Teie 03.02.2023 nr 2023/8-1/246-1
Lääneranna Vallavalitsus Meie 03.03.2023 nr 15-3/861-2
[email protected]
Virtsu park 4 maaüksuse
detailplaneeringu KSH vajalikkuse
ning lähteseisukohtade kohta
arvamuse avaldamine
Lääneranna Vallavalitsus esitas 03.02.2023 kirjaga nr 2023/8-1/246-1 taotluse seisukoha
saamiseks Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on
küsitud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Kirjale on lisatud detailplaneeringu lähteseisukohad,
KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Virtsu aleviku Virtsu park 4
maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja
lähteseisukohtade kinnitamine“ eelnõu.
Planeeringuala hõlmab hoonestamata Virtsu park 4 katastriüksust (katastritunnus
19502:003:0003, sihtostarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 11406 m²). Ala piirneb
põhjast tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustega, idast Puhtu riigimaantee ning lõunast
munitsipaalomandis oleva Pargi tänavaga. Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub
muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park ning Virtsu mõisa pargi piirdemüür koos müüri
kaitsevööndiga.
Detailplaneeringu algatas Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kuni kolmeks elamumaa krundiks ning
üheks üldmaa krundiks.
Hanila valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2003; edaspidi üldplaneering) on planeeringualale
kavandatud üldkasutatava maa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks, mistõttu
kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamise menetlust.
Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2018; edaspidi maakonnaplaneering)
asustuse suunamise joonise kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega alale, Virtsu
alevik on määratud kohalikuks keskuseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Esitatud materjalides puudub igasugune selgitus, miks on vajalik
üldplaneeringut muuta, miks ei ole otstarbekas ala kasutada üldkasutatava maana. Arvestades
PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.
Ka detailplaneeringu algatamise otsuses (Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37)
ei ole üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendatud. Antud detailplaneeringu puhul palume
täiendada detailplaneeringu lähteseisukohti vastava põhjendusega, sh hinnata kavandatavat
tegevust elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku, säästliku maakasutuse
põhimõtetest lähtuvalt. Edaspidi palume kõikide üldplaneeringut muutvate
detailplaneeringute algatamise otsustes tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse
põhjendused.
2. PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua
eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva
ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi.
KSH eelhinnangu punktis 5.7. „Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus“ on
toodud, et kavandatava tegevusega ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Küll on aga käsitlemata KSH
eelhinnangus, millist mõju kavandatavale elukeskkonnale avaldavad naaberkinnistul asuvad
tootmishooned, riigimaantee ja mõisapark.
Palume KSH eelhinnangut nimetatud teemadel täiendada ning vajadusel tuua meetmed
võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Kui leevendavate meetmete seadmine on
vajalik, käsitleda neid ka lähteseisukohtades.
3. KSH eelhinnangu peatükis 5.10 on välja toodud, et planeeringuala kruntideks jagamisel on
soovitav moodustada muinsuskaitse aluse pargi ja pargi piirdemüüri kaitsevööndisse jäävale
osale üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus. Samas vallavolikogu otsuse eelnõus on
eesmärgiks seatud planeeringuala kolmeks elamukrundiks jagamine. Ka lähteseisukohtades
ei selgu üheselt, mitmeks krundiks soovitakse katastriüksus jagada. Nt lähteseisukohtade
peatükis 5.1 on üldmaa krunti käsitletud, punktis 3.2 mitte. Palume soovitav kruntimine üle
vaadata ning see vallavolikogu otsuse eelnõus ning lähteseisukohtades üheselt välja tuua.
4. Lähteseisukohtade punktis 4 „Detailplaneeringu koostamise ülesanded“ on viidatud PlanS
§ 126 lõikele 1 ning välja toodud, et detailplaneeringu ülesanne on muuhulgas planeeringuala
katastriüksusteks jagamine (või mittejagamine). Selgitame, et PlanS § 126 lõike 1 punkt 1
kohaselt on detailplaneeringu ülesanne planeeringuala kruntideks jaotamine. PlanS § 126
lõige 6 sätestab, et kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse
moodustamise alus.
Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada nende seadustekohases tähenduses ja
lähteseisukohtade sõnastus korrigeerida.
2
5. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või
pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab
planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse
lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu
koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest
isikutest. Seega PlanS-s sätestatud põhimõtte kohaselt on lähteseisukohad konkreetse
detailplaneeringu koostamise alusdokument.
5.1 Lähteseisukohtade punktis 4 „Detailplaneeringu koostamise ülesanded“ on muuhulgas
toodud detailplaneeringu ülesanded, mis antud detailplaneeringu puhul ei ole asjakohased.
Lähteseisukohtade punktis 11 on toodud, et juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab
olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist, kuid planeeringuala piirneb kahe avaliku
teega. Planeeringuala ei asu mere kaldal, kuid detailplaneeringu ülesandeks on määratud
kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.
Palume lähteseisukohtades käsitleda vaid ülesandeid, mis selle detailplaneeringuga tuleb
lahendada.
5.2. Lähteseisukohtade punktis 5.5. on välja toodud, et planeeringualale juurdepääs tuleb
kavandada Pargi tänavalt ja Puhtu teelt vastavalt Lääneranna Vallavalitsuse ja
Transpordiameti poolt esitatavatele tingimustele. Samas Transpordiameti seisukohad on
toodud lähteseisukohtade punktis 5.15 ning seal on tingimuseks seatud, et juurdepääs tuleb
kavandada Pargi tänavalt. Palume anda üheselt selge seisukoht planeeringualale juurdepääsu
kavandamiseks.
5.3. Lähteseisukohtade punktis 7.2 on toodud, et detailplaneeringu koostamisel lähtuda
lähteseisukohtade punktis 7.1. nimetatud eelhinnangust. Palume fikseerida KSH eelhinnangus
ette nähtud tingimused detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtades.
6. Lähteseisukohtade punktis 9.1 on toodud nimekiri valitsusasutustest, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning kellega tuleb detailplaneering kooskõlastada.
Nimetatud on ka Lääneranna Vallavalitsust.
Juhime siinjuures tähelepanu PlanS § 124 lõikele 10, mille kohaselt on detailplaneeringu
koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 127 lõikes 1 toodud mõtte
kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Valitsusasustuste all on mõeldud riigiasutusi.
Planeeringute kooskõlastamise kohta kehtib ka Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana ei saa anda
detailplaneeringule kooskõlastust, palume lähteseisukohad korrigeerida.
7. Teadaoleva informatsiooni põhjal on Rahandusministeerium seisukohal, et KSH
algatamine ei ole vajalik, kui planeeringus arvestatakse PlanS-s sätestatud elukeskkonna ning
otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2
punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse
selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on
3
võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad
nõuded. Palume eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
4