Martti Rõigas Teie 09.02.2023 nr 7-1.1/23-27-1
Põlva Vallavalitsus
[email protected] Meie 02.03.2023 nr 6-3/23/2744-2
Põlva valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kooskõlastamata jätmine
Austatud Martti Rõigas
Esitasite 09.02.2023 kirjaga nr 7-1.1/23-27-1 Maa-ametile kooskõlastamiseks Põlva valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.
Kaaskirjas märgite, et kooskõlastust ootate 30 päeva jooksul ning juhul, kui kooskõlastaja või
arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei
soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Üldplaneeringu materjalidega
oli võimalik tutvuda Põlva valla kodulehel: https://www.polva.ee/kooskolastamisele-esitatav-
uldplaneering. Maa-amet, tutvunud saadaval olnud materjalidega, märgib järgmist.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja
planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt
esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa,
kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras,
kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Seisuga 20.02.2023 asuvad Põlva valla territooriumil osaliselt või täielikult 11 maavarade registris
olevat maardlat, neli kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on üks
kaevandamisloa taotlus. Põlva valla üldplaneeringu veebilehel viidatud kaardirakenduses on
korrektselt kujutatud Põlva vallas asuvate maardlate piirid.
1. Palusime oma 10.09.2021 kirjas nr 6-3/21/13087-2 lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile
esitada lisaks kaardirakendusele ka planeeringu esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on
kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust
ja piiranguid. Olete kaaskirjas märkinud muuhulgas seda, et üldplaneering koosneb
seletuskirjast ja jooniste digitaalsetest andmekihtidest, mille esitluskujuks on planeeringu
kaardirakendus ning koondkaardi rakendus võimaldab moodustada pdf-faile.
Märgime, et vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 1 punkti 2
kohaselt on planeeringu vormistatavad osad muuhulgas joonised, mis koosnevad
esituskujudest ja digitaalsetest kihtidest. Määruse § 4 esitab jooniste esituskujudele
järgmised nõuded:
Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus,
mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja
asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. Kui
planeeringu nimetuses ei ole toodud planeeringuala asukohta, märgitakse jooniste
esituskujul ka planeeringuala asukoht.
Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse ja
alusandmete leppemärgid.
Selgitame, et planeering on dokument, mis peale kehtestamist seab paljudele isikutele
mitmesuguseid kohustusi teistele annab mitmesuguseid õigusi. Õiguste ja kohustuste üle
tekib erinevatel osapooltel sageli vaidlusi, mis teatud juhtudel võtavad ka kohtuvaidluse
vormi. Planeeringust tulenevaid tingimusi on sel juhul tarvis tõendina esitada kohtule,
sellesse olukorda võib sattuda ka kohalik omavalitsus, mitte ainult kooskõlastajad või
eraisikud. Kaardirakenduse kasutaja poolt valitud sisuga (soovi korral osalise sisuga)
kaardirakenduse teemakaardi väljatrükk ei asenda üldplaneeringu lõppversiooni fikseeritud
dokumenti, mis on arhiivieeskirja nõuete kohaselt arhiveeritav, hiljem mittemuudetav ja
mille alusel on üheselt mõistetav, millise lahendusega on kooskõlastajad nõustunud ja
millise täieliku sisuga üldplaneering kehtestati.
Jätkuvalt palume Põlva Vallavalitsusel üldplaneeringu lõpliku lahenduse jooniste
esituskujud moodustada kujundatud ja küljendatud failidena, mis vastavad digitaalsete
dokumentide arhiveerimise nõuetele. Planeeringu jooniste esituskujule palume lisada info,
mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud.
2. Veebirakenduses on Kadaja liivakarjääri ja Himmaste liivakarjääri puhul kujutatud
mäetööstuse maa-ala suuremal alal, kui on mäeeraldise teenindusmaa. Selleks, et
mäetööstuse maa-ala juhtotstarve oleks määratud mäeeraldise teenindusmaa ulatuses,
palume kasutada mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel vaid maavarade registrisse
kantud keskkonnaandmeid. MaaPS § 15 lg 71 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel
maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid. Planeeringu
täiendamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil
https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapa
bilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine |
Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee).
2
3. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike
maastike ning rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 11.3. Maardla on märgitud
(tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul välditakse võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul
põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus või kus asub kõrge väärtusega
ökosüsteem. Juhul, kui nimetatud alal osutub kaevandamine vajalikuks või on
majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandada soovijal omavalitsuse nõudmisel tellida
pädevalt isikult kaasnevate mõjude analüüs ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kui
kaevandamisega kaasnevad majanduslikud jm mõjud kaaluvad üles väärtusliku maastiku,
põllumajandusmaa või ökosüsteemis säilimise või rohevõrgustiku toimivuse tagamise, võib
otsustaja lubada maardla kasutuselevõtmist.“
Maa-amet nõustub, et väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ning
rohevõrgustiku alal on kaevandamine vajaduse korral võimalik, ent palume seletuskirjast
eemaldada tingimus, mille kohaselt tuleb omavalitsuse nõudmisel tellida pädevalt isikult
kaasnevate mõjude analüüs või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Maavarale juurdepääsu
osas olemasoleva olukorra säilimise tagamiseks ning selleks, et üldplaneering oleks
kooskõlas MaaPS § 14, ei saa Maa-amet nõustuda, et kaevandada soovijal tuleb koostada
kaasnevate mõjude analüüs kohaliku omavalitsuse nõudmisel. Märgime, et täiendavate
uuringute või analüüside koostamise nõudmise õigus on loa andjal. Kaevandamisloa
andmisele eelnevalt viiakse teatud seadustes toodud juhtudel läbi keskkonnamõjude
hindamine, ülejäänud juhtudel antakse keskkonnamõju eelhinnang KMH vajalikkuse osas.
KMH või eelhinnangu raames analüüsitakse ka mõjusid väärtuslikele
maastikuelementidele. Kaevandamisloa andmise menetlus on avalik menetlus ning
menetluse käigus küsitakse ka kohaliku omavalitsuse arvamust. Kohalikul omavalitsusel on
võimalik loa andjale teha ettepanek eelnimetatud uuringute või analüüside läbiviimiseks,
ent kohalik omavalitsus ei saa nõuda teatud uuringute või analüüside läbiviimist.
Samalaadse ettepaneku oleme teinud ka oma 10.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/13087-2, kui
palusime seletuskirjas eemaldada nõude, mille kohaselt tuleb väärtuslikul
põllumajandusmaal asuva maardla kasutusele võtmisel koostada kaasnevate mõjude
analüüs. Märkisime, et kaasnevate mõjude analüüs tuleb koostada loa taotluse menetleja
nõudmisel. Olete Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis
märkinud (tsiteerin): „maastikuväärtuste (sh väärtusliku põllumajandusmaa) kaitse üle
otsustamist ei ole õige üle anda kaevandamisloa taotluse menetlejale, sest väärtused on
defineeritud KOVi poolt. Väärtuslikule põllumajandusmaale kaevandamise puhul mõjude
kaalumise soovitus tuleneb Põlva maakonnaplaneeringust. Väärtuslike
põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on üldplaneeringu ülesanne
(PlanS § 75, lg 1 p 14).“ Põlva maakonnaplaneeringus on märgitud, et maardlate
kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel
ning juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda
eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.
Maa-amet nõustub maakonnaplaneeringus sätestatuga. Tuleb kaaluda kaevandamisega
kaasnevaid mõjusid, kuid seda tehakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus.
Tagamaks maavarale juurdepääsu ei saa Maa-amet nõustuda, et mõjude kaalumine seisneb
kohaliku omavalitsuse nõudmisel eraldiseisva analüüsi läbiviimises, seejuures analüüsi
mahu, sisu ja piisavuse üle otsustab kohalik omavalitsus. Maa-amet nõustub, kui Põlva valla
üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse samasuguses sõnastuses tingimus, nagu see on
esitatud Põlva maakonnaplaneeringu seletuskirjas. Samuti nõustub Maa-amet, kui kohaliku
omavalitsuse jaoks vajaliku analüüsi läbiviimine sõnastatakse üldplaneeringu seletuskirjas
soovitusena.
3
4. Seletuskirja peatükis 7.6. Väärtuslik põllumajandusmaa ja maaparandussüsteem on
märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikul põllumajandusmaal või seda mõjutatavate tegevuste
kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist põllumajandussaaduste tootmiseks
vajaliku maaga, mille terviklikkus ja kasutatavus ei tohi väheneda ega halveneda.“
Märgime, et kuna väärtuslikud põllumajandusmaad asuvad ka maardlatel, siis tingimus,
mille kohaselt ei tohi väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja kasutatavus väheneda,
halvendab juurdepääsu maavaravarule ja on vastuolus MaaPS § 14. Karjääriviisilise
kaevandamise korral tuleb muld kaevandamise ajaks eemaldada ja kaevandamisega
samaaegselt maa põllumajandusmaana kasutamine võimalik ei ole. Kui veekogu ei teki, siis
kaevandamise järgselt korrastamise käigus on võimalik põllumaa taastamine.
Kõnealuse tingimuse kohaselt ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga kattuvas maardlas
kaevandamise alustamine võimalik, kuna sellega väheneks väärtusliku põllumajandusmaa
kasutatavus. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et väärtuslikul põllumajandusmaal või
seda mõjutatavate tegevuste kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist
põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku maaga, mille terviklikkus ja kasutatavus peab
maardlate aladel säilima võimalikult suures ulatuses.
5. Kaardirakenduse kohaselt kattub Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) turbamaardla kõrgendatud
avaliku huviga metsaga ning haljasala maa-ala juhtotstarbega. Seletuskirja eelnõu peatükis
7.5. Puhkeala, avaliku huviga mets on selgitatud, et haljasala maa-ala (PH) peab säilima
loodusliku maa-alana. Samuti on selgitatud, et kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets on
riigi omandis olev mets, mis on kohalikele elanikele ja kogukondadele oluline. See on asula
läheduses asuv mets, kus käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, aga
ka mets, mis kaitseb asulat ebasoodsa ilmatikumõju või müra eest. Seletuskirjas ja
kaardirakenduses on kõrge puhkeväärtusega ala (KAH) puhul märgitud, et raietegevus
planeeritakse nii, et tagatud oleks erivanuseline puistu. Haljasala maa-ala juhtotstarbe
kirjelduseks on märgitud kaardirakenduses, et tegemist on peamiselt puhkamisele ja
virgestusele suunatud loodusliku maa, pargi, parkmetsa, metsa, haljasala vm, kuhu on
lubatud ehitada väiksemaid virgestusotstarbelisi rajatisi. Täiendavalt on märgitud, et
lubatud on rajada teed, tehnovõrke, istepinke, spordi- ja puhkerajatisi jms ning üldjuhul ei
ole lubatud hooneid püstitada. Põhjendatud vajaduse korral võib lubada kuni 20 m2 suuruse
hoone püstitamist.
Selgitame, et maavara kaevandamise korral ei ole võimalik säilitada maa-ala looduslikku
ilmet või tagada erivanuselise puistu olemasolu, samuti pole võimalik
kaevandamistegevuse ajal käia puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, kuna
maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide ja taimestiku
eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole
võimalik ehitada ehitisi, jätta metsad avalikuks kasutamiseks ning tagada maavarale
juurdepääs. Ehitiste ja puude alt ja ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei
ole. Maardla alale ehitatud ehitised, rajatised ja puud kasutavad maapõue tuge, mida
võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase
maapõuest väljamise korral kaoks ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on
ehitatud ehitisi, rajatud rajatisi või kus kasvavad avalikult kasutatavad metsad, ei ole
võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs
halveneb.
Samalaadsetele tingimustele viitas Maa-amet ka oma 10.09.2021 kirjas nr 6-3/21/13087-2.
Olete Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis märkinud,
et EHS § 3 lg 4 sätestab, et ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks
mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Teadmata, kas ja millal
kaevandamisluba taotletakse, ei ole mõistlik piirata matkaradade ja/või tee püsimist
maksimaalselt viie aastaga. Selgitame, et Maa-amet ei ole esitanud seisukohta, mille
4
kohaselt oleks matkaradade püsimist vajalik piirata viie aastaga. Maa-amet märkis ja palus
seletuskirja täiendada selliselt, et maardlatega kattuval puhkeväärtusega alal on võimalik
rajada matkaradasid ja neid teenindavaid ehitisi, sh avalikuks kasutamiseks mõeldud teid,
vaid ajutistena, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust. Muu sisuga
kooskõlastus tähendabki antud juhul seda, et kokku on lepitud teistsugustes tingimustes.
Juhime siinkohal tähelepanu, et maardlate alal eksisteerib igakordse kooskõlastamise
vajadus ka ajutiste ehitiste korral. MaaPS alusel antavas kooskõlastuses on võimalik
sätestada täiendavad tingimused, et tagada matkaradade püsimine pikemalt, kui lähiajal ei
ole vajadust alustada kaevandamistegevusega.
Selgitame, et püsiva iseloomuga ehitisi ja rajatisi on võimalik maardlate aladele rajada
üldjuhul vaid peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane muu
sisuga kooskõlastus või luba ning selline nõue tuleneb MaaPS § 14 lõikest 2. Selleks, et
tagada maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule palume
jätkuvalt seletuskirja lisada, et maardlatega kattuval haljasala maa-alal või KAH metsa alal
on üldjuhul võimalik rajada matkaradasid ja neid teenindavaid ehitisi, sh avalikuks
kasutamiseks mõeldud teid, vaid ajutistena, kui ei ole saadud MaaPS kohast muud
kooskõlastust või luba. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei
halveneks, palume seletuskirja täiendada selliselt, et haljasala maa-ala ja kõrgendatud
avaliku huviga mets ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel seaduses
sätestatud tingimustel. Alternatiivselt palume Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) turbamaardla
alale mitte märkida haljasala maa-ala juhtotstarvet ning kõrgendatud avaliku huviga metsa.
6. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad arheoloogiatundlike aladega. Seletuskirja
peatükis 7.2. Arheoloogiatundlik ala on märgitud (tsiteerin): „Maakasutuse muutmist
kavandades (sh detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel)
tehakse koostööd valdkonna eest vastutava ametiga.“, „Kui ehitise alune (või lähestikku
jäävate alade) või kaevanduse pindala on suurem kui 500 m2, küsitakse valdkonna eest
vastutava ameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Lähestikku
jäävateks aladeks loetakse samal katastriüksusel asuvaid alasid või alasid mille vahemaa on
väiksem kui 25 m.“ ning „Keskkonnamõju hindamise läbiviimist nõudvate tegevuste või
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas eelhinnangu andmist nõudvate tegevuste puhul
küsitakse valdkonna eest vastutava ameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta.“ Samasugused seisukohad on leitavad ka kaardirakenduses. KSH aruande
peatükis 3.5.8 Mõju arheoloogiapärandile on viidatud, et selliste tingimuste sätestamisega
rakendub vastav kooskõlastamise nõue ka teistele otsustajatele KeHJS mõistes ehk tingimus
rakendub ka näiteks KMH või KMH eelhinnangu nõudega keskkonnalubade taotlustele
Põlva valla territooriumil.
Maa-amet nõustub KSH aruande eelnõu koostaja seisukohaga, et eelnimetatud tingimused
kohalduvad ka maavarade kaevandamisele. Palusime seletuskirja vastavalt muuta ka oma
10.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/13087-2. Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud
ettepanekute tabelis olete märkinud, et Maa-ameti ettepanekuga ei arvestata, kuna tegemist
on Muinsuskaitseameti poolt antud tingimusega. Tabelis on toodud ka Muinsuskaitseameti
seisukoht (tsiteerin): „Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse kanda
viited selle kohta, et: (1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH
nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3)
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning et (2) prognoositud tõenäolistel
arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb
ette detailplaneeringu koostamist. Arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus tuleb
valdkonna eest vastutava ametiga kooskõlastada nende tegevuste puhul mis vajavad KeHJS
tähenduses keskkonnamõju hindamist või eelhinnangu andmist.“
5
Selgitame, et ühtestki seadusest ei tulene sellist kohustust, mille kohaselt tuleb küsida
arheoloogiapärandirikastel aladel Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu
koostamist. Samuti ei ole ühegi seaduse kohaselt kohustuslik arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajaduse kooskõlastamine valdkonna eest vastutava ametiga nende tegevuste
puhul mis vajavad KeHJS tähenduses keskkonnamõju eelhinnangu andmist. Maa-amet ei
saa nõustuda üldplaneeringuga, millega seatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene
seadustest. Igakordne kooskõlastamise nõue Muinsuskaitseametiga halvendab maavarale
juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Selgitame, et
muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab
kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja
arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Palume seletuskirjas täpsustada, et
kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab arheoloogiatundlikel aladel arheoloogilise
uuringu läbiviimise vajaduse kaevandamisloa andja ning eemaldada seletuskirjast ja
kaardirakendusest sellised tingimused, mis viitavad otseselt kooskõlastamise kohustusele
kaevandamisloa taotlemise korral.
7. Seletuskirja eelnõu peatükis 11.3. Maardla on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on
lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise
või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Täpsustame, et maardla alal on
püsiva iseloomuga tegevus ka sellisel juhul, kui see ei halvenda maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda
võimalik vaid siis, kui selle jaoks on saadud igakordselt MaaPS kohane kooskõlastus või
luba. Selleks, et seletuskiri oleks üheselt mõistetav, palume täpsustada viidatud tingimust
ning lisada selle lõppu „… ning selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba“.
8. Palusime oma 10.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/13087-2 eemaldada seletuskirjast nõue, mille
kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal toimuva raadamise ja katastriüksuse sihtotstarbe
muutmise korral koostada igakordselt detailplaneering. Selgitasime, et detailplaneeringu
koostamist sellises olukorras ei nõua mitte ükski õigusakt ning detailplaneeringu
koostamine oleks olemuselt kaevandamisloa andmist dubleeriv avalik menetlus. Tagamaks
maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palusime täpsustada, et
rohevõrgustiku ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua
detailplaneeringu koostamist ning eksperthinnangu koostamise vajaduse üle otsustab
kaevandamisloa andja, kes koostab keskkonnamõjude eelhinnangu või vajadusel algatab
keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa taotluse menetluse osana.
Olete Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis märkinud,
et ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Selgitate, et raadamist puudutavat sõnastust
korrigeeritakse. Märgite lisaks, et tingimuste seadmise rohevõrgustiku toimimiseks ja
eksperthinnangu koostamise vajaduse määrab siiski KOV, mitte loa andja. Rohevõrgustiku
sidususe tagamine on omavalitsusele samavõrra tähtis kui maavarale juurdepääsu tagamine.
Maa-amet nõustub, et rohevõrgustiku sidususe tagamine on tähtis, ent tagada tuleb ka
juurdepääs maavaravarule ja selle kaevandamisväärsuse säilimine. Erinevaid täiendavaid
kaevandamisloa andmisele eelnevaid uuringuid saab nõuda loa andja, mitte kohalik
omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha kaalutletud ja põhjendatud
ettepanek teatud uuringu või analüüsi vajalikkuse osas ning esitada see loa andjale kohaliku
omavalitsuse poolt kaevandamisloa taotlusele antava arvamuse osana. See, kas uuringu või
analüüsi läbiviimine on põhjendatud, on loa andja kaalutlusotsus. Ka loa andja eesmärk on
rohevõrgustiku sidususe tagamine.
9. KSH aruande eelnõu peatükis 3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on peatükis alguses
märgitud, et Põlva valla territooriumil on osaliselt või täielikult viis kehtiva
kaevandamisloaga mäeeraldist. Tabelis 11 on esitatud nelja olemasoleva mäeeraldise
6
andmed ja ka hiljem on peatükis mainitud nelja mäeeraldist. Peatüki alguses on kehtiva
kaevandamisloaga mäeeraldiste hulgas üles loetud ka Mooste II liivakarjäär, mille
kaevandamisluba kehtis kuni 09.02.2021. Palume korrigeerida.
Põlva vallas asuva Kurgsoo II mäeeraldise kohta on KSH aruande eelnõus kasutatud
nimetusi Kurgsoo II turbatootmisala, Kurgsoo II ja Kurgsoo II turbamaardla. Põlva valla
üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekute tabelis olete märkinud, et andmed
pärinevad keskkonnaloast (lisatud KOTKAS link) ja palute Maa-ametil oma andmebaasis
loa number kontrollida. Märgime, et viidatud lingil on Võru vallas asuva mäeeraldise
keskkonnaluba. Selgitame, et Põlva vallas asuva mäeeraldise korrektne nimetus on Kurgsoo
II (loa nr on 5) ning Võru vallas asub luba nr VO-015. Palume Põlva vallas asuva
mäeeraldise nimetust korrigeerida läbivalt Kurgsoo II.
Maa-amet ei kooskõlasta Põlva Vallavalitsuse 09.02.2023 kirjaga nr 7-1.1/23-27-1 edastatud Põlva
valla üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev
olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui
kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine
muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva
olukorraga.
Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-
ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
7