dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 1. oktoober 2021
Viit
7-4/211279/2106547
Registreeritud
1. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211279
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaamet, 30.09.2021.asice473 KB

Sisu (failidest)

Evelin Lopman Teie 30.08.2021 nr 7-4/211279/2105573 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 30.09.2021 nr 1-18/21/18448-4 Vastus päringule Austatud Evelin Lopman Pöördusite Keskkonnaameti poole 30.08.2021, kuna õiguskantsleri poole pöördus OÜ Paikre (registrikood 10836969) seoses keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 (edaspidi kompleksluba) osalise peatamise ja muutmise menetlustes hea halduse tava järgimisega (keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS menetlused nr M-106619, M-107396). Lisaks soovis OÜ Paikre, et hinnataks Keskkonnaameti poolt kompleksloa muutmise eelnõus viidatud juhendi õiguslikku tähendust ja siduvust. Vastame teie poolt esitatud küsimustele teemaplokkide kaupa. 1. Palun selgitage, millisel viisil lahendasite avaldaja 09.07.2019 registreeritud taotluse tähtaja pikendamiseks? 2. Palun selgitage, millisel õiguslikul alusel ja kaalutlustel algatasite avaldaja suhtes menetluse nr 106035 raames kompleksloa osalise peatamise menetluse? 3. Palun selgitage, kas ja millisel viisil selgitasite avaldajale erinevate menetluste (kompleksloa ülevaatamise ja osalise peatamise menetlused) omavahelist seost ja õiguslikke tagajärgi? 4. Palun selgitage, millise haldusaktiga lõppes kompleksloa ülevaatamise ja peatamise menetlus nr 106035? Keskkonnaamet koostöös Keskkonnainspektsiooniga viis 10.12.2018 läbi käitise korralise keskkonnaalase kontrolli, mille tulemusena selgus, et kompleksluba vajab osaliselt muutmist ning ajakohastamist, sest kompleksloal ei olnud ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisliini. Keskkonnainspektsioon edastas objekti kontrolli protokolli (OKP) ettevõttele 10.04.2019. Lähtuvalt OKP kokkuvõttest, edastas Keskkonnaamet 02.05.2019 ettevõttele kompleksloa muutmise menetluse algatamise ja lisaandmete küsimise kirja, milles paluti esitada kompleksloa muutmise taotlus võttes arvesse OKP-s välja toodud märkused. Ettevõttele saadeti uus meeldetuletus 13.06.2019, kuna taotlust ei esitatud ning juhiti ettevõtte tähelepanu tööstusheite seaduse (edaspidi THS) § 53 lg-le 1, mille alusel on Keskkonnaametil õigus kompleksluba osaliselt või täielikult peatada, kui käitise tegevuslaadi on muudetud ja THS § 54 lg 2 p 3, kui käitaja ei esita loa muutmiseks vajalikke dokumente. Ettevõte ei esitanud kompleksloa muutmise taotlust, vaid kirja, kus soovis vastamistähtaega kompleksloa muutmise taotluse esitamiseks pikendada, kuna käimas oli puhkuste periood ning meie poolt küsitud lisaandmed olid ettevõtte väitel aja- ning ressursimahukad. Keskkonnaamet edastas ettevõttele kirja, kus nõustus tähtaja pikendamisega, kuid samaaegselt algatas ka kompleksloa osalise peatamise. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Osalist peatamist põhjendas Keskkonnaamet läbi THS § 53 lg 1, mille alusel on Keskkonnaametil õigus kompleksluba osaliselt või täielikult peatada, kui käitise tegevuslaadi on muudetud ja § 54 lg 2 p 3, kui käitaja ei esita loa muutmiseks vajalikke dokumente. Keskkonnaamet oli ettevõttele selgitanud, et kompleksluba vajab muutmist, kuna loalt puudub ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisliin. Ettevõte ei esitanud korduvalt palutud taotlust ning seetõttu Keskkonnaamet algatas kompleksloa osalise peatamise menetluse, millega sooviti peatada ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine, kuniks ettevõte viib oma tegevuse vastavusse kompleksloaga. Ettevõte edastas veelkord kirja, milles soovis vastamistähtaega pikendada, seoses Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmete sisestamise võimekuse puudumisega, millega Keskkonnaamet nõustus. Ettevõte esitas kompleksloa muutmise taotluse 06.09.2019, milles esines puudusi. Keskkonnaamet küsis ettevõtte käes lisaandmeid ning ettevõte palus vastamiseks lisaaega, millest Keskkonnaamet keeldus ning jätkas loa osalise peatamisega. Keskkonnaamet edastas ettevõttele kompleksloa osalise peatamise eelnõu 05.11.2019 ning 22.11.2019 korralduse nr DM-106619-11 (edaspidi korraldus nr DM-106619-11), millega peatas osaliselt ettevõtte kompleksloa. Kompleksloa osalise peatamise menetlus algatati seoses ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisega. 5. Palun selgitage, millistel kaalutlustel jätsite rahuldamata avaldaja 03.10.2019 registreeritud taotluse tähtaja pikendamiseks ja otsustasite jätkata kompleksloa osalise peatamise menetlust? 6. Palun selgitage, milline oli kõnesoleval juhul kompleksloa osalise peatamise eesmärk? Ettevõte oli alates muutmise algatamise kirjast korduvalt (09.07.2019, 02.09.2019, 03.10.2019) palunud pikendust andmete esitamiseks. Keskkonnaamet leidis, et ettevõttel on olnud piisavalt aega (viis kalendrikuud) edastada vajalikke andmeid käitises tehnoloogia ja töörežiimi muutmise kohta. Seetõttu otsustas Keskkonnaamet menetlust jätkata ning tegi otsuse olemasolevate andmete põhjal. Samas selgitas Keskkonnaamet ettevõttele, et tal on õigus edastada osalise peatamise menetluse käigus küsitud andmeid kuni haldusakti väljastamiseni. Keskkonnaamet on selgitanud kompleksloa osalise peatamise eesmärki korralduse nr DM- 106619-11 kaalutlevas osas (2.1. Kompleksloa kehtivuse osalise peatamise õiguslik alus ja põhjendused). Keskkonnaamet selgitas, et keelab ehitus– ja lammutusjäätmete sortimise, kuniks selgub, kus ja kuidas ettevõte nimetatud jäätmeid sordib ning millise keskkonnamõju nimetatud tegevus tekitab. Ettevõte ei suutnud Keskkonnaametile tõendada, et ehitus- ja lammutusjäätmete sortimine toimuks kompleksloaga lubatud sortimistehases. Kompleksloa kehtivuse osalise peatamise üheks eesmärgiks oli anda ettevõttele jätkuvalt võimalus taotleda ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisliini kasutamist kompleksloa alusel. 7. KKA tagastas 09.01.2020 otsusega avaldaja keskkonnakompleksloa esmataotluse nr T/KKL-1002186. Palun selgitage, milline on taotluse tagastamise õiguslik alus? Palun selgitage, miks käsitlete avaldaja esitatud taotluse puuduseid taotluse tagastamise (HMS § 14 lg 6,) mitte puuduse kõrvaldamise alusena (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15, vt ka tööstusheite seadus (THS) § 30 lg 3)? Palun selgitage KKA üldist praktikat keskkonnakompleksloa esmataotluste menetlemisel – kas kõikidel juhtudel, kui mingi osa andmeid on esitamata, taotlus tagastatakse? 2 (7) Selgitame, et kirja pealkiri on eksitav ning kirja sisust tuleb välja kirja tegelik eesmärk. Tegemist ei olnud taotluse tagastamisega, vaid taotlus saadeti tagasi taotlejale täiendamiseks. Kirja sisust selgub, et ettevõte taotlus ei vastanud tööstusheite seadusele. Lähtuvalt eelnevast selgitame, et taotlust ei tagastatud HMS § 14 lg 6 alusel. Keskkonnaamet tunnistab, et pealkiri oli eksitav ning märkimata oli jäänud konkreetne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15). Keskkonnaameti tavaline praktika loa menetluste juures on esmalt taotluse kontroll ehk kas taotlus vastab nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, edastab Keskkonnaamet vastava kirja ettevõttele, kus palub taotlust täiendada, tuues välja täiendamist vajavad punktid ning määrab tähtaja, kuna ootab täiendatud taotluse esitamist. Kui taotluses on puudu info, mida nõutakse THS § 28 ja 29 alusel, siis on tegemist taotluse puudusega. Kui taotluses ei kajastata kogu käitise tegevust või kui taotluses esineb vasturääkivat infot ja ei ole aru saada, milline neist on õige, siis on see puudus. Samuti kui selgub, et arvutatud andmed ei ole õiged või et esitatud on ekslikku/vale infot, on tegemist puudusega. Menetlusse ei ole võimalik võtta taotlust, kui seal on tuvastatud eelpool loetletud puudused. Menetluse algatamise aluseks olev taotlus saadetakse kohalikule omavalitsusele, piirinaabritele, avalikkusele ja teistele huvitatud osapooltele. Tutvumiseks ei saa saata puudulikku taotlust, kus on tuvastatud vale/ebaselge info või puuduvad andmed. Puuduste olulisuse üle otsustab loa taotluse menetleja (loa haldur). 8. Avaldaja edastas 01.12.2020 KKA-le täpsustavad küsimused seoses keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 osalise peatamise menetlusega. KKA vastas küsimustele 31.12.2020 kirjaga. Millistel kaalutlustel pärast avaldaja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist (07.08.2020) ei olnud võimalik taastada avaldaja ajutiselt peatatud tegevust? (avaldaja küsimus nr 3). KKA vastuskirjas sisuline vastus sellele küsimusele hetkel puudub ja viidatud on vaid THS § 37 lõikele 1 kui õiguslikule alusele. Korralduse nr DM-106619-11 otsustavas osa p-s 3.1. on välja toodud: „Peatada osaliselt osaühingule PAIKRE antud kompleksloa nr KKL/317465 kehtivus, õigus sortida ehitus- ja lammutusjäätmeid (jäätmed nimistu jaotisekoodiga 17) kuni ettevõtte poolt esitatava kompleksloa muutmise taotluse alusel kompleksloa muutmise otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks“. Eelnevast tulenevalt viitasime ka THS § 37 lg-le 1. Eelnevast tulenevalt oli kompleksluba peatatud kuni kompleksloa muutmise otsustamiseni, mitte loa taotluse nõuetele vastavaks tunnistamiseni. Loa taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ei tähenda, et ettevõttele saaks koheselt välja anda loa. Loa nõuetele vastavaks tunnistamine tähendab seda, et on olemas piisavalt andmeid menetlemiseks. Seetõttu ei saanud ka koheselt taastada peatatud tegevust. 9. Asja avalikust toimikust nähtub, et KKA palub menetlemise käigus avaldajal esitada dokumente ja kompleksloa taotluse menetlemiseks vajalikke tõendeid ka jooksvalt. Millistel alustel otsustate, millistele avaldaja esitatud dokumentidele annate hinnangu koheselt (nt asendiplaan), millistele kompleksloa eelnõus ning millistele lõplikus haldusaktis? Tavaline praktika on, et kui on olemas piisavalt andmeid saamaks aru, mida ja kuidas ettevõtte plaanib teha, võetakse taotlus menetlusse. See aga ei tähenda, et menetluse käigus ei või tekkida täiendavateks küsimusteks vajadust. Antud menetluse puhul näiteks oli ettevõtte esitanud asendiplaani, mille vastavust päris olukorrale ei saanud haldur kontrollida enne, kui oli ise paikvaatlusel ära käinud. Paikvaatlust teostatakse peale taotluse menetlusse võtmist. 3 (7) Seetõttu selguski kohapeal, et esitatud asendiplaan ei kattunud suures osas tegelikkusega ning palusime peale paikvaatlust esitada uue asendiplaani, mis vastaks reaalsele olukorrale. Kompleksloa eelnõud esitades oleme andnud hinnangu kõikidele esitatud dokumentidele. Kui ettevõte või teised huvitatud isikud esitavad eelnõule vastuväiteid, siis Keskkonnaamet kaalub neid ning kajastab need lõplikus haldusaktis. Kui esitatud vastuväidete alusel muudetakse midagi olulisel määral või lisatakse täiendavaid tingimusi, esitatakse kompleksloa eelnõu korduvalt ettevõttele ja teistele huvitatud isikutele (KOV, piirinaabrid jne) arvamuse avaldamiseks. 10. Olete menetlemise käigus avaldajal palunud esitada täiendavaid dokumente ja lisanud juurde hoiatuse, et andmete esitamata jätmisel võib KKA lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 15 lg-st 2 jätta taotlus läbi vaatamata. Palun selgitage, kas üldse ja millisel alusel eristate olukordi, kus andmete esitamata jätmine toob kaasa taotluse tervikuna läbivaatamata jätmise (THS § 37 lg 5) olukordadest, kus andmete esitamata jätmisel või puudulikul esitamisel palutakse puudused kõrvaldada või tehakse kompleksloa osas otsus esitatud andmete pinnalt ja ulatuses? Palun selgitage, kas üldse ja millistel alustel eristate täpsustuste ja dokumentide küsimisel olukordi, kus hoiatate avaldajat taotluse läbivaatamata jätmise võimalusest olukorrast, kus avaldajat sellise tagajärje eest ei hoiatata? Esmalt on oluline, et THS § 37 lg 5 enam ei kehti, kuna see kordas KeÜS-i ja HMS-i sätteid. Haldusmenetluse käsiraamat annab juhised, et kui taotluses on puudusi, mis tõesti takistavad taotluse läbivaatamist, siis tuleb isikule anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg 2). Alles siis, kui neid puudusi ei ole kõrvaldatud või neid ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Kuid ka sellisel juhul tuleb silmas pidada, et menetluse lõpetamine sellel alusel ei ole haldusorgani kohustus, vaid üksnes diskretsioonil põhinev õigus. Mõningatel juhtudel võib olla põhjendatud täiendava võimaluse andmine puuduste kõrvaldamiseks. Seega on läbivaatamata jätmine puuduste kõrvaldamata jätmisel haldusorgani kaalutlusotsus ning tuleb hinnata igas olukorras eraldi. 19.01.2021 kirja nr DM-107396-29 puhul olime menetluse käigus ettevõttega eelnevalt kohapeal täpsustanud, et nende asendiplaan ei kattu tegelikkusega. 06.08.2021 kirja nr DM-107396-47 korral oli Keskkonnaamet juba eelnevalt korduvalt küsinud lisateavet (25.06.2021 nr DM-107396-40, 04.06.2021 nr DM-107396-37), mistõttu viidati ka HMS § 15 lg-le 2. Keskkonnaameti pigem tavaline praktika on, et lisame antud hoiatuse kliendile teadmiseks juba esimesel korral. Kui esimesel korral seda ei tehtud, siis korduval küsimisel on see pigem juba reegel - esimest korda küsime lisateavet, kui vajalikku vastust ei tule, siis küsime teist korda ja lisame juba hoiatuse. 11. KKA on avaldanud juhise „Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord. Juhised jäätmete prügilakõlbulikkuse hindamiseks“ (juhend). Teadaolevalt viidatakse juhendile ka kompleksloa menetlustes. 12. Juhendi leheküljel 5 on selgitatud juhendi olemust „Juhendmaterjal selgitab täpsemalt lahti nii jäätmetekitajate, prügila käitajate, järelevalveametkondade kui ka teiste jäätmekäitluses osalevatele osapoolte rollid ja kohustused ning annab juhiseid jäätmete prügilasse vastuvõtmise korraldusest sh jäätmete prügilakõlblikkuse määratlemiseks.“. 4 (7) Juhendi leheküljel 6 on selgitatud ka õiguslikke aluseid läbi viidete konkreetsetele õigusaktidele. Seega jääb juhendmaterjalis sissejuhatavast osast mulje, et juhendis on üksnes nõuded, millel on olemas kehtiv õiguslik alus. Juhendi lk 37 on aga märgitud „Paljude valdkondade kohta Euroopa Liidu ühtseid proovivõtu- ja analüüsimeetodeid veel ei ole või on need alles varajases koostamisjärgus. Sellisel juhul võib kasutada ka teiste liikmesriikide koostanud riiklikke standardeid või juhiseid. Euroopas on eelkõige Saksamaa aastate jooksul välja töötanud väga põhjalikud riiklikud standardid ja juhised jäätmete proovivõtuks ja analüüsimiseks.“ Kas juhendmaterjal sisaldab üksnes õigusaktides toodud nõuete süstematiseeritud ja temaatilist täpsustust või on juhendmaterjalis toodud siiski ka nõuded, millel kehtiv õiguslik alus hetkel puudub? Keskkonnaametis on kasutusel mitmeid juhendeid, mis on abistavaks dokumendiks nii ettevõttele, loastajale kui järelevalvele. Nii on seda ka Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ja Säästva Eesti Instituudi (SEI Eesti) poolt 2010 aastal koostatud juhend „Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord. Juhised jäätmete prügilakõlbulikkuse hindamiseks“. Juhendis on välja toodud nii õigusaktides sätestatuid nõudeid kui ka selliseid, mida õigusaktide tasanditel otseselt ei reguleerita, kuid mis täpsustavad/tõlgendavad õigusaktides sätestatut. Keskkonnaamet kasutab juhendit kaalutusotsuse tegemisel ühe andmeallikana. Selgitame veel, et juhend on abiks seaduses sätestatud tingimuste täitmiseks ehk praktiline juhend, kuidas võiks nõuet täita nii, et see on kõikidele osapooltele arusaadav ning kontrollitav. Keskkonnaamet rõhutab, et sarnased juhendid on vajalikud ühtse halduspraktika loomiseks olukorras, kus õigusaktid ei reguleeri tegevusi piisavalt detailselt. Samas ei ole välistatud olukord, kus ettevõte võib taotluses välja pakkuda oma versiooni, kuidas ta seadust täidab ning kui see on arusaadav ja kontrollitav, siis pannakse ettevõtte poolt väljatöötatud metoodika ja selle rakendamine kirja haldusakti. Eelnevat kokku võttes on viidatud juhend haldusesisene akt (halduseeskiri), mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Põhimõtteliselt on juhendi näol tegemist kaalutlusõiguse teostamist suunava ja täpsustava aktiga, mis tagab Keskkonnaametile antud diskretsioonivolituse ühtse ja ühetaolise realiseerimise. Selliste kaalumisreeglite kehtestamine eelkõige haldusele enesele suunatud halduseeskirja vormis on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel: 1. halduseväliste isikute jaoks, kelle suhtes kõnealune halduseeskiri mõju omab, on sellega tutvumise võimalus tagatud, kuna see avaldatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel; 2. halduseeskiri abistab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ent ta võib põhjendatud juhul sellest alati kõrvale kalduda, arvestades võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet; 3. halduseeskiri kehtestatakse selleks, et rakendada üldakti ühetaoliselt. Seega on juhendiga tagatud vajalik paindlikkus ja võrdne kohtlemine, millest Keskkonnaamet saab põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda, et langetada konkreetses asjas õige ja õiglane otsus. 13. Millisel õiguslikul alusel on KKA määratlenud juhise lehekülgedel 26 ja 27 biolagundatavuse piirväärtused? Kas tegemist on kohustuslike või soovituslike piirväärtustega? 5 (7) Kui tegemist on soovituslike piirväärtusega ja konkreetses valdkonnas ei ole veel õiguslikult piirväärtusi kehtestatud, kas peate võimalikuks eeltoodud alustel piirväärtuste järgimise nõude seadmist kompleksloa saamise eeldusena? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel? 14. Juhendi lk 37 on viidatud standardile EVSEN 14899:2006. Kas tegemist on kohustusliku või soovitusliku viitega? Kui tegemist on kohustusliku viitega, siis milline on nõuete järgimise õiguslik alus? 15. Juhendi lk 37 on viidatud Põhjamaade Nordtesti avaldatud jäätmeproovide võtmise ja leostuvuse testimist käsitlevaid metoodilistele juhenditele. Kas tegemist on kohustusliku või soovitusliku viitega? Kui tegemist on kohustusliku viitega, siis milline on nõuete järgimise õiguslik alus? Keskkonnaamet ei ole juhist koostanud ega juhises piirväärtusi määratlenud, vaid kasutab juhist kaalutlusotsuse tegemisel. Jäätmeseadus sätestab, et ladestatavad olmejäätmeid ei tohi sisaldada üle 20% biolagunevaid jäätmeid. Juhise lehekülgedel 26 ja 27 toodud piirväärtuste puhul on tegemist näidetega EL-i riikide kehtestatud piirväärtustest. Juhend täpsustab, kuidas täita seaduses olevat nõuet sh, millistes jäätmeliikides biolagunevate jäätmete osakaalu tuleb määrata, milliseid metoodikaid võiks määratlemiseks kasutada jmt. Juhend ei loo haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi, kuid kaalutlusotsuste tegemiseks ning ühtse halduspraktika kujundamiseks on haldusorgani juhised asjakohased ning juhendis väljatoodu oleks otsustamisel asjakohane ka juhul, kui vastav juhend puuduks. Jäätmeseadus § 134 lg 1 p 3 ütleb, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Juhise kasutamist on otseselt soovitanud ka Riigikontroll oma 2021 aasta aruandes. Keskkonnaamet teavitas ettevõtteid eraldi, et asume juhendit rakendama ning Paikre prügilale saadetud eelnõule on võimalik ettevõttel ettepanekuid teha. Kui ettevõte pakub välja nt mõne muu metoodika, mida nad soovivad biolagunevate jäätmete osakaalu määramiseks kasutada, siis Keskkonnaamet kindlasti kaalub seda. Sama põhimõte kehtib ka juhendis lehekülgedel 37 ja 41 toodud standardile, jäätmeproovide võtmise ja leostuvuse testimisele. Keskkonnaministri määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 37 kohaselt peab käitaja korraldama prügilas seiret ning seire korraldamisel juhinduma standardis EVS-EN 14899:2006 «Jäätmete iseloomustus. Jäätmematerjalidest proovide võtmine. Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik» sätestatule. Seega peab prügila käitaja lähtuma konkreetselt standardis 14899:2006 toodud kriteeriumitest. 16. Juhendi leheküljel 41 on märgitud „Sortimisuuringu käigus analüüsitavate jäätmeliikide arv sõltub uuringu eesmärgist. Biolagunevate jäätmete sisalduse analüüsimisel tuleks biolagunevate jäätmetena eraldada paber ja papp, puit, looduslikust kiust tekstiil ja biojäätmed (eraldi köögi ehk toidujäätmed, aia ja haljastusjäätmed ning muud biojäätmed). Täpsem ülevaade olmejäätmete sortimisuuringu metodoloogiast sh soovituslik analüüsitav jäätmeliikide nimekiri on toodud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ja SEI-Tallinna poolt 2007/2008 läbiviidud sortimisuuringu aruandes, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.“ Kahjuks viidatud aruanne hetkel Keskkonnaministeeriumi kodulehel jäätmevaldkonna uuringute hulgas kättesaadav ei ole. Palun viidake, kust võiks mainitud uuringu leida. 6 (7) Palun selgitage, millisel õiguslikul alusel hindate keskkonnakompleksloa taotlejate olmejäätmete sortimisuuringu metodoloogiat? Vt. eelmist vastust. 17. Kui Teil on ülaltoodud küsimuste osas täiendavaid selgitusi või materjale, palun lisage ka need vastuskirjale. Keskkonnaministeerium koos haldusaladega kolis üle uuele kodulehe platvormile. Seetõttu ei ole ka veel kõik asjakohased lingid taastatud. SEI-Tallinna poolt läbiviidud sortimisuuring on kättesaadav järgnevalt aadressilt: https://old.envir.ee/sites/default/files/prugila_jaatmete_votmise_kord.pdf Teistele küsimustele vastatud eelmise punkti all. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reet Siilaberg juhataja jäätmebüroo Helen Akenpärg 5694 5502 [email protected] 7 (7)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel