dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Rahandusministeerium · 3. märts 2023
Viit
15-3/1637-1
Registreeritud
3. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. aprill 2023

Failid

  • 📎5-21361-1 02.03.2023 Väljaminev kiri.asice1295 KB
  • 📎E-kiri.pdf413 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.03.2023 15:25 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Manused: 5-21361-1 02.03.2023 Väljaminev kiri.asice Tere! Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta, mis on registreeritud 02.03.2023, numbriga 5-2/1361-1. Kontaktinfo Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald Tel 452 5000 e-post: [email protected] OTSUS Kuressaare EELNÕU Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu planeeringuala muutmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavolikogu 22. detsembri 2022. a otsusega nr 1-3/97 algatati Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneering, millega määrati planeeringuala suuruseks ca 4,6 ha vastavalt algatamise otsuse lisas 1 toodud asendiplaanile. Planeeringuala hõlmas Papissaare sadam (katastritunnus 71401:001:2937, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 6642 m2) ja Papissaare kalasadama (katastritunnus 30101:003:0498, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 7564 m2) katastriüksuseid, osaliselt Läänemerd ja juurdepääsu osas osaliselt Papissaare töökoda (katastritunnus 30101:003:0360, sihtotstarbed maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%) katastriüksust. Detailplaneeringu eesmärk algatamisel oli ehitusõiguse määramine äri- ja sadamahoonete ehitamiseks, tankla, elektrisõidukite laadimisala, ujuvkaide, rannakindlustuse, slipi ja muuli/lainemurdja rajamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Kavandatava lainemurdja osas küsiti vastava valdkonna (pädevusega) eksperdi arvamust, et oleks võimalik hinnata mõju rannaaladele, merekeskkonnale ning Vilsandi rahvuspargi loodusväärtustele (liigid, mere- ja rannikuelupaigatüübid). Esitatud ekspertarvamus ei andnud piisavaid vastuseid keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamiseks ja järelduste tegemiseks. Tulenevalt eelnevast muudetakse kokkuleppel huvitatud isikuga Läänemere osas planeeringuala väiksemaks ja planeeringuala suuruseks jääb ca 1,9 ha. Papissaare sadama II detailplaneeringu koosseisust eemaldatakse lainemurdja rajamine. Planeerimisseaduse § 130 lõike 3 kohaselt on planeeringuala muutmine lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 2) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid selle detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Papissaare sadama II detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist. Saaremaa vald saatis vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks. Keskkonnaamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxxx seisukohal, et… Rahandusministeerium on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxxx seisukohal, et … Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja § 130 lõike 3, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Muuta Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu planeeringuala vastavalt otsuse lisas 1 toodud asendiplaanile. 2. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,9 ha vastavalt otsuse lisale 1. 3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 2. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Planeeringuala muutmine on menetlustoiming, mis on vaidlustatav koos lõpliku haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 2 Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu Xxx otsusele nr xxxx KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Detailplaneeringuala asub Rootsikülas ja hõlmab Papissaare sadama (katastritunnus 71401:001:2937, 100% tootmismaa sihtotstarbega, pindalaga 6642 m²), Papissaare kalasadama (katastritunnus 30101:003:0498, 100% tootmismaa sihtotstarbega, pindalaga 7564 m²) katastriüksuseid ja juurdepääsu osas osaliselt Papissaare töökoja (katastritunnus 30101:003:0360, 75% maatulundusmaa ja 25% tootmismaa sihtotstarvetega, pindalaga 12567 m²) katastriüksust ning osaliselt Läänemerd. Detailplaneeringu eesmärk algatamisel oli ehitusõiguse määramine äri- ja sadamahoonete ehitamiseks, tankla, elektrisõidukite laadimisala, ujuvkai, rannakindlustuse, slipi ja muuli/lainemurdja rajamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Lainemurdja rajamist antud eelhinnangus ei käsitleta, kuna see eemaldatakse detailplaneeringu koosseisust. Lainemurdjat pole plaanis rajada lähiajal ning edaspidi koostatakse selle kohta eraldi eelhinnang. Joonis 1. Planeeringuga hõlmatud maaüksused Rootsiküla külas. (Maa-amet, 26.02.2023) Papissaare sadama katastriüksus piirneb loodest Linnaku (katastritunnus 30101:001:0831, ärimaa 100%), kagust Papisaare töökoda (katastritunnus 30101:003:0360, maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%), kirdest Laevaehituskoha (katastritunnus 30101:003:0276, maatulundusmaa 100%) ja Kihelkonna-Papissaare tee (katastritunnus 30101:003:0276, 1 transpordimaa 100%) katastriüksustega ning läänest Läänemerega. Papissaare kalasadama katastriüksus piirneb loodest Papisaare töökoda (katastritunnus 30101:003:0360, maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%), kirdest ja kagust Laevaehituskoha (katastritunnus 30101:003:0276, maatulundusmaa 100%) katastriüksustega ning läänest Läänemerega. Papissaare töökoja katastriüksus piirneb loodest Papissaare sadama (katastritunnus 71401:001:2937 tootmismaa 100%), kirdest Laevaehituskoha (katastritunnus 30101:003:0276, maatulundusmaa 100%), kagust Papissaare kalasadama (katastritunnus 30101:003:0498, tootmismaa 100%) katastriüksustega ja läänest Läänemerega. Kihelkonna valla üldplaneeringu (kehtestatud 26.05.2010 Kihelkonna Vallavolikogu otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala sadama maa juhtotstarbega alal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.9 on Papissaare sadam määratud väikesadamana. Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid harrastusveesõidukitele, väikelaevadele ja meresõiduohutuse seaduse tähenduses alla 24-meetri kogupikkusega laevadele. Papissaare sadama maale ärimaa kõrvalfunktsioon ning lubatakse rajada ehitisi äriliseks tegevuseks (toitlustus- ja majutushooned). Ala on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Üldplaneeringu alusel jääb planeeringualale miljööväärtuslik ala, Vilsandi rahvuspark, ranna ehituskeeluvöönd ja rohevõrgustiku ala, maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik. Mereajaloo ja -arhitektuuri säilitamiseks Papissaare sadamas ja selle lähiümbruses ei tohi sulgeda vaateid vesilennukite angaarile ja võrgukuuridele. Ranna ehituskeeluvööndi piiri vähendatud ei ole. Rohelise võrgustiku aladel tuleb eelistada ajalooliste asustusalade taaskasutust või mõningast laiendamist. Mere ranna kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju – olulisim argument ehituskeeluvööndit vähendada on olemasolev või ajalooline asustus. Vilsandi Rahvuspargis tuleb arendustegevusel arvestada rahvuspargi kaitse-eesmärkidega vastavalt kaitse-eeskirjale. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ning rohevõrgustikus. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et Papissaare vesilennukite angaarid on väärtustamist (eksponeerimist, tähistamist) vajavad vanad tehnilise taristuga seotud objektid. Seletuskirja alusel on Papissaare sadama eelistatud kasutus: kodusadam, ühendused, turism, kalapüük. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, ja PlanS § 125 lg 1 p 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Maaüksused paiknevad tervikuna Vilsandi Rahvuspargi (KLO1000250) Kiirassaare piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri. Ühtlasi kuulub planeeringuala ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ja loodusalana. 2 Planeeringuala paikneb Läänemere ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis ning veekeeluvööndis. Papissaare sadama kinnistul on tegemist sadama-alaga ja seal puudub veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja kallasrada. 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Planeeringuala paikneb Vilsandi Rahvuspargi territooriumil. Läänepoolsest küljest piirneb Kiirassaare lahega. Planeeringualale pääseb munitsipaalomandis olevalt Kihelkonna- Papissaare teelt (ehitismälestis, Kultuurimälestiste Riikliku registri reg. nr 27285). Tegemist on olemasoleva sadama territooriumiga (joonised 2 ja 3), mis on juba ajalooliselt olnud inimeste poolt aktiivses kasutuses. Planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul alal, mis eeldab mereajaloo ja merearhitektuuri säilitamise. Ehitisregistri alusel asuvad Papissaare sadama kinnistul konservitsehh ja kai. Papissaare kalasadama kinnistul asub kai. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal puurkaevu sanitaarkaitsevöönd (tegelikkuses on puurkaev tamponeeritud ja ehitisregistris on see märgitud lammutatuks), elektripaigaldise kaitsevöönd ja alajaam, ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd, veekogu kallasrada, veekaitsevöönd ja Vilsandi rahvuspargi ala. Papissaare töökoja ja Papissaare kalasadama kinnistutel asub mets (joonised 4 ja 6). Papissaare sadama kinnistul on kirdepoolsesse ossa loodud juba parkla (detailplaneeringuga kavandatav). Parkla pole rajatud kaitse-eesmärgiks seatud koosluse peale ning ei lähe vastuollu rahvuspargi kaitse- eesmärkidega. Planeeringuala on kallasrajale juurdepääs tagatud Papissaare sadama kinnistult. Joonis 2. Vaade Papissaare sadama kinnistule (K. Kuusk 27.02.2023) 3 Joonis 3. Vaade Papissaare sadama kinnistule (K. Kuusk 27.02.2023) Joonis 4. Vaade Papissaare kalasadama kinnistule planeeritava hoone asukohale (K. Kuusk 27.02.2023) 4 Joonis 5. Vaade Papissaare kalasadama kinnistule (K. Kuusk 27.02.2023) Joonis 6. Vaade Papissaare töökoja kinnistule rajatava tee asukohale (K. Kuusk 27.02.2023) 5 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on ehitamisaegsed ja ehitamisjärgsed mõjud. Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on ehitamisjärgsed, kuid mis on siiski lühiajalised ning nende mõjude ilmnemine lõpeb enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonda reostavaid ega ohustavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad, kuid ei ole teada, et seda seal esineks. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne. Planeeringumenetluse käigus tuleb täiendavalt käsitleda vastavaid lahendusi, mis välistaks vee äärde rajatava tankla rajamisel ja kasutamisel reostusohu pinnaveele. Arvestades asjaolu, et kogu planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal ning vältimaks veekeskkonna reostumist, tuleb kavandatava tankla teedelt ja parkimisplatsidelt tulev sademevesi puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sademevee juhtimine pinnasesse või suublasse. Tegevusteks sadamaalal on rannakindlustuse rajamiseks täiendavalt vajalik taotleda vastavalt mahtudele, kas vee-erikasutusluba või registreering. Eeldatavasti jäävad mahud registreeringu mahtude piiridesse. Nende tegevustega ei ole töökorras tehnika puhul reostusohtu pinnaveele oodata. 4.2. Mõju maavaradele Keskkonnaportaali andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, kuid vältida tuleks pinnase laotamist poollooduslikel kooslustel ja elupaikadele. Väljaspool maaüksuseid maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused), kuid seda vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse reeglistikust. Juurdepääsu rajamisega Papissaare töökoja kinnistu kaudu ning Papissaare kalasadama kinnistule hoone rajamisega võetakse maha seal kasvavad männid. Samuti hävib rajatiste alune taimestik. Ujuvkai, rannakindlustus ja slipp on plaanis rajada juba olemasoleva akvatooriumi alale, seetõttu ei kaasne nende rajamisega täiendavaid mõjusid kaitstavatele liikidele ning kooslustele. Papissaare kalasadama kinnistul on slipp plaanis rajada olemasoleva kai vahetusse lähedusse ning selle rajamisega ei kaasne sealsete koosluste kahjustamine. Elektrisõidukite laadimisala on plaanis juba rajatud parkla juurde. Parkla rajamisega hävitati sealne taimestik, kuid EELISe andmetel ei asu seal kaitstavaid taimeliike ega koosluseid. 6 Planeeringualal paikneb üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, kuid tegemist on juba eksisteeriva sadamaalaga ning seega ei ole uusi olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele oodata. Mingit mõju avaldab juurdepääsu rajamine Papissaare töökoja kinnistu kaudu ning samuti Papissaare kalasadama kinnistule hoone rajamine – kinnistutelt võetakse maha kõrghaljastust, kuid planeeringualale jääb alles arvestataval määral kõrghaljastust ning kinnistuid ei tarastata. See peaks loomade liikumisteed tagama ning ida suunas paikneval metsaalal on loomadel liikumisteed tagatud. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist õhusaastet. Bensiiniaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankurite tankimispüstolid on tänapäevastel tanklatel varustatud gaasitagastussüsteemiga. Kuna tankla on planeeritud kõrvalisse piirkonda, siis ei ole arvatavasti ka seda külastavate klientide hulk kuigi suur. Seetõttu ei ole oodata sõidukite seismisest ning tankimisest tulenevat olulist keskkonnasaastet. Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ning visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Mürarikaste tegevuste puhul tuleb arvestada lindude pesitsusperioodiga ning planeerida tegevus 7 sellest ajast väljaspoole. Mõningane mürataseme tõus võib esineda tanklat külastavate sõidukite näol, kuid kuna tankla klientideks on suure tõenäosusega kohalikud inimesed ja sadama alla on juba pikemat aega toimunud aktiivne tegevus, ei oma see arvatavasti olulist mõju sealsele keskkonnale. Külastavad autod võivad lühiajaliselt (tankimist oodates/tankides) põhjustada ka lokaalselt valgusreostust, kuid sellega ei tekitata olulise mõjuga valgusreostust. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel, käesoleval juhul ka kõigi tankla rajamise ja kasutamise nõudeid arvesse võttes, on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sealhulgas tuleohutuse nõuetega, et tagada võimalikult väike avariiolukordade oht. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused hõlmavad tegevusi Natura 2000 võrgustiku alal aga ka Vilsandi rahvuspargi territooriumil. Kavandatav planeeringualal asub Vilsandi rahvuspargi (RAH0000060) territooriumil, kus tegevust reguleerib kaitse-eeskiri. Rahvuspargi põhieesmärk on Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Vilsandi rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustiku Vilsandi loodusala ja ka samades piirides asuv Vilsandi linnualana. Vilsandi loodusala Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Vilsandi loodusalal (EE0040496) on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020). 8 II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Vilsandi linnuala Liigid, mille isendite elupaiku Vilsandi linnualal (EE0040496) kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima). 6.1 Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele Detailplaneeringualale ei ole registreeritud ühtegi eelnevas alapeatükis nimetatud kaitse- eesmärgiks olevat elupaika või liiki. Detailplaneeringuga kavandatakse selliseid tegevusi, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuigi planeeringualal ei ole registreeritud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid, ei saa täielikult välistada, et seal läheduses neid üldse leiduda ei võiks. Samas võib eeldada, et olulisemad elupaigad ja pesitsuskohad asuvad siiski Kiirassaare lahes asuvatel laidudel. Ka Vilsandi Rahvuspargi kaitsekorralduskava kohaselt on linnurikkad saared Kiirassaare lahes Suur- ja Pisku-Sitik, Suur ja Väike Antsulaid, Telvemaa, Kuivarahu ja Mustarahu. Sadama kinnistule lähim kaitsealuste linnuliikide asukoht on EELIS’e andmete põhjal ca 250 m kaugusel loodes Mustarahu laiul, kus on registreeritud valgepõsk-lagle, punajalg-tildri, randtiiru, jõgitiiru, väiketiiru liivatülli ja ristvardi kohalolu. Lisaks tuleb siinkohal arvestada asjaolu, et Papissaare sadama territoorium on olnud juba ajalooliselt aktiivses kasutuses ja on seda ka tänapäeval pidamaks ennekõike paadiühendust Vilsandi saarega. Peale planeeringu elluviimist tõuseb eeldatavasti mõningal määral, võrreldes praegusega, sadama territooriumil viibivate inimeste arv, seda ennekõike maismaasõidukitega tanklateenuseid kasutatavate külastajate poolt. Eeldatavalt piirneb nende külastusaeg enamasti tankimisajaga ja seejärel lahkutakse. Samuti on kavandatav tankla piisavalt kõrvalise koha peal, et eeldatavasti kasutab seda vajadusel pigem kohalik kogukond. Seega ei ole oodata, et sadama-ala uuendamine juba niigi inimmõjudega alal, tooks linnustikule või rahvuspargile üldiselt kaasa olulisi täiendavaid häiringuid. Lisaks kui suuremad ehitustööd kavandada väljapoole lindude pesitsusaega, ei ole kavandatava tegevusega suuri mõjusid linnuala kaitse-eesmärkidele ette näha. Läheduses asub ka I kaitsekategooria linnuliigi (planeeringualast ca 3 m kirde suunas), kassikaku elupaik. Liik on häiringute suhtes tundlik kuid siinkohal võib eeldada, et juba toimiva sadama uuendamine ei tekita liigile olulisi täiendavaid häiringuid võrreldes praegusega ning arvatavasti ei suurene külastuskoormus nii oluliselt, et see võiks mõjutada liigi säilimist antud piirkonnas. Ennetava meetmena tasuks kohalikke (kes arvatavasti planeeringuala näiteks tankimiseks kasutavad) teavitada liigi eripäradest ning olulisusest. Kaitstavatest elupaigatüüpidest asuvad planeeringuala läheduses vanad loodusmetsad (9010*), veealused liivmadalad (1110) ja liivased ja mudased pagurannad (1140). Mereelupaigatüüpidele olulisi mõjusid ei ole oodata, kuna rannakindlustuse ja ujuvakai rajamine toimub juba olemasoleva sadama akvatooriumis. Vanad loodusmetsad paiknevad planeeringualast idasuunal asuval kõrval maaüksusel ja seal tegevusi ei plaanita. Eeltoodust 9 lähtuvalt ei ole oodata, et detailplaneeringu elluviimine võiks käesoleval hetkel teadaoleva info kohaselt põhjustada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist 10 Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172, Tallinn 02.03.2023 nr 5-2/1361-1 [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected] Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 kohaselt edastame Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks Saaremaa vallas Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega (vt lisa). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Koostamisel oleva detailplaneeringu menetluse materjalid on kättesaadavad: https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-22-040/ Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Piret Paiste, 452 5093 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel