dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Haapsalu linna üldplaneeringule 2030+

Rahandusministeerium · 2. märts 2023
Viit
15-3/326-2
Registreeritud
2. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-3326-2 02.03.2023 Väljaminev kiri.asice560 KB

Sisu (failidest)

Haapsalu Linnavalitsus Teie 13.01.2023 nr 6-1/50/18-486 Meie 02.03.2023 nr 15-3/326-2 Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Haapsalu linna üldplaneeringule 2030+ Haapsalu Linnavalitsus esitas 13.01.2023 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ (edaspidi üldplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõud. Üldplaneering ja selle KSH algatati Haapsalu Linnavolikogu 28.09.2018 otsusega nr 86. Üldplaneering annab ruumilise väljundi arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele ning määratakse pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime: 1) Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek vähendada Haapsalu linna kui asustusüksuse piires ranna ehituskeeluvööndit 10 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamist on üldplaneeringus põhjendatud rannapromenaadi ja sellega seotud rajatiste ehitamise ning elamute jmt linnaehituslike hoonete ja rajatiste kavandamise vajadusega. Juhime tähelepanu, et vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktile 10 ei laiene ehituskeeld avalikult kasutatavale teele, sh rannapromenaadile, seega vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudub. Märgime ka, et kõigile vabaks kasutamiseks oleva kallasraja laius on 10 m, seega võib kallasrajaga külgnev ehitusala tuua kaasa häiringud nii kallasraja kasutajatele kui ka hoonete omanikele. Üldplaneeringus on märgitud, et kuna Haapsalu linna üheks strateegiliseks arengueesmärgiks on olla näoga mere poole ja merekalda avamine avalikkusele suunatud funktsioonidele, võimaldab ehituskeeluvööndi vähendamine selle arengusuuna täitmist. Merekalda avamine avalikkusele suunatud funktsioonidele on tervitatav, kuid märgime, et osa Haapsalu linna kui asustusüksuse merekalda maakasutuse juhtotstarbeks on määratud elamu maa-ala, korterelamu maa-ala, tootmise maa-ala ja need ei ole avalikkusele suunatud juhtotstarbed. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Palume ettepanekut veel kord kaaluda. 2) Seletuskirja ptk 3.2.9.3. on toodud tingimused üleujutusohuga aladele. Palume seletuskirja lisada põhjendus, miks on vaja rajada uushoonestus üleujutusohuga aladele, kuna sellega kaasneb üleujutuse korral ka pääste- ja/või esmaabiteenuste vajadus. 3) Palume lisada põhjendus, miks kavandatakse Valgevälja metsa 1-2 km kaugusele olemasolevast tiheasustusalast uut tiheasustusala, linna tiheasustusala perspektiivset laiendust. Juhime tähelepanu, et see on vastuolus Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgiga: Linnalise asustusega alade kompaktsuse tõstmine ja hoonestuse tihendamine, sh Paralepa aleviku, Haapsalu linna kui asustusüksuse ja Uuemõisa aleviku ühendamine terviklikuks linnastuks (ptk 1.1). 4) Palume korrigeerida rohevõrgustiku paiknemist Ruhisoo ümbruses, kus nn pikkade külgedega teravnurgad võivad halvendada rohevõrgustiku toimimist (märgitud kaardil punaste ringidega). 5) Seletuskirjas lk 12 on märgitud: Haapsalu on rikkalike ja kaitstud loodusväärtustega atraktiivne mereäärne piirkond, kus on hästi välja arendatud sadamate, puhke- ja supluskohtade võrk, hästi hoitud ja aktiivseks puhkuseks kasutatavad rohealad ja rohetaristu. Palume lisada üldplaneeringusse roheala ja rohetaristu mõistete selgitused. Osutame, et roheala definitsioon on leitav PlanS § 6 punktis 16. 6) Seletuskirjas lk 15 on märgitud: Maakasutus- ja ehitustingimused. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega, sh Natura elupaikade paiknemisega ning kavandada ka üldplaneeringu juhtotstarbega määratud aladel ehitustegevus väljapoole looduskaitselisi piiranguid, sh Natura elupaiku. Nendel juhtudel tuleb läbi viia mõjuhindamine, kuna ehitustegevus väljapool looduskaitselisi piiranguid, sh Natura elupaiku võib mõjutada elupaiga soodsat seisundit. 2 Ei ole arusaadav, millistel juhtudel mõjuhindamine tuleb läbi viia. Palume tingimust täpsustada. 7) Seletuskirjas lk 16 on märgitud: Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid, uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud, v.a tihedamates külakeskustes Üldplaneeringu seletuskirjast saab järeldada, et elamualadeks on määratud: a) Tiheasustusala b) Uushoonestusala c) Aiandusühistu d) Tihedam külakeskus. Palume lisada aiandusühistu ja tihedama külakeskuse mõistete selgitus ja need selgitused ka mõistete peatükki lisada. 8) Seletuskirjas lk 17 on kasutatud mõistet ehitusealune pind. Juhime tähelepanu, et PlanS kohane mõiste on ehitisealune pind, mis on toodud ka mõistete peatükis. Palume üldplaneeringus läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. 9) Seletuskirjas lk 18 on märgitud: Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana. Jääb selgusetuks, mida tähendab väljend „täiendavalt kasutusele võtta“. Palume sõnastust täpsustada. 10) Seletuskirjas lk 19 on märgitud: Uue ühiskondliku-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, transpordi-, meelelahutus-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, spordi- , pühakoja ja tavandihoone püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega kaasneb vajadus juurdepääsu kavandamiseks avalikult teelt ja see toob endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas. Jääb selgusetuks, kui suures ulatuses ehitusmahu suurenemine on oluline ja kas eelpoolnimetatud ehitisi võib püstitada ilma detailplaneeringut koostamata, kui selle tegevusega ei kaasne vajadus juurdepääsu kavandamiseks avalikult teelt ja see ei too endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas. Palume tingimust täpsustada. 11) Seletuskirjas lk 19 on märgitud Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.5.) ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulikute (v.a jaotises 4.2.8. kirjeldatud mikrotootmise tarbeks rajatavad tuulikud) ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide arendamise suunamiseks, va maavarade kaevandamiseks. Tingimus on arusaamatu, palume seda täpsustada. Palume ka selgitada, mida tähendab arendamise suunamine. 12) Seletuskirjas lk 59 on lõpetamata lause: Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata 13) Seletuskirjas lk 65 on tehtud ettepanek arvata väärtuslike maastike hulgast välja maakonnaplaneeringuga väärtusliku maastikuna määratletud Haapsalu linnamaastik. PlanS § 78 lõike 3 kohaselt võib teha üldplaneeringuga ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. PlanS § 90 lõike 1 punkti 3 kohaselt üldplaneeringu heakskiitmisel Rahandusministeerium annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub selle andmisest. Ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks tuleb igakülgselt põhjendada. Käesoleval juhul 3 peab põhjendus tuginema analüüsil, kasutades selleks maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määratlemise või muud analoogset metoodikat. Maakonnaplaneeringus lähtuti väärtuslike maastike määramisel viiest väärtuste kategooriast: esteetilisest, kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, identiteedi- ja puhkeväärtusest (rekreatiivne ja turismipotentsiaal). Väärtusliku maastiku välja arvamine oleks põhjendatud ainult juhul, kui maakonnaplaneeringus kirjeldatud väärtused ei oleks konkreetsel alal säilinud. Täiendavalt osutame, et KSH aruande lk 78 on märgitud: maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel. Rõhutame, et Haapsalu linnamaastik on I klassi riikliku tähtsusega väärtuslik maastik. Lähtudes eelnevast ei nõustu Rahandusministeerium Haapsalu linnamaastiku väärtusliku maastiku väljaarvamise ettepanekuga kuna ettepanek ei ole põhjendatud. 14) Lääne- Nigula Vallavolikogu on üldplaneeringuga määranud väärtuslikuks maastikuks oma valla territooriumil paikneva Matsalu Rahvuspargi osa. Osutame, et Haapsalu linn on Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kooskõlastanud ja sellega väärtusliku maastiku lisamise ettepanekuga nõustunud. Teeme ettepaneku kaaluda Matsalu rahvuspargi Haapsalu linna territooriumil asuva osa määratlemist väärtusliku maastikuna. 15) Seletuskirjas lk 90 on märgitud: Riigikaitseliste piirangute võimaliku leevendamise järgselt on võimalik tuuleparkide kavandamine läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Käesoleval ajal Lääne maakonnas riigikaitselisi piiranguid kõrgete tuulegeneraatorite püstitamiseks ei ole. Juhime ka tähelepanu, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kellega on soovitatav teha koostööd võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused. 16) Seletuskirjas lk 91 on märgitud: Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega. Samuti seletuskirja ptk-s 4.2.8.1 „Tuuleenergia“ tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabriga. Juhime tähelepanu, et naabrid on PlanS mõistes kaasatavad, mistõttu võib üldplaneeringus seada tingimuse küsida naabritelt nt nõusolekut. Soovitame kaaluda, kuidas toimida juhul, kui naaber tuuliku püstitamisega põhjendamatult ei nõustu ja kas sellisel juhul on omavalitsusel kaalutlusruumi. Jääb ka selgusetuks, miks peavad naabrid andma nõusoleku juhul, kui varjud langevad puhkealale. 17) Detailplaneeringu koostamise juhtude loendis nr 2 on kasutatud mõistet maaüksus. Palume asendada see mõistega katastriüksus. Palume üldplaneeringus läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. 18) Seletuskirjas lk 19 on märgitud: Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.5.) ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulikute (v.a jaotises 4.2.8. kirjeldatud mikrotootmise tarbeks rajatavad tuulikud) ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide arendamise suunamiseks, va maavarade kaevandamiseks. Märgime, et eelpool nimetatud detailplaneeringu koostamise juht on arusaamatu ja ei ole ka arusaadav, mida mõeldakse objektide arendamise suunamise all. Palume sõnastust täpsustada. 4 19) Seletuskirja ptk 4.2.8.2 „Päikeseenergia“ on välja toodud: Sobivuse hindamiseks esitab projekteerimistingimuste taotlemisel või detailplaneeringu algatamisel päikesepargi rajamisest huvitatud isik omavalitsusele analüüsi väärtuste säilimise või kahjustumise ning võimalike leevendusmeetmete kohta. Märgime, et ehitusseadustiku alusel ei ole projekteerimistingimuste väljastamine päikesepargi rajamiseks nõutud ja seletuskirja kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine päikesepargi rajamiseks nõutav. Eelnevat silmas pidades palume täpsustada, millises etapis on analüüsi esitamine vajalik. 20) Seletuskirja ptk 2.4.1.3. „Uuemõisa ja Paralepa alevike tiheasustusalade ehitustingimuste piirkond“ esitatakse elamukruntide kohta lisaks muudele ehitustingimustele ka suurim lubatud hoonetealune pind. Mõiste selgitust ei ole PlanS- s ega ka EhS-s, seda ei ole selgitatud ka seletuskirja peatükis 7. „Mõisted“. Palume seletuskirja täiendada või vajadusel parandada. 21) PlanS § 75 lõike 1 punkt 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõike 3 punkt 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 26 lõike 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul muuhulgas hoone või olulise rajatise suurim lubatud arv maa-alal, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. Seletuskirja ptk 2.4 „Piirkondlikud ehitustingimused“ on toodud tingimused, mida saaks kasutada EhS § 26 alusel projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuid seda osaliselt. Näiteks ptk 2.4.2 „Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel“, 2.4.3 „Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade endistes aiandusühistutes“ ja 2.4.4. „Ehitustingimused uushoonestusaladel“ ei ole määratud lubatud suurimat ehitisealust pinda. Mõnes piirkonnas on määratud haljastustingimused, mõnes piirkonnas maksimaalne täisehitusprotsent. Seega erinevatele piirkondadele ei ole määratud ehitustingimusi ühetaoliselt. Palume seletuskirja täiendada ja täpsustada ning tagada, et üldplaneeringus oleksid määratud kõik vajalikud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. 22) Seletuskirja ptk 2.5.2. „Korterelamu maa-ala“ on märgitud, et eelistatud on uute korterelamute liitumine kaugküttevõrguga, kui liitumine on majanduslikult otstarbekas. Vastasel juhul on lubatud alternatiivsed lahendused, nt gaas, elekter vms. Seletuskirjast ei selgu, millistel juhtudel ei ole korterelamute liitmine majanduslikult otstarbekas ja millistel juhtudel on elektriküte majanduslikult otstarbekam. Palume seletuskirja täpsustada ning põhjendada eelpoolnimetatud tingimuse seadmist. 23) Seletuskirjas käsitletakse erinevate juhtotstarvetega piirkondade juurdepääsu võimalusi. Näiteks ptk 2.5.7 „Jäätmekäitluse maa-ala“ on tingimuseks seatud: võimaldada alale hea juurdepääs mootorsõidukitega, ptk 2.5.5 „Tootmise maa-ala“ on tingimuseks seatud: juurdepääsud kavandada avalikena. Ptk 2.5.8. „Ühiskondliku hoone maa-ala“ juurdepääsu küsimust ei käsitleta. Palume seletuskirja täiendada ja juurdepääsuvõimalusi käsitleda ühetaoliselt. 24) Seletuskirja ptk 3.2.9.2 „Supelrand ja supluskohad“ on kirjeldatud olemasolevaid ja kavandatavaid supelrandasid ning on määratud tingimused supelrannale ja 5 supluskohtadele. Peatükist ei selgu, mis on supluskoht, seda ei ole ka mõistete peatükis selgitatud. Samuti ei selgu, kus supluskohad asuvad. Palume seletuskirja täiendada. 25) Seletuskirja ptk 3.2.11 „Ilusa vaatega kohad“ on selgitatud, et üldplaneeringuga on määratud ilusa vaatega kohad mererannikul panoraam ja ilmekatel teelõikudel. Lause jääb arusaamatuks. Samuti ei selgu, mis on ilmekad teelõigud ja mis on ilusa vaatega teelõigud. Palume seletuskirja täpsustada ning vajadusel parandada. 26) Seletuskirja ptk 4.1.4 „Sadamad“ on tingimusena toodud, et sadamas puudub veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik mööda ranna kallasrada liikuda, tuleb tagada sadama maa-alal sobiv optimaalne rada ümber sadama kinnise territooriumi. Seletuskirja ptk 3.2.9 „Rand ja kallas“ on tingimuseks toodud, et sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi omal kinnistul. Palume seletuskirja täpsustada nii, et oleks üheselt selge, kuidas toimub kallasraja sadamast mööda suunamine. 27) Palume kontrollida, kas põhijoonisel on kõigil leppemärkidel selgitused. Näiteks ei ole leitav selgitus leppemärgile kollane päike. Vajadusel palume põhijoonist täiendada. 28) Planeeringujoonisel on mõnel uushoonestusalal ette nähtud vaid jalgsi ja jalgrattaga juurdepääs, näiteks Pusku külas. Seletuskirja ptk 2.4.4. „Ehitustingimused uushoonestusaladel“ ei ole juurdepääsu käsitletud. Selgitatud on, et uushoonestusalad on maakasutuse kaardil vastava tingmärgiga eraldatud maa-alad, millele on muuhulgas näidatud ka elamu maa-ala juhtotstarve. Seletuskirja ptk 2.5.1. „Elamu maa-ala“ on tingimuseks seatud, et üldplaneeringuga kavandatud elamualade realiseerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs. Juhime tähelepanu, et kõigile üldplaneeringus kavandatud/näidatud elamualadele tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Palume üldplaneeringut täiendada ja täpsustada. 29) Planeeringujoonisele ei ole kantud reoveekogumisala(d). Veeseaduse § 99 lõike 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Palume planeeringujoonist täiendada. 30) Planeeringujoonisele ei ole kantud kaugkütte piirkonda. Kaugkütteseaduse § 5 lõike 1 kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse. Palume planeeringujoonist täiendada. 31) KSH- s on joonis 2 kolmel leheküljel, lk 47, 48 ja 55. Palume KSH-d täpsustada. 32) KSH-s on määratletud mõistet tuhastatud surnu kahel moel, lk 82 tuhk ja lk 83 tuhaurn. Palume mõiste määrang ühtlustada. 33) KSH ptk 9 on olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed, millega tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada või siis mittearvestamist põhjendada. KSH on üldplaneeringu lisa, mida ei kehtestata. Seega tuleb meetmed, millega edaspidi arvestama peab, kanda seletuskirja. 34) Palume üldplaneeringus läbivalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, mida loetakse üldplaneeringu muutmiseks. 35) Palume üldplaneeringus eristada maakonnaplaneeringu muutmise ja täpsustamise ettepanekud ja neid erinevates peatükkides kajastada. 6 Haapsalu Linnavalitsus on teada andnud, et üldplaneering on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa- ametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Lääne-Nigula Vallavalitsusele, Lääneranna Vallavalitsusele, Vormsi Vallavalitsusele, Hiiumaa Vallavalitsusele, AS-le Eesti Raudtee, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kinnisvara AS-le, Kaitseliidule, SA-le Läänemaa ja Haapsalu muuseum, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale (EKO), Haapsalu Veevärk AS-le, Haapsalu Linnamajanduse AS-le, Haapsalu Linnahooldus OÜ-le, Roheline Läänemaa MTÜ-le, Imatra Elekter AS-le, Telia Eesti AS-le, Tootsi Turvas AS-le, Utilitas Eesti AS-e, Uuemõisa Tööstusala MTÜ-le, Valga Puu OÜ-le, Läänemaa Rannakalanduse Seltsi MTÜ-le, Eesti Erametsaliidu MTÜ-le ja erateede omanikele. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Haapsalu linna üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid, lisaks eespool nimetatutele ja lähteseisukohtades nõutuile. Ühtlasi palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik asutused ja isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Urve Pill 715 5809 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel