Külli Veber Teie 27.02.2023
Saarde Vallavalitsus Meie 02.03.2023 nr 14-1/471-8
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud proua Veber
Pöördusite 27.02.2023 Rahandusministeeriumi poole, et ministeerium annaks veelkord
selgitusi kohalike omavalitsuste nõustamise põhimõtete kohta.
Saarde Vallavalitsusele 16.02.2023 saadetud kirjas nr 14-1/471-5 selgitasime põhjalikult
Rahandusministeeriumi poolt läbi viidava kohalike omavalitsuste korraldusega seotud
õigusaktide nõustamise põhimõtteid.
Märgime täiendavalt, et Rahandusministeeriumi eesmärk kohalike omavalitsuste nõustamisel
on pakkuda tuge ja aidata kaasa kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasuse tagamisele
ehk tagada kooskõla seaduste ja seaduste alusel antud aktidega. Rahandusministeeriumi
tähelepanu juhtimist kohalike omavalitsuste poolsetele võimalikele minetustele ei peaks
käsitlema põhjendamatu ja pahatahtliku kriitikana, etteheitena omavalitsuse teenistujatele või
otsustusorgani liikmetele, vaid siiski edasivaatavalt soovitustena, tähelepanekutena järgida
edasises tegevuses hea halduse põhimõtteid ja õigusaktides kirjapandut.
Nagu rõhutasime, ei ole Rahandusministeerium kontrolliorgan, ega õigustmõistev organ, kes
saaks anda kohalike omavalitsuste õigusaktide osas siduvaid tõlgendusi. Küll aga saame anda
omapoolseid arvamusi ja ka hinnanguid, kas kohalik omavalitsus on lahendanud oma
õigusaktis küsimused keskmiselt mõistlikule isikule arusaadavalt. Paraku ei ole ministeeriumi
poolt kohalike omavalitsuste õigusalane nõustamine võimalik ilma, et ei vaataks, kas
omavalitsus on seadusest tulenevad nõuded kolmanda isiku seisukohast vaadatuna
arusaadavalt oma sisemistes kordades lahti mõtestanud.
Nõustamise kontekstis ei ole vale kasutada väljendeid „hinnangu andmine“, „arvamuse
andmine“ või „tähelepaneku esitamine“ vms. Seda enam, kui rõhutame alati, et meie
selgitused ei ole siduvad ehk täitmiseks kohustuslikud. Õigust mõistab Eesti Vabariigis
põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Ministeeriumi antud hinnang ei
tähenda, et oleme asunud Justiitsministeeriumi asemel kohalike omavalitsuste haldusaktide
õiguspärasust kontrollima, ega õiguskantsleri asemel kontrollima kohalike omavalitsuste
õigustloovate aktide vastavust seadustele või kohaliku omavalitsuse õigusakti nõuet sisuliselt
tõlgendama või kohtu asemel õigust mõistma.
Pöördumises palute selgitada: kuidas tulnuks volikogul lahendada hääletamine olukorras, kus
volikogu liikmel on üks hääl (põhimääruse järgi), kuid kahe isiku valimiseks seaduse järgi
(Saarde valla valitavate arvuks oli kaks) peab volikogu liikmel olema võimalik anda kaks
häält?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Anname arvamuse, kuidas meie hinnangul tulnuks volikogul hääletamine
rahvakohtunikukandidaatide valimisel lahendada. Siinkohal rõhutame taas, et meie hinnang
ehk arvamus ei ole õiguslikult siduv.
Ükski riiklik õigusakt ei sätesta, et volikogu liikmel peab olema võimalik anda kaks häält, kui
valida tuleb kaks isikut, antud juhul kaks rahvakohtunikukandidaati. Sellist nõuet ei tulene ka
Saarde valla põhimääruse (edaspidi põhimäärus) sätetest. Kui volikogu soovib, et
isikuvalimiste korral on volikogu liikmel niipalju hääli, kui valitavaid isikuid, tuleb see
selgesõnaliselt sätestada põhimääruses.
Põhimääruse § 30 lõige 5 sätestab, et kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse
hääletussedel nii, et hääletada saab „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on
rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks hääl, mille ta annab kandidaadile, kelle
kandidatuuri ta toetab. Põhimääruse § 30 lõige 4 sätestab, et kui valituks osutumiseks ei ole
vaja volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivatelt
volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli. KOKS ega põhimäärus
rahvakohtunikukandidaatide valimisel volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet ei kehtesta.
Rahvakohtuniku kandidaate oli neli. Kuna kandidaate oli rohkem kui üks, oli igal volikogu
liikmel üks hääl, mille ta pidi andma sellele kandidaadile, keda ta soovis valida
rahvakohtunikukandidaadiks (andma hääle ühele kandidaadile neljast). Valituks pidid
osutuma need kaks kandidaati, kelle poolt volikogu liikmed andsid kõige rohkem poolthääli.
Põhimääruse § 30 lõige 5 annab selge suunise, et kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal
volikogu liikmel üks hääl, mis antakse ühele kandidaadile. Kuna põhimäärus ei sätesta erisusi
isikuvalimistele lähtudes valitavate isikute arvust, siis meie hinnangul ei saa tõlgendada
põhimääruse § 30 lõikes 5 sätestatud nõuet selliselt, et kui valida tuleb kaks
rahvakohtunikukandidaati, on volikogu liikmel kaks häält.
Küsite veel, mille poolest erineb valla põhimäärus ja koolieelse lasteasutuse hoolekogu
töökord, et ühel juhul hindasime kehtestatu järgimist ja teisel juhul mitte?
08.12.2022 saadetud kirjas vastasime selgitustaotlusele revisjonikomisjoni liikme teabe
saamise õiguse ja selle teostamise piiride kohta (KOKS § 48 lg 6). Selgitasime, et
ministeerium ei asu hindama, kas revisjonikomisjoni teabepäringus nimetatud teavet ka
sisuliselt revisjonikomisjoni tööplaanis pandud ülesande täitmiseks vajati või mitte. Erinevalt
KOKSist annab koolieelse lasteasutuse seaduse ja alushariduse õigusloome, s.h koolieelse
lasteasutuse hoolekogu tegevuse kohta selgitusi Haridus- ja Teadusministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
Eliko Saks 715 5832
[email protected]
2