dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 8. märts 2018
Viit
1-12/603-1
Registreeritud
8. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2018

Failid

  • 📎HTM-1341.bdoc734 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 7.03.2018 nr 8-2/18/1341 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Hariduse Infotehnoloogia Sihtasututus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Sihtasutus Innove Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määruse nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. ministri määruse eelnõu.pdf. 2. seletuskiri.pdf. Meeli Murasov 735 0119 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] ministri määruse eelnõu Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse õpilase kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtmise kord. § 2. Vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted (1) Kutseõppeasutus (edaspidi kool) võib korraldada uute õpilaste vastuvõtu aastaringselt. (2) Vastuvõtu väljakuulutamisest kuni õppetöö alguseni ei või kool muuta vastuvõtu tingimusi ja korda vastaval õppekaval. (3) Ühisõppekavale õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord sätestatakse ühisõppekava koostöölepingus. (4) Käesolevas määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kool õppekorralduseeskirjas kooli vastuvõtu korra. § 3. Õpilase kooli vastuvõtmine (1) Õpilase vastuvõtmiseks kool: 1) teavitab üldsust kooli vastuvõtutingimustest, -korrast ja -ajakavast; 2) teavitab õpilaskandidaati õppekava eesmärkidest, õpiväljunditest ja kooli õppetöö korraldusest ning vajadusel nõustab õpilaskandidaati õppekava ja õppevormi valikul; 3) teavitab ja vajadusel nõustab õpilaskandidaati varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise võimalustest vastuvõtu tingimuste ja õppekava täitmisel; 4) hindab õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kasutades asjakohaseid hindamismeetodeid; 5) korraldab sisseastumiseks vajalike dokumentide vastuvõtmise, registreerimise ja säilimise vastavalt kooli asjaajamiskorrale. (2) Kooli vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat elektroonselt või paberkandjal avalduse. Elektroonse avalduse esitamisel tuvastatakse avalduse esitaja isik digitaalselt. Paberkandjal esitatud avaldusele lisatakse õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi koopia. Õpilaskandidaat lisab avaldusele: 1) õppekavas õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi notariaalselt või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia, kui need ei ole koolile registritest kättesaadavad; 2) muud kooli vastuvõtu korras sätestatud dokumendid. (3) Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 2011. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED). 2 (4) Kooli vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid võib esitada õpilaskandidaadi esindaja, kui õpilaskandidaadil ei ole võimalik seda isiklikult teha. Kui dokumendid esitab õpilaskandidaadi esindaja, esitab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentidele enda isikut tõendava dokumendi koopia ja vajadusel esindusõigust tõendava dokumendi. (5) Kool koostab vastuvõtutingimuste alusel ühe kuu jooksul arvates avalduste vastuvõtmise lõppemise tähtpäevast õpilaskandidaatide pingerea, mille avalikustab kodeeritult elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kooli veebilehel. (6) Kooli vastu võetud õpilaskandidaat kinnitab kooli määratud tähtajaks elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kooli õppima asumise. Kui vastuvõetud õpilaskandidaat on piiratud teovõimega, kinnitab vanem või eestkostja elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis õpilaskandidaadi kooli õppima asumise. (7) Kool võib korraldada vabadele koolituskohtadele täiendava vastuvõtu arvestades käesolevas määruses sätestatut. § 4. Õpilaskandidaadi kandmine kooli õpilaste nimekirja (1) Hiljemalt õppetöö alguseks kannab kooli direktor vastuvõetud õpilased käskkirjaga kooli õpilaste nimekirja ning korraldab õpilaste registreerimise Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi hariduse infosüsteem). (2) Ühisõppekavale õppima asuvad õpilaskandidaadid kannab kooli õpilaste nimekirja ja registreerib hariduse infosüsteemis ühisõppekava koostöölepingu raames tegutsev ühisõppekava hoidja. (3) Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese aasta õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast. Vabanenud kohale võib asuda pingereas järgmine õpilaskandidaat. § 5. Õpilase vastuvõtmine alanud õppetööga õppekavale Kool võib õpilase vastu võtta alanud õppetööga õppekavale arvestades käesolevas määruses sätestatut. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määrus nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 25 lõike 5 alusel. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määrus nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ ja kehtestatakse uus määruse terviktekst. Määruse muutmise eesmärk on viia õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord vastavusse järjest paindlikumaks muutunud õppekorralduse ja kaasaegse asjaajamisega. Õppetöö võib kutseõppeasutuses alata ka õppeaasta kestel. Seoses üha laialdasema paberivaba asjaajamise rakendamisega menetletakse üha enam ka vastuvõtuga seotud dokumente elektrooniliselt. Määruses vähendatakse vastuvõtu korraldamise regulatsiooni detailsust ning suurendatakse kooli otsustusõigust vastuvõtuprotsessi korraldamisel. Lisaks muudetakse sätteid, mis praktikas ei toimi või on vastuolus teiste õigusaktidega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov ([email protected]; tel: 7350 119) ja õigusosakonna jurist Hilje Arukuusk ([email protected]; tel 735 0142). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala, mis ei ole kehtiva määrusega võrreldes muutunud. Määrus reguleerib vastuvõttu kutseõppe tasemeõppesse. Selline täpsustus on vajalik, kuna kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 23 lõike 2 alusel jaguneb kutseõpe tasemeõppeks ja täiendusõppeks, millest esimene on seotud kindla kvalifikatsiooni omandamisega, teine aga kvalifikatsiooni saamiseks vajalike üksikkompetentside omandamisega. Eelnõu §-s 2 on sätestatud vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted. Kehtivas määruses sarnaseid üldpõhimõtteid sätestatud ei ole. Vastuvõtu korraldamise üldiseks põhimõtteks on, et kool võib korraldada õpilaste vastuvõttu aastaringselt ehk kogu õppeaasta vältel. See tähendab, et kool võib õppeaasta jooksul vastuvõtu korduvalt välja kuulutada. Oluline on seejuures, et vastuvõtu väljakuulutamisest kuni õppetöö alguseni ei või kool muuta sellele õppekavale vastuvõtu tingimusi ega korda, millele on vastuvõtt välja kuulutatud. Sätte eesmärgiks on tagada õpilaskandidaadi jaoks vastuvõtuprotsessi läbipaistvus. Vastuvõtuprotsessi ajal peab olema kõigil võrdne võimalus õppekohtadele kandideerida ja vastuvõtmise tingimused peavad olema kandidaadile teada ja arusaadavad enne kandideerimise alustamist. Ka juhul, kui õpilaskandidaate on rohkem kui on planeeritud õppekohti, ei tohi protsessi käigus uusi vastuvõtutingimusi sätestada, vaid koolil 1 peab olema eelnevalt kindlaks määratud ja kandidaatidele avalikustatud, kuidas ja millistel tingimustel kandidaatide pingerida koostatakse. Ühisõppekava puhul lepitakse õpilaste vastuvõtu tingimused ja vastuvõtu kord kokku ühisõppekava koostöölepingus. Kehtivas määruses on sätestatud vastuvõtukomisjoni moodustamise tingimused ühisõppekava puhul, kuid täpsemat vastuvõtu korraldust ja tingimusi reguleeritud ei ole. Edaspidi tuleb see eelnevalt ühisõppekava koostöölepingus kokku leppida. Koostöölepingus lepitakse kokku vastuvõtu eest vastutav osapool ning vajadusel ühise vastuvõtukomisjoni moodustamise tingimused, ülesanded ja volitused. Üldise põhimõttena on määrusesse lisatud täpsustus, et määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kool õppekorralduseeskirjas kooli vastuvõtu korra. Vastavalt haridus- ja teadusministri 28.08.2013 määrusele nr 23 „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“ § 7 lõike 2 punktile 3 määratakse õppekorralduseeskirjas ka kooli õpilaste vastuvõtu kord. Eelnõu §-s 3 reguleeritakse õpilase kooli vastuvõtmise protsess. Kehtivas määruses on detailselt sätestatud vastuvõtukomisjoni moodustamise põhimõtted, komisjoni volituste tähtaeg ning samuti vastuvõtukomisjoni ülesanded. Arvestades üha paindlikumaks muutunud õppe korraldust kutsehariduses ei ole enam asjakohane vastuvõtukomisjoni tööd sedavõrd üksikasjalikult reguleerida, vaid otstarbekam on ministri määruses sätestada vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted ja kooli ülesanded vastuvõtuprotsessis ning detailne korraldus jätta kooli pädevusse. Kooli otsustada jääb, kas koolis moodustatakse eraldi vastuvõtukomisjon või on vastuvõtuga seotud ülesanded jagatud töötajate põhitööülesannete hulka. Kool võib ise reguleerida kooli vastuvõtu korras vastuvõtukomisjoni moodustamise põhimõtted, volituste tähtaja ja ülesanded. Kooli ülesandeks vastuvõtuprotsessis on teavitada üldsust kooli vastuvõtutingimustest, -korrast ja -ajakavast. Vastavalt KutÕS § 25 lõikele 6 peab kool avalikustama vastuvõtutingimused ja – korra oma veebilehel. Lisaks võib kool kasutada informeerimiseks muid teavituskanaleid, sealhulgas reklaamida kooli vastuvõttu erinevates meediakanalites. Vastuvõtuprotsessis on kooli ülesandeks teavitada ja vajadusel nõustada kandidaate, et sisseastujad oleksid teadlikud õppekava sisust, õpiväljunditest ning õppetöö korraldusest. Kandidaatide teavitamiseks piisab, kui kooli veebilehel on kasutajale sobivas ja arusaadavas formaadis kättesaadav kogu asjakohane informatsioon iga õppekava kohta, kuhu toimub uute õpilaste vastuvõtt. Iga kandidaat ei vaja vastuvõtuprotsessis täiendavat nõustamist, kuid soovijatele peab see olema kättesaadav. Õpingute katkestamine kutsehariduses on tõsiseks probleemiks. Kõige enam on õppetöö katkestajaid esimesel õppeaastal, mille põhjuseks on sageli valed erialavalikud. Õpilaskandidaadi nõustamine vastuvõtuprotsessis aitab kaasa õpingute katkestamise vähendamisele. Kool peab täiendavalt teavitama ja vajadusel nõustama õpilast varasema õpi- ja töökogemuse võimalustest. Osadel kutseõppe õppeliikidel on varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) vastuvõtuprotsessi osana kohustuslik (nt põhihariduseta üle 22-aastaste õpilaste vastuvõtmisel kutsekeskharidusõppesse, samuti 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavadel) ning õpilastel peab olema selle kohta eelnevalt piisavalt informatsiooni. VÕTAt saab rakendada ka 2 teiste õppeliikide õppekavade vastuvõtuprotsessis ning õppekava täitmisel ja sisseastujal on oluline teada juba enne kandideerimist alustades, et tema senist õpi- ja töökogemust on võimalik arvestada. Vastuvõtu ajal on kooli ülesandeks asjakohaseid hindamismeetodeid kasutades hinnata kandidaati, kuivõrd on ta suuteline ja motiveeritud valitud erialal õppima ja õpiväljundeid saavutama. Sobiva hindamismeetodi valik sõltub õppekavast, õppeliigist ja õpilaste sihtrühmast, kuid sageli on selleks vestlus, erialakatse, proovitöö vms. Hindamisel võib arvestada ka õpilase varasemat õppeedukust eelneval haridustasemel. Lisaks on kooli ülesandeks korraldada sisseastumiseks vajalike dokumentide vastuvõtt, registreerimine ja menetlemine. Dokumendihalduse korraldab kool vastavalt kooli asjaajamiskorrale. Kooli vastuvõtmise taotlemiseks peab kandidaat esitama avalduse. Avaldust saab esitada nii elektroonselt kui paberkandjal. Üha enam koole kasutab vastuvõtul elektroonseid keskkondi, näiteks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse hallatavat Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS), millega on 2018. a jaanuari seisuga liitunud juba enam kui pooled kutseõppeasutused (17 kooli), samuti kasutavad SAISi kõik kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid. Lisaks kasutavad osa koole siseveeb.ee loodud e-vastuvõtukeskkonda. Elektroonsetes vastuvõtu infokeskkondades tuvastatakse isik ID-kaarti abil. Paberkandjal avalduse esitamisel tuleb õpilaskandidaadil lisada avaldusele ka oma isikut tõendava dokumendi koopia. Koolil on õigus vajadusel isiku samasuse tuvastamiseks küsida kandidaadilt isikut tõendavat dokumenti ja teha sellest kohapeal koopia. Vastuvõtuprotsessis on koolil vajalik tuvastada, kas õpilaskandidaadil on olemas vajalik haridustase konkreetsel õppekaval õpingute alustamiseks. Näiteks on 4. taseme kutseõppes (sh kutsekeskharidusõppes) õpingute alustamiseks nõutud vähemalt põhihariduse olemasolu ning 5. taseme kutseõppes keskharidus. Jätkuõppe õppekavadel on õpingute alustamise eelduseks varasema kutsekvalifikatsiooni või vastavate kompetentside olemasolu. SAIS on liidestatud Eesti Hariduse Infosüsteemiga (EHIS) ning seetõttu on selles keskkonnas isiku andmete juures näha ka andmed tema varasema haridustee kohta. Kutse olemasolu saab kool kontrollida Kutseregistrist. Kui kool ei kasuta SAISi või ei ole varasema haridustee andmed EHISest kättesaadavad (nt välismaal omandatud haridustase või enne 2001. a lõpetamine), samuti juhul kui kutsekvalifikatsiooni tõendavad andmed puuduvad Kutseregistrist, peab õpilaskandidaat esitama koolile täiendavalt nõutavat haridustaset või kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle kinnitatud koopia. Lisaks võib kool nõuda kandidaadilt muid dokumente. Dokumentide loetelu sätestab kool vastuvõtu korras. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole tulevikus vastuvõtuprotsessis kohustuslik esitada tervishoiuteenust osutava isiku poolt alaealise õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta väljastatud tõendit või selle koopiat. Praktikas on osutunud selle nõude täitmine problemaatiliseks, kuna tervisehoiuteenust osutavatel isikutel, kelleks on reeglina perearstid, ei ole piisavalt infot erinevate erialade tervisenõuete kohta, mistõttu on nende väljastatud tõend sageli formaalne ning tekitab perearstidele tarbetut halduskoormust. Nii Sotsiaalministeerium kui Eesti Perearstide Selts on tõstatanud probleemina, et praegusel kujul ei täida tervisetõend oma eesmärki, anda koolile infot õpilaskandidaadi võimalike terviseriskide kohta, mis võivad takistada valitud õppekava läbimist ja hilisemat tööle rakendumist ning seetõttu on mõistlik 3 selle nõudmisest loobuda. Tervisetõendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber isiku sobivuse teatud eriala õppeks kutseõppes, ei ole perearst pädev väljastama, kuna perearsti pädevuses ei ole erinevate erialadega kaasnevate riskide hindamine. Sellist sobivust saavad hinnata vaid töötervishoiuarstid. Vastavalt andmekaitseseadusele kuulub inimese terviseinfo delikaatsete isikuandmete alla ning koolil ei ole ka õigust nõuda väljavõtet õpilase tervisekaardist. Kooliõde saab vajadusel alaealiste noorukite perioodilise tervisekontrolli kohta käiva info kätte tervise infosüsteemist (Digilugu). Juhul kui kutseõppeasutusse astujal esineb õppimist mõjutavaid tervisehäireid, peaks õpilaskandidaat sellest ise kooli teavitama. Alaealiste puhul peaks seda tegema lapsevanem või eestkostja. Lisaks saab kool teavitada õpilaskandidaate, kui mõne eriala õppimine ja hiljem tööle asumine ei sobi teatud terviseseisundiga isikutele näiteks suure füüsilise koormuse või allergia tõttu ning küsida vastavasisulist infot õpilaselt vastuvõtu protsessis. Vastavalt KutÕS § 43 lõikele 3 osutatakse statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 alusel. Koolitervishoiuteenuse osutajal on ligipääs tervise infosüsteemi, kus saab vajadusel teha päringu õpilase tervisliku seisundi kohta. Vastuvõtuprotsessis ei nõuta enam fotode esitamist. Õpilaspileti väljastamiseks vajalikud fotod saavad vastu võetud õpilased esitada ka hiljem ja nende esitamine vastuvõtuprotsessis ei ole vajalik. Välismaalasest kandidaat ei pea edaspidi vastuvõttu taotledes esitama dokumente, mis tõendaksid tema seaduslikku Eestis viibimist. Kutseõppeasutuses õppima asumine võib olla aluseks, mille põhjal välismaalasest õpilane saab asuda taotlema alalist või tähtajalist elamisluba või elamisõigust. Seni kehtinud regulatsioon on vastuolus välismaalaste seadusega (VMS), nimelt VMS § 622 lõike 2 alusel võib seoses Eestisse õppima asumisega anda viisa välismaalasele, kes on õppeasutusse vastu võetud. Seega ei ole välismaalasest õpilaskandidaadi puhul vajalik elamisloa dokumente esitada, kuna pole teada, kas õpilaskandidaat vastu võetakse või mitte. Juhul kui välismaalasest õpilaskandidaadil ei ole Eestis viibimiseks viisat või elamisluba, võib kutseõppeasutus olla välismaalase Eestisse kutsujaks st välismaalane taotleb elamisluba selleks, et Eestisse kutseõppeasutusse õppima asuda. Vastava loa taotluse saab isik esitada aga alles siis, kui on kutseõppeasutusse vastu võetud. Seetõttu ei ole õpilaskandidaadil antud olukorras võimalik esitada ka tõendit tähtajalise elamisloa kohta, kuna peab seda alles taotlema. Antud probleemile on tähelepanu juhtinud ka Siseministeerium. Ka Politsei- ja Piirivalveamet on avaldanud, et ei ole korrektne, et kutseõppeasutus seob kooli poolt vastu võetud õpilaste immatrikuleerimise ja EHISesse kandmise otseselt sõltuvusse elamisloa saamisest. Lisaks ülaltoodule jäetakse antud säte määrusest välja ka põhjusel, et osade erialade nominaalne õppeaeg on lühem kui 1,5 aastat ning vastav haridus on võimalik omandada ka lühiajalist või pikaajalist viisat omades ning selleks pole vaja taotleda elamisluba. Võimalik on ka olukord, kus isik taotleb esmalt viisa, mille menetlemine võtab umbes 15 päeva ja seejärel, olles juba õppesse immatrikuleeritud, taotleb ka paralleelselt elamisluba. Ei ole välistatud, et avaldused nii viisa kui elamisloa saamiseks esitatakse koos. 4 Alaealise kandidaadi puhul on loobutud nõudest, et tema avalduse peab kinnitama vanem või eestkostja, küll aga säilib nõue, et vanem või eestkostja peab kinnitama piiratud teovõimega isiku (sh alaealise) õppima asumise. Mitmekordne lapsevanema nõusoleku küsimine vastuvõtuprotsessis ei ole otstarbekas ning suurendab kodanike halduskoormust. Määrusesse on lisatud uus säte selle kohta, et välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtub kool rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest ISCED, mida viimati uuendati 2011. aastal, kui võeti kasutusele 9-astmeline haridustasemete liigitus. Sarnaselt praeguse regulatsiooniga jääb ka edaspidi alles võimalus, et dokumendid saab koolile esitada ka õpilaskandidaadi esindaja, kui isikul endal ei ole seda mingil põhjusel võimalik teha. Sellisel juhul peab õpilaskandidaadi esindaja esitama lisaks eelpool nimetatud dokumentidele ka enda isikut tõendava dokumendi ja vajadusel esindusõigust tõendava dokumendi (näiteks õpilaskandidaadi volitus). Alaealist kandidaati saab esindada tema vanem või eestkostja. Kui nõutud dokumendid esitab lapsevanem, siis ei pea ta koolile lapsevanemaks olemist eraldi tõendama. Kool koostab vastuvõtutingimuste alusel õpilaskandidaatide pingerea konkreetsel õppekaval ning avalikustab selle isikuandmete kaitsmise eesmärgil kodeeritult elektroonilises vastuvõtukeskkonnas (nt SAIS) või kooli kodulehel. Kehtivas määruses olnud kohustus avalikustada nimekiri kooli infostendil ei ole enam asjakohane. Kandidaatide pingerea peab kool koostama hiljemalt ühe kuu jooksul peale avalduste vastuvõtmise tähtaja möödumist. Sama tähtaeg on ka kehtivas määruses. Peale pingerea koostamist peab kool korraldama õpilaskandidaatide õppima asumise kinnitamise. Õppima asumise kinnituse peab õpilaskandidaat esitama kooli määratud tähtajaks elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Piiratud teovõimega kandidaadi puhul (sh alaealised) lisatakse kinnitusele vanema või eestkostja nõusolek. Kui vastuvõtu käigus ei õnnestunud kõiki planeeritud koolituskohti täita, võib kool vabadele koolituskohtadele kuulutada välja täiendava vastuvõtu. Ka täiendava vastuvõtu puhul peab õpilaskandidaat esitama koolile avalduse ja muud nõutud dokumendid ning kinnitama enda õppima asumise. Täpsemad täiendava vastuvõtu tingimused saab kool sätestada kooli vastuvõtu korras. Täiendava vastuvõtu tingimustes ei saa seada madalamaid haridusnõudeid kui on sätestatud vastavas kooli õppekavas, küll aga võib lihtsustada täiendava vastuvõtu protsessi võrreldes põhivastuvõtuga. Eelnõu §-s 4 täpsustatakse õpilaskandidaadi kandmist kooli õpilaste nimekirja. Kool peab kandma õpilased õpilaste nimekirja hiljemalt õppetöö alguseks ning registreerima õpilased EHISes. Eraldi on täpsustatud õpilaskandidaadi õpilaste nimekirja kandmist ja EHISes registreerimist ühisõppekavade puhul. Ühisõppekavale vastu võetud õpilased kannab õpilaste nimekirja ja registreerib EHISes koostöölepingu raames kokku lepitud ühisõppekava hoidja. Võrreldes kehtiva määrusega jäi samaks regulatsioon, mille kohaselt kahe nädala jooksul peale õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese aasta õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast ning vabanenud kohale võib asuda pingereas järgmine õpilaskandidaat. 5 Eelnõu §-s 5 reguleeritakse õpilaste vastuvõttu alanud õppetööga õppekavale. Ette nähakse võimalus liituda õppetööga õppekaval, kus vastuvõtt on juba toimunud ja õppetöö alanud. Alanud õppetööga õpilase vastuvõtu tingimused ja korra saab kool reguleerida kooli vastuvõtu korras. Võrreldes kehtiva õigusaktiga ei reguleerita eelnõuga edaspidi õpilaskandidaatide õpilaste nimekirja kandmise otsuse vaidlustamise võimalusi. Tegemist on deklaratiivse sättega, mis viitab haldusmenetluse seadusele ning halduskohtumenetluse seadustikule. Vastavalt nendele õigusaktidele on õpilaskandidaadil ka edaspidi õigus kooli otsus vaidlustada. Samuti on jäetud välja säte, mis puudutas määruse rakendamist rakenduskõrgkoolis. Rakenduskõrgkooli seaduse § 151 lg 3 kohaselt laienevad kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid, finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja selle pikendamist reguleerivad sätted. Selle kaudu kohalduvad rakenduskõrgkoolile ka kõik kutseõppe õpilaste vastuvõtmist puudutavad sätted. Eelnõu §-s 6 tunnistatakse kehtetuks Haridus- ja teadusministri 28.08 2013 määrus nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“, kuna kehtestatakse uus terviktekst. Eelnõu §-s 7 sätestatakse määruse jõustumise tähtajaks 1. september 2018. a seoses õppeaasta algusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendumisel viiakse vastuvõtu korralduse õiguslik regulatsioon vastavusse muutunud kutseõppe ja asjaajamise korraldusega, mis vähendab õppeasutuste halduskoormust. Edaspidi pole koolil vaja iga-aastaselt moodustada eraldi vastuvõtukomisjoni, vaid kool saab ise otsustada, kuidas vastuvõttu korraldada ja kuidas jagada sellega seotud tööülesanded. Kuna õpilaskandidaadilt nõutakse määruse jõustumisel senisest vähem kohustuslikke dokumente, väheneb ka dokumentide vastuvõtmise, kontrollimise ja säilitamisega seotud halduskoormus. Seoses tervishoiuteenust osutava isiku poolt alaealise õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta väljastatud tõendi või selle koopia nõudest loobumisega väheneb tõendi väljastamisega seotud halduskoormus. Õpilaskandidaadi jaoks lihtsustub asjaajamine, kuna vastuvõtuprotsessis on vaja esitada vähem dokumente (tervisetõend, fotod, välismaalase puhul Eestis seaduslikku viibimist tõendavad dokumendid). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ei riigieelarvele ega koolidele. 6 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembrist 2018. a. Määruse vastuvõtmisel on vaja jätta koolidele mõistlik aeg, et nad jõuaksid viia kooli vastuvõtu korrad uue määrusega vastavusse. Samuti ei ole põhjendatud rakendada uut vastuvõtu korda õppeaasta kestel. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele, Sihtasutusele Innove, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule. Helen Põllo kutsehariduse osakonna juhataja 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0228 - Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d5b4d74-e48d-4fe3-90a3-8c8a52bacc24 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d5b4d74-e48d-4fe3-90a3-8c8a52bacc24?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel