EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0253 - Kuriteoohvri hüvitis
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.03.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48858381-5f63-4a80-b1c2-4dc42149214f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48858381-5f63-4a80-b1c2-4dc42149214f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
15.02.2023
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Kuriteoohvri hüvitis
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib vägivallakuriteo ohvrile, ohvri hooldajale, ohvri ülalpeetavale või ohvri
tervise taastamisega seotud kulud ja matusekulud kandnud füüsilisele isikule makstava
kuriteoohvri hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist ja perioodiliselt makstava hüvitise
ümberarvutamist vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab hüvitise
taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu.
2. peatükk
Vägivallakuriteoga tekitatud varalise kahju arvutamine
§ 2. Ohvri tervise taastamisega seotud kulud
(1) Ohvri tervise taastamisega seotud kulude arvutamiseks liidetakse dokumentaalselt
tõendatud vägivallakuriteojärgsed füüsilise ja vaimse tervise taastamise kulud, ravimite ja keha
funktsioone toetavate abivahendite soetamise kulud, terviseseisundile kohase uue eriala
õppimisega seotud kulud ja nimetatud tegevustega seotud sõidukulud, millest lahutatakse
ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.
(2) Sõidukulude hüvitamisel võetakse arvesse ohvri elukohast sihtkohta ja tagasi sõidu kulud
arvestusega 0,1 eurot ühe kilomeetri kohta.
§ 3. Ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone
toetavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju
(1) Ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone
toetavatele abivahenditele ning hädavajalikele isiklikele esemetele vägivallakuriteoga tekitatud
kahju hüvitatakse kulud kandnud isikule vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuutasu
alammäära (edaspidi hüvitise alammäär) ulatuses.
2
(2) Kui kulud ületavad hüvitise alammäära, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks nende
parandamis- või soetamismaksumus ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3
nimetatud summad.
§ 4. Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri matusteks tehtud kulud
Matusekulude arvutamisel ei võeta aluseks kuludokumente ning need hüvitatakse kulud
kandnud isikule hüvitise alammäära ulatuses.
§ 5. Ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tulenev kahju
(1) Ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks
korrutatakse ohvri või ohvri hooldaja ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 (edaspidi ühe
kuu keskmine tulu) ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.
(2) Kui ohver töötab, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust tööle asumisele järgnevast
kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
(3) Kui ohver või ohvri hooldaja ei saa sissetulekut ajutise töövõimetuse tõttu, korrutatakse
kahju arvutamiseks lõikes 1 sätestatud sissetuleku vähenemisest tulenev kahju
töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevade arvuga
ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.
§ 6. Ülalpidaja kaotusest tulenev kahju
(1) Ülalpidaja kaotusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ühele ülalpeetavale korrutatakse
ülalpidaja ühe kuu keskmine tulu 75 protsendiga ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse §
44 lõikes 3 nimetatud summad.
(2) Ühe kuu kahju arvutamiseks kahele ülalpeetavale korrutatakse ülalpidaja ühe kuu
keskmine tulu 85 protsendiga ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud
summad.
(3) Ühe kuu kahju arvutamiseks kolmele või enamale ülalpeetavale korrutatakse ülalpidaja
ühe kuu keskmine tulu 100 protsendiga ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes
3 nimetatud summad.
(4) Kui ülalpeetavad soovivad oma osa eraldamist neile määratud ühisest hüvitisest, jagatakse
ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga.
3. peatükk
Hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu
§ 7. Hüvitise taotleja esitatavad põhidokumendid
Hüvitise taotlemisel esitab hüvitise taotleja (edaspidi taotleja) järgmised põhidokumendid:
1) hüvitise taotlus (edaspidi taotlus);
2) isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 ja § 4
tähenduses;
3) volikiri või kohtumäärus eestkoste seadmise kohta, juhul kui taotlusele kirjutab alla taotleja
esindaja;
4) lapse sünnitunnistus, juhul kui taotluse esitab lapse vanem ning andmed ei ole kantud
rahvastikuregistrisse;
5) dokument töötamise peatumise kohta, juhul kui ohvri töötamine oli peatatud enne
vägivallakuritegu ja andmed ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud
töötamise registrisse;
3
6) kohtuotsus või uurimisasutuse tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta.
§ 8. Taotleja esitatavad lisadokumendid
(1) Ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tuleneva kahju hüvitamise taotlemisel
ajutise töövõimetuse korral esitab taotleja tõendi tööandja makstud töövõimetushüvitise
perioodi ja suuruse kohta.
(2) Ohvri tervise taastamisega seotud kulude hüvitamise taotlemisel esitab taotleja
dokumendid, mis tõendavad nende kulude kandmist ja suurust, välja arvatud sõidukulude
suurus. Välismaal raviasutusse sõitmiseks tehtud sõidukulude hüvitamiseks esitab taotleja
dokumendid ka sõidukulude suuruse kohta.
(3) Ohvri surma korral hüvitise taotlemiseks vajalikud lisadokumendid on:
1) ohvri surma tõendav dokument, juhul kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse;
2) dokumendid, mis tõendavad ohvri matusekulude kandmist.
(4) Välismaal toimepandud vägivallakuriteo korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja järgmised
dokumendid:
1) tõend töö- või teenistuslähetuse või õppimise kohta või muul põhjusel välismaal viibimise
kohta;
2) pädeva asutuse tõend hüvitise saamise õiguse või selle puudumise kohta kuriteo
toimepanemise asukohamaal;
3) avaldus hüvitise taotlemiseks vajalike põhi- ja lisadokumentide väljastamiseks välismaalt.
(5) Ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muude keha funktsioone
toetavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitamise taotlemisel
esitab taotleja järgmised dokumendid:
1) vägivallakuriteoga kahjustatud prillide, hambaproteeside, kontaktläätsede ja muude keha
funktsioone toetavate abivahendite ning isiklike esemete loetelu koos nende parandamis- või
soetamismaksumusega;
2) dokumendid, mis tõendavad punktis 1 nimetatud kahju kandmist, juhul kui taotleja taotleb
tekkinud kahju hüvitamist üle hüvitise alammäära.
(6) Kui taotleja esitab taotluse hiljem kui ohvriabi seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tähtajal,
tuleb taotlejal esitada koos taotlusega kinnitus ohvriabi seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud
asjaolude esinemise kohta.
§ 9. Taotluse andmete loetelu
Taotlusele kantakse:
1) ohvri andmed;
2) taotleja andmed (kui taotleja pole ohver);
3) taotleja esindaja andmed;
4) andmed vägivallakuriteoga seotud asjaolude kohta;
5) andmed vägivallakuriteoga tekitatud kahju kohta;
6) sõidukulude hüvitamiseks sõidu lähtekoht, sihtkoht ja läbitud vahemaa kilomeetrites ning
põhjendus sõidukulude tegemise kohta;
7) andmed muudest allikatest kahju hüvitamise kohta;
8) arvelduskonto andmed;
9) otsusest teavitamise viis;
10) kinnitused dokumentaalselt tõendamata kulude kohta;
11) nimekiri taotlusele lisatud dokumentide kohta.
§ 10. Sotsiaalkindlustusameti lisatavad andmed hüvitise määramiseks
4
(1) Sotsiaalkindlustusamet lisab taotlusele järgmised hüvitise määramise aluseks olevad
sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed:
1) Maksu- ja Tolliametist laekunud andmed ohvri või ohvri hooldaja sotsiaalmaksuga
maksustatud tulu kohta;
2) ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone
asendavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitamise taotlemise,
ülalpeetava poolt hüvitise taotlemise või ettemaksuna makstava hüvitise taotlemise korral
Maksu- ja Tolliametist laekunud andmed ohvri või ülalpeetava muude sissetulekute kohta;
3) ohvri või ohvri hooldaja ajutise töövõimetuse korral Eesti Haigekassa andmed ajutise
töövõimetuse perioodi ja määratud hüvitise suuruse kohta;
4) ohvri või ohvri ülalpeetava töövõime vähenemise korral Eesti Töötukassa andmed töövõime
vähenemise ulatuse kohta;
5) töötamise registrist laekunud andmed ohvri ja ohvri hooldaja töötamise või töötamise
peatumise kohta.
(2) Kui sotsiaalkaitse infosüsteemis hüvitise määramiseks vajalikke lõikes 1 nimetatud
andmeid ei ole, teatab Sotsiaalkindlustusamet taotlejale kirjalikult, millised lisadokumendid on
vaja esitada.
4. peatükk
Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamise tingimused ja kord
§ 11. Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamine
(1) Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamisel võetakse aluseks hindade ja
elukalliduse muutus, mida kajastab Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud
tarbijahinnaindeksi muutuse protsent eelmise kalendriaastaga võrreldes. Nimetatud protsendi
arvuline näitaja korrutatakse §-s 1 nimetatud isikutele perioodiliselt maksmisele kuuluva
hüvitisega.
(2) Hüvitise suurus arvutatakse ümber vähemalt üks kord aastas. Vastavad ümberarvutused
tehakse iga kalendriaasta 1. märtsiks, millest alates hakatakse maksma ümberarvutatud
hüvitist.
(3) Hüvitist ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,00.
5. peatükk
Jõustumine
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruse „Kuriteoohvri hüvitis“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus reguleerib vägivallakuriteo ohvrile, ohvri hooldajale, ohvri ülalpeetavale või ohvri tervise
taastamisega seotud kulud ja matusekulud kandnud füüsilisele isikule makstava kuriteoohvri
hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist ja perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamist
vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab hüvitise taotlemise andmete ja vajalike
dokumentide loetelu.
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse (OAS) § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste
suhete osakonna nõunik Karita Karotam (e-post
[email protected]; tel 626 9172) ja
Sotsiaalkindlustusameti äriteenuse talituse teenuse juht Kati Mäesaar
(
[email protected]).
Määruse eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik
Alice Sündema (e-post
[email protected]; tel 626 9271).
Määruse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post
[email protected]; tel 626
9320).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.2023 jõustuva OAS-iga
(702 SE), mille alusel kehtestatakse määruse terviktekst.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvis 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib vägivallakuriteo ohvrile,
ohvri hooldajale, ohvri ülalpeetavale või ohvri tervise taastamisega seotud kulud ja matusekulud
kandnud füüsilisele isikule makstava kuriteoohvri hüvitise suuruse arvutamist ja perioodiliselt
makstava hüvitise ümberarvutamist vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab
hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu.
Paragrahvis 2 on sätestatud ohvri tervise taastamisega seotud kulud. Ohvri tervise taastamisega
seotud kulud hüvitatakse ühekordse maksena. Kehtivas OAS-is kasutatud mõiste tervise
kahjustamine on asendatud mõistega tervise taastamine. Ohvri tervise taastamisega seotud kulud
on tema vägivallakuriteojärgsed füüsilise ja vaimse tervise taastamise kulud, ravimite ja keha
funktsioone toetavate abivahendite soetamise kulud, terviseseisundile kohase uue eriala
õppimisega seotud kulu ja nimetatud tegevustega seotud sõidukulud. Kehtiva seadusega
võrreldes ei ole regulatsioonis sisulisi muudatusi tehtud. Mõiste tervise taastamine hõlmab nii ravile
kui rehabilitatsioonile tehtavaid kulutusi.
Lõikes 1 on sätestatud, et ohvri tervise taastamisega seotud kulude arvutamiseks liidetakse
dokumentaalselt tõendatud vägivallakuriteojärgsed füüsilise ja vaimse tervise taastamise kulud,
ravimite ja keha funktsioone toetavate abivahendite soetamise kulud, terviseseisundile kohase uue
2
eriala õppimisega seotud kulud ja nimetatud tegevustega seotud sõidukulud, millest lahutatakse
OAS § 44 lõikes 3 nimetatud summad. Ravikulude hüvitamisel ei ole hüvitatavate kulude liikides
muudatusi tehtud. Ka edaspidi hüvitatakse näiteks voodipäevatasu, visiiditasu, ratastooli rent,
hambaravi ja taastusraviprotseduuride maksumus, kui see ei ole kaetud muust allikast saadud
hüvitisega. Samuti hüvitatakse keha funktsioone toetava abivahendi soetamiseks tehtud kulu (nt
kui kuriteo tagajärjel saadud vigastuste tõttu on vaja soetada jalaprotees).
Lõikes 2 on sätestatud, et sõidukulude hüvitamisel võetakse arvesse ohvri elukohast sihtkohta ja
tagasi sõidu kulud, arvestusega 0,1 eurot ühe kilomeetri kohta.
Paragrahvis 3 sätestatakse ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele
keha funktsioone toetavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitamise
alused. Lõikes 1 on sätestatud, et ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja
muudele keha funktsioone toetavatele abivahenditele ning hädavajalikele isiklikele esemetele
vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitatakse kulud kandnud isikule vähemalt Vabariigi Valitsuse
kehtestatud ühe kuutasu alammäära (edaspidi hüvitise alammäär) ulatuses.
Prillide, hambaproteeside, kontaktläätsede ja muude keha funktsioone teotavate abivahendite ning
isiklike esemete kahjustamisel tekkinud kulu hüvitatakse üks kord. Kehtivas seaduses on need
kulud sätestatud kahju liigina ja nimetatud kahju kindlaks tegemisel võetakse aluseks
Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) uurimisasutuse tõendil esitatud teave. See tähendab, et
kahju hüvitatakse juhul, kui uurimisasutus on kinnitanud kahju tekkimise nimetatud abivahenditele
ja hädavajalikele isiklikele esemetele ning taotlejal ei ole vaja kuludokumente esitada.
Lõikes 2 on sätestatud põhimõte, et kui kulud on suuremad kui hüvitise alammäär, tuleb taotlejal
kõik kulud dokumentaalselt tõendada ning need hüvitatakse 80% ulatuses (OAS § 44 lg 2).
Praktikas võib tekkida olukord, kus dokumentaalselt tõendatud kulude summa on pärast 80%
arvestamist väiksem kui hüvitise alammäär ning sel juhul makstakse hüvitist ikkagi vähemalt
hüvitise alammäära ulatuses vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
Paragrahvis 4 on sätestatud matusekulude hüvitamise kord. Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud
ohvri matuseks tehtud kulud hüvitatakse need kandnud isikule. OAS § 44 lõike 1 kohaselt
hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusekulud kulud kandnud isikule hüvitise alammääras. Uue
OAS-iga muudetakse ohvri matusekulude arvutamise põhimõtteid ja kaotatakse seni kehtinud
fikseeritud kulude piirmäär 448 eurot.
Paragrahvis 5 on sätestatud ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tuleneva kahju
arvutamise kord. Ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tulenev kahju hüvitatakse
igakuise maksena. Kehtiva seadusega võrreldes on mõiste töövõimetusest või töövõime
vähenemisest tulenev kahju asendatud mõistega ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest
tulenev kahju. Eesmärk on hüvitada vägivallakuriteo tõttu saamata jäänud tulu ning siduda hüvitise
maksmine lahti töövõime hindamisest Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa). Seega ei ole enam
asjakohane kasutada kahju liigi sõnastuses termineid töövõimetus ja töövõime vähenemine.
Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse perioodiliselt makstava hüvitise arvutamise põhimõtteid
(OAS § 42) senise töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju asemel hüvitatakse
ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tulenev kahju, mis on sisuliselt
asendussissetulek. Seega, hüvitise liigi eesmärk ei muutu, küll aga muutub hüvitise saamine
selgemaks ja kasutajasõbralikumaks. Tööealisel ohvril ei ole hüvitise saamiseks enam vaja läbida
töövõime hindamist töötukassas ja hüvitisest ei arvestata maha töövõimetoetust. Varasemaga
võrreldes ei ole enam oluline, kas isik on tööealine või töötav pensionär. Oluline on asjaolu, et
vägivallakuriteo tagajärjel ei saa inimene enam edasi töötada ja tema sissetulek väheneb või kaob.
Lõikes 1 on sätestatud, et ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tuleneva ühe kuu kahju
arvutamiseks korrutatakse ohvri või ohvri hooldaja ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30
(edaspidi ühe kuu keskmine tulu) ning sellest lahutatakse OAS § 44 lõikes 3 nimetatud summad.
3
Lõikes 2 on sätestatud hüvitise arvutamise põhimõte juhul, kui ohver töötab. Sellisel juhul
lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine
sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Lõikes 3 on sätestatud hüvitise arvutamise alused selle perioodi kohta, kui ohver on
vägivallakuriteos saadud tervisekahjustuste tõttu olnud haiguslehel. Sel juhul arvutatakse n-ö
haiguslehtede vahe. Ohvri ühe kuu tulust, mis on arvutatud § 6 lõike 1 järgi, lahutatakse Eesti
Haigekassa (edaspidi haigekassa) makstav hüvitis ja tööandja hüvitatud osa ning kui jääb vahe,
hüvitab SKA selle. Sisuliselt on see üks kord makstav sissetuleku kaotuse hüvitis (ehk ajutise
töövõimetusperioodi eest makstav hüvitis) ja perioodiline iga kuu makstav hüvitis, mille arvutuskäik
on sätestatud § 6 lõikes 1.
Paragrahvis 6 on sätestatud ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju hüvitamise kord. Võrreldes
kehtiva seadusega ei ole üldpõhimõtet muudetud, täpsustatakse vaid sätte sõnastust – ohvri
surmast tulenev kahju on asendatud ülalpidaja kaotusest tuleneva kahjuga. Võrreldes kehtiva
OAS-iga ei arvestata hüvitisest maha toitjakaotuspensioni. Muus osas on ülalpeetavatele hüvitise
arvestamise reeglid jäänud samaks.
Lõikes 1 on sätestatud, et ülalpidaja kaotusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ühele
ülalpeetavale korrutatakse ülalpidaja ühe kuu keskmine tulu 75 protsendiga ning sellest
lahutatakse OAS § 44 lõikes 3 nimetatud summad.
Lõikes 2 on sätestatud, et ühe kuu kahju arvutamiseks kahele ülalpeetavale korrutatakse ülalpidaja
ühe kuu keskmine tulu 85 protsendiga ning sellest lahutatakse OAS § 44 lõikes 3 nimetatud
summad.
Lõikes 3 on sätestatud, et ühe kuu kahju arvutamiseks kolmele või enamale ülalpeetavale
korrutatakse ülalpidaja ühe kuu keskmine tulu 100 protsendiga ning sellest lahutatakse OAS § 44
lõikes 3 nimetatud summad.
Lõikes 4 on sätestatud, et kui ülalpeetavad soovivad oma osa eraldamist neile määratud ühisest
hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga.
Paragrahvis 7 on välja toodud hüvitise taotleja esitatavad põhidokumendid: 1) hüvitise taotlus; 2)
isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 ja § 4 tähenduses; 3)
volikiri või kohtumäärus eestkoste seadmise kohta, juhul kui taotlusele kirjutab alla taotleja
esindaja; 4) lapse sünnitunnistus, juhul kui alaealise taotluse esitab lapse vanem ning andmed ei
ole kantud rahvastikuregistrisse; 5) dokument töötamise peatumise kohta, juhul kui ohvri töötamine
oli peatatud enne vägivallakuritegu ja andmed ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251
sätestatud töötamise registrisse; 6) kohtuotsus või uurimisasutuse tõend kuriteoga seotud
asjaolude kohta.
Paragrahvis 8 on välja toodud hüvitise taotleja esitatavad lisadokumendid. Ajutise töövõimetuse
korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja tõendi tööandja makstud töövõimetushüvitise perioodi ja
suuruse kohta. Ohvri tervise taastamisega seotud kulude hüvitamise taotlemisel esitab taotleja
dokumendid, mis tõendavad nende kulude kandmist ja suurust, välja arvatud sõidukulude suurus.
Välismaal raviasutusse sõitmiseks tehtud sõidukulude hüvitamiseks esitab taotleja dokumendid ka
sõidukulude suuruse kohta. Ohvri surma korral hüvitise taotlemiseks vajalikud lisadokumendid on:
1) ohvri surma tõendav dokument, juhul kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse; 2)
dokumendid, mis tõendavad ohvri matusekulude kandmist. Välismaal toime pandud
vägivallakuriteo korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) tõend töö- või
teenistuslähetuse või õppimise kohta või muul põhjusel välismaal viibimise kohta; 2) pädeva
asutuse tõend hüvitise saamise õiguse või selle puudumise kohta kuriteo toimepanemise
asukohamaal; 3) avaldus hüvitise taotlemiseks vajalike põhi- ja lisadokumentide väljastamiseks
välismaalt. Ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muude keha funktsioone
toetavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitamise taotlemisel esitab
taotleja järgmised dokumendid: 1) vägivallakuriteoga kahjustatud prillide, hambaproteeside,
4
kontaktläätsede ja muude keha funktsioone toetavate abivahendite ning isiklike esemete loetelu
koos nende parandamis- või soetamismaksumusega; 2) dokumendid, mis tõendavad punktis 1
nimetatud kahju kandmist, juhul kui taotleja taotleb tekkinud kahju hüvitamist üle hüvitise
alammäära. Kui taotleja esitab taotluse hiljem kui OAS § 45 lõikes 1 sätestatud tähtaeg, tuleb
taotlejal esitada koos taotlusega kinnitus OAS § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta.
Paragrahvis 9 on välja toodud hüvitise taotluse andmete loetelu. Taotlusele kantakse: 1) ohvri
andmed; 2) taotleja andmed (kui taotleja pole ohver); 3) taotleja esindaja andmed; 4) andmed
vägivallakuriteoga seotud asjaolude kohta; 5) andmed vägivallakuriteoga tekitatud kahju kohta; 6)
sõidukulude hüvitamiseks sõidu lähtekoht, sihtkoht ja läbitud vahemaa kilomeetrites ning
põhjendus sõidukulude tegemise kohta; 7) andmed muudest allikatest kahju hüvitamise kohta; 8)
arvelduskonto andmed; 9) otsusest teavitamise viis; 10) kinnitused dokumentaalselt tõendamata
kulude kohta; 11) nimekiri taotlusele lisatud dokumentide kohta.
Paragrahvis 10 sätestatakse hüvitise määramise aluseks olevad sotsiaalkaitse infosüsteemi
andmed, mille SKA taotlusele lisab.
Lõike 1 kohaselt on nendeks andmeteks: 1) Maksu- ja Tolliametist laekunud andmed ohvri või
ohvri hooldaja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta; 2) ohvri prillidele, hambaproteesidele,
kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning isiklikele
esemetele tekitatud kahju hüvitamise taotlemise, ülalpeetava poolt hüvitise taotlemise või
ettemaksuna makstava hüvitise taotlemise korral Maksu- ja Tolliametist laekunud andmed ohvri
või ülalpeetava muude sissetulekute kohta; 3) ohvri või ohvri hooldaja ajutise töövõimetuse korral
haigekassa andmed ajutise töövõimetuse perioodi ja määratud hüvitise suuruse kohta; 4) ohvri või
ohvri ülalpeetava töövõime vähenemise korral töötukassa andmed töövõime vähenemise ulatuse
kohta; 5) töötamise registrist laekunud andmed ohvri ja ohvri hooldaja töötamise või töötamise
peatumise kohta.
Lõikes 2 sätestatakse, et SKA teatab taotlejale kirjalikult, millised lisadokumendid on vaja esitada,
kui sotsiaalkaitse infosüsteemis hüvitise määramiseks vajalikke andmeid ei ole.
Paragrahvis 11 sätestatakse perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse, et perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamisel võetakse aluseks
hindade ja elukalliduse muutus, mida kajastab Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi
muutuse protsent eelmise kalendriaastaga võrreldes. Nimetatud protsendi arvuline näitaja
korrutatakse §-s 1 nimetatud isikutele perioodiliselt maksmisele kuuluva hüvitisega. Kehtiva OAS-
i kohaselt on nii, et kui tarbijahinnaindeksi väärtus on väiksem kui üks, siis määratud hüvitist
vähendatakse. Hüvitise vähendamine ei ole aga ohvri seisukohast põhjendatud ning tekitab
hüvitise saajal ebakindlust ja arusaamatust.
Lõikes 2 sätestatakse, et hüvitise suurus arvutatakse ümber vähemalt üks kord aastas. Vastavad
ümberarvutused tehakse iga kalendriaasta 1. märtsiks, millest alates hakatakse maksma
ümberarvutatud hüvitist.
Lõikes 3 sätestatakse, et hüvitist ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,00.
Paragrahvis 12 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. aprillil 2023. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
5
Eelnõu muudatused omavad peamiselt mõju vägivallaohvritele ja nende lähedastele,
riigiasutustest SKA-le. SKA-l tekib kohustus üks kord aastas vaadata üle perioodiliselt makstava
hüvitise summa ning vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele hüvitise summa ümber arvestada.
Muudatused vähendavad ohvri tõendamiskoormust hüvitise taotlemise käigus. Lihtsam ja
kasutajasõbralikum hüvitise taotlemise kord tagab selle, et ohvrid ei loobu hüvitise taotlemisest
ning vajalik abi jõuab rohkemate ohvriteni. Seega võib mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust
sihtrühmale hinnata keskmiseks. Arvestades Eesti elanikkonna suurust, on sihtrühma suurus
väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline
sotsiaalne mõju.
Tõendamiskoormus väheneb ka matusehüvitise taotlemise osas, mis omakorda aitab kaasa
sellele, et abi jõuaks rohkemate inimesteni. Samuti mõjutavad hüvitise suurust puudutavad
muudatused ohvrite lähedaste majanduslikku toimetulekut, kattes eelduslikult ära suure osa
matuse korraldamise kuludest. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise
sagedust ning sihtrühma suurust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju.
Alljärgnevalt on eelnõu mõjud välja toodud peamiste muudatuste lõikes.
Muudatus 1. Matusekulude hüvitamine ühe kuu töötasu alammäära ulatuses, millest ei arvestata
maha KOVi matusetoetust
Muudatustega kaotatakse matusekulude seni kehtiv fikseeritud piirmäär 448 eurot ning hüvitist
hakatakse maksma hüvitisele õiguse tekkimise ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe
kuu töötasu alammäära suuruses ilma kuludokumente nõudmata. Samuti ei arvestata
matusekulude hüvitisest enam maha kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) makstavat
matusetoetust. Lihtsustatud matusekulude hüvitise taotlemise kord aitab vähendada ohvrite
lähedaste koormust hüvitiste taotlemisel ning suurem hüvitise summa parandab nende
majanduslikku toimetulekut.
Praegune matusekulude hüvitamise süsteem ei võimalda piisaval määral katta matmisega seotud
kulusid, mis võivad hinnanguliselt olla vahemikus 1000–3000 eurot. Matusekulud hüvitatakse ühe
kuutasu alammääras ja hüvitisest ei arvestata maha KOV-i makstavat matusetoetust. Hüvitisele
õiguse tekkimise ajaks loetakse ohvri surmaaega. Muudatus tagab, et kehtiv piirmäär on
tasakaalus töötasude ja elukalliduse muutusega ning matusetoetuse määr vastab tegelikule
vajadusele. Samuti on uus süsteem kasutajasõbralikum, kuna kulud kandnud isikul ei ole vaja
esitada kulutšekke.
Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja majanduslikule toimetulekule)
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on inimesed, kes on kaotanud vägivallakuriteo käigus oma
lähedase. Justiitsministeeriumi kuritegevuse statistika järgi registreeriti 2020. aastal 50 tapmist ja
mõrva (sh katsed). Tapmistes ja mõrvades hukkus 40 inimest. Tervise Arengu Instituudi surma
põhjuste registri andmetel suri 2020. aastal ründe tõttu 42 inimest. SKA andmetel hüvitati 2021.
aastal matusekulud 17 inimesele. Hüvitist saab taotleda üks ohvri perekonnaliige või lähedane.
Keskmine matusekulude hüvitise saajate arv aastatel 2019–2021 oli 19. Seega võib hinnata, et
ligikaudu poolte ohvrite lähedased taotlevad abi matuste korraldamise jaoks. Kuna tapmiste ja
mõrvade arv ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, siis sihtrühma kasvu ei
prognoosita.
Kehtiva seaduse järgi tuleb ka matusekulude hüvitamise taotlemisel esitada kuludokumendid.
Matusekulude puhul on tihti tegu kulutustega, kus ei väljastatagi kuludokumente (nt
hauakaevamine, kirikuõpetaja teenus jms) või ei ole leinas inimene taibanud neid dokumente
küsida. Seega on tegelikud kulud tavaliselt suuremad, kui seda on võimalik tõestada. Keskmine
matusekulu on praktikas ligikaudu 1000 eurot (ilma peielauata, ainult matmisega seonduv). Praegu
on matusekulu hüvitisele kehtestatud piirmäär summas 448 eurot ning lisaks arvestatakse sellest
6
maha KOV-i makstav matusetoetus. Eelnõu järgi ei toimu enam matusetoetuse mahaarvestamist,
kuna ohver on hukkunud tema vastu suunatud kriminaalkorras karistatava teo tõttu ja see on eriline
olukord, milleks keegi kunagi valmis ei ole. Juhtunu on tema lähedastele ootamatu ja traumeeriv,
emotsionaalsetele muredele rahalise koorma lisandumise vältimine on hädavajalik.
Selleks, et matusekulu hüvitise taotlemine oleks ohvrite lähedaste jaoks vähem koormav ning
hüvitise suurus vastaks matuse reaalsetele hindadele, muudetakse selle taotlemise ja arvutamise
põhimõtteid. Hüvitist makstakse kulu kandnud isikule. Taotleja peab tõendama, et ta on vastavad
kulud kandnud (nt arve, pangaülekanne), kuid varasemaga võrreldes ei ole vaja kulutšekke
esitada. Matusekulusid hakatakse hüvitama hüvitisele õiguse tekkimise ajal (ohvri surmaaeg)
kehtiva Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alammäära suuruses (2023. aastal 725
eurot) ning sellest ei arvestata maha KOV-i makstavat matusetoetust (KOV-iti on toetuse suurus
erinev, keskmine toetuse suurus on 250 eurot). Võttes aluseks matusetoetuse suurused 2022.
aasta hindades, saaks ohvri lähedane matuse korraldamise jaoks hüvitist SKA-st ja KOV-ist kokku
ligikaudu 900 euro ulatuses. Seega katab toetus peaaegu ära keskmise matuse korraldamise
kulud. Kuna hüvitise suurus on seotud töötasu alammääraga, on matusekulude hüvitis edaspidi
kooskõlas hindade muutustega.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on SKA. Matusekulude hüvitise
määramise menetluse lihtsustamine mõjutab SKA töökorraldust ja -koormust. Matusekulude
hüvitise taotlemisel kuludokumentide tõendamiskohustuse kaotamine muudab hüvitise taotlemise
lihtsamaks. SKA-l kaob kuludokumentide kontrollimise kohustus. Samuti muudab menetluse
lihtsamaks see, et edaspidi ei tule matusekulude hüvitiselt maha arvestada KOV-i makstavat
matusetoetust.
Muudatus 2. Ohvrile makstavast perioodilisest hüvitisest ei arvestata maha töövõimetoetust
Muudatuse kohaselt ei arvestata edaspidi ohvritele makstavast perioodiliselt hüvitisest maha
töövõimetoetuse summat, sh ei toimu töövõime hindamist töötukassas. Senise töövõimetusest ja
töövõime vähenemisest tuleneva kahju asemel hakatakse hüvitama varasema sissetuleku
vähenemisest tingitud kahju. Muudatuse kohaselt muutub hüvitise taotlemine lihtsamaks nende
ohvrite jaoks, kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal töötasid. Hüvitise arvutamise süsteem
muutub arusaadavamaks. Suurem hüvitis parandab ohvrite majanduslikku toimetulekut.
Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja majanduslikule toimetulekule)
Haigekassa andmetel vajas 2020. aastal ründe käigus tekkinud vigastuste tõttu ravi 3033 inimest
(2016–2020 keskmine on 4490 inimest). Võib eeldada, et tekkinud vigastuste pärast on teatud osal
ohvritest tekkinud töövõimetus või töövõime vähenemine mingiks perioodiks või kogu eluks. SKA
andmetel taotleb töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist aga väga
väike osa ohvritest. 2021. aastal maksti perioodilist töövõimetusest ja töövõime vähenemisest
tuleneva kahju hüvitist 12 ohvrile. Aastatel 2002–2021 on perioodilist hüvitist makstud keskmiselt
kümnele ohvrile aastas. Kuriteoohvrite hüvitiste maksmise süsteemi lihtsamaks ja
kättesaadavamaks muutmine suurendab eelduslikult järgnevatel aastatel hüvitiste taotlejate arvu,
kuid see ei ole kindlasti märkimisväärne kasv. SKA prognooside kohaselt võiks järgnevatel aastatel
hüvitist taotlema tulla aastas ligikaudu 20 ohvrit.
Töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitise puhul tehakse kontseptuaalne
muudatus. Kehtiva seaduse järgi on õigus hüvitisele juhul, kui 16-aastasel kuni
vanaduspensioniealisel ohvril on töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju
vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tõttu
saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Töövõime hindamise kohustus teeb
hüvitise taotlemise süsteemi keeruliseks ning loob vajaduse eristada tööealisi ja
vanaduspensionäre. Ohvri jaoks on koormav see, et hüvitise taotlemiseks on vaja teha lisataotlus
ning töövõime hindamine tuleb ka töötukassas.
7
Muudatusega hakatakse töövõimetuse ja töövõime vähenemise asemel edaspidi hüvitama
varasema sissetuleku vähenemisest tingitud kahju. Hüvitise saamise tingimuseks on asjaolu, et
vägivallakuriteo tagajärjel ei saa inimene enam edasi töötada nii nagu varem ja tema varasem
sissetulek on vähenenud või kadunud. Samuti ei ole tööealisel ohvril enam vaja hüvitise saamiseks
läbida töövõime hindamist töötukassas. Muudetakse ka hüvitise arvestamise aluseid ning kehtiva
seadusega võrreldes ei arvestata hüvitisest maha ohvrile makstud töövõimetoetust. Hüvitisest
arvestatakse maha ainult need summad, mille kannatanu on saanud sama kahju eest
vägivallakuriteo toimepanijalt või muust allikast (nt tööandja ja haigekassa makstud haigushüvitis,
kindlustusandja makstud hüvitis). Nii töövõimetusest ja töövõime vähenemisest kui sissetuleku
vähenemisest tuleneva kahju hüvitis on sisuliselt asendussissetulek. Seega ei muutu hüvitise liigi
eesmärk, küll aga muutub hüvitise saamise süsteem oluliselt selgemaks ja kasutajasõbralikumaks.
2021. aastal maksis SKA perioodilist hüvitist 12 ohvrile summas 15 500 eurot, s.o keskmiselt 1300
eurot aastas ohvri kohta. Kui hüvitise summast töövõimetoetuse summat maha ei võeta, oleks
keskmine hüvitise summa aastas ohvri kohta hinnanguliselt 5447 eurot. Sel juhul suureneb
keskmine hüvitise summa aastas ohvri kohta ligikaudu neli korda. Seega mõjutab muudatus
oluliselt ohvrite majanduslikku toimetulekut ning vähendab nende vaesusesse sattumise riski.
Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua asjaolu, et muudatuse kohaselt ei maksta varasema
sissetuleku vähenemisest tingitud kahju hüvitist nendele ohvritele, kes vägivallakuriteo ohvriks
langemisel ajal töist sissetulekut ei saanud või olid töötud. Nimetatud riski maandab võimalus
taotleda töötukassast töövõimetoetust, samuti on neil võimalik taotleda ohvri tervise taastamisega
seotud kulude ning abivahenditele ja isiklike esemetele tekitatud kahjukulude hüvitamist.
Kokkuvõttes muudab töötukassas töövõime hindamise tingimuse kaotamine hüvitise taotlemise
ohvri jaoks lihtsamaks ja vähem koormavaks. Hüvitise arvestamise põhimõtete muutmine tagab
ohvritele suurema hüvitise, mis omakorda mõjutab nende majanduslikku toimetulekut ja vähendab
vaesusesse sattumise riski. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise
sagedust hinnata keskmiseks. Nii sihtrühma suurus kui ka ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kavandatavast muudatusest mõjutatud peamine sihtrühm on SKA. Muudatus mõjutab SKA
töökorraldust ja -koormust. Kehtiva seaduse järgi on töövõimetusest või töövõime vähenemisest
tuleneva kahju hüvitise saamiseks vaja hinnata, kuivõrd on ohvri töövõime kaotus või vähenemine
põhjustatud vägivallakuriteost. Praktikas hindab praegu ohvri töövõimet töötukassa ning SKA
ekspertarst tuvastab seose töövõime kaotuse (st raske tervisekahjustuse) ja vägivallakuriteo vahel.
Muudatuse kohaselt kaotatakse hüvitise määramise tingimustest töötukassa töövõime hindamine.
Menetlus muutub SKA jaoks lihtsamaks, kuna ta ei pea enam hüvitise taotlejat töötukassasse
töövõime hindamisele saatma ning töötukassast ei ole vaja pärida töövõimetoetuse suurust ega
seda hüvitisest maha arvutada. Kuna hüvitise taotlejate arv on väike, siis ei muuda muudatus
kokkuvõttes SKA töökoormust.
Muudatus 3. Ülalpeetavatele makstavast perioodilisest hüvitisest ei arvestata maha
toitjakaotuspensioni
Muudatuse kohaselt ei arvestata edaspidi ohvrite ülalpeetavatele makstavast perioodiliselt
hüvitisest maha toitjakaotuspensioni summat. Hüvitise arvestuspõhimõtete muutmine parandab
hüvitise kättesaadavust. Hüvitise suurenemine parandab ülalpeetavate majanduslikku
toimetulekut ja vähendab nende vaesusesse sattumise riski.
Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja majanduslikule toimetulekule)
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on inimesed, kes on kaotanud vägivallakuriteo käigus oma
ülalpidaja. Justiitsministeeriumi kuritegevuse statistika järgi registreeriti 2020. aastal 50 tapmist ja
8
mõrva (sh katsed). Tapmistes ja mõrvades hukkus 40 inimest. Tervise Arengu Instituudi surma
põhjuste registri andmetel suri 2020. aastal ründe tõttu 42 inimest, kuid kõigil neist ei pruukinud
olla ülalpeetavaid. SKA andmetel maksti 2021. aastal 62 ülalpeetavale ohvri surma tõttu
perioodilist hüvitist. Tegu on kõikide hüvitisesaajatega, mitte ainult aasta jooksul lisandunud uute
saajatega (enamik neist on saanud hüvitist rohkem kui aasta). Viimastel aastatel on nimetatud
hüvitise saajate arv püsinud stabiilsena. Kuna tapmiste ja mõrvade arv ei ole viimastel aastatel
märkimisväärselt suurenenud, siis sihtrühma kasvu ei prognoosita.
Kuriteoohvrite hüvitise piirmäär on läbi aastate püsinud muutumatuna (9590 eurot), kuid 20 aasta
jooksul on vaid ligi 7% ülalpeetavatest saanud hüvitise kätte piirmäära ulatuses. Põhjuseks, miks
piirmäär ülalpeetavate puhul täis ei saa, on asjaolu, et ülalpeetav saab täisealiseks ega õpi edasi
või ülalpeetav sureb enne hüvitise piirmäära täitumist. Kehtivad hüvitise arvestamise reeglid ei
võimalda piirmäärani jõuda. Hüvitisest arvestatakse maha toitjakaotuspension, mistõttu on
igakuine hüvitise summa selle võrra väiksem ja see pikendab hüvitise maksmise perioodi.
Praegu on hüvitise suurus liiga väike ning vägivallakuriteo tagajärjel surnud ohvri surmast tuleneva
kahju hüvitise arvestamise põhimõtted ei toeta ohvri ülalpeetavate pereliikmete majanduslikku
toimetulekut piisavalt. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse ülalpeetavatele makstavast
perioodilisest hüvitisest maha toitjakaotuspension. Selleks, et parandada hüvitise kättesaadavust
muudetakse hüvitise arvutamise süsteemi ning edaspidi ei arvestata ülalpeetavate perioodilisest
hüvitisest maha toitjakaotuspensioni. Muus osas jäävad ülalpeetavatele hüvitise arvestamise
reeglid samaks.
2021. aastal maksis SKA perioodilist hüvitist 62 ülalpeetavale summas 94 264 eurot, s.o keskmiselt
1520 eurot aastas ülalpeetava kohta. Kui hüvitise summast toitjakaotuspenisoni summat maha ei
võeta, oleks keskmine hüvitise summa aastas ülalpeetava kohta hinnanguliselt 2300 eurot. Sel
juhul suureneb keskmine hüvitise summa aastas ülalpeetava kohta ligikaudu 1,5 korda. Seega
mõjutab muudatus ülalpeetavate majanduslikku toimetulekut ning vähendab nende vaesusesse
sattumise riski.
Kokkuvõttes tagab hüvitise arvestamise põhimõtete muutmine ülalpeetavatele suurema hüvitise,
mis omakorda mõjutab nende majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusesse sattumise
riski. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks.
Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb
muudatustega sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kavandatavast muudatusest mõjutatud peamine sihtrühm on SKA. Muudatus mõjutab SKA
töökorraldust ja -koormust. Muudatuse puhul tuleb SKA-l teha ühekordne hüvitise
ümberarvutamine vastavalt uuele hüvitise arvestamise alusele. Tegemist on ühekordse
muudatusega, mis ei too kaasa olulist mõju SKA töökorraldusele ega -koormusele.
Mõju infotehnoloogilistele arendustele
Muudatuse rakendamine, mille kohaselt ei arvestata ülalpeetavatele makstavast perioodilisest
hüvitisest maha toitjakaotuspensioni, toob kaasa vajaduse arendada sotsiaalkaitse infosüsteemi.
Hüvitise arvutamise valemist „seotakse lahti“ toitjakaotuspension, mis automaatselt süsteemi poolt
valemi üheks komponendiks on. Tegemist on väikearendusega ning selle töö jaoks on olemas
väline partner. Arendustöö käib ning märtsi alguseks on arendus testimiseks valmis. Arendustööd
lõpetatakse määruse jõustumise ajaks ehk 1.aprilliks 2023.
Muudatus 4. Kuriteoohvrile makstava hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu
muutmine
Vägivallakuriteo käigus tekkinud kahju tõendamiseks ei ole vaja esitada kuludokumente, kui kulud
on võimalik katta hüvitise alammäära ulatuses. See muudatus puudutab prillidele,
9
hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele abivahenditele, riietele ja teistele isiklikele
esemetele tekitatud kahju ning matusekulude hüvitamist. Lihtsustatud kuriteoohvri hüvitiste
taotlemise kord aitab vähendada ohvrite koormust hüvitiste taotlemisel ning see võib omakorda
suurendada hüvitiste taotlemise arvu ning abi jõuab rohkemate ohvriteni.
Potentsiaalseks mõjutatud sihtrühmaks on kõik vägivallakuriteo ohvrid ja kuriteoohvri hüvitise
taotlejad. Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2021. aastal 7057 isikuvastast kuritegu,
millest 80% moodustas kehaline väärkohtlemine. Haigekassa andmetel vajas 2020. aastal ründe
käigus tekkinud vigastuste tõttu ravi 3033 inimest (perioodi 2016–2020 keskmine on 4490 inimest).
Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata, kuna kõigil ei teki ründe tõttu rasket
tervisekahjustust, mis on hüvitise määramise aluseks. Hinnanguliselt võib olla kannatanute arv,
kellel on vägivallakuriteo tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus, suurusjärgus 500–1000.
Vägivallakuriteo ohvritest taotleb hüvitisi väga väike osa. SKA andmetel maksti 2021. aastal
kuriteoohvri hüvitisi kokku 96 isikule. Keskmiselt on viimase viie aasta jooksul makstud kuriteoohvri
hüvitisi 112 isikule. Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulude (ravikulud) hüvitist maksti
kaheksale isikule (võib eeldada, et haigekassa katab enamiku ravikulusid, mis on ohvritel seoses
vägivallakuriteost tingitud raske tervisekahjustuse raviga). Prillidele, abivahenditele ja riietele
tekitatud kahju hüvitist ei ole SKA viimastel aastatel üldse välja maksnud. See viitab eelduslikult
sellele, et olemasolev abivahendite jms hüvitise taotlemise kord on ohvri jaoks liiga koormav (kulu
peab olema tekkinud) ning pigem jäetakse abi küsimata. Seega on hüvitise täpse sihtrühma
kindlaks määramine keeruline. Hinnangu aluseks on võetud keskmine ravikulude hüvitise saajate
arv (2002–2021), mis on kümme. Süsteemi lihtsamaks muutmine, peale riiete ka muude isiklike
esemete hüvitamine ja kulude tõendamiskohustuse kaotamine suurendab järgnevatel aastatel
eelduslikult hüvitise taotlejate arvu, kuid see ei ole kindlasti hüppeline kasv. SKA prognooside
kohaselt võiks järgnevatel aastatel hüvitist taotlema tulla aastas ligikaudu 20 uut ohvrit. Seega
kehtivat töötasu alamäära arvestades on 2023. aasta kulu hüvitisele hinnanguliselt 14 480 eurot.
Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või elanike halduskoormusele
Muudatustega väheneb ohvrite halduskoormus seeläbi, et nad ei pea ise aktiivselt abi otsima ja
taotlema, vaid SKA jõuab ise nendeni. Ohvrite halduskoormust vähendab ka see, et nad ei pea
abivahenditele ja isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitise taotlemisel enam esitama
kuludokumente. Matusetoetuse taotlejad ei pea samuti enam esitama kuludokumente.
Ohvriabiteenuse osutajate ja ohvriabiga seotud ametiasutuste töö- või halduskoormus võib mõneti
suureneda, kui neil tekib kohustus edastada ohvrite andmeid SKA-le.
Kokkuvõttes vähendavad muudatused ohvri tõendamiskoormust hüvitiste taotlemise käigus.
Lihtsam ja kasutajasõbralikum hüvitiste taotlemise kord tagab selle, et ohvrid ei loobu hüvitiste
taotlemisest ning vajalik abi jõuab rohkemate ohvriteni. Seega võib mõju ulatust ja mõju
avaldumise sagedust sihtrühmale hinnata keskmiseks. Sihtrühma suurus on väike.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Kuriteoohvri hüvitisi menetleb ja maksab SKA juba praegu ning isikuandmete töötlemises
käesoleva määrusega muudatusi ei teha. Kuriteoohvri hüvitise andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse
infosüsteemis (SKAIS) ning vastav regulatsioon on sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (§ 38 lg 1
p 1), SKAISi põhimääruses (§ 7 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 9 lg 5) ja ohvriabi seaduses (§ 35 jj). Andmeid
töödeldakse selleks, et hüvitada OAS-i järgi õigustatud isikule vägivallakuriteoga tekitatud varaline
kahju ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud, järgides minimaalsuse nõuet ja kogudes
andmeid nii vähe kui võimalik – ainult neid andmeid, mis on vajalikud kuriteoohvri hüvitise
määramiseks ja maksmiseks. Kuriteoohvri andmeid säilitatakse vastavalt sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse § 39 lõike 2 punktile 2 kümme aastat pärast õiguse lõppemist sellele hüvitisele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
10
Määruse rakendamine täiendavaid kulusid kaasa ei too. Määrusega seotud kulud on välja toodud
2022. aasta detsembris vastu võetud OAS-i seletuskirjas ning need kajastuvad SKA eelarves
arvestusliku kuluna – hüvitised kuriteoohvritele. Muudatusega seotud täpseid kulusid on raske
prognoosida, kuna muudatus võib kaasa tuua muudatused sihtgruppides ja kulude määramise
alustes.
Muudatus, mille kohaselt ei ole vaja prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele
abivahenditele, riietele ja isiklikele esemetele tekitatud kahju ning matusekulude hüvitamise
tõendamiseks enam kuludokumente esitada, kui kulud on võimalik katta hüvitise alammäära
ulatuses, ei too SKA eelarvele kaasa olulist mõju. Abivahendite, riiete ja isiklike esemete
hüvitamise alammäära kehtestamise täiendavat kulu on keeruline prognoosida, kuna
hüvitisesaajate ja kulude andmed puuduvad. Eeldusel, et aastas hakkaks abivahendite ja isiklike
esemete ühekordset hüvitist saama 20 ohvrit, oleks 2023. aastaks kulu hinnanguliselt 14 480 eurot.
Matusekulu hüvitise maksmine kehtiva töötasu alammäära ulatuses (2023. aastal 725 eurot) tooks
aastas ligikaudu 6000 euro suuruse lisakulu võrreldes kehtiva süsteemiga.
Muudatus, mille kohaselt ei arvestata ohvrile makstavast perioodilisest hüvitisest maha
töövõimetoetust, muudaks hüvitise suuruseks aastas ohvri kohta keskmiselt 6430 eurole (varem
1300 eurot). Prognooside kohaselt saab aastas perioodilist hüvitist 20 ohvrit, seega on hüvitise
väljamaksmise kogukulu hinnanguliselt 128 591 eurot, sh täiendav kulu eelarvele on 98 900 eurot.
Muudatus, mille kohaselt ei arvestata ülalpeetavatele makstavast perioodilisest hüvitisest maha
toitjakaotuspensioni, oleks perioodilise hüvitise summa aastas ülalpeetava kohta keskmiselt 2731
eurot (varem 1520 eurot). Prognooside kohaselt saab aastas perioodilist hüvitist 62 ülalpeetavat,
seega on hüvitise väljamaksmise kogukulu 169 312 eurot, sh täiendav kulu eelarvele on 60 940
eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a, samal ajal uue ohvriabi seadusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile.
Justiitsministeerium Meie 02.03.2023 nr 1.2-2/26-1
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse
„Kuriteoohvri hüvitis“ eelnõu. Eelnõu kiireloomulisusest tulenevalt palume võimalusel vastata
viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Karita Karotam 6269 172
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952