Kooskõlastamiseks: 7.03.2018 nr 8-2/18/1341
Ministeeriumid
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasututus
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Sihtasutus Innove
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 28.
augusti 2013. a määruse nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ muutmise eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis
nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. ministri määruse eelnõu.pdf.
2. seletuskiri.pdf.
Meeli Murasov
735 0119
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
ministri määruse eelnõu
Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse õpilase kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtmise kord.
§ 2. Vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted
(1) Kutseõppeasutus (edaspidi kool) võib korraldada uute õpilaste vastuvõtu aastaringselt.
(2) Vastuvõtu väljakuulutamisest kuni õppetöö alguseni ei või kool muuta vastuvõtu tingimusi
ja korda vastaval õppekaval.
(3) Ühisõppekavale õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord sätestatakse ühisõppekava
koostöölepingus.
(4) Käesolevas määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kool õppekorralduseeskirjas
kooli vastuvõtu korra.
§ 3. Õpilase kooli vastuvõtmine
(1) Õpilase vastuvõtmiseks kool:
1) teavitab üldsust kooli vastuvõtutingimustest, -korrast ja -ajakavast;
2) teavitab õpilaskandidaati õppekava eesmärkidest, õpiväljunditest ja kooli õppetöö
korraldusest ning vajadusel nõustab õpilaskandidaati õppekava ja õppevormi valikul;
3) teavitab ja vajadusel nõustab õpilaskandidaati varasema õpi- ja töökogemuse
arvestamise võimalustest vastuvõtu tingimuste ja õppekava täitmisel;
4) hindab õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kirjeldatud õpiväljundite
saavutamiseks kasutades asjakohaseid hindamismeetodeid;
5) korraldab sisseastumiseks vajalike dokumentide vastuvõtmise, registreerimise ja
säilimise vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
(2) Kooli vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat elektroonselt või paberkandjal avalduse.
Elektroonse avalduse esitamisel tuvastatakse avalduse esitaja isik digitaalselt.
Paberkandjal esitatud avaldusele lisatakse õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi
koopia. Õpilaskandidaat lisab avaldusele:
1) õppekavas õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi notariaalselt
või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia, kui need ei ole koolile
registritest kättesaadavad;
2) muud kooli vastuvõtu korras sätestatud dokumendid.
(3) Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 2011.
aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse
liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).
2
(4) Kooli vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid võib esitada õpilaskandidaadi esindaja, kui
õpilaskandidaadil ei ole võimalik seda isiklikult teha. Kui dokumendid esitab
õpilaskandidaadi esindaja, esitab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud
dokumentidele enda isikut tõendava dokumendi koopia ja vajadusel esindusõigust
tõendava dokumendi.
(5) Kool koostab vastuvõtutingimuste alusel ühe kuu jooksul arvates avalduste vastuvõtmise
lõppemise tähtpäevast õpilaskandidaatide pingerea, mille avalikustab kodeeritult
elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kooli veebilehel.
(6) Kooli vastu võetud õpilaskandidaat kinnitab kooli määratud tähtajaks elektroonses
vastuvõtu infokeskkonnas või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kooli
õppima asumise. Kui vastuvõetud õpilaskandidaat on piiratud teovõimega, kinnitab vanem
või eestkostja elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis õpilaskandidaadi kooli õppima asumise.
(7) Kool võib korraldada vabadele koolituskohtadele täiendava vastuvõtu arvestades
käesolevas määruses sätestatut.
§ 4. Õpilaskandidaadi kandmine kooli õpilaste nimekirja
(1) Hiljemalt õppetöö alguseks kannab kooli direktor vastuvõetud õpilased käskkirjaga kooli
õpilaste nimekirja ning korraldab õpilaste registreerimise Eesti Hariduse Infosüsteemis
(edaspidi hariduse infosüsteem).
(2) Ühisõppekavale õppima asuvad õpilaskandidaadid kannab kooli õpilaste nimekirja ja
registreerib hariduse infosüsteemis ühisõppekava koostöölepingu raames tegutsev
ühisõppekava hoidja.
(3) Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud
esimese aasta õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast. Vabanenud kohale võib asuda
pingereas järgmine õpilaskandidaat.
§ 5. Õpilase vastuvõtmine alanud õppetööga õppekavale
Kool võib õpilase vastu võtta alanud õppetööga õppekavale arvestades käesolevas määruses
sätestatut.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määrus nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse
vastuvõtu kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ (edaspidi
määrus) kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 25 lõike 5 alusel.
Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a
määrus nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ ja kehtestatakse uus määruse
terviktekst.
Määruse muutmise eesmärk on viia õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord vastavusse
järjest paindlikumaks muutunud õppekorralduse ja kaasaegse asjaajamisega. Õppetöö võib
kutseõppeasutuses alata ka õppeaasta kestel. Seoses üha laialdasema paberivaba asjaajamise
rakendamisega menetletakse üha enam ka vastuvõtuga seotud dokumente elektrooniliselt.
Määruses vähendatakse vastuvõtu korraldamise regulatsiooni detailsust ning suurendatakse
kooli otsustusõigust vastuvõtuprotsessi korraldamisel. Lisaks muudetakse sätteid, mis praktikas
ei toimi või on vastuolus teiste õigusaktidega.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna
peaekspert Meeli Murasov (
[email protected]; tel: 7350 119) ja õigusosakonna jurist Hilje
Arukuusk (
[email protected]; tel 735 0142).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala, mis ei ole kehtiva määrusega võrreldes
muutunud. Määrus reguleerib vastuvõttu kutseõppe tasemeõppesse. Selline täpsustus on
vajalik, kuna kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 23 lõike 2 alusel jaguneb kutseõpe
tasemeõppeks ja täiendusõppeks, millest esimene on seotud kindla kvalifikatsiooni
omandamisega, teine aga kvalifikatsiooni saamiseks vajalike üksikkompetentside
omandamisega.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted. Kehtivas määruses
sarnaseid üldpõhimõtteid sätestatud ei ole.
Vastuvõtu korraldamise üldiseks põhimõtteks on, et kool võib korraldada õpilaste vastuvõttu
aastaringselt ehk kogu õppeaasta vältel. See tähendab, et kool võib õppeaasta jooksul vastuvõtu
korduvalt välja kuulutada. Oluline on seejuures, et vastuvõtu väljakuulutamisest kuni õppetöö
alguseni ei või kool muuta sellele õppekavale vastuvõtu tingimusi ega korda, millele on
vastuvõtt välja kuulutatud. Sätte eesmärgiks on tagada õpilaskandidaadi jaoks
vastuvõtuprotsessi läbipaistvus. Vastuvõtuprotsessi ajal peab olema kõigil võrdne võimalus
õppekohtadele kandideerida ja vastuvõtmise tingimused peavad olema kandidaadile teada ja
arusaadavad enne kandideerimise alustamist. Ka juhul, kui õpilaskandidaate on rohkem kui on
planeeritud õppekohti, ei tohi protsessi käigus uusi vastuvõtutingimusi sätestada, vaid koolil
1
peab olema eelnevalt kindlaks määratud ja kandidaatidele avalikustatud, kuidas ja millistel
tingimustel kandidaatide pingerida koostatakse.
Ühisõppekava puhul lepitakse õpilaste vastuvõtu tingimused ja vastuvõtu kord kokku
ühisõppekava koostöölepingus. Kehtivas määruses on sätestatud vastuvõtukomisjoni
moodustamise tingimused ühisõppekava puhul, kuid täpsemat vastuvõtu korraldust ja tingimusi
reguleeritud ei ole. Edaspidi tuleb see eelnevalt ühisõppekava koostöölepingus kokku leppida.
