Evelin Lopman Teie 30.08.2021 nr 7-4/211279/2105573
Õiguskantsleri Kantselei
[email protected] Meie 30.09.2021 nr 1-18/21/18448-4
Vastus päringule
Austatud Evelin Lopman
Pöördusite Keskkonnaameti poole 30.08.2021, kuna õiguskantsleri poole pöördus OÜ Paikre
(registrikood 10836969) seoses keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 (edaspidi
kompleksluba) osalise peatamise ja muutmise menetlustes hea halduse tava järgimisega
(keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS menetlused nr M-106619, M-107396). Lisaks
soovis OÜ Paikre, et hinnataks Keskkonnaameti poolt kompleksloa muutmise eelnõus viidatud
juhendi õiguslikku tähendust ja siduvust. Vastame teie poolt esitatud küsimustele
teemaplokkide kaupa.
1. Palun selgitage, millisel viisil lahendasite avaldaja 09.07.2019 registreeritud taotluse
tähtaja pikendamiseks?
2. Palun selgitage, millisel õiguslikul alusel ja kaalutlustel algatasite avaldaja suhtes
menetluse nr 106035 raames kompleksloa osalise peatamise menetluse?
3. Palun selgitage, kas ja millisel viisil selgitasite avaldajale erinevate menetluste
(kompleksloa ülevaatamise ja osalise peatamise menetlused) omavahelist seost ja
õiguslikke tagajärgi?
4. Palun selgitage, millise haldusaktiga lõppes kompleksloa ülevaatamise ja peatamise
menetlus nr 106035?
Keskkonnaamet koostöös Keskkonnainspektsiooniga viis 10.12.2018 läbi käitise korralise
keskkonnaalase kontrolli, mille tulemusena selgus, et kompleksluba vajab osaliselt muutmist
ning ajakohastamist, sest kompleksloal ei olnud ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisliini.
Keskkonnainspektsioon edastas objekti kontrolli protokolli (OKP) ettevõttele 10.04.2019.
Lähtuvalt OKP kokkuvõttest, edastas Keskkonnaamet 02.05.2019 ettevõttele kompleksloa
muutmise menetluse algatamise ja lisaandmete küsimise kirja, milles paluti esitada
kompleksloa muutmise taotlus võttes arvesse OKP-s välja toodud märkused. Ettevõttele saadeti
uus meeldetuletus 13.06.2019, kuna taotlust ei esitatud ning juhiti ettevõtte tähelepanu
tööstusheite seaduse (edaspidi THS) § 53 lg-le 1, mille alusel on Keskkonnaametil õigus
kompleksluba osaliselt või täielikult peatada, kui käitise tegevuslaadi on muudetud ja THS §
54 lg 2 p 3, kui käitaja ei esita loa muutmiseks vajalikke dokumente. Ettevõte ei esitanud
kompleksloa muutmise taotlust, vaid kirja, kus soovis vastamistähtaega kompleksloa muutmise
taotluse esitamiseks pikendada, kuna käimas oli puhkuste periood ning meie poolt küsitud
lisaandmed olid ettevõtte väitel aja- ning ressursimahukad. Keskkonnaamet edastas ettevõttele
kirja, kus nõustus tähtaja pikendamisega, kuid samaaegselt algatas ka kompleksloa osalise
peatamise.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Osalist peatamist põhjendas Keskkonnaamet läbi THS § 53 lg 1, mille alusel on
Keskkonnaametil õigus kompleksluba osaliselt või täielikult peatada, kui käitise tegevuslaadi
on muudetud ja § 54 lg 2 p 3, kui käitaja ei esita loa muutmiseks vajalikke dokumente.
Keskkonnaamet oli ettevõttele selgitanud, et kompleksluba vajab muutmist, kuna loalt puudub
ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisliin. Ettevõte ei esitanud korduvalt palutud taotlust ning
seetõttu Keskkonnaamet algatas kompleksloa osalise peatamise menetluse, millega sooviti
peatada ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine, kuniks ettevõte viib oma tegevuse
vastavusse kompleksloaga.
Ettevõte edastas veelkord kirja, milles soovis vastamistähtaega pikendada, seoses
Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmete sisestamise võimekuse
puudumisega, millega Keskkonnaamet nõustus.
Ettevõte esitas kompleksloa muutmise taotluse 06.09.2019, milles esines puudusi.
Keskkonnaamet küsis ettevõtte käes lisaandmeid ning ettevõte palus vastamiseks lisaaega,
millest Keskkonnaamet keeldus ning jätkas loa osalise peatamisega. Keskkonnaamet edastas
ettevõttele kompleksloa osalise peatamise eelnõu 05.11.2019 ning 22.11.2019 korralduse nr
DM-106619-11 (edaspidi korraldus nr DM-106619-11), millega peatas osaliselt ettevõtte
kompleksloa. Kompleksloa osalise peatamise menetlus algatati seoses ehitus- ja
lammutusjäätmete taaskasutamisega.
5. Palun selgitage, millistel kaalutlustel jätsite rahuldamata avaldaja 03.10.2019
registreeritud taotluse tähtaja pikendamiseks ja otsustasite jätkata kompleksloa osalise
peatamise menetlust?
6. Palun selgitage, milline oli kõnesoleval juhul kompleksloa osalise peatamise eesmärk?
Ettevõte oli alates muutmise algatamise kirjast korduvalt (09.07.2019, 02.09.2019, 03.10.2019)
palunud pikendust andmete esitamiseks. Keskkonnaamet leidis, et ettevõttel on olnud piisavalt
aega (viis kalendrikuud) edastada vajalikke andmeid käitises tehnoloogia ja töörežiimi
muutmise kohta. Seetõttu otsustas Keskkonnaamet menetlust jätkata ning tegi otsuse
olemasolevate andmete põhjal. Samas selgitas Keskkonnaamet ettevõttele, et tal on õigus
edastada osalise peatamise menetluse käigus küsitud andmeid kuni haldusakti väljastamiseni.
Keskkonnaamet on selgitanud kompleksloa osalise peatamise eesmärki korralduse nr DM-
106619-11 kaalutlevas osas (2.1. Kompleksloa kehtivuse osalise peatamise õiguslik alus ja
põhjendused). Keskkonnaamet selgitas, et keelab ehitus– ja lammutusjäätmete sortimise,
kuniks selgub, kus ja kuidas ettevõte nimetatud jäätmeid sordib ning millise keskkonnamõju
nimetatud tegevus tekitab. Ettevõte ei suutnud Keskkonnaametile tõendada, et ehitus- ja
lammutusjäätmete sortimine toimuks kompleksloaga lubatud sortimistehases. Kompleksloa
kehtivuse osalise peatamise üheks eesmärgiks oli anda ettevõttele jätkuvalt võimalus taotleda
ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisliini kasutamist kompleksloa alusel.
7. KKA tagastas 09.01.2020 otsusega avaldaja keskkonnakompleksloa esmataotluse nr
T/KKL-1002186. Palun selgitage, milline on taotluse tagastamise õiguslik alus?
Palun selgitage, miks käsitlete avaldaja esitatud taotluse puuduseid taotluse tagastamise (HMS
§ 14 lg 6,) mitte puuduse kõrvaldamise alusena (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15, vt ka
tööstusheite seadus (THS) § 30 lg 3)?
Palun selgitage KKA üldist praktikat keskkonnakompleksloa esmataotluste menetlemisel – kas
kõikidel juhtudel, kui mingi osa andmeid on esitamata, taotlus tagastatakse?
2 (7)
Selgitame, et kirja pealkiri on eksitav ning kirja sisust tuleb välja kirja tegelik eesmärk.
Tegemist ei olnud taotluse tagastamisega, vaid taotlus saadeti tagasi taotlejale täiendamiseks.
Kirja sisust selgub, et ettevõte taotlus ei vastanud tööstusheite seadusele.
Lähtuvalt eelnevast selgitame, et taotlust ei tagastatud HMS § 14 lg 6 alusel. Keskkonnaamet
tunnistab, et pealkiri oli eksitav ning märkimata oli jäänud konkreetne tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks (HMS § 15).
Keskkonnaameti tavaline praktika loa menetluste juures on esmalt taotluse kontroll ehk kas
taotlus vastab nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, edastab Keskkonnaamet vastava kirja
ettevõttele, kus palub taotlust täiendada, tuues välja täiendamist vajavad punktid ning määrab
tähtaja, kuna ootab täiendatud taotluse esitamist.
Kui taotluses on puudu info, mida nõutakse THS § 28 ja 29 alusel, siis on tegemist taotluse
puudusega. Kui taotluses ei kajastata kogu käitise tegevust või kui taotluses esineb
vasturääkivat infot ja ei ole aru saada, milline neist on õige, siis on see puudus. Samuti kui
selgub, et arvutatud andmed ei ole õiged või et esitatud on ekslikku/vale infot, on tegemist
puudusega. Menetlusse ei ole võimalik võtta taotlust, kui seal on tuvastatud eelpool loetletud
puudused. Menetluse algatamise aluseks olev taotlus saadetakse kohalikule omavalitsusele,
piirinaabritele, avalikkusele ja teistele huvitatud osapooltele. Tutvumiseks ei saa saata
puudulikku taotlust, kus on tuvastatud vale/ebaselge info või puuduvad andmed. Puuduste
olulisuse üle otsustab loa taotluse menetleja (loa haldur).
8. Avaldaja edastas 01.12.2020 KKA-le täpsustavad küsimused seoses
keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 osalise peatamise menetlusega. KKA vastas
küsimustele 31.12.2020 kirjaga.
Millistel kaalutlustel pärast avaldaja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist (07.08.2020)
ei olnud võimalik taastada avaldaja ajutiselt peatatud tegevust? (avaldaja küsimus nr 3).
KKA vastuskirjas sisuline vastus sellele küsimusele hetkel puudub ja viidatud on vaid THS
§ 37 lõikele 1 kui õiguslikule alusele.
Korralduse nr DM-106619-11 otsustavas osa p-s 3.1. on välja toodud: „Peatada osaliselt
osaühingule PAIKRE antud kompleksloa nr KKL/317465 kehtivus, õigus sortida ehitus- ja
lammutusjäätmeid (jäätmed nimistu jaotisekoodiga 17) kuni ettevõtte poolt esitatava
kompleksloa muutmise taotluse alusel kompleksloa muutmise otsustamiseni, kuid mitte
kauemaks kui üheks aastaks“. Eelnevast tulenevalt viitasime ka THS § 37 lg-le 1.
Eelnevast tulenevalt oli kompleksluba peatatud kuni kompleksloa muutmise otsustamiseni,
mitte loa taotluse nõuetele vastavaks tunnistamiseni. Loa taotluse nõuetele vastavaks
tunnistamine ei tähenda, et ettevõttele saaks koheselt välja anda loa. Loa nõuetele vastavaks
tunnistamine tähendab seda, et on olemas piisavalt andmeid menetlemiseks. Seetõttu ei saanud
ka koheselt taastada peatatud tegevust.
9. Asja avalikust toimikust nähtub, et KKA palub menetlemise käigus avaldajal esitada
dokumente ja kompleksloa taotluse menetlemiseks vajalikke tõendeid ka jooksvalt.
Millistel alustel otsustate, millistele avaldaja esitatud dokumentidele annate hinnangu
koheselt (nt asendiplaan), millistele kompleksloa eelnõus ning millistele lõplikus
haldusaktis?
Tavaline praktika on, et kui on olemas piisavalt andmeid saamaks aru, mida ja kuidas ettevõtte
plaanib teha, võetakse taotlus menetlusse. See aga ei tähenda, et menetluse käigus ei või tekkida
täiendavateks küsimusteks vajadust. Antud menetluse puhul näiteks oli ettevõtte esitanud
asendiplaani, mille vastavust päris olukorrale ei saanud haldur kontrollida enne, kui oli ise
paikvaatlusel ära käinud. Paikvaatlust teostatakse peale taotluse menetlusse võtmist.
3 (7)
Seetõttu selguski kohapeal, et esitatud asendiplaan ei kattunud suures osas tegelikkusega ning
palusime peale paikvaatlust esitada uue asendiplaani, mis vastaks reaalsele olukorrale.
Kompleksloa eelnõud esitades oleme andnud hinnangu kõikidele esitatud dokumentidele. Kui
ettevõte või teised huvitatud isikud esitavad eelnõule vastuväiteid, siis Keskkonnaamet kaalub
neid ning kajastab need lõplikus haldusaktis. Kui esitatud vastuväidete alusel muudetakse
midagi olulisel määral või lisatakse täiendavaid tingimusi, esitatakse kompleksloa eelnõu
korduvalt ettevõttele ja teistele huvitatud isikutele (KOV, piirinaabrid jne) arvamuse
avaldamiseks.
10. Olete menetlemise käigus avaldajal palunud esitada täiendavaid dokumente ja lisanud
juurde hoiatuse, et andmete esitamata jätmisel võib KKA lähtuvalt haldusmenetluse
seaduse § 15 lg-st 2 jätta taotlus läbi vaatamata.
Palun selgitage, kas üldse ja millisel alusel eristate olukordi, kus andmete esitamata jätmine
toob kaasa taotluse tervikuna läbivaatamata jätmise (THS § 37 lg 5) olukordadest, kus andmete
esitamata jätmisel või puudulikul esitamisel palutakse puudused kõrvaldada või tehakse
kompleksloa osas otsus esitatud andmete pinnalt ja ulatuses?
Palun selgitage, kas üldse ja millistel alustel eristate täpsustuste ja dokumentide küsimisel
olukordi, kus hoiatate avaldajat taotluse läbivaatamata jätmise võimalusest olukorrast, kus
avaldajat sellise tagajärje eest ei hoiatata?
Esmalt on oluline, et THS § 37 lg 5 enam ei kehti, kuna see kordas KeÜS-i ja HMS-i sätteid.
Haldusmenetluse käsiraamat annab juhised, et kui taotluses on puudusi, mis tõesti takistavad
taotluse läbivaatamist, siis tuleb isikule anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg
2). Alles siis, kui neid puudusi ei ole kõrvaldatud või neid ei kõrvaldata tähtaegselt, võib
haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Kuid ka sellisel juhul tuleb silmas
pidada, et menetluse lõpetamine sellel alusel ei ole haldusorgani kohustus, vaid üksnes
diskretsioonil põhinev õigus. Mõningatel juhtudel võib olla põhjendatud täiendava võimaluse
andmine puuduste kõrvaldamiseks.
Seega on läbivaatamata jätmine puuduste kõrvaldamata jätmisel haldusorgani kaalutlusotsus
ning tuleb hinnata igas olukorras eraldi. 19.01.2021 kirja nr DM-107396-29 puhul olime
menetluse käigus ettevõttega eelnevalt kohapeal täpsustanud, et nende asendiplaan ei kattu
tegelikkusega. 06.08.2021 kirja nr DM-107396-47 korral oli Keskkonnaamet juba eelnevalt
korduvalt küsinud lisateavet (25.06.2021 nr DM-107396-40, 04.06.2021 nr DM-107396-37),
mistõttu viidati ka HMS § 15 lg-le 2.
Keskkonnaameti pigem tavaline praktika on, et lisame antud hoiatuse kliendile teadmiseks juba
esimesel korral. Kui esimesel korral seda ei tehtud, siis korduval küsimisel on see pigem juba
reegel - esimest korda küsime lisateavet, kui vajalikku vastust ei tule, siis küsime teist korda ja
lisame juba hoiatuse.
11. KKA on avaldanud juhise „Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord.
Juhised jäätmete prügilakõlbulikkuse hindamiseks“ (juhend). Teadaolevalt viidatakse
juhendile ka kompleksloa menetlustes.
12. Juhendi leheküljel 5 on selgitatud juhendi olemust „Juhendmaterjal selgitab täpsemalt
lahti nii jäätmetekitajate, prügila käitajate, järelevalveametkondade kui ka teiste
jäätmekäitluses osalevatele osapoolte rollid ja kohustused ning annab juhiseid jäätmete
prügilasse vastuvõtmise korraldusest sh jäätmete prügilakõlblikkuse määratlemiseks.“.
4 (7)
Juhendi leheküljel 6 on selgitatud ka õiguslikke aluseid läbi viidete konkreetsetele
õigusaktidele. Seega jääb juhendmaterjalis sissejuhatavast osast mulje, et juhendis on
üksnes nõuded, millel on olemas kehtiv õiguslik alus.
Juhendi lk 37 on aga märgitud „Paljude valdkondade kohta Euroopa Liidu ühtseid proovivõtu-
ja analüüsimeetodeid veel ei ole või on need alles varajases koostamisjärgus. Sellisel juhul võib
kasutada ka teiste liikmesriikide koostanud riiklikke standardeid või juhiseid. Euroopas on
eelkõige Saksamaa aastate jooksul välja töötanud väga põhjalikud riiklikud standardid ja
juhised jäätmete proovivõtuks ja analüüsimiseks.“
Kas juhendmaterjal sisaldab üksnes õigusaktides toodud nõuete süstematiseeritud ja
temaatilist täpsustust või on juhendmaterjalis toodud siiski ka nõuded, millel kehtiv õiguslik
alus hetkel puudub?
Keskkonnaametis on kasutusel mitmeid juhendeid, mis on abistavaks dokumendiks nii
ettevõttele, loastajale kui järelevalvele. Nii on seda ka Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud
ja Säästva Eesti Instituudi (SEI Eesti) poolt 2010 aastal koostatud juhend „Prügilasse jäätmete
vastuvõtmise kriteeriumid ja kord. Juhised jäätmete prügilakõlbulikkuse hindamiseks“.
Juhendis on välja toodud nii õigusaktides sätestatuid nõudeid kui ka selliseid, mida õigusaktide
tasanditel otseselt ei reguleerita, kuid mis täpsustavad/tõlgendavad õigusaktides sätestatut.
Keskkonnaamet kasutab juhendit kaalutusotsuse tegemisel ühe andmeallikana.
Selgitame veel, et juhend on abiks seaduses sätestatud tingimuste täitmiseks ehk praktiline
juhend, kuidas võiks nõuet täita nii, et see on kõikidele osapooltele arusaadav ning kontrollitav.
Keskkonnaamet rõhutab, et sarnased juhendid on vajalikud ühtse halduspraktika loomiseks
olukorras, kus õigusaktid ei reguleeri tegevusi piisavalt detailselt. Samas ei ole välistatud
olukord, kus ettevõte võib taotluses välja pakkuda oma versiooni, kuidas ta seadust täidab ning
kui see on arusaadav ja kontrollitav, siis pannakse ettevõtte poolt väljatöötatud metoodika ja
selle rakendamine kirja haldusakti.
Eelnevat kokku võttes on viidatud juhend haldusesisene akt (halduseeskiri), mis on
esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Põhimõtteliselt on
juhendi näol tegemist kaalutlusõiguse teostamist suunava ja täpsustava aktiga, mis tagab
Keskkonnaametile antud diskretsioonivolituse ühtse ja ühetaolise realiseerimise.
Selliste kaalumisreeglite kehtestamine eelkõige haldusele enesele suunatud halduseeskirja
vormis on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel:
1. halduseväliste isikute jaoks, kelle suhtes kõnealune halduseeskiri mõju omab, on sellega
tutvumise võimalus tagatud, kuna see avaldatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel;
2. halduseeskiri abistab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ent ta võib põhjendatud
juhul sellest alati kõrvale kalduda, arvestades võrdse kohtlemise ning
proportsionaalsuse põhimõtet;
3. halduseeskiri kehtestatakse selleks, et rakendada üldakti ühetaoliselt.
Seega on juhendiga tagatud vajalik paindlikkus ja võrdne kohtlemine, millest
Keskkonnaamet saab põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda, et langetada konkreetses asjas õige
ja õiglane otsus.
13. Millisel õiguslikul alusel on KKA määratlenud juhise lehekülgedel 26 ja 27
biolagundatavuse piirväärtused? Kas tegemist on kohustuslike või soovituslike
piirväärtustega?
5 (7)
Kui tegemist on soovituslike piirväärtusega ja konkreetses valdkonnas ei ole veel õiguslikult
piirväärtusi kehtestatud, kas peate võimalikuks eeltoodud alustel piirväärtuste järgimise nõude
seadmist kompleksloa saamise eeldusena? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel?
14. Juhendi lk 37 on viidatud standardile EVSEN 14899:2006. Kas tegemist on kohustusliku
või soovitusliku viitega? Kui tegemist on kohustusliku viitega, siis milline on nõuete
järgimise õiguslik alus?
15. Juhendi lk 37 on viidatud Põhjamaade Nordtesti avaldatud jäätmeproovide võtmise ja
leostuvuse testimist käsitlevaid metoodilistele juhenditele. Kas tegemist on kohustusliku
või soovitusliku viitega? Kui tegemist on kohustusliku viitega, siis milline on nõuete
järgimise õiguslik alus?
Keskkonnaamet ei ole juhist koostanud ega juhises piirväärtusi määratlenud, vaid kasutab juhist
kaalutlusotsuse tegemisel. Jäätmeseadus sätestab, et ladestatavad olmejäätmeid ei tohi sisaldada
üle 20% biolagunevaid jäätmeid. Juhise lehekülgedel 26 ja 27 toodud piirväärtuste puhul on
tegemist näidetega EL-i riikide kehtestatud piirväärtustest.
Juhend täpsustab, kuidas täita seaduses olevat nõuet sh, millistes jäätmeliikides biolagunevate
jäätmete osakaalu tuleb määrata, milliseid metoodikaid võiks määratlemiseks kasutada jmt.
Juhend ei loo haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi, kuid kaalutlusotsuste tegemiseks
ning ühtse halduspraktika kujundamiseks on haldusorgani juhised asjakohased ning juhendis
väljatoodu oleks otsustamisel asjakohane ka juhul, kui vastav juhend puuduks.
Jäätmeseadus § 134 lg 1 p 3 ütleb, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi
biolagunevaid jäätmeid olla üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.
Juhise kasutamist on otseselt soovitanud ka Riigikontroll oma 2021 aasta aruandes.
Keskkonnaamet teavitas ettevõtteid eraldi, et asume juhendit rakendama ning Paikre prügilale
saadetud eelnõule on võimalik ettevõttel ettepanekuid teha. Kui ettevõte pakub välja nt mõne
muu metoodika, mida nad soovivad biolagunevate jäätmete osakaalu määramiseks kasutada,
siis Keskkonnaamet kindlasti kaalub seda.
Sama põhimõte kehtib ka juhendis lehekülgedel 37 ja 41 toodud standardile, jäätmeproovide
võtmise ja leostuvuse testimisele. Keskkonnaministri määruse nr 38 „Prügila rajamise,
kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 37 kohaselt peab käitaja korraldama prügilas seiret ning
seire korraldamisel juhinduma standardis EVS-EN 14899:2006 «Jäätmete iseloomustus.
Jäätmematerjalidest proovide võtmine. Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik»
sätestatule. Seega peab prügila käitaja lähtuma konkreetselt standardis 14899:2006 toodud
kriteeriumitest.
16. Juhendi leheküljel 41 on märgitud „Sortimisuuringu käigus analüüsitavate
jäätmeliikide arv sõltub uuringu eesmärgist. Biolagunevate jäätmete sisalduse
analüüsimisel tuleks biolagunevate jäätmetena eraldada paber ja papp, puit,
looduslikust kiust tekstiil ja biojäätmed (eraldi köögi ehk toidujäätmed, aia ja
haljastusjäätmed ning muud biojäätmed). Täpsem ülevaade olmejäätmete
sortimisuuringu metodoloogiast sh soovituslik analüüsitav jäätmeliikide nimekiri on
toodud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ja SEI-Tallinna poolt 2007/2008
läbiviidud sortimisuuringu aruandes, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi
kodulehel www.envir.ee.“
Kahjuks viidatud aruanne hetkel Keskkonnaministeeriumi kodulehel jäätmevaldkonna
uuringute hulgas kättesaadav ei ole. Palun viidake, kust võiks mainitud uuringu leida.
6 (7)
Palun selgitage, millisel õiguslikul alusel hindate keskkonnakompleksloa taotlejate
olmejäätmete sortimisuuringu metodoloogiat?
Vt. eelmist vastust.
17. Kui Teil on ülaltoodud küsimuste osas täiendavaid selgitusi või materjale, palun lisage
ka need vastuskirjale.
Keskkonnaministeerium koos haldusaladega kolis üle uuele kodulehe platvormile. Seetõttu ei
ole ka veel kõik asjakohased lingid taastatud. SEI-Tallinna poolt läbiviidud sortimisuuring on
kättesaadav järgnevalt aadressilt:
https://old.envir.ee/sites/default/files/prugila_jaatmete_votmise_kord.pdf Teistele küsimustele
vastatud eelmise punkti all.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reet Siilaberg
juhataja
jäätmebüroo
Helen Akenpärg 5694 5502
[email protected]
7 (7)