dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigi jäätmekava 2022–2028 KSH

Rahandusministeerium · 2. märts 2023
Viit
14-13/777-2
Registreeritud
2. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2023
Vastutaja
Kristi Grišakov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎14-13777-2 02.03.2023 Väljaminev kiri.asice438 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.02.2023 nr 7-12/23/456 Keskkonnaministeerium Meie 02.03.2023 nr 14-13/777-2 [email protected] Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule seisukohtade küsimine Austatud härra Kaupo Heinma Olete küsinud seisukohti Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule, sealhulgas hinnangut aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (JÄKA KSH) eelnõu käsitluse aluseks on eeldus, et JÄKA on riigi tasandil koostatud strateegiline arengudokument, mis ei käsitle lokaalset ega regionaalset tasandit (JÄKA KSH lk 33 Mõju Natura aladele). Vajaduse puudumist regionaalsete mõjude hindamise järele on korratud lk 55. Muuhulgas ei ole seetõttu prognoositud JÄKA rakendamise keskkonnamõjusid Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Eelnõus on samas tõdemus, et strateegilised sihid mõjutavad kõiki valdkondi ja Eesti regionaalset arengut tervikuna (JÄKA KSH lk 82). See kinnitab JÄKA regionaalset mõõdet ja vajadust kõigi asjakohaste mõjude hindamise järele. Selgelt peab paika KSH-s toodud puutumus strateegiaga “Eesti 2035”. Nimelt, et riigi jäätmekava on seotud elukeskkonna strateegilise sihiga läbi selle, et aitab suurendada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja seeläbi vähendada loodusressursside kasutamist ning säilitada elurikkust. Lisaks on riigi jäätmekaval otsene mõju KOV-ide jäätmehooldusele. KOV-id peavad oma halduspiirides kehtestama jäätmemajanduse reeglistiku ehk jäätmehoolduseeskirja ning arengukava osana ka jäätmekava, mis on aluseks jäätmemajanduse kavandamisel tulevikus. Mõlemad dokumendid peavad olema seotud ning kooskõlas riigi jäätmekavaga, kui riigi tasandil kõrgema strateegilise jäätmemajanduse alase dokumendiga. (JÄKA KSH lk 82) JÄKA KSH peatükis 6.1 on kirjeldatud alternatiivide hindamise metoodikat, peatükis 6.2 hindamisel kasutatavaid eelduseid ja peatükis 6.3 hindamiskriteeriume. Hindamise aluseks olev dokument sisaldab jäätmevaldvaldkonna tegevusi, millel on otsene regionaalne mõju. Nii varasem Eesti riigi jäätmekava, aga ka erinevad analüüsid on käsitlenud nt regionaalsete olmereoveesette käitluskeskuste rajamist ja selleks vajalike investeeringute tegemist (JÄKA lk 100). Samuti on esile toodud, et korduskasutuse ja ringlussevõtu arendamiseks tuleb algatada ja edendada piirkondlikku ja regionaalset koostööd. Riigi jäätmekavas 2008–2013 püstitatud eesmärkide täitmise ülevaade ja riigi jäätmekava 2014- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2020 (pikendatud 2022 lõpuni – JÄKA 2020) tabel 1 p.1.2.7 sedastab, et piirkondlikud jäätmekäitluskeskused on rajatud. Kindlasti on tulevikus oluline piirkondlike (aga ka kohalike) jäätmekäitluskeskuste kestlik toimimine, kohandamine rohepoliitika, sh kliimapoliitika väljakutsetega (nt jäätmete ladustamise ja põletamise vähendamine, taaskasutus ja ringmajandus), samuti sellega seonduvad erinevad keskkonnamõjud. JÄKA seoste käsitlus ruumilise planeerimisega on allpool. JÄKA 2020 püstitab strateegilise eesmärgi: "Tuleb algatada jäätmeveo korralduse reform, mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Reformi läbiviimisel peab säilima jõukohase hinnaga jäätmeveoteenuse kättesaadavus ka hajaasustusega piirkondades ning tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus." (JÄKA 2020 lk 26) "Elanikkonnalt kogutavate tagatisrahata pakendijäätmete kogumissüsteem vajab edaspidi olulist täiendamist ja ühtlustamist, et saavutada avalike kogumiskonteinerite piisav arv vastavalt elanikkonna tihedusele nii linnades kui maapiirkondades." (samas lk 27) „Jäätmete liigiti kogumine tuleb viia mugavale tasemele iga isiku jaoks, olenemata, kas isik paikneb tihe- või hajaasustusalal. Liigiti kogumise edendamisel on kandev roll kohalikel omavalitsustel, kellel tuleb rohkem panustada jäätmete kogumislahenduste loomisesse.“ (samas, lk 92). Eelnõus on arvukaid viiteid läbiva koostöö ning regionaalsete mõjude mitmekülgse hindamise ning arvestamise vajadusele. Mõned näited: 1. Jäätmeteke sõltub tugevalt elanike arvu kasvust ja majandusolukorrast. (JÄKA lk 7) 2. Toimiv jäätmehooldussüsteem ja koostöö eri osapoolte vahel, oskusteave, innovaatilised lahendused ning eksperdid annavad suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. (JÄKA lk 11) 3. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. (JÄKA lk 15) 4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kestlik ja ringmajandusele suunatud jäätmekäitlus vähendab kliimast tingitud riske jäätmekäitlusele. (JÄKA lk 87) 5. Kui aga juba objektil koguda liigiti suurema kaaluga ja mahukamad jäätmeliigid, siis väheneb tunduvalt vajadus mastaapsete sorteerimiskeskuste järele ning suuremate jäätmetekitajate juurest on võimalik jäätmeid juba otse ringlusse võtjate juurde suunata. (JÄKA lk 79) JÄKA ning JÄKA KSH eelnõu jäätmevaldkonnale oluliste teemade regionaalset ja kohalikku strateegilist tulevikuvaadet ei käsitle. Peatükk 3.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, asustustihedus ja inimeste tervis jääb selles kontekstis hõredaks ja sisutühjaks. Peatükis 7.1 Riigi jäätmekava mõju strateegilistele planeerimisdokumentidele on seosed asjakohaste arengudokumentidega välja toodud. Nõustume, et "Riigi jäätmekava seondub eelkõige planeeringu „Eesti 2030+“ põhisuunaga, milleks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. See saab toimuda üksnes käsikäes jäätmekogumis- ja käitlustaristut planeerides. Praeguses sõnastuses on planeeringus välja toodud üksnes jäätmete põletus, mis aga on ajale jalgu jäämas. Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et strateegias ei ole välja toodud seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine, 2 korduskasutus ja materjaliringlus. Planeering vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist." (JÄKA KSH lk 81) Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamine on algatatud ja jäätmevaldkonna põhimõtete sisend on oodatud. Kummagi dokumendi eelnõus ei käsitleta aga seoseid teiste planeeringuliikidega, mille ülesandeid on toodud Planeerimisseaduse (PlanS), eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringute ülesannete all. PlanS https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv § 27 sätestab, et riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks, sh jäätmemajanduse valdkonnas. JÄKA ei väljenda jäätmemajanduse valdkonnas rahvusvahelist, riiklikku või maakondade ülest huvi ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks. PlanS seab maakonnaplaneeringule ülesande (PlanS § 56 lg 1 p 3) määrata regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimalik asukoht. Üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 75 lg 1 p 2) on kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Jäätmeseaduses https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv puudub viide planeeringutele. Jäätmekäitluskoha mõiste on selgitatud JÄKA lk 133 ning prügila mõiste lk 134. Puuduvad alused nende liigitamiseks regionaalseteks ja kohalikeks. Jäätmejaama (lk 137) kohta on märgitud, et see on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht. Muuhulgas on peatükis Kohaliku omavalitsuse tasand (JÄKA lk 148) seatud ülesanne, et lisaks jäätmete liigiti kogumise korraldamisele tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel määrata korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele ka jäätmekäitluskoht või -kohad. Puudub suunis, millise arengudokumendiga ja millise planeeringuliigiga nende asukohad määratakse ning milliste tingimuste ja piirangutega tuleb seejuures arvestada. Üks väheseid viiteid on mõju kaudu maastikele: „Maakasutuse ja maastike seos jäätmetega on peamiselt läbi erinevate jäätmekäitluskohtade rajamise. Jäätmekäitluskohtade asukohad peavad olema valitud selliselt, et nad sobiksid ümbritsevasse keskkonda ning ei tekiks olulist negatiivset keskkonnamõju loodus- ja inimkeskkonnale.