Tõnis Mölder Teie nr
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 06.10.2021 nr 6-3/211220/2106665
Metsaühistute kvalifitseerimise tingimused keskkonnaministri määruses
Lugupeetud hr Tõnis Mölder
Õiguskantsleril paluti hinnata keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse
toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus)
§ 31 lõike 6 põhiseaduspärasust.
Leian, et määruses sätestatud metsaühistute kvalifitseerimise tingimus (§ 31 lg 6 p 2), mille
kohaselt ei tohi toetuse taotlejal olla taotluse esitamisele eelneval kahel kalendriaastal olulisi
vaidlusi, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõikega 1.
Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib isiku õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.
Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtukaebeõigus on isiku põhiseaduslik õigus, mis
tuleneb põhiseaduse § 15 lõike 1 esimesest lausest. Põhiseaduse § 15 lõike 1 esimene lause on
ilma seadusereservatsioonita põhiõigus. See tähendab, et selle sätte piiramise õigustusena saab
arvestada üksnes teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi.
Eeltoodud põhiõiguse kitsendamist on määruse seletuskirja kohaselt põhjendatud metsaühistu
jätkusuutlikkuse hindamisega, kuna olulised vaidlused nõrgestavat ühistut rahaliselt ja kahjustavat
tema mainet. Metsaühistu jätkusuutlikkuse hindamine ei saa olla seadusereservatsioonita
põhiõiguse piiramise alus. Jätkusuutlikkust saab hinnata ka muul moel, näiteks saab võtta aluseks
ühistu tegevusega seotud majanduslikud näitajad (sh finantsseisundi).
Põhiseaduse § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel palun viia määruse § 31 lõike 6
punkt 2 põhiseaduse §-ga 15 kooskõlla. Palun andke hiljemalt 5. novembriks 2021 teada, mida on
ministeerium teinud selle ettepaneku järgimiseks.
2
Kohtukaebeõiguse piiramine
1. Määruse kohaselt saavad erametsanduse arendamiseks toetust taotleda metsaühistud, füüsilisest
või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanikud ja mitu metsaühistut koos (määruse § 3
lg 1 punktid 1−3), kuid taotleja (metsaühistu) peab vastama kvalifitseerimistingimustele (määruse
§ 31 lg 6 punktid 1−3).
2. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt (määruse § 31 lg 6) peab metsaühistul olema esitatud
äriregistrile tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruanne. Peale selle ei tohi metsaühistul
olla olulisi vaidlusi ega võlgnevusi taotluse esitamisele eelneval kahel kalendriaastal. Samuti ei
tohi eelneva kahe kalendriaasta jooksul esitatud toetuse taotlustes olla olulisi puudusi.
3. Määruse seletuskirjas on öeldud, et vaidluste olulisust hinnatakse jõustunud kohtuotsuse,
väärteoprotokolli, jõustunud vaideotsuse, metsaomaniku teadete jms alusel, milles on tuvastatud,
et metsaühistu ei ole täitnud oma kohustusi. Vaidlused ja võlgnevused (rahalised ja mitterahalised)
võivad seejuures olla seotud metsaomanikuga või metsaühistu tegevusega, mis puudutavad
kolmandaid isikuid.
4. Vaidluste (kohtumenetluse, vaidemenetluse, kohtuvälise menetluse jne) puudumise tingimusega
piiratakse määruse § 31 lõikega 6 põhiseaduse § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
5. Õigus kaitsta kohtus oma õigusi on peamine vahend, et garanteerida teiste riigivõimuharude
põhiseaduspärane ja seaduslik toimimine (PS § 3 lg 1 lause 1), kontroll ja tasakaalustamine (§ 4),
õigusriigi põhimõtte järgimine (§ 10), samuti riigi ja seaduse kaitse (§ 13), õigused ja vabadused
üldisemalt (§ 14), nagu ka kahju hüvitamine õiguste rikkumise korral (§ 25).
6. Riigikohus (RKÜKo 16.05.2008, nr 3-1-1-88-07, p 41) on kinnitanud kohtusse pöördumise
õiguse lünkadeta kaitset ja märkinud, et tõhus õiguskaitse tuleb tagada igaühele, kes kaebab, et
tema õigusi ja vabadusi on rikutud. Põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause järgi on isikul õigus
nõuda, et kohus täidaks §-s 14 sätestatud kaitsekohustust nii teiste võimuharude (haldusasutused,
süüteoasjade kohtuvälised menetlejad, Riigikogu) kui ka eraisikute suhtes. Kohtukaebeõigus ja
kaitsekohustus kompenseerivad riiklikku võimumonopoli ja omaabi piiranguid. Põhiseaduse § 15
toimimisel on oluline roll preventiivsel mõjul, see aga eeldab, et vajaduse korral on õigused
võimalik reaalselt maksma panna. Kohtukaebeõigus tagab kodanikule reaalse kaasarääkimise
õiguse teda puudutavates asjades, sunnib asutusi oma otsuseid põhjendama.
7. Kvalifitseerimistingimused peavad olema mõistlikud ja asjakohased pakutava toetuse
kasutamiseks ja teenuse pakkumiseks. Oluliste vaidluste puudumine ei anna piisavalt teavet selle
kohta, et taotleja on võimeline pakkuma konkreetset teenust. Kvalifitseerimistingimustega peab
tagama, et taotlejal oleks piisav kutsealane pädevus ning majanduslik ja finantsseisund
nõuetekohase teenuse pakkumiseks.
8. Eesmärk on praegusel juhul välistada jätkusuutmatud metsaühistud ja seeläbi ilmselt suurendada
toetuste kasutamise efektiivsust/otstarbekust. Seda eesmärki on võimalik saavutada muude
tõhusate ja isikut vähem koormavate abinõudega, sh näiteks juba nõutavate majandusaasta
aruannete sisulise hindamise kaudu.
3
9. Minister saab kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel tugineda majandusnäitajatele ja
finantsseisundile ning kutsealasele pädevusele, milleks saab näiteks (sarnaselt riigihangete
seaduses sätestatuga) nõuda:
- asjakohast pangaõiendit või muud asjakohast dokumenti, mis näitab teenuse pakkumise
tagamiseks vajaliku raha olemasolu;
- asjakohast kutsealase vastutuskindlustuse tõendit või muu asjakohast dokumenti, mis
näitab, et taotlejal on võimalike rikkumistega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vajalik
raha olemas või tal on võimalus seda saada;
- taotlemise ajaks lõppenud majandusaasta kinnitatud aruandeid, mis näitavad nõutud varade
ja kohustuste suhtarvu taset ning andmeid taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta
või netokäibe kohta teenusega seotud valdkonnas.
10. Metsaühistu jätkusuutlikkuse hindamine peab olema eesmärgipärane ning seotud majanduslike
näitajate ning finantsseisundiga. Riigikohus (RKÜKo 16.05.2008, nr 3-1-1-88-07, p 43) on
märkinud, et põhiõiguste piirang, millel puudub äratuntav eesmärk või mis on kehtestatud
põhiseadusest mittetuleneval eesmärgil, on põhiseadusega vastuolus ja selle proportsionaalsust ei
ole võimalik kontrollida.
11. Õiguskantsleri päringule saadetud ministri vastuskirjas (18.08.2021) on küll nõustutud
määruse § 31 lõike 6 hindamisel õiguskantsleri seisukohaga, et taotleja kohtukaebeõigus ei saa olla
seotud otseselt tema jätkusuutlikkusega (sh majandusliku kulukusega), ent sellest hoolimata ei ole
siiski peetud seni vajalikuks määrust muuta.
12. Vastuses on minister veel öelnud, et kvalifitseerimisel ei hinnata oluliste vaidluste olemasolu
korral avaliku sektori asutuste otsuste vaidlustamist, kuid samas võib määruse seletuskirja kohaselt
seda siiski järeldada, sest seletuskirjas on viidatud vaidemenetlusele ja kohtuvälisele menetlusele
(vaideotsus, väärteoprotokoll jms). Samuti võimaldab määruse sõnastus keelduda toetuse
andmisest isikutele, kellel on või on olnud vaidlusi avaliku sektoriga, sh toetuse andjaga.
13. Niisiis ei ole põhiseaduspärane metsaühistute kohtukaebeõiguse (õigusvaidluste pidamine)
sidumine tema jätkusuutlikkusega. Toetuste sihipärast kasutamist saab kontrollida ning ettevõtete
jätkusuutlikkust tuleb hinnata majanduslike näitajate põhjal. Isikut ei tohi seada valiku ette, kas
loobuda õigusvaidlustest või toetuse taotlemisest. Samuti ei saa eeldada, et isiku kohtusse
pöördumine toob endaga kaasa ülemäärase kahju hüvitamise riski.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Rait Sannik 693 8438
[email protected]