Haapsalu Linnavalitsus Teie 13.01.2023 nr 6-1/50/18-486
Meie 02.03.2023 nr 15-3/326-2
Arvamus ning täiendavate
koostöötegijate ja kaastavate
määramine Haapsalu linna
üldplaneeringule 2030+
Haapsalu Linnavalitsus esitas 13.01.2023 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks
Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ (edaspidi üldplaneering) ja selle keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõud.
Üldplaneering ja selle KSH algatati Haapsalu Linnavolikogu 28.09.2018 otsusega nr 86.
Üldplaneering annab ruumilise väljundi arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele ning
määratakse pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid
eesmärke ellu viiakse.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise
tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad
ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele
ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering
olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema
omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi
ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime:
1) Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek vähendada Haapsalu linna kui asustusüksuse
piires ranna ehituskeeluvööndit 10 meetrini.
Ehituskeeluvööndi vähendamist on üldplaneeringus põhjendatud rannapromenaadi ja
sellega seotud rajatiste ehitamise ning elamute jmt linnaehituslike hoonete ja rajatiste
kavandamise vajadusega. Juhime tähelepanu, et vastavalt looduskaitseseaduse § 38
lõike 5 punktile 10 ei laiene ehituskeeld avalikult kasutatavale teele, sh
rannapromenaadile, seega vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudub.
Märgime ka, et kõigile vabaks kasutamiseks oleva kallasraja laius on 10 m, seega võib
kallasrajaga külgnev ehitusala tuua kaasa häiringud nii kallasraja kasutajatele kui ka
hoonete omanikele.
Üldplaneeringus on märgitud, et kuna Haapsalu linna üheks strateegiliseks
arengueesmärgiks on olla näoga mere poole ja merekalda avamine avalikkusele
suunatud funktsioonidele, võimaldab ehituskeeluvööndi vähendamine selle
arengusuuna täitmist. Merekalda avamine avalikkusele suunatud funktsioonidele on
tervitatav, kuid märgime, et osa Haapsalu linna kui asustusüksuse merekalda
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud elamu maa-ala, korterelamu maa-ala,
tootmise maa-ala ja need ei ole avalikkusele suunatud juhtotstarbed.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Palume ettepanekut veel kord kaaluda.
2) Seletuskirja ptk 3.2.9.3. on toodud tingimused üleujutusohuga aladele.
Palume seletuskirja lisada põhjendus, miks on vaja rajada uushoonestus
üleujutusohuga aladele, kuna sellega kaasneb üleujutuse korral ka pääste- ja/või
esmaabiteenuste vajadus.
3) Palume lisada põhjendus, miks kavandatakse Valgevälja metsa 1-2 km kaugusele
olemasolevast tiheasustusalast uut tiheasustusala, linna tiheasustusala perspektiivset
laiendust. Juhime tähelepanu, et see on vastuolus Haapsalu linna ruumilise arengu
eesmärgiga: Linnalise asustusega alade kompaktsuse tõstmine ja hoonestuse
tihendamine, sh Paralepa aleviku, Haapsalu linna kui asustusüksuse ja Uuemõisa
aleviku ühendamine terviklikuks linnastuks (ptk 1.1).
4) Palume korrigeerida rohevõrgustiku paiknemist Ruhisoo ümbruses, kus nn pikkade
külgedega teravnurgad võivad halvendada rohevõrgustiku toimimist (märgitud kaardil
punaste ringidega).
5) Seletuskirjas lk 12 on märgitud: Haapsalu on rikkalike ja kaitstud loodusväärtustega
atraktiivne mereäärne piirkond, kus on hästi välja arendatud sadamate, puhke- ja
supluskohtade võrk, hästi hoitud ja aktiivseks puhkuseks kasutatavad rohealad ja
rohetaristu.
Palume lisada üldplaneeringusse roheala ja rohetaristu mõistete selgitused. Osutame,
et roheala definitsioon on leitav PlanS § 6 punktis 16.
6) Seletuskirjas lk 15 on märgitud: Maakasutus- ja ehitustingimused. Ehitustegevuse
kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega, sh Natura elupaikade
paiknemisega ning kavandada ka üldplaneeringu juhtotstarbega määratud aladel
ehitustegevus väljapoole looduskaitselisi piiranguid, sh Natura elupaiku. Nendel
juhtudel tuleb läbi viia mõjuhindamine, kuna ehitustegevus väljapool looduskaitselisi
piiranguid, sh Natura elupaiku võib mõjutada elupaiga soodsat seisundit.
2
Ei ole arusaadav, millistel juhtudel mõjuhindamine tuleb läbi viia. Palume tingimust
täpsustada.
7) Seletuskirjas lk 16 on märgitud: Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole
üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid, uushoonestusalasid ning endiseid
aiandusühistuid. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa maakasutuse
juhtotstarbeid määratud, v.a tihedamates külakeskustes
Üldplaneeringu seletuskirjast saab järeldada, et elamualadeks on määratud: a)
Tiheasustusala b) Uushoonestusala c) Aiandusühistu d) Tihedam külakeskus. Palume
lisada aiandusühistu ja tihedama külakeskuse mõistete selgitus ja need selgitused ka
mõistete peatükki lisada.
8) Seletuskirjas lk 17 on kasutatud mõistet ehitusealune pind. Juhime tähelepanu, et
PlanS kohane mõiste on ehitisealune pind, mis on toodud ka mõistete peatükis. Palume
üldplaneeringus läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid.
9) Seletuskirjas lk 18 on märgitud: Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib
sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-,
ühiskondliku hoone- või puhkealana.
Jääb selgusetuks, mida tähendab väljend „täiendavalt kasutusele võtta“. Palume
sõnastust täpsustada.
10) Seletuskirjas lk 19 on märgitud: Uue ühiskondliku-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-,
büroo-, kaubandus-, teenindus-, transpordi-, meelelahutus-, muuseumi-,
raamatukogu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, spordi- , pühakoja ja tavandihoone
püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega kaasneb vajadus
juurdepääsu kavandamiseks avalikult teelt ja see toob endaga kaasa olemasoleva
ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas.
Jääb selgusetuks, kui suures ulatuses ehitusmahu suurenemine on oluline ja kas
eelpoolnimetatud ehitisi võib püstitada ilma detailplaneeringut koostamata, kui selle
tegevusega ei kaasne vajadus juurdepääsu kavandamiseks avalikult teelt ja see ei too
endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas. Palume
tingimust täpsustada.
11) Seletuskirjas lk 19 on märgitud Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.5.) ning võimalike
konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulikute (v.a
jaotises 4.2.8. kirjeldatud mikrotootmise tarbeks rajatavad tuulikud) ja teiste
maastikul domineerima jäävate objektide arendamise suunamiseks, va maavarade
kaevandamiseks.
Tingimus on arusaamatu, palume seda täpsustada. Palume ka selgitada, mida tähendab
arendamise suunamine.
12) Seletuskirjas lk 59 on lõpetamata lause: Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb
tööde planeerimisse kaasata
13) Seletuskirjas lk 65 on tehtud ettepanek arvata väärtuslike maastike hulgast välja
maakonnaplaneeringuga väärtusliku maastikuna määratletud Haapsalu linnamaastik.
PlanS § 78 lõike 3 kohaselt võib teha üldplaneeringuga ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks. PlanS § 90 lõike 1 punkti 3 kohaselt
üldplaneeringu heakskiitmisel Rahandusministeerium annab nõusoleku
maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub selle andmisest. Ettepanekut
maakonnaplaneeringu muutmiseks tuleb igakülgselt põhjendada. Käesoleval juhul
3
peab põhjendus tuginema analüüsil, kasutades selleks maakonnaplaneeringus
väärtuslike maastike määratlemise või muud analoogset metoodikat.
