Ülle Madise
Teie 07.06.2021 nr 6-1/211028/2103837
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 20.10.2021 nr 10-4/3735-2
[email protected]
Vastus märgukirjale (avalik-õiguslike nõuete
täitmise aegumine)
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole seoses avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumisega. Palusite
Justiitsministeeriumil hinnata Teie pakutud tõlgendust TsMS § 179 lõikes 1 nimetatud menetluskulude
täitmise aegumiseks.
Selgitate, et 1. aprillil 2021 jõustunud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seadusest tulenev seadusemuudatus kohaldub kõikide täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõikes 1
nimetatud täitedokumentide, sh avalik-õiguslike nõuete suhtes, millele ei ole kehtestatud
tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 nimetatud tähtajast erinevat aegumistähtaega (üldjuhul
kümme aastat) või eriregulatsiooni (nt TMS § 202 jt).
Selgitate, et 1. aprillil 2021. a jõustunud seadusmuudatus ei kohaldu näiteks tsiviilkohtumenetluse
seadustiku alusel riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude maksmise nõude aegumise korral, kuna
nõude täitmise aegumise tähtaeg erineb TsÜS §-s 157 sätestatud tähtajast. Kohtulahendi alusel riigi
kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue (samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase
raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue) aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise
lahendi jõustumisest (TsMS § 179 lg 7 lause 1).
Leiate, et õigus peaks kohtlema võrdselt kõiki olemuslikult sarnaseid avalik-õiguslikke nõudeid
(erinevates menetlusliikides riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud) ja nende täitmise aegumise
olukordi. Samuti ei vaja Teie hinnangul üldjuhul riigi huvi avalik-õiguslike nõuete ja nende täitmise
aegumise kohaldamisel tunduvalt erinevat kaitset võrreldes eraõiguslike nõuetega (nt üksnes kohtu
tagatavat kaitset).
Peate võimalikuks TsMS § 179 lõikeid 7 ja 8 ning TMS §-e 202 ja 209 tõlgendada põhiseadusega
kooskõlas − kohtutäitur saab ise lõpetada täitemenetluse riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude
maksmise nõudes, kui seda ei ole sisse nõutud kolme aasta jooksul pärast raha väljamõistmise
lahendi jõustumist (ja kui ei esine aegumise peatumist tingivaid asjaolusid). Õigusselguse huvides võib
olla tarvilik seadust täpsustada, et nii isikud kui ka erinevad asutused saaksid sätetest aru ühtmoodi.
Lisaks palute Justiitsministeeriumil vaadata, kas kehtivas õiguses on veel nõudeid, millele ei kohaldu
1. aprillil 2021 jõustunud regulatsioon ning võlgnik saab aegumisele tugineda sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagi esitamisega.
Analüüsisime Teie esitatud küsimusi koos Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumiga.
Kokkuvõttes nõustume märgukirjas esitatud käsitlusega. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt.
Täitmise aegumine, sh 01.04.2021 jõustunud TMS redaktsiooni kohaselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Nõude sissenõudmiseks läbiviidava täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu saab kehtiva õiguse
kohaselt toimuda sisuliselt kolmel viisil:
1) täitemenetluse aegumisega lõpetamise eriregulatsioon on sätestatud TMS-s ja täitur peab
täitmise lõpetama omal algatusel – TMS § 202, § 207, § 209, § 210;
2) nõude täitmise aegumistähtaeg on sätestatud seaduses (õigustlõpetava tähtaja tähendusega)
ja sissenõudja teavitab sellest täiturit ning täitur lõpetab menetluse – nt maksunõuded, MKS
§ 31 lg 3 p 4, § 132 lg 8;
3) erikorda ega erisätet seaduses sätestatud ei ole ja lõpetamine toimub üldkorras, st võlgnik
võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) või avalduse TMS § 481
alusel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui aegumine toimub TsÜS
§-s 157 sätestatu kohaselt.
Võlgniku võimalus esitada aegumise tõttu avaldus täitemenetluse lõpetamiseks otse täiturile on
võimalik alates 1. aprillist 2021, mil jõustus täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seadus (315 SE). Võlgniku jaoks kaasneb selle avalduse esitamisega ka kohustus tasuda tasu
avalduse läbivaatamise eest kohtutäituri seaduse § 411 lõikes 1 sätestatud määras ja kuni pool
kohtutäituri põhitasust (KTS § 412).
Tsiviilnõuded lõpetatakse üldjuhul punktis 3 nimetatud viisil. Kui ei ole ettenähtud eriregulatsiooni,
tuleks ka avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumisele kohaldada sama korda. TMS § 481 sätestab
täitemenetluse lõpetamise kõikide täitedokumentide osas, mis aeguvad TsÜS § 157 alusel. TsÜS §
157 sätestab lisaks jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumisele ka muudest
täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumise tähtajad. Täitedokumendid on loetletud TMS § 2
lõikes 1 ning nende hulgas on ka avalik-õiguslikud täitedokumendid. Seega kui ei ole ette nähtud
erikorda, tuleks ka avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumisele kohaldada üldkorda.
Avalik-õiguslike nõuete puhul üldkorra kohaldamisel tuleks kehtiva õiguse korral lähtuda sellest, kas
tegemist on võimalusega keelduda kohustuse täitmisest, mis aga nõudeõigust ei lõpeta (TsÜS § 142
lg 1 teine lause) või õigustlõpetava tähtajaga (nt MKS § 31 lg 3 p 4, § 132 lg 8). Kui tegemist ei ole
õigustlõpetava tähtajaga ja nõue aegub TsÜS § 157 alusel, võib eeldada võlgniku enda aktiivsust ja
ka kulude kandmist seoses lõpetamisega. Kui seaduses on ettenähtud õigustlõpetav tähtaeg, peaks
sissenõudja täiturit nõude sissenõudmise lõpetamisest teavitama ning täitur selle alusel
täitemenetluse lõpetama. Kui sissenõudja täiturit täitemenetluse lõpetamise vajadusest ei teavita, võib
võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas ei peaks võlgnikule olema
keelatud esitada ka avaldus TMS § 481 alusel, kui see on tema jaoks tulemuse saavutamiseks
soodsam ja kiirem kui hagi esitamine kohtusse.
Mööname, et antud temaatikaga seoses on tekkinud laiemalt küsimus sellest, kas kõikide avalik-
õiguslike nõuete puhul peaks aegumise tähtajal olema õigustlõpetava tähtaja tähendus ning kes peaks
selle tähtaja üle arvestust pidama. Näiteks maksunõuete aegumisel on selgelt õigustlõpetav tähendus
(MKS § 31 lg 3 p 4, § 132 lg 8) ning Maksu- ja Tolliamet peab arvestust ja teavitab ise täiturit sellest,
kui täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuigi üldiselt on TsÜSi kohaselt aegumisel ainult vastuväite
tähendus, st sellele peab aktiivselt tuginema huvitatud osapool, tuleb selle juures arvestada, et TsÜSis
on eelkõige silmas peetud tsiviilõiguslikke suhteid. Tsiviilõiguses on tegemist eelduslikult võrdsete
pooltega ja kumbki pool peab oma õiguste eest ise seisma. Avalik-õiguslikus suhtes on olukord erinev,
kuivõrd üheks pooleks on riik või muu avaliku võimu kandja, kes on põhiõigussuhtes kohustatud pool,
ja teiseks pooleks on isik, kes on põhiõiguste kandja, st õigustatud pool.
Samuti tekib küsimus sellest, millisele kohtule peaks alluma vaidlus avalik-õiguslike nõuete täitmise
aegumise üle, kas maakohtule või halduskohtule. Tegemist on küsimustega, mis vajavad edasist
analüüsi Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös.
TsMS § 179 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise aegumine
TsMS § 179 lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude
maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse
ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha
väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa
seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama sätte lg 8 sätestab, et lõikes 7 nimetatud nõude
sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste
sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti.
TMS § 209 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või
määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete
täitmisele TMS § 199 lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. TMS § 202 lõike
1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise
menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei
ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
Peame võimalikuks eeltoodud sätteid tõlgendada viisil, mis annab tulemuseks põhiseaduspärase
olukorra. Sissenõudmise lõpetamisele aegumise tõttu saab TsMS § 179 lõikest 8 tulenevalt kohaldada
TMS § 202 lõiget 1 ning kohtutäitur saab täitemenetluse ise aegumise tõttu lõpetada. Selliselt oleks
võlgnik ka soodsamas positsioonis kui üldkorra alusel täitmise lõpetamisel aegumise tõttu. Nõustume,
et TsÜSi sätete kohaldamine TsMS § 179 lõike 7 teise lause kohaselt peaks puudutama tähtaja
kulgemise arvutamist ning tähtaja peatumise ja katkestamise aluste arvestamist.
Samas mööname ka siinkohal, et seadus võib vajada täpsustamist. See sõltub aga omakorda laiemalt
ülalesitatud küsimuste lahendamisest, sest TsMS § 179 lõikest 1 tulenevad nõuded on samuti avalik-
õiguslikud nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
Asekantsler
Kristiina Padu 620 8163
[email protected]