Teie 13.02.2023 nr 7-7/22
Põhja-Sakala Vallavalitsus Meie 03.03.2023 nr 15-3/1088-2
[email protected]
Arvamuse andmine Võhma linnas
kvartalis nr 2 krundi nr 9 Kauba tn
3 detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamise eelnõule
Põhja-Sakala Vallavalitsus esitas 13.02.2023 kirjaga nr 7-7/22 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 3 alusel arvamuse andmiseks Võhma linnas
kvartalis nr 2 krundi nr 9 Kauba tn 3 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu
(edaspidi otsuse eelnõu).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata planeeringualal tootmishoone rajamiseks
ühe krundi piirid ja ehitusõigus. Detailplaneeringuga on antud ehitusõigus ühe kuni 9 m
kõrguse tootmishoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 1200 m2. Planeeringuala
moodustus Võhma linnas kvartalis nr 2 krundi nr 9 ca 4283 m2 suurusest maa-alast.
Detailplaneering kehtestati Võhma Linnavolikogu 22.05.2001 määrusega nr 11.
Tänaseks on planeeringualal planeeringu alusel moodustatud katastriüksusele Kauba tn 5
(katastritunnus 91201:001:0007) ehitisregistri andmetel rajatud tootmishoone (registrikood
120653958) ehitisealuse pinnaga 1148,8 m2. Seega on detailplaneeringuga antud ehitusõigus
valdavalt ellu viidud.
Otsuse eelnõu kohaselt on Kauba tn 5 kinnistu praegune omanik Osaühing Emerson TEN
esitanud 07.02.2023 Põhja-Sakala Vallavalitsusele avalduse detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamiseks. Kinnistu omaniku vajadused ja visioonid ei ole kooskõlas kehtiva
detailplaneeringuga ja kinnistu omanik soovib tegevust laiendada suurendades
detailplaneeringuga määratud ehitisealust pinda ning tulevikus soovib muuta ka krundijaotust.
Otsuse eelnõus on märgitud, et kuigi ehitusseadustiku § 27 annab võimaluse detailplaneeringu
olemasolu korral pädeval asutusel põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või
olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, siis antud säte ei kohaldu
hoone ehitusaluse pinna täpsustamisele. Samuti on otsuse eelnõus toodud, et pärast
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist on võimalik planeeringualal laiendada olemasolevat
tootmishoonet või rajada uus hoone ilma uut detailplaneeringut koostamata PlanS § 125 lõike
5 alusel korraldades projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena. Otsuse eelnõus
leitakse, et otstarbekas on uue detailplaneeringu koostamise asemel võimaldada kinnistu
edasist arendamist läbi lühema ja vähem koormava menetluse ehk projekteerimistingimuste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
alusel. Omavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei piira ega
kahjusta piirinaabrite õigusi ja huve ega avalikku huvi. Eelnõu kohaselt soovitakse
detailplaneering kehtetuks tunnistada PlanS § 140 lõike 1 alusel.
Tutvunud esitatud eelnõuga märgime järgmist:
1. Otsuse eelnõus on viidatud planeerimisseaduse PlanS § 140 lõike 1 punktile 2, mille
kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada kui planeeringu
koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest
loobuda. Käesoleval juhul soovib kinnistu omanik planeeringu elluviimisest kehtestatud kujul
loobuda.
Märgime, et tulenevalt PlanS § 140 lõikest 1 võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada
kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja
detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning kui planeeringu koostamise korraldaja või
planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Rahandusministeerium on seisukohal, et antud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu ei ole piisavalt põhjendatud. Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et soovitakse
loobuda detailplaneeringu elluviimisest, kuivõrd eelnõust selgub, et detailplaneeringuga
kavandatu on juba valdavalt ellu viidud ja käsitletavale maa-alale soovitakse täiendavat
ehitusõigust erinevalt detailplaneeringuga määratust.
PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on
planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise
tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. See tähendab, et elluviimine on
pidev protsess, mille kestel avalik võim jätkuvalt hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist
ja tingimustest. Elluviimisest loobumine tähendab eelkõige, et käsitletavale alale ei soovita
tulevikus midagi ehitada või ala kuidagi teisiti kasutada.
Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille tulemus on saavutatud kaasates erinevaid
osapooli. Juhul kui detailplaneeringut ei soovita ellu viia vastavalt planeeringus esitatud
tingimustele, on võimalus koostada samale alale uus detailplaneering, mille menetlemisse
kaasatakse planeeringuala omanikud ja laiem üldsus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb juhul, kui
soovitakse kehtivast detailplaneeringust erinevat lahendust, kaaluda uue detailplaneeringu
algatamist kui ehitusseadustiku § 27 kohaste projekteerimistingimuste andmine ei võimalda
saavutada soovitud tulemust. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu
kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
Lisaks märgime, et kuigi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõike 2 kohaselt on
haldusmenetluse efektiivne läbiviimine üheks haldusmenetluse põhimõtteks, ei ole seda
võimalik rakendada ilma konkreetset haldusmenetlust (antud juhul planeerimismenetlust)
reguleerivaid norme järgimata. Nii tuleneb PlanS § 1 lõikest 3, et PlanS-s ettenähtud
haldusmenetlusele kohaldatakse küll haldusmenetluse seadust, kuid arvestada tuleb PlanS-i
erisusi. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel eelkõige lähtuda PlanS § 140
sätestatud nõuetest.
2. Otsuse eelnõu kohaselt kavandatakse pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist
planeeringualal laiendada olemasolevat tootmishoonet või rajada uus hoone ilma uut
detailplaneeringut koostamata PlanS § 125 lõike 5 alusel, korraldades
projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena.
2
Märgime, et PlanS § 125 lõike 5 puhul on tegemist erinormiga ehk erisusega üldisest
detailplaneeringu koostamise kohustusest, mida saab rakendada sättes toodud kõigi nõuete
täitmisel. Oluline on, et detailplaneeringu koostamisega kohustuse puhul sellest loobumisel
arvestataks, et ehitis oma mõõtmetelt, kujult, mahult ja otstarbelt sobituks juba
olemasolevasse keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Samuti tuleb järgida
üldplaneeringus toodud tingimusi, eeskätt planeeringuala üldiseid kasutamis- ja
ehitustingimusi, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi ehk juhul, kui
sellised tingimused üldplaneeringus määratud ei ole, ei ole sätte kohaldamine lubatud.
Esitatud otsuse eelnõust ei selgu, kas edaspidine soovitud tegevus on kooskõlas Põhja-Sakala
valla üldplaneeringu eesmärkidega ning kas üldplaneeringus on toodud piisavad tingimused
projekteerimistingimuste määramiseks.
Kokkuvõtvalt tuginedes eeltoodule ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul esitatud Võhma
linnas kvartalis nr 2 krundi nr 9 Kauba tn 3 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõu õiguspärane, kuna ei vasta kehtetuks tunnistamise aluseks oleva PlanS § 140 lõikes 1
toodud sätetele. Tulenevalt PlanS § 140 lõikest 7 tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada
uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Krislyn Prants 5645 7348
[email protected]
3