Teie 01.02.2023
Eurosec
Meie 01.03.2023 nr 10-4/782-3
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud hr Villo
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole kirjaga, mis puudutab ärisaladuse kaitse küsimusi riigihangete
seaduse (edaspidi RHS), ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi
EKTÄKS) ning avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) alusel.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt annab
Justiitsministeerium õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või
nende eelnõude kohta.
Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse,
konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist
siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seega on
Justiitsministeeriumil võimalik vastata kirjale osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse vastavalt
Justiitsministeeriumi pädevusvaldkonnale.
Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja
igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna
põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1).
Avaliku teabe seadus on üldseadus, mida tuleb avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldajal üldjuhul
alati kohaldada tema valduses oleva avaliku teabe seaduses sätestatud avaliku teabe tunnustele
vastava teabe avalikustamise korra ja juurdepääsupiirangute aluste suhtes. Avaliku teabe seadust ei
kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas juhul, kui
need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti (AvTS § 2 lg 2 p 4) 1.
Avaliku teabe mõiste on sätestatud AvTS § 3 lõikes 1 ja see on mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib
nimetatud teabele juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Alused teabele juurdepääsu
piiramiseks on sätestatud avaliku teabe seaduse §-s 35.
Seega avaliku teabe seadus lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja teabe
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand. Õiguse tõlgendamise üldiste reeglite kohaselt
tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt. See tähendab, et teabele peab olema tagatud avalikkuse
juurdepääs, kui seadusest ei tulene selget alust juurdepääsu piiramiseks.
1 Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1265 p 19
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
AvTS § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Seega on
teabevaldaja kohustatud vastava aluse esinemisel kehtestama teabele juurdepääsupiirangu.
Sealjuures võib teabevaldaja piirangu kehtestada juhul, kui ta on koos ärisaladuse üle seaduslikku
kontrolli omava isikuga hinnanud ärisaladusena piirangu alla kuuluva teabe kaitse põhjendatust 2.
Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusega (EKTÄKS) on muu hulgas Eesti
õigusesse üle võetud ärisaladuse kaitse direktiiv (2016/943) 3. EKTÄKS § 5 lg 2 defineerib ärisaladuse
tuginedes viidatud direktiivi artikli 2 punktile 1, mis omakorda lähtub TRIPS lepingu 4 artikli 39 lõikes 2
toodud mõistest. Sätte kohaselt peetakse ärisaladuseks teavet, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et
hoida seda salajas.
Oluline on märkida, et teavet saab olenemata selle sisust või olemusest pidada ärisaladuseks üksnes
juhul, kui see vastab kõigile kolmele ülalnimetatud tingimusele.
See tähendab, et ka riigihanke kaudu tellitud asja, teenust või ehitustööd puudutav teave võiks
ülaltoodud kumulatiivsete tingimuste täitmisel olla kaitstav ärisaladusena. Ärisaladuse direktiivi
põhjenduspunkti 18 kohaselt ei tohiks direktiiv (mille valguses peaks ka riigisisest õigust tõlgendama)
vabastada riigiasutusi konfidentsiaalsuskohustusest, mida nad peavad täitma seoses ärisaladuse
omajate poolt neile edastatud teabega olenemata sellest, kas need kohustused on sätestatud liidu või
liikmesriigi õiguses. Sellised konfidentsiaalsuskohustused hõlmavad muu hulgas kohustusi seoses
avaliku sektori hankijale hankemenetluste raames edastatud teabega. Peale riigihankemenetluse
lõppemist hankelepingu sõlmimisega reguleerivad ärisaladusega seonduvaid küsimusi eelkõige
EKTÄKS § 5 lg 2 ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 (samas võib hankija tunnistada teabe
asutusesiseseks kasutamiseks ka mõnel muul alusel).
Juurdepääsupiirangu tähtajad sätestab avaliku teabe seaduse § 40, mille lõike 1 kohaselt
kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang alates dokumendi
koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte
kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui
juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Nii piirangu kehtestamisel, kui pikendamisel tuleb
teabevaldajast piirangu kehtestajal hinnata piirangu kehtestamise või pikendamise põhjendatust (vt ka
eespool). Teabevaldaja on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle
kehtestamise põhjus on kadunud (AvTS § 42 lg 1).
Samas tuleb märkida, et EKTÄKS § 5 lõikes 2 toodud ärisaladuse regulatsioon (nagu ka selle aluseks
olev direktiiv) ei mõjuta selliste liidu ega liikmesriigi õigusnormide kohaldamist, mille alusel nõutakse
teabe, sealhulgas ärisaladuse, avalikustamist üldsusele või riigiasutusele (vt ärisaladuse direktiivi
põhjenduspunkt 11). Samuti ei tohiks see mõjutada selliste õigusnormide kohaldamist, mis
võimaldavad riigiasutusel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks või mis võimaldavad kõnealustel
riigiasutustel asjaomase teabe edasist avalikustamist üldsusele või nõuavad sellist avalikustamist.
Seega juhul, kui mõni muu kehtiv seadus määrab teabe avalikuks, tuleb seda käsitleda erinormina
EKTÄKS-s sisalduvate ärisaladust puudutavate normide suhtes 5. Seega tulebki lähtuda lisaks
EKTÄKS-s sisalduvale definitsioonile ka nt AvTS sätestatust (vt selle kohta ülal).
2 Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2009 otsus asjas 3-08-1980 p 11 (tuleb tähele panna, et antud otsuses
käsitletakse ärisaladust sel ajal kehtinud konkurentsiseaduse alusel)
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, 8. juuni 2016, milles käsitletakse avalikustamata
oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuse) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset.
4 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)
asutamislepingu (Marrakeśi lepingu) lisa 1C (Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property
Rights). Edaspidi TRIPS-leping (RT II 1999, 22, 123).
5 Vt seletuskiri ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu juurde, lk 5. Kättesaadav
Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9b6f21b8-db1c-436d-a045-
Teie kirjas toodud konkreetsete eluliste asjaolude kohta saab õigusliku hinnangu anda Andmekaitse
Inspektsioon vaidemenetluse raames või kohus halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
Nõunik
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Kärt Nemvalts 620 8283
[email protected]
Anu Suviste 620 8193
[email protected]
326913d80d22. Direktiivi põhjenduspunkti 11 kohaselt on selliste erinormidena silmas peetud nt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43); Euroopa Parlamendi ja nõukogu
6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade
otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete
kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13); Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja
nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).