Rahandusministeerium 02.03.2023 nr 1.2-2/27-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 meetmete
nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra käskkirja.
Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
Lisad:
Lisaadressaadid:
Õiglase ülemineku juhtkomitee
Euroopa Komisjon
EK seirekomisjon
Tiia Taevere 6269 131
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
16.02.2023
MINISTRI KÄSKKIRI
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:
1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ koos lisadega (lisatud).
2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ………..2023
käskkirjaga nr ………
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2022–31.12.2027
Elluviija
Sotsiaalministeerium (Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond)
Partner
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium (Nutika arengu toetamise osakond)
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA
„EESTI 2035 JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA“ ....................................................... 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED, EESMÄRK, ELLUVIIMISE AEG, ELLUVIIJA JA
TULEMUSED .................................................................................................................................... 4
2.1. INTEGREERITUD SOTSIAAL- JA TERVISHOIUTEENUSTE ARENDAMINE ...............................................4
2.2. TEADMISTE, OSKUSTE JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMINE ..............................................................5
2.3. INNOVATSIOONI- JA ARENDUSTOETUSTE ARENDAMINE ....................................................................6
2.4. RIIGIABI ...............................................................................................................................................6
3. NÄITAJAD .................................................................................................................................... 7
4. TEGEVUSTE EELARVE ............................................................................................................. 7
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ....................................................................................................... 8
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ..................................................................... 8
7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................. 8
8. ARUANDLUS ............................................................................................................................... 9
9. TAT MUUTMINE ........................................................................................................................ 10
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ........................................... 11
11. VAIETE LAHENDAMINE ........................................................................................................ 11
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035 ja
valdkondlike arengukavadega“
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja
meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine“ (edaspidi meede) samanimelise rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise
toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja Eesti pikaajaline
arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“,
prioriteediga 10 ja ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“, millega nähakse ette sihtotstarbeline
rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda
majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele
ringmajandusele.
Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Sotsiaalhoolekande
programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetatavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste,
toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV
võimestamine“ elluviimist.
Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060
artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. TAT panustab Riigikogu 12. mai 2021. a
otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi Eesti 2035)
aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Ühiskond - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja
avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“ saavutamisse. Kõik tegevused
on suunatud Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavuse
parandamisele (suurendades koostööd valdkondade vahel, koolitades spetsialiste,
motiveerides spetsialiste piirkonda tööle asuma, arendades innovaatilisi lahendusi teenuste
kättesaadavuse parandamiseks). Tegevuste elluviimisel kaasatakse kõiki piirkonna sotsiaal-
ja tervishoiuvaldkonna inimesi, sh kolmandat sektorit.
„Eesti 2035“ näeb ette, et rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat,
toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ning tervisepoliitikat, suurt
tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika
vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja
kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja
kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Rahvastiku
vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu-Eestit
ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Linnastumise ja rahvastikumuutustega
aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemine, mis arvestab piirkondlike
eripärade ja vajadustega, vähendab piirkondade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning
toetab maaelu. Ida-Virumaal elab suhtelises vaesuses ligi 30,7% elanikkonnast ja tööpuudus
on Eesti kõrgeim 8,7%, kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad sealse
põlevkivitööstuse tõttu. Et loobuda elektri tootmisel põlevkivist ja põlevkiviõli kui fossiilse
kütuse tootmisest toetame üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate
sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamist ning töötame Ida-Virumaa jaoks välja ja viime ellu
teenuste ja investeeringute paketi, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku
omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele
majandusele.
1
Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus
Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist
võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel mõõdetakse järgmiste
„Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega: regionaalarengu mõõdikuks püsiva suhtelise vaesuse
määr, soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning
ligipääsetavuse näitaja. Soolise võrdõiguslikkus, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse
edendamise indikaatoritesse panustatakse Ida Viru omavalitsusüksustele temaatilise koolitus-
, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega.
1.1.2. Heaolu arengukava 2023–2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja tasakaalustatud
regionaalse arengu saavutamiseks tuleb Ida-Virumaal suurendada kaasaegseid
tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu mobiilsust toetavate
nõustamiste, täiend- ja ümberõppe ning muude toetuste kaudu.
2. Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused
Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi
hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partnerina viib tegevusi ellu Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit.
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2022–31.12.2027.
Aasta tegevuste täpsem kirjeldus (kumulatiivsena) ning väljundnäitajad on TAT lisas 1.
2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja
tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik,
areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi valdkonna vahel, mis toetaks maakonna
sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada seeläbi
õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal.
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamist, et
kompleksvajadusega inimene saaks vajalikud teenused (sotsiaal-, tervishoiu- ja muud
teenused) kätte ühest kohast nii, et erinevate valdkondade teenuste vahel ei teki katkestust,
mis inimese olukorda võiks kahjustada.
2.1.2. Tegevused
Tegevuste elluviimisel suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele
(edaspidi KOV) sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende
võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning
toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. See tähendab, et inimene saab
temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki
katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, siis pärast
meditsiinilist sekkumist suunatakse ta kohe, kas tervishoiuteenuse osutaja (haigla, üldarstiabi)
või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt (vastavalt juhtumi algatajale) sobivatele
sotsiaal- või tervishoiu teenustele, nii et ta ei pea neid hakkama ise otsima.
Kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi hinnatakse küpsusmudeliga (SCIROCCO) selleks, et mõista,
kui valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse
suunas. Peale hindamist töötatakse välja koordinatsioonimudel. Koordinatsioonimudeli
eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust
asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega
inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades seeläbi võimalikult kaua
koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise
järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta.
Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondade ülese abi korraldamisega inimestele,
kellel on kompleksvajadused nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest
süsteemidest. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamiste korraldamist,
valdkondade ülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset
seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse,
milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid ning, millist tuge vajab piirkond
riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning
teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid
mõtestatakse ümber ja vajadusel lisatakse uusi, või kohandatakse muutmist vajavad
tööprotsessid ja -praktikad.
2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on arendatud välja valdkondade ja üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö
ning kaardistatud piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus on suunatud kompleksvajadusega inimesed
saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
2.1.4. Tegevuse sihtrühm
KOV ja sotsiaalhoolekande- ning tervishoiutöötajad
2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine
Kliimaneutraalsusele üleminekul võib eeldada, et lisaks muudele piirkonna eripäradele Ida-
Virumaal avaldub täiendav negatiivne mõju sotsiaalvaldkonnale. Piirkonna eripäradeks on juba
varasemalt olnud tööhõiveprobleemid, suurem hulk sotsiaalmajanduslike raskustega perede
osakaal rahvastikust ning eesti keelse inforuumi vähesest tarbimisest tulenev teenuste
mahajäämus teistest piirkondadest. Muude sotsiaalvaldkonna teemade kõrval vajab suuremat
tähelepanu lastekaitse ja -hoolekanne ning perevägivalla ohvrite kaitse. Seetõttu võib
eeldada, et erinevuste suurenemisel muudest piirkondadest, vajab Ida-Virumaa täiendavat
tuge selleks, et toetada kogu Ida-Virumaa piirkonna sotsiaal- ja tervishoidu.
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on koostöös erinevate osapooltega välja töötada tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab nii
tulevastel kui olemasolevatel spetsialistidel valida oma töö- ja elukohaks Ida-Virumaa. Tagada
teadmiste, oskuste suurendamine uutel lisanduvatel töötajatel kohapeal (töökohaõpe).
Paketiga tagatakse uutele töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos
vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda
piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.
2.2.2. Tegevused
Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või
ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partner-organisatsioonide
kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud).
Koostöös erinevate osapooltega toimub kohanemisprogrammi koostamine ja
motivatsioonipaketi tegevuste kokkuleppimine, mille raames:
pakutakse töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning
leitakse lahendused piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi
tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks ning seniste hoidmiseks;
luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral põhinev
koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete
võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist.
toimub erialane keeleõpe (tööpõhine õppe) tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
spetsialistidele;
toimub integreerimiskoolitus (Eesti õigussüsteemi/ tervishoiusüsteemi tutvustav
koolitus jmt);
töötatakse välja mentorlusprogrammid, sh mentori töö, erialaõppe õppija ja juhendaja
toetamiseks;
töötatakse välja stažeerimisprogramm juhendajale/juhendatavale partner
tervishoiuasutusse suunamisel.
2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on motivatsioonipakett ja kohanemisprogramm koostatud ning selle
rakendamise tulemusel on tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavad spetsialistid valinud oma
töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.
2.2.4. Tegevuse sihtrühm
Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad
2.3. Innovatsiooni- ja arendustoetuste arendamine
Selgitatakse välja vajadused innovatsiooni- ja arendustegevuste toetamiseks, viiakse läbi
ideekorje, et parandada ja arendada Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste
kättesaadavust ning tõsta poliitikakujundamise kvaliteeti.
2.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on leida lahendused, et toetada KOV-e ja erasektorit (vahetult teenuse
osutajaid) Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna teenuste arendamisel ning
pakkumisel.
2.3.2. Tegevused
Viiakse läbi ideekorje tervise- ja sotsiaalvaldkonnas uudsete lahenduste väljatöötamiseks,
vastavalt nende valdkondade väljakutsetele, sealhulgas uute tehnoloogiate arendamiseks ja
platvormide rakendamiseks, innovatsiooniprogrammide algatamiseks ja läbiviimiseks, uudsete
lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamiseks, teadus- ja arendustegevusteks.
2.3.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on väljatöötatud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas uudsed lahendused
ning rakendatud uued tehnoloogiad.
2.3.4. Tegevuse sihtrühm
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad
2.4. Riigiabi
TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
Näitaja nimetus Alg- Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) tase sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Osaluskordade arv, 0 250 600 Erinevaid koolitusi
nimekirja (osaluskordade läbinud inimeste arv.
väljund- arv) Näitaja sihttaseme
näitaja saavutamisse
panustavad kõik TATi
tegevused.
Loendatakse
osaluskordade arvu
koolitusel. Üks inimene
võib perioodi jooksul
osaleda ümber-ja
täiendõppe toetamisel
korduvalt, mistõttu
sihttaseme
määratlemisel ei loeta
unikaalseid isikuid
(loendatakse täidetud
koolitus- või
tegevuskohti). Andmek
orje osalejate kohta
toimub lisaks
osaluskordade
lugemisele.
Meetmete Inimeste osakaal, 0 Ei 90 Koolituse edukalt
nimekirja kelle kohaldu läbinute osakaal.
tulemus- kvalifikatsiooni tase Näitaja sihttaseme
näitaja on tõusnud või saavutamisse
saanud vastava panustavad kõik TATi
tunnistuse tegevused.
koolituse läbimise Loendatakse
ees (%) unikaalseid isikuid, kelle
kvalifikatsiooni tase on
tõusnud (saanud
vastava tunnistuse
koolituse läbimise eest).
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ÕÜFi toetus 5 000 000 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 2 142 857 30%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 7 142 857 100%
Tegevuste eelarve aastate lõikes on TAT lisas 2.
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
5.2. TAT kaudsed kulud on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest
personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3
nimetatud kulud.
5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud (TAT lisad 2 ja 3),
muu hulgas:
5.3.1 riigihangete läbiviimise kulud;
5.3.2 väliskoolituste ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis,
Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT
eelarvest;
5.3.3 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade,
konverentside ja sarnaste ürituste kulud;
5.3.4 tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks
korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud;
5.3.5 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud;
5.3.6 infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud
hoolduskulu.
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
6.1. Toetuse maksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude
alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti
5.2 kohaselt ühtse määra alusel.
6.2 Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6.3. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks
kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
6.4. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse
alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva
dokumentide saamisest arvates.
6.5. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest
keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.
6.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande
kinnitamist.
7. Elluviija ja partneri kohustused
7.1. Elluviija ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning TAT-s kehtestatud
kohustusi.
7.2. Elluviija on kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve
kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.3.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta;
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne
tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb
esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.3.6 esitatud prognoosist;
7.2.8 elluviija esitab partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva
enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne
sõlmimist RÜle eelnõustamiseks.
7.3 Partner on kohustatud:
7.3.1 esitama elluviijale ettepaneku TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa
1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) jooksva aasta 15. oktoobriks;
7.3.2 esitama elluviijale lisa 1 ja 2 muudatuste ettepanekud;
7.3.3 esitama elluviijale TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.3.4 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste
vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihangete läbiviimist;
7.3.5 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija
saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks:
7.3.5.1 teavitama 13 tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide
koostamisest riigihangete registris ning võimaldama RÜ-l juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.3.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kaheksa tööpäeva jooksul nende
esitamisest riigihangete registrile;
7.3.5.3 edastama riigihankelepingu muudatused kaheksa tööpäeva enne
muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.3.6 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise
edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt
31. detsembri ja 30. juuni seisuga;
7.3.7 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud
finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, 60 kalendripäeva jooksul.
8. Aruandlus
8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud
andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande,
üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga,
vajadusel rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese
vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne
järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija esitab RÜle e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud
andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande
30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
8.3. Elluviija esitab RÜle e-toetuse keskkonna kaudu koos lõpparuandega info
horisontaalsetesse põhimõtetesse panustanud tegevuste kohta.
8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.5. RÜ kontrollib 10 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas see on nõuetekohaselt
täidetud.
8.6. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
aega puuduste kõrvaldamiseks.
8.7. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset
esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja
annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud
ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud
tähtaja võrra.
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le.
RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT
eduka elluviimise tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui
TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on
RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa
ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve
kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist;
9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei
muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist
esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib
pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te)
aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud
eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab partner viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
11. Vaiete lahendamine
RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja
menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses
sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel
lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras.
Lisad:
1) lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“;
2) lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“;
3) lisa 3 „TAT finantsplaani ja eelarve selgitus“.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
………………….2023. a käskkirja nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 1
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.11.2022–31.12.2023
Tegevus 2.1 Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Alategevus 2.1.1. SCIROCCO hindamine.
Kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi hinnatakse SCIROCCO küpsusmudeliga selleks, et mõista, kui
valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas
ning mõne aja möödudes uuesti hinnata, kuidas valmisolek ja olukord on muutunud.
Hindamise eesmärk on välja selgitada teenuste osutamise senise süsteemi ulatuslikuma
integreerimisega kaasnevad mitmetasandilised muudatused. Olemasolevad rollid tuleb ümber
mõtestada ja vajadusel lisada uusi, kohandamist võivad vajada tööprotsessid ja -praktikad.
Välja tuleb töötada lahendused, mis toetaksid koostööd ja infovahetust nii meeskondade sees
kui ka nende üleselt.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Scirocco hindamise hanke 01.01.2023–31.12.2024 01.01.2023-30.04.2023
ette valmistamine
Scrirocco hindamise teostaja 01.01.2023–31.12.2024 01.05.2023-31.08.2023
leidmine ja lepingu
sõlmimine
Ida-Virumaa omavalitsuste 01.01.2023–31.12.2024 01.09.2023-31.12.2023
hindamine
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Scirocco 0 1 Tegevuse tulemusel on
hindamine on kaardistatud
tehtud kitsaskohad ja välja
töötatud lahendused.
Muutuste
analüüsimiseks viiakse
läbi teine hindamine
aasta pärast esimest
hindamist
Alategevus 2.1.2 Piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine.
Koordinatsioonimudeli väljatöötamine, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja
nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda
kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades
seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste
saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Kitsaskohtade kaardistus 01.01.2023–31.12.2027 01.01.2023-30.04.2023
Inimesekeskse hoolekande- 01.01.2023–31.12.2027 01.05.2023-01.08.2023
ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli
kohandamine arvestades
Ida-Virumaa spetsiifikat
Koordinatsioonimudeli 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.08.2023
tutvustus
Koordinatsioonimudeliga 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.12.2023
seotud koolitused
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2027)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Inimesekeskne - 1 Teine hindamine
hoolekande- ja võiks olla aasta
tervishoiusüsteemi pärast esimest, et
koordinatsioonimudel oleks mõistlik aeg
on väljatöötatud ja muutusi analüüsida.
kohandatud Ida-
Virumaa maakonna
jaoks
Alategevus 2.1.3. Hooldus koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal.
Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondade ülese abi korraldamisega inimestele,
kellel on kompleksvajadused. Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste
korraldamine, valdkondade ülese juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja
juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd
ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed
saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Hooldus 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.12.2023
koordinatsioonimudeliga
seotud koolitused.
Hooldus 01.01.2023–31.12.2027 01.09.2023-31.12.2023
koordinatsioonimudeli
rakendamine arvestades
Ida-Virumaa maakonna
spetsiifikat
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2027)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Hooldus 0 1 .
Koordinatsioonimudel
on võetud
rakendusse Ida-
Virumaa maakonnas.
Alategevus 2.1.4 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine ja parandamine.
Antud tegevusega tagatakse sotsiaalsüsteemis ja tervisevaldkonnas töötavatele
spetsialistidele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste,
hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada
abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele
spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna
lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on
sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna töötajad, kelle ülesandeks on lastega perede
toetamine.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Vajalike koolituste 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-31.01.2023
kaardistamine
Koolitusprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2023-30.04.2023
kokkupanek
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.05.2023-31.12.2023
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Koolitatud 0 40 Koolitused toimuvad iga
spetsialistide aastaselt vastaval
arv. vajadusele
Tegevus 2.2 Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine
Alategevus 2.2.1 Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja
tervisevaldkonna töötajatele
Tegevuse eesmärk on koostöös partneriga välja töötada tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas
töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab spetsialisti valima oma töö- ja
elukohaks Ida-Viru maakonna, sh kohanemisprogramm Ida-Virumaa maakonda elama
tulevatele tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Kitsaskohtade kaardistamine. 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-28.02.2023
Teavitustegevused ja
valdkonna organisatsioonide
kaasamine (nt infopäevad,
töölauad, arutelud)
Motivatsioonipaketi 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2023-31.05.2023
põhimõtete koostamine.
Motivatsioonipaketi/programmi 01.11.2022–31.12.2027 01.04.2023-31.08.2023
täiendamine
(motivatsioonipaketi
tutvustuste ja rakendamise
käigus esitatud
parandusettepanekutest
lähtuvalt ).
Kohanemisprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.07.2023-31.12.2023
koostamine ja
motivatsioonipaketi tegevuste
kokkuleppimine koostöös
valdkonna
organisatsioonidega
(nt. • lähtetoetus tööle
asumisel Ida- Virumaa
tervishoiuasutustesse;
• eluasemetoetus
residentidele, praktikantidele
residentuuritsükli, praktika
läbimisel sotsiaal- ja
tervishoiuasutuses;
• sõidutoetus
pendelmigratsiooni
töötajatele;
• erialase keeleõppe
toetus ( hooldajad, õed, arstid
jne); • erialaõppe toetus
(stipendiumid, õppetoetused);
• stažeerimistoetus
juhendajale/juhendatavale
/sõidutoetus, eluasemetoetus/
partnertervishoiuasutusse
suunamisel)).
Tegevuste kokkuvõte ja 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2023-31.12.2023
analüüs, jätkutegevuste
planeerimine.
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Motivatsioonipakett 0 1 Koolitused
piirkonda tööle tulevatele toimuvad iga
sotsiaal- ja aastaselt
tervisevaldkonnavaldkonna vastaval
töötajatele on loodud vajadusele
Alategevus 2.2.2 Sotsiaal-, ja tervisevaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni
tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele
Tegevuse käigus koostöös erinevate osapooltega töötatakse välja tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas uutele tööle tulevatele spetsialistidele koolituspakett (sh tööpõhine õpe),
mis soodustab spetsialisti valima oma töökohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse sihtgrupiks
on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad (sh lastekaitse ja hoolekande),
vastavad ametnikud kohalikest omavalitsustest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu
pööratakse teenustele, mille kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa maakonnas
keeruline või täitsa puudulik.
Toetatakse teadmiste, oskuste tekkimist piirkonda tööle tulevatele tervishoiu ja hoolekande (sh
lastekaitse) töötajatele, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning
perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Tegevuse raames pakutakse
sotsiaal ja tervishoius tulevatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi
ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks
ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Vajalike koolituste 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-01.03.2023
kaardistamine
Koolitusprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.03.2023-31.08.2023
kokkupanek
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.09.2023-31.12.2023
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Koolitatud 0 10 Koolitused toimuvad iga
spetsialistide aastaselt vastaval
arv. vajadusele
Alategevus 2.2.3 Luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
olukorral, võimalustel ja vajadustel põhinev jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja
tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) edendamist.
Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse
2023–2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse ja rakendatakse rätseplahendusel põhinev,
Ida-Viru kohalike omavalitsuste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestav ja jätkusuutlik
koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud
edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete
ja tegevuste paremat sihistamist ja kvaliteeti ning ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat
kasutamist.
Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOVid peavad eelkõige arvestama
enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs kaardistab ka KOV otsustajate,
poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkust, hoiakuid, valmisolekut, ressursse soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks.
Koolitatakse Ida-Virumaa kaheksa omavalitsuse otsustajaid ja poliitikakujundajaid ning -
rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga
suurendada nende teadlikkust: 1) soolise jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest,
nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse
edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise
kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises.
Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult,
sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilooti valitud
arengukavade, programmide, meetmete või õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja
rakendamisel.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Olukorra kaardistus (sh KOV 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-31.01.2023
ja valdkonna
organisatsioonide
kaasamine) ja analüüsi
ettevalmistus.
Analüüsi läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.02.2023-01.04.2023
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.04.2023-30.05.2023
Kaasamisüritused ja 01.11.2022–31.12.2027
analüüsitulemuste
valideerimine KOV
esindajatega.
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023
(toimuvad kõikides KOVides)
Nõustamistegevused 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023
Juhendite, õppematerjalide 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023
jms loomine (algselt koolitus-
nõustamine-abimaterjal)
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Koolitatud 0 25 Koolitused toimuvad iga
spetsialistide aastaselt vastaval
arv. vajadusele
Tegevus 2.3 Innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamine
Korraldatakse innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamiseks ideekorje Ida-Virumaal sotsiaal-
ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakkumiseks ning poliitikakujundamise
kvaliteedi tõstmiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele, kui uute tehnoloogiate, platvormide
rakendamist, innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste,
koostöövormide ning teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja
arendustegevuste toetamiseks ning rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Innovatsiooni- ja 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-28.02.2023
arendustoetuse arendamise
ettevalmistamine
Innovatsiooni- ja 01.01.2023–31.12.2027 01.03.2023-31.12.2023
arendusvooru ideekorje
läbiviimine
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
…….. 2023. a käskkirjaga nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
TAT „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-
Virumaal“ 2022.–2023. aasta eelarve selgitus
Selgitus hõlmab TAT elluviija ja partneri tegevuste eelarveid aastateks 2022–2023.
Numeratsioon on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarveaastas nimetatud summad ja
nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed, arvestatakse lisas 1 kirjeldatud tegevustega
ja lisas 2 eelarve üldise jaotusega. TAT 2022-2023 eelarve kokku 2 096 492,92.
1. TAT otsesed kulud
TAT otseste kulude kogusumma 2022–2023 on 2 070 080,80 eurot. See hõlmab TAT
juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“
kulusid, tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ kulusid, tegevuse
2.3 „Innovatsiooni- ja arendusfond“ kulusid.
1.1. TAT juhtimiskulud kokku 56 449,60 eurot
TAT juhtimiskulud koosnevad elluviija otsestest personalikuludest ja koolitus- ning muude TAT
tegevuste arendamisega seotud kuludest. Kokku on personalikulu 62 664,20 eurot ning
koolitus- ja muu TAT tegevuste arendusega seotud kulu on 4 000 eurot, viimane kulu sisaldab
ka TAT järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud), samuti TAT
tegevuste ja vajadusel alategevustega seotud infopäevade ja ümarlaudade korraldamisega.
Kulurida Elluviija töötasu 2022 2023 Selgitus
2022.-2023 aastal täiskoormusega
brutotöötasu 2800 eurot kuus (12
TAT juhi otsene kuud), millele lisanduvad tööandja
1.1.1 personalikulu 7 492,80 44 956,80 maksud.
Koolitus- ja muu
TAT tegevuste
arenduskulu (sh
1.1.2 lähetuskulu). 1 000 3 000
Kokku 8 492,80 47 956,80
1.2. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine, kulud kokku 804 956,80
eurot.
Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).
1.2.1. Otsene personalikulu kokku 44 956,80 eurot
Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine“ ellu viimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
…….. 2023. a käskkirjaga nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus
personalikulu
1.2.1 Projektijuht 6 422,40 38 534,40 2022. aastal brutotöötasu 2400
eurot kuus (2 kuud) ja 2023. aastal
brutotöötasu 2400 eurot kuus (12
kuud), millele lisanduvad tööandja
maksud.
1.2.2.-1.2.4 Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamistegevuste kulud
kokku 760 000 eurot
Kulurida 2022 2023
1.2.2 SCIROCCO hindamine 10 000,00 30 000,00
1.2.3 Piirkondliku paindlikkusega rakendatav 20 000,00 130 000,00
inimesekeskne hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
väljatöötamine
1.2.3 Hooldus koordinatsioonimudeli rakendamine 10 000,00 140 000,00
Ida-Virumaal
1.2.4 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi 120 000,00 300 000,00
tõstmine ja parandamine
Kokku 160 000 600 000
1.3. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine, kulud kokku 908 674,40 eurot.
Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).
1.3.1. Otsene personalikulu kokku 78 674,40 eurot
Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“
ellu viimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid.
Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus
personalikulu
1.3.1 IVOL 11 239,20 67 435,20 2022. aastal (1xkoordinaator)
koordinaator brutotöötasu 2100 eurot kuus (2
x2 kuud) ja 2023. aastal brutotöötasu
(2x koordinaator) 2100 eurot kuus
(12 kuud), millele lisanduvad
tööandja maksud millele
lisanduvad tööandja maksud.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
…….. 2023. a käskkirjaga nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
1.3.2.-1.3.4 Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise tegevuste kulud kokku
830 000 eurot.
Kulurida 2022 2023
1.3.2 Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle 5 000,00 100 000,00
tulevatele sotsiaal- ja
tervisevaldkonnavaldkonna töötajatele
1.3.3 Sotsiaal-, ja tervisevaldkonna uute töötajate 50 000,00 325 000,00
üldise kvalifikatsiooni tõstmine ja erioskuste
õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele
1.3.4 Jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja 25 000,00 325 000,00
tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust
ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse)
edendamist
Kokku 80 000 750 000
1.4. Innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamine kokku 300 000,00 eurot.
Kulurida 2022 2023
1.4 innovatsiooni- ja arendustoetuse 0 300 000,00
arendamiseks ideekorje
Kokku 0 300 000
2. Kaudsed kulud
Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks elluviija juures moodustavad 15% tema otsestest
personalikuludest – 2022–2023 a kulu kokku 7 867,44 eurot. Partneri juures moodustavad
15% tema otsestest personalikuludest, 2022–2023 a kokku 18 544,68 eurot.
Administreerimiskulud kokku aastatel 2022–2023 on 26 412,12 eurot.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise
tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida–Virumaal“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Toetuse eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja taset, tõsta Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ning sotsiaalhoolekande- ja
tervishoiutöötajate võimekust ning motiveerida uute sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajate Ida-
Virumaale tööle tulemist.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond (edaspidi ÕÜF), artikli 8 lõikele 2 toetatakse fondist hariduse ja sotsiaalse
kaasamise valdkonna tegevusi, mis on kooskõlas territoriaalse kavaga.
Vastavalt ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ lisale 1 "Õiglase
ülemineku territoriaalsele kava“ saab „üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal olla
õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi
arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu ja töökohana“.
“Õiglase ülemineku territoriaalse kava” 2.1. kohaselt on: “Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud
ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku
vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on
tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaalmajanduslike
näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev
ebavõrdsus).
Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige põlevkivisektori töötajate ja nende perede heaolus.
Põlevkivisektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised,
kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Põlevkivisektori vähenemise kontekstis
on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri.
Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku
tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab kohalike omavalitsuste niigi
piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget ajalooliselt esinenud raskused
piirkonda kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate leidmisega.“
Keskkonnamõjude kohta on “Õiglase ülemineku territoriaalse kavas” välja toodud, et
“Põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud
esimesed uuringud põlevkivi sektori tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete
süsivesinike metaboliitide suurenenud taset sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–
2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru
maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on
põlevkivisektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik
terviseuuring.“.
“Õiglase ülemineku territoriaalses kavas” on sätestatud arenguvajadused ja -eesmärgid, mille
kohaselt tuleb kohalikke sotsiaalteenuseid ajakohastada, et edukalt toime tulla nõudluse kasvuga,
mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest
tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. „Hästi integreeritud,
kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik
valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud
tervishoiutöötajate meelitamiseta Ida-Virumaale.“
Uue Euroopa Liidu toetusperioodi Euroopa Sotsiaalfondi rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise
hoolduse korraldamisele, ehk uute teenuste arendusele ja ka kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi
raames keskendutakse pigem spetsialistide motiveerimisele ning koolitamisele, kuna maakonnas
on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet lonkab.
Varasemalt käivitas Sotsiaalministeerium 2020 aastal Ida-Virumaal arendusprogrammi
„Pöördepunkt“. Programmi läbiviimise periood oli 1. märts 2020 kuni 24 juuni 2021.
Arendusprogrammiga „Pöördepunkt“ soovis Sotsiaalministeerium suurendada riigipoolset tuge Ida-
Virumaa kohalikele omavalitsutele (edaspidi KOV) täisealiste sotsiaalhoolekandeliste ülesannete
täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele
sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu.
Arendusprogramm sisaldas nõustamisi, koolitusi ja teenusedisaini metoodika rakendamist. Antud
arendusprogramm oli riigi esmane katseprojekt, mille eesmärk oli toetada ühte regionaalset
piirkonda sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel.
Paralleelselt Ida-Virumaa arengukava koostamiseks ja ÕÜF meetme rakendamiseks ja
määratlemiseks viidi kogutud sisendi baasil ning töörühma töö tulemusena läbi Ida-Viru maakondlik
strateegiaseminar, kus osalesid omavalitsuste juhid ja spetsialistid, ettevõtjad, noorsootöötajad,
kolmanda sektori esindajad, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordivaldkondade esindajad jt.
asjakohased sotsiaalpartnerid. Seminari raames lepiti kokku maakonna strateegilised eesmärgid
ning Õiglase ülemineku territoriaalsele kava olulisemad arengusuunad ja tegevused.
Eelneva töö tulemusena keskendub käesolev sekkumine kolmele Ida-Viru-spetsiifilisele
tegevusele:
a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru
maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas).
Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine
põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse-
ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub, kas inimesed
näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal-
ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest
möödapääsmatu;
b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida
neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate
sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Paketi
tulemusel luuakse nö „starditoetus“, mis aitab uuel spetsialistil ennast Ida-Virumaal sisse seada,
mis omakorda teeb uue spetsialisti Ida-Virumaal tööle asumise efektiivsemaks ja produktiivsemaks;
c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille
eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö
tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel.
Toetatavate tegevuste tulemusel on Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenused
paremini integreeritud ning nende kättesaadavus paranenud, samuti sotsiaal- ja tervishoiutöötajate
kvalifikatsioon ja arvukus tõusnud. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.11.2022–31.12.2027.
Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) tegevuste elluviijaks ja peamiseks koordineerijaks on
Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partneriks Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL). IVOLil puudub hetkel pädevus juhtida sotsiaal- ja
tervishoiuarenguid Ida-Virumaa maakonnas, ÕÜFi rahastuse ja TAT tegevuste tulemusena
nimetatud pädevus luuakse. Tänase seisuga kuuluvad kõik Ida-Virumaa omavalitsused IVOLi
koosseisu, seega pädevuse tekitamine IVOLi juurde tagab keskse pädevuse kogu piirkonnas. ÕÜFi
rahastuse järel jätkub IVOL rahastus vastavalt meetme tegevuste läbiviimise käigus KOVide ja
teiste sotsiaal-, tervisevaldkonna organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepetele.
TAT eelarve on kokku 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering 2 142 857 eurot.
2
Toetuse andmise aluseks on ÕÜF eesmärgid, sealhulgas kliimaneutraalsele ringmajandusele
üleminekust tulenevate sotsiaalmajanduslike probleemidega toimetuleku toetamine.
TAT eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva
(tel 6269 219,
[email protected]), nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia
Taevere (tel 626 9131,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
TAT ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses.
II Eelnõu sisu
ÕÜF vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 4 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
ÜSS § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete nimekirja kohaselt on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ÕÜFist rahastatavale prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“
meetmele 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal“ (edaspidi meede).
Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja
meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme
rakendamiseks TAT-d.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,
tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukava eesmärkidega ja rakendamise tingimusi.
TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS § 10 lõigete 2 ja
4 alusel.
TAT sisaldab 11 punkti:
1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja
valdkondlike arengukavadega“;
2. punkt „Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused “;
3. punkt „Näitajad“;
4. punkt „Tegevuste eelarve“;
5. punkt „Kulude abikõlblikkus“;
6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;
7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“;
8. punkt „Aruandlus“;
9. punkt „TAT muutmine“;
10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;
11. punkt „Vaiete lahendamine“.
3
Punkt 1. „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035 ja
valdkondlike arengukavadega“
Punktis kirjeldatakse meetme reguleerimisala, TAT eesmärgid ning seosed „Eesti 2035“ sihtide ja
aluspõhimõtetega.
„Eesti 2035“ indikaatoritesse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks" ning "Hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik" panustatakse TAT tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni
suurendamine“ (punkt 2.2.) alategevusega (vastavalt TAT lisa 1 tegevuskava 2.2.3), millega
luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel
põhinev jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja
võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist. Sealhulgas arvestatakse iga kohaliku
omavalitsuse eripära (näiteks riigikeeleoskuse taset, rahvastiku koosseisu ning paiknemist)
koolituste ja nõustamistegevuste planeerimisel.
Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse
2023-2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse ja rakendatakse rätseplahendusel põhinev, s.t.
Ida-Viru kohalike omavalitsuste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestav ja jätkusuutlik
koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud
edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja
tegevuste paremat sihitamist ja kvaliteeti ning ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat
kasutamist.
Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut,
soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel mõõdetakse „Eesti
2035“ tegevuskava näitajatega: regionaalarengu mõõdikuks püsiva suhtelise vaesuse määr,
soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning ligipääsetavuse
näitaja. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse
ja püsiva suhtelise vaesuse määra vähendamisesse panustatakse Ida Viru omavalitsusüksustele
temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega.
Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse TAT tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOVid peavad eelkõige arvestama enda
teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs kaardistab ka KOV otsustajate,
poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkust, hoiakuid, valmisolekut, ressursse soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks. Koolitatakse Ida-Virumaa 8 omavalitsuse
otsustajaid ja poliitikakujundajaid ning -rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste
edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolise jm tunnustel põhineva
ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja
edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises.
Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult,
sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilooti valitud
arengukavade, programmide, meetmete või õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel.
TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT
sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ja infohommikutel ning muudel üritustel pööratakse
tähelepanu vanemaealistele võrdsete võimaluste tagamisele juurdepääsul informatsioonile, sh
jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele
sobivas tempos.
4
Indikaatorisse "Ligipääsetavuse näitaja" panustatakse läbi TAT eesmärgi, mis on, et inimene saab
temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki
katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada. Eesmärki ellu viies arvestatakse tegevustes, et
sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega või
intellektipuudega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele
oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile.
TAT vajalikkuse põhjendus
Kuigi sotsiaalkaitsesüsteem Eestis tervikuna vajab ümberkorraldusi ja tõhustamist ning paremat
tervishoiuteenustega integreerimist, on Ida-Virumaa probleemid veelgi teravamad nii sealse
sotsiaalmajandusliku olukorra, rahvastiku koosseisu, kohalike omavalitsuste võimekuse ja muude
kultuurilis-ajalooliste põhjuste tõttu. Üleminek kliimaneutraalsusele omab potentsiaali ägestada Ida-
Viru probleemistikku veelgi.
Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on üks eeldusi piirkonna edasisele arengule ning
seeläbi ka oluline element töötleva tööstuse (põlevkivitööstuse) lineaarselt majandusmudelilt edasi
liikumiseks ringmajanduse ärimudelile, sest sellest sõltub, kas inimesed näevad piirkonnas elamise
võimalusi või otsivad neid mujalt, mistõttu on ÕÜF-ist piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse investeerida õiglase ülemineku tagamiseks
möödapääsmatu. Samuti peab arvestama, et üleminekul on mõju ka kohalike omavalitsuste
eelarvetele, sest maksutulud vähenevad, mistõttu on Ida-Virumaal väga oluline tõhustada sotsiaal-
ja tervisteenuste osutamist.
Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris
poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete
hoolduskoormuse vähendamiseks (Rakkerühma_lõpparuanne (elvl.ee)). Ühe olulise suunana toodi
välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse
pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega
välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue
konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva
koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Tihedas
koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi
korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri
piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta
ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste
abivahendite abil.
Ida-Virumaa maakonna heaoluprofiilis on toodud välja maakonna sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna
nõrkused: hoolekandelise abi tagamisel on suured erinevused kättesaadavuse ja kvaliteedi osas,
sotsiaalvaldkonna töötajad ei jõua iga üksiku abivajajani, maakonna sotsiaaltöö koordinaatori või
üksuse puudumine, puuetega inimeste kõrge osakaal ja kasvutendents kõikides vanuserühmades,
omavalitsustel puudub andmete seire abivajajate osas ja võrgustikud on ebaühtlased, teenused on
määratud kättesaadavuse, mitte vajaduspõhisuse järgi. Toetavate teenuste pakkujatel ei jätku
spetsialiste, puudus on eestikeelsetest spetsialistidest, vaimse tervise toetamine on puudulik.
Sestap on oluline tagada sotsiaalvaldkonna arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav
sotsiaalteenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Piirkonnas tuleb
suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel,
suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste
korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu.
5
Punkt 2. „Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused“
Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste
juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija. TAT tegevusi viib ellu
partnerina Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
TAT tegevused (vastavalt rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm) analüüsile) ei kahjusta
oluliselt ühtegi sätestatud keskkonna või sotsiaalset eesmärki. Koolituste ja teadlikkuse tõstmisel
tuleb korduskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et
nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete (mööbel,
puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes tuleb kasutada keskkonnahoidlikkuse
kriteeriumeid.
Hangete läbiviimisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid, mille puhul
hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel
on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Juhul, kui tellitakse trükiseid või muid
paberkandjal olevaid materjale, lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr
35 lisas 4 sätestatud põhimõtetest.
Messidel osalemisel, temaatiliste ürituste ja ümarlaudade korraldamisel lähtutakse võimalusel
keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii jäätmete kogumisel, toitlustamisel, materjalide
(meened, sildid, trükised jms) valikul, transpordi korraldamisel (võimalusel tagatakse osalemine
distantsilt), energiakasutuses ning infovahetuse puhul. Kõik sündmused on ligipääsetavad kõigile
sihtrühmadele.
Nii olemasolevate kui uute infotehnoloogiliste teenuste arendamisel seatakse eesmärgiks
sihtrühmadele võimalikult tõhusa ja tervikliku teabe kättesaadavuse tagamine. Hõlbustatakse
ettevõtjate ja töötajate suhtlust riigiga, tagatakse riigiasutuste omavaheline automaatne
andmevahetus, andmete ja infovahetuse turvalisus ning panustatakse teadlikkuse suurenemisele
olemasolevast teenusest, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues
võimalused andmevahetuseks erinevate osapooltega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja
kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist.
TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste
rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Seeläbi ei ole võimalik ka
kedagi eeltoodud kriteeriumite tõttu diskrimineerida või panna teiste osalejatega võrreldes
eelisseisundisse. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse
infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale vene keeles.
Punkt 2.1. „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ raames toetatakse
integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist, pakkumist ja kättesaadavuse parendamist
Ida-Viru maakonnas.
Sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada
nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks
koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel, mis toetaks piirkonna
sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panustada seeläbi õiglase
ülemineku protsessi Ida-Virumaal. See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest
kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda
võiks kahjustada (nt kui inimese on terviserike, siis pärast meditsiinilist sekkumist suunatakse talle
kohe sobivad sotsiaalteenused, mitte ta ei pea neid hakkama ise otsima).
Piirkonnas tuleb suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste
ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele
kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse
6
võimekuse kasvu. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele
koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning
hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on sotsiaal-, tervishoiu- ja
haridusvaldkonna töötajad, kelle ülesandeks on lastega perede toetamine. Kokku on planeeritud
koolitata 2022-2023 a 70 erivaldkonna spetsialisti. Koolitused toimuvad iga aastaselt vastavalt
vajadusele.
Punkt 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“. Antud tegevusega toetatakse
piirkonnas töötavate tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajate teadmiste, oskuste
parandamist ja motivatsioonipaketi väljatöötamist piirkonda tööle tulevatele spetsialistidele, et
tagada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning perede teenuste tagamise
võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Töötatakse välja ja lepitakse kokku tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, et soodustada nende tööle
tulemist Ida-Viru maakonda, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud
keeruliseks. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna spetsialistidele koolitusi,
õpetatakse täiendavaid erioskusi ning nõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi
teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks. Tegevuse sihtgrupiks
on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad (sh lastekaitse ja laste hoolekande),
vastavad ametnikud kohalikest omavalitsustest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu
pööratakse teenustele, mille osutamiseks vajalike kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa
piirkonnas keeruline või töötajaid puudu.
Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajatele ja poliitikakujundajatele luuakse jätkusuutlik koolitus-,
nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes.
Punkt 2.3 „Innovatsiooni- ja arendustoetuste arendamine“. Elluviija ja partneri koostöös viiakse
läbi ideekorje, et välja töötada kriteeriumid ja tingimused, et toetada Ida-Virumaal innovatsiooni
kaasamist ja integreerimist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamise ja pakkumise
projektidesse ning see läbi panustada poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmisse. See tähendab
vastavalt väljakutsetele nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna, kui uute tehnoloogiate, platvormide jne rakendamist, nagu nt.
innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning
teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning
rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Tulenevalt ideekorje tulemustest töötab
rakendusasutus vajadusel välja toetuse andmise tingimuste määruse vastavalt ÜM §-le 41, sh
muudetakse käesolevat TAT käskkirja eelarvet, et nimetatud taotlusvoor läbi viia.
Punkt 2.4 „Riigiabi“
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk
(6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi
ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Otsustamaks, kas antud tegevuse osas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab
kõigile neljale järgmisele tingimusele:
- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
- abimeede annab eelise abi saajale;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
EL-i vahenditest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud
abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Abi valikuline iseloom on tingimus, mis
7
eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et
valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi
käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel
põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabi
kavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele)
või teatud sektori ettevõtjatele.
TAT raames kasutatava ja antava toetuse näol on tegemist riigi ressurssidega, seega esimene
kriteerium on täidetud.
Teiseks olulise komponendina tuleb teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja.
Riigiabi kontekstis tuleb lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt
majandustegevusega; seda eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida
vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetuse
elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ja partner Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit TAT raames seda ei tee, seega ei saa nende tegevust lugeda
majandustegevuseks. Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, mis kujutab endast
Sotsiaalministeeriumi põhitegevusi ning IVOL põhikirja kohaseid avaliku sektori ülesandeid
tulenevalt põhikirja § 4 punktis 16 sätestatud eesmärgist osaleda ning olla algatajaks ja partneriks
maakonna huvidele vastavates rahvusvahelistes projektides ja § 5 punktis 4 toodud õigust sõlmida
lepinguid nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega, osaleda liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikes
ühendustes, organisatsioonides, projektides ja programmides.
Tegevuste elluviimiseks IVOL teenuseid ise ei osuta ja ostab vajaliku teenuse sisse. Teenust sisse
ostes on IVOL kohustatud järgima riigihangete seadust ja sealhulgas lähtuma ka keskkonnahoidlike
riigihangete nõuetest. Vastavalt riigihangete seadusele (§ 5 lg 2 punkt 2) on kohaliku omavalitsuse
üksuste ühendus avaliku sektori hankija ja neile kohaldub riigihangete seaduses sätestatud kord.
IVOL on vastavalt põhikirjale Ida-Viru maakonna valdade ja linnade vabatahtlik ühendus,
maakondlik kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Sotsiaalministeerium, omades eelnevat kogemust
toetuse saaja ja elluviijana, kontrollib elluviija tegevuste üldjuhina kõikide läbiviidavate riigihangete
sisu ja vastavust riigihangete seadusele. Kõik riigihankes osalevad teenuse osutajad pakuvad
teenust turuhinnaga ning ei saa seetõttu eelist.
TAT tegevuses 2.3 raames viiakse läbi ideekorje, et välja töötada kriteeriumid ja tingimused
toetamaks Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamise ja pakkumiste ning
poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmise projekte. Tulenevalt ideekorje tulemustest töötatakse
vajadusel välja ÜM § 41 kohane TAT määrus toetuste andmiseks.
Punkt 3. “Näitajad“
Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt,
kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja,
nende algtasemed, sihttasemed aastateks 2024 ja 2027. TAT panustab otseselt meetmete
nimekirja väljundnäitajasse, milleks on „Osaluskordade arv“, ning tulemusnäitajatesse, milleks on
„Inimeste osakaal, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud või saanud vastava tunnistuse koolituse
läbimise ees“.
Punkt 4. „Tegevuste eelarve“
TAT eelarve on 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering 2 142 857 eurot. Aastate ja tegevuste kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 2
finantsplaanis ja selle kasutamist on selgitatud lisas 3.
8
Punkt 5. „Kulude abikõlblikkus“
Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude, määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused” (edaspidi ühendmäärus).
Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh väliskoolituse ja -lähetuse
kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa
Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest.
Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatavad nö toetavaid tegevused nagu näiteks
meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad, konverentsid jne osaletakse vastavalt vajadusele
temaatilistel koolitustel/konverentsidel/koostöökohtumisel (sh välismaal) jne.
Erinevate tegevuste k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks läbi
viidavad/korraldatud erinevaid meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevused ja üritused (nt
sisuturundusartiklite avaldamine, juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse
kasutamine, reklaam-meenete tellimine, meediastrateegiate ja –kampaaniate loomine ja läbiviimise
hankimine jms). Tegevuste ellu viimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud.
Kaudsed kulud on abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse
määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜle kaudsete kulude kuludokumente, kulude
tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei
kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus.
Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega
raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud
moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest.
Punkt 6. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“
Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, va kaudsete kulude
hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord
kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.
Punkt 7. „Elluviija ja partneri kohustused“
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ja partnerile ühendmääruse §-des 10–11 sätestatud
kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisel ning
avalikkuse teavitamisel tuleb mõlematel järgida Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54
„Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid.
RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e
eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 15. oktoobriks. RA nõudmisel on TAT elluviija
kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on
vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-
le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate
meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini
kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse
korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.
Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal
tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud
9
prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta
kohta.
Partneril tuleb esitada elluviijale enne TAT-st rahastatavate riigihangete algamist riigihanke
alusdokumendid ja enne hankelepingu muutmist muudatuse eelnõu. Elluviija omakorda esitab
dokumendid RÜ-le eelnõustamiseks.
On oluline rõhutada, et ka ÕÜFist rahastatud tegevustes tuleb osalejate kohta koguda nõutavad
andmed vastavalt ÜSS-i § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel,
mida tuleb esitada koos aruandega.
Kui IVOL rikub TATst tulenevat kohustust (nt riigihanke läbiviimisel esineb viga) ning selle alusel
teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, mille tulemusel partneri (IVOL) rikkumisega soetud kulu
katteks ei anta toetust või tuleb toetus tagasi maksta, on SoMil õigus IVOLilt tagasi nõuda vastav
summa RÜ otsusest lähtuvalt.
Punkt 8. „Aruandlus“
Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning aruannetes
puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad
jälgida TAT tegevuste edenemist ning tulemuste täitmist ja võimaldavad vajadusel tähelepanu
juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.
Punkt 9. „TAT muutmine“
Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja
aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT
muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat
halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades
sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi
kaalutud.
TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab
selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik korraldab RA TAT muutmise.
RA-l on õigus TAT-i muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT partneril
ja elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT
finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste
vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide
täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt
vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud.
Punkt 10. punkt “Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord”
Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.
Punkt 11. punkt “Vaiete lahendamine”
Nimetatakse RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
10
1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF);
3) Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja
puuetega inimeste konventsiooni väärtustega.
IV TAT mõjud
Käesoleva TAT raames elluviidavad tegevused täiendavad perioodi 2014-2020 TATist „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ läbi viidud Ida-Virumaa arendusprogrammi (Hoolekanne
Ida-Viru maakonnas | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) ning loovad sooduspinnase seniste
arenduste jätkumiseks. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad
Eestis kõige enam Ida-Virumaad ja keskustest kaugemaid piirkondi. Toetatavad tegevused
panustavad kliimaneutraalsele ringmajandusele ülemineku protsessis tekkivate
sotsiaalprobleemidega (tööpuudus, ümberõppe vajadus) toimetulekusse. Tegevuste raames
toetatakse piirkonnaülese tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande kompetentsi loomist piirkondlikkusse
omavalitsuste liitu selleks, et projekti raames elluviidavad tegevused lähtuksid eelkõige piirkondlike
kohalike omavalitsuste ja kogukondade vajadustest ning kindlustaksid tegevuste ja struktuuride
jätkusuutlikkuse ka peale projekti lõppemist.
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal mõjutab
omakorda piirkonda ühtse ja kvaliteetse piirkondliku tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toe pakkumise
tekkimist. Paindlikud ja uuenduslikud lahendused ning motivatsioonipaketi loomine avaldavad
positiivset mõju piirkonna sotsiaalmajandusliku arengule ja inimväärse elukeskkonna tekkele ning
soodustab spetsialiste valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.
TAT tegevused panustavad regionaalarengusse. Tegevuste eesmärgiks on tagada Ida-Virumaa
maakonnas sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav
teenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel,
mis toetaks piirkonna sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning
panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. Inimesekeskse abi korraldamiseks
rakendatakse üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit, samas arvestades
piirkondlike eripärasid. TAT raames on planeeritud arendada valdkondade ja üksikjuhtumite ülest
võrgustikutööd ning kaardistada piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama
teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
Ida-Virumaa omavalitsustel puudub andmete seire abivajajate osas ja võrgustikud on ebaühtlased,
teenused on määratud kättesaadavuse, mitte vajaduspõhisuse järgi. Toetavate teenuste pakkujatel
ei jätku spetsialiste, puudus on eestikeelsetest spetsialistidest, vaimse tervise toetamine on
puudulik. TAT raames on planeeritud toetada KOV-ide juhtimise ja institutsionaalse võimekuse
kasvu. TAT tegevustega tagatakse nii täna süsteemis töötavatele ligipääs uutele
võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning
metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.
Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse
täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste
kvaliteedi tõstmiseks.
TAT raames teadmiste, oskuste ja motivatsioonipaketi loomine toetab piirkonda tööle tulevaid
tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajaid, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis
olevate laste ning perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Luuakse tervishoius
11
ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, et nad valiks oma
karjäärikohaks Ida-Viru maakonna. Planeeritud tegevustega pakutakse sotsiaal- ja tervishoiu
valdkonna spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna
lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute
töötajate leidmiseks. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille kvalifitseeritud töötajate leidmine
on Ida-Virumaa maakonnas keeruline või töötajaid puudu.
Planeeritud tegevustega luuakse innovatsiooni- ja arendusfond Ida-Virumaal sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ning pakkumiseks ning poliitikakujundamise kvaliteedi
tõstmiseks.
TAT toetab suhtlemisvõimaluste ja andmete kättesaadavuse paranemist. TAT ühe tegevusena on
planeeritud innovatsiooni- ja arendusfondi loomine Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna
teenuste arendamiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele, kui uute tehnoloogiate, platvormide jne rakendamist
nagu nt. innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning
teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning
rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas.
Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike
meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul kliimaneutraalsele majandusele on maksimaalsel
võimalikul määral tagatud elanike, kohalike omavalitsuste ja riigi heaolu säilimine ning ettevõtjatele
tagatud avaliku sektori tugi üleminekust tulenevate uute ärivõimaluste leidmisel ja rakendamisel.
Ülemineku protsessiga seoses Ida-Virumaal on vajalik arvestada mh järgnevate tõenäoliste
mõjuvaldkondadega:
- mõju piirkonna elanike sotsiaalsele kindlustundele, rahulolule;
- mõju piirkonna elanike rändeotsustele;
- mõju lõimumisele ning sotsiaalsele kaasatusel.
TAT tegevustega on planeeritud tagada Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja lõimimise paranemine ning läbi koolituste piirkonna KOV personali, sotsiaal- ja
tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle
tulevatele sotsiaal- ja tervisevaldkonna töötajatele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT tegevuste elluviija on SOM ja partner IVOL, kes vastutab kogutavate andmete puhul
andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele
(isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused),
tagades ka andmete kaitse ja turvalisuse.
Käesoleva TAT-i alla kuuluvaid tegevusi täpsustatakse järgmistel aastatel TAT lisaks olevas
aastapõhises tegevuskavas ning käesolev TAT annab tegevustele vaid üldraami. Tegevuste
täpsustumisel hinnatakse, kas tegemist on isikuandmete töötlemisega ja kui on, siis määratletakse
nende töötlemise alused ja andmekoosseis TAT aasta-põhise tegevuste kirjelduse juures.
TAT tegevuste seotus isikuandmetöötlusega, mida saab käesoleval hetkel tuvastada, arvestades
TATga kavandatud tegevusi on järgmine:
1) tegevuse 2.1.1 raames isikuandmete kogumist ja töötlust ei toimu, sest tegevuse raames
hinnatakse Ida-Virumaa omavalitsusi küpsusmudeliga (SCIROCCO), et tuvastada, kui valmis on
KOV liikuma sotsiaal- ja tervishoiuteenuste parema koordineerimise ja integreerituse suunas. Peale
hindamist töötatakse välja vastava KOV koordinatsioonimudel (üksikjuhtumiplaani koostamiseks ja
teenuste koordineeritud osutamiseks, isikustatud teenuseid tegevuse raames ei osutata);
2) tegevuse 2.1.2–2.1.4 ja 2.2.1–2.2.3 raames toimuvad koolitused, arutelud ja infopäevad, mis on
suunatud KOV ja sotsiaalhoolekande- ning tervishoiutöötajatele. Puutumus isikuandmetega
seisneb koolituse/infopäeva/arutelu läbiviija poolt koolitustel osalejate kohta isikuandmete
12
kogumises ÜSS § 19 lg 3 alusel, koolitusel osalemiseks ja osalemiseks vajalike andmete
töötlemiseks annab inimene nõusoleku.
3) tegevuse 2.1.3 raames tuvastatakse statistilise teabena (mudeli rakendamise kordade number),
kas toimub ka koordinatsioonimudeli rakendamine (juhtumikorralduste käigus suunatakse
kompleksvajadusega inimesed saama sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mida rahastatakse kohaliku
omavalitsuse või riigi eelarvest; teenust saavate inimeste andmeid töötlevad tervishoiu- ja
sotsiaalteenuse osutajad vastavale teenusele kohalduvale õigusaktile), teenuse saajate
isikuandmeid TAT raames ei koguta ega töödelda;
4) tegevuse 2.3 raames isikuandmeid ei koguta ega töödelda, sest IVOLi algatusel toimub üksnes
ideekorje ja analüüs rahastamist vajavatest tegevustest, et parandada ja arendada Ida-Virumaa
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavust ning tõsta poliitikakujundamise kvaliteeti.
IVOL teavitab oma kodulehel sihtrühma (KOVe, sotsiaalteenuse ja tervishoiuteenuse osutajaid)
tegevustes (koolitustele, seminaridel, aruteludel, infopäevadel) osalemise võimalustest.
TAT tegevuste aruandluseks ehk toetuse kasumise tõendamiseks peavad ühendmääruse § 10
lõike 1 punkti 5 alusel TAT elluviijad (sh partnerid) koguma tegevustes osalejate (koolitusel,
seminaril, arutelul) osaleja ÜSS2021_2027 § 19 lõike 3 (viitab EL määruse vastavale sättele)
kohaseid andmeid. Nimetatud andmete põhjal koondatava statistilise info põhjal teeb Euroopa
Komisjon liikmesriikide ülest statistikat OÜF tegevuste kohta. Sihtrühma kuulumise tuvastamiseks
kogub IVOL järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoha omavalitsusüksus, e-
postiaadress ja tööandja nimi.
Inimene osaledes tegevuses (koolitus, seminar, infopäev) annab tegevusse sisenemiseks
nõusoleku, kus teda informeeritakse ka tegevuste läbiviimiseks vajalike andmete kogumisest.
Tegevustes osalev sihtrühm osaleb nendes oma töö raames.
Kontaktandmeid kasutavad partner ja elluviija ka selleks, et saata osalejatele infot ürituste
toimumise kohta ning peale üritust materjalide saatmiseks ja tagasiside saamiseks.
IVOL ostab koolituste läbiviimise hankega. IVOL sõlmib seega hanke võitjaga lepingu, mille alusel
on koolituse läbiviijal õigus saada sihtrühma kohta teavet, mis on vajalik hankijal (IVOL)
ÜSS2021_2027 § 19 lg 3 nimetatud andmete kogumiseks ja koolitustel osalevad sihtrühma
tuvastamiseks. Vastavat andmetöötlust täpsustatakse hankedokumentides või mõnes muus
asjakohases dokumendis.
Partneri ja elluviija infosüsteemis säilitatakse tegevuses osalemise andmeid vastavalt
ÜSS2021_2027 §-st 18 2035. aasta lõpuni. Säilitatakse vaid allkirjalehte, kus on eesnimi,
perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Säilitamistähtaeg tuleneb eelviidatud korrast,
(arvestades, et TAT abikõlblikkuse periood kestab 2027. a lõpuni ja ühendmääruse 26 lõike 1
kohaselt teeb rakendusüksus TAT-le viimase makse 30. märtsil 2030, millise aasta lõpust algab
viie aastane säilitamisaeg).
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
Projekti (TAT käskkiri tervikuna on üks projekt) tegevuste valikul lähtuti ühtekuuluvuspoliitka 2021-
2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Planeeritud tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad ühendmääruse § 7-le:
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
13
TAT projekt on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärgiga 2 „Tööturg ja tööelu“
tegevussuuna „Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ning tasakaalustatud regionaalse arengu
saavutamine“ eesmärgiga:
arendada tööturumeetmeid, mis soodustavad eri piirkondade tööjõu aktiivsust, tööjõu geograafilist
mobiilsust, muutustega toimetulekut ja uute oskuste omandamist.
Planeeritud tegevustega (suurendades koostööd valdkondade vahel, koolitades spetsialiste,
motiveerides spetsialiste piirkonda tööle asuma, arendades innovaatilisi lahendusi teenuste
kättesaadavuse parandamiseks) toetatakse piirkonnas fossiilse kütuse tootmisest
üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude
leevendamist ning töötatakse Ida-Virumaa jaoks välja ja viiakse ellu teenuste ja investeeringute
pakett, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse üksustel muudatustest
kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele.
Mõju rakenduskava erieesmärki „Õiglane üleminek“ ja meetme eesmärkidesse ning näitajatesse
on näidatud vastavalt TAT punktides 1 ja 3 ning seletuskirja I peatükis ja II peatüki punktides 1 ja
3.
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ eesmärgi saavutamisele. Kirjeldus TAT eesmärgist,
vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks tehtavatest tegevustest on esitatud seletuskirja
peatükkides I ja II. TAT kohaselt on tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja
sotsiaalse kaasatuse osakond, kuna omab eelnevat kogemust toetuste elluviijana. IVOL on TAT
raames partner, et planeeritud tegevuste raames omandada võimekus edaspidi analoogseid
tegevusi iseseisvalt rakendada.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas, sh on tegevused
kuluefektiivseim viis tulemuste saavutamiseks. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest
kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult
või töötatakse need ise välja. Tegevuste detailne eelarve kinnitatakse kahe aastaste
tegevuskavadena.
4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia
Projekti elluviijana omab Sotisaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond
piisavat kvalifikatsiooni, kogemusi, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekti elluviimiseks ning
jätkusuutlikkuse tagamiseks, samuti õiguslikku tuge ministeeriumi õigusosakonnas. Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit omandab tegevuste raames SOM juhtimisel ja kaasabil võimekust edaspidi
iseseisvalt Ida-Virumaal ellu viia sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste arendamist. Praeguseks
on moodustatud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu 19.02.2020 otsusega Ida-Viru
maakonna õiglase ülemineku platvorm1. Platvorm on piirkonna ettevõtete ja asutuste esindajates
koosnev koostöökogu, mis töötab läbi erinevad arvamused ning formuleerib ettepanekud õiglase
ülemineku korraldamiseks, mis on sisendiks juhtkomisjonile ning protsessiga seotud
strateegiadokumentide koostajatele riigi ja piirkonna tasandil.
5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
1
Platvormi koostöös osalevad organisatsioonid - Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (ivol.ee)
14
Meede panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Ühiskond - Eesti ühiskond on
hooliv, koostöömeelne ja avatud“, alasihiti „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on
igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk.
Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse
panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.“.
Tegevused läbi valitud näitajate avaldavad mõju horisontaalsetele põhimõtetele (ehk
regionaalarengule ja võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetesse).
Soolise võrdõiguslikkus, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse
panustatakse Ida-Virumaa omavalitsusüksustele temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi
loomisega.
Regionaalse tasakaalustatuse (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem
kättesaadavus) ja KOVide haldus- ja arendusvõimekuse ning autonoomia saavutamist toetavad
kõik planeeritud kolm tegevust. Planeeritud on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste sidusust,
innovatsiooni- ja arendustegevuse soodustamist piirkonnas ning KOV, sotsiaal- ja
tervishoiutöötajate koolitust.
Kliimamuutuste leevendamiseks kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad
sealse põlevkivitööstuse tõttu. Põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate
sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks on planeeritud kavandatud kõigi tegevustega
parandada piirkonnas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja arendust.
VI TAT rakendamine
TAT rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.11.2022.
VII TAT kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu uuesti kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, e-posti teel Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile ning Õiglase
ülemineku juhtkomiteele.
Seletuskirja lisad:
Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa
1
Riskide hindamise tabel – lisa 2
15
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0260 - Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.03.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/767347c8-200c-487e-9d0e-53da3d9d1112
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/767347c8-200c-487e-9d0e-53da3d9d1112?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main