Koostöölepingus lepitakse kokku vastuvõtu eest vastutav osapool ning vajadusel ühise
vastuvõtukomisjoni moodustamise tingimused, ülesanded ja volitused.
Üldise põhimõttena on määrusesse lisatud täpsustus, et määruses reguleerimata küsimustes
kehtestab kool õppekorralduseeskirjas kooli vastuvõtu korra. Vastavalt haridus- ja
teadusministri 28.08.2013 määrusele nr 23 „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja
õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise
kord“ § 7 lõike 2 punktile 3 määratakse õppekorralduseeskirjas ka kooli õpilaste vastuvõtu kord.
Eelnõu §-s 3 reguleeritakse õpilase kooli vastuvõtmise protsess. Kehtivas määruses on detailselt
sätestatud vastuvõtukomisjoni moodustamise põhimõtted, komisjoni volituste tähtaeg ning
samuti vastuvõtukomisjoni ülesanded. Arvestades üha paindlikumaks muutunud õppe
korraldust kutsehariduses ei ole enam asjakohane vastuvõtukomisjoni tööd sedavõrd
üksikasjalikult reguleerida, vaid otstarbekam on ministri määruses sätestada vastuvõtu
korraldamise üldised põhimõtted ja kooli ülesanded vastuvõtuprotsessis ning detailne korraldus
jätta kooli pädevusse. Kooli otsustada jääb, kas koolis moodustatakse eraldi vastuvõtukomisjon
või on vastuvõtuga seotud ülesanded jagatud töötajate põhitööülesannete hulka. Kool võib ise
reguleerida kooli vastuvõtu korras vastuvõtukomisjoni moodustamise põhimõtted, volituste
tähtaja ja ülesanded.
Kooli ülesandeks vastuvõtuprotsessis on teavitada üldsust kooli vastuvõtutingimustest, -korrast
ja -ajakavast. Vastavalt KutÕS § 25 lõikele 6 peab kool avalikustama vastuvõtutingimused ja –
korra oma veebilehel. Lisaks võib kool kasutada informeerimiseks muid teavituskanaleid,
sealhulgas reklaamida kooli vastuvõttu erinevates meediakanalites.
Vastuvõtuprotsessis on kooli ülesandeks teavitada ja vajadusel nõustada kandidaate, et
sisseastujad oleksid teadlikud õppekava sisust, õpiväljunditest ning õppetöö korraldusest.
Kandidaatide teavitamiseks piisab, kui kooli veebilehel on kasutajale sobivas ja arusaadavas
formaadis kättesaadav kogu asjakohane informatsioon iga õppekava kohta, kuhu toimub uute
õpilaste vastuvõtt. Iga kandidaat ei vaja vastuvõtuprotsessis täiendavat nõustamist, kuid
soovijatele peab see olema kättesaadav. Õpingute katkestamine kutsehariduses on tõsiseks
probleemiks. Kõige enam on õppetöö katkestajaid esimesel õppeaastal, mille põhjuseks on
sageli valed erialavalikud. Õpilaskandidaadi nõustamine vastuvõtuprotsessis aitab kaasa
õpingute katkestamise vähendamisele.
Kool peab täiendavalt teavitama ja vajadusel nõustama õpilast varasema õpi- ja töökogemuse
võimalustest. Osadel kutseõppe õppeliikidel on varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine
(VÕTA) vastuvõtuprotsessi osana kohustuslik (nt põhihariduseta üle 22-aastaste õpilaste
vastuvõtmisel kutsekeskharidusõppesse, samuti 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavadel) ning
õpilastel peab olema selle kohta eelnevalt piisavalt informatsiooni. VÕTAt saab rakendada ka
2
teiste õppeliikide õppekavade vastuvõtuprotsessis ning õppekava täitmisel ja sisseastujal on
oluline teada juba enne kandideerimist alustades, et tema senist õpi- ja töökogemust on võimalik
arvestada.
Vastuvõtu ajal on kooli ülesandeks asjakohaseid hindamismeetodeid kasutades hinnata
kandidaati, kuivõrd on ta suuteline ja motiveeritud valitud erialal õppima ja õpiväljundeid
saavutama. Sobiva hindamismeetodi valik sõltub õppekavast, õppeliigist ja õpilaste
sihtrühmast, kuid sageli on selleks vestlus, erialakatse, proovitöö vms. Hindamisel võib
arvestada ka õpilase varasemat õppeedukust eelneval haridustasemel.
Lisaks on kooli ülesandeks korraldada sisseastumiseks vajalike dokumentide vastuvõtt,
registreerimine ja menetlemine. Dokumendihalduse korraldab kool vastavalt kooli
asjaajamiskorrale.
Kooli vastuvõtmise taotlemiseks peab kandidaat esitama avalduse. Avaldust saab esitada nii
elektroonselt kui paberkandjal. Üha enam koole kasutab vastuvõtul elektroonseid keskkondi,
näiteks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse hallatavat Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS),
millega on 2018. a jaanuari seisuga liitunud juba enam kui pooled kutseõppeasutused (17 kooli),
samuti kasutavad SAISi kõik kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid. Lisaks kasutavad osa
koole siseveeb.ee loodud e-vastuvõtukeskkonda. Elektroonsetes vastuvõtu infokeskkondades
tuvastatakse isik ID-kaarti abil. Paberkandjal avalduse esitamisel tuleb õpilaskandidaadil lisada
avaldusele ka oma isikut tõendava dokumendi koopia. Koolil on õigus vajadusel isiku samasuse
tuvastamiseks küsida kandidaadilt isikut tõendavat dokumenti ja teha sellest kohapeal koopia.
Vastuvõtuprotsessis on koolil vajalik tuvastada, kas õpilaskandidaadil on olemas vajalik
haridustase konkreetsel õppekaval õpingute alustamiseks. Näiteks on 4. taseme kutseõppes (sh
kutsekeskharidusõppes) õpingute alustamiseks nõutud vähemalt põhihariduse olemasolu ning
5. taseme kutseõppes keskharidus. Jätkuõppe õppekavadel on õpingute alustamise eelduseks
varasema kutsekvalifikatsiooni või vastavate kompetentside olemasolu. SAIS on liidestatud
Eesti Hariduse Infosüsteemiga (EHIS) ning seetõttu on selles keskkonnas isiku andmete juures
näha ka andmed tema varasema haridustee kohta. Kutse olemasolu saab kool kontrollida
Kutseregistrist. Kui kool ei kasuta SAISi või ei ole varasema haridustee andmed EHISest
kättesaadavad (nt välismaal omandatud haridustase või enne 2001. a lõpetamine), samuti juhul
kui kutsekvalifikatsiooni tõendavad andmed puuduvad Kutseregistrist, peab õpilaskandidaat
esitama koolile täiendavalt nõutavat haridustaset või kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi
originaali või selle kinnitatud koopia. Lisaks võib kool nõuda kandidaadilt muid dokumente.
Dokumentide loetelu sätestab kool vastuvõtu korras.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole tulevikus vastuvõtuprotsessis kohustuslik esitada
tervishoiuteenust osutava isiku poolt alaealise õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta
väljastatud tõendit või selle koopiat. Praktikas on osutunud selle nõude täitmine
problemaatiliseks, kuna tervisehoiuteenust osutavatel isikutel, kelleks on reeglina perearstid, ei
ole piisavalt infot erinevate erialade tervisenõuete kohta, mistõttu on nende väljastatud tõend
sageli formaalne ning tekitab perearstidele tarbetut halduskoormust. Nii Sotsiaalministeerium
kui Eesti Perearstide Selts on tõstatanud probleemina, et praegusel kujul ei täida tervisetõend
oma eesmärki, anda koolile infot õpilaskandidaadi võimalike terviseriskide kohta, mis võivad
takistada valitud õppekava läbimist ja hilisemat tööle rakendumist ning seetõttu on mõistlik
3
selle nõudmisest loobuda. Tervisetõendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber isiku sobivuse
teatud eriala õppeks kutseõppes, ei ole perearst pädev väljastama, kuna perearsti pädevuses ei
ole erinevate erialadega kaasnevate riskide hindamine. Sellist sobivust saavad hinnata vaid
töötervishoiuarstid. Vastavalt andmekaitseseadusele kuulub inimese terviseinfo delikaatsete
isikuandmete alla ning koolil ei ole ka õigust nõuda väljavõtet õpilase tervisekaardist. Kooliõde
saab vajadusel alaealiste noorukite perioodilise tervisekontrolli kohta käiva info kätte tervise
infosüsteemist (Digilugu). Juhul kui kutseõppeasutusse astujal esineb õppimist mõjutavaid
tervisehäireid, peaks õpilaskandidaat sellest ise kooli teavitama. Alaealiste puhul peaks seda
tegema lapsevanem või eestkostja. Lisaks saab kool teavitada õpilaskandidaate, kui mõne eriala
õppimine ja hiljem tööle asumine ei sobi teatud terviseseisundiga isikutele näiteks suure
füüsilise koormuse või allergia tõttu ning küsida vastavasisulist infot õpilaselt vastuvõtu
protsessis.
Vastavalt KutÕS § 43 lõikele 3 osutatakse statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele
koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 alusel. Koolitervishoiuteenuse
osutajal on ligipääs tervise infosüsteemi, kus saab vajadusel teha päringu õpilase tervisliku
seisundi kohta.
Vastuvõtuprotsessis ei nõuta enam fotode esitamist. Õpilaspileti väljastamiseks vajalikud fotod
saavad vastu võetud õpilased esitada ka hiljem ja nende esitamine vastuvõtuprotsessis ei ole
vajalik.
Välismaalasest kandidaat ei pea edaspidi vastuvõttu taotledes esitama dokumente, mis
tõendaksid tema seaduslikku Eestis viibimist. Kutseõppeasutuses õppima asumine võib olla
aluseks, mille põhjal välismaalasest õpilane saab asuda taotlema alalist või tähtajalist
elamisluba või elamisõigust.
Seni kehtinud regulatsioon on vastuolus välismaalaste seadusega (VMS), nimelt VMS § 622
lõike 2 alusel võib seoses Eestisse õppima asumisega anda viisa välismaalasele, kes on
õppeasutusse vastu võetud. Seega ei ole välismaalasest õpilaskandidaadi puhul vajalik
elamisloa dokumente esitada, kuna pole teada, kas õpilaskandidaat vastu võetakse või mitte.
Juhul kui välismaalasest õpilaskandidaadil ei ole Eestis viibimiseks viisat või elamisluba, võib
kutseõppeasutus olla välismaalase Eestisse kutsujaks st välismaalane taotleb elamisluba selleks,
et Eestisse kutseõppeasutusse õppima asuda. Vastava loa taotluse saab isik esitada aga alles
siis, kui on kutseõppeasutusse vastu võetud. Seetõttu ei ole õpilaskandidaadil antud olukorras
võimalik esitada ka tõendit tähtajalise elamisloa kohta, kuna peab seda alles taotlema. Antud
probleemile on tähelepanu juhtinud ka Siseministeerium.
Ka Politsei- ja Piirivalveamet on avaldanud, et ei ole korrektne, et kutseõppeasutus seob kooli
poolt vastu võetud õpilaste immatrikuleerimise ja EHISesse kandmise otseselt sõltuvusse
elamisloa saamisest. Lisaks ülaltoodule jäetakse antud säte määrusest välja ka põhjusel, et osade
erialade nominaalne õppeaeg on lühem kui 1,5 aastat ning vastav haridus on võimalik
omandada ka lühiajalist või pikaajalist viisat omades ning selleks pole vaja taotleda elamisluba.
Võimalik on ka olukord, kus isik taotleb esmalt viisa, mille menetlemine võtab umbes 15 päeva
ja seejärel, olles juba õppesse immatrikuleeritud, taotleb ka paralleelselt elamisluba. Ei ole
välistatud, et avaldused nii viisa kui elamisloa saamiseks esitatakse koos.
4
Alaealise kandidaadi puhul on loobutud nõudest, et tema avalduse peab kinnitama vanem või
eestkostja, küll aga säilib nõue, et vanem või eestkostja peab kinnitama piiratud teovõimega
isiku (sh alaealise) õppima asumise. Mitmekordne lapsevanema nõusoleku küsimine
vastuvõtuprotsessis ei ole otstarbekas ning suurendab kodanike halduskoormust.
Määrusesse on lisatud uus säte selle kohta, et välisriigis omandatud hariduse või läbitud
õpingute taseme hindamisel lähtub kool rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest ISCED,
mida viimati uuendati 2011. aastal, kui võeti kasutusele 9-astmeline haridustasemete liigitus.
Sarnaselt praeguse regulatsiooniga jääb ka edaspidi alles võimalus, et dokumendid saab koolile
esitada ka õpilaskandidaadi esindaja, kui isikul endal ei ole seda mingil põhjusel võimalik teha.
Sellisel juhul peab õpilaskandidaadi esindaja esitama lisaks eelpool nimetatud dokumentidele
ka enda isikut tõendava dokumendi ja vajadusel esindusõigust tõendava dokumendi (näiteks
õpilaskandidaadi volitus). Alaealist kandidaati saab esindada tema vanem või eestkostja. Kui
nõutud dokumendid esitab lapsevanem, siis ei pea ta koolile lapsevanemaks olemist eraldi
tõendama.
Kool koostab vastuvõtutingimuste alusel õpilaskandidaatide pingerea konkreetsel õppekaval
ning avalikustab selle isikuandmete kaitsmise eesmärgil kodeeritult elektroonilises
vastuvõtukeskkonnas (nt SAIS) või kooli kodulehel. Kehtivas määruses olnud kohustus
avalikustada nimekiri kooli infostendil ei ole enam asjakohane. Kandidaatide pingerea peab
kool koostama hiljemalt ühe kuu jooksul peale avalduste vastuvõtmise tähtaja möödumist.
Sama tähtaeg on ka kehtivas määruses.
Peale pingerea koostamist peab kool korraldama õpilaskandidaatide õppima asumise
kinnitamise. Õppima asumise kinnituse peab õpilaskandidaat esitama kooli määratud tähtajaks
elektroonses vastuvõtu infokeskkonnas või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Piiratud teovõimega kandidaadi puhul (sh alaealised) lisatakse kinnitusele vanema või
eestkostja nõusolek.
Kui vastuvõtu käigus ei õnnestunud kõiki planeeritud koolituskohti täita, võib kool vabadele
koolituskohtadele kuulutada välja täiendava vastuvõtu. Ka täiendava vastuvõtu puhul peab
õpilaskandidaat esitama koolile avalduse ja muud nõutud dokumendid ning kinnitama enda
õppima asumise. Täpsemad täiendava vastuvõtu tingimused saab kool sätestada kooli vastuvõtu
korras. Täiendava vastuvõtu tingimustes ei saa seada madalamaid haridusnõudeid kui on
sätestatud vastavas kooli õppekavas, küll aga võib lihtsustada täiendava vastuvõtu protsessi
võrreldes põhivastuvõtuga.
Eelnõu §-s 4 täpsustatakse õpilaskandidaadi kandmist kooli õpilaste nimekirja. Kool peab
kandma õpilased õpilaste nimekirja hiljemalt õppetöö alguseks ning registreerima õpilased
EHISes. Eraldi on täpsustatud õpilaskandidaadi õpilaste nimekirja kandmist ja EHISes
registreerimist ühisõppekavade puhul. Ühisõppekavale vastu võetud õpilased kannab õpilaste
nimekirja ja registreerib EHISes koostöölepingu raames kokku lepitud ühisõppekava hoidja.
Võrreldes kehtiva määrusega jäi samaks regulatsioon, mille kohaselt kahe nädala jooksul peale
õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese aasta õpilane kustutatakse
õpilaste nimekirjast ning vabanenud kohale võib asuda pingereas järgmine õpilaskandidaat.
5
Eelnõu §-s 5 reguleeritakse õpilaste vastuvõttu alanud õppetööga õppekavale. Ette nähakse
võimalus liituda õppetööga õppekaval, kus vastuvõtt on juba toimunud ja õppetöö alanud.
Alanud õppetööga õpilase vastuvõtu tingimused ja korra saab kool reguleerida kooli vastuvõtu
korras.
Võrreldes kehtiva õigusaktiga ei reguleerita eelnõuga edaspidi õpilaskandidaatide õpilaste
nimekirja kandmise otsuse vaidlustamise võimalusi. Tegemist on deklaratiivse sättega, mis
viitab haldusmenetluse seadusele ning halduskohtumenetluse seadustikule. Vastavalt nendele
õigusaktidele on õpilaskandidaadil ka edaspidi õigus kooli otsus vaidlustada.
Samuti on jäetud välja säte, mis puudutas määruse rakendamist rakenduskõrgkoolis.
Rakenduskõrgkooli seaduse § 151 lg 3 kohaselt laienevad kutseõppe rakendamisele
rakenduskõrgkoolis kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid,
finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja selle pikendamist reguleerivad
sätted. Selle kaudu kohalduvad rakenduskõrgkoolile ka kõik kutseõppe õpilaste vastuvõtmist
puudutavad sätted.
Eelnõu §-s 6 tunnistatakse kehtetuks Haridus- ja teadusministri 28.08 2013 määrus nr 25
„Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“, kuna kehtestatakse uus terviktekst.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse määruse jõustumise tähtajaks 1. september 2018. a seoses õppeaasta
algusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendumisel viiakse vastuvõtu korralduse õiguslik regulatsioon vastavusse muutunud
kutseõppe ja asjaajamise korraldusega, mis vähendab õppeasutuste halduskoormust. Edaspidi
pole koolil vaja iga-aastaselt moodustada eraldi vastuvõtukomisjoni, vaid kool saab ise
otsustada, kuidas vastuvõttu korraldada ja kuidas jagada sellega seotud tööülesanded. Kuna
õpilaskandidaadilt nõutakse määruse jõustumisel senisest vähem kohustuslikke dokumente,
väheneb ka dokumentide vastuvõtmise, kontrollimise ja säilitamisega seotud halduskoormus.
Seoses tervishoiuteenust osutava isiku poolt alaealise õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta
väljastatud tõendi või selle koopia nõudest loobumisega väheneb tõendi väljastamisega seotud
halduskoormus.
Õpilaskandidaadi jaoks lihtsustub asjaajamine, kuna vastuvõtuprotsessis on vaja esitada vähem
dokumente (tervisetõend, fotod, välismaalase puhul Eestis seaduslikku viibimist tõendavad
dokumendid).
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ei riigieelarvele ega koolidele.
6
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembrist 2018. a. Määruse vastuvõtmisel on vaja jätta koolidele mõistlik
aeg, et nad jõuaksid viia kooli vastuvõtu korrad uue määrusega vastavusse. Samuti ei ole
põhjendatud rakendada uut vastuvõtu korda õppeaasta kestel.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Hariduse
Infotehnoloogia Sihtasutusele, Sihtasutusele Innove, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule.
Helen Põllo
kutsehariduse osakonna juhataja
7
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0228 - Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d5b4d74-e48d-4fe3-90a3-8c8a52bacc24
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d5b4d74-e48d-4fe3-90a3-8c8a52bacc24?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main