dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal

Rahandusministeerium · 3. märts 2023
Viit
1.1-11/1662-1
Registreeritud
3. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Anu Kikas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
17. märts 2023

Failid

  • 📎1.2-227-1 02.03.2023 Õigusakti eelnõu.asice2357 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 02.03.2023 nr 1.2-2/27-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra käskkirja. Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisad: Lisaadressaadid: Õiglase ülemineku juhtkomitee Euroopa Komisjon EK seirekomisjon Tiia Taevere 6269 131 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 16.02.2023 MINISTRI KÄSKKIRI Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ koos lisadega (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ………..2023 käskkirjaga nr ……… Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2022–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond) Partner Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (Nutika arengu toetamise osakond) Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus SISUKORD 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035 JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA“ ....................................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED, EESMÄRK, ELLUVIIMISE AEG, ELLUVIIJA JA TULEMUSED .................................................................................................................................... 4 2.1. INTEGREERITUD SOTSIAAL- JA TERVISHOIUTEENUSTE ARENDAMINE ...............................................4 2.2. TEADMISTE, OSKUSTE JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMINE ..............................................................5 2.3. INNOVATSIOONI- JA ARENDUSTOETUSTE ARENDAMINE ....................................................................6 2.4. RIIGIABI ...............................................................................................................................................6 3. NÄITAJAD .................................................................................................................................... 7 4. TEGEVUSTE EELARVE ............................................................................................................. 7 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ....................................................................................................... 8 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ..................................................................... 8 7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................. 8 8. ARUANDLUS ............................................................................................................................... 9 9. TAT MUUTMINE ........................................................................................................................ 10 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ........................................... 11 11. VAIETE LAHENDAMINE ........................................................................................................ 11 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035 ja valdkondlike arengukavadega“ Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ (edaspidi meede) samanimelise rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“, prioriteediga 10 ja ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Sotsiaalhoolekande programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetatavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ elluviimist. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. TAT panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Ühiskond - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“ saavutamisse. Kõik tegevused on suunatud Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavuse parandamisele (suurendades koostööd valdkondade vahel, koolitades spetsialiste, motiveerides spetsialiste piirkonda tööle asuma, arendades innovaatilisi lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks). Tegevuste elluviimisel kaasatakse kõiki piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna inimesi, sh kolmandat sektorit. „Eesti 2035“ näeb ette, et rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ning tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu-Eestit ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemine, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega, vähendab piirkondade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning toetab maaelu. Ida-Virumaal elab suhtelises vaesuses ligi 30,7% elanikkonnast ja tööpuudus on Eesti kõrgeim 8,7%, kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad sealse põlevkivitööstuse tõttu. Et loobuda elektri tootmisel põlevkivist ja põlevkiviõli kui fossiilse kütuse tootmisest toetame üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamist ning töötame Ida-Virumaa jaoks välja ja viime ellu teenuste ja investeeringute paketi, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele. 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega: regionaalarengu mõõdikuks püsiva suhtelise vaesuse määr, soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning ligipääsetavuse näitaja. Soolise võrdõiguslikkus, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse panustatakse Ida Viru omavalitsusüksustele temaatilise koolitus- , nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega. 1.1.2. Heaolu arengukava 2023–2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamiseks tuleb Ida-Virumaal suurendada kaasaegseid tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu mobiilsust toetavate nõustamiste, täiend- ja ümberõppe ning muude toetuste kaudu. 2. Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partnerina viib tegevusi ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2022–31.12.2027. Aasta tegevuste täpsem kirjeldus (kumulatiivsena) ning väljundnäitajad on TAT lisas 1. 2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi valdkonna vahel, mis toetaks maakonna sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamist, et kompleksvajadusega inimene saaks vajalikud teenused (sotsiaal-, tervishoiu- ja muud teenused) kätte ühest kohast nii, et erinevate valdkondade teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada. 2.1.2. Tegevused Tegevuste elluviimisel suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, siis pärast meditsiinilist sekkumist suunatakse ta kohe, kas tervishoiuteenuse osutaja (haigla, üldarstiabi) või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt (vastavalt juhtumi algatajale) sobivatele sotsiaal- või tervishoiu teenustele, nii et ta ei pea neid hakkama ise otsima. Kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi hinnatakse küpsusmudeliga (SCIROCCO) selleks, et mõista, kui valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. Peale hindamist töötatakse välja koordinatsioonimudel. Koordinatsioonimudeli eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondade ülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest süsteemidest. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamiste korraldamist, valdkondade ülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid ning, millist tuge vajab piirkond riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajadusel lisatakse uusi, või kohandatakse muutmist vajavad tööprotsessid ja -praktikad. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on arendatud välja valdkondade ja üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö ning kaardistatud piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus on suunatud kompleksvajadusega inimesed saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm KOV ja sotsiaalhoolekande- ning tervishoiutöötajad 2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine Kliimaneutraalsusele üleminekul võib eeldada, et lisaks muudele piirkonna eripäradele Ida- Virumaal avaldub täiendav negatiivne mõju sotsiaalvaldkonnale. Piirkonna eripäradeks on juba varasemalt olnud tööhõiveprobleemid, suurem hulk sotsiaalmajanduslike raskustega perede osakaal rahvastikust ning eesti keelse inforuumi vähesest tarbimisest tulenev teenuste mahajäämus teistest piirkondadest. Muude sotsiaalvaldkonna teemade kõrval vajab suuremat tähelepanu lastekaitse ja -hoolekanne ning perevägivalla ohvrite kaitse. Seetõttu võib eeldada, et erinevuste suurenemisel muudest piirkondadest, vajab Ida-Virumaa täiendavat tuge selleks, et toetada kogu Ida-Virumaa piirkonna sotsiaal- ja tervishoidu. 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on koostöös erinevate osapooltega välja töötada tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab nii tulevastel kui olemasolevatel spetsialistidel valida oma töö- ja elukohaks Ida-Virumaa. Tagada teadmiste, oskuste suurendamine uutel lisanduvatel töötajatel kohapeal (töökohaõpe). Paketiga tagatakse uutele töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. 2.2.2. Tegevused Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partner-organisatsioonide kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud). Koostöös erinevate osapooltega toimub kohanemisprogrammi koostamine ja motivatsioonipaketi tegevuste kokkuleppimine, mille raames:  pakutakse töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning leitakse lahendused piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks ning seniste hoidmiseks;  luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral põhinev koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist.  toimub erialane keeleõpe (tööpõhine õppe) tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele;  toimub integreerimiskoolitus (Eesti õigussüsteemi/ tervishoiusüsteemi tutvustav koolitus jmt);  töötatakse välja mentorlusprogrammid, sh mentori töö, erialaõppe õppija ja juhendaja toetamiseks;  töötatakse välja stažeerimisprogramm juhendajale/juhendatavale partner tervishoiuasutusse suunamisel. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on motivatsioonipakett ja kohanemisprogramm koostatud ning selle rakendamise tulemusel on tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavad spetsialistid valinud oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad 2.3. Innovatsiooni- ja arendustoetuste arendamine Selgitatakse välja vajadused innovatsiooni- ja arendustegevuste toetamiseks, viiakse läbi ideekorje, et parandada ja arendada Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavust ning tõsta poliitikakujundamise kvaliteeti. 2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on leida lahendused, et toetada KOV-e ja erasektorit (vahetult teenuse osutajaid) Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna teenuste arendamisel ning pakkumisel. 2.3.2. Tegevused Viiakse läbi ideekorje tervise- ja sotsiaalvaldkonnas uudsete lahenduste väljatöötamiseks, vastavalt nende valdkondade väljakutsetele, sealhulgas uute tehnoloogiate arendamiseks ja platvormide rakendamiseks, innovatsiooniprogrammide algatamiseks ja läbiviimiseks, uudsete lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamiseks, teadus- ja arendustegevusteks. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on väljatöötatud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas uudsed lahendused ning rakendatud uued tehnoloogiad. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad 2.4. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad Näitaja nimetus Alg- Vahe- Sihttase Selgitav teave (mõõtühik) tase sihttase (2027) (2024) Meetmete Osaluskordade arv, 0 250 600 Erinevaid koolitusi nimekirja (osaluskordade läbinud inimeste arv. väljund- arv) Näitaja sihttaseme näitaja saavutamisse panustavad kõik TATi tegevused. Loendatakse osaluskordade arvu koolitusel. Üks inimene võib perioodi jooksul osaleda ümber-ja täiendõppe toetamisel korduvalt, mistõttu sihttaseme määratlemisel ei loeta unikaalseid isikuid (loendatakse täidetud koolitus- või tegevuskohti). Andmek orje osalejate kohta toimub lisaks osaluskordade lugemisele. Meetmete Inimeste osakaal, 0 Ei 90 Koolituse edukalt nimekirja kelle kohaldu läbinute osakaal. tulemus- kvalifikatsiooni tase Näitaja sihttaseme näitaja on tõusnud või saavutamisse saanud vastava panustavad kõik TATi tunnistuse tegevused. koolituse läbimise Loendatakse ees (%) unikaalseid isikuid, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud (saanud vastava tunnistuse koolituse läbimise eest). 4. Tegevuste eelarve Summa Osakaal 1 ÕÜFi toetus 5 000 000 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 2 142 857 30% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 7 142 857 100% Tegevuste eelarve aastate lõikes on TAT lisas 2. 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudsed kulud on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud (TAT lisad 2 ja 3), muu hulgas: 5.3.1 riigihangete läbiviimise kulud; 5.3.2 väliskoolituste ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest; 5.3.3 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja sarnaste ürituste kulud; 5.3.4 tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud; 5.3.5 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud; 5.3.6 infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud hoolduskulu. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse maksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2 Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.4. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 6.5. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning TAT-s kehtestatud kohustusi. 7.2. Elluviija on kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.3.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.3.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 elluviija esitab partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne sõlmimist RÜle eelnõustamiseks. 7.3 Partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviijale ettepaneku TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) jooksva aasta 15. oktoobriks; 7.3.2 esitama elluviijale lisa 1 ja 2 muudatuste ettepanekud; 7.3.3 esitama elluviijale TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.3.4 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihangete läbiviimist; 7.3.5 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks: 7.3.5.1 teavitama 13 tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama RÜ-l juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.3.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kaheksa tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.3.5.3 edastama riigihankelepingu muudatused kaheksa tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.3.6 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga; 7.3.7 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, 60 kalendripäeva jooksul. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga, vajadusel rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜle e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.3. Elluviija esitab RÜle e-toetuse keskkonna kaudu koos lõpparuandega info horisontaalsetesse põhimõtetesse panustanud tegevuste kohta. 8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.5. RÜ kontrollib 10 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas see on nõuetekohaselt täidetud. 8.6. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks. 8.7. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist; 9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab partner viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras. Lisad: 1) lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“; 2) lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“; 3) lisa 3 „TAT finantsplaani ja eelarve selgitus“. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ………………….2023. a käskkirja nr … “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.11.2022–31.12.2023 Tegevus 2.1 Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Alategevus 2.1.1. SCIROCCO hindamine. Kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi hinnatakse SCIROCCO küpsusmudeliga selleks, et mõista, kui valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas ning mõne aja möödudes uuesti hinnata, kuidas valmisolek ja olukord on muutunud. Hindamise eesmärk on välja selgitada teenuste osutamise senise süsteemi ulatuslikuma integreerimisega kaasnevad mitmetasandilised muudatused. Olemasolevad rollid tuleb ümber mõtestada ja vajadusel lisada uusi, kohandamist võivad vajada tööprotsessid ja -praktikad. Välja tuleb töötada lahendused, mis toetaksid koostööd ja infovahetust nii meeskondade sees kui ka nende üleselt. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Scirocco hindamise hanke 01.01.2023–31.12.2024 01.01.2023-30.04.2023 ette valmistamine Scrirocco hindamise teostaja 01.01.2023–31.12.2024 01.05.2023-31.08.2023 leidmine ja lepingu sõlmimine Ida-Virumaa omavalitsuste 01.01.2023–31.12.2024 01.09.2023-31.12.2023 hindamine Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus nimetus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundnäitaja Scirocco 0 1 Tegevuse tulemusel on hindamine on kaardistatud tehtud kitsaskohad ja välja töötatud lahendused. Muutuste analüüsimiseks viiakse läbi teine hindamine aasta pärast esimest hindamist Alategevus 2.1.2 Piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine. Koordinatsioonimudeli väljatöötamine, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kitsaskohtade kaardistus 01.01.2023–31.12.2027 01.01.2023-30.04.2023 Inimesekeskse hoolekande- 01.01.2023–31.12.2027 01.05.2023-01.08.2023 ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kohandamine arvestades Ida-Virumaa spetsiifikat Koordinatsioonimudeli 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.08.2023 tutvustus Koordinatsioonimudeliga 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.12.2023 seotud koolitused Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2027) aastal (2022) Väljundnäitaja Inimesekeskne - 1 Teine hindamine hoolekande- ja võiks olla aasta tervishoiusüsteemi pärast esimest, et koordinatsioonimudel oleks mõistlik aeg on väljatöötatud ja muutusi analüüsida. kohandatud Ida- Virumaa maakonna jaoks Alategevus 2.1.3. Hooldus koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondade ülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused. Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondade ülese juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hooldus 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.12.2023 koordinatsioonimudeliga seotud koolitused. Hooldus 01.01.2023–31.12.2027 01.09.2023-31.12.2023 koordinatsioonimudeli rakendamine arvestades Ida-Virumaa maakonna spetsiifikat Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2027) aastal (2022) Väljundnäitaja Hooldus 0 1 . Koordinatsioonimudel on võetud rakendusse Ida- Virumaa maakonnas. Alategevus 2.1.4 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine ja parandamine. Antud tegevusega tagatakse sotsiaalsüsteemis ja tervisevaldkonnas töötavatele spetsialistidele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna töötajad, kelle ülesandeks on lastega perede toetamine. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Vajalike koolituste 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-31.01.2023 kaardistamine Koolitusprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2023-30.04.2023 kokkupanek Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.05.2023-31.12.2023 Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus nimetus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundnäitaja Koolitatud 0 40 Koolitused toimuvad iga spetsialistide aastaselt vastaval arv. vajadusele Tegevus 2.2 Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine Alategevus 2.2.1 Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervisevaldkonna töötajatele Tegevuse eesmärk on koostöös partneriga välja töötada tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab spetsialisti valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna, sh kohanemisprogramm Ida-Virumaa maakonda elama tulevatele tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kitsaskohtade kaardistamine. 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-28.02.2023 Teavitustegevused ja valdkonna organisatsioonide kaasamine (nt infopäevad, töölauad, arutelud) Motivatsioonipaketi 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2023-31.05.2023 põhimõtete koostamine. Motivatsioonipaketi/programmi 01.11.2022–31.12.2027 01.04.2023-31.08.2023 täiendamine (motivatsioonipaketi tutvustuste ja rakendamise käigus esitatud parandusettepanekutest lähtuvalt ). Kohanemisprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.07.2023-31.12.2023 koostamine ja motivatsioonipaketi tegevuste kokkuleppimine koostöös valdkonna organisatsioonidega (nt. • lähtetoetus tööle asumisel Ida- Virumaa tervishoiuasutustesse; • eluasemetoetus residentidele, praktikantidele residentuuritsükli, praktika läbimisel sotsiaal- ja tervishoiuasutuses; • sõidutoetus pendelmigratsiooni töötajatele; • erialase keeleõppe toetus ( hooldajad, õed, arstid jne); • erialaõppe toetus (stipendiumid, õppetoetused); • stažeerimistoetus juhendajale/juhendatavale /sõidutoetus, eluasemetoetus/ partnertervishoiuasutusse suunamisel)). Tegevuste kokkuvõte ja 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2023-31.12.2023 analüüs, jätkutegevuste planeerimine. Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundnäitaja Motivatsioonipakett 0 1 Koolitused piirkonda tööle tulevatele toimuvad iga sotsiaal- ja aastaselt tervisevaldkonnavaldkonna vastaval töötajatele on loodud vajadusele Alategevus 2.2.2 Sotsiaal-, ja tervisevaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele Tegevuse käigus koostöös erinevate osapooltega töötatakse välja tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas uutele tööle tulevatele spetsialistidele koolituspakett (sh tööpõhine õpe), mis soodustab spetsialisti valima oma töökohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse sihtgrupiks on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad (sh lastekaitse ja hoolekande), vastavad ametnikud kohalikest omavalitsustest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa maakonnas keeruline või täitsa puudulik. Toetatakse teadmiste, oskuste tekkimist piirkonda tööle tulevatele tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajatele, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal ja tervishoius tulevatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Vajalike koolituste 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-01.03.2023 kaardistamine Koolitusprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.03.2023-31.08.2023 kokkupanek Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.09.2023-31.12.2023 Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus nimetus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundnäitaja Koolitatud 0 10 Koolitused toimuvad iga spetsialistide aastaselt vastaval arv. vajadusele Alategevus 2.2.3 Luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhinev jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist. Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse 2023–2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse ja rakendatakse rätseplahendusel põhinev, Ida-Viru kohalike omavalitsuste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestav ja jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja tegevuste paremat sihistamist ja kvaliteeti ning ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat kasutamist. Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOVid peavad eelkõige arvestama enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs kaardistab ka KOV otsustajate, poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkust, hoiakuid, valmisolekut, ressursse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks. Koolitatakse Ida-Virumaa kaheksa omavalitsuse otsustajaid ja poliitikakujundajaid ning - rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolise jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises. Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult, sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilooti valitud arengukavade, programmide, meetmete või õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Olukorra kaardistus (sh KOV 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-31.01.2023 ja valdkonna organisatsioonide kaasamine) ja analüüsi ettevalmistus. Analüüsi läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.02.2023-01.04.2023 Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.04.2023-30.05.2023 Kaasamisüritused ja 01.11.2022–31.12.2027 analüüsitulemuste valideerimine KOV esindajatega. Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023 (toimuvad kõikides KOVides) Nõustamistegevused 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023 Juhendite, õppematerjalide 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023 jms loomine (algselt koolitus- nõustamine-abimaterjal) Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus nimetus tegevuskava (2023) aastal (2022) Väljundnäitaja Koolitatud 0 25 Koolitused toimuvad iga spetsialistide aastaselt vastaval arv. vajadusele Tegevus 2.3 Innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamine Korraldatakse innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamiseks ideekorje Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakkumiseks ning poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele, kui uute tehnoloogiate, platvormide rakendamist, innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Innovatsiooni- ja 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-28.02.2023 arendustoetuse arendamise ettevalmistamine Innovatsiooni- ja 01.01.2023–31.12.2027 01.03.2023-31.12.2023 arendusvooru ideekorje läbiviimine Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …….. 2023. a käskkirjaga nr … “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 3 TAT „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- Virumaal“ 2022.–2023. aasta eelarve selgitus Selgitus hõlmab TAT elluviija ja partneri tegevuste eelarveid aastateks 2022–2023. Numeratsioon on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarveaastas nimetatud summad ja nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed, arvestatakse lisas 1 kirjeldatud tegevustega ja lisas 2 eelarve üldise jaotusega. TAT 2022-2023 eelarve kokku 2 096 492,92. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2022–2023 on 2 070 080,80 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ kulusid, tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ kulusid, tegevuse 2.3 „Innovatsiooni- ja arendusfond“ kulusid. 1.1. TAT juhtimiskulud kokku 56 449,60 eurot TAT juhtimiskulud koosnevad elluviija otsestest personalikuludest ja koolitus- ning muude TAT tegevuste arendamisega seotud kuludest. Kokku on personalikulu 62 664,20 eurot ning koolitus- ja muu TAT tegevuste arendusega seotud kulu on 4 000 eurot, viimane kulu sisaldab ka TAT järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud), samuti TAT tegevuste ja vajadusel alategevustega seotud infopäevade ja ümarlaudade korraldamisega. Kulurida Elluviija töötasu 2022 2023 Selgitus 2022.-2023 aastal täiskoormusega brutotöötasu 2800 eurot kuus (12 TAT juhi otsene kuud), millele lisanduvad tööandja 1.1.1 personalikulu 7 492,80 44 956,80 maksud. Koolitus- ja muu TAT tegevuste arenduskulu (sh 1.1.2 lähetuskulu). 1 000 3 000 Kokku 8 492,80 47 956,80 1.2. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine, kulud kokku 804 956,80 eurot. Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL). 1.2.1. Otsene personalikulu kokku 44 956,80 eurot Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ ellu viimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …….. 2023. a käskkirjaga nr … “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 3 Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus personalikulu 1.2.1 Projektijuht 6 422,40 38 534,40 2022. aastal brutotöötasu 2400 eurot kuus (2 kuud) ja 2023. aastal brutotöötasu 2400 eurot kuus (12 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud. 1.2.2.-1.2.4 Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamistegevuste kulud kokku 760 000 eurot Kulurida 2022 2023 1.2.2 SCIROCCO hindamine 10 000,00 30 000,00 1.2.3 Piirkondliku paindlikkusega rakendatav 20 000,00 130 000,00 inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine 1.2.3 Hooldus koordinatsioonimudeli rakendamine 10 000,00 140 000,00 Ida-Virumaal 1.2.4 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi 120 000,00 300 000,00 tõstmine ja parandamine Kokku 160 000 600 000 1.3. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine, kulud kokku 908 674,40 eurot. Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL). 1.3.1. Otsene personalikulu kokku 78 674,40 eurot Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ ellu viimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid. Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus personalikulu 1.3.1 IVOL 11 239,20 67 435,20 2022. aastal (1xkoordinaator) koordinaator brutotöötasu 2100 eurot kuus (2 x2 kuud) ja 2023. aastal brutotöötasu (2x koordinaator) 2100 eurot kuus (12 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud millele lisanduvad tööandja maksud. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …….. 2023. a käskkirjaga nr … “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 3 1.3.2.-1.3.4 Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise tegevuste kulud kokku 830 000 eurot. Kulurida 2022 2023 1.3.2 Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle 5 000,00 100 000,00 tulevatele sotsiaal- ja tervisevaldkonnavaldkonna töötajatele 1.3.3 Sotsiaal-, ja tervisevaldkonna uute töötajate 50 000,00 325 000,00 üldise kvalifikatsiooni tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele 1.3.4 Jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja 25 000,00 325 000,00 tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist Kokku 80 000 750 000 1.4. Innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamine kokku 300 000,00 eurot. Kulurida 2022 2023 1.4 innovatsiooni- ja arendustoetuse 0 300 000,00 arendamiseks ideekorje Kokku 0 300 000 2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks elluviija juures moodustavad 15% tema otsestest personalikuludest – 2022–2023 a kulu kokku 7 867,44 eurot. Partneri juures moodustavad 15% tema otsestest personalikuludest, 2022–2023 a kokku 18 544,68 eurot. Administreerimiskulud kokku aastatel 2022–2023 on 26 412,12 eurot. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida–Virumaal“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja taset, tõsta Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ning sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajate võimekust ning motiveerida uute sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajate Ida- Virumaale tööle tulemist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (edaspidi ÕÜF), artikli 8 lõikele 2 toetatakse fondist hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkonna tegevusi, mis on kooskõlas territoriaalse kavaga. Vastavalt ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ lisale 1 "Õiglase ülemineku territoriaalsele kava“ saab „üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu ja töökohana“. “Õiglase ülemineku territoriaalse kava” 2.1. kohaselt on: “Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus). Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige põlevkivisektori töötajate ja nende perede heaolus. Põlevkivisektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Põlevkivisektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab kohalike omavalitsuste niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget ajalooliselt esinenud raskused piirkonda kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate leidmisega.“ Keskkonnamõjude kohta on “Õiglase ülemineku territoriaalse kavas” välja toodud, et “Põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud põlevkivi sektori tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide suurenenud taset sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.– 2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on põlevkivisektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring.“. “Õiglase ülemineku territoriaalses kavas” on sätestatud arenguvajadused ja -eesmärgid, mille kohaselt tuleb kohalikke sotsiaalteenuseid ajakohastada, et edukalt toime tulla nõudluse kasvuga, mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. „Hästi integreeritud, kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud tervishoiutöötajate meelitamiseta Ida-Virumaale.“ Uue Euroopa Liidu toetusperioodi Euroopa Sotsiaalfondi rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, ehk uute teenuste arendusele ja ka kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi raames keskendutakse pigem spetsialistide motiveerimisele ning koolitamisele, kuna maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet lonkab. Varasemalt käivitas Sotsiaalministeerium 2020 aastal Ida-Virumaal arendusprogrammi „Pöördepunkt“. Programmi läbiviimise periood oli 1. märts 2020 kuni 24 juuni 2021. Arendusprogrammiga „Pöördepunkt“ soovis Sotsiaalministeerium suurendada riigipoolset tuge Ida- Virumaa kohalikele omavalitsutele (edaspidi KOV) täisealiste sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Arendusprogramm sisaldas nõustamisi, koolitusi ja teenusedisaini metoodika rakendamist. Antud arendusprogramm oli riigi esmane katseprojekt, mille eesmärk oli toetada ühte regionaalset piirkonda sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel. Paralleelselt Ida-Virumaa arengukava koostamiseks ja ÕÜF meetme rakendamiseks ja määratlemiseks viidi kogutud sisendi baasil ning töörühma töö tulemusena läbi Ida-Viru maakondlik strateegiaseminar, kus osalesid omavalitsuste juhid ja spetsialistid, ettevõtjad, noorsootöötajad, kolmanda sektori esindajad, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordivaldkondade esindajad jt. asjakohased sotsiaalpartnerid. Seminari raames lepiti kokku maakonna strateegilised eesmärgid ning Õiglase ülemineku territoriaalsele kava olulisemad arengusuunad ja tegevused. Eelneva töö tulemusena keskendub käesolev sekkumine kolmele Ida-Viru-spetsiifilisele tegevusele: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub, kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest möödapääsmatu; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Paketi tulemusel luuakse nö „starditoetus“, mis aitab uuel spetsialistil ennast Ida-Virumaal sisse seada, mis omakorda teeb uue spetsialisti Ida-Virumaal tööle asumise efektiivsemaks ja produktiivsemaks; c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel. Toetatavate tegevuste tulemusel on Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenused paremini integreeritud ning nende kättesaadavus paranenud, samuti sotsiaal- ja tervishoiutöötajate kvalifikatsioon ja arvukus tõusnud. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.11.2022–31.12.2027. Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) tegevuste elluviijaks ja peamiseks koordineerijaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partneriks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL). IVOLil puudub hetkel pädevus juhtida sotsiaal- ja tervishoiuarenguid Ida-Virumaa maakonnas, ÕÜFi rahastuse ja TAT tegevuste tulemusena nimetatud pädevus luuakse. Tänase seisuga kuuluvad kõik Ida-Virumaa omavalitsused IVOLi koosseisu, seega pädevuse tekitamine IVOLi juurde tagab keskse pädevuse kogu piirkonnas. ÕÜFi rahastuse järel jätkub IVOL rahastus vastavalt meetme tegevuste läbiviimise käigus KOVide ja teiste sotsiaal-, tervisevaldkonna organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepetele. TAT eelarve on kokku 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot. 2 Toetuse andmise aluseks on ÕÜF eesmärgid, sealhulgas kliimaneutraalsele ringmajandusele üleminekust tulenevate sotsiaalmajanduslike probleemidega toimetuleku toetamine. TAT eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 6269 219, [email protected]), nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia Taevere (tel 626 9131, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Eelnõu sisu ÕÜF vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 4 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ÕÜFist rahastatavale prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ meetmele 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ (edaspidi meede). Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT-d. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukava eesmärkidega ja rakendamise tingimusi. TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused “; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. 3 Punkt 1. „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035 ja valdkondlike arengukavadega“ Punktis kirjeldatakse meetme reguleerimisala, TAT eesmärgid ning seosed „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega. „Eesti 2035“ indikaatoritesse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks" ning "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik" panustatakse TAT tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ (punkt 2.2.) alategevusega (vastavalt TAT lisa 1 tegevuskava 2.2.3), millega luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhinev jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist. Sealhulgas arvestatakse iga kohaliku omavalitsuse eripära (näiteks riigikeeleoskuse taset, rahvastiku koosseisu ning paiknemist) koolituste ja nõustamistegevuste planeerimisel. Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse 2023-2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse ja rakendatakse rätseplahendusel põhinev, s.t. Ida-Viru kohalike omavalitsuste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestav ja jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja tegevuste paremat sihitamist ja kvaliteeti ning ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat kasutamist. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel mõõdetakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega: regionaalarengu mõõdikuks püsiva suhtelise vaesuse määr, soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning ligipääsetavuse näitaja. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse ja püsiva suhtelise vaesuse määra vähendamisesse panustatakse Ida Viru omavalitsusüksustele temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega. Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse TAT tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOVid peavad eelkõige arvestama enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs kaardistab ka KOV otsustajate, poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkust, hoiakuid, valmisolekut, ressursse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks. Koolitatakse Ida-Virumaa 8 omavalitsuse otsustajaid ja poliitikakujundajaid ning -rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolise jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises. Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult, sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilooti valitud arengukavade, programmide, meetmete või õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ja infohommikutel ning muudel üritustel pööratakse tähelepanu vanemaealistele võrdsete võimaluste tagamisele juurdepääsul informatsioonile, sh jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. 4 Indikaatorisse "Ligipääsetavuse näitaja" panustatakse läbi TAT eesmärgi, mis on, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada. Eesmärki ellu viies arvestatakse tegevustes, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega või intellektipuudega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. TAT vajalikkuse põhjendus Kuigi sotsiaalkaitsesüsteem Eestis tervikuna vajab ümberkorraldusi ja tõhustamist ning paremat tervishoiuteenustega integreerimist, on Ida-Virumaa probleemid veelgi teravamad nii sealse sotsiaalmajandusliku olukorra, rahvastiku koosseisu, kohalike omavalitsuste võimekuse ja muude kultuurilis-ajalooliste põhjuste tõttu. Üleminek kliimaneutraalsusele omab potentsiaali ägestada Ida- Viru probleemistikku veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on üks eeldusi piirkonna edasisele arengule ning seeläbi ka oluline element töötleva tööstuse (põlevkivitööstuse) lineaarselt majandusmudelilt edasi liikumiseks ringmajanduse ärimudelile, sest sellest sõltub, kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt, mistõttu on ÕÜF-ist piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse investeerida õiglase ülemineku tagamiseks möödapääsmatu. Samuti peab arvestama, et üleminekul on mõju ka kohalike omavalitsuste eelarvetele, sest maksutulud vähenevad, mistõttu on Ida-Virumaal väga oluline tõhustada sotsiaal- ja tervisteenuste osutamist. Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks (Rakkerühma_lõpparuanne (elvl.ee)). Ühe olulise suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste abivahendite abil. Ida-Virumaa maakonna heaoluprofiilis on toodud välja maakonna sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna nõrkused: hoolekandelise abi tagamisel on suured erinevused kättesaadavuse ja kvaliteedi osas, sotsiaalvaldkonna töötajad ei jõua iga üksiku abivajajani, maakonna sotsiaaltöö koordinaatori või üksuse puudumine, puuetega inimeste kõrge osakaal ja kasvutendents kõikides vanuserühmades, omavalitsustel puudub andmete seire abivajajate osas ja võrgustikud on ebaühtlased, teenused on määratud kättesaadavuse, mitte vajaduspõhisuse järgi. Toetavate teenuste pakkujatel ei jätku spetsialiste, puudus on eestikeelsetest spetsialistidest, vaimse tervise toetamine on puudulik. Sestap on oluline tagada sotsiaalvaldkonna arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav sotsiaalteenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Piirkonnas tuleb suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. 5 Punkt 2. „Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused“ Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija. TAT tegevusi viib ellu partnerina Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. TAT tegevused (vastavalt rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm) analüüsile) ei kahjusta oluliselt ühtegi sätestatud keskkonna või sotsiaalset eesmärki. Koolituste ja teadlikkuse tõstmisel tuleb korduskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete (mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes tuleb kasutada keskkonnahoidlikkuse kriteeriumeid. Hangete läbiviimisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid, mille puhul hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Juhul, kui tellitakse trükiseid või muid paberkandjal olevaid materjale, lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 35 lisas 4 sätestatud põhimõtetest. Messidel osalemisel, temaatiliste ürituste ja ümarlaudade korraldamisel lähtutakse võimalusel keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii jäätmete kogumisel, toitlustamisel, materjalide (meened, sildid, trükised jms) valikul, transpordi korraldamisel (võimalusel tagatakse osalemine distantsilt), energiakasutuses ning infovahetuse puhul. Kõik sündmused on ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele. Nii olemasolevate kui uute infotehnoloogiliste teenuste arendamisel seatakse eesmärgiks sihtrühmadele võimalikult tõhusa ja tervikliku teabe kättesaadavuse tagamine. Hõlbustatakse ettevõtjate ja töötajate suhtlust riigiga, tagatakse riigiasutuste omavaheline automaatne andmevahetus, andmete ja infovahetuse turvalisus ning panustatakse teadlikkuse suurenemisele olemasolevast teenusest, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate osapooltega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Seeläbi ei ole võimalik ka kedagi eeltoodud kriteeriumite tõttu diskrimineerida või panna teiste osalejatega võrreldes eelisseisundisse. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale vene keeles. Punkt 2.1. „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ raames toetatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist, pakkumist ja kättesaadavuse parendamist Ida-Viru maakonnas. Sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel, mis toetaks piirkonna sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimese on terviserike, siis pärast meditsiinilist sekkumist suunatakse talle kohe sobivad sotsiaalteenused, mitte ta ei pea neid hakkama ise otsima). Piirkonnas tuleb suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse 6 võimekuse kasvu. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna töötajad, kelle ülesandeks on lastega perede toetamine. Kokku on planeeritud koolitata 2022-2023 a 70 erivaldkonna spetsialisti. Koolitused toimuvad iga aastaselt vastavalt vajadusele. Punkt 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“. Antud tegevusega toetatakse piirkonnas töötavate tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajate teadmiste, oskuste parandamist ja motivatsioonipaketi väljatöötamist piirkonda tööle tulevatele spetsialistidele, et tagada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Töötatakse välja ja lepitakse kokku tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, et soodustada nende tööle tulemist Ida-Viru maakonda, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning nõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad (sh lastekaitse ja laste hoolekande), vastavad ametnikud kohalikest omavalitsustest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille osutamiseks vajalike kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa piirkonnas keeruline või töötajaid puudu. Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajatele ja poliitikakujundajatele luuakse jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes. Punkt 2.3 „Innovatsiooni- ja arendustoetuste arendamine“. Elluviija ja partneri koostöös viiakse läbi ideekorje, et välja töötada kriteeriumid ja tingimused, et toetada Ida-Virumaal innovatsiooni kaasamist ja integreerimist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamise ja pakkumise projektidesse ning see läbi panustada poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmisse. See tähendab vastavalt väljakutsetele nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna, kui uute tehnoloogiate, platvormide jne rakendamist, nagu nt. innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Tulenevalt ideekorje tulemustest töötab rakendusasutus vajadusel välja toetuse andmise tingimuste määruse vastavalt ÜM §-le 41, sh muudetakse käesolevat TAT käskkirja eelarvet, et nimetatud taotlusvoor läbi viia. Punkt 2.4 „Riigiabi“ Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamaks, kas antud tegevuse osas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. EL-i vahenditest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Abi valikuline iseloom on tingimus, mis 7 eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised); - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabi kavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele. TAT raames kasutatava ja antava toetuse näol on tegemist riigi ressurssidega, seega esimene kriteerium on täidetud. Teiseks olulise komponendina tuleb teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Riigiabi kontekstis tuleb lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetuse elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ja partner Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit TAT raames seda ei tee, seega ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks. Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, mis kujutab endast Sotsiaalministeeriumi põhitegevusi ning IVOL põhikirja kohaseid avaliku sektori ülesandeid tulenevalt põhikirja § 4 punktis 16 sätestatud eesmärgist osaleda ning olla algatajaks ja partneriks maakonna huvidele vastavates rahvusvahelistes projektides ja § 5 punktis 4 toodud õigust sõlmida lepinguid nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega, osaleda liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikes ühendustes, organisatsioonides, projektides ja programmides. Tegevuste elluviimiseks IVOL teenuseid ise ei osuta ja ostab vajaliku teenuse sisse. Teenust sisse ostes on IVOL kohustatud järgima riigihangete seadust ja sealhulgas lähtuma ka keskkonnahoidlike riigihangete nõuetest. Vastavalt riigihangete seadusele (§ 5 lg 2 punkt 2) on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus avaliku sektori hankija ja neile kohaldub riigihangete seaduses sätestatud kord. IVOL on vastavalt põhikirjale Ida-Viru maakonna valdade ja linnade vabatahtlik ühendus, maakondlik kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Sotsiaalministeerium, omades eelnevat kogemust toetuse saaja ja elluviijana, kontrollib elluviija tegevuste üldjuhina kõikide läbiviidavate riigihangete sisu ja vastavust riigihangete seadusele. Kõik riigihankes osalevad teenuse osutajad pakuvad teenust turuhinnaga ning ei saa seetõttu eelist. TAT tegevuses 2.3 raames viiakse läbi ideekorje, et välja töötada kriteeriumid ja tingimused toetamaks Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamise ja pakkumiste ning poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmise projekte. Tulenevalt ideekorje tulemustest töötatakse vajadusel välja ÜM § 41 kohane TAT määrus toetuste andmiseks. Punkt 3. “Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja, nende algtasemed, sihttasemed aastateks 2024 ja 2027. TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse, milleks on „Osaluskordade arv“, ning tulemusnäitajatesse, milleks on „Inimeste osakaal, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud või saanud vastava tunnistuse koolituse läbimise ees“. Punkt 4. „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot. Aastate ja tegevuste kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 2 finantsplaanis ja selle kasutamist on selgitatud lisas 3. 8 Punkt 5. „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude, määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest. Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatavad nö toetavaid tegevused nagu näiteks meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad, konverentsid jne osaletakse vastavalt vajadusele temaatilistel koolitustel/konverentsidel/koostöökohtumisel (sh välismaal) jne. Erinevate tegevuste k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks läbi viidavad/korraldatud erinevaid meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevused ja üritused (nt sisuturundusartiklite avaldamine, juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse kasutamine, reklaam-meenete tellimine, meediastrateegiate ja –kampaaniate loomine ja läbiviimise hankimine jms). Tegevuste ellu viimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud. Kaudsed kulud on abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜle kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Punkt 6. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, va kaudsete kulude hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7. „Elluviija ja partneri kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ja partnerile ühendmääruse §-des 10–11 sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisel ning avalikkuse teavitamisel tuleb mõlematel järgida Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 15. oktoobriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA- le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud 9 prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. Partneril tuleb esitada elluviijale enne TAT-st rahastatavate riigihangete algamist riigihanke alusdokumendid ja enne hankelepingu muutmist muudatuse eelnõu. Elluviija omakorda esitab dokumendid RÜ-le eelnõustamiseks. On oluline rõhutada, et ka ÕÜFist rahastatud tegevustes tuleb osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS-i § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel, mida tuleb esitada koos aruandega. Kui IVOL rikub TATst tulenevat kohustust (nt riigihanke läbiviimisel esineb viga) ning selle alusel teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, mille tulemusel partneri (IVOL) rikkumisega soetud kulu katteks ei anta toetust või tuleb toetus tagasi maksta, on SoMil õigus IVOLilt tagasi nõuda vastav summa RÜ otsusest lähtuvalt. Punkt 8. „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ning tulemuste täitmist ja võimaldavad vajadusel tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9. „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik korraldab RA TAT muutmise. RA-l on õigus TAT-i muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT partneril ja elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Punkt 10. punkt “Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11. punkt “Vaiete lahendamine” Nimetatakse RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 10 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF); 3) Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. IV TAT mõjud Käesoleva TAT raames elluviidavad tegevused täiendavad perioodi 2014-2020 TATist „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ läbi viidud Ida-Virumaa arendusprogrammi (Hoolekanne Ida-Viru maakonnas | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) ning loovad sooduspinnase seniste arenduste jätkumiseks. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad Eestis kõige enam Ida-Virumaad ja keskustest kaugemaid piirkondi. Toetatavad tegevused panustavad kliimaneutraalsele ringmajandusele ülemineku protsessis tekkivate sotsiaalprobleemidega (tööpuudus, ümberõppe vajadus) toimetulekusse. Tegevuste raames toetatakse piirkonnaülese tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande kompetentsi loomist piirkondlikkusse omavalitsuste liitu selleks, et projekti raames elluviidavad tegevused lähtuksid eelkõige piirkondlike kohalike omavalitsuste ja kogukondade vajadustest ning kindlustaksid tegevuste ja struktuuride jätkusuutlikkuse ka peale projekti lõppemist. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal mõjutab omakorda piirkonda ühtse ja kvaliteetse piirkondliku tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toe pakkumise tekkimist. Paindlikud ja uuenduslikud lahendused ning motivatsioonipaketi loomine avaldavad positiivset mõju piirkonna sotsiaalmajandusliku arengule ja inimväärse elukeskkonna tekkele ning soodustab spetsialiste valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna. TAT tegevused panustavad regionaalarengusse. Tegevuste eesmärgiks on tagada Ida-Virumaa maakonnas sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel, mis toetaks piirkonna sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. Inimesekeskse abi korraldamiseks rakendatakse üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit, samas arvestades piirkondlike eripärasid. TAT raames on planeeritud arendada valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistada piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest. Ida-Virumaa omavalitsustel puudub andmete seire abivajajate osas ja võrgustikud on ebaühtlased, teenused on määratud kättesaadavuse, mitte vajaduspõhisuse järgi. Toetavate teenuste pakkujatel ei jätku spetsialiste, puudus on eestikeelsetest spetsialistidest, vaimse tervise toetamine on puudulik. TAT raames on planeeritud toetada KOV-ide juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. TAT tegevustega tagatakse nii täna süsteemis töötavatele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. TAT raames teadmiste, oskuste ja motivatsioonipaketi loomine toetab piirkonda tööle tulevaid tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajaid, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Luuakse tervishoius 11 ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, et nad valiks oma karjäärikohaks Ida-Viru maakonna. Planeeritud tegevustega pakutakse sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa maakonnas keeruline või töötajaid puudu. Planeeritud tegevustega luuakse innovatsiooni- ja arendusfond Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ning pakkumiseks ning poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmiseks. TAT toetab suhtlemisvõimaluste ja andmete kättesaadavuse paranemist. TAT ühe tegevusena on planeeritud innovatsiooni- ja arendusfondi loomine Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele, kui uute tehnoloogiate, platvormide jne rakendamist nagu nt. innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul kliimaneutraalsele majandusele on maksimaalsel võimalikul määral tagatud elanike, kohalike omavalitsuste ja riigi heaolu säilimine ning ettevõtjatele tagatud avaliku sektori tugi üleminekust tulenevate uute ärivõimaluste leidmisel ja rakendamisel. Ülemineku protsessiga seoses Ida-Virumaal on vajalik arvestada mh järgnevate tõenäoliste mõjuvaldkondadega: - mõju piirkonna elanike sotsiaalsele kindlustundele, rahulolule; - mõju piirkonna elanike rändeotsustele; - mõju lõimumisele ning sotsiaalsele kaasatusel. TAT tegevustega on planeeritud tagada Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja lõimimise paranemine ning läbi koolituste piirkonna KOV personali, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervisevaldkonna töötajatele. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT tegevuste elluviija on SOM ja partner IVOL, kes vastutab kogutavate andmete puhul andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused), tagades ka andmete kaitse ja turvalisuse. Käesoleva TAT-i alla kuuluvaid tegevusi täpsustatakse järgmistel aastatel TAT lisaks olevas aastapõhises tegevuskavas ning käesolev TAT annab tegevustele vaid üldraami. Tegevuste täpsustumisel hinnatakse, kas tegemist on isikuandmete töötlemisega ja kui on, siis määratletakse nende töötlemise alused ja andmekoosseis TAT aasta-põhise tegevuste kirjelduse juures. TAT tegevuste seotus isikuandmetöötlusega, mida saab käesoleval hetkel tuvastada, arvestades TATga kavandatud tegevusi on järgmine: 1) tegevuse 2.1.1 raames isikuandmete kogumist ja töötlust ei toimu, sest tegevuse raames hinnatakse Ida-Virumaa omavalitsusi küpsusmudeliga (SCIROCCO), et tuvastada, kui valmis on KOV liikuma sotsiaal- ja tervishoiuteenuste parema koordineerimise ja integreerituse suunas. Peale hindamist töötatakse välja vastava KOV koordinatsioonimudel (üksikjuhtumiplaani koostamiseks ja teenuste koordineeritud osutamiseks, isikustatud teenuseid tegevuse raames ei osutata); 2) tegevuse 2.1.2–2.1.4 ja 2.2.1–2.2.3 raames toimuvad koolitused, arutelud ja infopäevad, mis on suunatud KOV ja sotsiaalhoolekande- ning tervishoiutöötajatele. Puutumus isikuandmetega seisneb koolituse/infopäeva/arutelu läbiviija poolt koolitustel osalejate kohta isikuandmete 12 kogumises ÜSS § 19 lg 3 alusel, koolitusel osalemiseks ja osalemiseks vajalike andmete töötlemiseks annab inimene nõusoleku. 3) tegevuse 2.1.3 raames tuvastatakse statistilise teabena (mudeli rakendamise kordade number), kas toimub ka koordinatsioonimudeli rakendamine (juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest; teenust saavate inimeste andmeid töötlevad tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad vastavale teenusele kohalduvale õigusaktile), teenuse saajate isikuandmeid TAT raames ei koguta ega töödelda; 4) tegevuse 2.3 raames isikuandmeid ei koguta ega töödelda, sest IVOLi algatusel toimub üksnes ideekorje ja analüüs rahastamist vajavatest tegevustest, et parandada ja arendada Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavust ning tõsta poliitikakujundamise kvaliteeti. IVOL teavitab oma kodulehel sihtrühma (KOVe, sotsiaalteenuse ja tervishoiuteenuse osutajaid) tegevustes (koolitustele, seminaridel, aruteludel, infopäevadel) osalemise võimalustest. TAT tegevuste aruandluseks ehk toetuse kasumise tõendamiseks peavad ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 5 alusel TAT elluviijad (sh partnerid) koguma tegevustes osalejate (koolitusel, seminaril, arutelul) osaleja ÜSS2021_2027 § 19 lõike 3 (viitab EL määruse vastavale sättele) kohaseid andmeid. Nimetatud andmete põhjal koondatava statistilise info põhjal teeb Euroopa Komisjon liikmesriikide ülest statistikat OÜF tegevuste kohta. Sihtrühma kuulumise tuvastamiseks kogub IVOL järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoha omavalitsusüksus, e- postiaadress ja tööandja nimi. Inimene osaledes tegevuses (koolitus, seminar, infopäev) annab tegevusse sisenemiseks nõusoleku, kus teda informeeritakse ka tegevuste läbiviimiseks vajalike andmete kogumisest. Tegevustes osalev sihtrühm osaleb nendes oma töö raames. Kontaktandmeid kasutavad partner ja elluviija ka selleks, et saata osalejatele infot ürituste toimumise kohta ning peale üritust materjalide saatmiseks ja tagasiside saamiseks. IVOL ostab koolituste läbiviimise hankega. IVOL sõlmib seega hanke võitjaga lepingu, mille alusel on koolituse läbiviijal õigus saada sihtrühma kohta teavet, mis on vajalik hankijal (IVOL) ÜSS2021_2027 § 19 lg 3 nimetatud andmete kogumiseks ja koolitustel osalevad sihtrühma tuvastamiseks. Vastavat andmetöötlust täpsustatakse hankedokumentides või mõnes muus asjakohases dokumendis. Partneri ja elluviija infosüsteemis säilitatakse tegevuses osalemise andmeid vastavalt ÜSS2021_2027 §-st 18 2035. aasta lõpuni. Säilitatakse vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Säilitamistähtaeg tuleneb eelviidatud korrast, (arvestades, et TAT abikõlblikkuse periood kestab 2027. a lõpuni ja ühendmääruse 26 lõike 1 kohaselt teeb rakendusüksus TAT-le viimase makse 30. märtsil 2030, millise aasta lõpust algab viie aastane säilitamisaeg). V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Projekti (TAT käskkiri tervikuna on üks projekt) tegevuste valikul lähtuti ühtekuuluvuspoliitka 2021- 2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Planeeritud tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad ühendmääruse § 7-le: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 13 TAT projekt on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärgiga 2 „Tööturg ja tööelu“ tegevussuuna „Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ning tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamine“ eesmärgiga:  arendada tööturumeetmeid, mis soodustavad eri piirkondade tööjõu aktiivsust, tööjõu geograafilist mobiilsust, muutustega toimetulekut ja uute oskuste omandamist. Planeeritud tegevustega (suurendades koostööd valdkondade vahel, koolitades spetsialiste, motiveerides spetsialiste piirkonda tööle asuma, arendades innovaatilisi lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks) toetatakse piirkonnas fossiilse kütuse tootmisest üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamist ning töötatakse Ida-Virumaa jaoks välja ja viiakse ellu teenuste ja investeeringute pakett, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele. Mõju rakenduskava erieesmärki „Õiglane üleminek“ ja meetme eesmärkidesse ning näitajatesse on näidatud vastavalt TAT punktides 1 ja 3 ning seletuskirja I peatükis ja II peatüki punktides 1 ja 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ eesmärgi saavutamisele. Kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks tehtavatest tegevustest on esitatud seletuskirja peatükkides I ja II. TAT kohaselt on tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond, kuna omab eelnevat kogemust toetuste elluviijana. IVOL on TAT raames partner, et planeeritud tegevuste raames omandada võimekus edaspidi analoogseid tegevusi iseseisvalt rakendada. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas, sh on tegevused kuluefektiivseim viis tulemuste saavutamiseks. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. Tegevuste detailne eelarve kinnitatakse kahe aastaste tegevuskavadena. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia Projekti elluviijana omab Sotisaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond piisavat kvalifikatsiooni, kogemusi, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekti elluviimiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks, samuti õiguslikku tuge ministeeriumi õigusosakonnas. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit omandab tegevuste raames SOM juhtimisel ja kaasabil võimekust edaspidi iseseisvalt Ida-Virumaal ellu viia sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste arendamist. Praeguseks on moodustatud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu 19.02.2020 otsusega Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku platvorm1. Platvorm on piirkonna ettevõtete ja asutuste esindajates koosnev koostöökogu, mis töötab läbi erinevad arvamused ning formuleerib ettepanekud õiglase ülemineku korraldamiseks, mis on sisendiks juhtkomisjonile ning protsessiga seotud strateegiadokumentide koostajatele riigi ja piirkonna tasandil. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega 1 Platvormi koostöös osalevad organisatsioonid - Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (ivol.ee) 14 Meede panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Ühiskond - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, alasihiti „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.“. Tegevused läbi valitud näitajate avaldavad mõju horisontaalsetele põhimõtetele (ehk regionaalarengule ja võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetesse). Soolise võrdõiguslikkus, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse panustatakse Ida-Virumaa omavalitsusüksustele temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega. Regionaalse tasakaalustatuse (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus) ja KOVide haldus- ja arendusvõimekuse ning autonoomia saavutamist toetavad kõik planeeritud kolm tegevust. Planeeritud on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste sidusust, innovatsiooni- ja arendustegevuse soodustamist piirkonnas ning KOV, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate koolitust. Kliimamuutuste leevendamiseks kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad sealse põlevkivitööstuse tõttu. Põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks on planeeritud kavandatud kõigi tegevustega parandada piirkonnas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja arendust. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.11.2022. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu uuesti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile ning Õiglase ülemineku juhtkomiteele. Seletuskirja lisad: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2 15 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0260 - Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/767347c8-200c-487e-9d0e-53da3d9d1112 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/767347c8-200c-487e-9d0e-53da3d9d1112?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel