dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu KSH vajalikkuse ning lähteseisukohtade kohta arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 3. märts 2023
Viit
15-3/861-2
Registreeritud
3. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-3861-2 03.03.2023 Väljaminev kiri.asice413 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.02.2023 nr 2023/8-1/246-1 Lääneranna Vallavalitsus Meie 03.03.2023 nr 15-3/861-2 [email protected] Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu KSH vajalikkuse ning lähteseisukohtade kohta arvamuse avaldamine Lääneranna Vallavalitsus esitas 03.02.2023 kirjaga nr 2023/8-1/246-1 taotluse seisukoha saamiseks Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on küsitud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Kirjale on lisatud detailplaneeringu lähteseisukohad, KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ eelnõu. Planeeringuala hõlmab hoonestamata Virtsu park 4 katastriüksust (katastritunnus 19502:003:0003, sihtostarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 11406 m²). Ala piirneb põhjast tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustega, idast Puhtu riigimaantee ning lõunast munitsipaalomandis oleva Pargi tänavaga. Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park ning Virtsu mõisa pargi piirdemüür koos müüri kaitsevööndiga. Detailplaneeringu algatas Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37. Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kuni kolmeks elamumaa krundiks ning üheks üldmaa krundiks. Hanila valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2003; edaspidi üldplaneering) on planeeringualale kavandatud üldkasutatava maa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks, mistõttu kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamise menetlust. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2018; edaspidi maakonnaplaneering) asustuse suunamise joonise kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega alale, Virtsu alevik on määratud kohalikuks keskuseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Esitatud materjalides puudub igasugune selgitus, miks on vajalik üldplaneeringut muuta, miks ei ole otstarbekas ala kasutada üldkasutatava maana. Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Ka detailplaneeringu algatamise otsuses (Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37) ei ole üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendatud. Antud detailplaneeringu puhul palume täiendada detailplaneeringu lähteseisukohti vastava põhjendusega, sh hinnata kavandatavat tegevust elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku, säästliku maakasutuse põhimõtetest lähtuvalt. Edaspidi palume kõikide üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamise otsustes tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. 2. PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. KSH eelhinnangu punktis 5.7. „Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus“ on toodud, et kavandatava tegevusega ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Küll on aga käsitlemata KSH eelhinnangus, millist mõju kavandatavale elukeskkonnale avaldavad naaberkinnistul asuvad tootmishooned, riigimaantee ja mõisapark. Palume KSH eelhinnangut nimetatud teemadel täiendada ning vajadusel tuua meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Kui leevendavate meetmete seadmine on vajalik, käsitleda neid ka lähteseisukohtades. 3. KSH eelhinnangu peatükis 5.10 on välja toodud, et planeeringuala kruntideks jagamisel on soovitav moodustada muinsuskaitse aluse pargi ja pargi piirdemüüri kaitsevööndisse jäävale osale üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus. Samas vallavolikogu otsuse eelnõus on eesmärgiks seatud planeeringuala kolmeks elamukrundiks jagamine. Ka lähteseisukohtades ei selgu üheselt, mitmeks krundiks soovitakse katastriüksus jagada. Nt lähteseisukohtade peatükis 5.1 on üldmaa krunti käsitletud, punktis 3.2 mitte. Palume soovitav kruntimine üle vaadata ning see vallavolikogu otsuse eelnõus ning lähteseisukohtades üheselt välja tuua. 4. Lähteseisukohtade punktis 4 „Detailplaneeringu koostamise ülesanded“ on viidatud PlanS § 126 lõikele 1 ning välja toodud, et detailplaneeringu ülesanne on muuhulgas planeeringuala katastriüksusteks jagamine (või mittejagamine). Selgitame, et PlanS § 126 lõike 1 punkt 1 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne planeeringuala kruntideks jaotamine. PlanS § 126 lõige 6 sätestab, et kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada nende seadustekohases tähenduses ja lähteseisukohtade sõnastus korrigeerida. 2 5. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Seega PlanS-s sätestatud põhimõtte kohaselt on lähteseisukohad konkreetse detailplaneeringu koostamise alusdokument. 5.1 Lähteseisukohtade punktis 4 „Detailplaneeringu koostamise ülesanded“ on muuhulgas toodud detailplaneeringu ülesanded, mis antud detailplaneeringu puhul ei ole asjakohased. Lähteseisukohtade punktis 11 on toodud, et juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist, kuid planeeringuala piirneb kahe avaliku teega. Planeeringuala ei asu mere kaldal, kuid detailplaneeringu ülesandeks on määratud kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Palume lähteseisukohtades käsitleda vaid ülesandeid, mis selle detailplaneeringuga tuleb lahendada. 5.2. Lähteseisukohtade punktis 5.5. on välja toodud, et planeeringualale juurdepääs tuleb kavandada Pargi tänavalt ja Puhtu teelt vastavalt Lääneranna Vallavalitsuse ja Transpordiameti poolt esitatavatele tingimustele. Samas Transpordiameti seisukohad on toodud lähteseisukohtade punktis 5.15 ning seal on tingimuseks seatud, et juurdepääs tuleb kavandada Pargi tänavalt. Palume anda üheselt selge seisukoht planeeringualale juurdepääsu kavandamiseks. 5.3. Lähteseisukohtade punktis 7.2 on toodud, et detailplaneeringu koostamisel lähtuda lähteseisukohtade punktis 7.1. nimetatud eelhinnangust. Palume fikseerida KSH eelhinnangus ette nähtud tingimused detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtades. 6. Lähteseisukohtade punktis 9.1 on toodud nimekiri valitsusasutustest, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning kellega tuleb detailplaneering kooskõlastada. Nimetatud on ka Lääneranna Vallavalitsust. Juhime siinjuures tähelepanu PlanS § 124 lõikele 10, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 127 lõikes 1 toodud mõtte kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Valitsusasustuste all on mõeldud riigiasutusi. Planeeringute kooskõlastamise kohta kehtib ka Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana ei saa anda detailplaneeringule kooskõlastust, palume lähteseisukohad korrigeerida. 7. Teadaoleva informatsiooni põhjal on Rahandusministeerium seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui planeeringus arvestatakse PlanS-s sätestatud elukeskkonna ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on 3 võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel