3690454 1189245 EELNÕU 03 .0 3 . 20 2 3 0 0 EELNÕU 03 .0 3 . 20 2 3 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. 03 . 20 2 3 nr ….. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023 – 2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 78 „Perioodi 2023 – 2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) p aragrahvi 3 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „sihtkaitsevööndis“ tekstiosaga „või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis “; 2) p aragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) p aragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „koos“; 4) p aragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „( 2 ) Kui kasutusvaldus on tähtajatu või on seatud vähemalt viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks (edaspidi koos pikaajaline kasutusvaldus ), antakse toetus kasutusvaldajale, kui kasutusvalduse seadmise lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.“; 5 ) p aragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 2 1 – 2 3 järgmises sõnastuses: „ ( 2 1 ) Kui kasutusvaldaja ei taotle pikaajalise kasut usvalduse puhul toetust , antakse toetus omanikule. (2 2 ) Kui kasutusvaldus on seatud vähem kui viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks, antakse toetus omanikule. (2 3 ) Kui taotlusega seotud kinnisasjale seatud kasutusvalduse tähtaega muudetakse pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 31. detsembrit lühemaks kui lõikes 2 sätestatud tähtaeg, antakse toetus selle kinnisasja eest omanikule, kui ta jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist ja teavitab KIK-d, et soovib toetust . “; 6 ) p aragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „(ELT L 183 8.7.2022 lk 23–34)“ tekstiosaga „(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34)“ ; 7 ) p aragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui taotlusega seotud kinnisasi või selle osa võõrandatakse või antakse pikaajalisse kasutusvaldusse (edaspidi koos üleandmine ) teisele isikule (edaspidi ülevõtja ) pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 1. septembrit, antakse toetus selle kinnisasja eest ülevõtjale, kui ta jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist. Toetus antakse üleandjale, kui ülevõtja ei soovi toetust või kui see on pikaajalise kasutusvalduse seadmise lepingus kokku lepitud.“; 8 ) p aragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „kohustusaasta“ sõnaga „kohustuseaasta“; 9 ) p aragrahvi 10 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui taotlusega seotud kinnisasjale seatud kasutusvaldus pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 31. detsembrit lõpeb, antakse toetus selle kinnisasja eest omanikule, kui ta jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 03.03.2023 nr 1.4-3/209
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 23.
detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse
soodustamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul
seoses taotluste vastuvõtu perioodi algusega 4. aprillil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_NAM_muutmine_2023.docx;
2. SK_NAM_muutmine_2023.docx.
Kristine Hindriks
+372 625 6187
[email protected]
Ketlyn Roze
+372 625 6127
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
5539636 50678 0 0 SELETUSKIRI m aaelu ministri määruse „ Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „ Perioodi 2023 – 2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus “ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. Määrusega muudetakse maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus t nr 7 8 „ Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus “ (edaspidi määrus ). Määrust muudetakse õigusselguse eesmärgil. Määruse e elnõuga (edaspidi eelnõu ) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi , kui erametsamaa kohta on seatud kasutusvaldus. S amuti muudetakse sihtkaitsevööndi s asuva metsamaa kohta kohaldatavat toetuse ühikumäära sätet, et oleks üheselt arusaadav, milline on toetuse ühikumäär kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndi s . Lisaks täpsustatakse taotlus ega seotud kinnisasja üleandmise tingimusi olukorra s , kus kinnisasi antakse pikaajalisse kasutusvaldusesse ning kus kasutus valdus kohustuseaasta keskel lõppeb . E elnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristine Hindriks (625 6187,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6 127 ,
[email protected] ). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast punktist. Eelnõu punkti de ga 1 ja 2 täiendatakse määruse § 3 lõike 1 punkti 1 ja tunnistatakse kehtetuks sama lõike punkt 3. Muudatus tehakse õigus selguse huvid es, kuna kehtiv sõnastu s võis jätta väär arusaam a , et s ihtkai tsevööndi ühikumäärad liidetakse ja seeläbi on õigus saada justkui suuremat toetust . O lenemata asjaolust , kas kaitstav loodusobjekt asub Natura 2000 võrgustiku sihtkaitsevööndis või väljaspool Natura 2000 võrgustik k u paiknevas sihtkaitsevööndis, on toetuse ühikumäär sihtkaitsevööndi s asuva metsamaa ühe hektari kohta 134 eurot . Kui nimetatud sihtkaitsevööndid peaksid metsamaal, mille kohta toetust taotletakse, mingil põhjusel kattuma, on toetuse ühikumäär ikkagi 134 eurot metsamaa ühe hektari kohta, mitte 134 eurot Natura 2000 võrgustiku sihtkaitsevööndis asuva metsamaa ühe hektari kohta ja lisaks veel 134 eurot väljaspool Natura 2000 võrgustikku paiknevas sihtkaitsevööndis asuva metsamaa ühe hektari kohta. Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse keeleliselt määruse § 5 lõiget 1 , mille kohaselt antakse toetust määruse § 5 lõikes 1 nimetatud isikutele, keda määruses nimetatakse edaspidi koos taotlejaks. Sisu osas säte ei muutu. See tähendab, et määruse § 5 lõikes 1 nimetatud isikute puhul on tegemist toetusõiguslike isikutega, kellel on võimalik Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust taotleda ja saada . Toetu se taotlemiseks ja saamiseks tuleb esitada määruses sätestatud ajavahemikul asjakohased andmed. Toetuse saamise eelduseks on aga , et kõik määruses sätestatud nõuded , sh nõuded taotleja ja metsa maa kohta , on täidetud. Tuleb arvestada, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning toetuse saamise ja säilitamise tingimuseks on oma kohustuste täitmine . Eelnõu punkti de ga 4 ja 5 muudetakse määruse § 5 lõiget 2 ja täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 2 1 –2 3 . Muudatus t e eesmärk on luua õi gusselgus toetuse andmisel, kui erametsamaale on seatud kasutusvaldus. Natura 2000 erametsa maa kohta on alates aastast 2008 kuni seniajani antud toetust üksnes erametsaomanikule („ Ee sti maaelu arengukava 2007–2013“ ja „ Ee sti maaelu arengukava 2014–2020“) – s eda ka sel juhul , kui metsamaa kohta on seatud kasutusvaldus. Aastast 2023 võimaldatakse teatud tingimustel toetust saada ka kasutusvaldajatel. Muudatus t ega täpsusta ta kse kasutusvalduse ga seotud erinevaid olukordi ning sätestatakse, kellele toetust antakse. Punktiga 4 sätestatakse, et kui erametsamaa kasutusvaldus on tähtajatu või on seatud vähemalt viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks, antakse toetus kasutusvaldajale, välja arvatud juhul, kui kas utusvalduse seadmise lepingu s ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kasutusvaldus on tähtajatu või on seatud vähemalt viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks , siis saab eeldada, et kaitse all oleval metsamaal on kasutusvaldaja metsa majandanud heape remehelikult ja säästlikult ning seoses sellega on hoitud ka loodusväärtused. Seega antakse tähtajatute ja vähemalt viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks seatud kasutusvald uste puhul ehk pika ajalise kasutusvalduse korral toetus kasutusvaldajale , kui kasutusvalduse seadmise lepingus ei ole sätestatud teisiti . Kui aga omanik ja kasutusvaldaja on pikaajalise kasutusvaldus e seadmise lepinguga kokku leppi nud , et toetuse peaks saama omanik , siis tuleb lähtuda kokkulepitust ( lepingu sisust ) . Näiteks , kui kasutusvalduse seadmise leping on tähtajatu või on kasutusvaldus seatud seitsmeks kalendri aastaks ning kasutusvalduse seadmise lepingus on säte, et toetust on õigus saada omanikul , antakse Natura 2000 erametsades elur ikkuse soodustamise toetus erametsaomanikule . Seega , lisaks kasutusvalduse seadmise lepingu kestusele ( kasutusvaldus on seatud vähem kui viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks või on tegemist pikaajalise kasutusvaldusega) tuleb pikaajalise kasutusvalduse puhul vaadata ka kasutusvalduse seadmise lepingu sisu, et selgitada välja, kellel on lepingu kohaselt õigus toetust saada. Punktiga 5 täiendatakse õigusselguse huvides määrus e § 5 lõige tega 2 1 – 2 3 . K ui kasutusvaldus on seatud vähem kui viieks kohu stuseaastale järgnevaks kalendriaastaks (lühiajaline kasutusvaldus) , antakse toetus omanikule. Sellisel juhu l lähtutakse seni se st toetuse rakendamise põhimõttes t ning sellest , et maaomanik on kõige par e m looduse hoidja . L ühi ajalise kasutu s valduse seadmise lepingu puhul võib kasutusvaldaja huvi o lla milleski muus , mis tõttu antakse toetust omanikule . Näiteks, k ui kasutusvaldus on seatud kolmeks kohu stuseaastale järgnevaks kalendriaastaks või kehtib veel vaid kolm järgnevat kalendriaastat , antakse toetus omanikule – s eda ka juhul, kui kasutusvalduse seadmise leping sätestab teisiti. Oluline on silmas pidada, et kui tegemist ei ole pikaajalise kasutusvaldusega , antakse toetus alati omanikule. Selliselt on tagatud toetuse eesmärk, sest just erametsaomanik teab kõige paremini, kuidas oma mets a loodussäästlikult majandada . Samuti antakse toetus pikaajalise kasutusvalduse puhul kasutusvaldaja asemel omanikule, kui kasutusvaldaja toetust ei taotle , aga taotleb omanik . Kui sellisel juhul taotlevad toetust nii omanik kui ka kasutusvaldaja , antakse toetus kasutusvaldajale. Ka selline olukor d on toetuse mõtte ja tingimustega koos kõlas, sest tähtis on , et metsas on järgitud looduskaitselisi piiranguid ja toetuse saamise nõude d on täidetud. Kui kasutusvaldus on tähtajatu või on seatud vähemalt viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks, siis võib eeldada, et kaitse all oleval metsamaal on just kasutusvaldaja heaperemehelikult ja säästlikult metsa majanda n ud ning seoses sellega on hoitud ka loodusväärtused. Lisaks reguleeritakse määruse §-s 5 olukord, kus taotlusega seotud kinnisasjale seatud kasutusvalduse tähtaega muudetakse pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 31. detsembrit lühemaks kui määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaeg. Sellisel juhul antakse toetus selle kinnisasja eest omanikule, kui ta jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist ja teavitab Sihtasutus t Keskkonnainvesteeringute Keskus , et soovib toetust. Tegemist on olukorraga, kus toetust taotleb kasutusvaldaja, kelle kasuks on seatud pikaajaline kasutusvaldus, kuid mingil põhjusel muudetakse kasutusvalduse seadmise lepingu tähtaeg lühiajaliseks ( kasutusvaldus on seatud vähem kui viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks ). Määruse § 5 lõikega 2 3 antakse sellisel juhul võimalus toetust saada omanikul . Selline lahendus vastab määruse § 5 lõikes 2 2 sätestat ule, mille kohaselt antakse toetus omanikule , k ui kasutusvaldus on seatud vähem kui viieks kohustuseaas tale järgnevaks kalendriaastaks . Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 9 lõikes 4 viidatud komisjoni rakendusmääruse avaldamismärget. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 10 lõi get 1 ehk toetuseg a seotud kinnisasja üleandmis e tingimusi kinnisasja kasutusvaldusesse andmise korral . Kui taotlusega seotud kinnisasi või selle osa antak se pärast taotluse esitamist, kuid en ne kohustuseaasta 1. septembrit pikaajalisse kasutusvaldusse teisele isikule , antakse toetus selle kinnisasja eest kasutusvaldajale , kui viimane jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist. Toetus antakse omanikule , kui see on pikaajalise kasutusvalduse seadmise lepingus kokku lepitud. Taotlusega seotud kinnisasja üleandmi ne pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 1. septembrit (määruse § 10 lg 1 eelnõuga muudetud sõnastuse põhjal) : 1) kui o manik (üleandja) võõrandab nimetatud ajavahemikul taotlusega seotud kinnisasja uuele omanikule (ülevõtja), antakse toetus ülevõtjale ; 2) kui o manik (üleandja) annab nimetatud ajavahemikul taotlusega seotud kinnisasja kasutusvaldajale (ülevõtja) pikaajalis se kasutusvaldusesse ning kasutusvalduse seadmise lepingus on sätestatud, et toetust on õigus saada omanikul, antakse toetus omanikule ; 3) kui omanik (üleandja) annab nimetatud ajavahemikul kasutusvaldajale (ülevõtja) taotlusega seotud kinnisasja pika a jalis se kasutusvalduse sse ja kasutusvalduse seadmise lepingust ei ilmne, kellel on õigus toetusele või et toetusele on õigus omanikul , antakse toetus kasutusvaldajale. Taotlusega seotud kinnisasja üleandmi ne kohustus e aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini (määruse § 10 lg 2) : 1) kui o manik (üleandja) võõrandab nimetatud ajavahemikul taotlusega seotud kinnisasja uuele omanikule (ülevõtja), antakse toetus üleandjale; 2) kui o manik (üleandja) annab nimetatud ajavahemikul taotlusega seotud kinnisasja kasutusvaldajale (ülevõtja) pikaajalis se kasutusvaldusesse , antakse toetus alati omanikule olenemata sellest, kas lepingu kohaselt on toetuse saamise õigus omanikul või ei ole seda lepingus üldse kokku lepitud. Eelnõu punktiga 8 asendatakse määruse § 10 lõikes 2 ekslikult kasutatud sõna „kohustu saasta“ sõnaga „kohustuseaasta“ . Mõeldu d oli k ohustuseaasta t ( määruse § 2 lõige 1) . Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 10 lõikega 2 1 , millega reguleeritakse taotlusega seotud kinnisasjale seatud kasutusvaldus e lõppemise korral toetuse üksnes omanikule andmine. Kui taotlusega seotud kinnisasjale seatud kasutusvaldus pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 31. detsembrit lõpeb, antakse toetus selle kinnisasja eest alati omanikule, kui ta jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist. Kui kasutusvaldus lõpeb, siis tegeleb metsamaa majandamisega edaspidi eelduslikult omanik , kes teab kõige paremini, kuidas metsa majandada loodussäästvalt ja loodusväärtusi hoides. Kasutusvalduse lõppemist reguleerivad asjaõigusseaduse §-d 210–212. Kasutusvaldust saab lõpetada poolte omavahelisel kokkuleppel. Kasutusvaldajal on õigus nõuda lepingu lõpetamist tingimusel, et ta h üvitab omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju . O manik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse, kui omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust või kui kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist . Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 0 6.12.2021, lk 1 – 186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 0 6.12.2021, lk 187 – 261); k omisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31. 0 1.2022, lk 52 – 94); k omisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 0 8. 0 7.2022, lk 12 – 22); k omisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 0 8. 0 7.2022, lk 23 – 34). 4. Määruse mõjud Eelnõu loob õigusselgus e taotluste menetlejale , erametsaomanikele ja kasutusvaldajatele. O luline mõju majandusele, julgeol e kule ja välissuhetele ning elukeskkonnale puudub . Samuti puudub mõju r iigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Muudatus t ega reguleeritakse täpsemalt toetuse andmist , kui erametsamaale on seatud kasutusvaldus . Määruse sätete täpsustamine ning uute sätetega täiendamine tagab õigusselguse ja ühesuguse rakenduspraktika. Määrust muutmata võib tekkida ebaselgus, kes ja millistel tingimustel toetuse saamiseks õigustatud on : kas omanik või kasutusvaldaja. Varem on Natura 2000 erametsa maa kohta toetust antud üksnes erametsamaaomanikele. Uuel programmiperioodil on toetust võimalik saada ka pikaajalisel kasutusvaldajal. Praktikas on ilmnenud ohud metsaomanikule, kes on andnud mets a maa lühiajaliselt kasutusvaldu se sse ja kus kasutusvaldaja kohustused on reguleeritud pealiskaudselt, näiteks on metsa uuendamise kohustusega kaasnevad kulud jäänud tihtipeale metsaomaniku enda kanda või on kasutus valdaja ühepoolselt muutnud raiemahu suurust, mis tõttu ei ole mõistlik toetust sellisele kasutusvaldajale anda . Pik aajalisem kasutusvaldus tagab va stut ustundliku metsamajandamise ning kaalutumalt on mõeldud ka kasutusvaldaja kohu s tustele ja õigustele. Seetõttu on pikaajalistele kasutusvaldajatele toetuse saamise võimaldamine põhjendatud. Varasem Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendamise kogemus on näidanud , et nende metsaalade arvust, mille kohta toetust taotleti ( u 15 000 ala), moodusta sid kasutusvalduses olevad alad 0,87% (kokku 133 ala ) . Se ega võib eeldada, et vajadus on olema s ning mingil määral võivad erametsaomanike kõrval toetust tulla taotlema ka kasutusvaldajad. Muudatuste tulemusena võib väheneda S ihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus t öökoormus, kuna võib eeldada, et määruse sätete väärtõlgendamis est tingituid vaideid esitatakse vähem . 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega - tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks S ihtasutuse le Keskkonnainvesteeringute Keskus ning informatsiooniks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ja MTÜ-le Eesti Erametsalii t .
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/23-0264 - Maaeluministri määruse „Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ muutmine“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1a40c6c-bc6c-41f5-931c-43fd7c748ce7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1a40c6c-bc6c-41f5-931c-43fd7c748ce7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main