dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Nurgasalu kinnistu detailplaneeringu algatamise osas

Rahandusministeerium · 3. märts 2023
Viit
15-4/1359-2
Registreeritud
3. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2023
Vastutaja
Tiiu Pärn (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-41359-2 03.03.2023 Väljaminev kiri.asice409 KB

Sisu (failidest)

Teie 22.02.2023 nr 6-2/61-4 Rapla Vallavalitsus Meie 03.03.2023 nr 15-4/1359-2 [email protected] Seisukoht Nurgasalu kinnistu detailplaneeringu algatamise osas Rapla Vallavalitsus esitas 22.02.2023 kirjaga nr 6-2/61-4 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks Sulupere külas Nurgasalu detailplaneeringu algatamiseks. Kirjale on lisatud detailplaneeringu algatamise eelnõu, planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Samuti esialgne eskiis, mis koosneb seletuskirjast ja joonisest. Detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada täiendavaid elamukrunte Rapla Vallavolikogu 31.05.2007 otsusega nr 45 kehtestatud Nurga detailplaneeringu ja Rapla Vallavolikogu 26.02.2004 määrusega nr 6 kehtestatud Kopramäe detailplaneeringu maa-alale. Nurga detailplaneeringuga on Vigala jõe ja Rapla ringtee vahelisele alale ette nähtud 13 ja Vigala jõe vasakkaldale 4 üksikelamut ning ca 4,1 ha suurune krunt avaliku parkmetsa (säilitatav metsaala) ja Vigala jõeäärse puhkeala, juurdepääsuteede ning ühise biopuhasti tarbeks. Kopramäe detailplaneeringuga on kavandatud 13 üksikelamust koosnev asum. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse kehtivas detailplaneeringus ette nähtud avaliku parkmetsa (säilitatav metsaala) ja üldmaa asemele kavandada 7 uut üksikelamu krunti. Olemasoleva biopuhasti asukohta plaanitakse muuta. Planeeringualaks on näidatud kaks eraldi paiknevat maa-ala olemasolevate elamukruntide vahel. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on kavandatava detailplaneeringu maa-ala juhtotstarve suuremas osas kaitstav (säilitatav) metsamaa, haljasala ja parkmetsa ala; osaliselt elamumaa. Üldplaneeringus on sätestatud, et kaitstava (säilitatava) metsamaa ülesandeks on keskkonnakaitseliselt kahjulike mõjude, liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste, samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Samuti tuleb säilitada metsad Rapla linna ja teiste suuremate asulate ökoloogiliste puhveraladena järeltulevatele põlvkondadele. Kaitstav (säilitatav) metsamaa paikneb asustusalade ulatuses riigimaanteedega külgnevatel aladel. Kaitstava (säilitatava) metsamaa piirkonda jääva maakasutuse juhtotstarbe muutmine võib toimuda erandkorras seaduses sätestatud juhtudel ja ehitisi püstitatakse vastavale maa-alale hajaasustuses ehitamise tingimuste kohaselt. Detailplaneeringu algatamise eelnõus on toodud, et tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringu algatamise sooviga, vaid Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise tõttu on vaja muuta kehtivat Rapla valla üldplaneeringut. Sellega ei saa nõustuda, sest enamik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 elamuid kavandatakse üldplaneeringus näidatud haljasala ja parkmetsaalale, mis on määratud ka kaitstavaks (säilitatavaks) metsamaaks. Seetõttu on tegemist ka üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmisega. Algatamise eelnõust ei selgu, miks soovitakse kehtivaid detailplaneeringuid uuesti üle planeerida ja sellega likvideerida Nurga detailplaneeringuga Rapla ringtee ja elamute vahele ette nähtud suurem osa avalikust parkmetsast (säilitatav metsaala). Samuti on põhjendamata, miks on vajalik likvideerida kogu Vigala jõeäärne puhkeala. Arusaamatuks jääb, miks elamukrundid (isegi hoonestusalad) on vajalik kavandada biopuhasti sanitaarkaitsealale. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Juhime tähelepanu, et enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline on detailplaneeringu algatamise vajadus ning kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Palume need kaalutlused ja põhjendused lisada detailplaneeringu algatamise otsusesse. 2. Ei detailplaneeringu algatamise eelnõus ega ka lähteseisukohtades pole käsitletud Vigala jõe kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamist, mis PlanS § 126 lõike 1 punkti 10 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne. Palume lähteseisukohti täiendada ning seada detailplaneeringu ülesandeks kallasrajale avaliku juurdepääsu määramine. 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on kaasatavateks valitsusasutusteks toodud Päästeamet, Transpordiamet ja Rahandusministeerium. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist, siis on vajalik lähteseisukohti täiendada ja lisada ka Keskkonnaamet. 4. Eksitav on esialgses eskiisis toodu ‒ koostada Harjumaal Rapla vallas Sulupere külas Nurgasalu detailplaneering. Tegemist on Rapla maakonnas paikneva vallaga. Palume viga parandada. 5. Kuna PlanS § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks, siis on vajalik selgitada, millises osas pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist jäävad kehtima Nurga ja Kopramäe detailplaneering. Samuti selgitada ja hinnata, kas ja kuidas kehtima jäävas osas on võimalik detailplaneeringud ellu viia. Palume täiendada detailplaneeringu algatamise eelnõud ja lähteseisukohti. 6. KSH eelhinnangu leheküljel 20 on toodud: „Planeeringualal on osaliselt haljasala ja parkmetsa maa, kus kasvab segamets, mis lahutab planeeringuala Rapla ümbersõiduteest. Kõrghaljastuse ülesandeks on liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste ning samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Loomastikule võib sobivaid elupaiku leiduda Vigala jões ning olemasolevas parkmetsas“. Leheküljel 22 on toodud: „Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks olukorda piirkonnas“. Seega on KSH eelhinnangus on vasturääkivused. Nõustume, et elamupiirkond ise ei tekita ülenormatiivset müra, kuid seda võib tekitada maantee ja elamuala vahel oleva metsa suures 2 osas likvideerimine. Koostatud KSH eelhinnangus on jäetud käsitlemata ja hindamata Rapla ringteelt tuleva mõju suurenemine olemasolevatele ja kavandatavetele elamutele pärast kaitstava (säilitatava) metsamaa likvideerimist. Palume KSH eelhinnangut täiendada. 7. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. Palume ülaltoodud ettepanekutega arvestada ning parandada ja täiendada detailplaneeringu algatamise eelnõu, samuti teised algatamisega seonduvad dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Tiiu Pärn 715 5866 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel