Rahandusministeerium · 6. märts 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
06.03.2023 nr 37
ASi Tartu Agro taotluse rahuldamata jätmine
Käskkiri kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 15 alusel arvestades
ASi Tartu Agro 29. juulil 2022. a esitatud taotlust uuendada haldusmenetlus AS-lt Tartu Agro
ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise menetluses ja tunnistada kehtetuks maaeluministri 27.
märtsi 2020. a käskkiri nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine”.
I. Asjaolud ja menetluskäik
Euroopa Üldkohtu 13. juuli 2022. aasta otsusega asjas T-150/20 tühistati komisjoni 24. jaanuari
2020. aasta otsus C(2020) 252 (final) riigiabi SA. 39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP)
seoses ASile Tartu Agro väidetava ebaseadusliku abi andmisega, millega pandi Eesti Vabariigile
kohustus nõuda ASilt Tartu Agro tagasi otsuses tuvastatud ebaseaduslik riigiabi, kuna komisjon on
rikkunud oma hoolsuskohustust ja teinud oma analüüsides ilmsed hindamisvead, mis mõjutavad
ka selle eelise suurusele antud hinnangut.
Komisjoni 24. jaanuari 2020. aasta otsuse C(2020) 252 (final) riigiabi SA. 39182 (2017/C) (ex
2017/NN) (ex 2014/CP) seoses ASile Tartu Agro väidetava ebaseadusliku abi andmisega, artikli
4 lõike 1 kohaselt pidi Eesti Vabariik nõudma otsusega tuvastatud ebaseadusliku riigiabi AS-ilt
Tartu Agro tagasi ja artikli 5 lõike 2 kohaselt tagama komisjoni otsuse täitmise nelja kuu jooksul
alates selle teatavaks tegemisest. Nende, komisjoni otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks anti
maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkiri nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine”. Maaeluministri 27.
märtsi 2020. a käskkirjaga nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine” kohustati ASi Tartu Agro maksma
riigieelarvesse 60 päeva jooksul arvates käskkirja saamisest komisjoni otsusega tuvastatud
ebaseaduslikult saadud riigiabi põhisummas 473 303 eurot ja 34 senti ning tagastamisotsuse
esitamise päeva seisuga intress 46 409 eurot ja 80 senti ning intressi ka iga päeva eest
ajavahemikus 28.03.2020. a kuni tagastamisotsuse täitmise päevani.
Käskkirja täitmiseks sõlmiti Maaeluministeeriumi ja ASi Tartu Agro vahel viimase taotlusel 26.
augustil 2020. a haldusleping nr 1.1-2/148 (edaspidi haldusleping), mille punkti 9 kohaselt toimub
juhul, kui Euroopa Liidu Üldkohus tühistab (nt asjas T-150/20) Euroopa Komisjoni 24.01.2020
otsuse riigiabi SA.39182 (2017/C) kohta või Euroopa Komisjon tunnistab kehtetuks oma
24.01.2020 otsuse ja/või kui kohtus (sh kohtuasjas 3-20-620) tühistatakse jõustunud otsusega
ministeeriumi 27.03.2020 käskkiri nr 1.1-2/66 või ministeerium selle kehtetuks tunnistab,
tagasitäitmine.
1
Vastavalt halduslepingu punktile 1 kohustus AS Tartu Agro tasuma tagastamisotsuse alusel
kogusummana 522 106 eurot ja 46 senti (põhisumma ja intress) tingimusel, et ettevõtja maksab
kahes osas 200 000 eurot esimesel maksetähtpäeval 30.09.2020. a ja 322 106 eurot 46 senti teisel
maksetähtpäeval 31.12.2020. a.
Riigikassa väljavõte kinnitab ASi Tartu Agro poolset halduslepingu kohast täitmist. 17.09.2020
laekus ASi Tartu Agro poolt Rahandusministeeriumi kontole 200 000 eurot ülekande selgitusega
„Haldusleping 1,1-2/148- tagastamisotsuse tasu” ning 08.12.2020 kuupäeval laekus 322 106 eurot
46 senti ülekande selgitusega „haldusleping 1.1-2/148 tagastamisotsuse tasu”:
TARTU AGRO 200 Haldusleping 1,1-2/148-
17.09.2020 AS 2800047135 000.00 tagastamisotsuse tasu
TARTU AGRO 322 haldusleping 1.1-2/148
08.12.2020 AS 2800047135 106.46 tagastamisotsuse tasu
Tulenevalt halduslepingus kokkulepitud intressi arvestusele toimus 05.02.2021 ASile Tartu Agro
tasutud intresside tagasitäitmine summas 794 eurot ja 83 senti Maaeluministeeriumi koostatud
õiendi nr 30 alusel. Tagasitäitmist kinnitab Riigikassa väljavõte:
AS Tartu - ÕIEND 30 27.01.2021 Halduslepingule nr 1 1-
05.02.2021 20003160
Agro 794.83 2/148 intresside maksmine
Seega oleks ASle Tartu Agro tagastatav summa 521 311 eurot ja 63 senti.
Euroopa Üldkohtu 13. juuli 2022. aasta otsus asjas T-150/20 esmapilgul välistab ASilt Tartu Agro
riigieelarvesse eespool märgitud komisjoni otsusega tuvastatud ebaseaduslikult saadud riigiabi
maksmise nõude, sest liikmesriik peab tagama Euroopa Liidu õigusnormi järgimise Euroopa
Üldkohtu antud tõlgenduses, nagu seda oleks pidanud mõistma ja kohaldama alates selle
jõustumise hetkest (eelkõige otsus kohtuasjas C-453/00, p 21, C-61/79, p 16, ja C-50/96, p 43).
Seetõttu algatas Maaeluministeerium ASi Tartu Agro 29. juuli 2022. a taotluse alusel menetluse,
et hinnata maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkirja nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine” kehtetuks
tunnistamise vajadust.
Maaeluministeerium töötas välja kõnealuse käskkirja kehtetuks tunnistamise käskkirja eelnõu.
Käskkirja eelnõuga seonduvat käsitleti 29. augustil ja 14. septembril 2022. a ASi Tartu Agro ja
Maaeluministeeriumi esindajate vahel toimunud kohtumisel. Kohtumisel sai kokku lepitud, et
Maaeluministeerium suhtleb Euroopa Komisjoniga ning püüab saada teavet, kas komisjon
kavatseb Üldkohtu otsuse vaidlustada, samuti seda, kas komisjoni vaatest on jätkuvalt tegemist
ebaseadusliku abiga või pigem enam mitte.
14. septembril 2022. a esitati käskkirja eelnõu ASle Tartu Agro elektronposti teel, andes võimaluse
arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
29. septembril 2022. a esitas Maaeluministeerium vastavalt 14. septembri kohtumisel
kokkulepitule Euroopa Komisjonile kirjaliku pöördumise, mis saadeti teadmiseks ka ASle Tartu
Agro. Pöördumises teavitati Euroopa Komisjoni kavatsusest Euroopa Üldkohtu 13. juuli 2022.
aasta otsusest asjas T-150/20 tulenevalt maksta ASle Tartu Agro tagasi tühistatud komisjoni 24.
2
jaanuari 2020. aasta otsuse C(2020) 252 (final) riigiabi SA. 39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex
2014/CP) seoses ASile Tartu Agro väidetava ebaseadusliku abi andmisega, alusel tuvastatud ja
maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine” sissenõutud
ebaseaduslikult saadud riigiabi. Pöördumises küsiti ka komisjoni kavatsuse kohta otsus asjas T-
150/20 edasi kaevata ja komisjoni edasiste tegevusplaanide kohta selle riigiabi asjaga seoses.
30. septembril 2022. a esitas AS Tartu Agro oma seisukoha käskkirja eelnõu kohta. Vastavalt
tagasisides toodud seisukohtadele taotles Tartu Agro, et:
1) tagastamisotsuses määrataks lisaks tagastatavale rahasummale kindlaks ka Tartu Agrole
makstav viivis, mis seisuga 30.09.2022.a on summas 79 248,30 eurot, kuid tagastamisotsuses
tuleks kindlaks määrata raha tagastamise hetke arvestades;
2) tagastamisotsuses märgitaks, et vastavalt 26. augusti 2020. a sõlmitud halduslepingu nr 1.1-
2/148 punktile 9 loetakse haldusleping tühiseks;
3) tagastamisotsuse määrataks kindlaks aeg, millal õigusvastaselt nõutud rahasumma ja viivis
tagastatakse;
4) tagastamisotsuses sätestataks, et õigusvastaselt nõutud rahasumma ja viivis tagastatakse ASle
Tartu Agro ülekandega arvelduskontole nr: EE691010102000271002.
3. oktoobril 2022. a esitas Maaeluministeerium pärast selle seisukohaga tutvumist järelepärimise
ASle Tartu Agro tema seisukoha kohta, et vastavalt seadusele on Maaeluministeerium kohustatud
ASle Tartu Agro maksma tagastatavalt rahasummalt VÕSi § 113 sätestatud eraldi intressimäära
viivituse puhuks ehk viivist.
AS Tartu Agro on seisukohal, et Maaeluministeerium on olnud viivituses rahalise kohustuse
täitmisel alates ASi Tartu Agro poolt rahasummade ülekandmisest (maksed teostati 17.09.2020
ning 08.12.2020), sest tagastamisotsusega tunnistatakse maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkiri
nr 66 ,,Riigiabi tagasinõudmine’’ kehtetuks tagasiulatuvalt ning kuna Tartu Agro on korduvalt
Maaeluministeeriumile rõhutanud, et Maaeluministeerium nõuab ASlt Tartu Agro raha alusetult.
Maaeluministeerium oma järelepärimises selle seisukohaga ei nõustu. Tagastamisotsusega
tunnistataks tõepoolest maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkiri nr 66 ,,Riigiabi
tagasinõudmine’’ kehtetuks tagasiulatuvalt. See aga ei tähenda, et tagastatav summa oleks algusest
peale alusetult riigi käes olnud.
Riigikohus on oma lahendis asjas 3-13-481 selgitanud, et VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib
võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest ehk võlgnetavalt rahalt arvestatakse viivist alates ajast, mil
võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu
kiirmenetluse avalduse (p 46).
Riigikohus on lahendis asjas 3-17-98 selgitanud, et kolleegiumi praktika kohaselt saab isik nõuda
RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist näiteks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju
eest välja mõistetud hüvitise maksmisega viivitamise eest (nt otsused asjas nr 3-3-1-83-10, p-d
20–24 ja asjas nr 3-3-1-66-14, p 19) ja ka avalik-õiguslikust alusetu rikastumise nõudest tuleneva
tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise korral (otsus asjas nr 3-2-1-66-15, p 19) (p 27).
ASi Tartu Agro korduv Maaeluministeeriumile rõhutamine, et Maaeluministeerium nõuab ASlt
Tartu Agro raha alusetult ei ole eespool nimetatud sissenõutavaks muutumise alusena käsitletav.
Samas lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et VÕS § 113 lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma
viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustust täitmast (p 47).
3
Maaeluministeerium ei ole ASle Tartu Agro tagastatavate summade tagasimaksmisega viivitanud
alates ASi Tartu Agro poolt rahasummade ülekandmisest. Isegi kui maaeluministri 27. märtsi 2020.
a käskkiri nr 66 ,,Riigiabi tagasinõudmine’’ tunnistataks kehtetuks tagasiulatuvalt, ei saa eitada
asjaolu, et selle käskkirja kehtivuse ajal, ei saa AS Tartu Agro nõuda Maaeluministeeriumi käest
summa tagasi maksmist.
Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika: „Kolleegium on ka varem rõhutanud, et haldusakti
tühistamine ei võrdsusta seni kehtinud haldusakti tühisega. Haldusakti tühistamine tähendab küll
haldusakti tunnistamist kehtetuks algusest peale, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole
võimalik hiljem enam tugineda. See ei muuda seni kehtinud haldusakti tühiseks, vaid üksnes
kehtetuks. Kuni tühistamisotsuse tegemiseni peab adressaat haldusakti täitma (HMS § 60 lg 2).
Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt
asjaoludest ja kehtivast regulatsioonist ka varasema perioodi osas tagasi täita (Riigikohtu
halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus asjas nr 3-3-1-21-03, p 14; 13. novembri 2014. a otsus
asjas nr 3-3-1-44-14, p 10; 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 26).” (lahend asjas 3-3-
2-2-15, p 18).
Seega on alusetu väide, et Maaeluministeerium on viivitanud tagasimaksega ASle Tartu Agro
alates maksete teostamise ajast 17.09.2020 ja 08.12.2020 ning peab selle aja eest maksma viivist.
Eespool toodut kokku võttes ei ole praegusel juhul Maaeluministeerium olnud viivituses
maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkirja nr 66 ,,Riigiabi tagasinõudmine’’ alusel makstud
summade tagastamisel ega saa rahuldada ASi Tartu Agro poolt 30. septembril esitatud taotlust.
Tulenevalt haldusorgani selgituskohustusest (HMS § 36) juhtis Maaeluministeerium samas
järelepärimises tähelepanu, et RvastS § 23 punkti 1 kohaselt võib isik lisaks õigusliku aluseta
avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamisele nõuda avaliku võimu kandjalt intressi
alusetult saadud raha eest, mille suurus on kuus protsenti aastas (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-
18-853, p 23).
Maaeluministeerium palus ASl Tartu Agro teatada, kas hoolimata ülaltoodud selgitustest
soovitakse jääda esitatud viivise taotluse juurde või soovitakse selle asemel esitada taotlus nõudega
saada RvastS § 23 punkti 1 kohaselt intressi. Maaeluministeerium määras kinnituse viivise taotluse
juurde jäämise kohta või taotlust intressi maksmiseks esitamise tähtajaks 10. oktoobri 2022. a
lähtudes käskkirja eelnõus toodud summadest, mis on esitatud väljavõtetena
Rahandusministeeriumi kontolt.
7. oktoobril 2022. a vastas Euroopa Komisjon Maaeluministeeriumi 29. septembri 2022. a
kirjalikule pöördumisele. Euroopa Komisjon teatas vastuseks Maaeluministeeriumi esimesele
küsimusele, et ei ole esitanud apellatsioonkaebust Euroopa Üldkohtu 13. juuli 2022. aasta otsusele
asjas T-150/20. Vastuseks Maaeluministeeriumi teisele küsimusele teatas komisjon, et Euroopa
Komisjoni 27. veebruari 2017. a otsus (Riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP)
väidetava ebaseadusliku abi ettevõtjale AS Tartu Agro küsimuses menetluse algatamise kohta) on
jätkuvalt kehtiv, komisjon uurib seda asja uuesti ja teeb uue otsuse. Komisjon märkis, et ei nõustu
Eesti kavandatava otsusega, kuna raha tagasimaksmisega enne, kui komisjon on teinud asjas uue
otsuse, rikuks Eesti Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (edaspidi ELTL) artikli 108 lõikest 3
tulenevat ootekohustust.
4
10. oktoobril 2022. a esitas AS Tartu Agro alternatiivse taotluse vastuseks Maaeluministeeriumi
3. oktoobri 2022. a järelepärimisele. Lisaks juba 30.09.2022 tagasisides esitatud taotlustele, taotleb
AS Tartu Agro, et juhul, kui Maaeluministeerium ei rahulda ASi Tartu Agro viivise taotlust ASi
Tartu Agro taotletud ulatuses, et:
1) tagastamisotsuses määrataks lisaks tagastatavale rahasummale kindlaks ka alusetult saadud raha
(521 311 eurot ja 63 senti) eest ASle Tartu Agro makstav intress, mis seisuga 13.07.2022.a on
summas 52 653,32 eurot;
2) tagastamisotsuse määrataks kindlaks aeg, millal intress tagastatakse;
3) tagastamisotsuses sätestataks, et intress tagastatakse ASle Tartu Agro ülekandega
arvelduskontole nr: EE691010102000271002.
11. oktoobril 2022. a esitas Maaeluministeerium Euroopa Komisjonile täpsustavad küsimused
nende 7. oktoobri vastuskirja kohta. Esiteks küsimuse selle kohta, kas Euroopa Komisjoni 7.
oktoobri kirja saab käsitada abi maksmise peatamise korraldusena nõukogu 13. juuli 2015. a
määruse 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artikli 13 tähenduses. Teise küsimuse selle kohta, kas riigil on
õigus keelduda tagasimaksmisest, nagu võis välja lugeda komisjoni 7. oktoobri kirjast, ja mis on
sellisel juhul tagasimaksmisest keeldumise otsuse õiguslikuks aluseks.
11. oktoobril 2022. a edastas Maaeluministeerium ASle Tartu Agro Euroopa Komisjoni 7. oktoobri
seisukoha ja teatas, et peab selles seisukohas toodut täiendavalt hindama.
Ministeerium viitas Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille kohaselt Euroopa Komisjon ei
nõustu Eesti kavatsusega maksta AS-le Tartu Agro tagasi ebaseadusliku riigiabina tagasinõutud
rahasumma. Kuivõrd Euroopa Komisjoni 27. veebruari 2017. a otsus (Riigiabi SA.39182 (2017/C)
(ex 2017/NN) (ex 2014/CP) väidetava ebaseadusliku abi ettevõtjale AS Tartu Agro küsimuses
menetluse algatamise kohta on jätkuvalt kehtiv, rikuks Eesti raha tagasimaksmisega ELTL artikli
108 lõikest 3 tulenevat ootekohustust (vt nt Euroopa Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade täitmise
tagamise kohta liikmesriigi kohtute poolt (ELT C 305, 30.7.2021, lk 1—28) p-d 50-55; Euroopa
Kohtu otsuse C-349/17 p-d 88 ja 90).
16. novembril 2022. a vastas Euroopa Komisjon Maaeluministeeriumi 11. oktoobri 2022. a
täpsustavatele küsimustele. Komisjon vastas, et nende 7. oktoobri 2022. a kirja ei saa käsitada abi
maksmise peatamise korraldusena nõukogu 13. juuli 2015. a määruse 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks, artikli 13 tähenduses. Samuti selgitas komisjon, et tagasimaksmisest keeldumise
otsuse õiguslikuks aluseks on ELTL artikli 108 lõige 3. Kuivõrd endiselt kehtib Euroopa
Komisjoni 27. veebruari 2017. a otsus (Riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP)
väidetava ebaseadusliku abi ettevõtjale AS Tartu Agro küsimuses menetluse algatamise kohta
(ELT C 103, 01.04.2017, p. 4).
Komisjoni seisukohtades toodu analüüsimise tulemusena jõudis Maaeluministeerium seisukohale,
et maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkirja nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine” kehtetuks
tunnistamine ei ole õiguspärane ja ASi Tartu Agro taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Maaeluministeerium töötas välja uue, maaeluministri käskkirja „ASi Tartu Agro taotluse
rahuldamata jätmine” eelnõu. Käskkirja eelnõu esitati 12. jaanuaril 2023. a elektronposti teel ASle
Tartu Agro arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
5
2. veebruaril 2023. a esitas AS Tartu Agro arvamuse eelnõu kohta. AS Tartu Agro leiab, et ASi
Tartu Agro 29. juulil 2022. a esitatud taotluse kohaselt tuleks haldusmenetlus AS-lt Tartu Agro
ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise menetluses uuendada. Eelnõu resolutiivosast ega selle
põhjendustest ei nähtu, et Maaeluministeerium oleks võtnud seisukoha haldusmenetluse
uuendamise osas, kuigi AS Tartu Agro seda selgelt taotles. Seetõttu on menetluse uuendamata
jätmine ASi Tartu Agro hinnangul ilmselgelt õigusvastane.
Maaeluministeerium analüüsis seda arvamust. Riigikohus on näiteks otsuses asjas 3-3-1-50-09 (p
12) olnud seisukohal, et menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus ja ka taotletava
haldusakti andmisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse
uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on
haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega. HMS § 35 lg 1
p 1 sätestab, et haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab taotluse
esitamisega haldusorganile. HMS § 43 lg 1 sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb
haldusakti teatavakstegemisega, taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt
taotluse läbi vaatamata jätmisega ja haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui
haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
Nagu sellest kohtuasjast nähtub, on menetluse uuendamine enne haldusakti kehtetuks tunnistamise
otsustamist vajalik selleks, et koguda vajalikku teavet akti kehtetuks tunnistamisel rakendatava
kaalutlusõiguse (HMS § 64 lg 2) õigeks kohaldamiseks. Õiguspärases haldusmenetluses tuleb
haldusorganil rakendada uurimispõhimõtet ja täita ärakuulamiskohustust. Nimetatud põhimõtteid
peab haldusorgan rakendama pärast menetluse uuendamist.
Ka käesolevas asjas on Maaeluministeerium käskkirja eelnõus sisuliselt hinnanud menetluse
uuendamise taotluse põhjendatust ja teinud selle rahuldamise otsustuse. See nähtub selgelt
käskkirja I. osas olevast asjaolude ja menetluskäigu kirjeldusest. Seega ei ole Maaeluministeerium
jätnud ASi Tartu Agro taotlust haldusmenetluse uuendamiseks läbi vaatamata ega ka keeldunud
haldusmenetluse uuendamisest, vaid tema taotluse alusel haldusmenetluse uuendanud, töötades
välja käskkirja eelnõu, millega keeldub taotletava haldusakti andmisest, seda eelnõu
nõuetekohaselt menetlenud ja see uuendatud haldusmenetlus lõpeb haldusakti
teatavakstegemisega, sest HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta
andmata, antakse selle kohta haldusakt.
II. Õiguslik analüüs
Eespool toodud asjaoludest lähtuvalt on ASi Tartu Agro 29. juuli 2022. a taotluse lahendamiseks
asjassepuutuvad ja kohaldatavad järgmised õigusaktid, teatised ning Euroopa Kohtu seisukohad.
ASle Tartu Agro antud riigiabi puhul on sisuliselt tegemist individuaalse abiga ehk abikavavälise
üksikabiga, mida andis Maaeluministeerium.
ELTL artikli 108 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 88) lõike 3 kohaselt informeeritakse
Komisjoni kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks
avaldada oma arvamuse. Kui komisjon arvab, et mingi selline plaan ei sobi siseturuga kokku artikli
107 järgi, algatab ta viivitamata lõikes 2 ettenähtud menetluse. Asjassepuutuv liikmesriik ei tohi
rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus.
Euroopa Komisjoni teatise „Teatis riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta liikmesriikide
kohtute poolt” (ELT 30.07.2021 C 305/1) (edaspidi teatis) punkti 1 alapunkti 1.2 lõike 12 kohaselt
6
selleks, et meetme suhtes kohalduks ELTL artikli 108 lõike 3 rakendamiskeeld, peavad olema
täidetud kaks tingimust: esiteks kvalifitseerub meede uue abina, sealhulgas olemasoleva abi
muudatused ja teiseks peab meetme suhtes kohalduma ELTLi artikli 108 lõike 3 kohane
teatamiskohustus.
Nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, (eespool nimetatud teatises ja siin käskkirjas
edaspidi menetlusmäärus) artikli 1 punkti b alapunkti ii kohaselt on olemasolevaks abiks
heakskiidetud abi, see tähendab komisjoni või nõukogu poolt heaks kiidetud abikavad või
individuaalne abi. Menetlusmääruse artikli 1 punkti c kohaselt on uueks abiks kogu abi, see
tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi
muudatused.
Nendest menetlusmääruse sätetest tulenevalt on ASle Tartu Agro antud abi puhul täidetud teatise
kohane esimene tingimus: tegemist on komisjoni poolt heakskiitmata abi ehk uue abiga, sest
tühistatud ei ole Euroopa Komisjoni 27. veebruari 2017. a otsust (Riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex
2017/NN) (ex 2014/CP) väidetava ebaseadusliku abi ettevõtjale AS Tartu Agro küsimuses
menetluse algatamise kohta) menetluse algatamise kohta, see kehtib edasi ja algatatud menetluses
ei ole tehtud lõplikku otsust abi heakskiitmise ehk siseturuga kokkusobivaks tunnistamise kohta.
Nagu on selgitatud teatise punktis 55: kui liidu kohtud on komisjoni lõpliku otsuse tühistanud, siis
ei ole komisjon kohustatud menetlust uuesti alustama algusest, vaid võib jätkata sellest hetkest,
kus õigusvastasus tekkis ja seega võib menetluse algatamise otsus kehtida, kuni komisjon teeb uue
lõpliku otsuse. Teatise punktis 50 on välja toodud, et komisjon avaldab menetluse algatamise
otsuses esialgse kontrollimise põhjal põhimõttelist kahtlust abimeetme siseturuga kokkusobivuse
suhtes. Käesoleval juhul on komisjon seda kahtlust väljendanud oma 27. veebruari 2017. a otsuse
(Riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP) väidetava ebaseadusliku abi ettevõtjale
AS Tartu Agro küsimuses menetluse algatamise kohta) lõigetes 71-75.
ASle Tartu Agro antud abi puhul on täidetud ka teatise kohane teine tingimus: meetme suhtes
kohaldub ELTLi artikli 108 lõike 3 kohane teatamiskohustus, sest see abi ei kuulu teatise punkti 1
alapunkti 1.2 lõigetes 13-16 nimetatud meetmete hulka, mille rakendamise puhul ei ole
liikmesriigil ELTLi artikli 108 lõike 3 kohast teatamiskohustust.
Seega kohaldub ASle Tartu Agro antud abi (EL õiguses ka meede) suhtes ELTL artikli 108 lõike
3 rakendamiskeeld.
Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt on ELTL artikli 108 lõige 3 vahetu õigusmõjuga liidu
õigusnorm, mis on liikmesriigile koos kõigi oma asutuste, kohtute ja haldusorganitega siduv ning
neil on kohustus tagada selle sätte täielik mõju (näiteks kohtuasi C-349/17, p-d 90 ja 91).
Nagu Euroopa Kohus on näiteks kohtuasjas C-199/06 selgitanud (p-d 34-37), siis EÜ artikli 88
(praeguse ELTL artikli 108) lõike 3 teise lause kohaselt algatab komisjon juhul, kui ta arvab, et
plaan, millest on teatatud, ei ole ühisturuga kokkusobiv EÜ artikli 87 (praeguse ELTL artikli 107)
tähenduses, viivitamata EÜ artikli 88 (praeguse ELTL artikli 108) lõikes 2 ettenähtud menetluse
(käesoleval juhul on selleks Euroopa Komisjoni 27. veebruari 2017. a otsusega (Riigiabi SA.39182
(2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP) väidetava ebaseadusliku abi ettevõtjale AS Tartu Agro
küsimuses menetluse algatamise kohta) algatatud menetlus).
7
Vastavalt EÜ artikli 88 (praeguse ELTL artikli 108) lõike 3 viimasele lausele ei tohi liikmesriik
kavatsetud meetmeid rakendada enne, kui komisjon on nimetatud menetluse järgi teinud lõpliku
otsuse. Selles sättes kehtestatud keelu eesmärk on tagada, et abi toime ei avalduks enne, kui
komisjonil on olnud võimalus mõistliku tähtaja jooksul abikava üksikasjalikult kontrollida ja
algatada vajadusel sama artikli lõikes 2 ettenähtud menetlus (Euroopa Kohtu otsus
kohtuasjas C-301/87, p 17). EÜ artikli 88 (praeguse ELTL artikli 108) lõige 3 näeb seega ette uute
abikavade ennetava kontrolli (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 120/73, p 2). Samas kohtuasjas on
selgitatud (p 47) ka seda, et EÜ artikli 88 (praeguse ELTL artikli 108) lõike 3 viimane lause
rajaneb ennetaval eesmärgil tagada, et ühisturuga kokkusobimatut abi ei rakendataks. Esialgu
saavutatakse see eesmärk nimetatud sättes kehtestatud keelu abil ja seejärel lõplikult komisjoni
lõpliku otsuse abil, mis - juhul kui see on negatiivne - takistab edaspidi selle abikava rakendamist,
millest on teatatud.
Kokkuvõtvalt sedastas Euroopa Kohus (sama kohtuasja p 55), et EÜ artikli 88 lõike 3 (praegusel
juhul ELTL artikli 108 lõke 3) viimast lauset tuleb tõlgendada selliselt, et selle sätte vastaselt
rakendatud abi tagasinõudmiseks ei pea tegema korraldust üksnes juhul, kui komisjon on teinud
lõpliku otsuse, millega see abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks EÜ artikli 87 (praeguse
ELTL artikli 107) tähenduses. Korraldust ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks võib liikmesriigi
õiguse raames asjast sõltuvalt olla vaja teha ka juhul, kui selle riigi õiguse kohaselt tuleb abi hiljem
uuesti rakendada. Lisaks sellele märkis kohus, et ühenduse õigust kohaldades peab tegema abi
saajale korralduse intresside maksmiseks ajavahemiku eest, mil ebaseaduslikkus kestis (ehk
ebaseaduslik riigiabi oli abi saaja kasutuses) ja tarvis võib olla rahuldada kolmandate isikute
nõudeid abimeetme ebaseaduslikkusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Viimati välja toodud Euroopa Kohtu seisukohad on kajastatud ka teatises, mille punkti 4.1.1.2.
lõikes 79 on Euroopa Kohtu kohtuasja C-349/17, punktile 134 viidates märgitud, et liikmesriigid
peaksid kohustama abisaajat maksma intressi ebaseaduslikult abilt ajavahemiku eest, mis algab
abi väljamaksmisest ja lõpeb selle siseturuga kokkusobivaks tunnistamisega.
Samuti teatise punkti 4.2.3.4. lõikes 87, milles märgitakse, et liikmesriikide kohtutelt võidakse ELi
toimimise lepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevate ülesannete raames nõuda ka seda, et nad
menetleksid õigusvastase riigiabiga kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeid
ning hageja või kaebaja saab nõude rahuldamise korral otsese rahalise hüvitise tekitatud kahju
eest.
Kohtuasjas C-199/06 (p 67) on Euroopa Kohus otsustanud sedagi, et juhul kui komisjon ei ole
teinud heakskiitvat otsust või kui sellise otsuse vastu hagi esitamise tähtaeg ei ole lõppenud, ei ole
abi saajal kindlust kavandatud abi seaduslikkuse osas, mis saab ainsana temas luua õiguspärase
ootuse (vt otsus kohtuasjas C-91/01, p 66) ning abi saaja ei saa viidata ka õiguskindluse
põhimõtetele (otsus kohtuasjas C-1/09, p 53).
Sama kinnitab ka teatis, mille punkti 4.2.3.4. lõikes 98 selgitatakse, et mõnikord püüavad
ebaseadusliku abi saajad nõuda riigilt kahju hüvitamist pärast seda, kui neilt nõuti summa
tagasimaksmist ja et tavaliselt väidavad sellised abisaajad, et nende õiguspärast ootust on rikutud.
Viidates muu hulgas taas kohtuasjale C-349/17 (p-d 98-104) on teatises märgitud, et Euroopa
Kohus on siiski leidnud, et ebaseaduslikult rakendatud meede ei saanud tekitada õiguspärast ootust
abisaajale, kes peaks suutma kindlaks teha, kas abi andmisel on järgitud õiget menetlust ning
seetõttu tuleks need väited tagasi lükata.
8
Euroopa Kohus on kohtuasjas C-349/17 (p 88) välja toonud, et ELTL artikli 108 lõike 3 viimases
lauses sätestatud keeld abikavasid rakendada, on vahetu õigusmõjuga ja et selles sättes ette nähtud
rakendamise keelu vahetu kohaldatavus laieneb mis tahes abile, mida on rakendatud ilma
teavitamata.
Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-1/09 (p-d 29 ja 30) kohaselt on EÜ artikli 88 (praeguse ELTL
artikli 108) lõike 3 viimasest lausest tuleneva ennetuse eesmärk tagada, et rakendataks üksnes
selliseid abikavu, mis on ühisturuga kokkusobivad. Selle eesmärgi saavutamiseks lükatakse
abikava rakendamine edasi kuni ajani, mil komisjoni lõplik otsus lükkab ümber kahtlused selle
kohta, kas abi on ühisturuga kokkusobiv (otsus kohtuasjas C-199/06, p-d 47 ja 48) ning sellest ja
sätte vahetust õigusmõjust tulenevalt on liikmesriigi kõigi asutuste, kohtute ja haldusorganite
ülesanne kohaldada kohaseid meetmeid abi rakendamise ebaseaduslikkuse heastamiseks, et abi
saaja ei saaks komisjoni lõpliku otsuse tegemiseni kulgeva aja jooksul abi vabalt kasutada.
Selline abi ei tohi jääda kuni komisjoni otsuse tegemiseni abisaaja vabasse kasutusse (otsus
kohtuasjas C-349/17, p 89) isegi mitte ajutiselt (otsus kohtuasjas C-210/09, p 29).
ASi Tartu Agro taotluse rahuldamine viiks riigi ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustuse
rikkumiseni, ASi Tartu Agro abist saadava kasu säilimiseni rakendamiskeelu kehtimise ajal ja
ELTL artikli 108 lõike 3 kasuliku mõju äravõtmiseni.
Nagu Euroopa Kohus kohtuasjas C-1/09 (p-d 33 ja 34) on märkinud, ei saa asjaoluga, et ühenduste
kohus on tühistanud komisjoni esimese otsuse, põhjendada teistsugust lahendust, mis oleks
ajendatud kaalutlusest, et sel juhul võib komisjon abi hiljem uuesti ühisturuga kokkusobivaks
tunnistada ning kuni komisjoni uue otsuse tegemiseni ei saa ette ära otsustada, et selle otsuse sisu
on positiivne.
Komisjon on Maaeluministeeriumi tähelepanu juhtinud asjaolule, et Euroopa Komisjoni 27.
veebruari 2017. a otsus (Riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP) väidetava
ebaseadusliku abi ettevõtjale AS Tartu Agro küsimuses menetluse algatamise kohta) on jätkuvalt
kehtiv, komisjon uurib seda asja uuesti ja teeb uue otsuse ehk toimub ELTL artikli 108 lõikes 2
nimetatud menetlus.
Teatise punkti 4.1.1.2. lõikes 55 on selgitatud, et liikmesriikide kohtud (eespool välja toodud
vahetu õigusmõju tõttu ka muud liikmesriigi asutused või haldusorganid) on sellistes olukordades
kohustatud tagama ametliku menetluse algatamisest tuleneva rakendamiskeelu järgimise, näiteks
takistades tagasinõutud abi tagasimaksmist.
Teatise sama punkti lõigete 51-53 kohaselt tuleb ELi lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt arvesse
võtta õiguslikku olukorda, mis tuleneb komisjoni käimasolevast menetlusest, isegi kui see on
esialgne, ja tagada komisjoni menetluse algatamise otsuse kasulik mõju, tehes õiguslikud
järeldused menetlemise algatamise otsusest endast.
Seega, kuna käesolevas asjas ei ole komisjoni lõplikku otsust tehtud, millega ASle Tartu Agro
antud abi tunnistataks ühisturuga kokkusobivaks ELTL artikli 107 lõike 2 tähenduses, siis kehtib
Eesti kõigi asutuste, kohtute ja haldusorganite suhtes siduv kohustus tagada ELTL artikli 108 lõike
3 täielik mõju (näiteks kohtuasi C-349/17, p-d 90 ja 91) ehk kohustus järgida sellest sättest
tulenevat ootekohustust.
Kui liikmesriik rikub ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustust, siis ei täida ta aluslepingutest
9
tulenevaid kohustusi ja Euroopa Komisjon võib algatada liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse.
Seda kinnitab ka teatise punkt 6. Rikkumismenetlus võib lõppeda trahviga, mille minimaalne
põhisumma oli näiteks 2021. aastal 261 000 eurot.
Maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkirja nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine” täitmiseks sõlmiti
ASga Tartu Agro haldusleping, millega määrati kindlaks täitmise üksikasjad, nagu täpsem
tagasimaksmise graafik koos summade ja ajakavaga.
Haldusleping sõlmiti ASi Tartu Agro soovil, sest tagasinõutava summa suuruse tõttu ei olnud ASl
Tartu Agro võimalik kogu summat korraga tasuda ning seetõttu lepiti kooskõlastatult komisjoniga
kokku summa tasumine osade kaupa. Seda on selgesõnaliselt väljendatud ka halduslepingu punktis
8, milles on märgitud, et haldusleping puudutab üksnes tagastamisotsuse täitmist.
Seega ei ole see haldusleping iseseisvaks riigiabi tagasinõudmise aluseks. Halduslepingu punkti 9
tuleb tõlgendada koosmõjus punktiga 8 nii, et leping loetakse tühiseks ja toimub tagasitäitmine
üksnes juhul, kui rahalise nõude aluseks olnud haldusakt ära langeb.
Kuni kehtib maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkiri nr 66 „Riigiabi tagasinõudmine”, seni
kehtib ka selle täitmise üksikasjade kokkuleppimiseks sõlmitud haldusleping ja seni ei ole lepingu
punkti 9 rakendamise eeldused täidetud.
Vastupidine tõlgendus viiks riigi samuti ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustuse
rikkumiseni.
Kui haldusmenetlus algas isiku taotlusega ja isiku taotlus haldusakti andmise kohta otsustatakse
jätta rahuldamata, siis tähendab see HMS § 43 lõike 2 kohaselt haldusakti andmata jätmist ning
selle kohta antakse haldusakt.
III. Otsus
Eespool toodud asjaoludest, õigusaktidest, teatistest ja Euroopa Kohtu seisukohtadest lähtuvalt
tuleb teha järgmine otsus.
1. Jätta ASi Tartu Agro 29. juuli 2022. a taotlus maaeluministri 27. märtsi 2020. a käskkirja nr 66
„Riigiabi tagasinõudmine” kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2. Jätta käskkirja punktis 1 nimetatud käskkirja alusel saadud 521 311 eurot ja 63 senti ASle Tartu
Agro tagastamata.
Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul käskkirja kaebajale teatavaks
tegemisest arvates.
Saata: AS Tartu Agro, Rahandusministeerium.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
10