“ (JÄKA KSH lk 54) Samas ei leia mainimist rohevõrgustikuga arvestamise vajadus, väärtuslike maastike teema ega Euroopa Maastikukonventsioon.1 Jäätmekäitluskeskuste võrgustiku strateegilist arengut JÄKA ei käsitle ja sellise võrgustiku olemasolu või puudumisega kaasnevaid mõjusid JÄKA KSH ei hinda. Sellest tuleneb seoste nõrgenemine ruumilise planeerimisega. Jäätmevaldkondliku sisendi puudumisega planeeringuliikide ülesannete sisustamiseks tuleb muuhulgas arvestada Planeerimisseaduse uuendamisel. Juhime konkreetselt tähelepanu, et mõlemas dokumendis vajab selgemat käsitlust valdkonna tugevusena toodud asjaolu, et Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2025 riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara OJKK on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub ohtlikke jäätmete ladestuse võimalust. Vaivara OJKKs ladestatakse ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlussevõtt, taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. (JÄKA lk 30) Samal leheküljel on järgmises punktis valdkonna nõrkusena nimetatud, et riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas. Edasi selgub, et Vaivaras on neli ladestuskärge, alates 2023 1 Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon https://envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa- noukogu-maastikukonventsioon 3 algusest jääb ainult üks kärg tühjaks. Sinna on võimalik ladustada 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. mahtude juures on 1 kärje täituvusaeg 3,7 aastat. (JÄKA lk 73) Riik on võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning ainsana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. (JÄKA lk 165) Dokumendist ei selgu, mida riik teeb selle väljakutsega lähiaastatel, saati millised on ruumilise arengu vajadused üleriigilise planeeringu esimeseks perioodiks aastani 2035 ja aastateni 2050+. Tähelepanek seoses taaskasutuse sihttasemetega. JÄKA KSH-s on mitmes kohas esile toodud, et taaskasutusse suunatud materjalide puhul on olemas sihttasemed. Jääb siiski selgusetuks, kuidas need sihttasemed määratletakse ja rakendatakse. Vajab täiendavat selgitamist, millisest kogusest lähtub piiritlemine, kas näiteks ühe korteri renoveerimisel tekkivad jäägid on võrreldavad suurehitise jääkidega? Samuti, kuidas mõjutab sihttasemeid asjaolu, kust on esemed ostetud ning kus tarbitud, ehk kui ostmise ja tarbimise koht ei asu samas omavalitsuses või maakonnas? Teeme ettepaneku: 1. Täiendada JÄKA ja JÄKA KSH käsitlust Eesti asustussüsteemile, regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva elanikkonna elukeskkonnale avalduvate asjakohaste mõjudega. 2. Täiendada JÄKA KSH peatüki 3.1 maastik ja maakasutus, saastatud alad jäätmevaldkonna poolt avaldatava mõju kirjeldusega. 3. Arvestada, et Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikat2 ja kontrollküsimustikku on täiendatud. Õigusloomekeskkonna väljaarendamise käigus uuendas Justiitsministeerium regionaalarengule mõju hindamise kontrollküsimustikku3. 4. Analüüsida jäätmevaldkonna ruumilise arengu süsteemseid seoseid ruumilise planeerimisega, täiendada JÄKA ja JÄKA KSH sisendiga PlanS planeeringuliikide ülesannetele või teha ettepanek PlanS muutmiseks. 5. Selgitada jäätmevaldkonna ruumilise arengu vajadused üleriigilise planeeringu esimeseks perioodiks aastani 2035 ja aastateni 2050+. 6. Selgitada riigipoolset valmisolekut ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida ning sisendit valmisoleku tagamiseks vajalike planeeringute algatamisse ja koostamisse. 7. Sisustada JÄKA peatükk 8.2 prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed. Eraldi selgitamist vajavad sunnimehhanismide rakendamise ettepanekute seosed KOV autonoomiaga. Esmalt juhime tähelepanu, et JÄKA KSH-s kohaliku omavalitsuse ülesannetega seotud alternatiivide kirjeldamisel ja valikute kaalumisel tuleb arvestada KOV enesekorraldusõigusega. Tagada tuleb omavalitsusliku ülesande täitmiseks vajalik korraldusvabadus, et KOV korraldatav ülesanne ei muutuks riiklikuks. Seda kahel põhjusel, esiteks läbi kohustuste ja uute ülesannete lisandumise KOVile või teisalt, läbi KOV täidetava ülesande nõuete liiga detailse, sundusliku ja teenuse enesekorraldusvabadust piirava regulatsiooni (nn teenusstandardi) ettenägemise kaudu tulevikus valmivates eelnõudes. 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 3 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude- hindamine Kontrollküsimustiku rakendamine võimaldab välja selgitada palju küsimusi ja mõjusid, mida Riigikantselei praegu kasutatav metoodika esile ei too. 4 KOV on omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama seda, kuidas vastavat ülesannet täita. Seevastu riiklikud ülesanded on avalikud ülesanded, millel puudub üldse või valdavalt seos kohaliku kogukonna erihuvidega, mis on üleriigiliselt ühetaoliselt rakendatavad ja mille puhul ei ole KOV tingimata otstarbekaim täitmistasand. Niisamuti ei riivata KOV enesekorraldusvabadust ülesandega või regulatsiooniga, mida peab ühetaoliselt järgima ülesande täitjana nii riik, KOV kui ettevõtted. Riiklikele ülesannetele ei laiene PS § 154 lg-s 1 sisalduv KOV enesekorraldusõiguse piirang (vt ka Riigikohtu 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 34). Küll aga tuleb riikliku ülesande puhul hinnata ülesannete mõju ja maksumust ning tekkinud kulu KOVile hüvitada. Jäätmehoolduse korraldamine on täna KOV olemuslik ülesanne, kusjuures valdkondliku teenuse olemuse ja ülesanded sätestab jäätmeseadus. KOV osas sätestab seadus täna üldisel tasemel reeglistiku jäätmehoolduse korraldusele, samuti nõuded jäätmete haldamisele, keskkonnaohu vältimisele ja taaskäideldavusele. JÄKA KSH-s on esitatud alternatiivid olmejäätmete ringlussevõtu, pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete korraldusega seotud ülesannete ja vastutuse jagamiseks erinevate tasandite vahel. Et jäätmemajandust saaks ka edaspidi käsitleda valdavas osas KOV olemusliku ja mitte riiklikuks muutunud ülesandena, tuleb KOV uusi ülesandeid ettenägevate alternatiivide kaalumisel silmas pidada, et ülesande täitmisel säiliks KOV ülesande korralduslik vabadus ja ülesande maht ei suureneks tänasega võrreldes oluliselt. Teisena soovime rõhutada, et sanktsioneeriva meetmena ei saa KOV tegevusetuse või ebarahuldava tegevuse osas JÄKA KSHs kaaluda KOV tasandusfondi või tulubaasi vähendamist. Tasandusfond ei ole ette nähtud mitte selgelt piiritletud ülesannete kulude katmiseks, vaid omavalitsuslike ülesannete täitmise kulude katteks tervikuna. Tegemist on KOV tulubaasi tasakaalustava meetmega, mida saavad erinevad KOVid erinevas mahus vastavalt oma toimetuleku võimekusele. Kuna enesekorraldusõigus hõlmab ka omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste tegemist, satuks ohtu teiste KOV ülesannete õiglane rahastamine. Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et lisaks riiklike ülesannetega seotud kulude katmisele, tuleb tagada ka KOV enda täidetavate ülesannete rahastamise piisavus (vt ka Riigikohtu 26.06.2009, 3-4-1-4-09, p 20). Seetõttu tuleks ka tasandusfondi või muude tulubaasi vähendamist ettenägevate meetmete kaalumine alternatiivina arengukavast ja KSH-st välistada. Teeme ettepaneku: 1. Soovitame, kas iga jäätmeliigi alternatiivi juures eraldi või koondina, esile tuua tähelepanekumärkuse, mille kohaselt kohalike omavalitsustele ülesannete andmisel tuleb pidada silmas, et säiliks vabadus otsustada, kuidas ülesannet täita. Juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ülesande täitmise vabadust KOV osas ette näha ei ole võimalik, tuleb arvestada, et ülesande täitmise sisu, tingimuste ja korra, ettekirjutamine seadusega võib muuta ülesande täitmise riiklikuks, mis eeldab KOV kaasnevate kulude täiel määral hüvitamist riigi poolt või luua KOVile õiguslikud alused kulude (tasu või maksu näol) tarbijatelt tagasi küsimiseks. See on oluline tingimus, mida tuleb iga alternatiivi plusside ja miinuste kaalumisel adekvaatse tulemuseni jõudmiseks arvesse võtta. 2. Tasandusfondi vähendamine sanktsioneeriva meetmena viib meie hinnangul põhiseadusvastaste tulemusteni. Soovitame realistliku sanktsioneeriva meetmena kaaluda võimalusi piirata nõudeid mittetäitvate KOVide ligipääsu toetusvahenditele. Teine, kuid ebamäärasem ja ebatõhusam võimalus on sätestada nõuete täitmise kontroll haldusjärelevalve korras. Siiski tuleb silmas pidada, et seda santsiooni saaks omavalitsuslike ülesannete puhul kohaldada vaid selgetes olukordades, kui KOV on õiguspäratult oma kohustuse täitmata jätnud. Samas on rahalise sanktsiooni rakendamine 5 keeruline või võimatu, kui KOV on kohustuse küll täitnud, kuid riik ei pea seda piisavaks. Kui küsimus puudutab näiteks teenuse kvaliteedi ebapiisavust ehk täitmise otstarbekuse hindamist omavalitsusliku ülesande puhul, ei saa haldusjärelevalve sekkuda. Riiklike ülesannete järelevalve puhul otstarbekuse hindamisel saab riik neid piiranguteta hinnata. Kokkuvõttes sisaldab JÄKA olulisi tulevikku suunatud teemasid, mille vajadustega tuleb riigi ruumilises arengus arvestada ja millega seotud asjakohaseid mõjusid hinnata kogu ulatuses. Niivõrd olulise ja laiahaardelise arengukava koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel on möödapääsmatu arvestada muuhulgas mõjudega regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kristi Grišakov 611 3153 [email protected] Andres Levald 611 3125 [email protected] Martin Kulp 611 3097 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →