Riigihangete vaidlustuskomisjon
Endla 13, Tallinn 10122
[email protected]
Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil
[email protected]
01.03.2023. a Tallinnas
Hanke viitenumber: 253943
Hankija: Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546, asukoht
Raekoja plats 1a (raekoda), 50089 Tartu, e-post
[email protected]
Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915,
asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame, Advokaadibüroo Concordia
OÜ, asukoht Maakri 29, 10145 Tallinna linn, telefon 6262
062, e-post
[email protected]
VAIDLUSTUS
Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna
koolidele“
1. TAOTLUSED
1.1. tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks hankedokumentide (RHAD) järgnevalt
nimetatud punktid ning kohustada hankijat viima need vastavusse õigusaktidega
ettenähtud nõuetega:
1.1.1. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4.,
6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.;
1.1.2. RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1.,
6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1.;
1.1.3. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8.;
1.1.4. RHAD p 6.18.;
1.1.5. RHAD p 7.2.;
1.1.6. RHAD p 8.1.1.;
1.1.7. RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg 4;
1.1.8. RHAD p 8.3.;
1.1.9. RHAD p 12;
1.2. Tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks hankelepingute (RHAD lisad 3 kuni 12)
järgnevalt nimetatud punktid ja kohustada hankijat viima need vastavusse
õigusaktidega:
Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ
Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483
[email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092
1.2.1. p 4.1. koos RHAD p 6.15.;
1.2.2. p 4.2. ls 2;
1.2.3. p 5.1.35.1.;
1.2.4. p-d 5.1.39. ja 5.1.40.;
1.2.5. p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2.;
1.3. peatada käesoleva vaidlustuse menetluse ajaks kuni vaidlustuskomisjoni otsuse
jõustumiseni Tartu Linnavalitsuse riigihange „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine
Tartu linna koolidele“ (viitenumber 253943);
1.4. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja mõistlikud ja vajalikud
käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud.
2. FAKTILISED ASJAOLUD
Tartu Linnavalitsus (edaspidi Hankija) viib Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena
läbi riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“
(viitenumber 253943; edaspidi Riigihange). Hanketeade avaldati elektroonilises
riigihangete registris (edaspidi eRHR) 17.02.2023. Hanketeate kohaselt on pakkumuste
esitamise tähtpäev 09.03.2023 kell 09:00.
Vaidlustaja esitas Hankijale seoses Hanke alusdokumendi (ülal ja edaspidi RHAD)
vaidlustatud punktidega eRHR’i vahendusel mitmeid küsimusi (Vaidlustaja ja Hankija
vaheline teabevahetus on eRHR’is leitav) ning tegi ettepanekud nende seadusega
kooskõlla viimiseks / välja jätmiseks. Paraku ei nõustunud Hankija valdavas osas
Vaidlustaja tehtud ettepanekutega ja jättis RHAD vastavad sätted muutmata. Olulises
osas pikendas Hankija omapoolse seisukoha kujundamise tähtaega kuni 06.03.2023.
3. PÕHJENDUSED
3.1. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4.,
6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. - tooraine pärinemise kaugus Tartu
raekojast - on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2, § 85 lg-d 1 ja 7, § 117 lg 1 ning § 126 lg
7
RHAD p p 6.1.4. (ja vastavalt p-d 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4.,
6.9.4., 6.10.4.) kohaselt peab pakkuja kasutama kogu hankelepingu vältel toidu
valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena vähemalt
60% ulatuses toorainest, mis „pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses
Tartu raekojast“ või 30% ulatuses toorainest, mis „pärineb linnulennult maksimaalselt
130 km raadiuses Tartu raekojast“.
Oleme seisukohal, et RHAD punktides 6.1.4. (ja vastavalt p-des 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4.,
6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4.), 8.1.10 ning 8.1.11. kasutatud nõuet
„pärineb linnulennult maksimaalselt x km raadiuses Tartu raekojast“ ei ole võimalik
objektiivselt tegelikkuses täita ega kontrollida, sest RHAD alusel pole võimalik üheselt
aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all ning kuidas selle kaugust
Tartu raekojast täpselt mõõdetakse.
Samuti pole võimalik aru saada, kuidas on konkreetsed RHAD sätestatud tooraine
päritolu piir-kaugused (vastavalt 300km ja 130km) ning koguselised piir-määrad
(vastavalt 60% ja 30%) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise
kriteeriumiga (vrd RHS § 126 lg 7 koos § 85 lg 7). Hankija pole osundatud tooraine
päritolu piir-kauguste ning koguste piir-määrade valikut kuidagi põhjendanud, mistõttu
lk 2 / 10
on alust arvata, et tegemist on suvaliselt valitud arvväärtustega, millel pole hangitava
teenusega mingit vahetut ega kaudset seost.
Eelnevast lähtuvalt pole kõnealused RHAD sätted läbipaistvad ega võimalda
hankemenetluse objektiivselt kontrollitavat läbiviimist. Kokkuvõtvalt on osundatud
RHAD sätted vastuolus nii RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse,
proportsionaalsuse ning (objektiivse) kontrollitavuse nõuetega, kui ka RHS § 126 lg 7
sätestatud lubatud hindamise kriteeriumite nõuetega.
Sama kehtib „tooraine päritolu kauguse“ osas ka RHAD p-de 6.1.4.1., 6.2.4.1.,
6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1. kohta.
3.2. RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1.,
6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1. - tooraine päritolu tõendamise kohustus ning
vastavad kinnitused – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2
Vt ülal vaidlustuse p 3.1 esitatud põhjendus.
3.3. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. –
pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine –
on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 ning RHS § 85 lg 1 ls 2
Leiame, et pakkujate poolt pakkumuste osana 10 päeva menüü esitamise kohustus
(vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls
2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu
alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi.
Lisaks leiame, et 10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab
sisuliselt märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist (vrd nt
hankelepingute p 5.1.6. koos p-d 5.1.1. ja 5.1.2.), mis on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2
sätestatud hankemenetluse proportsionaalsuse ning asjakohasuse põhimõtetega.
Osundame, et Hankija nõuab 10 päeva menüüd pakkumuse osana enne hankelepingu
sõlmimist oluliselt suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide
toitlustamisel tegema peaksid (vrd Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8
„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 ühelt
poolt ning teiselt poolt vormi 2 maht). Samuti suuremas mahus, kui pakkujad pärast
hankelepingu sõlmimist ning edukaks tunnistamist seda hiljem teenust osutades
tegema peaksid (vrd RHAD lisa 33, hankelepingute lisa 6).
Osundame ka asjaolule, et (mistahes mahus või ulatuses) nõuetele mittevastava menüü
esitamine toob endaga kaasa pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hiljem
hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline,
pealegi kergelt kõrvaldatav lepingu rikkumine, mis ei too endaga reeglina kaasa
hankelepingu lõpetamist.
Kokkuvõttes omistab Hankija pakkumuse koosseisus esitamisele kuuluvale 10 päeva
menüüle pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise vaatest
ebaproportsionaalselt suure tähenduse.
3.4. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X – on vastuolus RHS § 3 p
3 ning RHS § 27 lg 2
Osundatud RHAD säte nõuab, et pakkujad esitaksid mistahes hanke osadele pakkumust
esitades alati ka pakkumuse hankeosadele II ja X. Sisuliselt tähendab see nõue, et
hanke osadeks jaotamine on osade II ja X puhul vaid tinglik ning põhjendamatu
lk 3 / 10
(vastuolu RHS § 27 lg 2) ja praktikas ei ole võimalik esitada pakkumust vaid ühele hanke
osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt kolmele hanke osale (s.h. osadele II
ja X).
Leiame, et selline hanketingimus on eksitav ning piirab konkurentsi, minnes vastuollu
RHS § 3 p 3 sätestatud põhimõttega.
Kui hankija soovib kõnealuse sättega tagada, et hanke osad II ja X ei jääks mingil
põhjusel ilma ühegi pakkumuseta, siis on õigem vastavate koolide toitlustamine liita
mingi teise kooli hankeosaga ning osadeks jaotamata jätmist ka vastavalt põhjendada.
Hankija valitud hanke osade II ja X tinglik eristamine (kuigi nendele osadele pole
võimalik eraldi pakkumusi esitada) jääb arusaamatuks ning muudab kokkuvõttes
menetluse läbipaistmatuks.
3.5. RHAD p 7.2. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt
kahe sisulise puuduse korral – on vastuolus RHAD p 7.1. ning RHS § 3 p 1
RHAD p 7.2. kohaselt on Hankijal õigus pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimis
pidamata, juhul kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust ehk
mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele. Samas sätestab RHAD p 7.1.,
et Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta (mistahes osas)
alusdokumentides esitatud nõuetele. Hankija jätab endale õiguse tunnistada
pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates,
alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest.
RHAD p 7.1. valguses ei jää niisiis loogika reeglite kohaselt üldse ruumi RHAD p 7.2.
kohaldamiseks. Teisisõnu on p 7.2. tervikuna üleliigne ja tekitab segadust, olles
seeläbi vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega.
3.6. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine - on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2
RHAD p 8.1.1. kohaselt hinnatakse „koolis pakutav toit, mida degusteeritakse“ (kokku
võimalik saada maksimaalselt 20 punkti). Sealjuures hinnatakse toidu maitset ja lõhna
(kuni 5 punkti), toidu tekstuuri (kuni 5 punkti), pakutava toidu vastavust menüüle (kuni
5 punkti) ja toidu välimust (kuni 5 punkti).
Oleme seisukohal, et RHS § 3 p 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste,
tekstuuri, lõhna, ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt
teada, hindamise tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab
olema (objektiivselt) kontrollitav. Olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse
erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti
selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p 1 ja
2 nõuded täidetud.
Täiendavalt on täiesti ebaselge, missuguste objektiivsete kriteeriumite alusel
osundatud toidu omadusi hinnatakse. Teatavasti on inimeste maitsed toitude ja
lõhnade osas väga erinevad ja ülimalt subjektiivsed.
Oluline on ka esile tuua, et selliselt ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse,
kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete
hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele mõjutada väga erinevad täiendavad
tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama nn kognitiivsed
eelarvamused - vt nt https://opleht.ee/2022/03/mis-juhtub-kui-klammerduda-
tunnetuslikesse-eelarvamustesse/; https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kui-
lk 4 / 10
suure-eine-sina-tellid/; https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_nihe). Tulemuseks
on kallutatud hinnangud, mis ei saa kuidagi olla kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga.
Oleme seisukohal, et seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda
võimalikult sarnaseid toite võimalikult ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning
selliselt, et komisjoni liikmetele ei oleks eelnevalt teada, missugune pakkuja on
missuguse toidu valmistanud.
3.7. RHAD p 8.1.1. – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2, § 56 lg 1 ning § 85 lg 1 ls 2
Osundatud RHAD sätte kohaselt valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks toitu
pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.
Leiame, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tohi pakkujad enam teha
toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt - sedasi muutub menetlus
läbipaistmatuks ja kontrollimatuks ning Hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt
(degusteerimine toimub erinevatel aegadel, erinevate isikute poolt ja degusteeritakse
erinevaid toite), s.t. vastuolu RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (ometi selgitatakse edukas
pakkumus muidu võrdväärsete pakkumuste vahel välja eelkõige p 8.1.1. alusel – vt
RHAD p 8.3.). Võimaldades pakkujatel mõjutada oma tegevusega pakkumuste
hindamise tulemust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muudab viimased
tähtsusetuks.
Pealegi hinnatakse toidu degusteerimise puhul sisuliselt midagi muud, kui pakkumust
(sest pakkumused on juba selleks ajaks kõik esitatud), mis ei ole aga RHS § 56 lg 1
kohaselt lubatud. Seega ei ole meie hinnangul lubatud ka pakkujate poolne toidu
degusteerimiseks valmistamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Lisaks on
hanketeates märgitud, et hange toimub ühes etapis.
Leiame, et pakkujate poolt pakkumuste esitamise menetluse raames toidu
valmistamist tuleb hoopis lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS §
85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101
sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi.
3.8. RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg – menüü nõuetele vastavus – on vastuolus
RHS § 3 p 1 ning § 52 lg 3
RHAD p 6.15. lg 4 kohaselt tunnistatakse vastavaks pakkumus, kui „vorm on täidetud
nõuetekohaselt (koostatud õigele vanuseastmele ja sisaldab nõutud kinnitusi)“. Kuigi
siinkohal ei ole paraku täpsustatud, missugust vormi on Hankija täpselt mõelnud, võib
kontekstist aru saada, et mõeldud on RHAD lisas 2 sisalduvat vormi 2, mis omakorda
on otseses seoses RHAD p-ga 6.14. (mis sätestab nõuded vormil 2 esitamisele kuuluvale
menüüle).
Niisiis saab RHAD p 6.15. lg 4 alusel järeldada, et nõuetele mittevastava vormi 2
esitamise korral jäetakse pakkuja pakkumus vastavaks tunnistamata ning pakkumust
üldse hindama ei asuta.
Samas aga sätestab RHAD p 8.1.8. võimaluse anda hindepunkte osundatud
vastavustingimuse täitmise, so. menüü nõuetele vastava vormistamise eest. Lisaks
näeb RHAD p 8.1.8. viimane lause ette võimaluse, et Hankija peab pakkujaga
läbirääkimisi, kuigi jääb selgusetuks, missugustel asjaoludel ja mille üle täpsemalt
läbirääkimisi pidada saab.
Kokkuvõttes oleme seisukohal, et RHAD p 8.1.8. ja p-d 6.15. lg 4 koos p-ga 6.14. on
omavahel vastuolus, mistõttu rikuvad need koos RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse
lk 5 / 10
ning kontrollitavuse põhimõtteid. Lisaks esineb ka vastuolu RHS § 52 lg 3, mis ei luba
samuti vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist.
3.9. RHAD p 8.3. – võrdväärsed pakkumused – on vastuolus RHS § 3 p 1
RHAD p 8.3. ls 1 kohaselt osutub võrdväärsete pakkumuste korral võitjaks pakkuja, kes
on saanud RHAD p 8.1.1. kohase degusteerimise tulemusena kõrgemad punktid. Ls 2
kohaselt, kui RHAD p 8.1.1. kohaselt saadud punktid on võrdsed, siis selgitatakse võitja
liisu heitmise teel.
Niisiis osundab RHAD p 8.3. omakorda RHAD p 8.1.1. kohaselt toimuvale
degusteerimisele, mille läbiviimine käesoleva hanke raames on Vaidlustaja hinnangul
ebaseaduslik (vt ülal vaidlustuse p 3.6). Hanke tulemuse tuletamine ebaseadusliku
protsessi tulemusest saab viia samuti vaid ebaseadusliku tulemuseni, kuna tegemist on
kokkuvõttes täielikult subjektiivse, kontrollimatu ja läbipaistmatu menetlusega.
3.10. RHAD p 12 – läbirääkimised – on vastuolus RHS § 3 p 1 ja § 126 lg 7 ls 1 koos § 81 lg
1
RHAD p 12.1. kohaselt on Hankijal õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga
leida Hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad sealjuures hõlmata
kõiki Hankija poolt esitatud tingimusi, lepingu tingimusi ja hindamisele seatud
kriteeriume. Sealjuures jätab Hankija endale õiguse muuta tehnilisi nõudeid ja teatud
tehnilise kirjelduse positsioonide hankest suisa hankest välja arvata. Läbirääkimiste
käigus võib Hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma
pakkumust.
Vaidlustaja hinnangul ei ole säärasel kujul läbirääkimiste õiguse sätestamine kooskõlas
RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. On täiesti
ebaselge, kellega, millal ja mille üle Hankija läbirääkimisi pidada soovib. Teisisõnu ei
ole võimalik pakkujatel läbirääkimiste võimalusega oma pakkumisi tehes sisuliselt
arvestada ning tagant järele puudub ka võimalus hinnata, kas läbirääkimis peeti
võrdsetel tingimustel. Eriliselt probleemne on Hankija soov pidada läbirääkimisi pärast
pakkumuste esitamist.
Lisaks on kõnealusel juhul ebaselge, kas Hankija soovib ehk tegelikkuses hoopis
korraldada hanget avatud või piiratud konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetlusena (vrd siinkohal RHS § 126 lg 8). Kui nii, siis tuleks Hankijal järgida ka
vastava menetluse kohta sätestatud korda (s.h. nt RHS §-d 67 j-d). Valdav enamus
RHAD sätetest osundab sisuliselt aga pigem sellele, et Hankija viib läbi üsna tavapärast
avatud hankemenetlust sotsiaal ja eriteenuste erimenetluse sildi all ning kasutab
erimenetlust üksnes selleks, et kalduda kõrvale avatud hankemenetluse muidu
hankijale kohustuslikest sätetest. Vaidlustaja leiab, et vähemalt riigihanke
üldpõhimõtetest ei ole Hankijal sedasi lubatud kõrvale hiilida.
Vaidlustaja on lisaks seisukohal, et kõnealuses menetluses kuulub siiski kohaldamisele
RHS § 126 lg 7 ls 1 koos RHS § 81 lg 1 sätestatud põhimõte, et hankija võib muuta
hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente üksnes enne pakkumuste esitamise
tähtpäeva.
Pealegi on kõnealune Riigihange hanketeate kohaselt ühe-etapiline, st. menetluses ei
ole kohta läbirääkimisteks pärast pakkumuste esitamist. Ka RHAD ei näe pakkujatele
muidu ette mingit võimalust pakkumuste täiendamiseks pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva.
lk 6 / 10
3.11. Hankelepingute p 4.1. koos RHAD p 6.15. – teenuse hind – on vastuolus RHS § 3 p-d
1 ja 2
3.11.1. Ühelt poolt tuleb RHAD p 6.15. kohaselt pakkujal esitada gümnaasiumi
vanuserühmale koostatud koolilõuna menüü hinnaga 2,15 eurot (sisaldades
tooraine- ja tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust
ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) õpilase kohta
päevas.
Teiselt poolt lisandub aga hankelepingute p 4.1. lg 2 kohaselt koolilõuna hinnale
„Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke
koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“ (edaspidi: mahetoetus) juhul, kui
toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja pool täidetud.
RHAD p 6.15. ja hankelepingute p 4.1. lg 2 võrdluses jääb ebaselgeks, kas
mahetoetus lisandub koolilõuna hinnale 2,15 eurot või sisaldub selles. Osundatud
vastuolu tulemuseks on RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistva ning kontrollitava
menetluse põhimõtete rikkumine.
3.11.2. Hankelepingute p 4.1. lg 1 kohaselt lähtub Kasutaja (teenuse osutaja) koolilõuna
pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Sealjuures
on Hankijal õigus muuta, s.h. vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal
äranägemisel (hankelepingute p 4.1. lg 1 ls 3).
Vaidlustaja leiab, et kõnealune säte on ühepoolselt ja põhjendamatult Hankijat
soodustav ning seeläbi ebaproportsionaalne ning põhjendamatu (vastuolu RHS § 3 p-
d 1 ja 2).
3.11.3. Hankelepingute p 4.1. lg 3 kohaselt kasututakse koolilõuna hinna kujundamisel
indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI
toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga
muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind = Kehtiv
hind + Kehtiv hind * 50% (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga
tõus).
Vaidlustaja leiab, et sätestatud regulatsiooni puhul on ebaselge, kuidas toimub
koolilõuna hinna indekseerimine. Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida
THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust (leitavad on
mingi valitud kauba-komponendi kindla aasta kindla kuu indeks-väärtused, kuid
mitte selle komponendi muutused mingi perioodi kohta). RHAD ja hankelepingud ei
sätesta aga seda, kuidas THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide
komponendi muutust konkreetsel juhul arvutada. Samuti on ebaselge, millal
indekseerimine täpselt aset leiab ning missuguse perioodi kohta (kas kalendriaasta
kohta või aastase perioodi kohta alates hankelepingu sõlmimisest).
Kokkuvõttes on Hankija sätestatud indekseerimismudel seega vastuolus RHS § 3 p 1
sätestatud läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtetega.
3.11.4. Hankelepingute p 4.1. lg 5 kohaselt jääb KOV osalus koolilõuna hinnast 1.-9. klassis
6%.
Vaidlustaja leiab, et siinkohal on ilma täiendavate selgitusteta täiesti ebaselge,
mida see lause tähendab. Seega on kõnealune säte vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud
läbipaistvuse põhimõttega, kuna pole mõistetav ilma Hankija täiendavate
selgitusteta. See omakorda toob endaga kaasa vastuolu RHS § 46 lg 3 ls 1, mille
kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused sisaldada
uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba
esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks
nende sisu.
lk 7 / 10
3.12. Hankelepingute p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused – on vastuolus RHS
§ 3 p-d 1 ja 2
Leiame, et hankelepingute p 4.2. ls 2, mille kohaselt tasutakse Kasutajale hangitud
teenuse eest üksnes ARNO vahendusel „tegelikult laekunud summa“, ei ole kooskõlas
RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega (eelkõige RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud
proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega).
Hankelepingute esemeks on toitlustamisteenuse hankimine Hankija poolt, s.t. teenuse
saajaks on pakkujate vaatest Hankija. Leiame, et lapsevanemate omaosaluse
sissenõudmise riski asetamine teenuse osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane
ega põhjendatud. Leiame, et hangitud ja osutatud teenuse eest tuleb tasuda Hankijal
ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid summasid sõltuvusse „tegelikult“ mingile
„ARNO kontole“ laekunud summadest.
Mõistlikuks ja põhjendatuks saaks lugeda nt maksetingimusi, mille kohaselt tasub
Hankija teenuse osutajale toitlustamise teenuse eest vastavalt hankelepingus
sätestatud hindadele, tegelikult osutatud teenuse mahule ning teenuse osutaja poolt
sellest lähtuvalt esitatud arvetele 15 päeva jooksul vastavasisulise arve esitamise
arvates, kuid mitte varem kui toitlustamiskuule järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks.
3.13. Hankelepingute p 5.1.35.1. – dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine
arvestuse tabel – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2
Hankelepingute p 5.1.35.1. kohaselt on teenuse osutajad kohustatud esitama Hankijale
kõik soovitud toitlustamisega seotud dokumendid, s.h. mahetooraine kasutamist
tõendava dokumentsatsiooni ette antud aja jooksul. Eelmise kalendrikuu mahetooraine
arvestuse tabel tuleb esitada hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks Hankija
poolt edastatud e-posti aadressile.
Leiame, et hankelepingute osundatud punktis sätestatud väga ulatuslik dokumentide
esitamise kohustus (kõik dokumendid Hankija poolt ja tema äranägemisel ette antud
aja jooksul) on ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud
põhimõtetega. Säärane teabeõigus ei ole kuidagi põhjendatud ega põhjendatav.
Põhjendatud oleks nt Hankija sõnastada kõnealune säte ümber selliselt, et hankijal on
õigus nõuda Kasutajalt pisteliselt (so aeg-ajalt) teenuse osutamisega seotud andmete
ja dokumentide esitamist niivõrd ja mahus, kuivõrd see on mõistlikult vajalik
hankelepingu kohase täitmise kontrollimiseks ning sellega ei mõjutata ülemääraselt
teenuse osutaja majandustegevust.
Leiame, et ebaproportsionaalne ja põhjendamatu on ka nn mahetooraine arvestuse
tabeli igakuine hankijale esitamine. See ei ole sellises mahus põhjendatud ega vajalik
teenuse kohase täitmise kontrollimiseks ega tagamiseks. Eriti arvestades, et kõnealune
tabel sisaldab olulises ulatuses pakkujate ärisaladust.
Ka nn mahetooraine arvestuse tabeli puhul oleks mõistlik kõnealune kohustus
sõnastada ümber selliselt, et hankijal on õigus nõuda Kasutajalt pisteliselt (so. aeg-
ajalt) mahetooraine kasutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamist niivõrd
ja mahus, kuivõrd see on mõistlikult vajalik hankelepingu kohase täitmise
kontrollimiseks ning sellega ei mõjutata ülemääraselt teenuse osutaja
majandustegevust.
lk 8 / 10
3.14. Hankelepingute p-d 5.1.39. ja 5.1.40. – tooraine arvestuse tabeli pidamine ja
esitamine – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2
Hankelepingute p 5.1.39. kohaselt on teenuse osutaja kohustatud pidama igakuiselt
tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), kus on
näidatud tooraeinete lõikes ära, kui kaugelt need pärinevad ning millise osa need kogu
tooraine kogusest moodustavad. Eelmise kalendrikuu tooraine pärituolu arvestuse
tabel tuleb esitada vormil 3 hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks.
Hankelepingu p 5.1.40. kohaselt peab teenuse osutaja tõendama kogu tooraine
päritolu, s.h. pidama igakuiselt tooraine päritolu arvestust (millised toorained kogu
tooraine kogusest kui kaugelt pärinevad).
Leiame, et hankelepingute osundatud punktides sätestatud kohustus, pidada igakuiselt
tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), on
ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3 p-de 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Lisaks
on see ka täiesti ebavajalik ja üleliigne, kuna tooraine päritolu kauguse määratlemine
RHAD sätestatud kujul on ilmselgelt ise vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud
põhimõtetega (eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – tooraine
päritolu kauguse määratlemine pole RHAD alusel üheselt selgelt praktikas võimalik,
mistõttu pole vastavad kauguse nõuded ka kontrollitavad.
Samadel põhjustel on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega ka
kohustus tõendada kogu tooraine päritolu kaugust Tartu raekojast.
3.15. Hankelepingute p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. – leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni
5000 eurot rikkumise kohta – on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2
Hankelepingute p 8.3. sätestab Hankijale õiguse nõuda teenuse osutajalt leppetrahvi,
kui Kasutaja ei täida või ei täida nõuetekohaselt Lepingus ettenähtud kohustust. Mingit
leppetrahvile eelnevat hoiatus- ja/või heastamis-mehhanismi sätestatud ei ole.
Hankelepingute p 8.3.1. sätestab selles osundatud lepingu punktide rikkumiste puhuks
sanktsioonina leppetrahvi kuni 1000 eurot rikkumise kohta. Arvestades vastavatest
sätetes sisalduvate kohustuste üldist tähendust hankelepingu kontekstis ning iga
vastava rikkumise potentsiaalset „raskusastet“ on leppetrahvi määr kuni 1000 eurot
rikkumise kohta ilmselgelt ebaproportsionaalne.
Veelgi ilmsemalt ebaproportsionaalne on leppetrahv summas kuni 5000 eurot
hankelepingute p 8.3.2. osundatud lepingu punktide rikkumiste puhul ühes
kalendrikuus (siin on ka viited äärmiselt probleemsetele lepingu punktidele 5.1.35.,
5.1.39. ja 5.1.40.).
Vaidlustaja leiab, et RHS § 3 p-d 1 ja 2 oleks kooskõlas (hankelepingute p 8.3.
kontekstis), kui leppetrahvi kohaldamise õigusele eelneks hankija poolne hoiatus, mis
juhiks esmalt teenuse osutajale tähelepanu rikkumisele ning annaks viimasele ka
võimaluse mõistliku aja jooksul rikkumine kõrvaldada.
4. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUS
Hanketeate kohaselt on käesolevas hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 09.03.2023
kell 09:00. On väga tõenäoline, et käesoleva vaidlustuse menetlus ei ole osundatud
pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumise hetkeks veel lõppenud, mistõttu esineb
Vaidlustajal õigustatud huvi hankemenetluse peatamiseks taotletus ajaks.
lk 9 / 10
5. VAIDLUSTAJA SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIIVE
Vaidlustaja on toitlustusteenuse pakkuja ning on huvitatud kõnealusel hankel
osalemisest, mistõttu riivavad ebaseaduslikud hanketingimused Vaidlustaja
subjektiivset õigust õiguspärase hankemenetluse läbiviimisele ning võrdsele
kohtlemisele (võrdne kohtlemine eeldab läbipaistvaid ning võimalikult objektiivseid
hindamiskriteeriume ja objektiivselt kontrollitavat menetlust).
6. MENETLUSLIKUD AVALDUSED
RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne
päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma
õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja laadis käesoleva hanke
dokumendid alla 19.02.2023, mistõttu on vaidlustuse esitamise viimane päev
01.03.2023.
RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema
laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses
osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke
eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
Käesolevas hankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtpäev 09.03.2022, mistõttu
on vaidlustus esitatud tähtaegselt, so. vähemalt viis tööpäeva enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva.
Vaidlustaja on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kooskõlas RLS § 258 lõike 1 punktiga 2 on vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv
summas 1280 eurot (riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia on vaidlustuse lisa 1).
Vaidlustusmenetluses esindab Vaidlustajat volikirja alusel vandeadvokaat Ott Saame
(volikiri on vaidlustuse lisa 2).
7. LISAD
1. Riigilõivu tasumise maksekorraldus;
2. Vaidlustaja esindaja volikiri;
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ott Saame, vandeadvokaat
P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja
lk 10 / 10