Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.03.2023 15:25
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta
Manused: 5-21361-1 02.03.2023 Väljaminev kiri.asice
Tere!
Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II
detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise
kohta, mis on registreeritud 02.03.2023, numbriga 5-2/1361-1.
Kontaktinfo
Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald
Tel 452 5000
e-post:
[email protected]
OTSUS
Kuressaare EELNÕU
Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu planeeringuala muutmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Saaremaa Vallavolikogu 22. detsembri 2022. a otsusega nr 1-3/97 algatati Rootsiküla Papissaare
sadama II detailplaneering, millega määrati planeeringuala suuruseks ca 4,6 ha vastavalt
algatamise otsuse lisas 1 toodud asendiplaanile. Planeeringuala hõlmas Papissaare sadam
(katastritunnus 71401:001:2937, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 6642 m2) ja Papissaare
kalasadama (katastritunnus 30101:003:0498, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 7564 m2)
katastriüksuseid, osaliselt Läänemerd ja juurdepääsu osas osaliselt Papissaare töökoda
(katastritunnus 30101:003:0360, sihtotstarbed maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%)
katastriüksust. Detailplaneeringu eesmärk algatamisel oli ehitusõiguse määramine äri- ja
sadamahoonete ehitamiseks, tankla, elektrisõidukite laadimisala, ujuvkaide, rannakindlustuse,
slipi ja muuli/lainemurdja rajamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise
asukoha määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
Kavandatava lainemurdja osas küsiti vastava valdkonna (pädevusega) eksperdi arvamust, et oleks
võimalik hinnata mõju rannaaladele, merekeskkonnale ning Vilsandi rahvuspargi
loodusväärtustele (liigid, mere- ja rannikuelupaigatüübid). Esitatud ekspertarvamus ei andnud
piisavaid vastuseid keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamiseks ja järelduste
tegemiseks. Tulenevalt eelnevast muudetakse kokkuleppel huvitatud isikuga Läänemere osas
planeeringuala väiksemaks ja planeeringuala suuruseks jääb ca 1,9 ha. Papissaare sadama II
detailplaneeringu koosseisust eemaldatakse lainemurdja rajamine.
Planeerimisseaduse § 130 lõike 3 kohaselt on planeeringuala muutmine lubatud planeerimisalase
tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering
planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt
koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse
lisa 2) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega
vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid selle detailplaneeringu
kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu
inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja
lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või
omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Papissaare sadama II detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning
seega pole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Saaremaa vald saatis vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega
Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks. Keskkonnaamet on oma
xx.xx.2023 kirjas nr xxxx seisukohal, et…
Rahandusministeerium on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxxx seisukohal, et …
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja § 130 lõike 3, Saaremaa
Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Muuta Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu planeeringuala vastavalt otsuse lisas
1 toodud asendiplaanile.
2. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,9 ha vastavalt otsuse lisale 1.
3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 2.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Planeeringuala muutmine on menetlustoiming, mis on vaidlustatav koos lõpliku haldusaktiga,
milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
2
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
Xxx otsusele nr xxxx
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega:
Detailplaneeringuala asub Rootsikülas ja hõlmab Papissaare sadama (katastritunnus
71401:001:2937, 100% tootmismaa sihtotstarbega, pindalaga 6642 m²), Papissaare kalasadama
(katastritunnus 30101:003:0498, 100% tootmismaa sihtotstarbega, pindalaga 7564 m²)
katastriüksuseid ja juurdepääsu osas osaliselt Papissaare töökoja (katastritunnus
30101:003:0360, 75% maatulundusmaa ja 25% tootmismaa sihtotstarvetega, pindalaga 12567
m²) katastriüksust ning osaliselt Läänemerd. Detailplaneeringu eesmärk algatamisel oli
ehitusõiguse määramine äri- ja sadamahoonete ehitamiseks, tankla, elektrisõidukite
laadimisala, ujuvkai, rannakindlustuse, slipi ja muuli/lainemurdja rajamiseks, liikluskorralduse
põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine ning ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine. Lainemurdja rajamist antud eelhinnangus ei käsitleta, kuna see eemaldatakse
detailplaneeringu koosseisust. Lainemurdjat pole plaanis rajada lähiajal ning edaspidi
koostatakse selle kohta eraldi eelhinnang.
Joonis 1. Planeeringuga hõlmatud maaüksused Rootsiküla külas. (Maa-amet, 26.02.2023)
Papissaare sadama katastriüksus piirneb loodest Linnaku (katastritunnus 30101:001:0831,
ärimaa 100%), kagust Papisaare töökoda (katastritunnus 30101:003:0360, maatulundusmaa
75% ja tootmismaa 25%), kirdest Laevaehituskoha (katastritunnus 30101:003:0276,
maatulundusmaa 100%) ja Kihelkonna-Papissaare tee (katastritunnus 30101:003:0276,
1
transpordimaa 100%) katastriüksustega ning läänest Läänemerega. Papissaare kalasadama
katastriüksus piirneb loodest Papisaare töökoda (katastritunnus 30101:003:0360,
maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%), kirdest ja kagust Laevaehituskoha (katastritunnus
30101:003:0276, maatulundusmaa 100%) katastriüksustega ning läänest Läänemerega.
Papissaare töökoja katastriüksus piirneb loodest Papissaare sadama (katastritunnus
71401:001:2937 tootmismaa 100%), kirdest Laevaehituskoha (katastritunnus 30101:003:0276,
maatulundusmaa 100%), kagust Papissaare kalasadama (katastritunnus 30101:003:0498,
tootmismaa 100%) katastriüksustega ja läänest Läänemerega.
Kihelkonna valla üldplaneeringu (kehtestatud 26.05.2010 Kihelkonna Vallavolikogu otsusega
nr 8, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala sadama maa juhtotstarbega alal.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.9 on Papissaare sadam määratud väikesadamana.
Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid
harrastusveesõidukitele, väikelaevadele ja meresõiduohutuse seaduse tähenduses alla 24-meetri
kogupikkusega laevadele. Papissaare sadama maale ärimaa kõrvalfunktsioon ning lubatakse
rajada ehitisi äriliseks tegevuseks (toitlustus- ja majutushooned). Ala on määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Üldplaneeringu alusel jääb planeeringualale
miljööväärtuslik ala, Vilsandi rahvuspark, ranna ehituskeeluvöönd ja rohevõrgustiku ala,
maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik. Mereajaloo ja -arhitektuuri säilitamiseks
Papissaare sadamas ja selle lähiümbruses ei tohi sulgeda vaateid vesilennukite angaarile ja
võrgukuuridele. Ranna ehituskeeluvööndi piiri vähendatud ei ole. Rohelise võrgustiku aladel
tuleb eelistada ajalooliste asustusalade taaskasutust või mõningast laiendamist. Mere ranna kui
koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning
piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju – olulisim argument ehituskeeluvööndit
vähendada on olemasolev või ajalooline asustus. Vilsandi Rahvuspargis tuleb arendustegevusel
arvestada rahvuspargi kaitse-eesmärkidega vastavalt kaitse-eeskirjale.
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ning
rohevõrgustikus. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et Papissaare
vesilennukite angaarid on väärtustamist (eksponeerimist, tähistamist) vajavad vanad tehnilise
taristuga seotud objektid. Seletuskirja alusel on Papissaare sadama eelistatud kasutus:
kodusadam, ühendused, turism, kalapüük.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis
eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, ja PlanS § 125 lg 1 p 4 ja §-s 142
nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6
kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Maaüksused paiknevad tervikuna Vilsandi Rahvuspargi (KLO1000250) Kiirassaare
piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Vilsandi rahvuspargi
kaitse-eeskiri. Ühtlasi kuulub planeeringuala ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ja
loodusalana.
2
Planeeringuala paikneb Läänemere ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis ning
veekeeluvööndis. Papissaare sadama kinnistul on tegemist sadama-alaga ja seal puudub
veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja kallasrada.
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Planeeringuala paikneb Vilsandi Rahvuspargi territooriumil. Läänepoolsest küljest piirneb
Kiirassaare lahega. Planeeringualale pääseb munitsipaalomandis olevalt Kihelkonna-
Papissaare teelt (ehitismälestis, Kultuurimälestiste Riikliku registri reg. nr 27285). Tegemist
on olemasoleva sadama territooriumiga (joonised 2 ja 3), mis on juba ajalooliselt olnud inimeste
poolt aktiivses kasutuses. Planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul alal,
mis eeldab mereajaloo ja merearhitektuuri säilitamise. Ehitisregistri alusel asuvad Papissaare
sadama kinnistul konservitsehh ja kai. Papissaare kalasadama kinnistul asub kai. Maa-ameti
kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal puurkaevu sanitaarkaitsevöönd
(tegelikkuses on puurkaev tamponeeritud ja ehitisregistris on see märgitud lammutatuks),
elektripaigaldise kaitsevöönd ja alajaam, ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd, veekogu
kallasrada, veekaitsevöönd ja Vilsandi rahvuspargi ala. Papissaare töökoja ja Papissaare
kalasadama kinnistutel asub mets (joonised 4 ja 6). Papissaare sadama kinnistul on
kirdepoolsesse ossa loodud juba parkla (detailplaneeringuga kavandatav). Parkla pole rajatud
kaitse-eesmärgiks seatud koosluse peale ning ei lähe vastuollu rahvuspargi kaitse-
eesmärkidega. Planeeringuala on kallasrajale juurdepääs tagatud Papissaare sadama kinnistult.
Joonis 2. Vaade Papissaare sadama kinnistule (K. Kuusk 27.02.2023)
3
Joonis 3. Vaade Papissaare sadama kinnistule (K. Kuusk 27.02.2023)
Joonis 4. Vaade Papissaare kalasadama kinnistule planeeritava hoone asukohale (K. Kuusk
27.02.2023)
4
Joonis 5. Vaade Papissaare kalasadama kinnistule (K. Kuusk 27.02.2023)
Joonis 6. Vaade Papissaare töökoja kinnistule rajatava tee asukohale (K. Kuusk 27.02.2023)
5
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on ehitamisaegsed ja ehitamisjärgsed mõjud.
Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on
ehitamisjärgsed, kuid mis on siiski lühiajalised ning nende mõjude ilmnemine lõpeb enamasti
ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonda reostavaid ega
ohustavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline
keskkonnamõju.
4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad,
kuid ei ole teada, et seda seal esineks. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui
ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab
põhjavette. Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
Planeeringumenetluse käigus tuleb täiendavalt käsitleda vastavaid lahendusi, mis välistaks vee
äärde rajatava tankla rajamisel ja kasutamisel reostusohu pinnaveele. Arvestades asjaolu, et
kogu planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal ning vältimaks veekeskkonna reostumist,
tuleb kavandatava tankla teedelt ja parkimisplatsidelt tulev sademevesi puhastada eelnevalt
liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sademevee juhtimine pinnasesse või suublasse.
Tegevusteks sadamaalal on rannakindlustuse rajamiseks täiendavalt vajalik taotleda vastavalt
mahtudele, kas vee-erikasutusluba või registreering. Eeldatavasti jäävad mahud registreeringu
mahtude piiridesse. Nende tegevustega ei ole töökorras tehnika puhul reostusohtu pinnaveele
oodata.
4.2. Mõju maavaradele
Keskkonnaportaali andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid
maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade
otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses
teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali
kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu
raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi
piires, kuid vältida tuleks pinnase laotamist poollooduslikel kooslustel ja elupaikadele.
Väljaspool maaüksuseid maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide
rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate
ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused), kuid seda vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse
reeglistikust. Juurdepääsu rajamisega Papissaare töökoja kinnistu kaudu ning Papissaare
kalasadama kinnistule hoone rajamisega võetakse maha seal kasvavad männid. Samuti hävib
rajatiste alune taimestik. Ujuvkai, rannakindlustus ja slipp on plaanis rajada juba olemasoleva
akvatooriumi alale, seetõttu ei kaasne nende rajamisega täiendavaid mõjusid kaitstavatele
liikidele ning kooslustele. Papissaare kalasadama kinnistul on slipp plaanis rajada olemasoleva
kai vahetusse lähedusse ning selle rajamisega ei kaasne sealsete koosluste kahjustamine.
Elektrisõidukite laadimisala on plaanis juba rajatud parkla juurde. Parkla rajamisega hävitati
sealne taimestik, kuid EELISe andmetel ei asu seal kaitstavaid taimeliike ega koosluseid.
6
Planeeringualal paikneb üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, kuid tegemist on juba
eksisteeriva sadamaalaga ning seega ei ole uusi olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku
toimimisele oodata. Mingit mõju avaldab juurdepääsu rajamine Papissaare töökoja kinnistu
kaudu ning samuti Papissaare kalasadama kinnistule hoone rajamine – kinnistutelt võetakse
maha kõrghaljastust, kuid planeeringualale jääb alles arvestataval määral kõrghaljastust ning
kinnistuid ei tarastata. See peaks loomade liikumisteed tagama ning ida suunas paikneval
metsaalal on loomadel liikumisteed tagatud.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane
mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine
mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis
on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust
suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega
kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid
peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki
heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole
heitgaasidest tingitud mõju oluline. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib
õhku eralduda bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist õhusaastet.
Bensiiniaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankurite tankimispüstolid
on tänapäevastel tanklatel varustatud gaasitagastussüsteemiga. Kuna tankla on planeeritud
kõrvalisse piirkonda, siis ei ole arvatavasti ka seda külastavate klientide hulk kuigi suur.
Seetõttu ei ole oodata sõidukite seismisest ning tankimisest tulenevat olulist keskkonnasaastet.
Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis
halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste
ületamist.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -
võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete
üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ning visuaalne mõju
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline
mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri
määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu
saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.
Mürarikaste tegevuste puhul tuleb arvestada lindude pesitsusperioodiga ning planeerida tegevus
7
sellest ajast väljaspoole. Mõningane mürataseme tõus võib esineda tanklat külastavate sõidukite
näol, kuid kuna tankla klientideks on suure tõenäosusega kohalikud inimesed ja sadama alla on
juba pikemat aega toimunud aktiivne tegevus, ei oma see arvatavasti olulist mõju sealsele
keskkonnale. Külastavad autod võivad lühiajaliselt (tankimist oodates/tankides) põhjustada ka
lokaalselt valgusreostust, kuid sellega ei tekitata olulise mõjuga valgusreostust. Planeeringualal
pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Olulise visuaalse mõjuga
aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja
kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete
täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla
vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on
lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise
võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel, käesoleval
juhul ka kõigi tankla rajamise ja kasutamise nõudeid arvesse võttes, on avarii tekkimine ja
saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.
Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sealhulgas tuleohutuse
nõuetega, et tagada võimalikult väike avariiolukordade oht.
6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine.
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuga
kavandatud tegevused hõlmavad tegevusi Natura 2000 võrgustiku alal aga ka Vilsandi
rahvuspargi territooriumil.
Kavandatav planeeringualal asub Vilsandi rahvuspargi (RAH0000060) territooriumil, kus
tegevust reguleerib kaitse-eeskiri. Rahvuspargi põhieesmärk on Lääne-Eesti rannikumaastiku
ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Vilsandi rahvuspark kuulub Natura 2000
võrgustiku Vilsandi loodusala ja ka samades piirides asuv Vilsandi linnualana.
Vilsandi loodusala
Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Vilsandi loodusalal (EE0040496)
on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
(1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud
(*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood
(7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230),
plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020).
8
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi
(Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).
Vilsandi linnuala
Liigid, mille isendite elupaiku Vilsandi linnualal (EE0040496) kaitstakse, on piilpart (Anas
crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya
marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius
hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima).
6.1 Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele
Detailplaneeringualale ei ole registreeritud ühtegi eelnevas alapeatükis nimetatud kaitse-
eesmärgiks olevat elupaika või liiki. Detailplaneeringuga kavandatakse selliseid tegevusi, mis
ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Kuigi planeeringualal ei ole registreeritud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid,
ei saa täielikult välistada, et seal läheduses neid üldse leiduda ei võiks. Samas võib eeldada, et
olulisemad elupaigad ja pesitsuskohad asuvad siiski Kiirassaare lahes asuvatel laidudel. Ka
Vilsandi Rahvuspargi kaitsekorralduskava kohaselt on linnurikkad saared Kiirassaare lahes
Suur- ja Pisku-Sitik, Suur ja Väike Antsulaid, Telvemaa, Kuivarahu ja Mustarahu. Sadama
kinnistule lähim kaitsealuste linnuliikide asukoht on EELIS’e andmete põhjal ca 250 m
kaugusel loodes Mustarahu laiul, kus on registreeritud valgepõsk-lagle, punajalg-tildri,
randtiiru, jõgitiiru, väiketiiru liivatülli ja ristvardi kohalolu. Lisaks tuleb siinkohal arvestada
asjaolu, et Papissaare sadama territoorium on olnud juba ajalooliselt aktiivses kasutuses ja on
seda ka tänapäeval pidamaks ennekõike paadiühendust Vilsandi saarega. Peale planeeringu
elluviimist tõuseb eeldatavasti mõningal määral, võrreldes praegusega, sadama territooriumil
viibivate inimeste arv, seda ennekõike maismaasõidukitega tanklateenuseid kasutatavate
külastajate poolt. Eeldatavalt piirneb nende külastusaeg enamasti tankimisajaga ja seejärel
lahkutakse. Samuti on kavandatav tankla piisavalt kõrvalise koha peal, et eeldatavasti kasutab
seda vajadusel pigem kohalik kogukond. Seega ei ole oodata, et sadama-ala uuendamine juba
niigi inimmõjudega alal, tooks linnustikule või rahvuspargile üldiselt kaasa olulisi täiendavaid
häiringuid. Lisaks kui suuremad ehitustööd kavandada väljapoole lindude pesitsusaega, ei ole
kavandatava tegevusega suuri mõjusid linnuala kaitse-eesmärkidele ette näha. Läheduses asub
ka I kaitsekategooria linnuliigi (planeeringualast ca 3 m kirde suunas), kassikaku elupaik. Liik
on häiringute suhtes tundlik kuid siinkohal võib eeldada, et juba toimiva sadama uuendamine
ei tekita liigile olulisi täiendavaid häiringuid võrreldes praegusega ning arvatavasti ei suurene
külastuskoormus nii oluliselt, et see võiks mõjutada liigi säilimist antud piirkonnas. Ennetava
meetmena tasuks kohalikke (kes arvatavasti planeeringuala näiteks tankimiseks kasutavad)
teavitada liigi eripäradest ning olulisusest.
Kaitstavatest elupaigatüüpidest asuvad planeeringuala läheduses vanad loodusmetsad (9010*),
veealused liivmadalad (1110) ja liivased ja mudased pagurannad (1140).
Mereelupaigatüüpidele olulisi mõjusid ei ole oodata, kuna rannakindlustuse ja ujuvakai
rajamine toimub juba olemasoleva sadama akvatooriumis. Vanad loodusmetsad paiknevad
planeeringualast idasuunal asuval kõrval maaüksusel ja seal tegevusi ei plaanita. Eeltoodust
9
lähtuvalt ei ole oodata, et detailplaneeringu elluviimine võiks käesoleval hetkel teadaoleva info
kohaselt põhjustada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt
tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu
inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja
lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või
omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Kerli Kuusk
Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist
10
Keskkonnaamet
Narva mnt 7a
15172, Tallinn 02.03.2023 nr 5-2/1361-1
[email protected]
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
[email protected]
Seisukoha küsimine Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 kohaselt edastame
Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks
Saaremaa vallas Rootsiküla Papissaare sadama II detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega (vt lisa). Detailplaneering on
üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.
Koostamisel oleva detailplaneeringu menetluse materjalid on kättesaadavad:
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-22-040/
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Piret Paiste, 452 5093
[email protected]
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee