dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 2. märts 2023
Viit
12.2-10/23-26/106-1
Registreeritud
2. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
P. Dussmann Eesti OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-26
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2023-03-01_Dussmann vaidlustus_253943.asice184 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 01.03.2023. a Tallinnas Hanke viitenumber: 253943 Hankija: Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546, asukoht Raekoja plats 1a (raekoda), 50089 Tartu, e-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915, asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame, Advokaadibüroo Concordia OÜ, asukoht Maakri 29, 10145 Tallinna linn, telefon 6262 062, e-post [email protected] VAIDLUSTUS Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ 1. TAOTLUSED 1.1. tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks hankedokumentide (RHAD) järgnevalt nimetatud punktid ning kohustada hankijat viima need vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega: 1.1.1. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.; 1.1.2. RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1.; 1.1.3. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8.; 1.1.4. RHAD p 6.18.; 1.1.5. RHAD p 7.2.; 1.1.6. RHAD p 8.1.1.; 1.1.7. RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg 4; 1.1.8. RHAD p 8.3.; 1.1.9. RHAD p 12; 1.2. Tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks hankelepingute (RHAD lisad 3 kuni 12) järgnevalt nimetatud punktid ja kohustada hankijat viima need vastavusse õigusaktidega: Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092 1.2.1. p 4.1. koos RHAD p 6.15.; 1.2.2. p 4.2. ls 2; 1.2.3. p 5.1.35.1.; 1.2.4. p-d 5.1.39. ja 5.1.40.; 1.2.5. p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2.; 1.3. peatada käesoleva vaidlustuse menetluse ajaks kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni Tartu Linnavalitsuse riigihange „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (viitenumber 253943); 1.4. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja mõistlikud ja vajalikud käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud. 2. FAKTILISED ASJAOLUD Tartu Linnavalitsus (edaspidi Hankija) viib Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbi riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (viitenumber 253943; edaspidi Riigihange). Hanketeade avaldati elektroonilises riigihangete registris (edaspidi eRHR) 17.02.2023. Hanketeate kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäev 09.03.2023 kell 09:00. Vaidlustaja esitas Hankijale seoses Hanke alusdokumendi (ülal ja edaspidi RHAD) vaidlustatud punktidega eRHR’i vahendusel mitmeid küsimusi (Vaidlustaja ja Hankija vaheline teabevahetus on eRHR’is leitav) ning tegi ettepanekud nende seadusega kooskõlla viimiseks / välja jätmiseks. Paraku ei nõustunud Hankija valdavas osas Vaidlustaja tehtud ettepanekutega ja jättis RHAD vastavad sätted muutmata. Olulises osas pikendas Hankija omapoolse seisukoha kujundamise tähtaega kuni 06.03.2023. 3. PÕHJENDUSED 3.1. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. - tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast - on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2, § 85 lg-d 1 ja 7, § 117 lg 1 ning § 126 lg 7 RHAD p p 6.1.4. (ja vastavalt p-d 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4.) kohaselt peab pakkuja kasutama kogu hankelepingu vältel toidu valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena vähemalt 60% ulatuses toorainest, mis „pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast“ või 30% ulatuses toorainest, mis „pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast“. Oleme seisukohal, et RHAD punktides 6.1.4. (ja vastavalt p-des 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4.), 8.1.10 ning 8.1.11. kasutatud nõuet „pärineb linnulennult maksimaalselt x km raadiuses Tartu raekojast“ ei ole võimalik objektiivselt tegelikkuses täita ega kontrollida, sest RHAD alusel pole võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all ning kuidas selle kaugust Tartu raekojast täpselt mõõdetakse. Samuti pole võimalik aru saada, kuidas on konkreetsed RHAD sätestatud tooraine päritolu piir-kaugused (vastavalt 300km ja 130km) ning koguselised piir-määrad (vastavalt 60% ja 30%) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga (vrd RHS § 126 lg 7 koos § 85 lg 7). Hankija pole osundatud tooraine päritolu piir-kauguste ning koguste piir-määrade valikut kuidagi põhjendanud, mistõttu lk 2 / 10 on alust arvata, et tegemist on suvaliselt valitud arvväärtustega, millel pole hangitava teenusega mingit vahetut ega kaudset seost. Eelnevast lähtuvalt pole kõnealused RHAD sätted läbipaistvad ega võimalda hankemenetluse objektiivselt kontrollitavat läbiviimist. Kokkuvõtvalt on osundatud RHAD sätted vastuolus nii RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, proportsionaalsuse ning (objektiivse) kontrollitavuse nõuetega, kui ka RHS § 126 lg 7 sätestatud lubatud hindamise kriteeriumite nõuetega. Sama kehtib „tooraine päritolu kauguse“ osas ka RHAD p-de 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1. kohta. 3.2. RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1. - tooraine päritolu tõendamise kohustus ning vastavad kinnitused – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 Vt ülal vaidlustuse p 3.1 esitatud põhjendus. 3.3. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. – pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 ning RHS § 85 lg 1 ls 2 Leiame, et pakkujate poolt pakkumuste osana 10 päeva menüü esitamise kohustus (vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. Lisaks leiame, et 10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist (vrd nt hankelepingute p 5.1.6. koos p-d 5.1.1. ja 5.1.2.), mis on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud hankemenetluse proportsionaalsuse ning asjakohasuse põhimõtetega. Osundame, et Hankija nõuab 10 päeva menüüd pakkumuse osana enne hankelepingu sõlmimist oluliselt suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide toitlustamisel tegema peaksid (vrd Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 ühelt poolt ning teiselt poolt vormi 2 maht). Samuti suuremas mahus, kui pakkujad pärast hankelepingu sõlmimist ning edukaks tunnistamist seda hiljem teenust osutades tegema peaksid (vrd RHAD lisa 33, hankelepingute lisa 6). Osundame ka asjaolule, et (mistahes mahus või ulatuses) nõuetele mittevastava menüü esitamine toob endaga kaasa pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hiljem hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline, pealegi kergelt kõrvaldatav lepingu rikkumine, mis ei too endaga reeglina kaasa hankelepingu lõpetamist. Kokkuvõttes omistab Hankija pakkumuse koosseisus esitamisele kuuluvale 10 päeva menüüle pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise vaatest ebaproportsionaalselt suure tähenduse. 3.4. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X – on vastuolus RHS § 3 p 3 ning RHS § 27 lg 2 Osundatud RHAD säte nõuab, et pakkujad esitaksid mistahes hanke osadele pakkumust esitades alati ka pakkumuse hankeosadele II ja X. Sisuliselt tähendab see nõue, et hanke osadeks jaotamine on osade II ja X puhul vaid tinglik ning põhjendamatu lk 3 / 10 (vastuolu RHS § 27 lg 2) ja praktikas ei ole võimalik esitada pakkumust vaid ühele hanke osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt kolmele hanke osale (s.h. osadele II ja X). Leiame, et selline hanketingimus on eksitav ning piirab konkurentsi, minnes vastuollu RHS § 3 p 3 sätestatud põhimõttega. Kui hankija soovib kõnealuse sättega tagada, et hanke osad II ja X ei jääks mingil põhjusel ilma ühegi pakkumuseta, siis on õigem vastavate koolide toitlustamine liita mingi teise kooli hankeosaga ning osadeks jaotamata jätmist ka vastavalt põhjendada. Hankija valitud hanke osade II ja X tinglik eristamine (kuigi nendele osadele pole võimalik eraldi pakkumusi esitada) jääb arusaamatuks ning muudab kokkuvõttes menetluse läbipaistmatuks. 3.5. RHAD p 7.2. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral – on vastuolus RHAD p 7.1. ning RHS § 3 p 1 RHAD p 7.2. kohaselt on Hankijal õigus pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimis pidamata, juhul kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust ehk mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele. Samas sätestab RHAD p 7.1., et Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta (mistahes osas) alusdokumentides esitatud nõuetele. Hankija jätab endale õiguse tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest. RHAD p 7.1. valguses ei jää niisiis loogika reeglite kohaselt üldse ruumi RHAD p 7.2. kohaldamiseks. Teisisõnu on p 7.2. tervikuna üleliigne ja tekitab segadust, olles seeläbi vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. 3.6. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine - on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 RHAD p 8.1.1. kohaselt hinnatakse „koolis pakutav toit, mida degusteeritakse“ (kokku võimalik saada maksimaalselt 20 punkti). Sealjuures hinnatakse toidu maitset ja lõhna (kuni 5 punkti), toidu tekstuuri (kuni 5 punkti), pakutava toidu vastavust menüüle (kuni 5 punkti) ja toidu välimust (kuni 5 punkti). Oleme seisukohal, et RHS § 3 p 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri, lõhna, ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt) kontrollitav. Olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p 1 ja 2 nõuded täidetud. Täiendavalt on täiesti ebaselge, missuguste objektiivsete kriteeriumite alusel osundatud toidu omadusi hinnatakse. Teatavasti on inimeste maitsed toitude ja lõhnade osas väga erinevad ja ülimalt subjektiivsed. Oluline on ka esile tuua, et selliselt ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele mõjutada väga erinevad täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama nn kognitiivsed eelarvamused - vt nt https://opleht.ee/2022/03/mis-juhtub-kui-klammerduda- tunnetuslikesse-eelarvamustesse/; https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kui- lk 4 / 10 suure-eine-sina-tellid/; https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_nihe). Tulemuseks on kallutatud hinnangud, mis ei saa kuidagi olla kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga. Oleme seisukohal, et seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite võimalikult ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni liikmetele ei oleks eelnevalt teada, missugune pakkuja on missuguse toidu valmistanud. 3.7. RHAD p 8.1.1. – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2, § 56 lg 1 ning § 85 lg 1 ls 2 Osundatud RHAD sätte kohaselt valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks toitu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Leiame, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tohi pakkujad enam teha toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt - sedasi muutub menetlus läbipaistmatuks ja kontrollimatuks ning Hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt (degusteerimine toimub erinevatel aegadel, erinevate isikute poolt ja degusteeritakse erinevaid toite), s.t. vastuolu RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (ometi selgitatakse edukas pakkumus muidu võrdväärsete pakkumuste vahel välja eelkõige p 8.1.1. alusel – vt RHAD p 8.3.). Võimaldades pakkujatel mõjutada oma tegevusega pakkumuste hindamise tulemust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muudab viimased tähtsusetuks. Pealegi hinnatakse toidu degusteerimise puhul sisuliselt midagi muud, kui pakkumust (sest pakkumused on juba selleks ajaks kõik esitatud), mis ei ole aga RHS § 56 lg 1 kohaselt lubatud. Seega ei ole meie hinnangul lubatud ka pakkujate poolne toidu degusteerimiseks valmistamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Lisaks on hanketeates märgitud, et hange toimub ühes etapis. Leiame, et pakkujate poolt pakkumuste esitamise menetluse raames toidu valmistamist tuleb hoopis lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. 3.8. RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg – menüü nõuetele vastavus – on vastuolus RHS § 3 p 1 ning § 52 lg 3 RHAD p 6.15. lg 4 kohaselt tunnistatakse vastavaks pakkumus, kui „vorm on täidetud nõuetekohaselt (koostatud õigele vanuseastmele ja sisaldab nõutud kinnitusi)“. Kuigi siinkohal ei ole paraku täpsustatud, missugust vormi on Hankija täpselt mõelnud, võib kontekstist aru saada, et mõeldud on RHAD lisas 2 sisalduvat vormi 2, mis omakorda on otseses seoses RHAD p-ga 6.14. (mis sätestab nõuded vormil 2 esitamisele kuuluvale menüüle). Niisiis saab RHAD p 6.15. lg 4 alusel järeldada, et nõuetele mittevastava vormi 2 esitamise korral jäetakse pakkuja pakkumus vastavaks tunnistamata ning pakkumust üldse hindama ei asuta. Samas aga sätestab RHAD p 8.1.8. võimaluse anda hindepunkte osundatud vastavustingimuse täitmise, so. menüü nõuetele vastava vormistamise eest. Lisaks näeb RHAD p 8.1.8. viimane lause ette võimaluse, et Hankija peab pakkujaga läbirääkimisi, kuigi jääb selgusetuks, missugustel asjaoludel ja mille üle täpsemalt läbirääkimisi pidada saab. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et RHAD p 8.1.8. ja p-d 6.15. lg 4 koos p-ga 6.14. on omavahel vastuolus, mistõttu rikuvad need koos RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse lk 5 / 10 ning kontrollitavuse põhimõtteid. Lisaks esineb ka vastuolu RHS § 52 lg 3, mis ei luba samuti vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist. 3.9. RHAD p 8.3. – võrdväärsed pakkumused – on vastuolus RHS § 3 p 1 RHAD p 8.3. ls 1 kohaselt osutub võrdväärsete pakkumuste korral võitjaks pakkuja, kes on saanud RHAD p 8.1.1. kohase degusteerimise tulemusena kõrgemad punktid. Ls 2 kohaselt, kui RHAD p 8.1.1. kohaselt saadud punktid on võrdsed, siis selgitatakse võitja liisu heitmise teel. Niisiis osundab RHAD p 8.3. omakorda RHAD p 8.1.1. kohaselt toimuvale degusteerimisele, mille läbiviimine käesoleva hanke raames on Vaidlustaja hinnangul ebaseaduslik (vt ülal vaidlustuse p 3.6). Hanke tulemuse tuletamine ebaseadusliku protsessi tulemusest saab viia samuti vaid ebaseadusliku tulemuseni, kuna tegemist on kokkuvõttes täielikult subjektiivse, kontrollimatu ja läbipaistmatu menetlusega. 3.10. RHAD p 12 – läbirääkimised – on vastuolus RHS § 3 p 1 ja § 126 lg 7 ls 1 koos § 81 lg 1 RHAD p 12.1. kohaselt on Hankijal õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida Hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad sealjuures hõlmata kõiki Hankija poolt esitatud tingimusi, lepingu tingimusi ja hindamisele seatud kriteeriume. Sealjuures jätab Hankija endale õiguse muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonide hankest suisa hankest välja arvata. Läbirääkimiste käigus võib Hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. Vaidlustaja hinnangul ei ole säärasel kujul läbirääkimiste õiguse sätestamine kooskõlas RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. On täiesti ebaselge, kellega, millal ja mille üle Hankija läbirääkimisi pidada soovib. Teisisõnu ei ole võimalik pakkujatel läbirääkimiste võimalusega oma pakkumisi tehes sisuliselt arvestada ning tagant järele puudub ka võimalus hinnata, kas läbirääkimis peeti võrdsetel tingimustel. Eriliselt probleemne on Hankija soov pidada läbirääkimisi pärast pakkumuste esitamist. Lisaks on kõnealusel juhul ebaselge, kas Hankija soovib ehk tegelikkuses hoopis korraldada hanget avatud või piiratud konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena (vrd siinkohal RHS § 126 lg 8). Kui nii, siis tuleks Hankijal järgida ka vastava menetluse kohta sätestatud korda (s.h. nt RHS §-d 67 j-d). Valdav enamus RHAD sätetest osundab sisuliselt aga pigem sellele, et Hankija viib läbi üsna tavapärast avatud hankemenetlust sotsiaal ja eriteenuste erimenetluse sildi all ning kasutab erimenetlust üksnes selleks, et kalduda kõrvale avatud hankemenetluse muidu hankijale kohustuslikest sätetest. Vaidlustaja leiab, et vähemalt riigihanke üldpõhimõtetest ei ole Hankijal sedasi lubatud kõrvale hiilida. Vaidlustaja on lisaks seisukohal, et kõnealuses menetluses kuulub siiski kohaldamisele RHS § 126 lg 7 ls 1 koos RHS § 81 lg 1 sätestatud põhimõte, et hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pealegi on kõnealune Riigihange hanketeate kohaselt ühe-etapiline, st. menetluses ei ole kohta läbirääkimisteks pärast pakkumuste esitamist. Ka RHAD ei näe pakkujatele muidu ette mingit võimalust pakkumuste täiendamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. lk 6 / 10 3.11. Hankelepingute p 4.1. koos RHAD p 6.15. – teenuse hind – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 3.11.1. Ühelt poolt tuleb RHAD p 6.15. kohaselt pakkujal esitada gümnaasiumi vanuserühmale koostatud koolilõuna menüü hinnaga 2,15 eurot (sisaldades tooraine- ja tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) õpilase kohta päevas. Teiselt poolt lisandub aga hankelepingute p 4.1. lg 2 kohaselt koolilõuna hinnale „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“ (edaspidi: mahetoetus) juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja pool täidetud. RHAD p 6.15. ja hankelepingute p 4.1. lg 2 võrdluses jääb ebaselgeks, kas mahetoetus lisandub koolilõuna hinnale 2,15 eurot või sisaldub selles. Osundatud vastuolu tulemuseks on RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistva ning kontrollitava menetluse põhimõtete rikkumine. 3.11.2. Hankelepingute p 4.1. lg 1 kohaselt lähtub Kasutaja (teenuse osutaja) koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Sealjuures on Hankijal õigus muuta, s.h. vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal äranägemisel (hankelepingute p 4.1. lg 1 ls 3). Vaidlustaja leiab, et kõnealune säte on ühepoolselt ja põhjendamatult Hankijat soodustav ning seeläbi ebaproportsionaalne ning põhjendamatu (vastuolu RHS § 3 p- d 1 ja 2). 3.11.3. Hankelepingute p 4.1. lg 3 kohaselt kasututakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). Vaidlustaja leiab, et sätestatud regulatsiooni puhul on ebaselge, kuidas toimub koolilõuna hinna indekseerimine. Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust (leitavad on mingi valitud kauba-komponendi kindla aasta kindla kuu indeks-väärtused, kuid mitte selle komponendi muutused mingi perioodi kohta). RHAD ja hankelepingud ei sätesta aga seda, kuidas THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust konkreetsel juhul arvutada. Samuti on ebaselge, millal indekseerimine täpselt aset leiab ning missuguse perioodi kohta (kas kalendriaasta kohta või aastase perioodi kohta alates hankelepingu sõlmimisest). Kokkuvõttes on Hankija sätestatud indekseerimismudel seega vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtetega. 3.11.4. Hankelepingute p 4.1. lg 5 kohaselt jääb KOV osalus koolilõuna hinnast 1.-9. klassis 6%. Vaidlustaja leiab, et siinkohal on ilma täiendavate selgitusteta täiesti ebaselge, mida see lause tähendab. Seega on kõnealune säte vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuna pole mõistetav ilma Hankija täiendavate selgitusteta. See omakorda toob endaga kaasa vastuolu RHS § 46 lg 3 ls 1, mille kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. lk 7 / 10 3.12. Hankelepingute p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 Leiame, et hankelepingute p 4.2. ls 2, mille kohaselt tasutakse Kasutajale hangitud teenuse eest üksnes ARNO vahendusel „tegelikult laekunud summa“, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega (eelkõige RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega). Hankelepingute esemeks on toitlustamisteenuse hankimine Hankija poolt, s.t. teenuse saajaks on pakkujate vaatest Hankija. Leiame, et lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Leiame, et hangitud ja osutatud teenuse eest tuleb tasuda Hankijal ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid summasid sõltuvusse „tegelikult“ mingile „ARNO kontole“ laekunud summadest. Mõistlikuks ja põhjendatuks saaks lugeda nt maksetingimusi, mille kohaselt tasub Hankija teenuse osutajale toitlustamise teenuse eest vastavalt hankelepingus sätestatud hindadele, tegelikult osutatud teenuse mahule ning teenuse osutaja poolt sellest lähtuvalt esitatud arvetele 15 päeva jooksul vastavasisulise arve esitamise arvates, kuid mitte varem kui toitlustamiskuule järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks. 3.13. Hankelepingute p 5.1.35.1. – dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 Hankelepingute p 5.1.35.1. kohaselt on teenuse osutajad kohustatud esitama Hankijale kõik soovitud toitlustamisega seotud dokumendid, s.h. mahetooraine kasutamist tõendava dokumentsatsiooni ette antud aja jooksul. Eelmise kalendrikuu mahetooraine arvestuse tabel tuleb esitada hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks Hankija poolt edastatud e-posti aadressile. Leiame, et hankelepingute osundatud punktis sätestatud väga ulatuslik dokumentide esitamise kohustus (kõik dokumendid Hankija poolt ja tema äranägemisel ette antud aja jooksul) on ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Säärane teabeõigus ei ole kuidagi põhjendatud ega põhjendatav. Põhjendatud oleks nt Hankija sõnastada kõnealune säte ümber selliselt, et hankijal on õigus nõuda Kasutajalt pisteliselt (so aeg-ajalt) teenuse osutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamist niivõrd ja mahus, kuivõrd see on mõistlikult vajalik hankelepingu kohase täitmise kontrollimiseks ning sellega ei mõjutata ülemääraselt teenuse osutaja majandustegevust. Leiame, et ebaproportsionaalne ja põhjendamatu on ka nn mahetooraine arvestuse tabeli igakuine hankijale esitamine. See ei ole sellises mahus põhjendatud ega vajalik teenuse kohase täitmise kontrollimiseks ega tagamiseks. Eriti arvestades, et kõnealune tabel sisaldab olulises ulatuses pakkujate ärisaladust. Ka nn mahetooraine arvestuse tabeli puhul oleks mõistlik kõnealune kohustus sõnastada ümber selliselt, et hankijal on õigus nõuda Kasutajalt pisteliselt (so. aeg- ajalt) mahetooraine kasutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamist niivõrd ja mahus, kuivõrd see on mõistlikult vajalik hankelepingu kohase täitmise kontrollimiseks ning sellega ei mõjutata ülemääraselt teenuse osutaja majandustegevust. lk 8 / 10 3.14. Hankelepingute p-d 5.1.39. ja 5.1.40. – tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine – on vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 Hankelepingute p 5.1.39. kohaselt on teenuse osutaja kohustatud pidama igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), kus on näidatud tooraeinete lõikes ära, kui kaugelt need pärinevad ning millise osa need kogu tooraine kogusest moodustavad. Eelmise kalendrikuu tooraine pärituolu arvestuse tabel tuleb esitada vormil 3 hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks. Hankelepingu p 5.1.40. kohaselt peab teenuse osutaja tõendama kogu tooraine päritolu, s.h. pidama igakuiselt tooraine päritolu arvestust (millised toorained kogu tooraine kogusest kui kaugelt pärinevad). Leiame, et hankelepingute osundatud punktides sätestatud kohustus, pidada igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), on ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3 p-de 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Lisaks on see ka täiesti ebavajalik ja üleliigne, kuna tooraine päritolu kauguse määratlemine RHAD sätestatud kujul on ilmselgelt ise vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega (eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – tooraine päritolu kauguse määratlemine pole RHAD alusel üheselt selgelt praktikas võimalik, mistõttu pole vastavad kauguse nõuded ka kontrollitavad. Samadel põhjustel on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega ka kohustus tõendada kogu tooraine päritolu kaugust Tartu raekojast. 3.15. Hankelepingute p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. – leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni 5000 eurot rikkumise kohta – on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 Hankelepingute p 8.3. sätestab Hankijale õiguse nõuda teenuse osutajalt leppetrahvi, kui Kasutaja ei täida või ei täida nõuetekohaselt Lepingus ettenähtud kohustust. Mingit leppetrahvile eelnevat hoiatus- ja/või heastamis-mehhanismi sätestatud ei ole. Hankelepingute p 8.3.1. sätestab selles osundatud lepingu punktide rikkumiste puhuks sanktsioonina leppetrahvi kuni 1000 eurot rikkumise kohta. Arvestades vastavatest sätetes sisalduvate kohustuste üldist tähendust hankelepingu kontekstis ning iga vastava rikkumise potentsiaalset „raskusastet“ on leppetrahvi määr kuni 1000 eurot rikkumise kohta ilmselgelt ebaproportsionaalne. Veelgi ilmsemalt ebaproportsionaalne on leppetrahv summas kuni 5000 eurot hankelepingute p 8.3.2. osundatud lepingu punktide rikkumiste puhul ühes kalendrikuus (siin on ka viited äärmiselt probleemsetele lepingu punktidele 5.1.35., 5.1.39. ja 5.1.40.). Vaidlustaja leiab, et RHS § 3 p-d 1 ja 2 oleks kooskõlas (hankelepingute p 8.3. kontekstis), kui leppetrahvi kohaldamise õigusele eelneks hankija poolne hoiatus, mis juhiks esmalt teenuse osutajale tähelepanu rikkumisele ning annaks viimasele ka võimaluse mõistliku aja jooksul rikkumine kõrvaldada. 4. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUS Hanketeate kohaselt on käesolevas hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 09.03.2023 kell 09:00. On väga tõenäoline, et käesoleva vaidlustuse menetlus ei ole osundatud pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumise hetkeks veel lõppenud, mistõttu esineb Vaidlustajal õigustatud huvi hankemenetluse peatamiseks taotletus ajaks. lk 9 / 10 5. VAIDLUSTAJA SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIIVE Vaidlustaja on toitlustusteenuse pakkuja ning on huvitatud kõnealusel hankel osalemisest, mistõttu riivavad ebaseaduslikud hanketingimused Vaidlustaja subjektiivset õigust õiguspärase hankemenetluse läbiviimisele ning võrdsele kohtlemisele (võrdne kohtlemine eeldab läbipaistvaid ning võimalikult objektiivseid hindamiskriteeriume ja objektiivselt kontrollitavat menetlust). 6. MENETLUSLIKUD AVALDUSED RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja laadis käesoleva hanke dokumendid alla 19.02.2023, mistõttu on vaidlustuse esitamise viimane päev 01.03.2023. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Käesolevas hankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtpäev 09.03.2022, mistõttu on vaidlustus esitatud tähtaegselt, so. vähemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kooskõlas RLS § 258 lõike 1 punktiga 2 on vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot (riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia on vaidlustuse lisa 1). Vaidlustusmenetluses esindab Vaidlustajat volikirja alusel vandeadvokaat Ott Saame (volikiri on vaidlustuse lisa 2). 7. LISAD 1. Riigilõivu tasumise maksekorraldus; 2. Vaidlustaja esindaja volikiri; Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Saame, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 10 / 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel