FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

aktsiaselts Eesti Raudtee nr 11.3-1/26/2078 28.04.2026 [email protected] Telliskivi 60/2 15073, Tallinn FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse aktsiaselts Eesti Raudtee projektile nr 2021-2027.3.01.22-0005 „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel (1. etapp)" (edaspidi projekt) osas. Finantskorrektsiooni põhjuseks on asjaolu, et toetuse saaja on esitanud projektis kahel juhul põhjendamatuid abikõlblikke kulusid, mistõttu on toetuse saaja läinud vastuollu Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 15 lg 1 punktiga 1 ja lõikega 2 ning majandus- ja taristuministri 17.08.2022 määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021-2027” § 5 lõikega 1. Projekti osas on 21.01.2026 läbi viidud rahandusministeeriumi projektiaudit nr CF-5/2025 (edaspidi projektiaudit). Rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projektis nr 2021-2027.3.01.22-0005 „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel (1. etapp)“ seotud kuludest abikõlbmatuks kokku 296 981,46 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 252 434,24eurot ja riiklik toetus 44 547,22 eurot; 2. vähendada projektis abikõlblikke kulusid 296 981,46 euro võrra; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 290 057,01 eurot; 4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast projektide raames tagastatav toetus summas 290 057,01 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi pangakontole  SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või  LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082925. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number; 5. muuta projekti 04.01.2023 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-47/23/20 punkti 2 alljärgnevalt: „2. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 225 880 665,54 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetuse määr on 85% (s.o maksimaalselt 191 998 565,76 eurot) ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% (s.o minimaalselt 33 882 099,78 eurot).“ Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine. ÕIGUSLIKUD ALUSED - Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ( edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkt 7, § 28, § 29, § 30; - Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 “Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 34 lg 1 punkt 1, § 37; - majandus- ja taristuministri 17.08.2022 määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 20212027” (edaspidi meetme määrus) § 27; - rakendusüksuse 04.01.2023 otsus taotluse rahuldamise kohta nr 11.2-47/23/20 (edaspidi rahuldamise otsus) punkt 12. ASJAOLUD JA SELGITUSED 1. Toetuse saaja avaldas 16.01.2023 riigihangete registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse riigihanke viitenumbriga 259564 (edaspidi riigihange 259564) „Elektrifitseerimise projekti uute veoalajaamade elektrilised liitumised II“, pakkumuste esitamise tähtajaga 12.01.2023 kell 14.00. Riigihanke 259564 tulemusel sõlmis toetuse saaja Elektrilevi OÜga (registrikood 11050857) hanke osale 1 lepingu nr. 16308 maksumusega 5 381 359,70 eurot km-ta, hanke osale 2 lepingu nr. 16307 maksumusega 4 714 851,73 eurot km-ta ja hanke osale 3 lepingu nr. 16323 maksumusega 4 874 435,39 eurot km-ta. 2. Toetuse saaja avaldas 13.12.2023 riigihangete registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse riigihanke viitenumbriga 273485 (edaspidi riigihange 273485) „Elektrifitseerimise projekti uute veoalajaamade elektrilised liitumised III“, pakkumuste esitamise tähtajaga 23.11.2023 kell 9.00. Riigihanke 273485 tulemusel sõlmis toetuse saaja Elektrilevi OÜga (registrikood 11050857) hanke osale 1 lepingu nr. 16767 maksumusega 8 490 211,18 eurot km-ta ja hanke osale 2 lepingu nr. 16762 maksumusega 6 577 192 eurot km-ta. 3. Lepingute eesmärgiks oli projekteerida ja välja ehitada Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinide veoalajaamad elektrivõrguga liitumiseks. Hanked viidi läbi vaid Elektrilevi OÜga, kuna Elering ASl ei olnud pakkuda nii suurt võimsust nagu vajas Tartu veoalajaama väljaehitamine. Kontaktvõrgu projekteerimise käigus selgus, et projekti eesmärki on võimalik saavutada ilma Tartu veoalajaamata. Ehitusprojekti täpsustus võimaldas kasutada odavamat lahendust, kuid tingis ka olukorra, kus loobuti Elektrilevi OÜga sõlmitud lepingust. 4. Vajadusest väiksema võimsusega alajaamade väljaehitamiseks ja liitumiseks viis toetuse saaja läbi täiendavad riigihanked viitenumbritega 276498 „Jõgeva ja Tapa veoalajaamade 110 kV elektrilised liitumised“ ning 289037 „Oru veoalajaama 110 kV elektriline liitumine ja Püssi veoalajaama 110 kV elektriline liitumine“, mille tulemusena sõlmis Elering ASga 23.07.2024 lepingud nr 16828 (1 ja 2) ning 11.11.2024 lepingu nr 17238 ja 06.01.2025 lepingu nr 17193. 5. Rahandusministeeriumi läbiviidud projektiaudit lõpparuande olulise tähelepaneku punktis 1.1 leidsid audiitorid, et „Elektrilevi OÜ võrguga liitumise korral oleks veoalajaamade toiteks olnud vaja vähemalt kahte trafot sisestuse kohta (110/20kV ja 20/25kV). Elering AS võrguga liitumisel piisanuks aga ühest trafost (110/25kV) liitumisühenduse kohta, millest tulenevalt oli liitumise hankimine Elering ASilt soodsam. Seega võimaldas Tartu veoalajaamast loobumine ja Elering ASilt liitumise taotlemine rakendada toetuse saaja jaoks lihtsamat ning odavamat lahendust.“ 6. Elektrilevi OÜ tööde teostamine ja ehitusprojekti koostamine toimusid paralleelselt. Eelnevast tulenevalt tasus toetuse saaja ka juba kulude eest, mis Elektrilevi OÜl tekkisid (kuludokumendid tunnustega 1, 2, 5, 6, 17, 18, 46, 48, 49, 95 ja 96). Elektrilevi OÜga sõlmitud lepingud anti üle Elering ASile ning tasutud summade osas tehti tasaarveldus. 7. Tasaarvelduse käigus selgus, et Elektrilevi OÜ on toetuse saajalt saadud ettemaksetest kinni pidanud võrguteenustega liitumisest loobumise kulud kokku summas 290 057,01 eurot. Seda summat ei ole Elering ASle lepingute üleandmisega seoses üle kantud. Kuivõrd toetuse saaja ei omanud täpset ülevaadet, missugused tööd Elektrilevi OÜ lepingu käigus teostas, jäi lepingu üleandmisel toetuse saaja poolt hindamata ka kulude abikõlblikkus. 8. Projektiauditist selgub, et toetuse saaja on toetusest maksnud toimingute, teenuste ja tühistatud tööde eest, mis lepingupartneri muutuse tõttu ei panustanud projekti tulemuste saavutamisesse ja mida Elektrilevi OÜ Elering ASle edasi ei kandnud. Punktis 9 kajastatud tabelist nähtub, et on tasutud alajaamade projekteerimise, riigilõivude ja notaritasude, trafode tellimuse tühistamise, projektijuhtimistasu, menetlustasu ning ehitustööde tühistamise eest, kuid lõppkokkuvõttes pole saadud Elektrilevi OÜlt tellitud teenust ega trafosid. Seega on tasutud kulude eest, mis ei panustanud projekti eesmärki ning mille abil ei saavutatud tulemust. 9. Toetuse saaja on esitanud omapoolsed arvutused Elektrilevi OÜ ja Elering AS liitumiskulude osas. Sisuliselt on tegemist lõpetamata ning tühistatud tööde, toimingute ja teenustega, mille eest toetuse saaja on maksnud, kuid pole kokkuvõttes midagi vastu saanud. Näiteks on abikõlblikuks arvestatud Elektrilevi OÜ trafode tellimuste, alajaama ehituse ja projekteerimise kulud (mis kõik tühistati, kuna Elering AS kasutas teistsuguseid trafosid; Projektiaudit lk 7). 10. Audiitorite hinnangul ei ole lubatud selliseid kulusid lugeda ühendmääruse mõistes tekkinuks ega põhjendatuks. Kuna tööd ja teenused tühistati toetuse saaja initsiatiivil viimase planeerimisveast või riskijuhtimise probleemidest tulenevalt, ei panustanud need kulud sisuliselt projekti tulemuste saavutamisse. Järelikult ei saa nimetatud töid ega teenuseid lugeda sobivaks ega vajalikuks (EL vahenditest rahastatud) projekti tulemuste saavutamiseks ning seeläbi ei ole sellised kulud ka põhjendatud. Kulusid, millest loobuti, ei saa lugeda ühendmääruse mõistes tekkinuks, sest nende kulude alusel tehtud töid ega teenuseid pole toetuse saajale üle antud. 11. Toetuse saaja on 18.02.2026 kirjas nr 3-1/3612-3 selgitanud, et neil puudus teadmine, kui toimus võrguettevõtjate vahetumine, et liitumiskulud on abikõlbmatud. Toetuse saaja on küsinud Elektrilevi OÜlt liitumiskulude detailsuse kohta ning saanud 14.11.2025 vastuse (punktis 9 viidatud tabel) - „... jõudis arusaamisele, et eelnimetatud liitumiskulud seondusid liitumist ettevalmistavate tegevustega Elektrilevi OÜ valduses ning need tuleb lugeda tagantjärele abikõlbmatuks.“ 12. Lisaks viitas toetuse saaja oma 18.02.2026 kirjas, et soovisid abikõlbmatud kulud summas 290 057,01 eurot vabatahtlikuna tagastada ja esitasid 22.12.2025 vastavasisulise taotluse rakendusüksusele, mis 09.01.2026 rakendusüksuse poolt tagasi lükati põhjendusel, et kulude abikõlbmatus avastati auditi raames, mitte toetuse saaja enese poolt. 13. Toetuse saaja esitas finantskorrektsiooni otsuse eelnõu raames 08.04.2026 vastuväited eelarve vähendamise osas, mis puudutab juba eelnevalt vabatahtlikuna tagastatud summat 6 924,45 eurot. Toetuse saaja vastuväide on järgnev: „Me ei saa nõustuda eelnõus punkti 24 (KD 46) lisamisega finantskorrektsiooni koosseisu. Meie seisukohta toetab ka auditi tähelepanek, järgmises sõnastuses: Kuivõrd toetuse saaja tegi auditi ulatuses olnud abikõlbmatute kulude osas SFOS-is ise vabatahtliku tagastuse, siis täiendavaks finantskorrektsiooniks alus puudub. Elering OÜ esitas 23.09.2025 kreeditarve KR03470 osas, millega ta võrguettevõtjana vähendas liitumiskulu algset maksumust 6 924,45 euro võrra. Sellega korrigeeris võrguettevõtja omal algatusel liitumiskulu maksumust ja meie tegime selle osas vabatahtliku toetuse osalise tagasimakse. Võrguettevõtja põhjendas antud krediteerimist käibemaksu muutusest tuleneva eksimusega, mis ei ole oma olemuselt samalaadne abikõlbmatuks muutunud ja võrguettevõtjaga tasaarveldamata jäänud liitumiskuludega, mille abikõlbmatuseni me jõudsime auditi tähelepaneku tegemisel. Ühendmääruse § 15 lg 1 p 1 ja 2 alusel on kulu abikõlblikuks lugemise eeldusteks, et kulu oleks põhjendatud ja tekkinud. Antud summa oli abikõlblik kuni Elering OÜ poolt kreeditarve esitamiseni septembris. On põhjendamatu ja ebaõiglane väita, et me ei oleks vabatahtlikku tagasimakset teinud, kui audiitor ei oleks meid probleemist teavitanud. Esitasime nimetatud vabatahtliku tagasimakse taotluse SFOS-is 7. novembril ehk samaaegselt teiste kuludokumentidega (antud juhul kokku 10,06 mln eurot), mis ühtib meie tavapraktikaga. Me menetleme sissetulevaid arveid ca kuu aja jooksul (arvete maksetähtaeg on üldjuhul 30 päeva) ning ajastame kuludokumentide esitamise SFOS-is igakuiselt suuremate kuluarvete tasumise järgselt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 24, kuna projekti abikõlblike kulude vähendamine ei ole meie arvates antud juhul põhjendatud.“ 14. Rakendusüksuse põhjendused finantskorrektsioonist mitte loobumise kohta on antud punktis 22-27. FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED 15. Ühendmääruse § 34 lg 1 punkti 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui kulu ei ole abikõlblik. Sama määruse § 15 lg 1 punkti 1 kohaselt on abikõlblikkuse üheks tunnuseks, et kulu peab olema põhjendatud. Lõike 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Ühendmääruse § 15 lõike 4 kohaselt loetakse, et tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga jms-ga. 16. Vastavalt meetme määruse § 5 lõikele 1 on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, meetme määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 9 kohaselt on abikõlblikud raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega seotud kulud. 17. Meetme määruse § 25 lõike 1 ja 2 kohaselt makstakse toetust tegelike kulude alusel ning toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–27 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Rahuldamise otsuse punkti 10 sätestab, et toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt toetuse saaja maksetaotlustele ja lähtudes meetme määruse §-s 25 ja ühendmääruse §-des 24-27 sätestatust. Ühendmääruse § 27 lg 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel tehakse makse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud,- ning § 26 lõike 2 kohaselt on toetuse maksmise aluseks toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. 18. Auditi käigus on selgunud, et toetuse saaja on toetusest maksnud toimingute, teenuste ja tühistatud tööde eest, mis ei panustanud projekti tulemuste saavutamisesse. Punktis 9 kajastatud tabelist nähtub, et tasutud on alajaamade projekteerimise, riigilõivude ja notaritasude, trafode tellimuse tühistamise, projektijuhtimistasu, menetlustasu ning ehitustööde tühistamise eest, kuid lõppkokkuvõttes pole saadud Elektrilevi OÜ-lt tellitud liitumist ega trafosid. Seega on tasutud kulude eest, mis ei panustanud projekti eesmärki ning mille abil ei saavutatud tulemust. 19. Järelikult on ühendmääruse mõistes tegemist põhjendamatute ja mitte tekkinud kuludega, kuivõrd tellitud teenust, tehtud töid ja tellitud seadmeid ei antud toetuse saajale üle. Rakendusüksuse hinnangul, kui tööd ja/või teenused tühistatakse toetuse saaja tegevuse tõttu ning tühistamisega seotud kulud lõppkokkuvõttes ei panusta projekti elluviimisesse ja tulemuste saavutamisesse, ei ole tegemist põhjendatud ja seetõttu ka abikõlblike kuludega. 20. Eeltoodust järeldub, et toetuse saaja on läinud vastuollu ühendmääruse § 15 lg 1 punktiga 1 ja lõikega 2. Kuivõrd tuvastust on leidnud, et sisuliselt oli tegemist tühistatud töödega, mida ei saanud Elering AS ka üle võtta, peab rakendusüksus põhjendatuks nõuda tagasi toetus summas 290 057,01 eurot ja mille võrra väheneb ka projekti eelarve. 21. Ühendmääruse § 34 lg 3 punkti 2 järgi ei tehta finantskorrektsiooni otsust, kui toetuse saaja avastas ja teavitas rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning tagastas toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates. 22. Tagastuste juhendi (kinnitatud septembris 2023) punktis 1.2.1. on sätestatud, et rakendusüksus võib vabatahtlikku tagastamist kaalutlusõiguse alusel toetuse saajale võimaldada, kui üheaegselt on täidetud kõik allpool nimetatud kriteeriumid: • toetuse saaja ise avastas vea; • toetuse saaja teavitas sellest omaalgatuslikult RÜ-d (rakendusüksus) esimesel võimalusel; • toetuse saaja on valmis toetuse tagastama 10 tööpäeva jooksul alates otsustajalt nõusoleku saamisest. 23. Eelnimetatud juhendi punktis on täiendavalt märgitud, et kui toetuse saajat on teavitatud eelseisvast kontrollist (nt audit, kohapealne kontroll vm kontroll), siis alates kontrolli toimumisest teadasaamisest ei saa vabatahtlikku tagastust teha (välja arvatud nende kulude osas, mis hüvitatakse rakendusüksuse poolt toetuse saajale auditi või paikvaatluse toimumise ajal). Eelduslikult ei ole sellistel juhtudel tegemist vabatahtliku teavitamisega, vaid sundolukorraga ja sooviga ennetada rakendusüksuse või auditeeriva asutuse järgmist sammu finantskorrektsiooni otsuse vormistamise kujul. 24. Toetuse saajat on projektiauditist teavitatud 26.08.2025 kirjaga nr 10-5/3773-1, milles antakse teada, et auditiga hinnatakse toetusse saajale vahemikus 19.06.2024-14.03.2025 tehtud makseid (SFOS-i maksekorraldused nr PO30093, PO33334, PO36607, PO37951 ja PO39001) ja nende aluseks olevaid kuludokumente. 25. KD 46 (auditeeritud kulu) on seotud maksekorraldusega PO36607. Antud juhul esitas toetuse saaja taotluse vabatahtlikuks tagastamiseks peale auditeeriva asutuse teavitust projektiauditi toimumist. Seega, kui toetuse saaja ei oleks saanud auditeerivalt asutuselt infot eelmainitud kulureaga seotud probleemidest, et oleks toetuse saaja KD 46 kohta vabatahtlikku tagastust rakendusüksusele teinud. Seetõttu ei olnud tegemist toetuse saaja avastusega, vaid auditi käigus leitud veaga ning järelikult ei ole täidetud finantskorrektsiooni tegemata jätmise tingimus – vea peab avastama toetuse saaja ise. Seega puudub alus vabatahtlikuks tagastuseks. Kuna toetuse saaja on siiski vabatahtlikuna tagastanud toetuse summa 6 924,45 eurot, siis seda summat toetuse saaja tagastama enam ei pea, kuid antud summa osas väheneb siiski ühendmääruse § 37 lg 3 alusel projekti eelarve. 26. Rakendusüksus selgitab finantskorrektsiooni otsuse eelnõu raames esitatud vastuväite kohta järgnevat. Vabatahtlik tagastus on esitatud projektiauditi ajal, mis juba omakorda on vastuolus vabatahtliku tagastuse alustega (vt punkti 23). Elering 23.09.2025 kreeditarve nr. KR03470 selgitusena on välja toodud „Liitumistasu 3. osamakse osaline tagasimakse seoses täpsustunud kuludega. Objekt: Tapa AJ“, mitte aga käibemaksu korrigeerimine nagu toetuse saaja oma vastuväites selgitas. Seega tuleb summa 6924,45 eurot lugeda eelarve vähendamise hulka. Rakendusüksus on täiendavalt pöördunud auditeeriva asutuse poole seoses auditi lõpparuandes kajastatud lause sõnastuse osas: „Kuivõrd toetuse saaja tegi auditi ulatuses olnud abikõlbmatute kulude osas SFOS-is ise vabatahtliku tagastuse, siis täiendavaks finantskorrektsiooniks alus puudub.“ Auditeeriv asutus on selgitanud ja viitab tagastuste juhendile: „kui toetuse saajat on teavitatud eelseisvast kontrollist (nt audit, kohapealne kontroll vm kontroll), siis alates kontrolli toimumisest teadasaamisest ei saa vabatahtlikku tagastust teha (välja arvatud nende kulude osas, mis hüvitatakse RÜ poolt toetuse saajale auditi või paikvaatluse toimumise ajal). Eelduslikult ei ole sellistel juhtudel tegemist vabatahtliku teavitamisega, kuivõrd sundolukorraga ja sooviga ennetada RÜ või auditeeriva asutuse järgmist sammu finantskorrektsiooni otsuse vormistamise kujul. Projektiauditis tuvastas rikkumise audit, seega ei saa olla tegemist vabatahtliku tagastusega (viga ei tuvastanud TS).“ Audiitorid selgitasid, et pidasid konkreetse fraasiga silmas seda, et juba tagastatud summa osas ei tule toetuse saajalt enam toetust tagasi nõuda. Seega, kinnitab ka auditeeriv asutus, et tegemist ei ole nn vabatahtliku tagastusega ning järgnema peab eelarve vähendamine. 27. Rakendusüksus märgib täiendavalt juurde, et auditi lõpparuande lk-del 9-10 esitatud audiitorite täiendava kommentaari kohaselt oli kulude mitteabikõlblikkuse tõttu vabatahtlik tagasimakse sisulises vaates õigustatud, aga selle tehniline teostamine enam taotluse esitamise hetkeks võimalik polnud ning antud vea lahendab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsusega. Seega on auditi lõpparuandes viidatud vajadusele koostada finantskorrektsiooni otsus, aga kuivõrd toetuse saaja poolt on juba abikõlbmatu summa tagastatud, siis selles osas täiendavat tagasinõuet ei tehta. RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE 28. Ühendmääruse § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. 29. Toetuse saaja on esitanud projekti raames KD 1, 2, 5, 6, 17, 18, 46, 48, 49, 95 ja 96 alusel kokku abikõlblikke kulusid 4 595 587,90 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetuse osa moodustab 3 906 249,71 eurot ja riiklik toetus 689 338,19 eurot. Rakendusüksus loeb abikõlbmatuks kokku 296 981,46 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 252 434,24 eurot ja riiklik toetus 44 547,22 eurot. 30. Toetuse saaja on 12.11.2025 vabatahtlikuna tagastanud summa 6 924,45 eurot. Seega ei nõua rakendusüksus finantskorrektsiooni otsusega tagasi juba toetuse saaja tagastatud summat, kuid antud summa osas väheneb siiski projekti eelarve. ÄRAKUULAMINE 31. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 06.04.2026 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 20.04.2026. 32. Toetuse saaja kommentaar on esitatud otsuse punktis 14 ning rakendusüksuse seisukohad sellele on toodud otsuse punktides 22-27. VAIDLUSTAMINE 33. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 ja HMS-is sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Merike Kraam 5340 5168 [email protected]