Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus Meie 18.10.2021 nr 6-4/211850/2106953
[email protected]
Ühiskanalisatsiooniga liitumise tingimused Tallinnas
Austatud linnapea
Õiguskantsleri poole pöörduti murega, et Tallinnas on ühiskanalisatsiooniga liitumine väga
kulukas. Avaldaja selgitas, et tal on võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda, sest
ühiskanalisatsiooni torustik on tänaval olemas, kuid liitumispunkte ei ole ehitatud. Avaldajale on
jäänud AS Tallinna Vesi esindajatega suheldes mulje, et ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb
tal tasuda kõik vee-ettevõtjale kaasnevad kulud, sh liitumispunkti projekteerimise ja ehitamise
kulud. Sellisel juhul kujuneb liitumine enamikule liituda soovijatest väga kulukaks.
Avalduse läbivaatamisel tekkis kahtlus, et AS Tallinna Vesi võib ühiskanalisatsiooniga liitumise
tasu kohaldada valesti. Olukorras, kus eraisik on asjaajamises vee-ettevõtjast nõrgemal
positsioonil, on äärmiselt oluline, et inimesed saaksid vee-ettevõtjalt õiget teavet ning et eksliku
teabe alusel tehtavate järelduste tõttu ei jäetaks ühiskanalisatsiooniga liitumata.
Palun linnavalitsusel kontrollida, kas Tallinna linna vee-ettevõtja tegevus on kooskõlas seaduse ja
Tallinna linna õigusaktides kehtestatud nõuetega (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
(ÜVVKS) § 154 lg 5).
I. Ühiskanalisatsiooniga liitumine ja selle eest tasumine
Seaduse eesmärgiga ei ole kooskõlas, kui reoveekogumisalal on ühiskanalisatsioon olemas, kuid
see on arendatud nii, et kõik selle piirkonna majapidamised ei saa sellega mõistlikel ja jõukohastel
tingimustel liituda.
Ühiskanalisatsiooni tuleb arendada selliselt, et oleks võimalik tagada kõigilt sellel alal olevatelt
kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (ÜVVKS § 4 lg 4). Ühiskanalisatsiooniga
liitujalt tohib võtta põhjendatud tasu, arvestades seaduses sätestatut (ÜVVKS § 6 lg 1).
Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine konkreetses
arenduspiirkonnas ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi
2
ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 6 lg 6). Vee-ettevõtja arendab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ka
veeteenuses sisalduva arenduskulu arvelt (ÜVVKS § 14 lg 2).
Seaduses on liitumistasu kohta ette nähtud ka erand (ÜVVKS § 6 lg 6 p 1 ja § 14 lg 2 p 6). Neis
reovee kogumise piirkondades, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui
50% elamuid, mille ehitusload on antud enne 1999. aasta 22. märtsi, võetakse liitumistasu üksnes
nende kulutuste eest, mis tuleb teha kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi või -kanalisatsiooni
liitumispunktiga. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa ning selle ehitamise kulu
peab olema arvestatud veeteenuse hinna sisse. Kõnealusel juhul oligi tegemist sellise reovee
kogumise piirkonnaga, kus seaduse järgi kohaldatakse seda erandit.
Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 määrusega nr 54 kehtestatud Tallinna ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010−2021 kohaselt ei peeta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
torustike ehitust lõppenuks varem asustatud aladel, kus tänavatorustik on ehitatud ilma
liitumispunktideta (kava lk 9). Samuti on märgitud, et veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine
on Tallinna Linnavalitsuse üks esmatähtsaid ülesandeid, sest näiteks Nõmme piirkonna paljudest
kogumiskaevudest pärinev reovesi võib kergesti läbi pinnase imbudes põhjavett saastada.
Arengukava kohaselt on Tallinna Linnavalitsus võtnud kohustuse tagada elanikele jõukohased
vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega liitumise tingimused (kava lk 195).
On tervitatav, et Tallinna linn toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ka rahaliselt.
Tallinna Linnavalitsuse 17.06.2021 määruse nr 16 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise
tasu hüvitamise kord“ järgi hüvitab linn osaliselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise
kulud.
Linna ette nähtud toetus ei täida siiski oma eesmärki, kui ühiskanalisatsiooniga liitumise tasu
määratakse valedel alustel ja seetõttu on see kliendile ka linna lubatud rahalist toetust arvestades
liiga kõrge. Kui varem asustatud piirkonnas, kus ühiskanalisatsiooni torustik on teadmata põhjusel
ehitatud ilma liitumispunktideta, peaks ühiskanalisatsiooniga liituda soovija liitumistasuga
korvama kõik vee-ettevõtjale tekkivad kulutused, siis võib see takistada ühiskanalisatsiooni
kasutuselevõtmist. Näiteks kõnealusel juhul tuleks kinnistust mõne meetri kaugusel asuva
ühiskanalisatsioonitoruga ühendamise eest tasuda esialgsete hinnangute kohaselt umbes 20 000
eurot. Isegi kui arvestada Tallinna linna pakutava toetusega, oleks ühiskanalisatsiooniga liitumine
siiski takistavalt kulukas.
II. Määruste ja juhendite ajakohastamine
Palun korrastada Tallinna linna õigusakte, milles on käsitletud ühisveevärki, ühiskanalisatsiooni
ja reovee käitlemist. Mitmed Tallinna linna kehtestatud ja Riigi Teataja andmeil kehtivad
määrused ei ole enam kooskõlas kehtivate seadustega. Mõni õigusakt on oma tähtsuse kaotanud
ja seda ilmselgelt ei kohaldata enam või ei saa kohaldada. Niisugused määrused tuleks kehtetuks
tunnistada, mõni õigusakt tuleks aga seadusega kooskõlla viia. Kui seadust muudetakse, tuleb
vajaduse korral muuta ka kohaliku omavalitsuse määruseid.
Ühtlasi juhin tähelepanu, et Tallinna linna kodulehel olev veemajandust puudutavate õigusaktide
loetelu on aegunud. Seda on viimati uuendatud rohkem kui kümme aastat tagasi (25.01.2010).
3
Kuna me ei kontrollinud Tallinna linna veebilehte tervikuna, võib sellist aegunud ja eksitavat
teavet ka rohkem olla.
Aegunud teabe avaldamine kodulehel eksitab inimesi. Kõik haldusorgani selgitused, sh kodulehel
avaldatav teave, peavad olema aja- ja asjakohased ning kooskõlas kehtiva õigusega. Kui õigusaktid
muutuvad, tuleb uuendada teavet ka kodulehel.
Liitumistasud
Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 määrusega nr 24 kehtestatud „Tallinna ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ ei ole seadusega kooskõlas.
Eeskirjas on liitumistasude suuruse arvestamise aluseks näiteks ühisveevärgiga
ja/või -kanalisatsiooniga liidetava kinnisasja ehitusõiguse või kruntide suurus (punktid 6.2,
6.11.2). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse kohaselt kehtestab liitumistasu arvestamise
metoodika vee-ettevõtja, kooskõlastades selle Konkurentsiametiga. Seadusest ei tulene, et
liitumistasu võiks sõltuda liituva kinnisasja suurusest või sellel olevate hoonete suletud
brutopinnast või ehitusõigusest.
Seadus keelab liitumistasu võtta korduvalt (ÜVVKS § 6 lg 10). Vastupidine aga järeldub eeskirja
punktist 6.4, mille kohaselt võidakse mõnel juhul ka olemasoleva ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga ala käsitada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonita alana ja seega nõuda uut
liitumistasu.
Veeteenuste hinnad
Riigi Teataja andmetel kehtivad endiselt järgmised Tallinna Linnavalitsuse määrused:
1) 30.09.2009 määrus nr 75 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“;
2) 04.04.2007 määrus nr 28 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Mähe 1 ja Mähe 2
tegevuspiirkondade veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“;
3) 23.01.2008 määrus nr 8 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Kakumäe
tegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“.
Need määrused on kehtestatud kuni 01.11.2010 kehtinud ÜVVKS § 14 redaktsiooni alusel, mis
muudeti tervikuna monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusega. Varem kehtinud
ÜVKKS § 14 redaktsiooni alusel võis linn tõepoolest veeteenuse hinnad kehtestada.
Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab veeteenuse hinna vee-ettevõtja, arvestades seaduses sätestatud
põhimõtteid ja korda (ÜVVKS § 14). Vee-ettevõtja peab kooskõlastama veeteenuse hinna linnaga
või Konkurentsiametiga, olenevalt vee-ettevõtja teeninduspiirkonna suurusest. Konkurentsiamet
kooskõlastab hinna siis, kui vee-ettevõtja teeninduspiirkond on suurem kui 2000 inimekvivalenti,
muul juhul tuleb hind kooskõlastada teeninduspiirkonna valla või linnaga (ÜVVKS § 142 lg-d 1
ja 2).
4
ÜVVKS § 16 lõike 6 kohaselt võisid varem kehtestatud hinnad kehtida seni, kuni vee-ettevõtja
kehtestab hinnad uue korra kohaselt. AS Tallinna Vesi on praeguseks seda teinud (vt
Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuse hinnad). Seega ei saa kõnealuste määruste
kohased hinnad enam kehtida ja määrus tuleb kehtetuks tunnistada.
Riigi Teataja andmetel kehtib endiselt ka Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 määrus nr 53
„Reovee ärajuhtimise tasu diferentseerimise juhend“. Pärast selle määruse kehtestamist on seadust
muudetud nii, et seda määrust on võimatu rakendada kehtiva õigusega kooskõlaliselt. Kuigi
kohaliku omavalitsuse kehtestatavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
(ÜVVKS § 8 lg 4 p 2) tuleb kehtestada ka reostusnäitajate piirväärtused, ei ole linnal enam volitust
reguleerida ülenormatiivse reostuse puhul veeteenuse hinda.
Veeteenuse hinda võib diferentseerida vee-ettevõtja (ÜVVKS § 14 lg 3). Ülenormatiivse reostuse
tasu saab määrata veeteenuse hindade kehtestamise normide järgi. See tähendab, et Tallinnas
kehtivad hinnad peab vee-ettevõtja kooskõlastama Konkurentsiametiga (ÜVVKS § 142 lg 1).
Peale selle kehtib Riigi Teataja andmetel veel Tallinna Linnavolikogu 24.01.2008 määrus nr 1
„Veevarustuse teenuse hinna arenduskulude komponendi hüvitamiseks toetuse maksmise kord“.
Määruse järgi maksab linn vee-ettevõtjale arenduskulude hüvitist selleks, et vee-ettevõtja
klientidele oleks veeteenuse hind arenduskulude võrra soodsam. See puudutab kliente, kes asuvad
piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatavad elamute ehitusluba on antud enne
22. märtsi 1999 ja mille veevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamine tagatakse veevarustuse
teenuse hinna kaudu.
Arvata on, et seda määrust tegelikult enam ei rakendata ‒ linnaeelarves ei ole selle toetuse jaoks
ka raha ette nähtud. Määrus, mida tegelikult enam ei rakendata, tuleks õigusselguse huvides
kehtetuks tunnistada. Kuivõrd see on kehtestatud muu hulgas sotsiaalhoolekande seaduse alusel,
on ka küsitav, kas selline toetus on põhjendatud, kuna selline sotsiaaltoetus ei sõltu
toetusevajadusest ja toetust saavad kõik isikud, sh need, kes toetust ei vaja.
Reovee kohtkäitluse nõuded
Tallinna Linnavolikogu 02.06.2016 määruses nr 16 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ on
mõned probleemsed sätted.
Määruse § 5 lõike 1 kohaselt rajatakse reovee kohtkäitlusrajatis ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt
kas ehitusloa aluseks oleva või koos ehitisteatisega esitatud ehitusprojekti järgi. See säte võib
mõjuda eksitavana, sest ei arvesta ehitusseadustiku lisas 1 isikliku majapidamise tarbeks rajatava
kohtkäitlusrajatisega. Isikliku majapidamise kohtkäitlusrajatist on võimalik ehitada ehitusteatise
alusel ning sellisel juhul ei ole vaja esitada ehitusprojekti.
Määruse § 7 lõike 1 punkti 1 järgi tuleb kohtkäitlusrajatise lammutamiseks esitada ehitusteatis
aasta jooksul pärast kinnistu liitmist ühiskanalisatsiooniga. Seda sätet võidakse mõista kui
kohustust aasta jooksul kohtkäitlusrajatis lammutada. Seadus ei näe ette tähtaega, millal tuleb
senised kohtkäitlusrajatised lammutada. Iga kohtkäitlusrajatise lammutamiseks ei ole alati ka
tungivat vajadust, näiteks kui kohtkäitlusrajatis ei põhjusta reostust ja seda on võimalik kasutada
5
muul otstarbel. Näiteks võidakse lekkekindlat reovee kogumismahutit hakata kasutama sademevee
kogumiseks.
Määruse § 8 lõike 1 kohaselt peab purgimisteenust osutav ettevõtja olema registreeritud äriregistris
ja tema tegevusala peab olema registreeritud majandustegevuse registris (EMTAK) koodiga 37001
(kanalisatsioon ja heitveekäitlus). Sellisele nõudele on keeruline põhjendust leida ja seda nõuet on
ka võimatu täita.
Äriregistris registreerimise nõue piirab tegevusalale juurdepääsu õigusliku vormi alusel.
Äriregistris ei saa registreerida mistahes õiguslikus vormis tegutsevaid isikuid ja seega võib
registreerimisnõue mõne isiku puhul sisuliselt tähendada tegevuskeeldu. On raske ette kujutada
põhjust, miks peab purgimisteenuse osutaja valima tegutsemiseks sellise õigusliku vormi, mis
võimaldab registreerimist äriregistris. Äriregistri kanne ei taga, et isik täidab nõudeid, ka ei kajasta
äriregistri kanne võimekust nõudeid järgida ega seondu purgimisteenuse kvaliteediga.
Suisa võimatu on aga täita nõuet registreerida end majandustegevuse registris tegevusalal EMTAK
koodiga 37001 (kanalisatsioon ja heitveekäitlus). Ettevõtjal on võimalik end majandustegevuse
registris registreerida üksnes siis, kui seadus sellise kohustuse ette näeb ja tal tuleb esitada
majandustegevusteade (majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 14 lg 1). Ükski
seadus ei nõua, et purgimisteenuse osutamiseks peab ettevõte olema registreeritud
majandustegevuse registris.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]