Rahandusministeerium · 6. märts 2023
Sisu (failidest)
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 3
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................. 3
2.1 Detailplaneeringu menetlus ................................................................................................ 3
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 3
4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................................... 4
5. KEHTESTATUD DETAILPLANEERING ................................................................................... 4
5.1 Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus 5
6. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ..................................................... 5
7. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................................................... 5
7.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 5
7.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .......................................................................... 5
7.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ........................................... 6
7.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................. 6
7.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................. 6
7.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ..................................................................................... 6
7.7. Kehtivad piirangud ............................................................................................................. 6
8. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU ................................................................................ 6
8.1. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................ 6
8.2. Hoonestuskava .................................................................................................................. 6
8.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................. 6
8.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 7
8.4.1. Täiendavate uuringute vajadus .................................................................................... 7
8.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 7
8.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 7
8.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 8
8.6. Keskkonnakaitse ................................................................................................................ 8
8.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................... 9
8.8. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................... 9
8.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................ 9
8.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .................................................................................. 10
8.11. Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................. 10
8.12. Servituudi seadmise vajadus .......................................................................................... 10
8.13. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................. 11
8.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 11
8.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine .................................. 11
8.13.3. Elektrivarustus ......................................................................................................... 11
8.13.4. Sidevarustus ............................................................................................................ 12
8.13.5. Soojavarustus .......................................................................................................... 12
9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD.......................................... 12
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .................................................................. 13
II JOONISED
1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:500
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:2000
4. Põhijoonis AS-04 M 1:500
5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:500
6. Illustratsioon AS-06 M 1: ~
1
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
III TEHNILISED TINGIMUSED
IV KOOSKÕLASTUSED
2
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
1.3. siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 6 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.
2. Arengukavad ja -strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26).
3. Kehtestatud detailplaneeringud:
3.1. Maksima VI maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 12.06.2001 otsusega nr 16);
4. Naaberalal kehtestatud detailplaneeringud:
4.1. Kiili keskuse ja jätkuvalt riigimaa detailplaneering (kehtestatud 27.02.2013 otsusega nr 17);
5. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud:
5.1. maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OÜ AderGeo, 04.02.2020. a, töö nr M080120.
6. Eesti standardid:
6.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
7. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:
7.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla
jäätmehoolduseeskiri.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Karja tn 2 katastriüksusele ehitusõiguse
seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguse viie elamuühikuga korterelamu ehitamiseks. Lisaks
lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja
tehnovõrkudega varustamine.
Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel
kehtestatud ja menetluses olevate planeeringutega.
2.1 Detailplaneeringu menetlus
Käesolev detailplaneering oli algatatud 22. august 2006 korralduse nr 471 alusel Karja tn 2 ja Karja
tn 2a eesmärgiga planeeritava maa-ala hoonestamisega kuni kahekorruseliste korterelamutega
ning heakorrastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude varustamise lahendamisega.
Seoses Kiili Vallavalitsuse poolt 28.11.2019 avaldatud seisukohale mitte jätkata 22.08.2006
algatatud Karja tn 2 ja Karja tn 2a detailplaneeringuga, jagati Kiili Vallavalitsuse korraldusega
22.12.20 nr 433 planeeringuala kaheks:
1) Kiili alevis Karja tn 2 detailplaneering, DP0335 (30401:001:0409);
2) Kiili alevis Karja tn 2a detailplaneering, DP0336 (30401:001:1854).
Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et sellisel juhul saavad kinnisasja omanikud eraldi otsustada, millal
ja mida nad oma kinnisasjaga teha soovivad. Käesolev detailplaneeringuga määratakse
ehitusõigus Karja tn 2 maa-alale kahekorruselise kortermaja ehitamiseks.
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS
Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:
• kujundada planeeritud hoonestus nii, et tekiks Karja tänaval olemasolevate elamutega ühtlane
hoonestus;
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Maaüksuse korrastamine ja
sihtotstarbelisse kasutusse võtmine;
• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust.
3
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26
kehtestatud Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks
on väikeelamumaa (võimalikud arengualad) ning ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu
muudatuseks.
Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist
Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruselised
korterelamud;
Detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasolevale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele
kahekorruselist korterhoonet.
Kiili valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:
• korterelamute koormusindeks (korterite arvu suhe krundi pinda) minimaalselt 400 korter/m²;
• suurim lubatud ehitisealune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²;
• väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0;
• teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4
meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m;
• läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,
metall, katusekivi);
• müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt
tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra
pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis
ühekordse klaasiga vms).
• kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega.
Koostatud detailplaneeringu ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
5. KEHTESTATUD DETAILPLANEERING
Planeeringualale on varasemalt kehtestatud „Maksima VI maaüksuse detailplaneering” otsusega
nr 16, 12.06.2001. Planeeringuala suuruseks oli 2,01 ha. Projekteeriti 9 ühepereelamu krunti ja 1
maatulundusmaa krunt. Elamumaa krundid planeeriti olemasoleva elamu (Sausti tee 1) ümber.
Vaela tee, Nabala tee, Kurna tee ja Sausti tee ristumise kõrvale planeeriti maatulundusmaa
sihtotstarbega krunt. Tänaseks on kõikidele planeeritud elamumaadele ehitatud elamud, välja
arvatud Karja tn 2 katastriüksusele. Kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud maatulundusmaa
sihtotstarbega krunt on kaetud osaliselt kõrghaljastusega.
4
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
5.1 Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu muutmise ettepaneku
põhjendus
Planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks – ehitusõiguse
määramine Karja tn 2 katastriüksusele korterelamu ehitamiseks.
Kehtivat detailplaneeringut soovitakse muuta seoses pealinna kallinevate kinnisvarahindadega,
seega on Tallinnat ümbritsevate alevike ja linnade kinnisvara nõudlus suurenenud. Selle tõttu on
käesoleva detailplaneeringuga soov kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud ühepereelamu
asemele rajada 2-korruseline korterelamu.
6. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav
ala Kiili alevi keskossa. Planeeritav ala asub Kiili alevi keskuses.
Kiili vald on hea sotsiaalse ja majandusliku seisuga, kiire ruumilise arenguga vald. Arengut mõjutab
eelkõige Tallinna linna lähedus ja strateegiline asukoht tugimaanteedega 15 Tallinn-Rapla-Türi tee
ja 11 Tallinna ringtee. Kiili vald pakub uutele elanikele head transpordiühendust suurlinnaga,
odavamat kinnisvara ja meeldivat elukeskkonda looduse lähedal. Elanikkonna kasv on pidev.
Planeeritav ala piirneb läänes ja põhjas hoonestatud elamumaa sihtotstarbeliste katastriüksustega.
Idas asub maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus ja lõunas piirneb kavandatav ala Karja
tänavaga. Karja tänava kaudu pääseb kõrvalmaanteele 11115 Kurna-Tuhala tee.
Planeeringuala asub väljakujunenud elamurajoonis, kuhu on rajatud üksikelamud, paariselamud ja
korterelamud.
Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad
hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad
väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega. Kortermajad on 2 – 5-korruselised
lame- ja viilkatustega.
Planeeritavale alale on planeeritud kahekorruseline korterelamu. Piirkond on sobilik elamute
ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud
kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega,
puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke-virgestusala, metsad).
Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus,
lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis.
Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~200 m kaugusel 11115 Kurna-Tuhala tee ääres.
Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna
ringteest ~3,5 km kaugusel ja on riigi kõrvalmaanteede 11157 Sausti-Kiili tee ja 11115 Kurna-
Tuhala tee läheduses.
Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.
Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav korterelamu piirkonda sobiv:
• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee);
• head ühendusteed lähimate küladega;
• arenev elukeskkond;
• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;
• lasteaia ja põhikooli lähedus;
• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad).
7. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
7.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis, Karja tänava ääres, jäädes Kiili alevi keskusesse.
Planeeringuala on looduslik rohumaa elamumaa ning asub väljakujunenud elamurajooni keskmes,
kuhu on rajatud üksikelamud, paariselamud ja korterelamud.
Juurdepääs planeeritavale alale on Karja tänavalt.
7.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve
Karja tn 2 30401:001:0409 2173 m² Elamumaa 100%
5
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
Planeeringuala on hoonestamata.
7.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve
Sausti tee 1 30401:001:1390 5029 m² Elamumaa 100%
Sausti tee 1a 30401:001:0406 2210 m² Elamumaa 100%
Karja tn 2a 30401:001:1854 2505 m² Maatulundusmaa 100%
Karja tänav T3 30401:001:2018 6015 m² Transpordimaa 100%
Karja tn 4 30401:001:0411 1534 m² Elamumaa 100%
7.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Juurdepääs planeeringualale on Karja tänavalt. Karja
tänav on ühenduses kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee.
7.5. Olemasolev tehnovarustus
Karja tn 2 katastriüksusel asuvad:
• sidekaablid;
• reovee kanalisatsioonitorustik;
• mitte töötav veetorustik.
Karja tn T3 katastriüksusel asuvad:
• sidekaablid;
• madalpinge kaablid;
• veetorustik;
• reovee kanalisatsioonitorustik;
• sademevee kanalisatsioonitorustik.
7.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastus kasvab katastriüksuse põhjaosas
7.7. Kehtivad piirangud
Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud:
• kanalisatsiooni ja veetorustiku kaitsevöönd laiusega 4 meetrit;
• sidekaabli kaitsevöönd laiusega 2 meetrit.
8. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU
8.1. Planeeritava ala kruntimine
Detailplaneeringuga uusi krunte ei kavandata. Olemasoleva katastriüksuse suurus on 2173 m2.
Krundi ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis.
8.2. Hoonestuskava
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud
ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust uue
hoonestuse rajamise näol.
Olemasolevale elamumaa katastriüksusele antakse ehitusõigus kahekorruselise korterelamu
ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Ehitisealune pind on lubatud maksimaalselt 300 m², mille hulka
kuulub korterelamu ja prügimaja. Ehitisealune pind on määratud vastavalt Kiili valla
üldplaneeringus toodule.
Krundile on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 5 m kaugusele
ning arvestab tehnovõrkude kaitsevööndiga.
Krunti ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite ja
naabrusõigustest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumeda
ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis
ja positsiooni ehitusõiguse aknas.
8.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
• Hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt 5,0 m kaugusele;
• elamu suurim lubatud kõrgus on 9,0 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
6
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
• hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal;
• katusekalle: 0 – 15°;
• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
• hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja
ilmastikukindlat ehitusplaati;
• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
• krundile on lubatud lisaks korterelamule rajada prügimaja;
• hoone esimese korruse terrassid võivad ulatud hoonestusalast välja;
• planeeringuala valgustus tuleb lahendada selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid
naaberkruntidele ja tänaval liikujatele (kasutada suunatud valgustust). Valgustus ei tohi olla
suunatud alt üles.
Prügimaja ehitamine
Prügimaja ehitamisel tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist
(põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus
määratud hoonestusalast. Keelatud on prügimaja püstitamine tehnovõrgu kaitsevööndisse ja
väljapoole hoonestusala. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Piirded
Piirdeaedade rajamine krundile ei ole lubatud.
8.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
8.4.1. Täiendavate uuringute vajadus
Ehitusprojektide koostamiseks:
• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd.
8.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus
Ehitusprojekt kooskõlastada:
• Päästeametiga;
• Kiili vallavalitsusega;
• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja
kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.
8.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Müra
• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;
• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;
• atmosfääriõhu kaitse seadusega.
Insolatsioon
Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja
projekteeritavates elamutes.
Radooniohu vältimine
Hoone projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu
keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete
siseruumides radooniohutu keskkond.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem
ehitisealuses pinnases);
7
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks
esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;
• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina
liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada
vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka
vundamendi ja betoonplaadi vahe.
8.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad” järgi.
Juurdepääs planeeringualale toimub asfaltkattega Karja tänavalt, mis on avalikult kasutatav tänav.
Juurdepääs tuleb rajada selliselt, et olemasolev kõrghaljastus Karja tänaval säiliks.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud krundi lõunaossa, et säiliksid Karja tänava ääres
olemasolevad puud. Juurdepääsu asukoht on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
Parkimine on ette nähtud krundil. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks parkimiskohta ühele
korterile. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti
koostamise käigus.
Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid.
8.6. Keskkonnakaitse
• Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist;
• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist
negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma
planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu
elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud
nõudeid;
• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega
looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba
inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist
negatiivset mõju looduskeskkonnale;
• detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga
kavandatav tegevus võib mõjutada;
• kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;
• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal
ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;
• kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda
ehitustegevuse käigus;
• kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist
negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse
seadustega kehtestatud nõudeid;
• kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale
ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju
puudub.
Keskkonnalubade taotlemise vajadus
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja
keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse
üks ühepereelamud ja abihooned.
Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma
kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.
Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva
planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja
8
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt
Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.
Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel
tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab
keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud
künniskogust.
8.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele.
Karja tänava ääres olemasolevad ebatsuugad tuleb säilitada. Ebatsuugade võrade ulatuses on
ehitised ja ehitustegevus keelatud.
Likvideeritav kõrghaljastus asendada samaväärse istikutega. Ühe likvideeritava puu asemele tuleb
istutada asemele 3 uut istikut.
Hoone ja juurdepääsu, parkla planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude
juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal
on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):
• Kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö
tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist
vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja
kuivamist.
• Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4
cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab
puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega.
• Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise
kompenseerimiseks harvendada võrasid.
• Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade,
peenrapiirdeid jne).
• Pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta
jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel
on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.
8.8. Jäätmete käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla
jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse.
Prügikonteinerid paigutatakse krundile soovituslikult sõidutee lähedusse.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja
ümbruskonna reostuse. Olmes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kiili valla
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
8.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud
piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus;
• juurdepääsuvõimalus;
• territoriaalsus;
• atraktiivsus;
• vastupidavus;
• valgustatus.
Käesolev planeering soovitab:
• krundid valgustada ja heakorrastada;
• tagada hea nähtavus;
• parkida sõidukid oma krundile;
• kasutada vastupidavaid materjale;
• paigaldada selged viidad;
9
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
• selgelt eristatavad juurdepääsud.
8.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr
6 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb
lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le
„Tuletõrje veevarustus”.
Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise
tuleohutusnõuded" tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas
olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on
välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning
seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5
meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides.
• Kasutusviis I kasutusviis, eluhooned
Vastavalt Osaühing Kiili KVH väljastatud tehnilistele tingimustele nr 994 (väljastatud 08.09.2021.
a) on Karja tänava ääres paiknevast olemasolevast tuletõrjehüdrandist tagatud tuletõrjevee
vooluhulk 18 l/s (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Hüdrandi kaugus hoonestusalast on
12 meetrit ning planeeritud hoonest 40,4 meetrit. Planeeritud hoone ligikaudne vajaminev
kustutusvee maht on 108 m3 (põlemisaeg 3 tundi) arvestades, et hoonesse on paigutatud ka ATS.
Lähtudes, et tulekustutusvesi saadakse hüdrandist 10 l/s 3 tunni jooksul (Osaühing Kiili KVH poolt
08.09.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr 994 kohaselt on piirkonnas tagatav tuletõrjevesi max
18 l/s), siis tulekustutusvesi planeeritud hoonele tagatud olemasolevast tuletõrjehüdrandist.
Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus
ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis ja AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on näidatud
lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav
juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone juurdepääsu tee
peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Karja
tänavalt.
8.11. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeritava ala suurus 0,27 ha
Kavandatud kruntide arv 1
elamumaa 2173 m² 100%
Täisehituse % 14%
Korruselisus 2
Plan. elamuühikute arv 5
Plan. parkimiskohtade arv 10
8.12. Servituudi seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04 ja kirjeldatud
joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib
ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
• Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• veetrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
Servituudi seadmise vajadus Karja tänav T3 katastriüksusele (KÜ tunnus 30401:001:2018)
• Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;
• kaugkütte trassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• veetrassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
10
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
8.13. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise
lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate
ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused
täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude projekteerimine piki teid ei ole lubatud.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan.
8.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühing Kiili KVH poolt 08.09.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr 994.
Planeeritud ühenduspunkt olemasoleva veetorustikuga De110 asub planeeringuala kõrval
transpordimaal Karja tänav T3 (ühenduspunkt on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude
koondplaan).
Planeeritud elamu ligikaudne olmevee vajadus on 15 m3/kuus.
Krundi piirist ca 1 m kaugusele avalikule maa-alale on ette nähtud maakraan, mis jääb ühtlasi
krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga.
Detailplaneeringuga lahendatakse kanalisatsioon olemasolevate liitumispunktide ja
ühinemispunktidega.
Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on planeeringuala kõrval Karja tänav T3 kinnistu piiril asuv
olemasolev kanalisatsiooni kaev. Olemasolev kanalisatsioonitorustik on isevoolsesse De160.
Planeeringualal juhitakse ligikaudu reovett ühiskanalisatsiooni 15 m3/kuus.
Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid
projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning
kehtivatele normidele RIL 77-1990, kuid mitte sõidutee alla.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping
Kiili KVH OÜ kasuks.
Planeeringuala läbiv veetorustik ja reovee kanalisatsioonitorustik kuuluvad säilitamisele.
Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate
kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05
Tehnovõrkude koondplaan.
8.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane ala lõuna suunas langev. Maapinna
absoluutkõrgused jäävad vahemikku 47.00 kuni 47.70. Vajadusel tasandatakse maapinda.
Maapinna tõstmine ei ole lubatud.
Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 129 tuleb sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kasutada
sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse
juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses.
Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning planeeringualal
immutatakse sademeveed pinnasesse kinnistu piirides.
Planeeringualalt lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademe- ja drenaaživee
ärajuhtimine hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt.
8.13.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon poolt 27.09.2021
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 384707.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on à 3×100 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeringuala kõrval asuvast
jaotuskilbist 11682JK, mis on Aadu alajaama F3 toitel.
Tarbijateni on jaotuskilbist kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilp on planeeritud
kinnistu piirile olemasoleva jaotuskilbi 11682JK kõrvale.
Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinile kui ka liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega.
Krundi liitumiskilbi kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise
vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs.
11
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi
OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada
Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud
koormustega. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
8.13.4. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 19.08.2021 koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35467761.
Korterelamu sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on
sidekaev KLI-023, mis asub planeeringuala krundil. Projekteerida ja rajada ühendus Telia
sidevõrgu lõpp-punktist hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani.
Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid.
Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale hoonele. Sidetrassid
on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs.
Planeeringuala läbivad sidekaablid kuuluvad säilitamisele.
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde
teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga.
8.13.5. Soojavarustus
Soojavarustuse lahenduse koostamise aluseks on OÜ N. R. Energy poolt 19.10.2021 koostatud
soojavarustuse tehnilised tingimused.
Ühinemispunkt kaugküttevõrguga asub Karja tänav T3 katastriüksusel (KÜ tunnus
30401:001:2018). Liitumispunkt on planeeritud planeeringuala kõrvale katastriüksuse Karja tänav
T3 haljasalale.
Soojuskoormused täpsustakse soojusvarustuse tehnilise projektiga, kui on selgunud hoonete
täpne soojuskoormus.
Detailplaneeringuga on esitatud soojavarustuse põhimõtteline lahendus, mis kuulub
täpsustamisele eriosade projektide koostamise käigus.
9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud ühe korterelamu rajamisega kaasnev peamine positiivne
sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale
võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja
vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline
negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatav
korterelamu tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne
mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et korterelamu ja abihoone rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne
mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb
alale ette olemasolevale elamumaale korterelamut. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt
olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,
looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus
12
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis
oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise
võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt
täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete
rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt
lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka
ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Detailplaneeringu elluviimise võimalused
Avalikult kasutatavate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine:
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja
kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised või tagab
nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
2. Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud
kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala
juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
3. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastus,
välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses
esitatud kvaliteedinõuetele.
4. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja
-rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud
tasuta juurdepääs avalikule teele.
5. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned
(elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade
summa.
6. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili
Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks.
7. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima
planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid):
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte,
vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning
nendele ehituslubade taotlemine. Võib taotleda koos hoone ehitusloaga.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt hoonetele ja avalikult kasutatavate teede ja
teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, rajatiste ehitamiseks.
4. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine ning ehitamine.
5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
13
Kiili alevi Karja tn 2 kinnistu detailplaneering
6. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste
kasutuslubade olemasolu.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole
asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute
tegemist alates ehituslubade taotlemisest.
2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu
kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud
detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh
arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning
avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-
, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks
tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid
tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud
ühendus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi
tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
Koostas:
Keia Kuus
Tehnik
26.05.2022
14
EHITUSÕIGUSE TABEL
suletud brutopind (m²)
põhihoone kõrgus (m)
põhihoone / abihoone
(katastriüksuse liikide
min. tulepüsivusklass
abihoone kõrgus (m)
hoonete ehitisealune
katastriüksuse liikide
parkimiskohtade arv
suurim korruselisus
suurim korruselisus
hoonete arv krundil
aadressi ettepanek
absoluutne kõrgus
absoluutne kõrgus
krundi planeeritud
(detailplaneeringu
elamuühikute arv
maa sihtotstarve
maa sihtotstarve
krundi aadress
ja osakaalu %
ja osakaalu %
liikide kaupa)
maapinnast /
maapinnast /
normatiivne /
kavandatud
põhihoone
suurus m²
abihoone
pos. nr.
kaupa)
kaupa
pind
või
kitsendused servituudi vajadus
· Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
· Sidekaabli kaitsevöönd; · veetrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
1 Karja tn 2 2173 300 2 - 9,0m/56,48m - 1/- Ek 100% E 100% 600 TP 3 10 ; 10 5
Arhitektuurinõuded: servituudi seadmise vajadus Karja tänav T3 katastriüksusele (KÜ tunnus 30401:001:2018):
· hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt 5,0 m kaugusele; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja
· elamu suurim lubatud kõrgus on 9,0 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust; kasuks;
· hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 meetrit kõrgemal; · maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
· katusekalle: 0 - 15°; · kaugkütte trassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks;
· katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; · veetrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
· hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja ilmastikukindlat · veetrassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
ehitusplaati;
· vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; TINGMÄRGID OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
· mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
VEETORUSTIK
· krundile on lubatud lisaks korterelamule rajada prügimaja; DETAILPLANEERINGU ALA PIIR
· prügimaja peab sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga; MITTE TÖÖTAV VEETORUSTIK
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
· hoone esimese korruse terrassid võivad ulatud hoonestusalast välja; REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
OLEMASOLEV HOONE
· piirdeaedade rajamine ei ole lubatud; SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
· planeeringuala valgustus tuleb lahendada selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid naaberkruntidele ja tänaval OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA
SIDEKAABEL
liikujatele (kasutada suunatud valgustust). Valgustus ei tohi olla suunatud alt üles; PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA MADALPINGE KAABEL
· hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Kiili valla arhitektiga.
PLANEERITUD KÕNNITEE TULETÕRJEHÜDRANT
KAUGKÜTTE TORUSTIK
PLANEERITUD HOONESTUSALA
Ek 100% PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
9,0m / -
1 2K / -
300m² 1 PLANEERITUD TERRASSI VÕIMALIK ASUKOHT
2173m² P P10 JUURDEPÄÄS KRUNDILE
JUURDEPÄÄS HOONESSE
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
5,0
TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
PLANEERITUD HALJASTUS
PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK
5,0
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
KÕRGUS
1
MEETRITES EHITISE- HOONETE
SUURIM ALUNE ARV
KORRUSE- PIND KRUNDIL
LISUS
KRUNDI SUURUS Pn Pn
8,4
5,0 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
EHITISEALUNE PIND
PÕHIHOONE / ABIHOONE
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
40,4
SÄILITATAVAD PUUD
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:
V
5,0
NA
Planeeritava ala suurus 0,27 ha
TÄ
Kavandatud kruntide arv 1
Krunditava ala maa bilanss:
12,0
A
elamumaa 2173 m² 100%
RJ
KA
Täisehituse % 14%
Korruselisus 2
Plan. elamuühikute arv 5
Plan. parkimiskohtade arv 10
Märkused:
1. topo-geodeetilise alusplaani koostas geodeesiakeskus OÜ AderGeo, 04.02.2020, töö nr M080120;
2. juurdepääs tuleb rajada selliselt, et olemasolev kõrghaljastus Karja tänaval säiliks.
Planeeringu koostamise Kiili Vallavalitsus KII I VA D KII I A EV Töö nr 462
korraldaja
DP
Planeerija Optimal Projekt OÜ
KA A TN 2 KINNIST DETAI P ANEE IN M 1:500
Arhitekt I.Punger
26.05.2022
Projektijuht E.Netse
P I OONIS
K.Kuus AS-04
Tehnik
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse
21.02.2023 korralduse nr 73 juurde
Detailplaneeringu nimi
Kiili alevis Karja tn 2 detailplaneering.
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 462.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
o Maksima VI maaüksuse detailplaneering (DP0014)
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 2173 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
2
1 Karja 2 30401:001:0409 2173 m Elamumaa 100%
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Sausti tee 1 30401:001:1390 5029 m² Elamumaa 100%
2 Sausti tee 1a 30401:001:0406 2210 m² Elamumaa 100%
3 Karja tn 2a 30401:001:1854 2505 m² Maatulundusmaa 100%
4 Karja tänav T3 30401:001:2018 6015 m² Transpordimaa 100%
5 Karja tn 4 30401:001:0411 1534 m² Elamumaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritav kinnistu on hoonestamata.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Maa-alale pääseb Karja tänavalt.
1/13
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
o teekaitsevöönd;
o tehnovõrkude kaitsevööndid.
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.
Soojavarustuse kohustus
On kohustust liituda.
2. Algatamisel seatud eesmärk
Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Kiili alevis Karja tn 2 katastriüksusele ehitusõiguse
seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguse viie elamuühikuga korterelamu ehitamiseks. Lisaks
lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääs alale on Karja tänavalt.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2/13
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Karja tn 2 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks
olemasolev Väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud korterelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min
2000 m²;
o korterelamute koormusindeks (korterite arvu suhe krundi pinda) minimaalselt 400 korter/m²;
o eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;
o teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,
betoon, metall, katusekivi);
o müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt
tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra
pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis
ühekordse klaasiga vms);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja
väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
3/13
Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualale on varasemalt kehtestatud „Maksima VI maaüksuse detailplaneering” otsusega nr
16, 12.06.2001. Planeeringuala suuruseks oli 2,01 ha. Projekteeriti 9 ühepereelamu krunti ja 1
maatulundusmaa krunt. Elamumaa krundid planeeriti olemasoleva elamu (Sausti tee 1) ümber.
Vaela tee, Nabala tee, Kurna tee ja Sausti tee ristumise kõrvale planeeriti maatulundusmaa
sihtotstarbega krunt. Tänaseks on kõikidele planeeritud elamumaadele ehitatud elamud, välja
arvatud Karja tn 2 katastriüksusele. Kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud maatulundusmaa
sihtotstarbega krunt on kaetud osaliselt kõrghaljastusega.
Planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks – ehitusõiguse
määramine Karja tn 2 katastriüksusele korterelamu ehitamiseks. Kehtivat detailplaneeringut
soovitakse muuta seoses pealinna kallinevate kinnisvarahindadega, seega on Tallinna ümbritsevate
alevike ja linnade kinnisvara nõudlus suurenenud. Selle tõttu on käesoleva detailplaneeringuga soov
kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud ühepereelamu asemele rajada 2-korruseline
korterelamu.
5. Detailplaneeringuga kavandatu
5.1. Planeeritava ala kruntimine
Detailplaneeringuga uusi krunte ei kavandata. Olemasoleva katastriüksuse suurus on 2173 m2.
Krundi ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis.ˇ
5.2. Hoonestuskava
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi
ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust uue hoonestuse
rajamise näol.
Olemasolevale elamumaa katastriüksusele antakse ehitusõigus kahekorruselise korterelamu
ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Ehitisealune pind on lubatud maksimaalselt 300 m², mille hulka
kuulub korterelamu ja prügimaja. Ehitisealune pind on määratud vastavalt Kiili valla
üldplaneeringus toodule.
Krundile on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 5 m kaugusele
ning arvestab tehnovõrkude kaitsevööndiga.
Krunti ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite ja naabrusõigustest
tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumeda ruudustikuga.
Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja positsiooni
ehitusõiguse aknas.
5.3. Arhitektuurinõuded
o Hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt 5,0 m kaugusele;
o elamu suurim lubatud kõrgus on 9,0 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
o hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal;
o katusekalle: 0 – 15°;
o katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
o hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja
ilmastikukindlat ehitusplaati;
o vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
o mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
4/13
o krundile on lubatud lisaks korterelamule rajada prügimaja;
o hoone esimese korruse terrassid võivad ulatud hoonestusalast välja;
o planeeringuala valgustus tuleb lahendada selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid
naaberkruntidele ja tänaval liikujatele (kasutada suunatud valgustust). Valgustus ei tohi olla
suunatud alt üles.
Prügimaja ehitamine
Prügimaja ehitamisel tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist
(põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus
määratud hoonestusalast. Keelatud on prügimaja püstitamine tehnovõrgu kaitsevööndisse ja
väljapoole hoonestusala. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Piirded
Piirdeaedade rajamine krundile ei ole lubatud.
5.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud ühe korterelamu rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne
mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib
avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja
vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline
negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatav
korterelamu tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju
majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et korterelamu ja abihoone rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne
mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale
ette olemasolevale elamumaale korterelamut. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid
objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise
võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt
5/13
täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete
rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt
lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka
ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
6. Avalik huvi
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka
ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide
ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi
paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti
vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku
heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on
igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta
leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi.
Detailplaneeringu ülesanded (eesmärgid) on esitatud PlanS § 126. Kõikide nende eesmärkide
saavutamine on kui ühiskondlik kokkulepe. Detailplaneering on ühiskondliku kokkuleppe
saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele
hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide
piiride muutmi-seks jne. Lähtuvalt eelnevast saab kehtestatud Maksima VI maaüksuse
detailplaneeringut käsitleda, kui kokkulepet, mille käigus on leitud kõiki osapooli rahuldav
lõpptulemus juba aastal 2006. Kokkulepet, mis näeb ette Karja tn 2 kinnistule sihtotstarbeks
elamumaa (väikeelamu ehitamise õigusega). Kõik lähipiirkonnas elavad kodanikud on teadlikud ja
arvestavad kehtiva detailplaneeringuga. Neil on õiguspärane ootus alale kehtestatud
detailplaneeringu elluviimisele.
Kiili valla üldplaneering märgib asulate haljastuse kohta järgmist (lk 33):
Asulate haljasmaade - haljasalade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt
piisavate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavate haljastatud välisruumide
olemasolu nii elukohas, asumis kui asulas tervikuna. Tähtis on ka asula üldatraktiivsuse tõstmine ja
kultuuripärandi säilitamine. Asula välisruumidena käsitletakse järgnevalt kõiki elanike igapäevases
kasutuses olevaid avalikke välisruume. Kõik välisruumid peaksid olema võimalikult haljastatud ja
maastikuar-hitektuurselt kujundatud. Võimalikult tuleks säilitada asulasiseseid või asulatega
külgnevaid metsaalasid ühiskasutatavate välisruumidena. Selleks tuleb huvide vastastikuse
arvestamise alusel jõuda läbirääkimiste kaudu kokkuleppele maaomanikega ning arendada
ühistegevust naabrite vahel.
Asulate terviklikuks kujundamiseks ning soodsa ja atraktiivse elukeskkonna tagamiseks on vajalik
detailplaneeringud koostada valla korraldamisel suuremate kokkukuuluvate alade kaupa, mis tagaks
nii haljasalade kui ka teede võrgustiku ning ka piirkondade üldilme terviklikkust. Arenguperspektii-
ve arvestades tuleb koostatavates detailplaneeringutes ja/või projektides lahendada ka konkreetsete
elamugruppide haljastus. On vajalik, et uutes detailplaneeringutes üldkasutatavate haljasalade või
rohevõrgustiku osakaal oleks 10-15% (tänavaäärne haljastus, üldkasutatavad haljasalad,
haljaskoridorid jm). Samas järgida, et haljasribadega toimuks elamuala rühmitamine 10-15
elamukrundi kaupa. Kohaliku omavalitsuse poolt tuleb võimalikult jälgida ja soodustada, et
koostatavad detailplaneerin-gud hõlmaksid mitte üksikuid kinnistuid, vaid käsitleksid ja
lahendaksid laiemaid piirkondliku ter-vikarengu põhimõtteid.
6/13
Käesoleva korraldusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu
avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult (KOV veebilehel, avalikes kohtades) välja Kiili
Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning
oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada
viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat
planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult
välja avalik huvi konkreetsele lahendusele.
7. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve.
8. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
8.1. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)
sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste,
teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat
elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea
ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
7/13
o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus
-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid
vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha
alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute
hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne.
Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade
(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta
tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude
erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse
analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et
käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning
kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad
olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest
sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest,
seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed
hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm
kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse
jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile
potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab
Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared
Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise
arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
8/13
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist ja arvestades asjaolu, et moodustatakse 1 elamumaa kinnistu
saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
8.2. Elamumaa moodustamise mõjud
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks
ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja
säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib
lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus
elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse
ja majandusliku arengu.
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
9/13
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on
võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende
mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.
Mõju Tulemus
elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseerinud ja
elamistingimused paranevad. elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad.
Suureneb vähesel määral liikluskoormus ja sellega kaasnevad
negatiivsed mõjud. Parendatakse pakendikonteinerite asukoht.
majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 1 uus
korterelamu ehitusõigusega kinnistu ja majanduslik mõju on minimaalne.
Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele
suureneb väga väikesel määral.
uute elanike tulek piirkonda, suurendab Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 1 uus
nii valla kui ka teenuse pakkujate korterelamu ehitusõigusega kinnistu. Liikluskoormus suureneb
tulusid minimaalselt ja koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral.
transpordi-ja infrastruktuuri Mõju puudub (on negatiivsed ja positiivsed mõjud): kehtiv
paranemine detailplaneering on suures osas realiseerinud seega infrastruktuuri ei
parendata. Liikluskoormus suureneb.
ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni
2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside
uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija:
Maanteeamet)
liikumisvõimaluste ja Mõju puudub (on negatiivsed ja positiivsed mõjud): kehtiv
juurdepääsetavuse paranemine detailplaneering on suures osas realiseerinud seega infrastruktuuri ei
parendata. Liikluskoormus suureneb.
loodusmaastiku asendumine Positiivne mõju: Olemasolevale haljasalale (muruplats) eeldatavasti
tehismaastikuga (looduskoosluste istutatakse kõrghaljastust.
hävimine)
maastiku killustumine Positiivne mõju: Olemasolevale haljasalale (muruplats) eeldatavasti
istutatakse kõrghaljastust.
põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.
tasuvuse vähenemine
maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus ja ehitusprojektides
täiendavate tingimuste seadmisega.
kinnisvaraarenduse muutumine Negatiivne mõju: 1 uue korterelamu ehitusõigusega kinnistu
valdavaks maakasutuseks – söötis moodustamine olemasolevate rekreatiivalade arvelt, kehtiv
kõlvikud detailplaneering on suures osas realiseerinud.
ehitusalade stiihiline areng Puudub mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseerinud.
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.
rajamise vajadus – suur koormus valla
eelarvele
võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega.
transport, pinnasetööd, ehitusprahi
laokile jätmine)
pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
suurenemine tingimuste seadmisega.
ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
takistatud tingimuste seadmisega.
10/13
radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone
võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 1 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on negatiivsed mõjud ja positiivseid mõjud: positiivsed mõjud ei ületa
olulisel määral negatiivsed. Suuremas osas kas mõju puudub või on minimaalselt negatiivne kuid
seda mitte olulisel määral.
9. Servituudi vajadused
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04 ja kirjeldatud
joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib
ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
o Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja
kasuks;
o veetrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja
kasuks.
Servituudi seadmise vajadus Karja tänav T3 katastriüksusele (KÜ tunnus 30401:001:2018)
o Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja
kasuks;
o maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;
o kaugkütte trassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
o veetrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja
kasuks;
o veetrassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
10. Detailplaneeringu elluviimisekava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid):
o Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
o Avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste
(kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne)
projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. Võib taotleda koos hoone
ehitusloaga.
o Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt hoonetele ja avalikult kasutatavate teede
ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, rajatiste
ehitamiseks.
o Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine ning ehitamine.
11/13
o Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
o Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste
kasutuslubade olemasolu.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
11. Detailplaneeringu menetlus
09.06.2006 – Avaldus (8-4/838) projekteerimistingimuste väljastamiseks
Koda Arendus OÜ-le kuuluva kinnistule (Karja tn 2) korterelamu ehitusprojekti koostamiseks.
22.08.2006 – detailplaneeringu algatamine Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 471.
28.08.2006 – Detailplaneeringu algatamise teade lehes Eesti Päevaleht.
18.09.2006 – Tarvo Virve poolt esitatud algatamise taotlus.
21.09.2006 – Detailplaneeringu algatamise teade valla lehes Kiili Leht.
01.09.2015 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 548
„Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Karja tn
2 ja Karja tn 2a kinnistute detailplaneeringu osas”
07.09.2015 – Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade avalikes
teadaannetes.
11.09.2015 – Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade maakonnalehes
Harju Elu.
30.09.2015 – Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade vallalehes Kiili
Leht.
07.10.2015 – Kiili Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolek nr 17.
11.11.2015 – Kiili Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolek nr 18.
26.11.2020 – huvitatud isik esitas Kiili Vallavalitsusele avalduse, milles soovib:
Seoses Kiili Vallavalitsuse poolt 28.11.2019 avaldatud seisukohale mitte minna edasi 22.08.2006 algatatud
Karja tn 2 ja Karja tn 2a detailplaneeringuga nr DP0156 sellises mahus, mis oli planeeringu menetlemise
käigus vallaga koostöös kujundatud ning avalikustamiseks vallale esitatud. Seega, avaldame soovi
planeeringuala muutmise osas selliselt, kus Karja tn 2 kinnistu osas oleks võimalik minna planeeringuga edasi
eraldiseisvalt vastavalt Kiili valla üldplaneeringule korterelamutele esitatud piirangutega ja nõuetega.
22.12.2020 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 433
„Kiili alevis Karja tn2 ja Karja tn 2A kinnistute detailplaneeringu piiride ja nime muutmine”
21.07.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/4942-2. Kooskõlastus.
06.12.2022 – detailplaneeringu vastuvõtmine Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 575.
07.12.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel.
09.12.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.
Detailplaneeringu avalik väljapanek ajavahemikul 26.12.2022 kuni 16.01.2023.
12. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht märkused
1 Põhja 21.07.2022 nr Kiili alevis Karja tn 2 detailplaneeringu DP kaustas
Päästekeskus 7.2-3.1/4942-2 kooskõlastamine
Esitasite Päästeameti Põhja
päästekeskusele 20.07.2022 kirjaga nr 8-
1/1905-31 kooskõlastamiseks Kiili alevis
Karja tn 2 detailplaneeringu materjalid.
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti
12/13
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve
büroo inspektor Kert Keller päästeseaduse
§ 5 lg 1 p 7 alusel Karja tn 2
detailplaneeringu materjalid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
2 Telia Eesti AS 05.11.2021 nr Info tööloa saamiseks telefoninumbril: - digitaalallkirja
35752372 Maa-alal paikneb Teliale kuuluv kinnitusleht (1
sideehitis: Kaablikanalisatsioon lehel)
Projekt kooskõlastatakse märkustega:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste
planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
Tagada sideehitise ohutus ja säilimine
vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde
teostamisel Sideehitise kaitsevööndis
lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest Nr 73
(25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded, kohaldatavatest standarditest ning
sideehitise omaniku juhenditest ja
nõuetest.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba
Telia sideehitise kaitsevööndis
tegutsemiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise
omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib Ohustada sideehitist.
Tegutsemisluba taotleda Hiljemalt 5
tööpäeva enne planeeritud tegevuste
Algust ja soovitud väljakutse aega Telia
Ehitajate portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
3 Elektrilevi OÜ 09.11.2021 nr *Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt digitaalallkirja
3452175238 kinnitusleht (1
lehel)
4 Osaühing 21.12.2021 Esitatud sõnastus on vastuvõetav. N.R. e-kirja väljatrükk 1
KIILI KVH Energy kooskõlastab Karja tn 2, Kiili MÜ lehel.
detailplaneeringu.
N.R. Energy OÜ ei vastuta kaardimaterjali
geodeetilise täpsuse ja avastamata vigade
eest.
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
13/13
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 21. veebruar 2023 nr 73
Kiili alevis Karja tn 2 detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, arvestades Kiili Vallavalitsuse
22.08.2006 korraldusest nr 471 „Karja tn 2 ja Karja tn 2A kinnistute detailplaneeringu koostamise
algatamine”, Kiili Vallavalitsuse 22.12.2020 korraldusest nr 433 „Kiili alevis Karja tn2 ja Karja tn
2A kinnistute detailplaneeringu piiride ja nime muutmine“ ning 31.10.2022 sõlmitud
halduslepingut nr 8-15/126-22.
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 2173 m2.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Maksima VI maaüksuse detailplaneering (DP0014)
Detailplaneeringu eesmärgiks on Kiili alevis Karja tn 2 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine
kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguse viie elamuühikuga korterelamu ehitamiseks. Lisaks
lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja
tehnovõrkudega varustamine. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääs alale on
Karja tänavalt. Kiili alevis Karja tn 2 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja
detailplaneeringu lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.
1. Kehtestada Kiili alevis Karja tn 2 detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja
mille on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 462.
2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 21.02.2023 korralduse nr 73juurde
2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri
3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis