dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Simiste küla Põlluingli dp kehtestamise ja Võiküla Lagle dp menetluse lõpetamise teade

Rahandusministeerium · 1. märts 2023
Viit
15-3/1541-1
Registreeritud
1. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muhu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2023

Failid

  • 📎DD100_Põlluingli.asice1508 KB
  • 📎E-kiri.pdf343 KB
  • 📎otsus_nr_88-_Simiste_Polluingli_dp_kehtestamine (1).asice121 KB
  • 📎otsus_nr_89-_Voikula_Lagle_dp_lopetamine.asice119 KB

Sisu (failidest)

MUHU VALLAVOLIKOGU OTSUS Hellamaa 22. veebruar 2023 nr 88 Simiste küla Põlluingli katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine Muhu Vallavolikogu algatas oma 16.03.2022. a otsusega nr 32 Simiste külas asuva Põlluingli katastriüksuse (katastritunnus 47801:001:0988, pindala 10734 m2) detailplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Muhu Vallavalitsus kinnitas 10.05.2022. a korraldusega nr 154 detailplaneeringu lähteseisukohad. Muhu vallavolikogu 25.01.2023.a otsusega nr 80 laiendati planeeringuala osaliselt Saare katastriüksusele (katastritunnus 47801:001:0987, sihtotstarve maatulundusmaa, katastriüksuse pindala 6.09 ha). Laiendatud planeeringuala hõlmab kogu Simiste küla Põlluingli katastriüksust ning Saare katastriüksust ranna ehituskeeluvööndisse kavandatava juurdepääsutee ulatuses. Planeeringuala suurus kokku on ca 1,1 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on ajaloolise talukoha taastamine selle algses kohas ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine kavandatud tegevuse võimaldamiseks. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamisest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringu (töö nr 04-22-DP) koostaja on osaühing DP Projektbüroo. Detailplaneeringuga nähakse ette katastriüksusele ühe hoonestusala moodustamine. Hoonestusalale on lubatud rajada elamu ja kuni 4 abihoonet, ehitusaluse pindalaga kokku kuni 600 m2. Hoonestusala on kavandatud ajaloolise hoonestuse lähiümbrusesse, osaliselt kiviaiaga piiritletud alale. Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud ajaloolisesse juurdepääsukohta kavandatava uue tee kaudu. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks hoonestusala ja kavandatava juurdepääsutee ulatuses. Koostatud detailplaneering on kooskõlas Muhu valla üldplaneeringuga. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Vastavalt üldplaneeringule on aladel, kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Põlluingli detailplaneeringuga kavandatu vastab soovituslikule maakasutussuunale. Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Vastavalt Muhu valla üldplaneeringus sätestatule soositakse külade ajaloolise struktuuri säilitamiseks ja taastamiseks elamute rajamist eelkõige endistele talukohtadele algses kohas. Nimetatud tingimustega on arvestatud – ehitised on kavandatud ajalooliste hoonete ja rajatiste asukohta ning lähiümbrusesse, mis praegusel hetkel on suures osas kasutusel püsirohumaana. Põlluingli katastriüksus on hoonestamata, kuid ajalooliselt paiknes kinnistul Põllu talu, mis tänaseks on hävinenud. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusega ei nähta ette olulisi muudatusi maastikustruktuuris ega maakasutuses. Tähelepanu on pööratud vajadusele leida ümbritseva keskkonnaga harmoneeruv lahendus. Hoonestusala on kavandatud osaliselt üldplaneeringuga määratletud väärtuslikule põllumajandusmaale, mis üldjuhul välistab ehitustegevuse. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise kui ehitise ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas, ehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega, ehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist ning ehitise ehitamise tulemusena säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Planeeringuga on kavandatud hoonestus põllumassiivi servaalale kõrghaljastusega piirneva põllumassiivi sopi sisse ning juurdepääsutee on kavandatud põllumassiivi serva. Põllumassiivi pindala väheneb vähesel määral, kuid ehitiste rajamine ei halvenda ülejäänud põllumassiivi kasutamist, ei tükelda põllumassiivi ega sea muid täiendavaid piiranguid. Lammaste kasvatamine planeeringualal hoiab ala võsastumast. Looduskaitselised kitsendused välistavad hoonestuse kavandamist põllumajandusmaalt välja jäävale alale. Planeeringuala asub suures osas muu valla üldplaneeringuga määratletud rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õueala, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) rajamine külastruktuuri arvestavalt rohelise võrgustiku tugialale või koridori äärealale. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib koridoride aladel aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Põlluingli detailplaneeringuga on kavandatud hoonestus põllumassiivi servaalale, kus inimtegevuse mõjud on juba hetkel suuremad. Piirete rajamine on lubatud vaid hoonestusalale, mis jääb pindalalt alla üldplaneeringus sätestatud piiri. Planeeringu lõunaosa ja mereäärne ala säilib looduslikuna tagades võrgustiku sidususe säilimise ning võimaldades loomade vaba liikumist. Planeeringuala asub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Väikese väina loodus- ja Väinamere linnualal. Siseriiklikult on see osa maaüksusest kaitse all Väikese väina hoiualana. Maaüksuse kaitstava loodusobjekti piiridesse jääval osal on inventeeritud hoiuala kaitse-eesmärkideks olevad poollooduslikud kooslused rannaniidud (1630*) ja lood (6280*). Planeeringuala lääneservas on leitud ja inventeeritud II kaitsekategooria liigi emaputk ja III kaitsekategooria liigi kahkjaspunane sõrmkäpp kasvukoht ning lõunaosas väikeses ulatuses III kaitsekategooria liikide harilik käoraamat ja rohekas käokeel kasvukohad. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud ehitisi eelnimetatud kaitstavate loodusobjektide piiridesse. Muhu Vallavalitsus korraldas 01.06.2022–30.06.2022 detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku, mille kestel oli kõigil võimalik esitada arvamust planeeringu eskiislahenduse osas. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 01.07.2022. Eskiislahenduse avaliku väljapaneku jooksul esitas omapoolsed märkused Keskkonnaamet. Detailplaneeringut täiendati ja parandati esitatud märkustest lähtuvalt. Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd vastavalt Vabariigi valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. • Päästeamet on oma 25.07.2022. a kirjaga nr 7.2-3.4/ 4636-2 kooskõlastanud detailplaneeringu tuleohutusosa. • Keskkonnaamet on oma 26.07.2022. a kirjaga nr 6-2/22/5622-6 andud detailplaneeringule tingimusliku kooskõlastuse. Kooskõlastuskirjas on välja toodud vajadus parandada detailplaneeringus kasutatud mõisteid, täpsustada kavandatava kallasrajale juurdepääsu olemust ning näha ette ka kavandatava juurdepääsutee osas ehituskeeluvööndi vähendamine. Nimetatud täpsustused viidi detailplaneeringusse sisse. Detailplaneering esitati arvamuse avaldamiseks naabermaaüksuste omanikele ja puudutatud isikutele. Ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki arvamust. Muhu Vallavolikogu võttis oma 17.08.2022 otsusega nr 54 vastu Simiste Põlluingli detailplaneeringu ning suunas selle avalikule väljapanekule. Väljapanek toimus 06.09.2022 – 06.10.2022. Avaliku väljapaneku kestel ei esitatud detailplaneeringu lahenduse osas ühtegi arvamust. Detailplaneeringu avalikul arutelul 13.10.2022.a. tegi huvitatud isik ettepaneku viia elamu suurim lubatud kõrgus vastavusse üldplaneeringus sätestatuga. Detailplaneeringu algatamise hetkel kehtis Muhu vallas üldplaneering, mis lubas maksimaalselt 7,5 m kõrguste hoonete püstitamist. Alates 01.07.2022 kehtiva üldplaneeringu kohaselt on võimalik rajada kuni 9 m kõrguseid elamuid. Planeeringut täiendati vastavalt ettepanekule. Keskkonnaamet andis 12.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/5622-9 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Keskkonnaamet kinnitas 16.01.2023. a kirjaga nr 6-2/22/5622-12, et varasem nõusolek jääb kehtima ka laiendatud planeeringuala puhul. Rahandusministeerium on 08.02.2023 kirjas nr 15-3/8544-2 andnud detailplaneeringule heakskiidu, asudes seisukohale, et detailplaneeringuga on lahendatud Planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud kohustuslikud ja muud asjakohased ülesanded, detailplaneeringu koostamine on läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. Detailplaneeringu lahenduse kaalutlused on piisavalt põhjendatud. Samuti on kaalutlused üldplaneeringu muutmise osas piisavalt põhjendatud ning need on toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3. „Muhu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek“ Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lg 1 ja lähtudes eeltoodust, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Simiste küla Põlluingli katastriüksuse detailplaneering. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule (94701 Liiva, Muhu vald, Saare maakond) Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale (Rüütli 19, 80010 Pärnu) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel volikogu esimees Saatja: Maa- ja planeeringunõunik <[email protected]> Saadetud: 28.02.2023 16:38 Adressaat: <"info keskkonnaamet ee">; <"RAM Info">; <[email protected]> Teema: Simiste küla Põlluingli dp kehtestamise ja Võiküla Lagle dp menetluse lõpetamise teade Manused: otsus_nr_88-_Simiste_Polluingli_dp_kehtestamine (1).asice; otsus_nr_89- _Voikula_Lagle_dp_lopetamine.asice; DD100_Põlluingli.asice Tere Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 teavitame, et Muhu Vallavolikogu kehtestas oma 22.02.2023. a otsusega nr 88 Simiste küla Põlluingli katastriüksuse detailplaneeringu. Detailplaneering hõlmab Simiste küla Põlluingli katastriüksust (47801:001:0988) ning Saare katastriüksust (47801:001:0987) ranna ehituskeeluvööndisse kavandatava juurdepääsutee ulatuses. Planeeringuala suurus kokku on ca 1,1 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on ajaloolise talukoha taastamine selle algses kohas ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine kavandatud tegevuse võimaldamiseks. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamisest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga nähakse ette katastriüksusele ühe hoonestusala moodustamine. Hoonestusalale on lubatud rajada elamu ja kuni 4 abihoonet, ehitusaluse pindalaga kokku kuni 600 m2. Hoonestusala on kavandatud ajaloolise hoonestuse lähiümbrusesse, osaliselt kiviaiaga piiritletud alale. Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud ajaloolisesse juurdepääsukohta kavandatava uue tee kaudu. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piirkonnale olulisi sotsiaalseid, majanduslikke kultuurilisi ega keskkonnamõjusid. Kehtestatud detailplaneering ja detailplaneeringu kehtestamise otsus on lisatud kirja manusesse. Ühtlasi teatame, et Muhu Vallavolikogu otsustas 22.02.2023. a otsusega nr 89 lõpetada Võiküla Lagle katastriüksuse (47801:008:0363) detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu eesmärgiks oli viie elamukrundi moodustamine, ehitusõiguse ja maa sihtotstarvete määramine, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning servituutide seadmise vajalikkuse määramine. Planeeringu koostamine lõpetati maaomaniku taotluse alusel. Lugupidamisega Pille Tamm Muhu valla maa- ja planeeringunõunik 4530680 N 350 0 10 340 20 330 30 320 4O 310 50 300 60 290 70 280 80 W 270 90 E 260 100 250 110 240 120 230 130 220 140 210 150 200 160 190 170 180 S R10 E 100% 10734 m 2 9,0/ 7,0 5 2 / 1 600 1+4 katusekalle 37-45% (v.a garaažid ja kuurid) 0 R1 PIIRANGUD: 1* Ranna või kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd; 2* Planeeritav madalpingekaabel (1 m mõlemale poole liini telge); 3* Planeeritav biopuhasti imbväljakuga, kuja 50 m; 4* Planeeritav puurkaev, hooldusala 10 m 5* III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised KRUNDI EHITUSÕIGUS TEHNILISED NÄITAJAD POSITSIOONI NR 1 1,11 ha SIHTOTSTARVE Planeeritud maa-ala suurus KINNISTU PIND E 100% 10734 m 2 Kavandatud kruntide arv 1 HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST 9,0/ 7,0 5 2/1 600 1+4 Krunditud maa bilanss 10734 m2 100 HOONETE ARV KRUNDIL HOONE MAX KORRUSELISUS ELUHOONE+ABIHOONED MAX EHITISEALUNE PIND Elamumaa 10734 m2 100 E ELAMUMAA Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 02.03.2022a, töö nr. 20-22-G. 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde. 4) Planeeritavate tehnovõrkude asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 5) Planeeringuala asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis ja osaliselt Väikese väina hoiualal Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu huvitatud isik krundi planeeritud suurus (detailplaneeringu liikide DP Projektbüroo OÜ (põhihoone/abihooned) Juta Holm maa sihtotstarve ja Ehitiste arv krundil üksuse liikide kaupa) (elamu+abihoone) osakaalu % (katastri- ehitisealune pind m² max.korruselisus maa sihtotstarve ja Reg.kood 11217547 katastriüksuse siht- krundi aadress või suletud brutopind aadressi ettepanek osakaalu% otstarvete kaupa PROJEKT EEP000710, 26.04.2006 kaupa) Töö nimetus ja aadress maapinnast (m) (m2) ehitiste kõrgus BÜROO Rohu 5, Kuressaare Tel +372 4545491 Põlluingli kinnistu detailplaneering tulepüsivus piirangud pos nr. Simiste küla, Muhu vald, Saare maakond Koostajad: Alar Oll Joonise nimetus üksikelamu maa Janika Jürgenson Põhijoonis 31% EP, 1 Põlluingli 10734 600 2/1 9,0/7,0 1+4 E 100% E, 10734 TP3 piirangud 1*- 5* looduslik maa Mõõt Töö nr Staadium Joonis nr Jooniseid 69% HL Kuupäev: 29.12.2022 1:500 04-22-DP eskiis DP3 4 Osaühing DP Projektbüroo Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006) Algataja: Muhu Vallavolikogu Vallamaja, Liiva küla, 94701 Muhu vald Huvitatud isik: Juta Holm Uuelu, Simiste küla, 94719 Muhu vald Töövõtja: Osaühing DP Projektbüroo Rohu 5, 93819 Kuressaare SAARE MAAKOND MUHU VALD, SIMISTE KÜLA PÕLLUINGLI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING KOOS LISADOKUMENTIDEGA TÖÖ NR 04-22-DP Algatatud Muhu Vallavolikogu 16.03.2022.a otsusega nr 32 Koostajad: Alar Oll Janika Jürgenson TT iplom 007012, arhitektuurimagistri kraad Versiooni kuupäev: 29.12. 2022 KURESSAARE 2022 Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel:+3724545491 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP SISUKORD I Menetlusdokumendid 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (17.01.2022); 2. Muhu Vallavolikogu 16.märts 2022 otsus nr 32; 3. Lisa 1 Muhu Vallavolikogu 16.03.2022.a otsuse nr 32 juurde, keskkonnamõju eelhinnang Simiste küla Põlluingli maaüksuse detailplaneeringule; 4. Muhu Vallavalitsuse 10.mai 2022 korraldus nr 154, Simiste küla Põlluingli katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine; 5. Lisa 1 Muhu Vallavalitsuse 10.05.2022. a korraldusele nr 154, detailplaneeringu lähteseisukohad. II Seletuskiri 1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud .......................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 4 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 4 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 5 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 5 2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ....................................................................................................... 5 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 6 2.3. Kehtivate kitsenduste kirjeldus ..................................................................................................... 7 2.4. Saare maakonna planeering 2030+ ja Muhu valla üldplaneeringust tulenevate teemade kirjeldus 7 2.5. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................... 9 3. Muhu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ......................................................................9 3.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs ................................................................... 9 4. Planeeringuga kavandatu ................................................................................................................11 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: ................................................................................. 11 4.2. Planeeringujärgsed krundid: ........................................................................................................ 11 4.3. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................... 11 4.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ......................................................................................... 12 4.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine .............................................................................. 13 4.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 13 4.7. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 14 5. Tehnovõrkude lahendus .................................................................................................................15 Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 2 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP 5.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 15 5.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 16 5.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 16 5.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 17 6. Servituudid .............................................................................................................................. 17 7. Energiatõhusus ........................................................................................................................17 8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ..........................................................18 9. Kehtivad piirangud ..................................................................................................................18 10. Planeeringu elluviimine...........................................................................................................19 11. Kruntide ehitusõigus ...............................................................................................................20 III Joonised DP1 Situatsiooni skeem M 1:10000 DP2 Geodeetiline alusplaan M 1:500 DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000 DP4 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 3 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP 1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused - Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3); - Detailplaneeringu algatamise taotlus (17.01.2022) - Muhu Vallavolikogu 16.märts 2022 otsus nr 32 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid - Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 20-22-G (02.03.2022); - Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87); - Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258); - Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1); - Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324); - Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169); - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1); - Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590); - Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4); - Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I, 28.06.2015, 4); - Muhu valla üldplaneering, Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsus nr 48 - Muhu valla jäätmehoolduseeskiri; - Saare maakonnaplaneering 2030+; - Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunava keskkonnatingimuse “; - Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatava tuleohutusnõu e “; - Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõu e reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hin amise meetme ning saasteainesisal use piirväärtuse ”; - Riigihal use ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatava nõu e “; - Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti Standardid (EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine“ jne. Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 4 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on ajaloolise talukoha taastamine selle algses kohas ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine kavandatud tegevuse võimaldamiseks. Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarve, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1. Detailplaneeringu ala asukoht Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver, 25.04.2022) Planeeritavaks alaks on Saare maakonnas Muhu vallas Simiste külas asuv Põlluingli (katastriüksuse tunnus 47801:001:0988, registriosa nr 20465050) kinnistu ja juurdepääsutee. Planeeringuala suurusega ca 1,11 ha asub Simiste küla lõunapoolses osas Kaistu lõpe lahe ääres. Kinnistu pindala on 25.04.2022 seisuga 10734 m2 ja sihtotstarve maatulundusmaa 100%. Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 5 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP Planeeringuala piirneb põhjast Uuelu katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 47801:008:0433, registriosa nr 2454934), lõunast ja läänest Saare katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 47801:001:0987, registriosa nr 1702534) ja idast avaliku veekoguga Väike väin. 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus Põlluingli kinnistul on asunud ajalooliste kaartide väljavõtte alusel Põllu talukoht. Joonis 2.Väljavõte ajalooliste kaartide rakendusest (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver, 1946.a). Põlluingli katastriüksuse pindala on 10734 m2, millest 3388 m2 on haritav maa, 3991 m2 on looduslik rohumaa ja 3355 m2 muu maa. Maapind on tasase reljeefiga ühtlase langusega mere poole. Katastriüksuse merepoolses osas vahelduvad madalamad alad (roostikud) looduslike rohumaadega. Põlluingli katastriüksusest on osa kasutuses kultuur-rohumaana ja põllumaana, merele lähemal asuv osa kinnistust on loodusliku ilmega põõsastik ja niiduala. Absoluutkõrgused jäävad seal vahemikku 0-1,0 meetrit. Kinnistu kesk- ja läänepoolses osas on reljeef ühtlaselt tõusev absoluutkõrgustega 1,0-2,5 m. Ajalooline hoonestus paiknes kinnistu põhjapoolses osas. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult kasutatavalt Simiste külateelt, reaalservituudiga läbi Saare kinnistu, mööda ajaloolist juurdepääsuteed. Planeeringuala asub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Väikese väina loodus- ja Väinamere linnualal ning tervikuna Läänemere ranna piirangu- ja Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 6 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP ehituskeeluvööndis. Katastriüksusel puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised, endisel talukohal on säilinud kivivaremed ajaloolisest hoonestusest. 2.3. Kehtivate kitsenduste kirjeldus Kinnistu paikneb Läänemere ranna piiranguvööndis, ranna ehituskeeluvööndis ja ranna veekaitsevööndis. Planeeringuala asub osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvas Väikese väina loodus- ja Väinamere linnualal. Kinnisasja merepoolses servas kulgeb 10 meetri laiune kallasrada. Kinnistul on inventeeritud hoiuala kaitse-eesmärkideks olevad poollooduslikud kooslused rannaniidud (1630*) ja lood (6280*). Planeeringuala lääneservas on leitud ja inventeeritud II kaitsekategooria liigi emaputk ja III kaitsekategooria liigi kahkjaspunane sõrmkäpp kasvukoht ning lõunaosas väikeses ulatuses III kaitsekategooria liikide harilik käoraamat ja rohekas käokeel kasvukohad. 2.4. Saare maakonna planeering 2030+ ja Muhu valla üldplaneeringust tulenevate teemade kirjeldus Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korral usega nr 474 kehtestatu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Vastavalt Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunava keskkonnatingimuse ” asub planeeringuala nn hallil alal, kus piirangu puu uva . Kehtiva Muhu valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt asub katastriüksusel osaliselt väärtuslik põllumajandusmaa. ÜP-ga ei määrata väärtusliku põllumajandusmaa juhtotstarbega maa-alasid. Vastavalt ÜP p.5.12 võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise kui ehitise ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas, põllumajandusloomade pidamiseks, ehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega, ehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist ning ehitise ehitamise tulemusena säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Hoonestuse ning teede ja tehnovõrkude kavandamisel tuleb tagada põllumajandusliku maa säilimine võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikuks kasutamiseks ning põllumassiivi terviklik kuju. Põlluingli kinnistul asuvat põllumassiivi kasutatakse püsirohumaana põllumajandustoetuste taotlemise eesmärgil. Planeeringualale kavandatav hoonestus ei avalda olulist survet looduskeskkonnale ning ei põhjusta elustiku mitmekesisuse vähenemist, kuna hoonete soovituslikud asukohad jäävad Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 7 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP põllumassiivi servaalale. Maa-alal võimaldatakse ka pärast detailplaneeringu realiseerumist põllumajanduslikku tegevust, hooldusniitmist või näiteks lammaste karjatamist. Vastavalt ÜP p.6.4 Roheline võrgustik, asub planeeringuala osaliselt rohelise võrgustiku koridorialal. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Muhu vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine ohustatud. Rohelise võrgustiku säilitamiseks ja sidususe tagamiseks on vastavalt ÜP-le lubatud koridori äärealale rajada üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õueala, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned). Säilima peab rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine, hoonete kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 50 m laiune ala. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor. Aiaga võib piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Aiaga piiratav maa-ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite eest, metsakasvatuslikul eesmärgil), kui säilitatakse ulukite vaba liikumise võimalus. Põlluingli detailplaneeringu hoonestus on kavandatud püsirohumaale, mis on juba inimtegevuse poolt mõjutatud ning jääb planeeringu realiseerumisel looduslikuks alaks. Kehtiva üldplaneeringuga ei ole Põlluingli katastriüksusel ja juurdepääsutee osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 8 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP Joonis 3 Väljavõte Muhu valla üldplaneeringust 2.5. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad. 3. Muhu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Muhu valla üldplaneeringu muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses. 3.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs LKS § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt on ehituskeeluvööndi laius meresaartel 200 meetrit. Endine Põllu talukoht ja selle lähiala paikneb ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringuga soovitakse ranna Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 9 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP ehituskeeluvööndit vähendada planeeritava hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Lähtuvalt looduskaitseseaduse §-st 34 on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta oluliselt looduskooslusi ega nende säilimist. Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on seotud valdavalt teatava inimkoormuse suurenemisega antud piirkonnas. Samas on kavandatav tegevus mahult väike ja seetõttu on ka mõjud väheolulised. Planeeritav hoonestusala ei ole tallamise suhtes tundlik ning arvestades ühe pereelamu ja kõrvalhoonete kavandamise mahtu ranna-alale, siis ei ole tõenäoline, et kaasnev tallamiskoormus ületaks koosluse taluvuse piire. Juurdepääsutee planeeringualale ühtib ajaloolise talukoha teega ja on plaanis aastaringse läbitavuse tagamiseks kruuskattega parendada. Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku taristu kavandamisega ei muudeta oluliselt pinnamoodi ega looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule- või veepoolset erosiooni, mis omakorda mõjutaks pinnamoodi. Kavandatava tegevusega ei planeerita ka maaparan ust (kuiven amist, niisutamist) ega veekogu e veerežiimi muutusi. Hoonestuse asukoha planeerimisel on arvestatud ehitamiseks sobilike looduslike tingimuste ja suhteliselt kõrge reljeefiga merepinna suhtes. On oluline, et merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merele või merelt. Elamu ja selle teenindamiseks vajalike hoonete kavandatavast asukohast tulenevalt ei avalda nende rajamine olulist mõju piirkonnas avanevatele vaadetele, kuna merelt vaadates paiknevad rajatavad hooned kõrghaljastuse varjus ja avalikelt teedelt pole hoonestus vaadeldav. Kavandatava tegevusega ei muudeta olulisel määral senist maapinna reljeefi. Samuti ei ole ette näha üleujutusohtu kavandatava hoonestuse alal, kuna sealsed maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 1,5-2,2 m. Planeeringuala ja selle lähiümbruse territooriumil tugevneb kontroll inimtegevuse üle maaomaniku kohaloleku kaudu. Planeeringulahenduse elluviimisel ei teki olulist inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju suurenemist – jäätmete käitlemiseks paigaldatakse hoonestusalale jäätmemahuti, mille tühjendamiseks sõlmitakse vastav leping. Reovee kanaliseerimiseks kasutatakse alale kavandatud biopuhastit. Veevarustus lahendatakse hoonestuse juurde või abihoonesse eraldi pumbaruumi rajatava puurkaevu baasil. Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena. Hoonestusega on koormatud ligikaudu 6 % olemasoleva maaüksuse kogupindalast – seega on kavandatava tegevusega tagatud ranna eripära säilimine. Kuna üleujutuse ohtu maaüksusel ei ole, siis puudub üleujutusest tingitud kahjud inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Põlluingli detailplaneeringuga ei kavandata kallasrajale vaba juurdepääsu piiramist. Seega on tagatud Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 10 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP mererannal vaba liikumine, samas tugevneb maaomaniku kohalviibimisega kontroll tegevuste üle, mis võiksid kallasrada kahjustada. Planeeringualale ei ole kavandatud pinnase juurdevedu ega ka selle äravedu, v.a juurdepääsutee parendamise ning hoonestuse rajamisega seonduvalt. Planeeringu realiseerumisel intensiivset maakasutust ei toimu, ehitustegevuseks mittemõeldud ala jääb kasutamiseks põllumajandus- või haljasmaana. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lg 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Muhu valla üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. Detailplaneeringuga esitatakse Muhu Vallavolikogule ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus Simiste külas Põlluingli katastriüksusel ehituskeeluvööndit planeeritava hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses vastavalt detailplaneeringu situatsiooniskeemile DP1 ja põhijoonisele DP3. 4. Planeeringuga kavandatu 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Põlluingli katastriüksust (kat tunnus 47801:001:0988) ja juurdepääsuteed. Planeeringulahenduse tulemusel Põlluingli katastriüksust ei jagata ja piire ei muudeta. 4.2. Planeeringujärgsed krundid: Planeeringu- Maa sihtotstarve järgse krundi Krundi kasutamise otstarve Pindala, m2 katastriüksuse liikide aadressi detailplaneeringu liikide kaupa kaupa nimeettepanek Looduslik maa (69)% HL); Põlluingli 10734 m2 100% elamumaa Üksikelamu maa (31% EP) Tabel 1. Planeeritavad krundid 4.3. Krundi ehitusõigus Põlluingli katastriüksus on olemasolevalt hoonestamata ja EHR-andmete alusel kinnistutel ehitised ning rajatised puuduvad. Planeeringuga nähakse ette katastriüksusele ühe hoonestusala moodustamise, mille ulatuses esitatakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Hoonestusalal on plaanis lähtuvalt Tellija soovist tegeleda lambakasvatusega kinni pidades maaüksusel olevatest kitsendustest. Hoonestusala asukoha valikul on lähtutud talukoha varemete Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 11 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP paiknemisega kinnistul ja ajaloolise talukoha taastamisega põllumajanduslikuks tegevuseks. Hoonete paigutus hajutatult võimaldab eraldada lambakasvatusega seotud hoonestus eluhoonetest ja säilitada vajalik ala põllumaale. Põlluingli katastriüksusel on maapealsete ehitiste püstitamine lubatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud alale on lubatud rajada kommunikatsioone/tehnovõrke ning juurdepääsutee Katastriüksus (Põlluingli), pindala 10734 m2 - Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve – 100% elamumaa; - Hoonete suurim lubatud arv krundil (mh 0-60 m2 ehitisealuse pinnaga hooned) – 1 elamu ja kuni 4 abihoonet; - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²; - Hoonete suurim lubatud kõrgus – elamu kuni 9,0 m (2-korruseline), abihoone kuni 7,0 m (1-korruselised) 4.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas iseloomuliku hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Lähimate naabrite hoonestusalad asuvad Uuelu, Saare ja Mardi kinnistutel. Hoonestustel domineerivad viilkatused ja maalähedane puitarhitektuur. Põlluingli kinnistu planeeritava hoonestuse täpne lahendus tuleb anda ehitusprojektide arhitektuurse osaga. Maa-alal eksisteeriv kõrg- ja madalhaljastus tuleb hoonete planeerimisel maksimaalselt säilitada. Hoonestusala pinnase tõstmist täitmise teel ei planeerita, sademeveed suunata kalletega hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Sealjuures tuleb jälgida, et sademevett ei suunataks kalletega naabermaaüksustele ega teedele. Põlluingli hoonestusala on planeeritud katastriüksuse läänepoolsesse ossa maksimaalse hoonete arvuga 5 (elamu ja 4 abihoonet) ja kokku kuni 600 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Hooned kavandada kahepoolse viilkatusega, elamu kuni 2-korruseline ning abihooned 1-korruselistena. Katusekatte materjaliks võib kasutada puitu, roogu, puitsindlit, plekki või katusekivi. Hoone välisseinte viimistlusmaterjalina kasutada puitu ja/või looduslikku kivi. Hoone sokliosa viimistleda betooni, krohvi või loodusliku kiviga. Planeeritavate hoonete aknaraamid ning uksed rajada puidust või puit- alumiiniumist ning värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema naturaalsed, loodusesse sulanduvad ja vähe silmatorkavad. Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Arhitektuursed piirangud: - Elamu ja abihoonete katuse kaldenurk 37-45 kraadi (v.a garaaži ja kuuri ) - Hoonete värvilahendus peab olema tagasihoidlik ja ümbritsevasse keskkonda sobiv; Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 12 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP - Piirdeid on lubatud püstitada ainult hoonestusalale. Soovitatav piirde kõrgus on 1-1,5 meetrit, sealjuures tuleb eelistada kivi-, latt- ja lippaedu. Keelatud on kasutada massiivseid metallaedu ning muid aedlinlikke aiatüüpe. Piirete rajamisel tuleb eelistada looduslikke materjale ja arvestada kohalikke ehitusviise ja -tavasid. Piirde rajamisel peab see kokku sobima ehitiste ja/või alaga, mida ümbritsetakse (nt puidust välisviimistlusega hoonetele traditsioonilised kiviaiad või puidust piirdeaiad; kivist ja betoonist välisviimistlusega hoonetel võib rajada nii kivist, puidust kui metallist piirdeid jm). Lammaste karjatamiseks võib kasutada elektrikarjuseid. 4.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine Juurdepääs planeeringualale toimub 21154 Kuivastu-Pädaste-Liiva riigimaanteelt läbi avalikku kasutusse seatud Simiste külatee nr 4780113 ja Saare (47801:001:0987) kinnistut läbiva juurdepääsutee, millele on seatud reaalservituut. Juurdepääsutee peab olema kruusakattega, katendiga maapinnast kõrgemal, aastaringselt läbitav ning päästeteenuste osutamiseks 3,5 m laiune. Parkimine minimaalselt kahele sõiduautole on planeeritud Põlluingli hoonestusalal. Planeeringuga seotud liikluslahendused tuleb rajada ning juurdepääsutee tuleb korrastada (mh nähtavust piiravad istandikud, puud, põõsad või liiklusele ohtlikud rajatised tuleb kõrvaldada) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Juurdepääsu tagamiseks kallasrajale ehitisi ja rajatisi ei planeerita, et säilitada hoiualal esinevad loodusväärtused. Sõltuvalt haljastuse levikust võib kasutada näiteks niidetud teerada. 4.6. Tuleohutusnõuded Hoonete projekteerimisel lähtuda Siseministri 01.03.2021 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele peab hoonetevaheline kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev) tuleohutusklassi. Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga. Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht asub Lõunaranna sadamas (katastriüksuse tunnus: 47801:001:0573), planeeritavast alast ligikaudu 1,1 km lõuna suunal. Kuna planeeringu koostamise ajal välise kustutusvee tagamise võimalus vastavalt siseminstri 18.02.2021 määruses nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" puudub, tuleb I kasutusviisiga hoonetesse ette näha automaatne kustutamise süsteem (vastavalt EVS-EN 16925:2018). Võimaliku veevõtukoha rajamise korral vastavalt määrusele nr 10 § 6 "Veevõtukoha Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 13 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP kaugus ehitisest ja asukoht" puudub vajadus hoonete paiksetele kustutussüsteemidele. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul. 4.7. Keskkonnakaitselised tingimused Põlluingli kinnistu paikneb Läänemere ranna piiranguvööndis, ranna ehituskeeluvööndis ja ranna veekaitsevööndis. Planeeringuala asub osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvas Väikese väina loodus- ja Väinamere linnualal. Keskkonnamõju eelhinnang: Maaüksuse hoiuala piirides asuval osal on inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud poollooduslikud esmatähtsad elupaigatüübid lood (elupaigatüübi kood *6280) ja rannaniidud (*1630), mis on nimetatud Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärgiks ning mille esinduslikkus on hinnatud kõrgeks. Kaitsealustest taimedest on maaüksusel ja piirkonnas inventeeritud III kaitsekategooria liikide kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), rohekas käokeel (Plantathera chlorantha) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja II kaitsekategooria liigi emaputk (Angelica palustris) esinemine. Poollooduslike koosluste kahjustamine näiteks murutraktoriga niitmise teel on keelatud. Põlluingli maaüksusele ei planeerita rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate reoveekäitlussüsteemide nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu. Planeerimislahendus näeb ette nõuetekohase biopuhasti rajamist. Keskkonnaregistri andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib. Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 14 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Rajatavate hoonete küttesüsteemide lahendus töötatakse välja projekteerimise käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Muhu valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, v.a ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Rajatavate hoonete ümbrus planeeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus. Täpsemad kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides näha ette teedelt ja platsidelt sadevete valgumine haljasaladele, kuid jälgida tuleb, et sadevett ei juhitaks teadlikult naaberkinnistutele. Sademevete kanalisatsiooni käesoleva planeeringuga ei planeerita. Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Muhu valla jäätmehoolduseeskirjale. 5. Tehnovõrkude lahendus 5.1. Elektrivarustus Elektrivarustuseks on kinnistu omanik sõlminud Elektrilevi OÜ-ga liitumislepingu nr 401088. Ühenduseks elektrivõrkudega on koostatud elektrivarustuse liitumisprojekt (töö nr LR5495). Ühenduspunktiks on Uuelu kinnistul asuv 0,4 kV õhuliin. Osapoolte vahel on sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise leping ja asjaõigusleping. Alternatiivse variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused (päikesepaneelid hoonete katustel või maapealne Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 15 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP päikesepark hoonestusalal). Liitumiskilbile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Elektripaigaldiste täpsed asukohad määratakse hoonete ehitusprojektide koosseisus. 5.2. Sidevarustus Sidevarustus (telefoni- ja internetiühendus) planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu. 5.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon Veevarustus Kinnistu veevarustus lahendatakse planeeritava puurkaevu baasil, mille veetarve jääb alla 10 m³ ööpäevas ja alla 150 m3 kuus. Puurkaev soovitakse võimalusel rajada planeeritava abihoone pumbaruumi. Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Juhul, kui hooldusala ulatub naaberkinnistule (Uuelu), on see vaja kooskõlastada kinnistu omanikuga. Kanalisatsioon Kinnistule on planeeritud biopuhasti koos imbsüsteemiga. Alternatiivina võib kasutada sertifitseeritud kogumismahutit. Planeeringualal on nõrgalt kaitstud põhjavesi (kõrge reostusohtlikkus). Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m/h, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 m/h ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse immutada vaid vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist. Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid. Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et: • kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m); Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 16 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP • tagatu oleks puurkaevu hool usala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee pinnasesse immutamise keeluala). Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest. Lubatud on rajada ka kogumismahuti. Konkreetse reoveekäitlussüsteemi tüüp/tehniline lahendus määratakse hoonete ehitusprojektis. Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit või mahutit. Imbsüsteemi rajamisel eelistada hajutatud pinnasesse immutamist (pigem hajutatud kiired, kui üks imbkaev või -tunnel). Biopuhasti imbsüsteem on toimiv alalise eluhoone puhul, kuna biopuhasti efektiivse töö tagab üldjuhul ühtlane/pidev kasutus. Suvemaja või ebaühtlase-hooajalise kasutuse korral eelistada pigem kogumismahutit. Sademevesi Õueala ja hoonete katuste sademeveed juhtida krundi haljasaladele. Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine naaberkinnistutele. 5.4. Soojavarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus. Kütteallikatena kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit, õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, päikesepaneelid katustel või maapealne päikesepark hoonestusalal). Keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi). 6. Servituudid Juurdepääsu tagamiseks planeeringualale on sõlmitud Saare kinnistu omanikuga juurdepääsutee tähtajatu servituut kinnistu igakordse omaniku kasuks. 7. Energiatõhusus Kruntidele täiendava ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtu a „Hoone energiatõhususe miinimumnõudetest“. Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 17 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP 8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada. Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske. Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine. Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole teedelt nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid. Hoone sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja klaasidega. 9. Kehtivad piirangud Tehnovõrgud ja -rajatised Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590). Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Elektripaigaldiste kaitsevöönd Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4); Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I, 28.06.2015, 4). Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 18 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. Maakaabel-liini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabel-liini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:  elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;  maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. 10. Planeeringu elluviimine Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Tehnovõrkudele, elamule ja abihoonetele ehitusprojekti koostamine ning ehitusloa taotlemine / ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule. 2. Juurdepääsutee korrastamine. 3. Hoonete ja tehnovõrkude ehitus. 4. Hoonetele ja tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule. Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 19 Osaühing DP Projektbüroo 04-22-DP 11. Kruntide ehitusõigus Põlluingli: - Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 600 m2; - Hoonete arv krundil: 1 elamu, 4 abihoonet; - Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m; - Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m; - Krundi sihtotstarve: elamumaa 100% Saare maakond, Muhu vald, Simiste küla, Põlluingli detailplaneering 20 MUHU VALLAVOLIKOGU OTSUS Hellamaa 22. veebruar 2023 nr 89 Võiküla Lagle katastriüksuse detailplaneeringu menetluse lõpetamine Muhu Vallavolikogu algatas OÜ Baltic Wind Energy taotluse alusel 16.08.2018. a otsusega nr 67 Muhu valla Võiküla Lagle katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0363, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 7,56 ha) detailplaneeringu koostamise ning väljastas detailplaneeringu lähteseisukohad. Planeeringu eesmärgiks oli viie elamukrundi moodustamine, ehitusõiguse ja maa sihtotstarvete määramine, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning servituutide seadmise vajalikkuse määramine. Tänaseks on Võiküla Lagle kinnistu omanik vahetunud. Uus omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 129 lg 1 p 2 ning maaomaniku avalduse, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lõpetada Võiküla Lagle katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0363) detailplaneeringu koostamine. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule (94701 Liiva, Muhu vald, Saare maakond) Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale (Rüütli 19, 80010 Pärnu) Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel volikogu esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel