Rahandusministeerium Meie 01.10.2021 nr 1.2-2/125-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks, arvamuse andmiseks ja teadmiseks perehüvitiste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Erandkorras
palume eelnõu kooskõlastada ja esitada arvamus 10 tööpäeva jooksul. Tavapärasest kiiremat
eelnõu kooskõlastamist palume seoses asjaoluga, et eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise
tähtaeg on oktoober 2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
1. Eelnõu 9 lehel;
2. Seletuskiri 27 lehel;
3. Rakendusaktide kavandid 7 lehel.
Lisaadressaadid:
Maksu- ja Tolliamet
MTÜ Lastekaitse Liit
Notarite Koda
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Naistearstide Selts
MTÜ Eesti Ämmaemandate Ühing
MTÜ Vaikuse Lapsed
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
Õiguskantsler
Merlin Murumets 6269 806
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Seletuskirja lisa
Rakendusaktide kavandid
Rakendusakti kavand 1
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, § 51 lõike 4 ja § 59 lõike 4 ning
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse
andmete loetelu“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete
loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktid 11 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkuse“ sõnaga
„vanemapuhkuse“;
3) paragrahvi 3 lõike 5 punktidest 16 ja 17 jäetakse välja tekstiosa „täiendavat“;
4) paragrahvi 3 lõike 5 punktist 18 jäetakse välja tekstiosa „täiendava “;
5) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktidega 20–24 järgmises sõnastuses:
„20) lapsele elatise maksmise notariaalselt tõestatud kokkulepe;
21) täitemenetluse peatamise kuupäev;
22) pankroti väljakuulutamise määruse jõustumise kuupäev;
23) abielutõend;
24) kooseluleping notariaalselt tõestatud vormis.“.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus” muutmine
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus”
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuse andmed koos teabega elatisnõude
ülemineku kohta riigile.“;
2) paragrahvi 17 lõiked 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kohtute infosüsteem on andmeandja kuriteoohvri andmete kohta kuriteoohvri hüvitise
määramiseks, lapse elatisnõude esitamise andmete kohta kohtumenetlusaegse elatisabi
määramiseks, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku andmete kohta ja
meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi (psühhiaatriline sundravi) kohaldamise andmete kohta
isikule erihoolekandeteenuse määramiseks ning elatisvõlgniku pankrotimenetluses täitemenetluse
peatamise kuupäeva ja pankroti väljakuulutamise määruse kuupäeva andmeid
pankrotimenetlusaegse elatisabi määramiseks.
(10) Töötamise register on andmeandjaks isiku töötamise, emapuhkuse, isapuhkuse ja
vanemapuhkuse andmete kohta isikule perehüvitise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
määramiseks. Töötamise register on andmeandjaks isiku töötamise alustamise, peatumise ja
lõpetamise kohta ja töötamise liigi kohta tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud
tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks. Töötamise register
on andmeandjaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punktis 2 sätestatud
mittetöötavate riikliku pensioni saajate andmete kohta.“;
3) paragrahvi 171 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) töötamise register andmeandja isiku töötamise ja vanemapuhkuse, isapuhkuse ja emapuhkuse
andmete, isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi andmete kohta
sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks;“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a.
Rakendusakti kavand 2
MINISTRI MÄÄRUS
Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse
nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord
erijuhtudel“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 4 alusel.
§ 1. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord
erijuhtudel“ muutmine
Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord
erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sotsiaalmaksu maksmise tingimused ja kord erijuhtudel“;
2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 punktides 1 ja 11, 8-10 ja 15 nimetatud isikute osas peab
sotsiaalmaksu arvestust ja täidab sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 7 alusel kehtestatud vormi ESD
„Sotsiaalmaksu deklaratsioon erijuhtudel“ (edaspidi vorm ESD) Sotsiaalkindlustusamet.“;
3) paragrahvi 2 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Sotsiaalkindlustusamet maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 punktis 1
nimetatud isiku eest, kellele makstakse ema vanemahüvitist, jagatavat vanemahüvitist või
lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel või kes kasutab vanemapuhkust töölepingu
seaduse alusel. Sotsiaalkindlustusamet maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1
punktides 11 ja 10 nimetatud isiku eest, kui neile makstakse perehüvitiste seaduse § 21 alusel
lasterikka pere toetust või käesoleva määruse § 4 lõigete 2 ja 4 nimetatud taotluse alusel.“;
4) paragrahvi 2 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 2 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Lapsendaja vanemahüvitise, ema vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise maksmise
lõpetamisel jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist sama kindlustatava eest kuni vanemapuhkust
kasutava isiku eest sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise kuuni (viimane kaasa arvatud).
Lapsendaja vanemahüvitise, ema vanemahüvitise, jagatava vanemahüvitise või lasterikka pere
toetuse maksmise lõpetamisel seetõttu, et perehüvitiste maksmise kohustus on üle läinud teisele
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigile või Šveitsi Konföderatsioonile vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise
kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116), jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist sama kindlustatava
eest kuni § 4 lõigetes 2 ja 4 nimetatud taotluse esitamise kuuni (viimane kaasa arvatud).“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„15) Kui ühel kalendrikuul saavad alla 3-aastase lapse kasvatamise eest vanemahüvitist samal ajal
mõlemad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikud, makstakse sotsiaalmaksu eelisjärjekorras
isiku eest, kellel on õigus ema vanemahüvitisele. Jagatava vanemahüvitise ja lapsendaja
vanemahüvitise samal ajal saamise korral makstakse sotsiaalmaksu isiku eest, kes kasutab
samaaegselt vanemapuhkust või lapsendajapuhkust töölepingu seaduse alusel. Vanemapuhkust või
lapsendajapuhkust mitte kasutades jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist isiku eest, kellele oli
eelnevalt vanemahüvitis määratud.“;
7) paragrahv 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud isiku eest riigipoolse sotsiaalmaksu
maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse isiku Sotsiaalkindlustusametile taotluse esitamise
päev, ent mitte varasem kui isiku kehtiva ravikindlustuse kindlustuskaitse lõppemisele järgnev
päev. Perioodi eest, millal isik on kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse §
5 lõike 4 tähenduses, riik sotsiaalmaksu ei maksa. Esimese klassi lõpetamise ajaks
sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 8 tähenduses loetakse jooksva õppeaasta lõpp (31.
august).“;
9) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1, 11 ja 10 nimetatud isikute eest riigipoolse
sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse lapse sünnikuupäev, lapsendamise
või eestkostja määramise kohtumääruse või hoolduspere vanemaga sõlmitud lepingu jõustumise
päev või eelnimetatud punktides nimetatud isiku ja lapse Eestisse elama asumise päev.“;
10) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik esitab Sotsiaalkindlustusametile
taotluse koos isikut tõendava dokumendi ning abielu ja laste sündi tõendavate dokumentidega, kui
abielu või laste sünni kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Sotsiaalkindlustusametil on õigus
vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja vastavust
sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 8 sätestatud tingimustele.
(2) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 1 või 11 nimetatud isik, kes ei saa vanemahüvitist või
lasterikka pere toetust võib esitada Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise
taotluse, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitist või lasterikka pere toetust makstakse teisele sama
last või lapsi kasvatavale isikule. Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajaduse korral nõuda
täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja vastavust sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis
1 või 11 sätestatud tingimustele.“;
11) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud isik, kes ei saa lasterikka pere toetust
seitset või enamat last kasvatavale perele, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse
sotsiaalmaksu maksmise taotluse koos isikut tõendava dokumendiga. Sotsiaalkindlustusametil on
õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja vastavust
sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 10 sätestatud tingimustele.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a.
Rakendusakti kavand 3
MINISTRI MÄÄRUS
Sünnituslehe andmete ja sünnituslehe
väljakirjutamise õigust omavate isikute loetelu
ning sünnituslehe väljakirjutamise ja edastamise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 46 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse sünnituslehe andmete loetelu, selle väljakirjutamise õigust omavad
isikud ja sünnituslehe väljakirjutamise ja Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimused ja kord.
§ 2. Sünnituslehe andmete loetelu
(1) Günekoloog, ämmemand või perearst märgib sünnituslehele järgmised andmed:
1) eeldatav sünnitamiskuupäev (pp.kk.aaaa);
2) ema isikukood, eesnimi ja perekonnanimi;
3) isa isikukood, eesnimi ja perekonnanimi;
4) tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed.
(2) Sotsiaalkindlustusamet saadab sünnituslehe andmete alusel ema vanemahüvitise saamise
õigusega isikule enne lapse sündi pakkumise ema vanemahüvitise saamisperioodiks. Kui
lapsevanem kinnitab pakkumise, saadetakse info tööandjale emapuhkuse perioodi kinnitamiseks.
Emapuhkuse periood kandub töötamise registrisse.
§ 3. Sünnituslehe väljakirjutamise õigust omavate isikute loetelu
Sünnituslehe väljakirjutamise õigus on günekoloogil, ämmemandal või perearstil, kes teeb
kindlaks isiku raseduse.
§ 4. Sünnituslehe väljakirjutamise kord ja tingimused
(1) Kooskõlas töölepingu seaduse §-s 59 sätestatuga kirjutatakse sünnitusleht rasedale välja kuni
100 kalendripäevaks. Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne arsti või
ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva. Kui rase hakkab kasutama emapuhkust
vähem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse
sünnikuupäeva, lüheneb emapuhkus vastava ajavahemiku võrra.
(2) Kui sünnitus toimub enne sünnituslehe väljakirjutamist ja rasedus on kestnud üle 22 nädala,
kirjutatakse sünnitusleht välja alates sünnitamise päevast 100 kalendripäevaks. Kui ema on
sünnitamise päeval olnud töötamise registri alusel töö- või teenistussuhtes, võib arst või
ämmaemand kirjutada sünnituslehe välja sünnitamisele järgnevast päevast.
(3) Kui väljakirjutatud sünnituslehel on vaja teha parandusi, esitab sünnituslehele parandamist
vajava kande teinud kande tegija sotsiaalkindlustusametile kirjaliku õiendi. Esitatud õiendi alusel
teeb sotsiaalkindlustusamet sünnituslehel parandused seitsme tööpäeva jooksul õiendi saamise
päevast arvates.
§ 5. Sünnituslehe edastamise kord
(1) Sünnitusleht kirjutatakse välja perehüvitiste seaduse § 35 alusel rasedale isikule.
(2) Sünnituslehe andmed kantakse viivitamata tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi, mis edastab
andmed sotsiaalkaitse infosüsteemi.
(3) Sünnituslehe väljakirjutamise kohta tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti sellekohane kanne. Kande tegemisel lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud korrast.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a.
EELNÕU
21.09.2021
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida
ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi),
täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal,
mis hõlmab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 12 lõike 4 või § 15 lõike 3 alusel
täitemenetluse peatamist kuni pankroti väljakuulutamiseni või ümberkujundamiskava
kinnitamiseni (edaspidi pankrotimenetlusaegne elatisabi).“;
3) paragrahvi 49 lõike 1 tekstiosa „§ 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses“ asendatakse sõnaga
„kohaselt“;
4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus
proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada.“;
5) paragrahvi 49 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tõttu“ tekstiosaga „välja arvatud juhul, kui
elatisabi taotleb § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud
siis, kui ta oli alaealine“;
6) paragrahvi 50 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on elatist väljamõistev kohtulahend,
kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus või notariaalselt tõestatud kokkulepe (edaspidi
elatise maksmise alusdokument).“;
7) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel maksmisele kuuluv elatisabi summa on väiksem
kui 1 euro, tehakse elatisabi väljamakse siis, kui järjestikuste perioodide elatisabi summa on
suurem kui 1 euro.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:
„§ 501. Pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise alused
1
(1) Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule elatise maksmise
alusdokumendi alusel, kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal ülalpidamiskohustust
perekonnaseaduse kohaselt ja võlgniku suhtes on jõustunud pankroti väljakuulutamise määrus.
Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumisel.
(2) Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle
maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel
rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.
(3) Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt selle aja eest, kui kohus on
otsustanud täitemenetluse peatamise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 12 lõike 4 või §
15 lõike 3 alusel kuni pankroti väljakuulutamise või ümberkujundamiskava kinnitamise
määruse jõustumiseni.“;
9) paragrahvi 51 lõikes 1 asendatakse sõnad „õigustatud isik“ tekstiosaga „õigustatud isiku
seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik)“;
10) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on varem makstud elatisabi,
saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute
infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta Ametlikest Teadaannetest.
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust
pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab isikut elatisabi õiguse
tekkimisest.
(6) Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi õiguse
tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse
elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
(7) Pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise taotluse andmete loetelu ja esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
11) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on
esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamise määruse jõustumisest arvates. Elatisabi
hilisemal taotlemisel määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud
kuue kalendrikuu eest.“;
12) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise
otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.“;
13) paragrahvi 52 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „kohtumenetlusaegse“ sõnadega „ja
pankrotimenetlusaegse“;
14) paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „järgneva kuu 10. kuupäevaks“ sõnadega
„järgneval kuul“;
15) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
2
„(3) Pankrotimenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise
päevale järgneval kuul sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul
eelnevale kuule vastavas elatisabi suuruses.“;
16) paragrahvi 54 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kehtetuks“ sõnadega
„alljärgneva asjaolu esinemise kuule järgnevast kuust“;
17) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise enne
pankrotimenetluse lõppemist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks alljärgneva
asjaolu esinemise kuule järgnevast kuust:
1) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
2) võlgniku surma korral;
3) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.“;
18) paragrahvi 55 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on elatisabi
maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised;
6) elatise maksmise alusdokumendi muutmine;“;
19) paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse arv „4“ arvuga „3“;
20) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata
teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud asjaoludest, mis mõjutavad
elatisabi maksmist.“;
21) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „täitemenetlusaegse“ sõnadega „või
pankrotimenetlusaegse“;
22) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Alusetult makstud täitemenetlusaegset või pankrotimenetlusaegset elatisabi ei ole lubatud
tasaarvestada õigustatud isiku täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi
nõudega.“;
23) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohtutäitur“ tekstiosaga „, pankrotihaldur
või usaldusisik“;
24) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev
elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud
pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.“;
25) paragrahvi 57 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
3
„(2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue
läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse
elatisabi ulatuses.
(3) Elatise maksmise alusdokument käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel riigile üleläinud
elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes
täitedokumendist tulenevad õigused.“;
26) paragrahvi 57 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kohtumenetlusaegse“ sõnadega
„või pankrotimenetlusaegse“;
27) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet
rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda võla sisse pärast pankrotimenetluse lõpetamise
määruse jõustumist vastavalt pankrotiseaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses
sätestatule.“;
28) paragrahvi 58 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab:
1) täitemenetlusaegse elatisnõude korral Maksu- ja Tolliamet;
2) kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisnõude korral Sotsiaalkindlustusamet.
(3) Täitemenetlusaegne elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui
Sotsiaalkindlustusamet teavitab sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu elatist sissenõudvat
kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisest või välisriigist laekuva elatise
vahendamise korral riigi nõude mahaarvamisest käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel.“;
29) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „õigustatud isikult“ tekstiosaga „, tema õelt
ega vennalt ega nende seaduslikult esindajalt“;
30) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „ühe“;
31) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 62. Paragrahvi 50 lõike 2 ja § 60 lõike 2 rakendamine
Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 ja § 60 lõikes 2 sätestatud ühekuulist ooteaega kohaldatakse
tagasiulatuvalt täitemenetluses esitatud elatisabi avalduse suhtes, kui elatisabi ei ole välja
makstud seetõttu, et varem kehtinud neljakuuline ooteaeg ei ole veel möödunud.“;
32) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 637 järgmises sõnastuses:
„§ 637. Paragrahvi 56 lõike 4 rakendamine
Käesoleva seaduse § 56 lõiget 4 rakendatakse seejärel, kui valmib lahendus, mis võimaldab
automatiseeritud andmevahetust Sotsiaalkindlustusameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel.“.
4
§ 2. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I,
26.10.2018, 1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 34 lõiked 4–7 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vanemahüvitise samal ajal maksmise korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või
käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud vanemahüvitise saamise periood samal ajal kasutatud
kalendripäevade võrra.
(5) Kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem, vanema abikaasa
või registreeritud elukaaslane ning sama lapse eest on vanemahüvitist makstud teisele isikule,
on uuel taotlejal õigus saada vanemahüvitist nende kalendripäevade võrra vähem, mille eest
eelmisele taotlejale vanemahüvitist maksti.
(6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse
korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise saamise periood samal
ajal kasutatud kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.
(7) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli
vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus
saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks
kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada ema
vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.“;
2) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 34 täiendatakse lõigetega 8 ja 9
järgmises sõnastuses:
„(8) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada
isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise
saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.
(9) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kelle
raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse
hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust
kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.“;
3) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 35 lõige 5 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul sünnib laps rohkem kui 70
kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist
100 järjestikust kalendripäeva alates sünnituslehe alguskuupäevast.“;
4) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 39 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
5
„2) teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1
nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud
21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.“;
5) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 40 lõige 1 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir)
on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise
aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe
kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.“;
6) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 45 täiendatakse lõikega 4 järgmises
sõnastuses:
„(4) Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale
jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.“;
7) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 46 lõike 1 esimene lause muudetakse
ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on
vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise
saamise õiguse tekkimise päevast arvates.“;
8) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 46 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja nende päevade eest, mille eest on isik
taotluse esitamise kalendrikuus vanemahüvitist taotlenud. Vanemahüvitise maksmise
kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Vanemahüvitis makstakse välja üks kord
kuus eelmise kalendrikuu eest.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sünnituslehe andmete ja sünnituslehe
väljakirjutamise õigust omavate isikute loetelu ning sünnituslehe väljakirjutamise ja edastamise
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
9) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 461 lõige 2 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vanemahüvitise maksmise peatamise korral katkeb vanemahüvitise maksmine isiku
määratud kuupäevast. Vanemahüvitise maksmise jätkamise korral jätkub vanemahüvitise
maksmine isiku määratud kuupäevast.“;
10) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 461 lõige 4 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vanemahüvitise maksmine loetakse peatatuks, kui vanemahüvitise saamise õigust ei ole
kasutatud ühes kalendrikuus ühtegi päeva.“;
11) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud perehüvitiste seaduse § 461 lõige 8 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
6
„(8) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale
taotluse esitamisele järgnevast kuust.“;
12) paragrahvi 18 punktis 1 esitatud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„1) üks Eestis elav ja alla kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa või
registreeritud elukaaslane, lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või isik, kes kasutab
vanema asemel vanemapuhkust;“;
13) paragrahvi 18 punktis 2 esitatud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„8) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 51 või lõikes 3 nimetatud isiku
ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last
või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning
kelle eest või kelle abikaasa või registreeritud elukaaslase eest riik ei maksa sotsiaalmaksu
käesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel;“;
14) paragrahvi 21 punktis 2 esitatud töölepingu seaduse § 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(4) Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud
eeldatavat lapse sünnikuupäeva, on naisel õigus saada emapuhkust 100 järjestikust
kalendripäeva alates sünnituslehe alguskuupäevast.“;
15) paragrahvi 21 punktis 2 esitatud töölepingu seaduse § 59 täiendatakse lõikega 7 järgmises
sõnastuses:
„(7) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, on naisel, kellel oli
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 õigus emapuhkusele enne lapse sündi, õigus saada
emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva. Kui naine on lapse surma päevaks kasutanud
emapuhkust rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada emapuhkust 30 järjestikust
kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.“;
16) paragrahvi 21 punktis 2 esitatud töölepingu seaduse § 60 täiendatakse lõikega 5 järgmises
sõnastuses:
„(5) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada
isapuhkust 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isapuhkuse saamise õigust
kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.“;
17) paragrahvi 21 punktis 2 esitatud töölepingu seaduse § 61 lõike 1 esimene lause muudetakse
ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11.
peatükis sätestatud korras ja kes ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või
registreeritud elukaaslane.“;
18) paragrahvi 21 punktis 2 esitatud töölepingu seaduse § 62 lõige 6 jäetakse seadusest välja.
7
§ 3. Liikluskindlustuse seaduse muutmine
Liikluskindlustuse seaduse § 29 lõikes 7 asendatakse läbivalt sõna „lapsehoolduspuhkus“
vastavas käändes sõnaga „vanemapuhkus“ vastavas käändes.
§ 4. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) töötaja või ametniku puhul, kes kasvatab vanemana, vanema abikaasa või registreeritud
elukaaslasena, lapsendajana, eestkostjana, hoolduspere vanemana või vanema asemel
vanemapuhkust kasutava isikuna alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast
last;“;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) üks Eestis elav mittetöötav vanem, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane,
lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast
Eestis elavat või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last, kellest vähemalt üks on
alla 8-aastane;“;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) üks Eestis elav vanem, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsendaja,
eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast Eestis
elavat või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last;“;
4) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s
21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 22, 24 ja 25 nimetatud
juhtudel.“;
5) paragrahvi 6 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–33 ja 6–15 või lõikes 11 nimetatud isik
vastab samal ajal mitmele nimetatud punktides sätestatud tingimusele, makstakse tema eest
sotsiaalmaksu üks kord käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud summalt.
(33) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1, 11, 10 ja 8 alusel makstakse sotsiaalmaksu last
või lapsi kasvatava isiku eest käesolevas lõikes sätestatud punktide järjekorras.“;
7) paragrahvi 6 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sotsiaalmaksu maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“.
8
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2022. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse §-d 2–4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………… 2021
Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi eelnõu) on välja töötatud Sotsiaalministeeriumis.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad vanemahüvitise ja elatisabi maksmist.
Vanemahüvitise regulatsiooni täpsustamine
2018. aasta sügisel vastu võetud vanemahüvitise sätete eesmärk oli suurendada vanemate töö-
ja pereelu ühitamise võimalusi, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam
valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Samuti
ühtlustati vanemapuhkuste ja -hüvitiste arvestamise põhimõtteid ning hüvitiste arvestamine ja
maksmine viidi Sotsiaalkindlustusametisse (edaspidi SKA). Eelnimetatud seadusemuudatused
jõustuvad 01.04.2022.
Seaduse jõustumiseks ettevalmistamise käigus on sätete tõlgendamises ilmnenud ebatäpsusi,
mida käesoleva eelnõuga parandatakse, et tagada õigusselgus ja ühtne praktika seaduse
rakendamisel. Kuna jõustuvad vanemahüvitise muudatused on seotud töölepingu seaduses
reguleeritud vanemapuhkuse ja sotsiaalmaksuseaduses reguleeritud sotsiaalmaksu maksmise
erijuhtude sätetega, täpsustatakse ja täiendatakse vastavalt ka töölepingu seadust ja
sotsiaalmaksuseadust. Seoses vanemapuhkuste ja -hüvitiste muudatustega kaasnenud
terminoloogia muutumisega viiakse ka liikluskindlustuse seaduse terminoloogia vastavusse
01.04.2022 jõustuvate muudatustega ning sõna „lapsehoolduspuhkus“ asendatakse sõnaga
„vanemapuhkus“. Eelnõuga tehtavad muudatused on pigem olulised töökorralduse seisukohast,
osaliselt tehnilist laadi.
Eelnõuga muudetakse paremaks ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus
laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Emadel, kellel on õigus
emapuhkusele tagatakse eelnõuga õigus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva
ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks vähem kui 30 kalendripäeva emapuhkust saada,
tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Ka isadel
ja töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa- või ema vanemahüvitist 30
päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 kalendripäeva pärast sündi.“
Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust 01.04.2022
jõustuvates vanemahüvitise sätetes.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni loomine
Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni
pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema
1
suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt
elatisabi.
Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida
ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii
kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal. Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema suhtes
kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS)
kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, mis tähendab seda, et
lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus võib kesta
kauem kui aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada. Kehtiv
perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi
pankrotimenetluse ajal.
Sihtrühma suuruseks on hinnanguliselt 40 last aastas, kelle elatist maksma kohustatud vanema
suhtes on välja kuulutatud pankrot ja kes ei saa seetõttu praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt
elatisabi taotleda.
Eelnõus sätestatud pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsioon on kooskõlas ka
Justiitsministeeriumi menetluses oleva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) eelnõuga,
millega muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks, kõikidele
osapooltele vähem kulukaks, füüsilisest isikust võlgnikule sobivamaks ja kaasaegsemaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik
Merlin Murumets (tel 626 9806,
[email protected]). Eelnõu koostamisse on eksperdina
kaasatud endine töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (
[email protected]).
Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
analüütik Age Viira (tel 626 9141,
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]) ja Alice Sündema (tel 626 9271,
[email protected]).
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi
maksupoliitika osakonna peaspetsialisti Kairi Aniga (tel 611 3052,
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamisel on osalenud SKA äriteenuste talituse teenuse juhid Marjana Lazarenkov
(tel 5307 0868,
[email protected]) ja Piret Meemann (tel 5307
0479,
[email protected]) ning hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo
Künnapuu (tel 782 7906,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud valitsusliidu tegevuskava peatüki „Rahvastiku- ja perepoliitika“ punktiga
5.15, mis seab eesmärgi pöörata erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadusega
lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse perehüvitiste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
28.05.2021, 18.
2
Eelnõu §-ga 2 muudetakse perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 26.10.2018, 1.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse liikluskindlustuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
13.03.2019,14.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse sotsiaalmaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
21.04.2021, 14.
Seaduse eesmärk
Eelnõusse on koondatud nelja seaduse – perehüvitiste seaduse (PHS), liikluskindlustuse
seaduse (LKindlS), töölepingu seaduse (TLS) ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) – muutmise
ettepanekud.
Eelnõu §-ga 1 laiendatakse elatisabi regulatsiooni, millega tagatakse elatisabi maksmine ka
nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja
kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus.
Kehtiva PHS-i järgi on õigus elatisabile lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust ning
algatatud on kohtumenetlus elatise väljamõistmiseks või täitemenetlus elatisnõude täitmiseks.
Kui kohustatud vanema suhtes on käimas täitemenetlus, lõpetatakse täitemenetlus pankroti
väljakuulutamise korral TMS-i alusel. Täitemenetluse lõpetamine toob aga omakorda kaasa
lapsele elatisabi maksmise lõpetamise. Siinkohal puuduvad võimalused kehtivat õigust
praktikas teistmoodi rakendada, mistõttu on ainuke lahendus laste ebavõrdse kohtlemise
vältimiseks töötada välja täiendav regulatsioon, mis annaks õigusliku aluse maksta elatisabi ka
pankrotimenetluse ajal.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni sätete lisamisel täpsustatakse eelnõuga ka
praktilisest vajadusest tulenevalt olemasolevaid kohtu- ja täitemenetlusaegse elatisabi sätteid.
Muudatused on kehtivaid põhimõtteid täpsustavad ja olulised eelkõige töökorralduslikust
aspektist.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni sätestamisele eelnes Sotsiaalministeeriumis
koostatud väljatöötamiskavatsus“.1
Eelnõu § 2 eesmärk on täiendada ja täpsustada vanemapuhkuse ja -hüvitise regulatsiooni.
2018. aastal Riigikogus vastu võetud vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteemi muudatused olid
väga mahukad ning eeldasid paljude osapoolte kokkuleppeid, samuti SKA ja teiste osapoolte
infotehnoloogilisi arendusi. Muudatuste rakendumine nähti ette etappidena aastatel 2018–2022.
Viimase etapina jõustuvad vanemahüvitist puudutavad muudatused 01.04.2022. Juba varem
vastu võetud muudatuste rakendamise ja sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS) vajalike
arenduste ettevalmistamise käigus on vanemahüvitise regulatsiooni tõlgendamisel esile
kerkinud mitmeid küsimusi ja praktilisi kitsaskohti, mis on muudatuste varasema menetluse
käigus jäänud kas muudatuste paljususe tõttu piisava tähelepanuta või tuleb need eelnevalt
planeeritud infotehnoloogiliste arenduste mitteteostatavuse või teisiti lahendatavuse tõttu üle
vaadata. Näiteks SKAIS-i iseteeninduse võimalused lubavad käesoleval ajal teenust arendada
palju innovaatilisemalt ja kliendikesksemalt kui kolm aastat tagasi, kui seadusemuudatused
koostati ja vastu võeti. Eelnõu eesmärk on vanemahüvitise mitmetitõlgendatavaid sätteid
1
Eelnõude infosüsteem, perehüvitiste seaduse teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, EIS
nr 18-0620/01.
3
täiendades ja täpsustades tagada regulatsioonist selge ja ühene arusaadavus ning seeläbi seaduse
rakendaja ühetaoline halduspraktika. Vanemahüvitist puudutavad muudatused on pigem
tehnilist laadi ja olulised töökorralduslikust aspektist.
Eelnõuga muudetakse paremaks ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus
laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Emadel, kellel on õigus
emapuhkusele tagatakse eelnõuga õigus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva
ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks vähem kui 30 kalendripäeva emapuhkust saada,
tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Ka isadel
ja töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa- või ema vanemahüvitist 30
päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 kalendripäeva pärast sündi.
Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne vanemahüvitise süsteemile olulist õiguslikku
muudatust või muud olulist mõju.
Eelnõuga korrastatakse ka PHS-i muudatustega kaasnevaid sätteid teistes seotud seadustes, nt
täpsustatakse TLS-is emapuhkuse algusaega ning SMS-is täiendatakse sotsiaalmaksu
maksmise erijuhtude regulatsioonis selliste õigustatud isikute ringi, kelle eest riik maksab
sotsiaalmaksu, viies selle vastavusse vanemahüvitist saama õigustatud isikute ringiga.
Eelnõu § 3 eesmärk on täpsustada LKindS-i, asendades seaduses seoses vanemapuhkuste ja -
hüvitiste muudatustega kaasnenud terminoloogia muutumisega sõna „lapsehoolduspuhkus“
sõnaga „vanemapuhkus“.
Eelnõu § 4 eesmärk on täiendada ja täpsustada vanemahüvitise regulatsiooniga seonduvalt
SMS-is sotsiaalmaksu erijuhtude maksmise põhimõtteid ning ühtlustada selliste isikute ringi,
kelle eest riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu ja kes on õigustatud
saama vanemahüvitist.
Eelnõu §-de 2–4 kohta ei ole koostatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)
kohaselt väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on eelnõu menetlus
kiireloomuline, et eelnõuga tehtavad muudatused jõuaksid jõustuda juba vastu võetud, kuid veel
jõustumata redaktsioonidega samal ajal (HÕNTE § 1 lg 2 p 1) ning seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2
p 5).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, teises
PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatused,
kolmandas LKindlS-i muudatused, neljandas SMS-i muudatused ning viiendas seaduse
jõustumine.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks PHS § 7 lõige 3. Kuigi elatisabi, mis on kuni
100 eurot kuus lapse kohta, on kehtestatud numbrilise suurusena, ei ole korrektne viide, et
elatisabi kehtestatakse konkreetse suurusena. Elatisabi makstakse kuni 100 eurot kuus ning see
sõltub makstava elatisabi liigist ja võlgniku makstud elatise summast, mis on täpsemalt
reguleeritud PHS-i 4. peatükis „Elatisabi“.
Põhimõte, et kohtumenetluse ajal makstava elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse
elatisabi suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada,
sätestatakse muutumatul kujul PHS §-s 49 „Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise alused“,
4
koondades seeläbi kõik kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise alused ühte paragrahvi, millega
tagatakse reeglitest terviklik ülevaade.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetaks elatisabi eesmärgi sõnastust.
Kehtiva seaduse §-s 47 sätestatud elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui
kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse asjal.
Muudatusega viiakse elatisabi eesmärk vastavusse PHS-i üldise eesmärgiga – toetada lastega
peresid ja laste kasvatamist. Sättesse lisatakse, et elatisabi on võimalik maksta ka
pankrotimenetluse ajal ja sel ajal, kui kohus on otsustanud täitemenetluse peatada FIMS § 12
lõike 4 ja § 15 lõike 3 alusel, nimetades seda eelnõus läbivalt pankrotimenetlusaegseks
elatisabiks.
Eelnõu § 1 punktidega 3–5 täpsustatakse kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise aluseid.
Kehtiva seaduse § 49 lõikes 1 on sätestatud, et kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui
võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses.
Perekonnaseaduse kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi
Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 2021. aastal 292 eurot kuus.
Perekonnaseaduse § 102 lõike 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist
alla poole kuupalga alammäära. Kuna kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on kohtu
määrus, lähtub SKA elatisabi määramisel kohtu määruses märgitud elatise suurusest. Seega on
punkti 3 kohaselt korrektne PHS § 49 lõikes 1 viidata perekonnaseadusele.
Punktiga 4 täiendatakse PHS § 49 lõikega 31, milles sätestatakse kehtiva seaduse § 7 lõike 3
teises lauses esitatud põhimõte. Kuna varem PHS-i üldsätete alla paigutatud säte puudutab
kitsamalt vaid kohtumenetlusaegse elatisabi maksmist, on see nüüd paigutatud
kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise aluseid reguleerivasse paragrahvi.
Kuigi reeglina mõistetakse kohtulahendiga elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni (18-
aastaseks saamiseni), tuleb praktikas ette olukordi, kus täisealine laps, kes jätkab õpinguid,
pöördub uuesti kohtu poole elatise väljamõistmiseks. Punktiga 5 täiendatakse PHS § 49 lõiget 4
selliselt, et ka need lapsed, kes täisealisena omandavad haridust ja kelle vanem ei täida
ülalpidamiskohustust ja kes taotlevad kohtus elatise väljamõistmist, saavad uuesti taotleda
kohtumenetlusaegset elatisabi 150 päeva eest.
Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 täiendatakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseid.
Paragrahvi 50 lõikes 1 on nimetatud dokumendid, mis on aluseks elatisabi maksmisel – elatist
väljamõistev kohtulahend ja kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus. Muudatuse
eesmärk on maksta täitemenetlusaegset elatisabi lisaks kehtivas seaduses nimetatud
dokumentidele ka notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel.
Aastas sõlmitakse kokku ca 160 notariaalset elatisega seotud kokkulepet. TMS-i kohaselt on
notariaalselt tõestatud kokkulepe täitedokument, mille alusel saab täitemenetlust läbi viia, kuid
seni ei ole olnud võimalik selle alusel elatisabi taotleda. Lähtudes isikute võrdse kohtlemise
põhimõttest ja asjaolust, et notariaalse elatise kokkuleppe sõlminud osapooled ei oleks
kehvemas seisus võrreldes vanematega, kes on elatise vaidluses kohtusse pöördunud, on eelnõu
punktiga 6 PHS § 50 lõikesse 1 lisatud elatisabi maksmise ühe alusdokumendina vanemate
vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe.
5
Seaduse lihtsama loetavuse huvides ja erinevates sätetes korduvalt kõigi elatise maksmise
alusdokumentide loetlemise vältimiseks tehakse eelnõuga muudatus ja kasutatakse seaduses
eelnimetatud dokumente ühise nimetajaga – elatise maksmise alusdokument. Elatisabi
maksmise alusdokumentide loetelu täieneb tulevikus veelgi. Riigikogu menetluses oleva
perelepitusseaduse eelnõu kohaselt saab olema SKA poolt kinnitatud vanemluskokkulepe
samuti üks elatisabi maksmise alusdokumentidest.
Täitemenetlusaegse elatisabi suurus sõltub võlgniku makstud elatise summast, mistõttu võib
tekkida olukord, kus ühes kuus jääb elatisabi alla ühe euro. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse PHS
§ 50 lõikega 31, mille kohaselt tehakse elatisabi väljamakse juhul, kui see on vähemalt 1 euro.
Muudatus on oluline menetlusökonoomika seisukohalt. Alla 1-euroste elatise maksete tegemine
on riigile tunduvalt kulukam kui väljamakstav elatis alla 1 euro. Muudatuse kohaselt kogutakse
järjestikused alla 1-eurosed väljamaksed kuude kaupa kokku ja väljamakse tehakse siis, kui
järjestikuste perioodide elatisabi summa ületab 1 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse elatisabi regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi
maksmise alustega.
Seadust täiendatakse §-ga 501, milles sätestatakse pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise
alused. Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule elatise maksmise
alusdokumendi alusel, kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal ülalpidamiskohustust
perekonnaseaduse kohaselt ja võlgniku suhtes on jõustunud pankroti väljakuulutamise määrus.
Elatisabi makstakse alates pankroti väljakuulutamise määruse jõustumisest seni, kuni kohus
määrusega pankrotimenetluse lõpetab. Info pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse
lõppemise kohta saab SKA Ametlikest Teadaannetest.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on sarnaselt täitemenetlusaegse
elatisabiga kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise
summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse täitemenetlusaegse elatisabi reegleid.
Olukorras, kus enne pankrotimenetlust on lapsele makstud täitemenetlusaegset elatisabi,
tagatakse eelnõuga elatisabi maksmine tagasiulatuvalt selle aja eest, kui kohus on
pankrotimenetluse avaldust menetledes otsustanud täitemenetluse peatada kuni pankroti
väljakuulutamiseni või FIMS-i eelnõust tulenevalt võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise
määruse jõustumiseni. Kuna täitemenetlus on peatunud, on peatunud ka täitemenetlusaegse
elatisabi maksmine. Seega, kui kohus kuulutab välja pankroti või kinnitab võlgade
ümberkujundamiskava, on vaja eraldi seaduslikku alust, et maksta pankrotimenetlusaegset
elatisabi tagasiulatuvalt ka selle perioodi eest, kui täitemenetlusaegse elatisabi maksmine oli
peatunud.
Kui kohus jätab pankrotiseadusest tulenevalt või FIMS-i eelnõuga kavandatud muudatuste
jõustumisest tulenevalt maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse rahuldamata või lõpetab
menetluse raugemise tõttu, siis selle perioodi eest, kui täitemeetmed olid kohtu poolt peatatud,
makstakse lapsele tagasiulatuvalt täitemenetlusaegset elatisabi.
Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täpsustatakse ja täiendatakse elatisabi taotlemise sätteid.
Eelnõu punktis 9 sätestatud PHS § 51 lõike 1 muudatuse eesmärk on järgida PHS-is hüvitiste
ja toetuste taotlemise korral põhimõtet, et alaealise õigustatud isiku eest taotleb toetust tema
seaduslik esindaja. Muudatus lihtsustab oluliselt seadusliku esindaja jaoks info haldamist
SKAIS-i iseteeninduses, kus lapsevanema vaatesse saab elatisabi puudutava info kuvada
sarnaselt lapsetoetusega, mille puhul on toetust saama õigustatud isikuks samuti laps. Ka
6
praeguse korra kohaselt taotleb elatisabi lapse eest tema seaduslik esindaja, kuid elatisabi
puudutava info haldamiseks peab lapsevanem SKA iseteenindusse sisse logima lapse rolliga ja
seega on kogu last puudutav info erinevates vaadetes, pakkumata lapsevanemale / seaduslikule
esindajale lihtsalt haaratavat terviklikku ülevaadet kõigist lapsega seotud riiklikest
perehüvitistest. Muudatus läheb kokku SKAIS-i tervikliku arendusloogikaga ja lihtsustab
elatisabiteenuse arendamist SKAIS-is.
Seoses pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni lisandumisega täiendatakse eelnõu
punktiga 10 PHS § 51 elatisabi taotlemise sätteid lõigetega 5–7.
Lõike 5 kohaselt, kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on varem
makstud elatisabi, saab SKA andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute
infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta Ametlikest Teadaannetest. Samuti kontrollib
SKA elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise
tingimustele ja teavitab isikut elatisabi õiguse tekkimisest. Tegemist on proaktiivse teenusega
ja elatisabi maksmine jätkub, ilma et elatisabi saaja peaks tegema täiendavaid toiminguid.
Lisanduv lõige 6 reguleerib olukorda, kus pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud
isiku suhtes ei ole varem algatatud täitemenetlust elatise nõudes ega ole makstud
täitemenetlusaegset elatisabi. Sellisel juhul tuleb elatisabi taotlejal pankrotimenetlusaegse
elatisabi saamiseks pöörduda SKA poole ja esitada vastav taotlus. Taotlemise protsess tehakse
kasutajale lihtsaks ning kogu vajalik info elatisabi saamiseks on kättesaadav nii SKA
kodulehelt, kohapealsetest klienditeenindustest kui infotelefonilt.
Lõike 7 kohaselt tuleb pankrotimenetlusaegse elatisabi taotluse andmete loetelu ja esitamise
korra kehtestamiseks täiendada sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 59
„Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“.
Eelnõu § 1 punktidega 11–13 täiendatakse elatisabi määramise sätteid seoses
pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni lisandumisega.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi määramist hakkab reguleerima eelnõu punktiga 11 PHS § 52
lisanduv lõige 11. Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse pankroti väljakuulutamise
määruse jõustumisest, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul
eelnimetatud määruse jõustumisest. Elatisabi hilisemal taotlemisel määratakse elatisabi
tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Nimetatud põhimõte on PHS-i läbivalt sama ning kehtib ka peretoetuste ja vanemahüvitise
määramisel.
Eelnõu punktidega 12 ja 13 täiendatakse ja täpsustatakse PHS § 52 lõikeid 2–4 ning lisatakse
viide pankrotimenetlusaegsele elatisabile, kuna rakendatavad põhimõtted kehtivad nii
kohtumenetlusaegse kui pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise korral, samuti
täpsustatakse elatisabi määramise otsuse tegemist puudutavat. Vastavalt sotsiaalseadustiku
üldosa seadusele tuleb SKA-l elatisabi otsus teha kümne tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi
nõutavate dokumentide saamisest arvates.
Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15 täpsustatakse ja täiendatakse elatisabi maksmise aluseid.
PHS § 53 lõikes 2 on sätestatud täitemenetlusaegse elatisabi makse tegemine kindlaks
kuupäevaks. Praktikas makstaksegi elatisabi igal kuul kindlal kuupäeval, hiljemalt iga kuu
10. kuupäevaks. Kui väljamakse tegemise päev satub puhkepäevale, teeb SKA väljamakse
sellele eelneval tööpäeval. PHS-s ei ole kuupäeva täpsusega viidatud ühegi teise peretoetuse
7
või vanemahüvitise väljamakse tegemise päevale, et vältida ebaproportsionaalselt
ressursimahukat seaduse muutmise protsessi olukorras, kus SKA soovib muuta vaid väljamakse
tegemise päeva, mistõttu sõnastataksegi punktiga 14 täitemenetlusaegse elatisabi maksmine
üldisemalt.
Eelnõu punktiga 15 täiendatakse PHS § 53 lõikega 3, milles sätestatakse pankrotimenetlusaegse
elatisabi väljamaksmine. Pankrotimenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse
hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised
maksed tehakse järgmisel kuul eelnevale kuule vastavas elatisabi suuruses.
Näide: kohus kuulutas võlgniku suhtes pankroti välja 17.05.2021. Tema alaealise lapse nimel,
kes on õigustatud saama elatisabi, esitas lapsevanem taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi
saamiseks 29.05.2021. Selle näite puhul tehakse esimene elatisabi väljamakse juunikuus
perioodi eest 17.–31.05.2021. Järgmine makse tehakse 10. juulil juunikuu eest jne.
Hüvitise maksmisel rakendatav reegel, et elatisabi makstakse jooksval kuul eelmise kuu eest,
annab võimaluse vajaduse korral korrigeerida väljamakstava elatisabi summa suurust juhul, kui
võlgnik on lapsele elatist mingis summas maksnud. Sarnane põhimõte on rakendatav ka
täitemenetlusaegse elatisabi puhul, kus elatisabi summa suurus sõltub samuti võlgniku tasutud
elatisest. Selline lahendus aitab paremini vältida elatisabi enammakseid ja tagasinõudeid.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamakse tehakse iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks.
Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 17 täpsustatakse ja täiendatakse elatisabi maksmise lõpetamise
aluseid.
PHS § 54 lõige 1 näeb ette alused, mille esinemise korral lõpetab SKA kohtumenetlusaegse
elatisabi maksmise enne 150 päeva möödumist. Kohtumenetlusaegse elatisabi regulatsiooni
kohaselt kehtib nii kehtivas seaduses (§ 7 lg 3) kui ka eelnõu § 1 punktiga 5 tehtava muudatuse
kohaselt (§ 49 lg 31) reegel, et kohtumenetluse ajal makstava elatisabi maksmise algus- ja
lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on
õigus elatisabi saada. Praktikas aga ei ole see rakendatav kohtumenetlusaegse elatisabi
ennetähtaegse lõpetamise korral, sest sel ajal, kui SKA saab info, mis tingib ennetähtaegse
hüvitise maksmise lõpetamise, on elatisabi õigustatud isikule jooksva kuu eest juba välja
makstud. Nimetatud asjaolule on elatisabi auditis tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll ning
teinud ettepaneku SKA senine praktika ja seadus vastavusse viia. Punkti 16 muudatuse kohaselt
tunnistab SKA elatisabi määramise otsuse kehtetuks nimetatud asjaolu esinemise kuule
järgnevast kuust.
Punktiga 17 lisatakse PHS § 54 lõikesse 3 sarnaselt kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise
lõpetamisega alused pankrotimenetlusaegse elatisabi ennetähtaegseks lõpetamiseks.
SKA lõpetab pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise enne pankrotimenetluse lõppemist ja
tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks alljärgneva asjaolu esinemise kuule järgnevast
kuust:
1) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
2) võlgniku surma korral;
3) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.
Rakendatavad põhimõtted on samad kui kohtumenetlusaegse elatisabi puhul.
Eelnõu § 1 punktidega 18–20 täpsustatakse ja täiendatakse elatisabi saaja teatamiskohustuse
sätteid.
8
Punktis 18 sõnastatakse senisest üldisemalt PHS § 55 lõike 1 punktid 5 ja 6. Muudatus on
põhjendatud, kuna on rakendatav ka täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi
saaja puhul. Lisaks elatise kohtuotsusele võib elatisabi maksmise aluseks olla ka notariaalselt
tõestatud kokkulepe.
Punktiga 19 tehtav täpsustus PHS § 55 lõikes 2 puudutab täitemenetlusaegse elatisabi saaja
teatamiskohustust. Lõikes parandatakse viide lõike 1 punktidele 4–7, kohustades elatisabi saajat
teavitama kohtutäiturit viivitamata ka lõike 1 punktis 3 esinevast asjaolust, mis puudutab lapse
kasvatamise lõpetamist.
Punktiga 20 täiendatakse PHS § 55 lõikega 3, mille kohaselt kehtib ka pankrotimenetlusaegse
elatisabi saaja suhtes nõue, et elatisabi saaja on kohustatud viivitamata teavitama SKA-d
kõikidest asjaoludest, mis võivad elatisabi maksmist mõjutada. Eelkõige tuleb taolisteks
asjaoludeks pidada elatisabi maksmise lõpetamist tingivaid sündmusi: lapse kasvatamise
lõpetamine, võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma, võlgniku poolt lapsele makstud
elatis, elatise maksmise alusdokumendi muutmine.
Eelnõu § 1 punktidega 21–23 täiendatakse elatisabi tagasinõudmise ja tasaarvestamise sätteid.
PHS §-s 56 on sätestatud alusetult välja makstud elatisabi tagasinõudmine ja tasaarvestamine.
Kui elatisabi on makstud hoolimata sellest, et seaduses sätestatud tingimused ei olnud täidetud,
on elatisabi maksmine olnud alusetu ning see tuleb taotlejalt tagasi nõuda või on alusetult
väljamakstu võimalik seaduse alusel tasaarvestada.
Punktidega 21 ja 22 laiendatakse PHS § 56 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2 sätestatud põhimõtet
elatisabi tagasinõudmise või tasaarvestuse kohta sarnaselt täitemenetlusaegse elatisabiga ka
pankrotimenetlusaegsele elatisabile.
Punktiga 23 täiendatakse PHS § 56 lõiget 3 reegliga, mille kohaselt on sarnaselt kohtutäiturile
ka pankrotihaldur või usaldusisik kohustatud viivitamata SKA-d teavitama, kui võlgnik on
pankrotimenetluseaegse elatisabi maksmise ajal asunud ülalpidamiskohustust täitma. Kuna
tegemist on väga üksikute juhtudega, ei too SKA teavitamine pankrotihalduritele ja
usaldusisikutele kaasa olulist töökoormuse kasvu. Nimetatud teabe alusel on SKA-l õigus
pankrotimenetluseaegse elatisabi saajalt makstud elatisabi tagasi nõuda.
Eelnõu § 1 punktidega 24–26 täiendatakse elatisnõude riigile ülemineku sätteid seoses
pankrotimenetlusaegse regulatsiooni loomisega.
Punktiga 24 täiendatakse PHS § 57 lõikega 11, milles on sätestatud tingimused, mille esinemise
korral läheb lapse pankrotimenetlusaegne elatisnõue üle riigile. Riigile saab üle minna nõue,
mis on tekkinud ülalpidamist saama õigustatud ja maksma kohustatud isiku vahel. Kui lapsel
oli pankrotimenetluse ajal elatisnõue oma vanema vastu, läheb see nõue riigile üle. Nõude
ülemineku hetkeks on pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb
riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses.
Punktiga 25 täpsustatakse viiteid elatise maksmise alusdokumentidele. Kuna eelnõu § 1
punkti 7 kohaselt on edaspidi täitemenetlusaegse elatisabi saamise aluseks lisaks võlgniku ja
võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendile ka lapsevanemate notariaalselt tõestatud
kokkulepe, asendatakse PHS § 57 lõigetes 2 ja 3 viide kohtulahendile üldisema viitega elatise
maksmise alusdokumendile.
9
Punktiga 26 täiendatakse PHS § 57 lõiget 5, tehes SKA-le kohustuseks teavitada võlgnikku
pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude üleminekust riigile. Võlgnikule saadetavas teates
märgitakse elatisnõude ülemineku seisukohalt olulised asjaolud. Nii kohtumenetlusaegse kui
pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude puhul teatatakse võlgnikule kirjalikult, milline nõue,
millisest hetkest, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel on riigile üle läinud. Võlgnikule
tehakse ettepanek kohtumenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmisest tulenev
riigi nõue rahuldada ning antakse nõude rahuldamiseks vajalikke juhiseid.
Eelnõu § 1 punktidega 27–29 täiendatakse riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmise sätteid.
Punktiga 27 täiendatakse PHS § 58 lõikega 11 seoses pankrotimenetlusaegse elatisabi
regulatsiooni loomisega. Kui pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile
üleläinud nõuet rahuldanud, võib SKA nõuda võla sisse pärast pankrotimenetluse lõpetamise
määruse jõustumist vastavalt pankrotiseaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses
sätestatule.
Punktiga 28 täpsustatakse PHS § 58 lõikes 2 SKA ja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) rolli
riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmisel. Käesolevaks ajaks ei ole riiginõuete
konsolideeritud haldamise ülesande MTA-sse üleviimist täies ulatuses toimunud ning seetõttu
on vaja eelnõuga täpsustada, et riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja
võlausaldaja õigusi teostab täitemenetlusaegse elatisnõude korral MTA ning
kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisnõude korral SKA.
SKA-l tekib MTA-le nõuete edastamise õigus siis, kui selleks on loodud infotehnoloogiline
võimekus, st toimub automaatne teabevahetus nende asutuste vahel (eelnõu § 1 p 32).
Kehtiva seaduse § 58 lõikes 3 on sätestatud, et täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile
üleläinud nõude kohta teeb SKA riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud täitemenetlusega
ühinemiseks või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamiseks
seaduse § 60 lõike 3 alusel. Praktikas SKA nimetatud avaldust eraldi dokumendina ei vormista,
info liigub kohtutäituritele SKAIS-i kaudu. Kuna kehtiva sätte sõnastus tekitab infot
vahendavate osapoolte vahel mitmeti mõistetavust ja segadust, muudetakse PHS § 58 lõike 3
sõnastust, tagades seeläbi ka ühtse halduspraktika täitemenetlusaegsete elatisabi nõuete
sundtäitmisel.
Täitemenetlusaegne elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui SKA
teavitab SKAIS-i kaudu elatist sissenõudvat kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi
väljamaksmisest või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamisest
PHS § 60 lõike 3 alusel.
Punktiga 29 täiendatakse PHS § 58 lõiget 5 selliselt, et lisaks sellele, et elatisabi ei nõuta sisse
elatisabi saama õigustatud isikult, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses
sätestatud korras, ei nõuta seda pärimismenetluse korras sisse ka elatisabi saaja õelt ja vennalt.
Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus lapsevanema elatisabi kohustuse pärib laps, kes
sai tõenäoliselt ka ise elatisabi. Kui pärijal on elatist maksma kohustatud isikult midagi pärida,
peab ta tasuma teise pärija/teiste pärijate elatisabi nõudeid, mis võivad ulatuda mitmete
tuhandete eurodeni. Lisaks emotsionaalsetele kaalutlustele on muudatuse tegemisel arvesse
võetud ka majanduslikke kaalutlusi. Kui elatisabi nõuete täitmise protsent on juba võlgniku
eluajal väga väike, siis nõuete täitmine pärandvarast on veelgi väiksem. Halduskoormus selliste
nõuete suunamiseks pärimismenetlusse (sh pärija kindlakstegemine, pärandi vastuvõtmise
selgitamine, pärandvara olemasolu jms) ning seejärel vajaduse korral ka täitemenetlusse, kui
pärija on pärandi vastu võtnud, on võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt suur.
10
Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse välisriigis sundtäidetava elatisega seotud elatisabi
väljamaksmise sätet.
Paragrahvi 60 lõike 2 muudatuse eesmärk on kohaldada ka välisriigis algatatud täitemenetluse
korral sarnast tähtaega elatisabi maksmise alustamiseks kui riigisisese täitemenetluse puhul.
Neljakuuline ooteaeg ei ole vastavuses elatisabi saama õigustatud lapse huvidega. Eelnõuga
kavandatav ühekuuline ooteaeg ja sellele järgnev ühe kalendrikuu pikkune arvestusperiood on
piisav, et võimaldada ka välisriigi kohtutäituril elatisotsuse täitmiseks teatud toiminguid teha.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse elatisabi maksmist puudutavat rakendussätet seoses
välisriigis sundtäidetava elatisega seotud makstava elatisabi sätte muutmisega.
Paragrahvi 62 eesmärk on see, et eelnõuga kehtestatud ühekuuline ooteaeg rakenduks
tagasiulatuvalt ka neile täitemenetluse juhtudele, kus elatisabi ei ole veel makstud, kuna varem
kehtinud neljakuuline ooteaeg ei ole veel möödunud. Seadusesätte tagasiulatuv rakendamine
on põhjendatud, sest see võimaldab isikul osa saada uuest soodsamast olukorrast võrreldes
avalduse esitamise ajal kehtinud õigusnormiga.
Isikul, kelle ooteaeg sätte tagasiulatuva rakendamise tõttu lüheneb, ei ole õigust saada
tagantjärele lühenenud ooteperioodi eest täitemenetlusaegset elatisabi. Näiteks, kui täitetoimiku
avamisest on möödas kolm kuud ning ooteperiood lüheneb tagasiulatuvalt ühele kuule, ei ole
isikul õigust saada tagasiulatuvalt juba möödunud kahekuulise ooteperioodi eest
täitemenetlusaegset elatisabi.
Eelnõu § 1 punktiga 32 lisatakse seadusesse rakendussäte elatisabi sissenõudmise kohta.
Valitsuskabineti 30. augusti 2018. a nõupidamise teema nr 2 „Täitesüsteemi
ümberkorraldamisest“ protokolli märgitud otsuse punkti 3 kohaselt peeti vajalikuks viia
riiginõuete konsolideeritud haldamise ülesanne Riigi Tugiteenuste Keskusest MTA-sse.
Tegemist oli Rahandusministeeriumi valitsemisalas tööülesannete ümberkorraldamisega,
mistõttu PHS-i ka muudeti (RT I 30.06.2020, 11). Käesolevaks ajaks ei ole riiginõuete
konsolideeritud haldamise ülesande MTA-sse üleviimist täies ulatuses toimunud, kuna selle
eelduseks olnud SKA ja MTA vahelist automaatset infovahetussüsteemi ei ole jõutud lõpuni
arendada. See aga tähendab asutustele käsitööd ja halduskoormust. Seni kuni vajalik
infotehnoloogiline lahendus puudub, SKA kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse
elatisabi nõudeid MTA-le sissenõudmiseks ei edasta.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täpsustatakse vanemahüvitise samal ajal saamise põhimõtet.
PHS § 34 lõige 4 on seotud alates 01.04.2022 kehtiva võimalusega, mille kohaselt võivad
vanemad nii ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise kui ka jagatava vanemahüvitise
maksmise perioodil saada hüvitist samal ajal kuni 60 kalendripäeva. Lapsendajatel on
vanemahüvitise samaaegse saamise õigus kuni 35 kalendripäeva, sest lapsendaja
vanemahüvitise maksmise koguperiood on 70 kalendripäeva. Kui lapsevanemad kasutavad
võimalust, et hoolitseda lapse eest samal ajal ning saavad selle perioodi eest mõlemad
vanemahüvitist, väheneb nende vanemahüvitise saamise periood nende päevade võrra, millal
nad said koos vanemahüvitist. Näiteks, kui emal oli õigus ema vanemahüvitisele ka enne lapse
sündi, on perel õigus saada vanemahüvitist 605 kalendripäeva (see sisaldab nii ema
vanemahüvitise, isa vanemahüvitise kui ka jagatava vanemahüvitise kalendripäevi). Kui
lapsevanemad kasutavad 60 päeva vanemahüvitise saamise võimalust samal ajal, saavad nad
vanemahüvitist kokku küll 605 kalendripäeva eest, kuid 545 päeva vältel (kuna 2 kuud said nad
hüvitist samal ajal).
11
Kõnealust sätet on muudetud eesmärgiga lihtsustada samal ajal vanemahüvitise saamise
põhimõtet lähtuvalt hüvitise saajate vajadustest. SKA arendab SKAIS-i iseteenindusse
kalendervaate, kuhu lapsevanemad saavad märkida, mis päevade eest nad soovivad
vanemahüvitist saada, sh saavad märkida samal ajal võetavad päevad. 2018. aastal koostatud
eelnõu käigus ei olnud kalendervaate loomise võimalus kindel, mistõttu oli asjakohane lõige
sätestatud teisiti. Vanemahüvitise saamise etteplaneerimise võimaluse loomine tagab hüvitise
saajale parema ülevaate juba kasutatud ja veel kasutamata vanemahüvitise päevadest,
vähendades seeläbi ka tekkida võivaid hüvitise enammakseid.
PHS § 34 lõigetes 4 ja 6 parandatakse ekslikud viited § 34 lõikele 3, asendades need viidetega
sama paragrahvi lõikele 2.
PHS § 34 lõikes 5 viiakse muudetav säte kooskõlla 01.04.2022 jõustuvas PHS-i redaktsioonis
sätestatud vanemahüvitist saama õigustatud isikute ringiga (§ 33 lõige 1). Võrdse kohtlemise
põhimõttest tulenevalt on samad õigused vanema abikaasal ja vanema registreeritud
elukaaslasel.
PHS § 34 lõiget 7 muudetakse nii, et eraldi lõigetena sõnastatakse ema ja isa õigused
vanemahüvitisele lapse surnult sünni korral ja olukorras, kus laps sureb 70 kalendripäeva
jooksul pärast sündi.
PHS § 34 lõikes 7 sätestatakse ema õigus vanemahüvitisele lapse surma korral. 01.04.2022
jõustuv PHS-i redaktsioon näeb ette töötavale emale õiguse saada ema vanemahüvitist kuni 100
järjestikust kalendripäeva (§ 35 lg 3). Kui laps sünnib ennetähtaegsena ja ema ei ole jõudnud
hakata enne lapse sündi ema vanemahüvitist kasutama, tekib emal õigus ema vanemahüvitisele
alates lapse sünnist 100 järjestikust kalendripäeva (§ 35 lg 5). PHS § 35 lõige 5 on kohaldatav
ka juhul, kui laps sünnib surnult.
Eelnõuga tagatakse emale, kelle laps sünnib surnult, õigus ema vanemahüvitisele samuti 100
järjestikuse kalendripäeva määras. Tegemist on naiste võrdse kohtlemisega, mis on kooskõlas
nõukogu direktiiviga 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate
tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta. Eelnimetatud direktiivi
artikli 8 kohaselt võtavad liikmesriigid tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et rasedal
töötajal, hiljuti sünnitanud töötajal ja rinnaga toitval töötajal oleks õigus saada vähemalt 14
nädala pikkune katkestamatu rasedus- ja sünnituspuhkus enne ja/või pärast sünnitust vastavalt
siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele. Rasedus- ja sünnituspuhkus peab sisaldama
vähemalt kahenädalast kohustuslikku rasedus- ja sünnituspuhkust enne ja/või pärast sünnitust
vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama enne lapse surnult sündi,
on tal õigus kasutada ema vanemahüvitist ja saada emapuhkust kokku 100 kalendripäeva.
Näiteks kui ema on 70 kalendripäeva enne lapse sündi jäänud emapuhkusele ja hakanud
kasutama ema vanemahüvitise saamise õigust, on tal õigus pärast lapse surnult sündi veel 30
kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele, kokku 100 kalendripäeva. Kui ema on jäänud
puhkusele nt 30 kalendripäeva enne sünnitust, on tal õigus veel 70 kalendripäevale
emapuhkusele ja -hüvitisele pärast lapse surnult sündi, kokku 100 kalendripäeva.
Kui laps sünnib elusalt, aga sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi ja emal on lapse surma
päevaks emapuhkust ja ema vanemahüvitist kasutatud rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal
alates lapse surmast õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist veel 30 kalendripäeva.
Siinkohal võib küll esineda ka olukordi, kus ema, kes oli emapuhkusele jäänud ja hakanud ema
12
vanemahüvitise saamise õigust kasutama 70 kalendripäeva enne lapse sündi, aga laps suri 70-
päevaselt, on juba ära kasutanud 100 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist. Siiski on ka
olukorras, kus laps sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, oluline tagada emale lapse
surmast täiendavalt 30 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist lapse kaotusega toimetulekuks.
Vastavalt PHS § 35 lõikele 4 vähendatakse ema vanemahüvitise maksmise perioodi juhul, kui
ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama rohkem kui 30 kalendripäeva, kuid
vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, kuid lisatakse kasutamata
jäänud päevad jagatava vanemahüvitise perioodi hulka. Seega kui ema hakkas ema
vanemahüvitise õigust enne lapse sündi kasutama 30 kalendripäeva, on ema vanemahüvitise
maksmise periood 60 päeva ning ülejäänud 40 päeva kanduvad jagatava vanemahüvitise
perioodi. Kui sellises olukorras laps sureb näiteks 35 kalendripäeva pärast sündi ning ema saab
juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema ema vanemahüvitise saajaks ning tal on
võimalik saada veel 40 päeva ulatuses ema vanemahüvitist ja emapuhkust.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on väikelaste suremus kõige suurem just esimese
elukuu jooksul, mis oli põhjuseks kehtivas seaduses piiritleda lapse surma aega 30 päevaga,
millal on vanemale tagatud õigus vanemahüvitisele. Eelnimetatud muudatused vanemahüvitise
maksmisel lapse surma korral loovad peredele turvatunde, et paremini toime tulla lapse
kaotusega, mis on emotsionaalselt keeruline olukord.
Tabel 1. Imikusurmad imiku vanuse järgi surmahetkel aastatel 2018–2020
2018 2019 2020
alla 28 päeva 14 13 12
28 päeva – 2
kuud 3 4 1
2–3 kuud 3 2 0
3–4 kuud 0 1 0
4–5 kuud 1 0 1
5–6 kuud 1 0 0
6–7 kuud 0 0 2
7–8 kuud 0 0 0
8–9 kuud 1 1 0
9–10 kuud 1 0 2
10–11 kuud 0 0 0
11–12 kuud 0 0 1
KOKKU 24 21 19
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimist ja lõppemist
lapse surnult sünni korral.
PHS § 34 täiendatakse lõigetega 8 ja 9, milles sarnaselt eelmises punktis nimetatud lõikega 7
käsitletakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimist ja lõppemist lapse surnult sünni korral.
Isal, kelle laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on õigus saada
isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on
13
isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne
lapse surma kasutanud. Isade puhul ei muutu vanemahüvitisele õigust andvate kalendripäevade
arv, küll aga muutuvad vanemahüvitise liik ja periood, mille jooksul on õigus hüvitist saada.
Lapse surma järgse isapuhkuse ja isa vanemahüvitise eesmärk on võimaldada isal tööst eemale
jääda, leinata ja taastuda, võimaldada perel lapse kaotusega paremini toime tulla.
Eraldi lõikena sätestatakse reeglid ema vanemahüvitise maksmiseks mittetöötavatele emadele
lapse surnult sünni korral. Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast
sündi, on emal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale
järgnevast päevast. Sarnaselt isadega ei muutu ka mittetöötavate emade puhul vanemahüvitisele
õigust andvate kalendripäevade arv, küll aga muutuvad vanemahüvitise liik ja periood, mille
jooksul on õigus hüvitist saada. Õigus ema vanemahüvitisele pärast lapse surma tagab ka
mittetöötavatele emadele võimaluse lapse kaotusega paremini toime tulla.
Eelnõu § 2 punktiga 3 täpsustatakse ema vanemahüvitise määramise algusaega.
Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva võib tekkida
olukord, kus ema, kes on lapse sündimise ajal töises suhtes, on lapse sündimise päeval ka tööl.
Vastavalt PHS § 35 lõikele 7 on eelnevalt töö- või teenistussuhtes olnud emal õigus saada ema
vanemahüvitist üksnes siis, kui tema emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
Kuivõrd isik ei saa olla töötamise registris märgitud tööle ja emapuhkusele samal ajal, märgib
ämmaemand sünnituslehe alguskuupäevaks lapse sünnist järgmise päeva. Seetõttu sätestatakse
õigus emapuhkusele ja vanemahüvitisele sünnituslehe alguskuupäevast.
Sünnituslehe andmete ja sünnituslehe väljakirjutamise õigust omavate isikute loetelu ning
sünnituslehe väljakirjutamise ja edastamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalkaitseminister
määrusega.
Eelnõu § 2 punktiga 4 täpsustatakse vanemahüvitise arvutamise aluseid.
Eesmärk on vältida emade ja isade ebavõrdset kohtlemist jagatava vanemahüvitise suuruse
arvutamisel. Emal, kelle õigus ema vanemahüvitisele tekib enne lapse sündi, võetakse
vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud
21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud (§ 39
lg 3 p 1). Emal, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, ja isal arvutatakse
vanemahüvitis lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuu tulude alusel, millest on maha arvatud
lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud (PHS § 39 lg 3 p 2).
Enne 01.04.2022 kehtinud PHS-i redaktsiooni §-s 45 on sätestatud, et kui vanemahüvitist
taotleb sama lapse eest korduvalt sama isik, ei arvutata tema vanemahüvitist ümber, v.a juhul,
kui see on määratud töötasu alammäära järgi. Seetõttu ei pruugi emal, kelle vanemahüvitise
arvutamise aluseks on lapse eeldatav sünnikuu, tekkida jagatavale vanemahüvitisele õiguse
tekkimisel vanemahüvitise ümberarvutamise võimalust, mistõttu võib jagatava vanemahüvitise
arvutamise aluseks olev arvestusperiood olla emal ja isal erinev.
Näiteks võib tuua olukorra, kus lapse eeldatav sünnikuu on 2022. aasta detsembri lõpp, kuid
laps sünnib 2023. aasta jaanuaris. Sellisel juhul arvutatakse ema vanemahüvitis 2022. aasta
detsembrist 21 kalendrikuud tagasi, isa vanemahüvitis aga 2023. aasta jaanuarist
21 kalendrikuud tagasi. Kuivõrd vanemahüvitise määr ja ka ülemmäär sõltub vanemahüvitise
õiguse tekkimise aastast, võib see tekitada ebavõrdse olukorra ema ja isa vanemahüvitise
arvestuses.
14
Eelnõu § 2 punktiga 5 täpsustatakse vanemahüvitise ülempiiri regulatsiooni.
PHS § 40 lõike 1 muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 4 tehtud muudatusega, mille eesmärk
on kohelda lapsevanemaid võrdselt vanemahüvitise arvestusperioodi mõistes. Kehtiva seaduse
järgi määratakse vanemahüvitise ülempiir vanemahüvitisele õiguse tekkimise aja järgi. Samas
on õiguse tekkimise aeg näiteks isa vanemahüvitise korral 30 päeva enne lapse eeldatavat
sünnikuupäeva, kusjuures isa vanemahüvitis määratakse ja makstakse alates lapse sünnist. Eriti
riivab kehtiv seadus isasid, kelle laps sünnib jaanuarikuus, aga õigus isa vanemahüvitisele tekib
eelneva aasta detsembris.
Kuna ema vanemahüvitisele ei rakendata vanemahüvitise ülempiiri, ei ole selle sätte puhul
oluline eristada neid emasid, kellel on õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, ja neid
emasid, kellel selleks õigust ei ole. Küll aga on see oluline jagatava vanemahüvitise kontekstis,
kus emadele rakendub vanemahüvitise ülempiir. Seetõttu ühtlustatakse sättega, et kõikide
lapsevanemate puhul, kellele on vanemahüvitis määratud selle ülempiiri ulatuses, lähtutakse
vanemahüvitise ülempiirist, mis kehtis lapse sünniaastal.
Seega, sidudes ülempiiri määratluse lapse sünni aastaga, annab see võimaluse lapsevanemate
võrdsemaks kohtlemiseks.
Erand üldisest korrast jääb lapsendaja vanemahüvitise puhul. Vastavalt PHS § 38 lõikele 3 on
lapsendajal või hoolduspere vanemal õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva
kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu
sõlmimise päevast. Kuna lapsendaja vanemahüvitise ülempiiri määratlust ei saa siin kontekstis
seostada lapse sünni aastaga on ülempiir seotud vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastaga
(lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise aasta). Ühe
kalendrikuu lapsendaja vanemahüvitise ülempiir on vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast
arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe
kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.
Eelnõu § 2 punktiga 6 täpsustatakse emale jagatava vanemahüvitise ülempiiri rakendamist.
PHS-i 01.04.2022 jõustuva redaktsiooni § 40 lõike 5 kohaselt ema vanemahüvitisele ülempiiri
ei rakendata. Ülempiiri rakendamata jätmine on seotud eelnõu § 2 punktis 1 viidatud 1992.
aasta rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (92/85/EMÜ) nõuetega ning sarnaselt ei rakendata
hüvitise ülempiiri ka sünnitushüvitisele. Kui ema taotleb jagatavat vanemahüvitist, kohaldub
ka emale vanemahüvitise ülempiir. Emale jagatava vanemahüvitise määramisel on
vanemahüvitisele õiguse tekkimise aasta lapse sünniaasta.
Näide: lapse eeldatav sünniaeg on 5. detsember 2023. Emal on õigus ema vanemahüvitisele
26. septembrist 2023 (70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva). Jagatavat
vanemahüvitist hakkab ema kasutama 4. jaanuarist 2024. Selle näite varal on ema
vanemahüvitisele õiguse tekkimise aasta nii ema vanemahüvitise kui ka jagatava
vanemahüvitise korral 2023 ja ülempiir lähtuvalt lapse sünni aastast 2023. aastal kehtinud
vanemahüvitise ülempiir.
Samas kehtestab PHS § 45 lõige 3 põhimõtte, et kui vanemahüvitist taotleb sama lapse kohta
korduvalt sama isik, siis tema ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata,
välja arvatud PHS § 45 lõikes 1 sätestatud juhul. Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis,
isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. Korduvaks
vanemahüvitise taotlejaks loetakse ka sama lapse eest erinevat liiki vanemahüvitise taotlemist.
Seega, kui ema on eelnevalt taotlenud ema vanemahüvitist, on ta sama lapse eest jagatava
15
vanemahüvitise taotlemisel korduv hüvitise taotleja ja seetõttu on oluline käesoleva punktiga
üheselt arusaadavalt sõnastada, et emale määratud jagatavale vanemahüvitisele kehtib
vanemahüvitise ülempiir.
Eelnõu § 2 punktiga 7 täpsustatakse vanemahüvitise määramiseks taotluse esitamise reeglit.
PHS § 46 lõike 1 sõnastust muudetakse nii, et see hõlmaks vanemahüvitise määramist nii
olukorras, kus hüvitise saaja ise ei pea hüvitise saamiseks eelnevalt andmeid SKA-le esitama,
kui kataks ka olukorda, kus hüvitise saaja peab hüvitise määramiseks eelnevalt esitama SKA-
le täiendava dokumendi.
Valdavalt on vanemahüvitise määramine hüvitise saaja jaoks automaatne protsess, st SKA saab
hüvitise määramiseks vajalikud andmed teiste registritega automaatse andmevahetuse käigus
ning hüvitise saaja ei pea SKA-le täiendavalt andmeid esitama.
Teatud erandlikel juhtudel aga ei ole SKA-l võimalik vanemahüvitist nii-öelda proaktiivse
teenusena määrata ja hüvitise taotlejal endal tuleb hüvitise saamiseks esitada täiendavaid
dokumente. Eelnimetatud täiendavate dokumentide esitamise kord on sätestatud
sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete
loetelu“. Näiteks juhul, kui isa taotleb isa vanemahüvitist enne lapse eeldatavat sünnitähtaega,
tuleb isal SKA-le esitada andmed lapse eeldatava sünniaja kohta, sest nimetatud andmeid ei ole
automaatse andmevahetuse käigus võimalik saada.
Eelnõu § 2 punktiga 8 täpsustatakse vanemahüvitise määramise ja maksmise regulatsiooni.
Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Eelnimetatud
lause lisamisega PHS § 46 lõikesse 6 ei muutu senised vanemahüvitise määramise ja maksmise
põhimõtted. Lause mõtet selgitab hästi järgmine olukord. Kui isik saab vanemahüvitise
väljamaksmise kuul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, nt töötasu, tehakse tasaarvestus selle
kuu vanemahüvitisest, millal tulu deklareeriti. Siinjuures ei ole oluline, millise aja töötamise
eest tulu teeniti või palka maksti. Täpsustus on vajalik ühtse arusaamise tagamiseks, et vältida
kehtivast seadusest ja praktikast erinevat tõlgendamist.
Eelnõuga täpsustatakse PHS § 46 lõikes 7 sätestatud volitusnormi ulatust. Sotsiaalkaitseministri
määrusega kehtestatakse sünnituslehe andmete ja sünnituslehe väljakirjutamise õigust omavate
isikute loetelu ning sünnituslehe väljakirjutamise ja edastamise tingimused ja kord.
Eelnõu § 2 punktidega 9 ja 10 täpsustatakse vanemahüvitise maksmise peatamise ja jätkamise
regulatsiooni.
2018. aastal, kui kõnealuseid vanemahüvitise muudatusi koostati, eeldati, et vanemahüvitise
maksmise peatamist ja jätkamist puudutavad andmed hakkavad liikuma teisiti. Seetõttu on
vastu võetud seaduses kehtestatud, et vanemahüvitise maksmise peatamisel katkeb
vanemahüvitise maksmine teate esitamise kuule järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast või
isiku nimetatud kalendrikuu esimesest kuupäevast ning jätkub sarnaselt teate esitamise kuule
järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kuna vanemahüvitise maksmise peatamiseks ja
jätkamiseks luuakse SKAIS-i iseteenindusse lapsevanemale kalendervaade, kuhu saab märkida
päevad, mille eest ta soovib vanemahüvitist saada, võimaldab loodav lahendus isikutel
paindlikult peatada ja jätkata vanemahüvitise saamist. Seetõttu muudetakse PHS § 461 lõiget 2,
võimaldades hüvitise maksmise peatamist ja jätkamist isiku nimetatud kuupäevast,
rakendamata täiendavaid ajalisi piiranguid. SKAIS-i iseteenindusse vanemahüvitise
16
planeerimiseks loodav kalendervaade välistab isikute jaoks vajaduse vastavaid teateid SKA-le
esitada.
PHS § 461 lõike 4 kohaselt loeb SKA vanemahüvitise maksmise automaatselt peatunuks, kui
vanemahüvitise saaja ei ole planeerinud kalendrikuus ühtegi vanemahüvitise saamise päeva.
Vanemahüvitise päevade planeerimisega jätkates loetakse peatumine automaatselt lõpetatuks.
Vanemahüvitise maksmise peatamise ja jätkamise korra muudatustega vähendatakse
bürokraatiat ja vanemahüvitise taotleja tarbetut koormamist täiendava teate esitamisega.
Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse vanemahüvitise saaja vahetamise põhimõtet.
Muudatuse eesmärk on võimaldada vanemahüvitise saaja vahetamist ühe kuu kaupa, välja
arvatud PHS § 34 lõike 3 punktist 1 tulenev õigus kasutada vanemahüvitist üheaegselt kuni 60
kalendripäeva.
Et hüvitise saaja vahetamine päeva kaupa, mida jõustumata seadus ette nägi, oleks ka
menetluslikult teostatav, peaksid lapsevanemad vanemahüvitise kasutamist pikemalt ette
planeerima. SKA senine praktika on näidanud, et lapsevanemad seda pigem ei soovi ja pikemalt
ette planeeritud perioode tahetakse palju jooksvalt muuta või tühistada, mis toob kaasa hulga
hüvitise enammakseid ja tasaarvestusi ning tekitab raskusi ja valearvestusi sotsiaalkaitse (nt
ravikindlustuse või riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise) tagamisele vanemahüvitist saava
vanema puhul.
Võrreldes kehtiva seadusega hüvitise saaja vahetamise korras muudatusi ei tehta ja kehtiv
praktika, mis on end õigustanud, jääb kehtima ka alates 01.04.2022.
Eelnõu § 2 punktidega 12 ja 13 täiendatakse SMS-i sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude
regulatsioonis õigustatud isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.
01.04.2022 jõustuva PHS-i ja TLS-i redaktsioonis lisandub vanemapuhkust ja -hüvitist saavate
isikute sihtrühma võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt vanema abikaasaga võrdsustatult
vanema registreeritud elukaaslane, mistõttu on vajalik teha punktiga 12 analoogne muudatus ka
SMS § 6 lõike 1 sihtrühmas.
Punktiga 13 lisatakse SMS § 6 lõike 1 punkti 8 õigustatud isikute ringi ka registreeritud
elukaaslane.
Kehtivas seaduses on sättes viide Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
otsusele, mis tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks SMS § 6 lõike 1 punkti 8
osas, milles see välistab sotsiaalmaksu maksmise ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1
nimetatud isiku ülalpeetava registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-
aastast last ning kelle eest või kelle registreeritud elukaaslase eest riik ei maksa sotsiaalmaksu
SMS § 6 lõike 1 punkti 1 või 11 alusel.
Kuna Riigikohtu otsus ei hõlma kogu sätet, on õigusselguse huvides vaja kehtivat sätet muuta
ja sõnastada sättes läbivalt registreeritud elukaaslasele võrdsed võimalused abikaasaga.
Eelnõu § 2 punktidega 14 ja 15 täpsustatakse ja täiendatakse TLS-s emapuhkuse sätteid.
TLS § 59 lõike 4 muudatus on seotud PHS § 35 lõike 5 muudatusega, mis puudutab
vanemahüvitise saamise õiguse tekkimist ennetähtaegse lapse sünni korral (vt eelnõu § 2 p 3).
Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, võib
17
tekkida olukord, kus ema, kes on lapse sündimise ajal töises suhtes, on lapse sündimise päeval
ka tööl. Vastavalt PHS § 35 lõikele 7 on eelnevalt töö- või teenistussuhtes olnud emal õigus
saada ema vanemahüvitist üksnes siis, kui tema emapuhkuse andmed on kantud töötamise
registrisse. Kuivõrd isik ei saa olla töötamise registris märgitud tööle ja emapuhkusele samal
ajal, märgib ämmaemand sünnituslehe alguskuupäevaks lapse sünnist järgmise päeva. Seetõttu
sätestatakse õigus emapuhkusele ja vanemahüvitisele sünnituslehe alguskuupäevast.
Sünnituslehe andmete ja sünnituslehe väljakirjutamise õigust omavate isikute loetelu ning
sünnituslehe väljakirjutamise ja edastamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalkaitseminister
määrusega.
Emapuhkuse sätteid täiendatakse lõikega 7 sarnaselt ema vanemahüvitise sätetega juhuks, kui
laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi (vt eelnõu § 2 p 2). TLS §
59 lõike 1 kohaselt on naisel õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui tema kohta
on väljastatud sünnitusleht PHS-i alusel. Eelnõuga tagatakse ka emale, kelle laps sünnib surnult,
õigus emapuhkusele 100 järjestikuse kalendripäeva määras. Tegemist on naiste võrdse
kohtlemisega, mis on kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud
ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise
kohta. Kui laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, on naisel õigus saada
emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva. Kui naisel on lapse surma päevaks emapuhkust
kasutatud rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal alates lapse surmast õigus saada emapuhkust 30
kalendripäeva. Muudatuse eesmärk on anda töösuhtes olevale naisele piisav aeg töölt
eemalolekuks, et sünnitusest taastuda, samuti anda aega lapse kaotusega toime tulla.
Eelnõu § 2 punktiga 16 täiendatakse TLS § 60 isapuhkuse regulatsiooni lõikega 5 juhuks, kui
laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi. Eelnimetatud juhtudel on
isal õigus saada 30 järjestikust kalendripäeva isapuhkust ja isa vanemahüvitist olenemata
sellest, kas isa on isapuhkuse õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne
lapse surma. Isade puhul ei muutu isapuhkusele õigust andvate kalendripäevade arv, küll aga
muutuvad puhkuse liik ja periood, mille jooksul on õigus puhkust saada. Lapse surma järgse
isapuhkuse ja isa vanemahüvitise eesmärk on võimaldada isal tööst eemale jääda ja olla
vanematel teineteisele toeks, et lapse kaotusega paremini toime tulla.
Eelnõu § 2 punktiga 17 täiendatakse TLS-i lapsendajapuhkuse regulatsioonis õigustatud
isikute ringi.
Nii PHS-is kui TLS-is on registreeritud elukaaslasel samasugused õigused ja kohustused nagu
vanema abikaasal. Seetõttu on TLS § 61 lõikes 1 nimetatud piiranguid, mis kehtivad vanema
abikaasale, laiendatud ka registreeritud elukaaslasele.
Eelnõu § 2 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks TLS § 62 lõige 6, mis sätestab õiguse
vanemapuhkusele lapse surnult sünni või surma korral. Eelnõuga täiendatakse lapse surnult
sünni korral ja juhul, kui laps sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, emapuhkuse (eelnõu
§ 2 p 15) ja isapuhkuse (eelnõu § 2 p 16) sätteid.
Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse LKindlS § 29 lõiget 7 seoses terminoloogia muutumisega
ning termin „lapsehoolduspuhkus“ asendatakse terminiga „vanemapuhkus“.
Eelnõu § 4 punktidega 1–3 täiendatakse SMS-is maksuobjekti regulatsiooni.
Muudatuse eesmärk on seaduses läbivalt ühtlustada last kasvatavate vanemate ringi, kelle
suhtes rakendatakse sotsiaalmaksu erisusi. Sihtrühma määratlemisel on õigusselguse huvides
lisatud tekstiosa „või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last“. Siin on mõeldud
18
olukorda, kus pere elab jätkuvalt Eestis ning laps viibib välismaal õpingute tõttu. Perehüvitise
maksmisel ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisel loetakse pere koosseisu ka välismaal õppiv
laps.
SKA on ka seni kohelnud nimetatud sihtrühmi võrdselt, mistõttu ei too sihtrühma laiendamine
kaasa täiendavat mõju riigieelarvele.
Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse SMS § 6 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu § 4 punkti 5
muudatusega, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks erisäte sotsiaalmaksu maksmisel isiku
eest, kes kasvatab seitset või enamat last. Nimetatud sihtrühma eest makstakse sotsiaalmaksu
SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt, ilma täiendava erisuse kehtestamiseta.
Eelnõu § 4 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks SMS § 6 lõige 21.
Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu ühe Eestis elava vanema,
eestkostja või hoolduspere vanema eest, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast
Eestis elavat last. Sotsiaalmaksu arvutamisel võetakse aluseks PHS-is reguleeritud lasterikka
pere toetuse summa 400 eurot. Kui töötasu alammäär on suurem kui lasterikka pere toetuse
määr, makstakse sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on töötasu alammäär. Kuna kehtestatud
kuupalga alammäär on kõrgem kui lasterikka pere igakuine toetussumma, on säte praktikas oma
otstarbe kaotanud ja sellel kujul erisuse sätestamine enam põhjendatud ei ole.
Eelnõu § 4 punktiga 6 kehtestatakse seni rahandusministri määrusega reguleeritud sätted
õiguslikku olukorda muutmata seaduse tasandil. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides
ning õiguslikku olukorda see ei muuda.
Samal ajal SMS § 6 lõike 1 punktides 1–33 ja 6–15 või lõikes 11 sätestatud tingimustele vastava
isiku eest makstakse sotsiaalmaksu üks kord summalt, mis vastab töötasu alammäärale.
Lisaks reguleeritakse edaspidi seaduse tasandil, et SMS § 6 lõike 1 punktide 1, 11, 10 ja 8 alusel
makstakse sotsiaalmaksu last või lapsi kasvatava isiku eest samas lõikes loetletud järjekorras.
See tähendab, et kui isik vastab samal ajal mitmes punktis nimetatud tingimusele, nt punktis 11
nimetatud mittetöötav vanem ja punktis 8 nimetatud ülalpeetav abikaasa, makstakse isiku eest
sotsiaalmaksu sättes eespool esitatud punkti järgi. Esitatud näite puhul makstakse isiku eest
sotsiaalmaksu punkti 11 alusel, st mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-
aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane.
Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse SMS § 6 lõike 4 kolmandas lauses sätestatud volitusnormi.
Volitusnormis peab olema märgitud akti andja ja liik. Eelnõuga laiendatakse ka senist
volitusnormi ulatust, viies selle vastavusse määruse sisuga, mis lisaks sotsiaalmaksu maksmise
korrale sätestab ka detailsed maksmise tingimused.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg.
Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et eelnõu § 1 jõustub 2022. aasta 1. juulil.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni jõustumine on seotud SKAIS-s
pankrotimenetlusaegse elatisabiteenuse arendamisega, mis tagab SKA-le valmisoleku seaduse
rakendamiseks.
Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu §-d 2–4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil. Eelnõuga
muudetakse 01.04.2022 jõustuvat perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), mistõttu on oluline, et eelnõuga tehtavad
19
muudatused jõustuksid samal ajal. SMS-e ja LKindlS-e muudatused on samuti seotud PHS-i
01.04.2022 jõustuvate muudatustega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „pankrotimenetlusaegne elatisabi“, mis on
määratletud eelnõu § 1 punktis 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu on seotud ema vanemahüvitisega seoses Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga
92/85/EMÜ, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu
parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ
artikli 16 lõike 1 tähenduses)
6. Seaduse mõjud
Eelnõu raames on hinnatud pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni lisamisega
seonduvaid mõjusid. Vanemahüvitist puudutavate sätete muudatused ei too kaasa
märkimisväärseid täiendavaid mõjusid, mida ei ole juba hinnatud PHS-i muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus.2
Eelnõuga tehtavate surnult sündinud lapsi puudutavate muudatuste eesmärk on anda
lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi,
turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt emotsionaalselt keerulises olukorras. TAI
andmetel on aastas hinnanguliselt 40 surnultsündi ja esimese 70 elupäeva jooksul sureb
hinnanguliselt 20 last aastas. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline, vanemahüvitise eelarvele
aga marginaalne ja see kaetakse SKA vanemahüvitise eelarvest. Ebasoovitav mõju puudub.
Elatisabi regulatsiooni täiendamine pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega toob kaasa mõjud
järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele ning
mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Kui praegu makstakse elatisabi üksnes kohtu- ja täitemenetluse ajal, siis elatisabi regulatsiooni
täiendamisega lisandub elatisabi maksmine ka pankrotimenetluse ajal. 2020. aastal maksis riik
elatisabi ca 6000 lapse eest, valdav osa neist lastest olid täitemenetlusaegse elatisabi saajad.
Aasta-aastalt on elatisabi taotlejate ja nende laste arv suurenenud, mis on kaasa toonud ka riigile
elatisabi kulude suurenemise (vt tabel 1).
Tabel 1. Täite- ja kohtumenetlusaegse elatisabi saajad ja väljamaksed perioodil 2017–2020
Saajate arv Saajate arv
Aasta Elatisabi liik (taotlejad) (lapsed) Summa
Täitemenetlusaegne 2717 3813 2 700 000 €
2017 Kohtumenetlusaegne 410 586 185 439 €
2018 Täitemenetlusaegne 3404 4724 4 000 300 €
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/55def2ae-3464-41d9-b069-
53e7eaafa764/Pereh%C3%BCvitiste%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20s
eaduste%20muutmise%20seadus
20
Kohtumenetlusaegne 368 525 130 300 €
Täitemenetlusaegne 3602 5000 4 350 000 €
2019 Kohtumenetlusaegne 328 486 143 400 €
Täitemenetlusaegne 3916 5482 4 702 471 €
2020 Kohtumenetlusaegne 332 517 151 710 €
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus, ei ole
lapsel enam võimalik elatisabi saada ning see laps langeb riikliku elatisabi skeemist välja või
ta ei pruugi sinna jõudagi. See seab nimetatud sihtrühma kuuluvad lapsed võrreldes teiste
lastega ebavõrdsemasse olukorda, sest puudutab nende laste õigust mõlema vanema
ülalpidamiskohustusele ja adekvaatsele elustandardile. Seega on muudatus oluline laste võrdse
kohtlemise seisukohalt.
Probleem võimendub just majanduskriiside ajal, kui ebakindla tööturu olukorra tõttu suureneb
elanikkonna makseraskustesse sattumise oht. Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii
pereplaneerimise valikuid kui olemasolevate laste heaolu, mistõttu on oluline, et riik astuks
samme selle mõju ennetamiseks ja leevendamiseks. 2020. aasta koroonakriisis ebakindlaks
muutunud majanduskeskkonnas kasvas ka füüsiliste isikute pankrottide arv (vt joonis 1). 2020.
aastal kuulutati Justiitsministeeriumi andmete kohaselt välja 635 füüsilise isiku pankrotti.
2021. aasta seitsme kuu jooksul kuulutati välja 340 füüsilise isiku pankrotti. Nende andmete
alusel on Justiitsministeerium hinnanud, et käesoleva aasta lõpuks pankrottide arv võrreldes
eelmise aastaga ei kasva ning lähiaastateks prognoositava majandusliku olukorra ja kohtuasjade
alusel ei ole põhjust prognoosida ka olulist kohtuasjade (sh pankrottide) arvu kasvu.
Joonis 1. Füüsiliste isikute pankrottide arv
700
635
600
518
500
400
348 340
295
300
200
100
0
2017 2018 2019 2020 2021. aasta 7
kuud
Allikas: Justiitsministeerium, kohtute infosüsteemi (KIS) andmed
Mõjutatud laste arvu suuruse hindamisel kõrvutas SKA pankrottide andmeid
täitemenetlusaegse elatisabi saajate ja täitemenetlusaegsete elatisvõlglaste andmetega. Joonis 2
näitab ootuspäraselt, et ka elatisvõlglasest pankrotivõlglaste arv on perioodil 2017–2019
kasvanud. SKA analüüs näitas, et 2019. aastal oli 30 last, kelle vanem (93% juhtudel lapse isa)
ei täida ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kohustustest
vabastamise menetlus.
21
Joonis 2. Täitemenetlusaegsed elatisvõlglased, kellel on pankrot, ja nende laste arv
35
30
30 28
25
21
20 18
17
15
11
10
5
0
2017 2018 2019
Täitemenetlusaegseid võlglasi, kellel on pankrot Laste arv
Allikas: SKA analüüs täitemenetlusaegsete elatisabivõlglaste ja füüsilisest isikust pankrotivõlglaste andmete
alusel
Eelnõuga tehtavad muudatused võivad mõnevõrra enam puudutada neid lapsi, kelle puhul ei
ole varem algatatud täitemenetlust ega makstud täitemenetlusaegset elatisabi, kuid kellel tekib
õigus saada pankrotiaegset elatisabi. Kuna tegemist on väga väikese laste ja lastega perede
sihtrühmaga, on nende arvu keeruline hinnata ning samas ei oma see sihtrühma üldise suuruse
hinnangus ega riigieelarve kulude hinnangus märkimisväärset rolli. Kokkuvõttes on sihtrühma
kuuluvate laste arv võrreldes kõikide elatisabi ja peretoetusi saavate lastega arvuga väike (alla
1%).
Kuigi sihtrühm on väike, on mõju ulatus ja mõju sagedus nendele lastele keskmine, mistõttu
võib kokkuvõttes hinnata sotsiaalset mõju sihtrühmale oluliseks.
Pankrotimenetlus võib kesta üle aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus saada
iga kuu elatisabi. Justiitsministeeriumi füüsilise isiku pankrotiasjade põhistatistika kohaselt
kestab menetlus pankrotiavalduse esitamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ca 50–70
päeva. Pankrotimenetluse järelevalve kestab ca 400–500 päeva (13–17 kuud). Arvestades, et
elatisabi on igakuine toetus, võib mõju avaldumise sagedust lastele hinnata keskmiseks.
Muudatuse mõju ulatust võib samuti hinnata keskmiseks, sest elatisabi (maksimaalne elatisabi
on 100 eurot lapse kohta kuus) on arvestatav rahaline toetus, mis leevendab ühe vanemaga
kasvavate laste vaesust, samas ei kaasne muudatusega peredele kohanemisraskusi.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
6.2. Mõju majandusele
Pankrotimenetlusaegse regulatsiooni mõju majandusele avaldub leibkondade toimetulekus ja
majanduslikes otsustes.
Mõjutatud leibkondade suurus oli 2019. aasta andmete kohaselt 28 lastega peret (vt joonis 2),
kus lahus elav vanem ei täida ülalpidamiskohustust, ning kelle suhtes on algatatud
22
pankrotimenetlus või kohustustest vabastamise menetlus ja kellele loodav regulatsioon teeb
võimalikuks elatisabi saamise. Kuigi tegemist on väikese sihtrühmaga kõigist lastega ja ühe
vanemaga leibkondadest, on tegu olulise muudatusega sihtrühma kuuluvate leibkondade
toimetulekus. On teada, et ühe vanemaga leibkondade vaesusrisk võrreldes teiste lastega
leibkondadega on suurem. Eesti sotsiaaluuringu andmetel oli 2019. aastal ühe täiskasvanu ja
lapse/lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr 27,3% ja absoluutse vaesuse määr 5,3%,
samal aastal olid kõikides lastega leibkondades vastavad näitajad mitu korda väiksemad
(suhtelise vaesuse määr 14,0% ja absoluutse vaesuse määr 2,3%). Seega on iga riigipoolne
samm ühe vanemaga perede vaesuse leevendamiseks põhjendatud.
Elatisabi maksmine pankrotimenetluse ajal suurendab sihtrühma kuuluvate üksikvanemaga
leibkondade sissetulekuid ca 100 euro võrra kuus. Lapse ülalpidamise uuringu3 kohaselt oli
lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus 172–194 eurot kuus,
olenevalt arvutamise meetodist. Praegust maksimaalset elatisabi suurust arvestades katab see
maksimaalselt poole lapse ülalpidamiskuludest ühe vanema kohta. Statistikaameti andmete
kohaselt oli täiskasvanu ja lapse/lastega leibkonna kulutuste suurus ühes kalendrikuus 2020.
aastal ühe leibkonnaliikme kohta keskmiselt 457 eurot kuus. Elatisabi võimaldab leevendada
ühe vanemaga perede vaesust ja suurendada kulutuste või säästude suurust 100 euro võrra kuus
ning see omakorda võib mõjutada nende leibkondade tarbimiskäitumist. Mõju sagedust
toimetulekule ja majanduslikele otsustele võib hinnata keskmiseks, sest tegemist on regulaarse
igakuise toetusega. Mõju ulatus on keskmine, kuna elatisabi on arvestatav rahaline toetus,
arvestades laste ülalpidamiskulusid ning leibkondade kulutusi.
Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub.
6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatus mõjutab SKA ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (pankrotihaldurite)
ülesandeid ja protseduure.
Kui võlgniku suhtes alustatud pankrotimenetluse korral varem käinud täitemenetlus
lõpetatakse, toimub elatist puudutav edasine suhtlus ja asjaajamine pankrotimenetluse ajal SKA
kaudu. Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on varem makstud
elatisabi, saab SKA andmed võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise kohta Ametlikest
Teadaannetest. SKA kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust
pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isikut elatisabi
õiguse tekkimisest. Tegemist on proaktiivse teenusega ja elatisabi maksmine jätkub, ilma et
elatisabi saaja peaks tegema täiendavaid toiminguid.
Kui pankrotiaegset elatisabi saama õigustatud isiku suhtes ei ole varem algatatud täitemenetlust
elatise nõudes ega makstud täitemenetlusaegset elatisabi, tuleb elatisabi taotlejal esitada SKA-
le pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks taotlus. Taotlemise protsess tehakse kasutajale
lihtsaks.
Kuna pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui kohus on
otsustanud täitemenetluse peatamise FIMS-i alusel kuni pankroti väljakuulutamise või
ümberkujundamiskava kinnitamise määruse jõustumiseni, lisandub SKA-le kohustus
kontrollida elatisabi saama õigustatust kohtute infosüsteemist. Kuna aga juhtumite arv on väga
väike, siis lisanduv ülesanne SKA halduskoormusele märkimisväärset mõju ei avalda ning
ametnike igapäevane töökoormus pigem ei kasva või kasvab vähesel määral ja vajalikku
täiendavat inimressurssi ei ole vaja planeerida.
3
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf
23
Pankrotihalduril lasub kohustus SKA-d teavitada vaid siis, kui ta lapsele elatise pankrotivarast
välja maksis, või kui ilmnevad muud asjaolud, mis takistavad elatisabi maksmist. Muul ajal
maksab SKA elatisabi automaatselt.
Kuna menetlusprotsessi on kaasatud võimalikult vähe osapooli ja menetlusautomaatikat on
rakendatud seal, kus võimalik, võib eeldada, et menetlusprotsess on kiire ja läbipaistev.
Kohtutäituritele täiendavaid tööülesandeid pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmisega ei
kaasne.
Muudatuse mõju ulatust sihtrühmale võib hinnata keskmiseks, sest eri osapooltel on olemas
sarnase töö kogemus. Pankrotihalduritele ja SKA-le kaasnevad mõningad muudatused töös,
kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Mõju sagedust võib hinnata väikseks,
kuna nimetatud juhtumitega tegelemine on ebaregulaarne ja harv. Seetõttu võib eeldada, et
nimetatud sihtrühmade jaoks nende igapäevane töökoormus pigem ei kasva ning vajalikku
täiendavat inimressurssi ei ole vaja planeerida. Kui arvestada, et mõjutatud on vaid üksikud
riigiasutused, on sihtrühma suurus väike.
Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele pankrotimenetluse ajal makstavate elatisabi
väljamaksete näol. Kuna muudatus puudutab väga väikest sihtrühma (ca 40 last aastas), on
täiendav kulu riigieelarvele väike. Hinnanguliselt oleks elatisabi aastane kulu ligikaudu
50 000 eurot.
Kuna välja makstava elatisabi summa on alla 1% peretoetuste eelarvest ja vaid marginaalne osa
riigieelarvest, on mõju eelarvele ebaoluline.
Muudatuse rakendamisega kaasneb SKA ja SKAIS-i arendamise vajadus, mille maksumus on
lahti kirjutatud seletuskirja punktis 7.
6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealane mõjuhinnang on tehtud eelnõuga loodava elatisabi täiendava regulatsiooni
ehk pankrotimenetlusaegne elatisabi kohta, millega võimaldatakse elatisabi maksta
ülalpidamiskohustust mittetäitva lapsevanema pankrotimenetluse ajal. Tegemist on elatisabi
puudutava uue võimalusega, mida hakatakse määrama ja maksma juba olemasoleva
kohtumenetlusaegse ja täitemenetlusaegse elatisabi kõrval. Seoses lisanduva elatisabi
maksmise olukorraga hakkab SKA koguma ja töötlema lisaks isikuandmetele, mis on juba
varem õigusaktides reguleeritud, pankrotimenetlusega seotud järgmisi andmeid:
1) täitemenetluse peatamise kuupäev;
2) pankroti väljakuulutamise määruse jõustumise kuupäev;
3) lapsele elatise maksmise notariaalselt tõestatud kokkulepe.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi andmesubjektiks on lapse seaduslik esindaja või täisealine
laps, kes taotleb pankrotiaegset elatisabi. Kui lapsele on varem makstud elatisabi, saab SKA
andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti
väljakuulutamise kohta Ametlikest Teadaannetest.
SKA kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi
saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isikut elatisabi õiguse tekkimisest. Tegemist on
proaktiivse teenusega ja elatisabi maksmine jätkub ilma, et elatisabi saaja peaks tegema
täiendavaid toiminguid. Eesmärk on tagada laste huvide kaitse ja abi elatisabi näol.
24
Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule ei ole varem täitemenetlusaegset
elatisabi makstud, tuleb isikul esitada SKA-le taotlus pankrotimenetlusaegse elatisabi
saamiseks. Taotlejal tuleb SKA-le esitada andmed pankroti väljakuulutamise kohta, mille
vastavust kontrollib SKA Ametlikest Teadaannetest.
Pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni loomisega täiendatakse sotsiaalkaitseministri 5.
märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” kohtute infosüsteemist
saadavate andmete loetelu. Samuti täiendatakse sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a
määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ elatisabi taotluse andmete loetelu
pankrotimenetluse andmetega.
Riiklike perehüvitiste taotluste, sh elatisabi taotluste menetlejana järgib SKA ka
pankrotimenetlusaegse elatisabi määramisel kõiki andmekaitse põhimõtteid ja turvanõudeid
ning eraldiseisvat kohanemisaega olemasolevate teenuste täiendamiseks asutus ei vaja.
Sisulised nõuded ja mõjud on hinnatud juba seniste elatisabiteenuste rakendamisega. Eelnõuga
lisanduvaid andmeid töödeldakse SKAIS-is nii, nagu kõiki teisi perehüvitiste menetlemise
andmeid (sh praegu elatisabi). Andmete töötlemise andmestik on kooskõlas sotsiaalseadustiku
üldosa seaduses (SÜS) sätestatud infosüsteemi andmete koosseisuga (SÜS, § 39).
Seadusemuudatustega kaasnev andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele
rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine
vastavalt turvaklassile jne), mis on sätestatud riiklikele andmekogudele. Tagatud on nii
organisatoorsed kui tehnilised meetmed riskide maandamiseks. Andmekogumise protsess on
läbipaistev ning tagatud on õigusliku aluse olemasolu. Põhjused täiendavaks andmete päringuks
on piisavalt kaalukad ja vajalikud teenuste korraldamiseks.
Lisaks kohaldub ametnikele avaliku teenistuse seadus (ATS, § 55), mille kohaselt ei tohi
ametnik nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle
teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega
muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Muul juhul reguleeritakse
konfidentsiaalsuskohustus töölepingus või muu dokumendi lisana (TLS, § 22).
Eelnõuga täiendatakse SMS-i ja TLS-i sätetes õigustatud isikute ringi ja lisatakse abikaasa
kõrvale võrdse kohtlemise eesmärgil registreeritud elukaaslane. Kuna PHS-is on juba läbivalt
abikaasa ja registreeritud elukaaslase õigused võrdsustatud ning eelnõuga muudetavad SMS-i
ja TLS-i sätted on tihedalt seotud PHS-i regulatsiooniga, on sihtrühmade ühtlustamine vajalik.
Teiste, sama teenust saavate isikute kohta kogutavate andmete hulk ja koosseis eelnõuga ei
muutu.
Eelnõu sätetega, mille eesmärk on õigusselguse huvides seadust täpsustada või mida
muudetakse töökorralduslikel põhjustel, ei muutu kehtiva õigusega võrreldes andmekaitse
seisukohalt töödeldavate andmete ulatus ega töötlemise kord.
Kokkuvõttes võib andmekaitselist mõju pidada väheseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamaksete näol.
Kuna muudatus puudutab väga väikest sihtrühma, on täiendav kulu riigieelarvele väike.
Hinnanguliselt oleks pankrotimenetlusaegne elatisabi väljamaksete aastane kulu ligikaudu
50 000 eurot. Kuna väljamakstava elatisabi summa moodustab alla 1% peretoetuste eelarvest,
on mõju eelarvele ebaoluline.
25
Elatisabi puudutava muudatuse rakendamiseks on vajalik SKAIS-i arendus, mille maksumus
on 483 108 eurot, mis on kavandatud katta Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, kust
on juba rahastatud elatisabi teenuse eelanalüüs summas 71 445 eurot.
Vanemahüvitise muudatused ja sellega seotud muudatused sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel
võivad mõjutada vanemahüvitise ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise eelarvet, mille puhul
on tegemist arvestuslike kuludega Sotsiaalministeeriumi eelarves, väga marginaalsel määral.
Vanemahüvitise muudatustega kaasnev SKAIS-i arendusvajadus teostatakse projekti „Kasvage
koos“ PHS muudatuste viimase etapi arendustegevuste raames ja täiendavaid kulusid SKAIS- i
arendamiseks eelnõuga ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vaja muuta sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrust nr 12
„Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus”, sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust
nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ ja rahandusministri 31. detsembri 2003. a
määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ ning kehtestada uus
sotsiaalkaitseministri määrus „Sünnituslehe andmete ja sünnituslehe väljakirjutamise õigust
omavate isikute loetelu ning sünnituslehe väljakirjutamise ja edastamise tingimused ja kord“.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas.
9. Seaduse jõustumine
Käesoleva eelnõu § 1 on planeeritud jõustuma 1. juulil 2022. a. Eelnõu §-d 2–4 on planeeritud
jõustuma 1. aprillil 2022. a.
Muudatustest mõjutatud asutustele on antud piisav aeg tutvuda uute õigusnormidega ja
korraldada nende rakendamine, kuna neid on kaasatud juba muudatuste kavandamise käigus.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite
Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Lastekaitse Liidule, Notarite Kojale, MTÜ Eesti
Ämmaemandate Ühingule, Eesti Naistearstide Seltsile, MTÜ Vaikuse Lapsed ja Andmekaitse
Inspektsioonile. Eelnõu on teadmiseks saadetud Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ja
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
26