Teie 01.02.2023 nr 7-12/23/456
Keskkonnaministeerium Meie 02.03.2023 nr 14-13/777-2
[email protected]
Riigi jäätmekava 2022–2028
keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõule
seisukohtade küsimine
Austatud härra Kaupo Heinma
Olete küsinud seisukohti Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõule, sealhulgas hinnangut aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (JÄKA KSH)
eelnõu käsitluse aluseks on eeldus, et JÄKA on riigi tasandil koostatud strateegiline
arengudokument, mis ei käsitle lokaalset ega regionaalset tasandit (JÄKA KSH lk 33 Mõju
Natura aladele). Vajaduse puudumist regionaalsete mõjude hindamise järele on korratud lk 55.
Muuhulgas ei ole seetõttu prognoositud JÄKA rakendamise keskkonnamõjusid Natura aladele
ja kaitstavatele loodusobjektidele.
Eelnõus on samas tõdemus, et strateegilised sihid mõjutavad kõiki valdkondi ja Eesti
regionaalset arengut tervikuna (JÄKA KSH lk 82). See kinnitab JÄKA regionaalset mõõdet
ja vajadust kõigi asjakohaste mõjude hindamise järele. Selgelt peab paika KSH-s toodud
puutumus strateegiaga “Eesti 2035”. Nimelt, et riigi jäätmekava on seotud elukeskkonna
strateegilise sihiga läbi selle, et aitab suurendada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja
seeläbi vähendada loodusressursside kasutamist ning säilitada elurikkust. Lisaks on riigi
jäätmekaval otsene mõju KOV-ide jäätmehooldusele. KOV-id peavad oma halduspiirides
kehtestama jäätmemajanduse reeglistiku ehk jäätmehoolduseeskirja ning arengukava osana
ka jäätmekava, mis on aluseks jäätmemajanduse kavandamisel tulevikus. Mõlemad
dokumendid peavad olema seotud ning kooskõlas riigi jäätmekavaga, kui riigi tasandil
kõrgema strateegilise jäätmemajanduse alase dokumendiga. (JÄKA KSH lk 82)
JÄKA KSH peatükis 6.1 on kirjeldatud alternatiivide hindamise metoodikat, peatükis 6.2
hindamisel kasutatavaid eelduseid ja peatükis 6.3 hindamiskriteeriume.
Hindamise aluseks olev dokument sisaldab jäätmevaldvaldkonna tegevusi, millel on otsene
regionaalne mõju. Nii varasem Eesti riigi jäätmekava, aga ka erinevad analüüsid on käsitlenud
nt regionaalsete olmereoveesette käitluskeskuste rajamist ja selleks vajalike investeeringute
tegemist (JÄKA lk 100). Samuti on esile toodud, et korduskasutuse ja ringlussevõtu
arendamiseks tuleb algatada ja edendada piirkondlikku ja regionaalset koostööd. Riigi
jäätmekavas 2008–2013 püstitatud eesmärkide täitmise ülevaade ja riigi jäätmekava 2014-
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2020 (pikendatud 2022 lõpuni – JÄKA 2020) tabel 1 p.1.2.7 sedastab, et piirkondlikud
jäätmekäitluskeskused on rajatud.
Kindlasti on tulevikus oluline piirkondlike (aga ka kohalike) jäätmekäitluskeskuste kestlik
toimimine, kohandamine rohepoliitika, sh kliimapoliitika väljakutsetega (nt jäätmete
ladustamise ja põletamise vähendamine, taaskasutus ja ringmajandus), samuti sellega
seonduvad erinevad keskkonnamõjud. JÄKA seoste käsitlus ruumilise planeerimisega on
allpool.
JÄKA 2020 püstitab strateegilise eesmärgi: "Tuleb algatada jäätmeveo korralduse reform,
mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus
valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Reformi läbiviimisel peab
säilima jõukohase hinnaga jäätmeveoteenuse kättesaadavus ka hajaasustusega piirkondades
ning tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus." (JÄKA 2020 lk 26)
"Elanikkonnalt kogutavate tagatisrahata pakendijäätmete kogumissüsteem vajab edaspidi
olulist täiendamist ja ühtlustamist, et saavutada avalike kogumiskonteinerite piisav arv
vastavalt elanikkonna tihedusele nii linnades kui maapiirkondades." (samas lk 27) „Jäätmete
liigiti kogumine tuleb viia mugavale tasemele iga isiku jaoks, olenemata, kas isik paikneb
tihe- või hajaasustusalal. Liigiti kogumise edendamisel on kandev roll kohalikel
omavalitsustel, kellel tuleb rohkem panustada jäätmete kogumislahenduste loomisesse.“
(samas, lk 92).
Eelnõus on arvukaid viiteid läbiva koostöö ning regionaalsete mõjude mitmekülgse hindamise
ning arvestamise vajadusele. Mõned näited:
1. Jäätmeteke sõltub tugevalt elanike arvu kasvust ja majandusolukorrast. (JÄKA lk 7)
2. Toimiv jäätmehooldussüsteem ja koostöö eri osapoolte vahel, oskusteave, innovaatilised
lahendused ning eksperdid annavad suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse.
(JÄKA lk 11)
3. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle
teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete
kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. (JÄKA lk 15)
4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti
riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga
kohanemiseks. Kestlik ja ringmajandusele suunatud jäätmekäitlus vähendab kliimast
tingitud riske jäätmekäitlusele. (JÄKA lk 87)
5. Kui aga juba objektil koguda liigiti suurema kaaluga ja mahukamad jäätmeliigid, siis
väheneb tunduvalt vajadus mastaapsete sorteerimiskeskuste järele ning suuremate
jäätmetekitajate juurest on võimalik jäätmeid juba otse ringlusse võtjate juurde suunata.
(JÄKA lk 79)
JÄKA ning JÄKA KSH eelnõu jäätmevaldkonnale oluliste teemade regionaalset ja kohalikku
strateegilist tulevikuvaadet ei käsitle. Peatükk 3.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond,
asustustihedus ja inimeste tervis jääb selles kontekstis hõredaks ja sisutühjaks.
Peatükis 7.1 Riigi jäätmekava mõju strateegilistele planeerimisdokumentidele on seosed
asjakohaste arengudokumentidega välja toodud. Nõustume, et "Riigi jäätmekava seondub
eelkõige planeeringu „Eesti 2030+“ põhisuunaga, milleks on tasakaalustatud ja kestlik
asustuse areng. See saab toimuda üksnes käsikäes jäätmekogumis- ja käitlustaristut
planeerides. Praeguses sõnastuses on planeeringus välja toodud üksnes jäätmete põletus, mis
aga on ajale jalgu jäämas. Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et strateegias ei ole välja toodud
seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine,
2
korduskasutus ja materjaliringlus. Planeering vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist."
(JÄKA KSH lk 81)
Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamine on algatatud ja jäätmevaldkonna põhimõtete
sisend on oodatud. Kummagi dokumendi eelnõus ei käsitleta aga seoseid teiste
planeeringuliikidega, mille ülesandeid on toodud Planeerimisseaduse (PlanS),
eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringute ülesannete all.
PlanS https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv § 27 sätestab, et riigi
eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks, sh
jäätmemajanduse valdkonnas. JÄKA ei väljenda jäätmemajanduse valdkonnas
rahvusvahelist, riiklikku või maakondade ülest huvi ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks.
PlanS seab maakonnaplaneeringule ülesande (PlanS § 56 lg 1 p 3) määrata regionaalse
tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimalik asukoht. Üldplaneeringu
ülesanne (PlanS § 75 lg 1 p 2) on kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja
nendest tekkivate kitsenduste määramine. Jäätmeseaduses
https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv puudub viide planeeringutele.
Jäätmekäitluskoha mõiste on selgitatud JÄKA lk 133 ning prügila mõiste lk 134. Puuduvad
alused nende liigitamiseks regionaalseteks ja kohalikeks. Jäätmejaama (lk 137) kohta on
märgitud, et see on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt
varustatud jäätmekäitluskoht. Muuhulgas on peatükis Kohaliku omavalitsuse tasand (JÄKA
lk 148) seatud ülesanne, et lisaks jäätmete liigiti kogumise korraldamisele tuleb kohaliku
omavalitsuse üksusel määrata korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele ka
jäätmekäitluskoht või -kohad.
Puudub suunis, millise arengudokumendiga ja millise planeeringuliigiga nende asukohad
määratakse ning milliste tingimuste ja piirangutega tuleb seejuures arvestada. Üks väheseid
viiteid on mõju kaudu maastikele: „Maakasutuse ja maastike seos jäätmetega on peamiselt
läbi erinevate jäätmekäitluskohtade rajamise. Jäätmekäitluskohtade asukohad peavad olema
valitud selliselt, et nad sobiksid ümbritsevasse keskkonda ning ei tekiks olulist negatiivset
keskkonnamõju loodus- ja inimkeskkonnale.“ (JÄKA KSH lk 54) Samas ei leia mainimist
rohevõrgustikuga arvestamise vajadus, väärtuslike maastike teema ega Euroopa
Maastikukonventsioon.1
Jäätmekäitluskeskuste võrgustiku strateegilist arengut JÄKA ei käsitle ja sellise võrgustiku
olemasolu või puudumisega kaasnevaid mõjusid JÄKA KSH ei hinda. Sellest tuleneb seoste
nõrgenemine ruumilise planeerimisega. Jäätmevaldkondliku sisendi puudumisega
planeeringuliikide ülesannete sisustamiseks tuleb muuhulgas arvestada Planeerimisseaduse
uuendamisel.
Juhime konkreetselt tähelepanu, et mõlemas dokumendis vajab selgemat käsitlust valdkonna
tugevusena toodud asjaolu, et Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2025
riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara OJKK on ainuke
ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub ohtlikke jäätmete ladestuse võimalust. Vaivara
OJKKs ladestatakse ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlussevõtt, taaskasutamine ja
kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. (JÄKA lk 30)
Samal leheküljel on järgmises punktis valdkonna nõrkusena nimetatud, et riigipoolne
valmidus ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on
paari aasta pärast lõppemas. Edasi selgub, et Vaivaras on neli ladestuskärge, alates 2023
1 Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon https://envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa-
noukogu-maastikukonventsioon
3
algusest jääb ainult üks kärg tühjaks. Sinna on võimalik ladustada 30 tuhat tonni ohtlikke
jäätmeid. mahtude juures on 1 kärje täituvusaeg 3,7 aastat. (JÄKA lk 73) Riik on võõrandanud
Tallinna ja Tartu keskused ning ainsana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus.
(JÄKA lk 165) Dokumendist ei selgu, mida riik teeb selle väljakutsega lähiaastatel, saati
millised on ruumilise arengu vajadused üleriigilise planeeringu esimeseks perioodiks aastani
2035 ja aastateni 2050+.
Tähelepanek seoses taaskasutuse sihttasemetega. JÄKA KSH-s on mitmes kohas esile toodud,
et taaskasutusse suunatud materjalide puhul on olemas sihttasemed. Jääb siiski selgusetuks,
kuidas need sihttasemed määratletakse ja rakendatakse. Vajab täiendavat selgitamist, millisest
kogusest lähtub piiritlemine, kas näiteks ühe korteri renoveerimisel tekkivad jäägid on
võrreldavad suurehitise jääkidega? Samuti, kuidas mõjutab sihttasemeid asjaolu, kust on
esemed ostetud ning kus tarbitud, ehk kui ostmise ja tarbimise koht ei asu samas omavalitsuses
või maakonnas?
Teeme ettepaneku:
1. Täiendada JÄKA ja JÄKA KSH käsitlust Eesti asustussüsteemile, regionaalarengule ning
piirkonniti kahaneva ja vananeva elanikkonna elukeskkonnale avalduvate asjakohaste
mõjudega.
2. Täiendada JÄKA KSH peatüki 3.1 maastik ja maakasutus, saastatud alad
jäätmevaldkonna poolt avaldatava mõju kirjeldusega.
3. Arvestada, et Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikat2 ja
kontrollküsimustikku on täiendatud. Õigusloomekeskkonna väljaarendamise käigus
uuendas Justiitsministeerium regionaalarengule mõju hindamise kontrollküsimustikku3.
4. Analüüsida jäätmevaldkonna ruumilise arengu süsteemseid seoseid ruumilise
planeerimisega, täiendada JÄKA ja JÄKA KSH sisendiga PlanS planeeringuliikide
ülesannetele või teha ettepanek PlanS muutmiseks.
5. Selgitada jäätmevaldkonna ruumilise arengu vajadused üleriigilise planeeringu esimeseks
perioodiks aastani 2035 ja aastateni 2050+.
6. Selgitada riigipoolset valmisolekut ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele
olukordadele reageerida ning sisendit valmisoleku tagamiseks vajalike planeeringute
algatamisse ja koostamisse.
7. Sisustada JÄKA peatükk 8.2 prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed.
Eraldi selgitamist vajavad sunnimehhanismide rakendamise ettepanekute seosed KOV
autonoomiaga.
Esmalt juhime tähelepanu, et JÄKA KSH-s kohaliku omavalitsuse ülesannetega seotud
alternatiivide kirjeldamisel ja valikute kaalumisel tuleb arvestada KOV
enesekorraldusõigusega. Tagada tuleb omavalitsusliku ülesande täitmiseks vajalik
korraldusvabadus, et KOV korraldatav ülesanne ei muutuks riiklikuks. Seda kahel põhjusel,
esiteks läbi kohustuste ja uute ülesannete lisandumise KOVile või teisalt, läbi KOV täidetava
ülesande nõuete liiga detailse, sundusliku ja teenuse enesekorraldusvabadust piirava
regulatsiooni (nn teenusstandardi) ettenägemise kaudu tulevikus valmivates eelnõudes.
2
https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine
3
https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-
hindamine Kontrollküsimustiku rakendamine võimaldab välja selgitada palju küsimusi ja mõjusid, mida
Riigikantselei praegu kasutatav metoodika esile ei too.
4
KOV on omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama seda, kuidas vastavat ülesannet
täita. Seevastu riiklikud ülesanded on avalikud ülesanded, millel puudub üldse või valdavalt
seos kohaliku kogukonna erihuvidega, mis on üleriigiliselt ühetaoliselt rakendatavad ja mille
puhul ei ole KOV tingimata otstarbekaim täitmistasand. Niisamuti ei riivata KOV
enesekorraldusvabadust ülesandega või regulatsiooniga, mida peab ühetaoliselt järgima
ülesande täitjana nii riik, KOV kui ettevõtted. Riiklikele ülesannetele ei laiene PS § 154 lg-s
1 sisalduv KOV enesekorraldusõiguse piirang (vt ka Riigikohtu 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p
34). Küll aga tuleb riikliku ülesande puhul hinnata ülesannete mõju ja maksumust ning
tekkinud kulu KOVile hüvitada.
Jäätmehoolduse korraldamine on täna KOV olemuslik ülesanne, kusjuures valdkondliku
teenuse olemuse ja ülesanded sätestab jäätmeseadus. KOV osas sätestab seadus täna üldisel
tasemel reeglistiku jäätmehoolduse korraldusele, samuti nõuded jäätmete haldamisele,
keskkonnaohu vältimisele ja taaskäideldavusele. JÄKA KSH-s on esitatud alternatiivid
olmejäätmete ringlussevõtu, pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete
korraldusega seotud ülesannete ja vastutuse jagamiseks erinevate tasandite vahel. Et
jäätmemajandust saaks ka edaspidi käsitleda valdavas osas KOV olemusliku ja mitte
riiklikuks muutunud ülesandena, tuleb KOV uusi ülesandeid ettenägevate alternatiivide
kaalumisel silmas pidada, et ülesande täitmisel säiliks KOV ülesande korralduslik vabadus ja
ülesande maht ei suureneks tänasega võrreldes oluliselt.
Teisena soovime rõhutada, et sanktsioneeriva meetmena ei saa KOV tegevusetuse või
ebarahuldava tegevuse osas JÄKA KSHs kaaluda KOV tasandusfondi või tulubaasi
vähendamist. Tasandusfond ei ole ette nähtud mitte selgelt piiritletud ülesannete kulude
katmiseks, vaid omavalitsuslike ülesannete täitmise kulude katteks tervikuna. Tegemist on
KOV tulubaasi tasakaalustava meetmega, mida saavad erinevad KOVid erinevas mahus
vastavalt oma toimetuleku võimekusele.
Kuna enesekorraldusõigus hõlmab ka omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste
tegemist, satuks ohtu teiste KOV ülesannete õiglane rahastamine. Riigikohus on mitmel
korral rõhutanud, et lisaks riiklike ülesannetega seotud kulude katmisele, tuleb tagada ka KOV
enda täidetavate ülesannete rahastamise piisavus (vt ka Riigikohtu 26.06.2009, 3-4-1-4-09, p
20). Seetõttu tuleks ka tasandusfondi või muude tulubaasi vähendamist ettenägevate
meetmete kaalumine alternatiivina arengukavast ja KSH-st välistada.
Teeme ettepaneku:
1. Soovitame, kas iga jäätmeliigi alternatiivi juures eraldi või koondina, esile tuua
tähelepanekumärkuse, mille kohaselt kohalike omavalitsustele ülesannete andmisel tuleb
pidada silmas, et säiliks vabadus otsustada, kuidas ülesannet täita. Juhul, kui Euroopa
Liidu õigusest tulenevalt ülesande täitmise vabadust KOV osas ette näha ei ole võimalik,
tuleb arvestada, et ülesande täitmise sisu, tingimuste ja korra, ettekirjutamine seadusega
võib muuta ülesande täitmise riiklikuks, mis eeldab KOV kaasnevate kulude täiel määral
hüvitamist riigi poolt või luua KOVile õiguslikud alused kulude (tasu või maksu näol)
tarbijatelt tagasi küsimiseks. See on oluline tingimus, mida tuleb iga alternatiivi plusside
ja miinuste kaalumisel adekvaatse tulemuseni jõudmiseks arvesse võtta.
2. Tasandusfondi vähendamine sanktsioneeriva meetmena viib meie hinnangul
põhiseadusvastaste tulemusteni. Soovitame realistliku sanktsioneeriva meetmena kaaluda
võimalusi piirata nõudeid mittetäitvate KOVide ligipääsu toetusvahenditele. Teine, kuid
ebamäärasem ja ebatõhusam võimalus on sätestada nõuete täitmise kontroll
haldusjärelevalve korras. Siiski tuleb silmas pidada, et seda santsiooni saaks
omavalitsuslike ülesannete puhul kohaldada vaid selgetes olukordades, kui KOV on
õiguspäratult oma kohustuse täitmata jätnud. Samas on rahalise sanktsiooni rakendamine
5
keeruline või võimatu, kui KOV on kohustuse küll täitnud, kuid riik ei pea seda piisavaks.
Kui küsimus puudutab näiteks teenuse kvaliteedi ebapiisavust ehk täitmise otstarbekuse
hindamist omavalitsusliku ülesande puhul, ei saa haldusjärelevalve sekkuda. Riiklike
ülesannete järelevalve puhul otstarbekuse hindamisel saab riik neid piiranguteta hinnata.
Kokkuvõttes sisaldab JÄKA olulisi tulevikku suunatud teemasid, mille vajadustega tuleb riigi
ruumilises arengus arvestada ja millega seotud asjakohaseid mõjusid hinnata kogu ulatuses.
Niivõrd olulise ja laiahaardelise arengukava koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel on
möödapääsmatu arvestada muuhulgas mõjudega regionaalarengule ja kohalikule
omavalitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kristi Grišakov 611 3153
[email protected]
Andres Levald 611 3125
[email protected]
Martin Kulp 611 3097
[email protected]
6