dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 15. oktoober 2021
Viit
6-1/211741/2106892
Registreeritud
15. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/211741
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministeerium, 13.10.2021.asice361 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantselei Teie 20.09.2021 nr 6-1/211741/2106220 Meie 13.10.2021 nr 1-17/21/3429-5 Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamine Täname pöördumise eest. Palute täiendavat selgitust, kuidas kavatseb riik jahipiirkondade kasutusõiguste lubade pikendamisel tagada jahipiirkonna kasutusõiguse kui avalikku ressurssi taotlevate isikute võrdse kohtlemise. Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele nende esitamise järjekorras: Palun infot, kas ja kui palju on enne jahiseaduse jõustumist välja antud ja seaduse jõustumise ajal (01.06.2013) kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid seni pikendatud. Oktoobri alguse seisuga on pikendatud 31 jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Palun teavet, milline on halduspraktika ja Keskkonnaministeeriumi tõlgendused selles küsimuses. Kasutusõiguse lube pikendatakse lähtudes JahiS § 18. Kasutusõiguse loa pikendamiseks teeb konsensuse alusel ettepaneku maakondlik jahindusnõukogu (JahiS § 9 lg 3 p 5 alusel). Jahipiirkonna kasutusõiguse luba ei pikendata, kui jahindusnõukogu ei ole seda toetanud. Samuti juhul, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga seatud kohustusi. Kuidas ministeerium tõlgendab JahiS § 67 lõike 2 alusel kehtivate lubade kehtivuse lõppemist pärast kümne aasta möödumist? Jahipiirkonna kasutusõiguse load muudeti tähtajaliseks ja lisati jahiseadusesse menetluse teisel lugemisel 2013. aastal. 351 SE II seletuskirjas jahiseaduse eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekute 5 ja 6 all on sõnaselgelt öeldud, et antud muudatusettepaneku kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks ning loa kehtivuse pikendamine toimub jahindusnõukogu asjakohase seisukoha alusel. Sellest tõlgendusest on ka Keskkonnaministeerium lähtunud. Seega on JahiS § 67 lõike 2 puhul tegemist ühekordse üleminekusättega ja see reguleerib jahiseaduse jõustumise ajal (01.06.2013) kehtivate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade nö ühekordset automaatpikendamist. Edasine pikendamine toimub taotluse alusel ja järgides JahiS § 18 järgset menetluskorda. Kuidas tagatakse huvitatud isikute võrdne kohtlemine jahipiirkondade kasutusõiguse jaotamisel? Palun selgitage, kas JahiS § 67 lõike 2 alusel kehtivate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivusaja (kümme aastat) möödumist taotlejatele esitatavad tingimused on võrdsustatud kehtiva seaduse §-des 14−17 esitatud tingimustega. Riigikohtu otsuse 3-4-1-33-14 p 35 avab võrdsuspõhiõiguse, sh seadusloome võrdsuse põhimõtet: „35. Järgnevalt hindab kolleegium PS § 12 lõikes 1 tagatud üldise võrdsuspõhiõiguse riivet. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 PS § 12 lõike 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 12 lõige 1 tagab õigusliku võrdsuse, mis hõlmab ka seadusloome võrdsust. Üldise võrdsuspõhiõigus riivega on tegemist siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-08, punkt 22). Seadusloome võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-23-11, punkt 56).“ Võrrelda saab seega sarnases olukorras olevaid inimesi. Antud juhul ei ole isik, kelle luba on 10 aastat kehtinud, võrdsustatud isikutega, kes luba ei oma. Loa omaja on loa kehtivusaja jooksul tegevuse nõuetekohasesse korraldamisse teinud investeeringuid ja ettevalmistusi, ning arvestades, et JahiS võimaldab loa kehtivuse jätkumist, eeldatavalt teinud ka ettevalmistusi tegevuse jätkumiseks. Luba mitteomav isik seda teinud ei ole. Seega oleks ebaõige neid isikuid võrdsustada. Teiseks, isegi kui isikud lugeda antud kontekstis võrdsustatuks, millega nõustuda ei saa, on „ebavõrdne kohtlemine“ antud juhul õigustatav järgmiste argumentidega: 1. Eelmises lõigus nimetatud põhjendus. 2. Säästva jahimajandamise eesmärgil on oluline jahipiirkondade majandamisel stabiilsuse säilitamine, muutused korralduses tähendavad seda, et menetluse paika saamiseks kulub aega, korraldus on isikute jaoks alguses uus ja tekitab segadust, kui loa omaja on senise tegevuse jooksul oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud ning tema vastu puuduvad pretensioonid ka maaomanikel, ei ole mõtet lihtsalt vahetuse jaoks seda segadust tekitada. Siit tegelikult ka mõte, et miks peaks seda vahetust tingimata nõudma, kui senine korraldus enamusele sobib? Mis oleks selle eesmärk? Ainuüksi võrdne kohtlemine, isegi kui isikud lugeda võrdseks, seda põhjendada ei saa, arvestades kõigile osapooltele sellest tekkivat ebamugavust. 3. Säästev ulukiressursi kasutus on üks põhieesmärke, mida tuleb kaasaegses jahinduses jälgida. Et seda jätkusuutlikult teha tuleb ulukite kestlik majandamine seada prioriteediks. Loodusseadusi me muuta ei saa, seega tuleb oma reeglid kehtestada neid arvestades. Maailmas kui ka meil on väga palju näiteid, kus üleüldise võrdsuse tagamiseks on tehtud kahju ulukiressursile ja mõnelgi juhul pöördumatult. 4. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on hobitegevusega, mitte isikute majandustegevusega/tööga, mis oleks lisaks veel PS § 29 kaitsealas ning mille puhul oleks ehk põhjendatud anda suuremad võimalused ka uutele tulijatele. JahiS ei võimalda pikendamise taotluse lahendamisel lähtuda §-dest 14‒17, sh arvestada loa andmisest keeldumise aluseid, kuna seadus sätestab alused loa pikendamisest keeldumiseks ning tegemist on ammendava loeteluga. Seadus sätestab pikendamiseks ka oma menetluskorra (§ 18). JahiS § 20 sisaldab loa kehtivuse lõppemise ja loa kehtetuks tunnistamise aluseid ning JahiS §-des 18 ja 20 sätestatud alused koos tagavad piisavad võimalused selleks, et ei pikendataks nende isikute lube, kes ei ole täitnud loast ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi, kellega maaomanikud ei ole olulisel määral rahul või kelle puhul esinevad muud alused, mistõttu ta ei ole sobilik senises funktsioonis jätkama. Seda arvestades ei ole JahiS süstemaatiliselt tõlgendades õige püüda pikendamismenetluses rakendada loa andmisest keeldumise aluseid, mis on ette nähtud isikutele, kellel luba ei ole, ning sellest lähtuvalt ka sõnastatud. Luba juba omavate isikute jaoks kehtivad omad, palju mahukamad, nõuded, sh pikendamisest keeldumise/kehtetuks tunnistamise alused, mis adresseerivad just neid asjaolusid, millega puututakse kokku juba kehtivate lubade puhul. Kuidas on maaomanikke kaasatud jahilubade pikendamise menetlusse? Jahindusnõukogudes on lähtudes JahiS § 9 lg 1 alusel võrdne arv maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate esindajaid. Maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate katusorganisatsioonide vahel on kokku lepitud üldised põhimõtted, millest jahindusnõukogud lähtuvad, andes oma seisukoha kasutusõiguse loa pikendamiseks. Kokkulepe näeb ette, et nii jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks kui ka uue kasutusõiguse loa saamiseks peab olema taotlejal enamuse maaomanike nõusolek jahimaa kasutamiseks. Kui seda ei ole ja seda tulevikus ka ei saavutata, siis jahindusnõukogu ei anna positiivset seisukohta jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks, misjärel loa kehtivus lõpeb. Uue kasutusõiguse loa saavad seejärel JAHIS § 15‒17 alusel taotleda uued taotlejad. Kuna seisukoha jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks annab jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest koosnev nõukogu, siis on kõigil kaasatud osapooltel võimalik anda oma seisukoht jahimaa kasutaja senisele tegevusele. Kas jahipiirkonna kasutamise luba pikendades või uut luba andes järgitakse avatud menetluse (haldusmenetluse seaduse §-d 46−50) reegleid? Jahipiirkonna kasutusõiguse lube andes järgitakse avatud menetluse põhimõtteid ning pikendamise puhul tehakse seda osaliselt: JahiS § 18 lg 5 kohaselt avalikustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus 14 päeva jooksul loa kehtivuse pikendamise otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Keskkonnaameti veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marku Lamp Asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaamet Tõnu Traks, 626 2808 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel