AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne

Rahandusministeerium 01.03.2023 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnaamet edastas 16.01.2023 e-maili teel dokumendi "Seisukohad AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande kohta", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2023 numbriga 6-3/22/8976-11. Teiste dokumentide hulgas oli ka Teie 27.12.2022 kirjaga nr 15-3/9489-2 esitatud seisukohad, mida AS HKScan Estonia ja OÜ ELLE kommenteerivad alljärgnevas tabelis. Seisukoht/kommentaar/märkus Vastus 1. KMH aruande peatükis 3.7 „Kaitstavad loodusobjektid“ on toodud, et kavandata broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Samuti on peatükis Lääne-Viru maakonna-planeeringu 2030+ joonise nr 2 5.1.6 „Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile“ „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kohaselt jääb Kiltsi selgitatud, et territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega farmi kinnistu lääneserva planeeritav rohelise ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. võrgustiku koridor. Koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringu joonistelt on täpsemalt näha rohelise Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonna- võrgustiku koridori piirid ning sealt ilmneb, et planeeringu 2030+ joonise nr 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ tootmisterritooriumit rohelise võrgustiku koridor ei läbi. kohaselt jääb Kiltsi farmi kinnistu lääneserva planeeritav rohelise KMH aruandesse viidi vastav täiendus sisse. võrgustiku koridor. Koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringuga täpsustatakse eelnimetatud rohelise võrgustiku koridori piire. Sellest tulenevalt palume täiendada KMH aruannet. 2. KMH programmi peatükis 5 „Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega“ selgitatakse, et Kiltsi farmi rajamisel oleks soovitav arvestada asjaoluga, et KMH aruandesse lisati, et Kiltsi farmi rajamisel oleks maakonnaplaneeringuga kavandatakse farmi maaüksusega soovitav arvestada asjaoluga, et maakonna- piirneval alal jalg- ja jalgrattatee rajamist. Planeeritav jalg- ja planeeringuga kavandatakse farmi maaüksusega rattatee tagab hea ligipääsu planeeritavale farmile. Selguse piirneval alal jalg- ja jalgrattatee rajamist. huvides teeme ettepaneku lisada vastav täpsustus ka KMH aruandesse. 3. KMH aruande punktis 5.1.3. on märgitud, et „Samuti ei teki Peatükis 5. kirjeldatakse nullalternatiivi ehk olukorda, käitises sõnnikut, mille laotamine võiks mõju avaldada põhjavee kus farmi rajamist ei toimuks, seega ei toimuks ka kvaliteedile.“. Punktis 6.4.3. on kirjutatud, et „mõju põhjaveele on linnukasvatust ega tekiks sõnnikut. Peatükis 6. võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda kirjeldatakse kavandatavat olukorda ehk olukorda, kui viimisel, mida viivad läbi lepingu alusel teised ettevõtted.“. Palume toimuks farmi rajamine, seega tekiks käitises ka korrigeerida väidet, et käitises ei teki sõnnikut, kuna mujal sõnnikut. aruandes on korduvalt nimetatud tahesõnniku teket ning mille kohta on nenditud ka aruandes mõju võimalikkust põhjaveele.  Seisukoht/kommentaar/märkus Vastus Lisaks ei jää sõnniku laotamise mõju põhjaveele olemata seepärast, et sõnnikut laotavad teised ettevõtted lepingute alusel. 4. Aruande punktis 6.2. on märgitud, et „kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Üheks alternatiiviks on ka sõnniku otsevedu biogaasijaama. Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumile sõnnikuhoidlaid ei rajata.“. Edaspidi Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju põllupõhiselt ei keskendutakse aruandes ainult sõnniku äraandmisele hinnata (kuna ettevõte ise sõnnikulaotamisega ei lepingulistele partneritele. Punktis 6.4.3 on märgitud, et „mõju tegele), kuid aruandes on hinnatud, palju peab olema põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel lepingupartneritel, kes sõnnikut vastu võtavad, ja mulda viimisel, mida viivad läbi lepingu alusel teised ettevõtted.“. sõnniku laotamiseks maad. Lisaks on aruandes toodud välja erinevaid variante, kellele oleks võimalik Aruandes ei ole piisavalt selgitatud, kas planeeritava tegevuse sõnnikut üle anda ehk hajutada riske, juhuks kui üks tulemusena tekkiva sõnniku lepingulistele partneritele lepingupartner ei peaks saama mingil momendil üleandmisega on võimalik täita seadusest tulenevaid nõudeid sõnnikut vastu võtta. sõnniku laotamisele või hoiustamisele ning hea põllumajandustava põhimõtteid. Hoolimata asjaolust, et kohustus Konkreetsemad kokkulepped ettevõtete vahel plaanitakse anda üle lepingu alusel, tuleb tegevuse mõjud ja (lepingute sõlmimised) toimuvad käitise nende leevendamise erinevad võimalused läbi analüüsida töölehakkamisel. planeeritava tegevuse mõjude hindamise käigus. Praktikas on teada probleemseid olukordi, kus ei saa tulenevalt ebasoodsatest Seadusest tulenevad nõuded sõnniku hoiustamiseks ilmaoludest (pikad vihmaperioodid, külmunud pinnas) sõnnikut või laotamiseks kehtivad sõnniku hoiustajale ja laotada või on muul põhjusel raskendatud sõnniku hoiustamise või laotajale. laotamise nõuete täitmine (ka lepingupartneritega seotud tõrked). Seega, kui mittenõuetekohaselt laotatud või ladustatud sõnnikust uhutakse toitained välja, on negatiivne mõju nii pinna- kui põhjaveele tõenäoline. Selle vältimise erinevaid alternatiive tuleb aruandes põhjalikumalt kaaluda. 5. Aruande punktis 6.3.3. on märgitud, et „Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena, mis KMH aruannet on täiendatud. Reoveemahuteid suunatakse 30 m3 suurutesse kogumismahutitesse, mis hakkavad tühjendatakse iga tsükli järel ning praegusel hetkel paiknema iga lindla juures. Hinnanguliselt tekib tehnoloogilist teeks seda biogaasijaama lepingupartner. Hoidlate reovett aastas kuni 1000 m3.“. Samas ei ole aruandes märgitud, lekkekindlus on tagatud visuaalse kontrolli teel. kui sagedasti neid tühjendatakse, kes seda teeb või kuidas on tagatud mahutite lekkekindlus. Palume seda osa täiendada. 6. Aruande punktis 6.4.2. on nimetatud, et „puuduvad farmi Aruandes on sõnastust korrigeeritud. Vahetu vahetus läheduses olulised pinnaveekogud“. Selgusetuks jääb, läheduse/ vahetult ümbritseva all on mõeldud Kiltsi mida on peetud oluliseks pinnaveekoguks ja kui suurt vahemaad broilerifarmi tootmisterritooriumi kõrval asuvaid mõeldakse vahetu läheduse all. Samal ajal on aruande punktis maaüksuseid. Farmi tegevus peab vastama PVT- 3.3. nimetatud 440-550m kaugusel asuvad Põltsamaa jõgi, Kiltsi järeldustes toodule, seega reostust farmi igapäevasel veskijärv ja Kiltsi mõisa pargi allikad. Lisaks on nimetatud, et käitamisel veekogudesse sattuda ei tohi. Alati on „Territooriumit läbib 2-4 m laiune vooluveekoguline kraav“, kuid võimalus avariiolukordade tekkeks, milleks peab pole täpsustatud, kuhu on vool suunatud ja kas kraav suubub olema tegutsemisplaan ning mida on KMH aruandes mõnda suuremasse veekogusse. Palume neid aruande osi ka käsitletud. Tootmisterritooriumit läbiva kraavi puhul täiendada ja tuua välja selge seos, kas on välistatud või millistel on olemasolevate andmete põhjal tegemist juhtudel võib farmist sattuda veekogudesse reostust. vooluveekoguga, mis otseselt kuhugi ei suubu. 7. Aruande Peatükis 12 on nimetatud, et „peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks KMH aruannet on täiendatud. Kirjeldati lisaks koostatakse tegutsemisplaan“. Meie hinnangul ei ole piisavalt võimalikke avariiolukordi ning tegutsemisplaane käsitletud võimalikke ohuolukordi, millised on avariistsenaariumid nende olukordade tekkimisel. ja kuidas on tagatud nende korral valmisolek. See on vajalik osa veendumaks, et olulised negatiivsed mõjud keskkonnale on  Seisukoht/kommentaar/märkus Vastus välditavad. Palume täpsustada avariiolukordadeks valmisoleku osa. Lugupidamisega Karus Maria /allkirjastatud digitaalselt/ Keskkonnajuht AS HKScan Estonia Toomas Pallo ELLE OÜ Saatja: Kerli Leetsaar <[email protected]> Saadetud: 03.03.2023 11:38 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: Karl Markus Wahlberg <[email protected]> Teema: AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH aruanne Manused: AS HKScan Estonia vastuskiri Rahandusministeeriumile.asice Tere Edastan vastusfaili Rahandusministeeriumi seisukohale, mis oli esitatud AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande kohta 27.12.2022 kirjaga nr 15- 3/9489-2. Anname ka teada, et täiendatud ja korrigeeritud AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne on esitatud Keskkonnaametile. Heade soovidega Kerli Leetsaar ------------------------ Keskkonnaekspert Tel: +372 52 077 04