Teie 22.02.2023 nr 6-2/61-4
Rapla Vallavalitsus Meie 03.03.2023 nr 15-4/1359-2
[email protected]
Seisukoht Nurgasalu kinnistu
detailplaneeringu algatamise osas
Rapla Vallavalitsus esitas 22.02.2023 kirjaga nr 6-2/61-4 Rahandusministeeriumile taotluse
seisukoha saamiseks Sulupere külas Nurgasalu detailplaneeringu algatamiseks. Kirjale on
lisatud detailplaneeringu algatamise eelnõu, planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Samuti esialgne eskiis, mis koosneb seletuskirjast
ja joonisest.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada täiendavaid elamukrunte Rapla Vallavolikogu
31.05.2007 otsusega nr 45 kehtestatud Nurga detailplaneeringu ja Rapla Vallavolikogu
26.02.2004 määrusega nr 6 kehtestatud Kopramäe detailplaneeringu maa-alale. Nurga
detailplaneeringuga on Vigala jõe ja Rapla ringtee vahelisele alale ette nähtud 13 ja Vigala
jõe vasakkaldale 4 üksikelamut ning ca 4,1 ha suurune krunt avaliku parkmetsa (säilitatav
metsaala) ja Vigala jõeäärse puhkeala, juurdepääsuteede ning ühise biopuhasti tarbeks.
Kopramäe detailplaneeringuga on kavandatud 13 üksikelamust koosnev asum.
Algatatava detailplaneeringuga soovitakse kehtivas detailplaneeringus ette nähtud avaliku
parkmetsa (säilitatav metsaala) ja üldmaa asemele kavandada 7 uut üksikelamu krunti.
Olemasoleva biopuhasti asukohta plaanitakse muuta. Planeeringualaks on näidatud kaks
eraldi paiknevat maa-ala olemasolevate elamukruntide vahel.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on kavandatava detailplaneeringu maa-ala juhtotstarve
suuremas osas kaitstav (säilitatav) metsamaa, haljasala ja parkmetsa ala; osaliselt elamumaa.
Üldplaneeringus on sätestatud, et kaitstava (säilitatava) metsamaa ülesandeks on
keskkonnakaitseliselt kahjulike mõjude, liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste, samuti
kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Samuti tuleb säilitada metsad
Rapla linna ja teiste suuremate asulate ökoloogiliste puhveraladena järeltulevatele
põlvkondadele. Kaitstav (säilitatav) metsamaa paikneb asustusalade ulatuses
riigimaanteedega külgnevatel aladel. Kaitstava (säilitatava) metsamaa piirkonda jääva
maakasutuse juhtotstarbe muutmine võib toimuda erandkorras seaduses sätestatud juhtudel ja
ehitisi püstitatakse vastavale maa-alale hajaasustuses ehitamise tingimuste kohaselt.
Detailplaneeringu algatamise eelnõus on toodud, et tegemist on üldplaneeringu kohase
detailplaneeringu algatamise sooviga, vaid Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise
tõttu on vaja muuta kehtivat Rapla valla üldplaneeringut. Sellega ei saa nõustuda, sest enamik
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
elamuid kavandatakse üldplaneeringus näidatud haljasala ja parkmetsaalale, mis on määratud
ka kaitstavaks (säilitatavaks) metsamaaks. Seetõttu on tegemist ka üldplaneeringu kohase
maakasutuse juhtotstarbe muutmisega.
Algatamise eelnõust ei selgu, miks soovitakse kehtivaid detailplaneeringuid uuesti üle
planeerida ja sellega likvideerida Nurga detailplaneeringuga Rapla ringtee ja elamute vahele
ette nähtud suurem osa avalikust parkmetsast (säilitatav metsaala). Samuti on põhjendamata,
miks on vajalik likvideerida kogu Vigala jõeäärne puhkeala. Arusaamatuks jääb, miks
elamukrundid (isegi hoonestusalad) on vajalik kavandada biopuhasti sanitaarkaitsealale.
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Juhime tähelepanu, et enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
algatamise otsustamist, peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline on detailplaneeringu
algatamise vajadus ning kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Palume need
kaalutlused ja põhjendused lisada detailplaneeringu algatamise otsusesse.
2. Ei detailplaneeringu algatamise eelnõus ega ka lähteseisukohtades pole käsitletud Vigala
jõe kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamist, mis PlanS § 126 lõike 1 punkti 10 kohaselt on
detailplaneeringu ülesanne. Palume lähteseisukohti täiendada ning seada detailplaneeringu
ülesandeks kallasrajale avaliku juurdepääsu määramine.
3. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on kaasatavateks valitsusasutusteks toodud
Päästeamet, Transpordiamet ja Rahandusministeerium. Kuna detailplaneeringuga
kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist, siis on vajalik lähteseisukohti täiendada ja
lisada ka Keskkonnaamet.
4. Eksitav on esialgses eskiisis toodu ‒ koostada Harjumaal Rapla vallas Sulupere külas
Nurgasalu detailplaneering. Tegemist on Rapla maakonnas paikneva vallaga. Palume viga
parandada.
5. Kuna PlanS § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks, siis on vajalik selgitada,
millises osas pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist jäävad kehtima Nurga ja
Kopramäe detailplaneering. Samuti selgitada ja hinnata, kas ja kuidas kehtima jäävas osas on
võimalik detailplaneeringud ellu viia. Palume täiendada detailplaneeringu algatamise eelnõud
ja lähteseisukohti.
6. KSH eelhinnangu leheküljel 20 on toodud: „Planeeringualal on osaliselt haljasala ja
parkmetsa maa, kus kasvab segamets, mis lahutab planeeringuala Rapla ümbersõiduteest.
Kõrghaljastuse ülesandeks on liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste ning samuti kestvatest
tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Loomastikule võib sobivaid elupaiku
leiduda Vigala jões ning olemasolevas parkmetsas“. Leheküljel 22 on toodud: „Hetkel
teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt
ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi,
mis oluliselt muudaks olukorda piirkonnas“.
Seega on KSH eelhinnangus on vasturääkivused. Nõustume, et elamupiirkond ise ei tekita
ülenormatiivset müra, kuid seda võib tekitada maantee ja elamuala vahel oleva metsa suures
2
osas likvideerimine. Koostatud KSH eelhinnangus on jäetud käsitlemata ja hindamata Rapla
ringteelt tuleva mõju suurenemine olemasolevatele ja kavandatavetele elamutele pärast
kaitstava (säilitatava) metsamaa likvideerimist. Palume KSH eelhinnangut täiendada.
7. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel
tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha
täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
Palume ülaltoodud ettepanekutega arvestada ning parandada ja täiendada detailplaneeringu
algatamise eelnõu, samuti teised algatamisega seonduvad dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tiiu Pärn 715 5866
[email protected]
3