Maakonnaplaneeringus lähtuti väärtuslike maastike määramisel viiest väärtuste
kategooriast: esteetilisest, kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, identiteedi- ja
puhkeväärtusest (rekreatiivne ja turismipotentsiaal). Väärtusliku maastiku välja
arvamine oleks põhjendatud ainult juhul, kui maakonnaplaneeringus kirjeldatud
väärtused ei oleks konkreetsel alal säilinud. Täiendavalt osutame, et KSH aruande lk
78 on märgitud: maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal:
linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt
kaunitel kui ka harilikel aladel. Rõhutame, et Haapsalu linnamaastik on I klassi riikliku
tähtsusega väärtuslik maastik.
Lähtudes eelnevast ei nõustu Rahandusministeerium Haapsalu linnamaastiku
väärtusliku maastiku väljaarvamise ettepanekuga kuna ettepanek ei ole põhjendatud.
14) Lääne- Nigula Vallavolikogu on üldplaneeringuga määranud väärtuslikuks maastikuks
oma valla territooriumil paikneva Matsalu Rahvuspargi osa. Osutame, et Haapsalu linn
on Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kooskõlastanud ja sellega väärtusliku maastiku
lisamise ettepanekuga nõustunud.
Teeme ettepaneku kaaluda Matsalu rahvuspargi Haapsalu linna territooriumil asuva
osa määratlemist väärtusliku maastikuna.
15) Seletuskirjas lk 90 on märgitud: Riigikaitseliste piirangute võimaliku leevendamise
järgselt on võimalik tuuleparkide kavandamine läbi kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu.
Käesoleval ajal Lääne maakonnas riigikaitselisi piiranguid kõrgete tuulegeneraatorite
püstitamiseks ei ole. Juhime ka tähelepanu, et mistahes kõrgusega elektrituuliku
püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kellega on soovitatav teha
koostööd võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja
selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused.
16) Seletuskirjas lk 91 on märgitud: Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale,
tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega. Samuti seletuskirja ptk-s
4.2.8.1 „Tuuleenergia“ tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabriga.
Juhime tähelepanu, et naabrid on PlanS mõistes kaasatavad, mistõttu võib
üldplaneeringus seada tingimuse küsida naabritelt nt nõusolekut. Soovitame kaaluda,
kuidas toimida juhul, kui naaber tuuliku püstitamisega põhjendamatult ei nõustu ja kas
sellisel juhul on omavalitsusel kaalutlusruumi. Jääb ka selgusetuks, miks peavad
naabrid andma nõusoleku juhul, kui varjud langevad puhkealale.
17) Detailplaneeringu koostamise juhtude loendis nr 2 on kasutatud mõistet maaüksus.
Palume asendada see mõistega katastriüksus. Palume üldplaneeringus läbivalt
kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid.
18) Seletuskirjas lk 19 on märgitud: Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.5.) ning võimalike
konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulikute (v.a
jaotises 4.2.8. kirjeldatud mikrotootmise tarbeks rajatavad tuulikud) ja teiste
maastikul domineerima jäävate objektide arendamise suunamiseks, va maavarade
kaevandamiseks.
Märgime, et eelpool nimetatud detailplaneeringu koostamise juht on arusaamatu ja ei
ole ka arusaadav, mida mõeldakse objektide arendamise suunamise all. Palume
sõnastust täpsustada.
4
19) Seletuskirja ptk 4.2.8.2 „Päikeseenergia“ on välja toodud: Sobivuse hindamiseks
esitab projekteerimistingimuste taotlemisel või detailplaneeringu algatamisel
päikesepargi rajamisest huvitatud isik omavalitsusele analüüsi väärtuste säilimise või
kahjustumise ning võimalike leevendusmeetmete kohta.
Märgime, et ehitusseadustiku alusel ei ole projekteerimistingimuste väljastamine
päikesepargi rajamiseks nõutud ja seletuskirja kohaselt ei ole detailplaneeringu
koostamine päikesepargi rajamiseks nõutav. Eelnevat silmas pidades palume
täpsustada, millises etapis on analüüsi esitamine vajalik.
20) Seletuskirja ptk 2.4.1.3. „Uuemõisa ja Paralepa alevike tiheasustusalade
ehitustingimuste piirkond“ esitatakse elamukruntide kohta lisaks muudele
ehitustingimustele ka suurim lubatud hoonetealune pind. Mõiste selgitust ei ole PlanS-
s ega ka EhS-s, seda ei ole selgitatud ka seletuskirja peatükis 7. „Mõisted“. Palume
seletuskirja täiendada või vajadusel parandada.
21) PlanS § 75 lõike 1 punkt 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala
üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,
hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Ehitusseadustiku (EhS) §
26 lõike 3 punkt 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel
üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 26 lõike 4 kohaselt määratakse
projekteerimistingimustega asjakohasel juhul muuhulgas hoone või olulise rajatise
suurim lubatud arv maa-alal, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse
korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, haljastuse,
heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.
Seletuskirja ptk 2.4 „Piirkondlikud ehitustingimused“ on toodud tingimused, mida
saaks kasutada EhS § 26 alusel projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuid seda
osaliselt. Näiteks ptk 2.4.2 „Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel“,
2.4.3 „Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade
endistes aiandusühistutes“ ja 2.4.4. „Ehitustingimused uushoonestusaladel“ ei ole
määratud lubatud suurimat ehitisealust pinda. Mõnes piirkonnas on määratud
haljastustingimused, mõnes piirkonnas maksimaalne täisehitusprotsent. Seega
erinevatele piirkondadele ei ole määratud ehitustingimusi ühetaoliselt. Palume
seletuskirja täiendada ja täpsustada ning tagada, et üldplaneeringus oleksid määratud
kõik vajalikud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
22) Seletuskirja ptk 2.5.2. „Korterelamu maa-ala“ on märgitud, et eelistatud on uute
korterelamute liitumine kaugküttevõrguga, kui liitumine on majanduslikult
otstarbekas. Vastasel juhul on lubatud alternatiivsed lahendused, nt gaas, elekter vms.
Seletuskirjast ei selgu, millistel juhtudel ei ole korterelamute liitmine majanduslikult
otstarbekas ja millistel juhtudel on elektriküte majanduslikult otstarbekam. Palume
seletuskirja täpsustada ning põhjendada eelpoolnimetatud tingimuse seadmist.
23) Seletuskirjas käsitletakse erinevate juhtotstarvetega piirkondade juurdepääsu
võimalusi. Näiteks ptk 2.5.7 „Jäätmekäitluse maa-ala“ on tingimuseks seatud:
võimaldada alale hea juurdepääs mootorsõidukitega, ptk 2.5.5 „Tootmise maa-ala“ on
tingimuseks seatud: juurdepääsud kavandada avalikena. Ptk 2.5.8. „Ühiskondliku
hoone maa-ala“ juurdepääsu küsimust ei käsitleta. Palume seletuskirja täiendada ja
juurdepääsuvõimalusi käsitleda ühetaoliselt.
24) Seletuskirja ptk 3.2.9.2 „Supelrand ja supluskohad“ on kirjeldatud olemasolevaid ja
kavandatavaid supelrandasid ning on määratud tingimused supelrannale ja
5
supluskohtadele. Peatükist ei selgu, mis on supluskoht, seda ei ole ka mõistete peatükis
selgitatud. Samuti ei selgu, kus supluskohad asuvad. Palume seletuskirja täiendada.
25) Seletuskirja ptk 3.2.11 „Ilusa vaatega kohad“ on selgitatud, et üldplaneeringuga on
määratud ilusa vaatega kohad mererannikul panoraam ja ilmekatel teelõikudel. Lause
jääb arusaamatuks. Samuti ei selgu, mis on ilmekad teelõigud ja mis on ilusa vaatega
teelõigud. Palume seletuskirja täpsustada ning vajadusel parandada.
26) Seletuskirja ptk 4.1.4 „Sadamad“ on tingimusena toodud, et sadamas puudub veekogu
kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik mööda ranna kallasrada liikuda, tuleb
tagada sadama maa-alal sobiv optimaalne rada ümber sadama kinnise territooriumi.
Seletuskirja ptk 3.2.9 „Rand ja kallas“ on tingimuseks toodud, et sadama maa-ala
sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi omal
kinnistul.
Palume seletuskirja täpsustada nii, et oleks üheselt selge, kuidas toimub kallasraja
sadamast mööda suunamine.
27) Palume kontrollida, kas põhijoonisel on kõigil leppemärkidel selgitused. Näiteks ei
ole leitav selgitus leppemärgile kollane päike. Vajadusel palume põhijoonist täiendada.
28) Planeeringujoonisel on mõnel uushoonestusalal ette nähtud vaid jalgsi ja jalgrattaga
juurdepääs, näiteks Pusku külas. Seletuskirja ptk 2.4.4. „Ehitustingimused
uushoonestusaladel“ ei ole juurdepääsu käsitletud. Selgitatud on, et uushoonestusalad
on maakasutuse kaardil vastava tingmärgiga eraldatud maa-alad, millele on muuhulgas
näidatud ka elamu maa-ala juhtotstarve. Seletuskirja ptk 2.5.1. „Elamu maa-ala“ on
tingimuseks seatud, et üldplaneeringuga kavandatud elamualade realiseerimisel tuleb
tagada hästi toimiv juurdepääs. Juhime tähelepanu, et kõigile üldplaneeringus
kavandatud/näidatud elamualadele tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Palume üldplaneeringut täiendada ja täpsustada.
29) Planeeringujoonisele ei ole kantud reoveekogumisala(d). Veeseaduse § 99 lõike 3
kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid
üldplaneeringule koos perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole
reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Palume planeeringujoonist
täiendada.
30) Planeeringujoonisele ei ole kantud kaugkütte piirkonda. Kaugkütteseaduse § 5 lõike 1
kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel
asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse. Palume
planeeringujoonist täiendada.
31) KSH- s on joonis 2 kolmel leheküljel, lk 47, 48 ja 55. Palume KSH-d täpsustada.
32) KSH-s on määratletud mõistet tuhastatud surnu kahel moel, lk 82 tuhk ja lk 83 tuhaurn.
Palume mõiste määrang ühtlustada.
33) KSH ptk 9 on olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks
kavandatud meetmed, millega tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada või siis
mittearvestamist põhjendada. KSH on üldplaneeringu lisa, mida ei kehtestata. Seega
tuleb meetmed, millega edaspidi arvestama peab, kanda seletuskirja.
34) Palume üldplaneeringus läbivalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, mida loetakse
üldplaneeringu muutmiseks.
35) Palume üldplaneeringus eristada maakonnaplaneeringu muutmise ja täpsustamise
ettepanekud ja neid erinevates peatükkides kajastada.
6
Haapsalu Linnavalitsus on teada andnud, et üldplaneering on esitatud kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-
ametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Lääne-Nigula Vallavalitsusele, Lääneranna Vallavalitsusele, Vormsi
Vallavalitsusele, Hiiumaa Vallavalitsusele, AS-le Eesti Raudtee, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kinnisvara AS-le, Kaitseliidule, SA-le
Läänemaa ja Haapsalu muuseum, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale (EKO), Haapsalu
Veevärk AS-le, Haapsalu Linnamajanduse AS-le, Haapsalu Linnahooldus OÜ-le, Roheline
Läänemaa MTÜ-le, Imatra Elekter AS-le, Telia Eesti AS-le, Tootsi Turvas AS-le, Utilitas Eesti
AS-e, Uuemõisa Tööstusala MTÜ-le, Valga Puu OÜ-le, Läänemaa Rannakalanduse Seltsi
MTÜ-le, Eesti Erametsaliidu MTÜ-le ja erateede omanikele.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4,
arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning
lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Haapsalu linna üldplaneeringule
täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid, lisaks eespool nimetatutele ja
lähteseisukohtades nõutuile.
Ühtlasi palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik asutused ja
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud
üldplaneeringu koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Urve Pill 715 5809
[email protected]
7