusena piirangu alla kuuluva teabe kaitse põhjendatust 2. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusega (EKTÄKS) on muu hulgas Eesti õigusesse üle võetud ärisaladuse kaitse direktiiv (2016/943) 3. EKTÄKS § 5 lg 2 defineerib ärisaladuse tuginedes viidatud direktiivi artikli 2 punktile 1, mis omakorda lähtub TRIPS lepingu 4 artikli 39 lõikes 2 toodud mõistest. Sätte kohaselt peetakse ärisaladuseks teavet, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Oluline on märkida, et teavet saab olenemata selle sisust või olemusest pidada ärisaladuseks üksnes juhul, kui see vastab kõigile kolmele ülalnimetatud tingimusele. See tähendab, et ka riigihanke kaudu tellitud asja, teenust või ehitustööd puudutav teave võiks ülaltoodud kumulatiivsete tingimuste täitmisel olla kaitstav ärisaladusena. Ärisaladuse direktiivi põhjenduspunkti 18 kohaselt ei tohiks direktiiv (mille valguses peaks ka riigisisest õigust tõlgendama) vabastada riigiasutusi konfidentsiaalsuskohustusest, mida nad peavad täitma seoses ärisaladuse omajate poolt neile edastatud teabega olenemata sellest, kas need kohustused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses. Sellised konfidentsiaalsuskohustused hõlmavad muu hulgas kohustusi seoses avaliku sektori hankijale hankemenetluste raames edastatud teabega. Peale riigihankemenetluse lõppemist hankelepingu sõlmimisega reguleerivad ärisaladusega seonduvaid küsimusi eelkõige EKTÄKS § 5 lg 2 ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 (samas võib hankija tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks ka mõnel muul alusel). Juurdepääsupiirangu tähtajad sätestab avaliku teabe seaduse § 40, mille lõike 1 kohaselt kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Nii piirangu kehtestamisel, kui pikendamisel tuleb teabevaldajast piirangu kehtestajal hinnata piirangu kehtestamise või pikendamise põhjendatust (vt ka eespool). Teabevaldaja on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle kehtestamise põhjus on kadunud (AvTS § 42 lg 1). Samas tuleb märkida, et EKTÄKS § 5 lõikes 2 toodud ärisaladuse regulatsioon (nagu ka selle aluseks olev direktiiv) ei mõjuta selliste liidu ega liikmesriigi õigusnormide kohaldamist, mille alusel nõutakse teabe, sealhulgas ärisaladuse, avalikustamist üldsusele või riigiasutusele (vt ärisaladuse direktiivi põhjenduspunkt 11). Samuti ei tohiks see mõjutada selliste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad riigiasutusel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks või mis võimaldavad kõnealustel riigiasutustel asjaomase teabe edasist avalikustamist üldsusele või nõuavad sellist avalikustamist. Seega juhul, kui mõni muu kehtiv seadus määrab teabe avalikuks, tuleb seda käsitleda erinormina EKTÄKS-s sisalduvate ärisaladust puudutavate normide suhtes 5. Seega tulebki lähtuda lisaks EKTÄKS-s sisalduvale definitsioonile ka nt AvTS sätestatust (vt selle kohta ülal). 2 Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2009 otsus asjas 3-08-1980 p 11 (tuleb tähele panna, et antud otsuses käsitletakse ärisaladust sel ajal kehtinud konkurentsiseaduse alusel) 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, 8. juuni 2016, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuse) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset. 4 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeśi lepingu) lisa 1C (Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights). Edaspidi TRIPS-leping (RT II 1999, 22, 123). 5 Vt seletuskiri ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu juurde, lk 5. Kättesaadav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9b6f21b8-db1c-436d-a045- Teie kirjas toodud konkreetsete eluliste asjaolude kohta saab õigusliku hinnangu anda Andmekaitse Inspektsioon vaidemenetluse raames või kohus halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste Nõunik Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kärt Nemvalts 620 8283 [email protected] Anu Suviste 620 8193 [email protected] 326913d80d22. Direktiivi põhjenduspunkti 11 kohaselt on selliste erinormidena silmas peetud nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel