Õiguskantsleri Kantselei
Teie 20.09.2021 nr 6-1/211741/2106220
Meie 13.10.2021 nr 1-17/21/3429-5
Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamine
Täname pöördumise eest. Palute täiendavat selgitust, kuidas kavatseb riik jahipiirkondade
kasutusõiguste lubade pikendamisel tagada jahipiirkonna kasutusõiguse kui avalikku ressurssi
taotlevate isikute võrdse kohtlemise. Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele nende
esitamise järjekorras:
Palun infot, kas ja kui palju on enne jahiseaduse jõustumist välja antud ja seaduse jõustumise ajal
(01.06.2013) kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid seni pikendatud.
Oktoobri alguse seisuga on pikendatud 31 jahipiirkonna kasutusõiguse luba.
Palun teavet, milline on halduspraktika ja Keskkonnaministeeriumi tõlgendused selles küsimuses.
Kasutusõiguse lube pikendatakse lähtudes JahiS § 18. Kasutusõiguse loa pikendamiseks teeb
konsensuse alusel ettepaneku maakondlik jahindusnõukogu (JahiS § 9 lg 3 p 5 alusel).
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba ei pikendata, kui jahindusnõukogu ei ole seda toetanud. Samuti
juhul, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga
seatud kohustusi.
Kuidas ministeerium tõlgendab JahiS § 67 lõike 2 alusel kehtivate lubade kehtivuse lõppemist
pärast kümne aasta möödumist?
Jahipiirkonna kasutusõiguse load muudeti tähtajaliseks ja lisati jahiseadusesse menetluse teisel
lugemisel 2013. aastal. 351 SE II seletuskirjas jahiseaduse eelnõu teiseks lugemiseks
muudatusettepanekute 5 ja 6 all on sõnaselgelt öeldud, et antud muudatusettepaneku kohaselt
antakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks ning loa kehtivuse pikendamine toimub
jahindusnõukogu asjakohase seisukoha alusel. Sellest tõlgendusest on ka Keskkonnaministeerium
lähtunud. Seega on JahiS § 67 lõike 2 puhul tegemist ühekordse üleminekusättega ja see reguleerib
jahiseaduse jõustumise ajal (01.06.2013) kehtivate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade nö
ühekordset automaatpikendamist. Edasine pikendamine toimub taotluse alusel ja järgides
JahiS § 18 järgset menetluskorda.
Kuidas tagatakse huvitatud isikute võrdne kohtlemine jahipiirkondade kasutusõiguse jaotamisel?
Palun selgitage, kas JahiS § 67 lõike 2 alusel kehtivate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade
kehtivusaja (kümme aastat) möödumist taotlejatele esitatavad tingimused on võrdsustatud kehtiva
seaduse §-des 14−17 esitatud tingimustega.
Riigikohtu otsuse 3-4-1-33-14 p 35 avab võrdsuspõhiõiguse, sh seadusloome võrdsuse põhimõtet:
„35. Järgnevalt hindab kolleegium PS § 12 lõikes 1 tagatud üldise võrdsuspõhiõiguse riivet.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
PS § 12 lõike 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,
rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 12 lõige 1 tagab õigusliku võrdsuse,
mis hõlmab ka seadusloome võrdsust. Üldise võrdsuspõhiõigus riivega on tegemist siis, kui
ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-08, punkt 22).
Seadusloome võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik
põhiseaduslikult õigustada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
27. detsembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-23-11, punkt 56).“
Võrrelda saab seega sarnases olukorras olevaid inimesi. Antud juhul ei ole isik, kelle luba on
10 aastat kehtinud, võrdsustatud isikutega, kes luba ei oma. Loa omaja on loa kehtivusaja jooksul
tegevuse nõuetekohasesse korraldamisse teinud investeeringuid ja ettevalmistusi, ning arvestades,
et JahiS võimaldab loa kehtivuse jätkumist, eeldatavalt teinud ka ettevalmistusi tegevuse
jätkumiseks. Luba mitteomav isik seda teinud ei ole. Seega oleks ebaõige neid isikuid võrdsustada.
Teiseks, isegi kui isikud lugeda antud kontekstis võrdsustatuks, millega nõustuda ei saa, on
„ebavõrdne kohtlemine“ antud juhul õigustatav järgmiste argumentidega:
1. Eelmises lõigus nimetatud põhjendus.
2. Säästva jahimajandamise eesmärgil on oluline jahipiirkondade majandamisel stabiilsuse
säilitamine, muutused korralduses tähendavad seda, et menetluse paika saamiseks kulub aega,
korraldus on isikute jaoks alguses uus ja tekitab segadust, kui loa omaja on senise tegevuse
jooksul oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud ning tema vastu puuduvad pretensioonid ka
maaomanikel, ei ole mõtet lihtsalt vahetuse jaoks seda segadust tekitada. Siit tegelikult ka mõte,
et miks peaks seda vahetust tingimata nõudma, kui senine korraldus enamusele sobib? Mis
oleks selle eesmärk? Ainuüksi võrdne kohtlemine, isegi kui isikud lugeda võrdseks, seda
põhjendada ei saa, arvestades kõigile osapooltele sellest tekkivat ebamugavust.
3. Säästev ulukiressursi kasutus on üks põhieesmärke, mida tuleb kaasaegses jahinduses jälgida.
Et seda jätkusuutlikult teha tuleb ulukite kestlik majandamine seada prioriteediks.
Loodusseadusi me muuta ei saa, seega tuleb oma reeglid kehtestada neid arvestades. Maailmas
kui ka meil on väga palju näiteid, kus üleüldise võrdsuse tagamiseks on tehtud kahju
ulukiressursile ja mõnelgi juhul pöördumatult.
4. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on hobitegevusega, mitte isikute
majandustegevusega/tööga, mis oleks lisaks veel PS § 29 kaitsealas ning mille puhul oleks ehk
põhjendatud anda suuremad võimalused ka uutele tulijatele.
JahiS ei võimalda pikendamise taotluse lahendamisel lähtuda §-dest 14‒17, sh arvestada loa
andmisest keeldumise aluseid, kuna seadus sätestab alused loa pikendamisest keeldumiseks ning
tegemist on ammendava loeteluga. Seadus sätestab pikendamiseks ka oma menetluskorra (§ 18).
JahiS § 20 sisaldab loa kehtivuse lõppemise ja loa kehtetuks tunnistamise aluseid ning
JahiS §-des 18 ja 20 sätestatud alused koos tagavad piisavad võimalused selleks, et ei pikendataks
nende isikute lube, kes ei ole täitnud loast ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi, kellega
maaomanikud ei ole olulisel määral rahul või kelle puhul esinevad muud alused, mistõttu ta ei ole
sobilik senises funktsioonis jätkama.
Seda arvestades ei ole JahiS süstemaatiliselt tõlgendades õige püüda pikendamismenetluses
rakendada loa andmisest keeldumise aluseid, mis on ette nähtud isikutele, kellel luba ei ole, ning
sellest lähtuvalt ka sõnastatud. Luba juba omavate isikute jaoks kehtivad omad, palju mahukamad,
nõuded, sh pikendamisest keeldumise/kehtetuks tunnistamise alused, mis adresseerivad just neid
asjaolusid, millega puututakse kokku juba kehtivate lubade puhul.
Kuidas on maaomanikke kaasatud jahilubade pikendamise menetlusse?
Jahindusnõukogudes on lähtudes JahiS § 9 lg 1 alusel võrdne arv maaomanike ja jahipiirkonna
kasutajate esindajaid. Maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate katusorganisatsioonide vahel on
kokku lepitud üldised põhimõtted, millest jahindusnõukogud lähtuvad, andes oma seisukoha
kasutusõiguse loa pikendamiseks. Kokkulepe näeb ette, et nii jahipiirkonna kasutusõiguse loa
pikendamiseks kui ka uue kasutusõiguse loa saamiseks peab olema taotlejal enamuse maaomanike
nõusolek jahimaa kasutamiseks. Kui seda ei ole ja seda tulevikus ka ei saavutata, siis
jahindusnõukogu ei anna positiivset seisukohta jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks,
misjärel loa kehtivus lõpeb. Uue kasutusõiguse loa saavad seejärel JAHIS § 15‒17 alusel taotleda
uued taotlejad. Kuna seisukoha jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks annab
jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest koosnev nõukogu, siis on kõigil kaasatud
osapooltel võimalik anda oma seisukoht jahimaa kasutaja senisele tegevusele.
Kas jahipiirkonna kasutamise luba pikendades või uut luba andes järgitakse avatud menetluse
(haldusmenetluse seaduse §-d 46−50) reegleid?
Jahipiirkonna kasutusõiguse lube andes järgitakse avatud menetluse põhimõtteid ning
pikendamise puhul tehakse seda osaliselt: JahiS § 18 lg 5 kohaselt avalikustatakse jahipiirkonna
kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus 14 päeva jooksul loa kehtivuse pikendamise otsuse
tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Keskkonnaameti veebilehel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marku Lamp
Asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaamet
Tõnu Traks, 626 2808
[email protected]