Maia-Liisa Anton Teie: 1.02.2023 nr 1-2/23/5680
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Meie: 06.03.2023 nr 4.1-3/224-1
Vastus ettepanekule kavandamisel olevate metsaparandus-
ja teedeehitusobjektide menetluste peatamiseks
Austatud proua Anton
Esitasite mitmele riigiasutusele, sealhulgas Maaeluministeeriumile ettepaneku Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) kavandamisel olevate metsaparandus- ja teedeehitusobjektide
ehituslubade menetluste peatamiseks, et enne otsustamist hinnata nende majanduslikku
otstarbekust ja kooskõla kliima- ja elurikkuse eesmärkidega.
Maaparandusseaduse alusel teeb maaparandussüsteemi ehituslubade väljastamisega seotud
menetlustoiminguid Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Haldusaktide menetluste peatamised
ja haldusaktide andmisest keeldumise alused tulenevad maaparandusseadusest. Peatamise
otsuse saab põhjendatud juhtudel teha ehituslubade menetleja, kellel on kõige täpsem ülevaade
menetluses tähtsust omavatest asjaoludest.
Maaeluministeeriumi pädevusse kuulub maakasutuspoliitika kujundamine, mitte
üksikjuhtumite lahendamine, nagu on antud juhul maaparandussüsteemi ehituslubade
menetlemine.
Meie seisukohad on järgmised. Maaparandussüsteemide hoidu ja ehitamist (eelkõige tehakse
rekonstrueerimist) reguleerib maaparandusseadus, mis nõuab kaalutletud ja erinevaid huve, sh
nii majanduslikke kui ka keskkonnakaitselisi huve arvestavate otsuste tegemist.
On selge, et inimtegevus mõjutab keskkonda ja paratamatu, et veekogudel on mitmeid
kasutusotstarbeid, sh maaparandussüsteemi eesvooluks olemine. Veekogude erinevad kasutajad
peavad arvestama ka teiste kasutajate vajadustega ja üht väärtust ei saa vastandada teisega.
Olulised on nii majandatav metsamaa kui ka ökoloogiliselt heas seisus veekogud. Veekogudel
on erinevad kasutusvõimalused ning nendega tuleb arvestada ja osata ka neid taluda. Erinevate
huvide vahel tuleb leida mõistlik ja ühiskonnale vastuvõetav tasakaal. Maaparanduslikul
tegevusel võib olla keskkonna seisukohalt nii negatiivseid kui positiivseid aspekte. Negatiivseid
mõjusid tuleb leevendada nii palju kui võimalik ja seda nõuavad ka maaparandust käsitlevates
õigusaktides kehtestatud meetmed.
Maaeluministeerium peab äärmiselt oluliseks, et maaparandussüsteemide korrastamisega
kaasnev üldine mõju keskkonnale saaks teaduspõhiselt ja kooskõlas kliima- ja elurikkuse
eesmärkidega hinnatud. Selleks on Maaeluministeerium tellinud erinevaid uuringuid. 2022. a
lõpus valmis Maaülikooli teadlaste poolt koostatud uuring „Drenaažkuivendusega
põllumajandusmaal hajukoormuse leviku iseärasuste selgitamine ja hajukoormuse ohjamise
meetodite täpsustamine“. Samuti kavatseme edaspidi tellida uuringuid, kus hinnatakse
maaparandushoiutööde üldist mõju veekogudele ja nende elustikule ning kaitstavatele aladele.
1
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Oleme teadlikud Tartu Ülikooli poolt koostatavast maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude
leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhisest ning panustame ka omalt poolt
selles juhises toodud leevendusmeetmete rakendatavusse. Lähtuvalt nende uuringute ja juhise
tulemustest hindame kindlasti ka maaparandust käsitlevate õigusaktide muutmise vajadust.
Juba täna saab PTA projekteerimistingimustega teha maaparandussüsteemi ehitusprojekti
projekteerijale ülesandeks uurida, kas kuivenduse rekonstrueerimine on konkreetsel juhul
otstarbekas või mitte. Maaparandussüsteemide projekteerimisnormides on sätestatud
keskkonnakaitserajatised, mille eesmärk on suurendada eesvoolude morfoloogilist
mitmekesisust, vähendada hajukoormuse levikut ja luua lõhelistele kudealasid: põhjapais, nõlva
kivipuiste, soodi avamiskraav, koelmupadjand ja vähkide tehiselupaik. Pidasime oluliseks
sätestada maaparandusseaduses ehitusprojekti kooskõlastamise kohustuse Keskkonnaametiga
(KeA), kui ehitusloa eelnõu käsitleb eesvoolu, mis kattub looduskaitseseaduse alusel
kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva
veekoguga. Samuti peab maaparandussüsteemi omanik veeseaduse alusel kehtestatud
õigusaktis määratud pinnaveekogumiga kattuva eesvoolu sängist maaparandushoiu käigus sette
eemaldamisest teavitama PTA-d ja KeAt vähemalt viis päeva enne töö alustamist. Koostatud
on valdkonna hea tava kogumik „Kuivendussüsteemide eesvoolude veekeskkonda säästva hoiu
põhimõtted“, milles esitatakse tänaste teadmiste kohaseid keskkonnasõbralikke võtteid
eesvoolude hoiul ja rekonstrueerimisel. Hea tava kohaselt tuleb lõhejõgedel konkreetsete
eesvoolulõikude kujundamispõhimõtete väljatöötamisse kaasata KeA ja ihtüolooge. Kõik need
eespool nimetatud tegevused ja rajatised aitavad leevendada kuivenduse negatiivset mõju ja
sellest peavad lähtuma kõik maaparandussüsteemi omanikud, kaasa arvatud RMK.
Samas, RMK kui riigitulundusasutus, kelle ülesandeks on riigi strateegilise vara (mets) mõistlik
majandamine, peab muu hulgas arvestama ka riigi majanduslike huvidega. Riigile kuuluvates
majandatavates metsades maaparandussüsteemide korrastamata jätmine võib pikemas
perspektiivis tuua riigile majanduslikku kahju. Maaparandusseaduse kohaselt peab
maaparandussüsteemi rajatis tagama maaviljeluseks (sh metsa kasvatamiseks) sobiva mulla
veerežiimi. Seda tuleb silmas pidada nii maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel kui ka hoiul,
kus tuleb lähtuda metsa vanusest ja metsamaa seisundist.
Meie hinnangul ei tehta kuivendussüsteemide korrastamisotsuseid ühekülgselt, mõtlemata või
kiirustades ega tugineta üksnes teatud üksikutele teguritele, nagu kuivendussüsteemide vanus.
Ka PTA huvi on suurendada maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste efektiivsust ja
leevendada kuivenduse negatiivset mõju, arvestades nii elurikkuse kui ka kliimaeesmärkidega.
Kõikide riigiasutuste jaoks on kliimamuutuste ja rohepöördega kaasnevate väljakutsetega
tegelemine juba täna lahutamatu osa nende tööst ning meie arvates arvestavad nad igakülgselt
ja parimal võimalikul moel elurikkuse- ja kliimaeesmärkidega.
Meile teadaolevalt tunnistati Teie poolt vaidlustatud käskkiri nr 1-5/115 „RMK
metsaparandustööde kavandamise nimekirja 2023-2024 kinnitamine“ RMK juhatuse liikme
8.02.2023 käskkirjaga nr 1-5/18 kehtetuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
2 (3)
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikantselei,
Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Riigikontroll
Merly Kiisler, 625 6241
[email protected]
Reena Osolin, 625 6287
[email protected]
3 (3)