KÄSKKIRI
01.03.2023 nr 56
Riigieelarveline toetus 2023. a maakondliku
arenguülesande ja teiste ülesannete täitmiseks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktile 1, riigieelarve seaduse § 53 lõikele
7, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi
põhimäärus § 9 punktile 26 ja kooskõlas § 10 lõikega 1:
1. Annan tegevustoetust käesolevas käskkirjas nimetatud tingimustel lisas 1 välja toodud
juriidilistele isikutele kohalike omavalitsusüksuste ühiselt täidetavate seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks. Toetus on ette nähtud kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesande kavandada ühiselt maakonna
arengut ja suunata selle elluviimist, rahvatervise seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud
omavalitsuste ühiselt täidetavate rahvatervise alaste ülesannete täitmiseks ja
siseturvalisuse arengukava 2020-2030 alusel turvalisuse valdkonnas ning
kultuurivaldkonnas ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks, mille loetelu on toodud
lisas 1.
2. Toetuse saajal tekib õigus saada toetust pärast riigieelarvelise toetuse kasutamise
lepingu (edaspidi leping) sõlmimist Rahandusministeeriumiga (pakkumusega
nõustumine).
3. Kinnitan lepingu tingimused (lisa 2), mida käsitatakse kättesaamisel lepingu
sõlmimise pakkumusena lisas 2 toodud tingimustel.
4. Leping loetakse iga konkreetse juriidilise isiku suhtes sõlmituks käskkirjas nimetatud
juriidilise isiku allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud nõustumuse
esitamisega Rahandusministeeriumile. Nõustumus tuleb pealkirjastada „Nõustumus
riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks“ ja saata e-posti aadressil
[email protected].
5. Rahandusministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on regionaalarengu osakonna
maakondliku arendustegevuse nõunik Urmas Kase, tel 7155 867, e-post
[email protected] või teda asendav isik.
6. Rahandusministeerium kannab lisas 1 sätestatud summa juriidilise isiku
arveldusarvele 14 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingupoolte poolt.
7. Sõltumata lepingu sõlmimise ajast on toetuse saaja õigustatud tegema sihtotstarbelisi
kulusid alates 1. jaanuarist 2023.
8. Kinnitan pakkumusega nõustumuse ning toetuse kasutamise tegevusaruande vormi ja
toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse vormi (lisa 3, 4 ja 5).
9. Lepingu muutmise korral on lepingu muudatuse Rahandusministeeriumi poolt
allkirjastamiseks volitatud regionaalvaldkonna asekantsler.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa(d):
1) Lisa 1: Toetuse saajate nimekiri;
2) Lisa 2: Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu tingimused;
3) Lisa 3: Nõustumuse vorm: „Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
sõlmimiseks“;
4) Lisa 4: Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm;
5) Lisa 5: Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse vorm.
KINNITATUD
Lisa 1
2023. aasta
Kokku maakondlikuks arendustegevuseks¹, rahvatervise² ja
Kagu-Eesti
Maakonna asutus maakonna turvalisuse nõukogu tööks, kultuurivaldkonna
programm⁴
ülesannete³ täitmiseks
Harjumaa Omavalitsuste Liit 302 030
Hiiumaa Vallavalitsus 100 022
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 237 271
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 117 788
Järvamaa Arenduskeskus 119 450
Läänemaa 110 569
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 147 086
Põlvamaa Omavalitsuste Liit 146 218 54 277
Pärnumaa Omavalitsuste Liit 174 487
Raplamaa Omavalitsuste Liit 123 245
Saaremaa Vallavalitsus 123 335
Tartumaa Omavalitsuste Liit 241 087
Valgamaa Arenguagentuur 152 802 54 277
Viljandimaa Omavalitsuste Liit 151 526
Võrumaa Arenduskeskus 188 084 54 277
1
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesanded.
Maakonna arengu kavandamine ja suunamine:
• ettevõtluse, tööturu, arengupotentsiaali jm analüüs;
• arengudokumentide (arengustrateegia, valdkondlikud arengukavad) koostamine ja elluviimise seire;
• arendustegevuste ja –projektide kavandamine ja elluviimine;
• maakonna arenguhuvide esindamine riigi keskvalitsusega suhtlemisel (sisendi andmine strateegiatesse, osalemine üleriigiliste
investeeringute kavandamisel ja eelnõude väljatöötamisel);
• investeeringute toomine maakonda;
• erinevad riigi investeeringutoetustega seonduvad tegevused (investeerimisvajaduste kaardistamine, projektide valikus või
programmide rakendamises osalemine jms).
Maakondlik võrgustikutöö ja piirkonna turundamine:
• KOV, riigiasutuste ja teiste koostööpartnerite koostöö koordineerimine (nt erinevad koostöökogud);
• KOV arendusvaldkonna spetsialistide võimekuse arendamine (konsultatsioonid, nõustamine, koolitused, ühisarutelud jms);
• osalemine erinevate maakonna arengut mõjutavate organisatsioonide juhtimises;
• erinevate ettevõtluskonkursside, tunnustusürituste, turismiürituste, maakondlike foorumite korraldamine;
• maakonna mainekujundus, kohaturundus, erinevad trükised ja informatsiooni levitamine.
Maakondlik väliskoostöö:
• sõpruspiirkondadega koostöö edendamine;
• osalemine rahvusvaheliste koostööorganisatsioonide töös;
• osalemine piiriülese koostöö projektides ja tegevustes.
Ülesannete täitmiseks on Ida-Viru, Viljandi ja Kagu-Eesti maakondadele eraldatud valemipõhisele toetusele lisaks täiendavat piirkondlikku
tegevustoetust varasemalt rakendatud VF viisalõivu kompenseerimise toetusskeemi ning Vana-Võromaa ja Mulgi tegevustoetuse
vahendite arvelt.
2
Rahvatervise seaduse § 10 lõikes 1 ja Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 alusel ülesanded:
1. analüüsida rahvastiku tervise seisundi, sh tervisealase ebavõrdsuse ja siseturvalisuse olukorda maakonnas, koostada ülevaateid ja
aruandeid, sh tehes selleks vajaliku koostööd asjaomaste asutuste ja ühingutega ning vajadusel tellida analüüse, ekspertarvamusi ja
uuringuid ning koordineerida nende koostamist.
2. korraldada huvikaitset rahvatervise ja siseturvalisuse valdkonnas ja kavandada strateegiliste eesmärkide ja tegevusi sh tagada
valdkonna kavandamine maakonna arengustrateegia jt plaanide koostamises.
3. koordineerida rahvatervise ja siseturvalisuse valdkonna tegevuste elluviimist ning vajalike tervist ja turvalisust toetavate teenuste
pakkumist maakonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete mõjurite ohjamiseks.;
4. valmistada ette ja toetada rahvatervise ja siseturvalisuse valdkonna juhtimiseks vajalike võrgustike (sh tervise ja turvalisuse nõukogu)
loomist, arendamist ja töö korraldamist sh korraldada ja vajadusel tellida arendamiseks vajalikke koolitusi ja seminare, korraldada
võrgustikeks vajalike kogude loomist ja töökorralduse väljatöötamist,.
5. juhendada ja nõustada kohalikke omavalitsusi ja teisi osapooli valdkondlike tegevuste analüüsimisel, kavandamisel ja elluviimisel sh
rahvatervise ja siseturvalisuse teemade kajastamisel kohaliku omavalitsuse arengukavas jt plaanides, kohaliku võrgustikutöö
arendamises ja kogukondade võimestamises.
6. osaleda valdkonna riiklikes võrgustikes, koostöös asjaomaste riigiasutustega koordineerida riiklike rahvatervise ja siseturvalisuse
alaste tegevuste sh programmide ja toetusmeetmete elluviimist maakonnas sh koordineerida, korraldada ja tagada riiklike eraldiste ja
välisvahendite kasutamist ja selle korrektsust.
3
Kultuurivaldkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:
1) maakonna kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine ning maakondlike arengustrateegiate ja teiste maakonna või regiooni
arengueeldusi loovate kultuurivaldkonna kavade väljatöötamine, täiustamine ja elluviimine;
2) üleriigiliste laulu- ja tantsupidude maakondliku komisjoni töö korraldamine;
3) koostöö korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste, erinevate kultuuriasutuste ning -organisatsioonide, koolide ja teiste
institutsioonidega;
4) maakonna kultuurialase ühistegevuse koordineerimine ja korraldamine;
5) maakonna ja kohaliku identiteedi teadvustamine ning kultuuriajaloolise eripära ja järjepidevuse säilitamine ning kaitsmine;
6) maakonna kultuurisituatsiooni analüüs ja arenguprotsessidele hinnangu andmine;
7) kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste, koolide ja teiste institutsioonide nõustamine kultuurivaldkonda kuuluvates küsimustes;
8) kultuuriteabe kogumise korraldamine, analüüsimine, vahendamine ja levitamine.
⁴ Kagu-Eesti maakondadele on eraldatud Kagu-Eesti programmi toetust kolme maakonna üleste arendustegevuste, sealhulgas Kagu-
Eesti mainekava, elluviimiseks.
KINNITATUD
01.03.2023käskkirjaga nr 56
Lisa 2
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPINGU
TINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on
reguleerida Rahandusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku
(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.
1.2. Toetuse andja ja toetuse saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses
iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud
kohustuste täitmise eest.
1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle
juurde kuuluvate dokumentidega.
1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda
suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud
lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.
1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)
lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste
realiseerimiseks;
1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad
volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste
dokumentidega.
1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja
muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu objektiks on riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud eesmärgi toetamiseks
rahaliste vahendite toetuse saajale eraldamine põhimäärusest või põhikirjast tulenevate
ülesannete ja arengudokumentides määratud eesmärkide täitmiseks (edaspidi toetus) ning selle
toetuse saaja poolt kasutamine lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides sätestatud
viisil ja tingimustel.
2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning säästlikku
ja majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike
tegevuste elluviimisel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Toetuse saaja:
3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub toetuse arvelt lepingus
sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest;
3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, juhul kui see on nõutav;
3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni,
esitades toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud
eelarveaasta kohta. Toetuse kasutamise aruandeid esitatakse 14 tööpäeva jooksul peale
eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni. Tegevusaruandes tuleb kirjeldada,
milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded algselt
planeeritust;
3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud
koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse andja nõudmisel
esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad
omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt teostatud ostude kohta;
3.1.5. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse
kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja
toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist;
3.1.6. tagab lepingu punktis 3.1.5 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma
asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse;
3.1.7. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele
lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul;
3.1.8. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise
seadusele, v.a juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Juhul kui toetuse
saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, siis on ta kohustatud toetusena saadud toetuse kohta
pidama eraldi kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavad maksedokumendid
raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul;
3.1.9. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel riigihangete
seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes hankija;
3.1.10. järgib toetuse kasutamisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut,
kui punktis 1.1 nimetatud toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina tegevuses osalejale
nimetatud määruses artikli 3 mõistes:
3.1.10.1. vähese tähtsusega abi kokku ei tohi koos käesoleva lepingu alusel edasi antava abiga
ületada jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi
andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud
erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;
3.1.10.2. vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised
ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2
kohaselt;
3.1.10.3. vähese tähtsusega abi edasi andmisel kohustub toetuse saaja kontrollima abisaaja
vähese tähtsusega abi jääki enne abi andmist ja veenduma, et vähese tähtsusega abi jääk
võimaldab abi edasi anda;
3.1.10.4. vähese tähtsusega abi edasi andmise korral kohustub toetuse saaja pidama arvestust
antava abi kohta, teavitama ettevõtjaid abi andmisest ning esitama andmed toetuse andmise
kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi registrile;
3.1.10.5 toetuse saaja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos
teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kava raames viimasest üksikabi
andmisest.
3.1.11. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad
toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega;
3.1.12. teavitab toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis
võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;
3.1.13. teavitab viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse
kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu
muutmiseks.
3.2. Toetuse andja:
3.2.1. kannab toetuse vastavalt riigihalduse ministri käskkirjas toodud tingimustele toetuse
saaja arvelduskontole;
3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;
3.2.3. võib hinnata toetuse sihipärast kasutamist.
4. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitus
4.1. Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult pärast toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui
toetuse saamisele järgneva kalendriaasta 1. detsembril, esitama toetuse andjale toetuse
sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse ning vajadusel teisi andmeid toetuse kasutamise kohta.
Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusega kinnitab toetuse saaja toetuse
sihtotstarbekohast kasutamist.
4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole
vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.
4.3. Toetuse saaja esitatud toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse õigsust on igal ajal
õigus kontrollida toetuse andjal või tema poolt määratud isikul.
5. Vastutus lepingu rikkumise eest
5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies
ulatuses.
5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on
toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse
saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega,
ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma.
5.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks
antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest
asjaoludest, on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest
vastava kirjaliku avaldusega toetuse saajale.
5.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või
mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist
kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu
toetuse või selle osa tagastamist.
5.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva
jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest.
5.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse
saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summast
iga viivitatud päeva eest.
5.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool
peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu
asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60
(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
6. Teadete esitamine ja volitatud esindajad
6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema
edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti
poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga
on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
6.2. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul
kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist
poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt
kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud
kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
6.4. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus esindada toetuse andjat kõikides lepingu
täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu
objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
7. Lõppsätted
7.1. Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib
kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni.
7.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega.
7.3. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu
ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud
dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis
vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.
7.4. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist)
kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:
7.4.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;
7.4.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 5.8 sätestatule.
7.5. Toetuse andjal on õigus lisaks eeltoodule leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata
erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või
pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel.
7.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms).
7.7. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega
seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste
loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ja
sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele.
7.8. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus
olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud
juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse
seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
7.9. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
7.10. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel,
välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks
kasutamiseks.
KINNITATUD
01.03.2023käskkirjaga nr 56
Lisa 3
Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks
Käesolevaga annan ……[toetuse saaja nimi] nimel riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
pakkumusele nõustumuse.
Olen teadlik, et nõustumuse avaldamisega loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping
sõlmituks. Ühtlasi kinnitan, et olen teadlik asjaolust, mille kohaselt loetakse riigieelarvelise
toetuse kasutamise leping sõlmituks ……[viide käskkirjale] ja selle lisas 2 toodud tingimustel
ning toetuse saaja on kohustatud neid täitma.
Olen teadlik, et toetuse kasutamisel riigiabina rakenduvad riigieelarvelise toetuse kasutamise
lepingu punktis 3.1.10. toodud tingimused.
[Toetuse saaja nimi]… kontaktisiku nimi ja kontaktandmed lepingu täitmisel
on: …[kontaktisiku nimi ja kontaktandmed].
[Toetuse liik]toetus summas ……………... [summa eurodes] palun üle kanda järgnevale
arveldusarvele [panga nimi ja arveldusarve number, vajadusel ka viitenumber].
(allkirjastatud digitaalselt)
[Allkirjastaja nimi]
KINNITATUD
01.03.2023käskkirjaga nr 56
Lisa 4
Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm1
Lepingu nr:
Aruande esitaja:
Toetuse kasutamise periood:
1. Tegevuse maksumus:
2. Tegevuse kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms):
3. Tegevuse olulisemad tulemused:
4. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga
(millest tulenevalt)?
Aruande koostamise kuupäev:
Aruande koostanud:
1
Kagu-Eesti programmi tegevused tuleb eraldi märkida lähtudes ülaltoodud tegevusaruande vormi ülesehitusest.
KINNITATUD
01.03.2023käskkirjaga nr 56
Lisa 5
Toetuse sihtotstarbe kohase kasutamise kinnitus
Mina, [toetuse saaja nimi ning ametikoht] kui toetuse saaja allkirjaõiguslik isik, kinnitan, et
oleme [kuupäev] seisuga kasutanud Rahandusministeeriumilt saadud toetuse (objekt) [summa]
eurot lepingus ette nähtud sihtotstarbe kohaselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
[Allkirjastaja nimi]