Keskkonnaamet Teie nr
[email protected]
Meie 06.10.2021 nr 7-4/211279/2106664
Hea haldus keskkonnakompleksloa menetlemisel
Lugupeetud Olav Avarsalu
OÜ Paikre palus õiguskantsleril hinnata, kas Keskkonnaamet on ettevõtte keskkonnakompleksloa
(nr KKL 317465) osalise peatamise ja muutmise menetluses järginud hea halduse tava. Avaldaja
hinnangul on menetluste alustamise ja lõpetamise põhjused ebaselged. Ühtlasi küsis avaldaja, kas
Keskkonnaameti koostatud keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõus viidatud
juhend on õiguslikult siduv.
Õiguskantsler saab hinnata üksnes menetluse vastavust hea halduse tavale, kuid ei anna sisulist
hinnangut keskkonnakompleksloa menetluses tehtud haldusaktidele. Avaldajal on soovi korral
võimalik need haldusaktid vaidlustada (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4). Samuti ei hinda
õiguskantsler avaldajale esitatud kompleksloa muutmise eelnõu õiguspärasust, vaid saab hinnata
selles eelnõus kajastatud juhendite õiguslikku siduvust.
Hea haldus tähendab seda, et riigiasutus lahendab asja kiiresti ja mõistlikult, nii et inimesele ei
tekitataks liigselt ebamugavusi ega halduskoormust. Muu hulgas tuleb aidata inimesel mõista tema
kohustusi ja tema tegelik soov täpselt esitada. Kirjeldatud põhimõtted − eesmärgipärasus,
efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 5 ja 6.
Keskkonnaamet võttis haldusakti eelnõust viivitamata välja selles kajastatud väärad andmed.
Sellega järgis amet hea halduse tava. Siiski ei ole kõik kõnealuse menetluse toimingud olnud hea
halduse tavaga kooskõlas.
Palun Keskkonnaametil edaspidi väljendada haldusmenetluses oma seisukohti terviklikult ja
arusaadavalt, et menetlusosaline mõistaks, millised on tema kohustused menetluses, kohustuste
täitmata jätmise tagajärg ning kui kaua menetlus eeldatavalt aega võtab. Selgituskohustuse
täitmine peab seejuures olema sisuline, mitte pelk formaalsus. Eesmärk peab olema aidata
ettevõtjal mõista, millised on tema võimalused ja ka kohustused.
Palun Keskkonnaametil edaspidi oma kirjades väljenduda täpselt, et oleks selge, kas tegemist on
taotluse tagastamise või puuduste kõrvaldamise kirjaga. Seejuures tuleb konkreetselt ja üheselt
mõistetavalt välja tuua puudused, mis tuleb taotluses kõrvaldada, mis tähtaja jooksul seda teha
tuleb ning milline on tagajärg, kui puudused jäetakse kõrvaldamata.
Seadusliku aluse põhimõte nõuab, et avalikku võimu teostataks üksnes seadusest tuleneva normi
alusel. Seetõttu ei saa Keskkonnameti juhendid olla haldusaktis kohustuste määramisel iseseisev
õiguslik alus. Samuti ei saa ettevõttele panna kohustusi juhendite või normatiividega, mis on
2
soovituslikud ega ole õigusaktina vastu võetud. Kui haldusaktis või selle eelnõus viidatakse
juhendile või mõnele soovituslikule normatiivile, tuleb see sõnaselgelt kirja panna.
Keskkonnakompleksloa menetlus ja selles tehtud otsustused on avalikud (tööstusheite seaduse
(THS) § 60). Seega on Keskkonnaameti otsuste õiguslik selgus oluline ka avalikust huvist
lähtuvalt. Igaüks, kes menetluses tehtud otsusega tutvub, peab sellest kõrvalise abita aru saama.
Haldusmenetluse kooskõla hea halduse tavaga
Kõnealuse kompleksloa haldusmenetlus hõlmab kompleksloa läbivaatamise menetlust, muutmise
menetlusi ja osalise peatamise menetlust (vt menetlused M-107396, M-106619, M-106035).
Tegemist on mahuka haldusmenetlusega, mille kohta toon välja üksnes kõige ilmsemad hea
halduse tava rikkumised ja käsitlen ka avaldaja küsimust valeandmete kajastamise kohta.
Menetluslike valikute selgus
1. Tööstusheite seaduses sätestatud kompleksluba annab õiguse kasutada käitist või selle osa
viisil, mis tagab THS-i alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva
tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja
kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse
ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest
keskkonnaelemendist teise.
THS-is sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i, arvestades THS-is sätestatud erisusi.
THS-is sätestatud keskkonnakompleksloa (kompleksluba) menetlusele kohaldatakse
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades THS-is sätestatud erisusi (THS § 3).
2. Keskkonnaametil on ettevõtja kompleksloaga seoses mitmeid menetluslikke valikuid: amet
võib algatada kompleksloa läbivaatamise menetluse (THS § 49 lõige 1), muutmise menetluse
(THS § 49 lõige 2, THS § 50), kompleksloa kehtivuse peatada (THS § 53) või loa kehtetuks
tunnistada (THS § 54). Kõigil neil menetlustel on erinevad õiguslikud alused ja menetluslike
otsuste tegemisel saab rakendada erineva ulatusega kaalutlusõigust.
Kui loa andja leiab kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusena, et kompleksloa muutmine ei
ole vajalik, teeb ta selle kohta otsuse. Otsus peab sisaldama selle tegemise põhjendusi ning
sealhulgas enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide tulemusi ja selgitust, kuidas neid
tulemusi arvesse võeti (THS § 49 lõige 5).
Kompleksloa muutmise menetluse ja kehtivuse peatamise õiguslikud alused on osaliselt kattuvad
(THS § 50, § 53 lg 1) ning Keskkonnaamet valib sobiva menetluse välja kaalutlusõiguse alusel.
Teisalt ei võimalda THS § 50 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59
lõikega 1 kaalutlusõigust rakendada keskkonnaloa tingimuste muutmisel. Kaalutlusõiguse alusel
tingimuste muutmise võimalus on ette nähtud KeÜS § 59 lõikes 2.
3. Eelnevat silmas pidades on väga oluline, et Keskkonnaamet peaks menetlust valides silmas
otsuse õiguslikke ja faktilisi eeldusi. Haldusorgani selgitamiskohustus (HMS § 36) on iseäranis
oluline siis, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. Keskkonnaameti selgituste
olulisusele haldusmenetluses on õiguskantsler tähelepanu juhtinud ka varem.
Selgitamiskohustus ei tohiks piirduda üksnes viitega õiguslikele alustele, millele toetudes
Keskkonnaamet kompleksloa menetluses dokumente küsib ja kompleksloa peatamise menetluse
algatab. Selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, kuid selles ette nähtud selgitamise
võimalused pole sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja eesmärgist tulenevalt
teist liiki nõuandeid või selgitusi (RKHKo 16.11.2009, nr 3-3-1-53-09, p 21). Kui tegemist on
3
kaalutlusõigusel antava haldusaktiga kompleksloaga seotud menetluses, on mõistlik ettevõttele
selgitada Keskkonnaameti otsustuste faktilisi ja õiguslikke eeldusi ning põhjendada, mis tagajärje
võib taotleja käitumine kaasa tuua. Näiteks tuleks põhjendada, miks kompleksloa peatamise
menetlus on ainus võimalik otsustus konkreetses olukorras ning miks käitaja ei saa seda
kaasaaitamiskohustusega enam muuta. Selgitusi andes tuleks vältida formaalseid viiteid
dokumentide puudumisele ning põhjendada sisuliselt, miks ja mis andmete puudumise tõttu
otsustatakse luba kindlasti peatada.
Kompleksloa menetluses võidakse anda mitu eraldi haldusakti. Nende eesmärk on seada käitise
tekitatud heitmetele piirangud, et ettevõtte tegevus vastaks õigusaktide nõuetele. Kompleksloaga
sätestatavad nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete
käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist teise (KeÜS § 40
lg 4).
Soovitan edaspidi kompleksloa menetluse ajal käitajale lihtsalt ja selgelt selgitada, millised on
Keskkonnaameti menetluslikud valikud konkreetses olukorras, milline on iga menetlusotsuse
eesmärk ning kas ja kuidas käitaja saab mõjutada üht või teist Keskkonnaameti menetluse valikut.
4. Käitaja peab kompleksloa kehtivuse ajal säilitama kõik loaga seotud dokumendid ja andmed
ning tal on ka Keskkonnaameti kaasaaitamiskohustus (THS § 59 lõiked 1 ja 4).
Kõnealuse kompleksloa menetluse toimiku kohaselt küsitakse lisadokumente vabas vormis
e-kirjaga, aga ka teatega, milles hoiatatakse tagajärje eest, kui nõue jäetakse täitmata.
Keskkonnaameti ametnik selgitas vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule, et „KKA pigem
tavaline praktika on, et lisame antud hoiatuse kliendile teadmiseks juba esimesel korral. Kui
esimesel korral seda ei tehtud, siis korduval küsimisel on see pigem juba reegel-esimest korda
küsime lisateavet, kui vajalikku vastust ei tule, siis küsime teist korda ja lisame juba hoiatuse“.
5. Kui konkreetse menetluse raames kohustatakse taotlejat esitama vajalikke dokumente ja
tõendeid, peab olema selge ka see, mis järgneb, kui dokumendid jäetakse esitamata või kui need
ei vasta nõuetele. Üksnes sellisel juhul on taotlejal võimalik oma käitumise tagajärgi ette näha.
Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas Keskkonnaameti käitumine, kui amet küsib sama menetluse
raames osal juhtudest lisadokumente e-kirjaga, kus puudub hoiatus, ja teistel juhtudel teatega,
milles on hoiatus nõude täitmata jätmisega kaasneva tagajärje eest. Sellisel juhul puudub taotlejal
menetluslik selgus oma teguviisi õigusliku tähenduse ja tagajärgede suhtes.
Ühtlasi peab avaldajale edastatud kirjades teada andma, mis juhtudel on tegemist sisulise
puudusega, mida ei ole võimalik hõlpsasti kõrvaldada, ning millal on tegemist vormilise
puudusega, mille saab kiiresti parandada.
Kui koostamisel on haldusakti eelnõu ning taotleja on enda hinnangul kõik nõutavad dokumendid
ja tõendid esitanud, ei ole vaja taotleja igale tõendile esmahinnangut anda. Lõpliku hinnangu saab
kujunda eelnõus, mille suhtes taotleja saab rakendada enda ärakuulamisõigust.
Soovitan edaspidi kompleksloaga seotud menetluses dokumente ja andmeid küsides käitajale
selgitada, milline on kohustuse täitmata jätmise tagajärg ning millisel viisil ja mis ajaks
Keskkonnaamet käitajale tema esitatud dokumentide ja andmete kohta tagasisidet annab.
6. Osa loataotluse puudusi on siiski mõistlik ja võimalik kõrvaldada enne haldusakti eelnõu
edastamist. Selleks soovitan edaspidi võimaluse korral koondada küsimused koos asjakohaste
selgitustega ühte kirja ning edastada need käitajale korraga (vt ka varasemat samasisulist
soovitust). Nii on käitajal võimalik rakendada oma ärakuulamisõigust kõige tõhusamalt.
Ärakuulamisõigus (HMS § 40 lõige 1) võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas
lisaarvamusi, -taotlusi, -tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke
4
vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti
adressaadi või taotleja huvi kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle
isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis (RKHKo
15.05.2013, nr 3-3-1-76-12, p 14).
Selgitamiskohustuse täitmine peab olema sisuline
7. Avaldaja saatis Keskkonnaametile 01.12.2020 täpsustavad küsimused
keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 osalise peatamise menetluse kohta. Amet vastas
küsimustele 31.12.2020 kirjas.
Avaldaja soovis teada, miks ei olnud võimalik taastada tema ajutiselt peatatud tegevust pärast tema
taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist 07.08.2020 (avaldaja küsimus nr 3). Amet pole sellele
küsimusele vastanud, viidatud on vaid THS § 37 lõikele 1 kui õiguslikule alusele.
8. Haldusorgani selgitamiskohustus näeb ette, et ka menetlusosalisele tuleb selgitusi jagada,
kui talle on tema õiguste ja kohustuste suhtes midagi selgusetuks jäänud (HMS § 36 lg 1 p 1).
Kõnealuses menetluses on Keskkonnaamet vastanud avaldajale formaalselt, viidates üksnes
õiguslikule alusele. See ei ole hea halduse tavaga kooskõlas. Kui menetlusosaline pöördub
haldusorgani poole sisulise küsimusega enda kompleksloa kohta, on haldusorgan kohustatud
sellele küsimusele sisuliselt vastama. Kui Keskkonnaamet leiab, et menetlusosalise küsimusele on
eelnevas menetluses ammendavalt vastatud, on võimalik viidata varasemale vastusele ja vastuse
asjakohasele kirjakohale. Ühelgi juhul ei ole sisulisele küsimusele kohane vastata üksnes viitega
õiguslikule alusele, mis ei ole seotud faktiliste asjaolude kogumiga, mille alusel see on rakendatav.
Soovitan Keskkonnaametil edaspidi kompleksloa menetluses selgitamiskohustuse täitmisel olla
tähelepanelik, et käitaja küsimused saaksid sisulise, mitte formaalse vastuse. Nii on võimalik
vältida käitaja ja ameti vahelisi arusaamatusi.
Puuduste kõrvaldamise võimalust tuleb üheselt mõistetavalt selgitada
9. Varem olid THS-is sätestatud normid, mis reguleerisid loataotluse puuduste kõrvaldamist ja
taotluse läbi vaatamata jätmise aluseid (THS varasema redaktsiooni (kehtiv kuni 31.12.2019) § 30
lg 3, § 37 lg 5). Praegu tuleb taotluse nõuetele vastavuse hindamisel lähtuda HMS-i regulatsioonist.
Kui esitatud avalduses on puudused, peab haldusorgan võimaldama isikul need kõrvaldada. Kui
puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtajaks esitatuks. Kui puudust
ei kõrvaldata tähtajaks, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15; vt ka RKHKo
13.01.2016, nr 3-3-1-76-15, p 13).
Haldusorgan jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle, 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on
möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Taotluse läbi vaatamata
jätmisest teatatakse taotlejale. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult
põhjendama (HMS § 14 lõiked 6 ja 7).
10. Kõnealuses menetluses esitas avaldaja kompleksloa muutmise taotluse. Keskkonnaamet
tagastas 09.01.2020 otsusega avaldaja keskkonnakompleksloa esmataotluse nr T/KKL1002186.
Vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule selgitas Keskkonnaameti ametnik, et viidatud otsuse
pealkiri oli ekslik ning tegelikult oli tegemist puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisega ning
kirja sisust selgub selle tegelik eesmärk.
Kahjuks ei saa nõustuda sellega, et kirja sisust on võimalik kirja tegelikust eesmärgist üheselt aru
saada. Esiteks puudub selge viide, et taotlejale antakse võimalus puudused kõrvaldada. Teiseks
5
puudub puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kolmandaks pole kirjas selgitusi puuduste kõrvaldamata
jätmise tagajärgede kohta.
Peale selle jääb kohati arusaamatuks, millised puudused konkreetsel juhul kõrvaldada tuleb. Nii
on tagastamise otsuses juhitud „ettevõtte tähelepanu, et 22.11.2019 korraldusega nr
DM-106619-11 pandi ettevõttele kohustus esitada kompleksloa muutmise taotlus, kus taotletakse
muuhulgas ka puidupurustite kui heitallikate lisamiseks kompleksloale, sh tekkivate heitainete
arvutused ja kogused. Keskkonnaamet palub kajastada kompleksloa muutmise taotluses ka
vastavad andmed“. Kui tegemist on taotluse tagastamise otsusega ja ka juhul, kui käsitleda kirja
puuduste kõrvaldamise võimalusena, on väljendid „juhime tähelepanu“ ja „palun kajastada“
eksitavad. Ei ole võimalik üheselt mõista, kas tegemist on puudusega, mis on samuti tagastamise
aluseks või tuleb puudusena kõrvaldada. Seetõttu ei pruugi olla taotlejale arusaadavad ka tema
õigused ja kohustused konkreetses loamenetluses.
Keskkonnameti selgituse õigusliku tähenduse mõistmise teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et
viidatud on juba varem taotlejale väljastatud haldusaktile, millega taotleja kompleksloa
nr KKL/317465 kehtivus osaliselt peatati. Sisuliselt tekib küsimus, kas Keskkonnaamet loeb
tagastamise otsuses antud selgitusega 22.11.2020 otsuses pandud kohustuse mittetäidetuks.
11. Soovitan Keskkonnaametil edaspidi selgelt ja üheselt mõistetavalt kirja panna, et loa
taotlejale antakse võimalus puudused kõrvaldada. Seejuures on oluline, et oleks aru saada, millised
on need konkreetsed puudused, mis tuleb kõrvaldada ning milline on puuduste kõrvaldamata
jätmise tagajärg. Lisaks tuleb kindlasti määrata puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
Valeandmete parandamine haldusakti eelnõus
12. Avaldaja teatas Keskkonnaametile 02.06.2021 e-kirjas, et tema hinnangul on kompleksloa
muutmise eelnõus (nr DM-107396-36) valeandmed. Amet vastas sellele seisukohale 03.06.2021
e-kirjaga, et vaatab avaldaja väited üle ning teatab, kas ta nõustub nendega. Amet saatis avaldajale
04.06.2021 uue e-kirja, milles asus seisukohale, et korralduses on tõesti kaks valeväidet ning
Keskkonnaamet on eemaldanud ekslikud laused ja saatnud eelnõu uuesti välja.
Kompleksloa muutmise eelnõu (nr DM-107396-36), mis ka Keskkonnaameti kinnitusel ekslikke
andmeid sisaldas, KOTKAS süsteemis praegu kättesaadav ei ole.
13. Haldusorgan peab tagama, et haldusakti eelnõu ja lõplik haldusakt tugineks üksnes asjas
kogutud tõenditele, sh tõestele faktiväidetele (HMS § 38). Faktiväide on põhimõtteliselt
kontrollitav, selle tõesust ja väärust saab tõendada kohtumenetluses (RKTsKo 13.04.2007, nr 3-2-
1-5-07, p 26). Vale faktiväite jõudmine haldusakti eelnõusse on kahetsusväärne ja ei vasta hea
halduse tavale.
Selgub, et eelnõus olnud valeandmed parandas Keskkonnaamet ära esimesel võimalusel, s.o
ülejärgmisel päeval pärast seda, kui oli valeandmetest teada saanud. Arvestades, et tegemist on
haldusakti eelnõuga, saab sellist teguviisi pidada õigustatuks. Vigade ilmnemisel toimis amet
viivitamata.
Kirjavahetusest selgub, et rohkem valeväiteid Keskkonnaamet ei tuvastanud ning jätkas menetlust
haldusakti eelnõu koostamiseks.
14. Valeandmete esitamist tuleb eristada haldusorgani õiguslikest ja faktilistest hinnangutest.
Kui ettevõttel tekib haldusorganiga haldusakti eelnõus kajastatu suhtes erimeelsus, ei tähenda see,
et haldusorgan on eelnõus kajastanud valeandmeid. Oma vastuväited eelnõus kajastatu kohta on
menetlusosalisel võimalik esitada ärakuulamisõiguse realiseerimise raames (HMS § 40).
Haldusorgani lõplikult tuvastatud faktilisi asjaolusid ja õiguslikke hinnanguid on võimalik
vaidlustada vaidemenetluses või halduskohtus peale lõpliku haldusakti väljastamist.
6
15. Kui avaldaja siiski leiab, et ebaõigete andmete avaldamisega (võlaõigusseaduse § 1047) on
talle tekkinud kahju, on tal võimalik pöörduda kahjunõudega halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Haldusorgani juhendites ei saa kehtestada õigusi ja kohustusi
16. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud kehtiva õiguse alusel (HMS § 54). Seadusliku
aluse põhimõte (seaduse reservatsioon) nõuab, et avalikku võimu teostataks üksnes volitusnormi
alusel (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21.)
Haldusorgani koostatud juhendiga ei saa seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt kehtestada
õigusi ja kohustusi. Juhendid saavad olla üksnes õiguslikult mittesiduvad suunised, mis
süstematiseeritult ja temaatiliselt aitavad konkreetses valdkonnas orienteeruda.
Keskkonnakomplekslubade valdkond on sedavõrd keerukas valdkond, kus juhendid on kahtlemata
valdkonnas orienteerumiseks oluliseks abiks.
17. Keskkonnaamet on avaldanud juhise „Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord.
Juhised jäätmete prügilakõlbulikkuse hindamiseks“ (juhend). Teadaolevalt viidatakse juhendile ja
selles viidatud soovitustele ja standarditele ka kompleksloa menetlustes.
Juhendi leheküljel 5 on selgitatud juhendi olemust: „Juhendmaterjal selgitab täpsemalt lahti nii
jäätmetekitajate, prügila käitajate, järelevalveametkondade kui ka teiste jäätmekäitluses
osalevatele osapoolte rollid ja kohustused ning annab juhiseid jäätmete prügilasse vastuvõtmise
korraldusest sh jäätmete prügilakõlblikkuse määratlemiseks.“ Juhendi leheküljel 6 on selgitatud
ka õiguslikke aluseid, viidates konkreetsetele õigusaktidele. Seega jääb juhendmaterjalis
sissejuhatavast osast mulje, et juhendis on üksnes nõuded, millel on olemas kehtiv õiguslik alus.
Juhendi leheküljel 37 on aga märgitud: „Paljude valdkondade kohta Euroopa Liidu ühtseid
proovivõtu- ja analüüsimeetodeid veel ei ole või on need alles varajases koostamisjärgus. Sellisel
juhul võib kasutada ka teiste liikmesriikide koostanud riiklikke standardeid või juhiseid. Euroopas
on eelkõige Saksamaa aastate jooksul välja töötanud väga põhjalikud riiklikud standardid ja
juhised jäätmete proovivõtuks ja analüüsimiseks.“
18. Vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule selgitas Keskkonnaameti ametnik, et „juhend on
abiks seaduses sätestatud tingimuste täitmiseks ehk praktiline juhend, kuidas võiks nõuet täita nii,
et see on kõikidele osapooltele arusaadav ning kontrollitav. Keskkonnaamet rõhutab, et sarnased
juhendid on vajalikud ühtse halduspraktika loomiseks olukorras, kus õigusaktid ei reguleeri
tegevusi piisavalt detailselt. Samas ei ole välistatud olukord, kus ettevõte võib taotluses välja
pakkuda oma versiooni, kuidas ta seadust täidab ning kui see on arusaadav ja kontrollitav, siis
pannakse ettevõtte poolt väljatöötatud metoodika ja selle rakendamine kirja haldusakti. Eelnevat
kokku võttes on viidatud juhend haldusesisene akt (halduseeskiri), mis on esmajärjekorras
suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Põhimõtteliselt on juhendi näol tegemist
kaalutlusõiguse teostamist suunava ja täpsustava aktiga, mis tagab Keskkonnaametile antud
diskretsioonivolituse ühtse ja ühetaolise realiseerimise“.
On hea, et Keskkonnaamet ei käsitle juhendit iseseisva õigusliku alusena, mis võimaldaks käitajale
panna kohustusi. Samas tuleb rõhutada, et kui haldusakti eelnõus (vt lk 13 jj) viidatakse kohustuse
määramisega seoses juhendis toodud mittesiduvatele standarditele ja meetoditele, ei pruugi
taotleja ilma lisaselgitusteta aru saada, et ettevõte võib konkreetsel juhul välja pakkuda ka oma
metoodika seaduses toodud nõuete täitmiseks.
19. Soovitan Keskkonnaametil edaspidi vältida haldusakti eelnõudes ja haldusaktides
kohustuste määramisel põhjendusena juhendi kasutamist, mis ei ole õiguslikult siduv. Kohustuse
aluseks saab olla üksnes kehtiv õigusnorm.
7
Kui juhendile viidatakse seoses selles käsitletud soovituslike meetodite ja standarditega, tuleb
sõnaselgelt öelda ka seda, et taotleja võib pakkuda ise viisi, kuidas ta seaduses toodud nõudeid
täidab.
Palun andke 12. novembriks 2021. a teada, kuidas kavatsete kirjas toodud soovitusi järgida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Karolin Soo 693 8410
[email protected]