dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 20. oktoober 2021
Viit
6-1/211028/2107010
Registreeritud
20. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/211028
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium, 20.10.2021.bdoc476 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 07.06.2021 nr 6-1/211028/2103837 Õiguskantsleri Kantselei Meie 20.10.2021 nr 10-4/3735-2 [email protected] Vastus märgukirjale (avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumine) Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise Pöördusite Justiitsministeeriumi poole seoses avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumisega. Palusite Justiitsministeeriumil hinnata Teie pakutud tõlgendust TsMS § 179 lõikes 1 nimetatud menetluskulude täitmise aegumiseks. Selgitate, et 1. aprillil 2021 jõustunud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusest tulenev seadusemuudatus kohaldub kõikide täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõikes 1 nimetatud täitedokumentide, sh avalik-õiguslike nõuete suhtes, millele ei ole kehtestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 nimetatud tähtajast erinevat aegumistähtaega (üldjuhul kümme aastat) või eriregulatsiooni (nt TMS § 202 jt). Selgitate, et 1. aprillil 2021. a jõustunud seadusmuudatus ei kohaldu näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude maksmise nõude aegumise korral, kuna nõude täitmise aegumise tähtaeg erineb TsÜS §-s 157 sätestatud tähtajast. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue (samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue) aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest (TsMS § 179 lg 7 lause 1). Leiate, et õigus peaks kohtlema võrdselt kõiki olemuslikult sarnaseid avalik-õiguslikke nõudeid (erinevates menetlusliikides riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud) ja nende täitmise aegumise olukordi. Samuti ei vaja Teie hinnangul üldjuhul riigi huvi avalik-õiguslike nõuete ja nende täitmise aegumise kohaldamisel tunduvalt erinevat kaitset võrreldes eraõiguslike nõuetega (nt üksnes kohtu tagatavat kaitset). Peate võimalikuks TsMS § 179 lõikeid 7 ja 8 ning TMS §-e 202 ja 209 tõlgendada põhiseadusega kooskõlas − kohtutäitur saab ise lõpetada täitemenetluse riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude maksmise nõudes, kui seda ei ole sisse nõutud kolme aasta jooksul pärast raha väljamõistmise lahendi jõustumist (ja kui ei esine aegumise peatumist tingivaid asjaolusid). Õigusselguse huvides võib olla tarvilik seadust täpsustada, et nii isikud kui ka erinevad asutused saaksid sätetest aru ühtmoodi. Lisaks palute Justiitsministeeriumil vaadata, kas kehtivas õiguses on veel nõudeid, millele ei kohaldu 1. aprillil 2021 jõustunud regulatsioon ning võlgnik saab aegumisele tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Analüüsisime Teie esitatud küsimusi koos Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumiga. Kokkuvõttes nõustume märgukirjas esitatud käsitlusega. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt. Täitmise aegumine, sh 01.04.2021 jõustunud TMS redaktsiooni kohaselt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Nõude sissenõudmiseks läbiviidava täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu saab kehtiva õiguse kohaselt toimuda sisuliselt kolmel viisil: 1) täitemenetluse aegumisega lõpetamise eriregulatsioon on sätestatud TMS-s ja täitur peab täitmise lõpetama omal algatusel – TMS § 202, § 207, § 209, § 210; 2) nõude täitmise aegumistähtaeg on sätestatud seaduses (õigustlõpetava tähtaja tähendusega) ja sissenõudja teavitab sellest täiturit ning täitur lõpetab menetluse – nt maksunõuded, MKS § 31 lg 3 p 4, § 132 lg 8; 3) erikorda ega erisätet seaduses sätestatud ei ole ja lõpetamine toimub üldkorras, st võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) või avalduse TMS § 481 alusel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui aegumine toimub TsÜS §-s 157 sätestatu kohaselt. Võlgniku võimalus esitada aegumise tõttu avaldus täitemenetluse lõpetamiseks otse täiturile on võimalik alates 1. aprillist 2021, mil jõustus täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (315 SE). Võlgniku jaoks kaasneb selle avalduse esitamisega ka kohustus tasuda tasu avalduse läbivaatamise eest kohtutäituri seaduse § 411 lõikes 1 sätestatud määras ja kuni pool kohtutäituri põhitasust (KTS § 412). Tsiviilnõuded lõpetatakse üldjuhul punktis 3 nimetatud viisil. Kui ei ole ettenähtud eriregulatsiooni, tuleks ka avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumisele kohaldada sama korda. TMS § 481 sätestab täitemenetluse lõpetamise kõikide täitedokumentide osas, mis aeguvad TsÜS § 157 alusel. TsÜS § 157 sätestab lisaks jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumisele ka muudest täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumise tähtajad. Täitedokumendid on loetletud TMS § 2 lõikes 1 ning nende hulgas on ka avalik-õiguslikud täitedokumendid. Seega kui ei ole ette nähtud erikorda, tuleks ka avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumisele kohaldada üldkorda. Avalik-õiguslike nõuete puhul üldkorra kohaldamisel tuleks kehtiva õiguse korral lähtuda sellest, kas tegemist on võimalusega keelduda kohustuse täitmisest, mis aga nõudeõigust ei lõpeta (TsÜS § 142 lg 1 teine lause) või õigustlõpetava tähtajaga (nt MKS § 31 lg 3 p 4, § 132 lg 8). Kui tegemist ei ole õigustlõpetava tähtajaga ja nõue aegub TsÜS § 157 alusel, võib eeldada võlgniku enda aktiivsust ja ka kulude kandmist seoses lõpetamisega. Kui seaduses on ettenähtud õigustlõpetav tähtaeg, peaks sissenõudja täiturit nõude sissenõudmise lõpetamisest teavitama ning täitur selle alusel täitemenetluse lõpetama. Kui sissenõudja täiturit täitemenetluse lõpetamise vajadusest ei teavita, võib võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas ei peaks võlgnikule olema keelatud esitada ka avaldus TMS § 481 alusel, kui see on tema jaoks tulemuse saavutamiseks soodsam ja kiirem kui hagi esitamine kohtusse. Mööname, et antud temaatikaga seoses on tekkinud laiemalt küsimus sellest, kas kõikide avalik- õiguslike nõuete puhul peaks aegumise tähtajal olema õigustlõpetava tähtaja tähendus ning kes peaks selle tähtaja üle arvestust pidama. Näiteks maksunõuete aegumisel on selgelt õigustlõpetav tähendus (MKS § 31 lg 3 p 4, § 132 lg 8) ning Maksu- ja Tolliamet peab arvestust ja teavitab ise täiturit sellest, kui täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuigi üldiselt on TsÜSi kohaselt aegumisel ainult vastuväite tähendus, st sellele peab aktiivselt tuginema huvitatud osapool, tuleb selle juures arvestada, et TsÜSis on eelkõige silmas peetud tsiviilõiguslikke suhteid. Tsiviilõiguses on tegemist eelduslikult võrdsete pooltega ja kumbki pool peab oma õiguste eest ise seisma. Avalik-õiguslikus suhtes on olukord erinev, kuivõrd üheks pooleks on riik või muu avaliku võimu kandja, kes on põhiõigussuhtes kohustatud pool, ja teiseks pooleks on isik, kes on põhiõiguste kandja, st õigustatud pool. Samuti tekib küsimus sellest, millisele kohtule peaks alluma vaidlus avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumise üle, kas maakohtule või halduskohtule. Tegemist on küsimustega, mis vajavad edasist analüüsi Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös. TsMS § 179 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise aegumine TsMS § 179 lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama sätte lg 8 sätestab, et lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. TMS § 209 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 199 lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. TMS § 202 lõike 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Peame võimalikuks eeltoodud sätteid tõlgendada viisil, mis annab tulemuseks põhiseaduspärase olukorra. Sissenõudmise lõpetamisele aegumise tõttu saab TsMS § 179 lõikest 8 tulenevalt kohaldada TMS § 202 lõiget 1 ning kohtutäitur saab täitemenetluse ise aegumise tõttu lõpetada. Selliselt oleks võlgnik ka soodsamas positsioonis kui üldkorra alusel täitmise lõpetamisel aegumise tõttu. Nõustume, et TsÜSi sätete kohaldamine TsMS § 179 lõike 7 teise lause kohaselt peaks puudutama tähtaja kulgemise arvutamist ning tähtaja peatumise ja katkestamise aluste arvestamist. Samas mööname ka siinkohal, et seadus võib vajada täpsustamist. See sõltub aga omakorda laiemalt ülalesitatud küsimuste lahendamisest, sest TsMS § 179 lõikest 1 tulenevad nõuded on samuti avalik- õiguslikud nõuded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler Kristiina Padu 620 8163 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel