dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata jätmine

Rahandusministeerium · 2. märts 2023
Viit
15-3/1003-3
Registreeritud
2. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Heddy Klasen (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata jätmine.asice421 KB

Sisu (failidest)

Martti Rõigas Teie 09.02.2023 nr 7-1.1/23-27-1 Põlva Vallavalitsus [email protected] Meie 02.03.2023 nr 6-3/23/2744-2 Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata jätmine Austatud Martti Rõigas Esitasite 09.02.2023 kirjaga nr 7-1.1/23-27-1 Maa-ametile kooskõlastamiseks Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Kaaskirjas märgite, et kooskõlastust ootate 30 päeva jooksul ning juhul, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda Põlva valla kodulehel: https://www.polva.ee/kooskolastamisele-esitatav- uldplaneering. Maa-amet, tutvunud saadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 20.02.2023 asuvad Põlva valla territooriumil osaliselt või täielikult 11 maavarade registris olevat maardlat, neli kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on üks kaevandamisloa taotlus. Põlva valla üldplaneeringu veebilehel viidatud kaardirakenduses on korrektselt kujutatud Põlva vallas asuvate maardlate piirid. 1. Palusime oma 10.09.2021 kirjas nr 6-3/21/13087-2 lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile esitada lisaks kaardirakendusele ka planeeringu esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Olete kaaskirjas märkinud muuhulgas seda, et üldplaneering koosneb seletuskirjast ja jooniste digitaalsetest andmekihtidest, mille esitluskujuks on planeeringu kaardirakendus ning koondkaardi rakendus võimaldab moodustada pdf-faile. Märgime, et vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad muuhulgas joonised, mis koosnevad esituskujudest ja digitaalsetest kihtidest. Määruse § 4 esitab jooniste esituskujudele järgmised nõuded:  Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. Kui planeeringu nimetuses ei ole toodud planeeringuala asukohta, märgitakse jooniste esituskujul ka planeeringuala asukoht.  Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. Selgitame, et planeering on dokument, mis peale kehtestamist seab paljudele isikutele mitmesuguseid kohustusi teistele annab mitmesuguseid õigusi. Õiguste ja kohustuste üle tekib erinevatel osapooltel sageli vaidlusi, mis teatud juhtudel võtavad ka kohtuvaidluse vormi. Planeeringust tulenevaid tingimusi on sel juhul tarvis tõendina esitada kohtule, sellesse olukorda võib sattuda ka kohalik omavalitsus, mitte ainult kooskõlastajad või eraisikud. Kaardirakenduse kasutaja poolt valitud sisuga (soovi korral osalise sisuga) kaardirakenduse teemakaardi väljatrükk ei asenda üldplaneeringu lõppversiooni fikseeritud dokumenti, mis on arhiivieeskirja nõuete kohaselt arhiveeritav, hiljem mittemuudetav ja mille alusel on üheselt mõistetav, millise lahendusega on kooskõlastajad nõustunud ja millise täieliku sisuga üldplaneering kehtestati. Jätkuvalt palume Põlva Vallavalitsusel üldplaneeringu lõpliku lahenduse jooniste esituskujud moodustada kujundatud ja küljendatud failidena, mis vastavad digitaalsete dokumentide arhiveerimise nõuetele. Planeeringu jooniste esituskujule palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. 2. Veebirakenduses on Kadaja liivakarjääri ja Himmaste liivakarjääri puhul kujutatud mäetööstuse maa-ala suuremal alal, kui on mäeeraldise teenindusmaa. Selleks, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve oleks määratud mäeeraldise teenindusmaa ulatuses, palume kasutada mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel vaid maavarade registrisse kantud keskkonnaandmeid. MaaPS § 15 lg 71 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid. Planeeringu täiendamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapa bilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). 2 3. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike ning rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 11.3. Maardla on märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul välditakse võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus või kus asub kõrge väärtusega ökosüsteem. Juhul, kui nimetatud alal osutub kaevandamine vajalikuks või on majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandada soovijal omavalitsuse nõudmisel tellida pädevalt isikult kaasnevate mõjude analüüs ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kui kaevandamisega kaasnevad majanduslikud jm mõjud kaaluvad üles väärtusliku maastiku, põllumajandusmaa või ökosüsteemis säilimise või rohevõrgustiku toimivuse tagamise, võib otsustaja lubada maardla kasutuselevõtmist.“ Maa-amet nõustub, et väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ning rohevõrgustiku alal on kaevandamine vajaduse korral võimalik, ent palume seletuskirjast eemaldada tingimus, mille kohaselt tuleb omavalitsuse nõudmisel tellida pädevalt isikult kaasnevate mõjude analüüs või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimise tagamiseks ning selleks, et üldplaneering oleks kooskõlas MaaPS § 14, ei saa Maa-amet nõustuda, et kaevandada soovijal tuleb koostada kaasnevate mõjude analüüs kohaliku omavalitsuse nõudmisel. Märgime, et täiendavate uuringute või analüüside koostamise nõudmise õigus on loa andjal. Kaevandamisloa andmisele eelnevalt viiakse teatud seadustes toodud juhtudel läbi keskkonnamõjude hindamine, ülejäänud juhtudel antakse keskkonnamõju eelhinnang KMH vajalikkuse osas. KMH või eelhinnangu raames analüüsitakse ka mõjusid väärtuslikele maastikuelementidele. Kaevandamisloa andmise menetlus on avalik menetlus ning menetluse käigus küsitakse ka kohaliku omavalitsuse arvamust. Kohalikul omavalitsusel on võimalik loa andjale teha ettepanek eelnimetatud uuringute või analüüside läbiviimiseks, ent kohalik omavalitsus ei saa nõuda teatud uuringute või analüüside läbiviimist. Samalaadse ettepaneku oleme teinud ka oma 10.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/13087-2, kui palusime seletuskirjas eemaldada nõude, mille kohaselt tuleb väärtuslikul põllumajandusmaal asuva maardla kasutusele võtmisel koostada kaasnevate mõjude analüüs. Märkisime, et kaasnevate mõjude analüüs tuleb koostada loa taotluse menetleja nõudmisel. Olete Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis märkinud (tsiteerin): „maastikuväärtuste (sh väärtusliku põllumajandusmaa) kaitse üle otsustamist ei ole õige üle anda kaevandamisloa taotluse menetlejale, sest väärtused on defineeritud KOVi poolt. Väärtuslikule põllumajandusmaale kaevandamise puhul mõjude kaalumise soovitus tuleneb Põlva maakonnaplaneeringust. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 75, lg 1 p 14).“ Põlva maakonnaplaneeringus on märgitud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ning juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale. Maa-amet nõustub maakonnaplaneeringus sätestatuga. Tuleb kaaluda kaevandamisega kaasnevaid mõjusid, kuid seda tehakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus. Tagamaks maavarale juurdepääsu ei saa Maa-amet nõustuda, et mõjude kaalumine seisneb kohaliku omavalitsuse nõudmisel eraldiseisva analüüsi läbiviimises, seejuures analüüsi mahu, sisu ja piisavuse üle otsustab kohalik omavalitsus. Maa-amet nõustub, kui Põlva valla üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse samasuguses sõnastuses tingimus, nagu see on esitatud Põlva maakonnaplaneeringu seletuskirjas. Samuti nõustub Maa-amet, kui kohaliku omavalitsuse jaoks vajaliku analüüsi läbiviimine sõnastatakse üldplaneeringu seletuskirjas soovitusena. 3 4. Seletuskirja peatükis 7.6. Väärtuslik põllumajandusmaa ja maaparandussüsteem on märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikul põllumajandusmaal või seda mõjutatavate tegevuste kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku maaga, mille terviklikkus ja kasutatavus ei tohi väheneda ega halveneda.“ Märgime, et kuna väärtuslikud põllumajandusmaad asuvad ka maardlatel, siis tingimus, mille kohaselt ei tohi väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja kasutatavus väheneda, halvendab juurdepääsu maavaravarule ja on vastuolus MaaPS § 14. Karjääriviisilise kaevandamise korral tuleb muld kaevandamise ajaks eemaldada ja kaevandamisega samaaegselt maa põllumajandusmaana kasutamine võimalik ei ole. Kui veekogu ei teki, siis kaevandamise järgselt korrastamise käigus on võimalik põllumaa taastamine. Kõnealuse tingimuse kohaselt ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga kattuvas maardlas kaevandamise alustamine võimalik, kuna sellega väheneks väärtusliku põllumajandusmaa kasutatavus. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et väärtuslikul põllumajandusmaal või seda mõjutatavate tegevuste kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku maaga, mille terviklikkus ja kasutatavus peab maardlate aladel säilima võimalikult suures ulatuses. 5. Kaardirakenduse kohaselt kattub Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) turbamaardla kõrgendatud avaliku huviga metsaga ning haljasala maa-ala juhtotstarbega. Seletuskirja eelnõu peatükis 7.5. Puhkeala, avaliku huviga mets on selgitatud, et haljasala maa-ala (PH) peab säilima loodusliku maa-alana. Samuti on selgitatud, et kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets on riigi omandis olev mets, mis on kohalikele elanikele ja kogukondadele oluline. See on asula läheduses asuv mets, kus käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, aga ka mets, mis kaitseb asulat ebasoodsa ilmatikumõju või müra eest. Seletuskirjas ja kaardirakenduses on kõrge puhkeväärtusega ala (KAH) puhul märgitud, et raietegevus planeeritakse nii, et tagatud oleks erivanuseline puistu. Haljasala maa-ala juhtotstarbe kirjelduseks on märgitud kaardirakenduses, et tegemist on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud loodusliku maa, pargi, parkmetsa, metsa, haljasala vm, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid virgestusotstarbelisi rajatisi. Täiendavalt on märgitud, et lubatud on rajada teed, tehnovõrke, istepinke, spordi- ja puhkerajatisi jms ning üldjuhul ei ole lubatud hooneid püstitada. Põhjendatud vajaduse korral võib lubada kuni 20 m2 suuruse hoone püstitamist. Selgitame, et maavara kaevandamise korral ei ole võimalik säilitada maa-ala looduslikku ilmet või tagada erivanuselise puistu olemasolu, samuti pole võimalik kaevandamistegevuse ajal käia puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, kuna maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide ja taimestiku eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada ehitisi, jätta metsad avalikuks kasutamiseks ning tagada maavarale juurdepääs. Ehitiste ja puude alt ja ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitised, rajatised ja puud kasutavad maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitatud ehitisi, rajatud rajatisi või kus kasvavad avalikult kasutatavad metsad, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Samalaadsetele tingimustele viitas Maa-amet ka oma 10.09.2021 kirjas nr 6-3/21/13087-2. Olete Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis märkinud, et EHS § 3 lg 4 sätestab, et ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Teadmata, kas ja millal kaevandamisluba taotletakse, ei ole mõistlik piirata matkaradade ja/või tee püsimist maksimaalselt viie aastaga. Selgitame, et Maa-amet ei ole esitanud seisukohta, mille 4 kohaselt oleks matkaradade püsimist vajalik piirata viie aastaga. Maa-amet märkis ja palus seletuskirja täiendada selliselt, et maardlatega kattuval puhkeväärtusega alal on võimalik rajada matkaradasid ja neid teenindavaid ehitisi, sh avalikuks kasutamiseks mõeldud teid, vaid ajutistena, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust. Muu sisuga kooskõlastus tähendabki antud juhul seda, et kokku on lepitud teistsugustes tingimustes. Juhime siinkohal tähelepanu, et maardlate alal eksisteerib igakordse kooskõlastamise vajadus ka ajutiste ehitiste korral. MaaPS alusel antavas kooskõlastuses on võimalik sätestada täiendavad tingimused, et tagada matkaradade püsimine pikemalt, kui lähiajal ei ole vajadust alustada kaevandamistegevusega. Selgitame, et püsiva iseloomuga ehitisi ja rajatisi on võimalik maardlate aladele rajada üldjuhul vaid peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane muu sisuga kooskõlastus või luba ning selline nõue tuleneb MaaPS § 14 lõikest 2. Selleks, et tagada maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule palume jätkuvalt seletuskirja lisada, et maardlatega kattuval haljasala maa-alal või KAH metsa alal on üldjuhul võimalik rajada matkaradasid ja neid teenindavaid ehitisi, sh avalikuks kasutamiseks mõeldud teid, vaid ajutistena, kui ei ole saadud MaaPS kohast muud kooskõlastust või luba. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks, palume seletuskirja täiendada selliselt, et haljasala maa-ala ja kõrgendatud avaliku huviga mets ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel seaduses sätestatud tingimustel. Alternatiivselt palume Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) turbamaardla alale mitte märkida haljasala maa-ala juhtotstarvet ning kõrgendatud avaliku huviga metsa. 6. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad arheoloogiatundlike aladega. Seletuskirja peatükis 7.2. Arheoloogiatundlik ala on märgitud (tsiteerin): „Maakasutuse muutmist kavandades (sh detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel) tehakse koostööd valdkonna eest vastutava ametiga.“, „Kui ehitise alune (või lähestikku jäävate alade) või kaevanduse pindala on suurem kui 500 m2, küsitakse valdkonna eest vastutava ameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Lähestikku jäävateks aladeks loetakse samal katastriüksusel asuvaid alasid või alasid mille vahemaa on väiksem kui 25 m.“ ning „Keskkonnamõju hindamise läbiviimist nõudvate tegevuste või keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas eelhinnangu andmist nõudvate tegevuste puhul küsitakse valdkonna eest vastutava ameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.“ Samasugused seisukohad on leitavad ka kaardirakenduses. KSH aruande peatükis 3.5.8 Mõju arheoloogiapärandile on viidatud, et selliste tingimuste sätestamisega rakendub vastav kooskõlastamise nõue ka teistele otsustajatele KeHJS mõistes ehk tingimus rakendub ka näiteks KMH või KMH eelhinnangu nõudega keskkonnalubade taotlustele Põlva valla territooriumil. Maa-amet nõustub KSH aruande eelnõu koostaja seisukohaga, et eelnimetatud tingimused kohalduvad ka maavarade kaevandamisele. Palusime seletuskirja vastavalt muuta ka oma 10.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/13087-2. Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis olete märkinud, et Maa-ameti ettepanekuga ei arvestata, kuna tegemist on Muinsuskaitseameti poolt antud tingimusega. Tabelis on toodud ka Muinsuskaitseameti seisukoht (tsiteerin): „Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse kanda viited selle kohta, et: (1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning et (2) prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist. Arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus tuleb valdkonna eest vastutava ametiga kooskõlastada nende tegevuste puhul mis vajavad KeHJS tähenduses keskkonnamõju hindamist või eelhinnangu andmist.“ 5 Selgitame, et ühtestki seadusest ei tulene sellist kohustust, mille kohaselt tuleb küsida arheoloogiapärandirikastel aladel Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist. Samuti ei ole ühegi seaduse kohaselt kohustuslik arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kooskõlastamine valdkonna eest vastutava ametiga nende tegevuste puhul mis vajavad KeHJS tähenduses keskkonnamõju eelhinnangu andmist. Maa-amet ei saa nõustuda üldplaneeringuga, millega seatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Igakordne kooskõlastamise nõue Muinsuskaitseametiga halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Selgitame, et muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab arheoloogiatundlikel aladel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kaevandamisloa andja ning eemaldada seletuskirjast ja kaardirakendusest sellised tingimused, mis viitavad otseselt kooskõlastamise kohustusele kaevandamisloa taotlemise korral. 7. Seletuskirja eelnõu peatükis 11.3. Maardla on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Täpsustame, et maardla alal on püsiva iseloomuga tegevus ka sellisel juhul, kui see ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda võimalik vaid siis, kui selle jaoks on saadud igakordselt MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Selleks, et seletuskiri oleks üheselt mõistetav, palume täpsustada viidatud tingimust ning lisada selle lõppu „… ning selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba“. 8. Palusime oma 10.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/13087-2 eemaldada seletuskirjast nõue, mille kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal toimuva raadamise ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmise korral koostada igakordselt detailplaneering. Selgitasime, et detailplaneeringu koostamist sellises olukorras ei nõua mitte ükski õigusakt ning detailplaneeringu koostamine oleks olemuselt kaevandamisloa andmist dubleeriv avalik menetlus. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palusime täpsustada, et rohevõrgustiku ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist ning eksperthinnangu koostamise vajaduse üle otsustab kaevandamisloa andja, kes koostab keskkonnamõjude eelhinnangu või vajadusel algatab keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa taotluse menetluse osana. Olete Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis märkinud, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Selgitate, et raadamist puudutavat sõnastust korrigeeritakse. Märgite lisaks, et tingimuste seadmise rohevõrgustiku toimimiseks ja eksperthinnangu koostamise vajaduse määrab siiski KOV, mitte loa andja. Rohevõrgustiku sidususe tagamine on omavalitsusele samavõrra tähtis kui maavarale juurdepääsu tagamine. Maa-amet nõustub, et rohevõrgustiku sidususe tagamine on tähtis, ent tagada tuleb ka juurdepääs maavaravarule ja selle kaevandamisväärsuse säilimine. Erinevaid täiendavaid kaevandamisloa andmisele eelnevaid uuringuid saab nõuda loa andja, mitte kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek teatud uuringu või analüüsi vajalikkuse osas ning esitada see loa andjale kohaliku omavalitsuse poolt kaevandamisloa taotlusele antava arvamuse osana. See, kas uuringu või analüüsi läbiviimine on põhjendatud, on loa andja kaalutlusotsus. Ka loa andja eesmärk on rohevõrgustiku sidususe tagamine. 9. KSH aruande eelnõu peatükis 3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on peatükis alguses märgitud, et Põlva valla territooriumil on osaliselt või täielikult viis kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist. Tabelis 11 on esitatud nelja olemasoleva mäeeraldise 6 andmed ja ka hiljem on peatükis mainitud nelja mäeeraldist. Peatüki alguses on kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldiste hulgas üles loetud ka Mooste II liivakarjäär, mille kaevandamisluba kehtis kuni 09.02.2021. Palume korrigeerida. Põlva vallas asuva Kurgsoo II mäeeraldise kohta on KSH aruande eelnõus kasutatud nimetusi Kurgsoo II turbatootmisala, Kurgsoo II ja Kurgsoo II turbamaardla. Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis olete märkinud, et andmed pärinevad keskkonnaloast (lisatud KOTKAS link) ja palute Maa-ametil oma andmebaasis loa number kontrollida. Märgime, et viidatud lingil on Võru vallas asuva mäeeraldise keskkonnaluba. Selgitame, et Põlva vallas asuva mäeeraldise korrektne nimetus on Kurgsoo II (loa nr on 5) ning Võru vallas asub luba nr VO-015. Palume Põlva vallas asuva mäeeraldise nimetust korrigeerida läbivalt Kurgsoo II. Maa-amet ei kooskõlasta Põlva Vallavalitsuse 09.02.2023 kirjaga nr 7-1.1/23-27-1 edastatud Põlva valla üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa- ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel