dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine

Kultuuriministeerium · 7. märts 2018
Viit
46
Registreeritud
7. märts 2018
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Liina Jänes

Failid

  • 📎46 07.03.2018 Ministri põhitegevus.bdoc672 KB

Sisu (failidest)

Lisa. Kalmistu nr 30949 ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil. 1. Mälestise koordinaadid Nr X Y 1 6421212,03 650404,42 2 6421209,35 650402,99 3 6421214,08 650382,19 4 6421219,16 650370,34 5 6421224,24 650366,53 6 6421243,71 650355,94 7 6421259,59 650353,19 8 6421274,61 650354,67 9 6421287,31 650361,02 10 6421296,97 650365,47 11 6421308,19 650368,85 12 6421320,04 650367,80 13 6421332,53 650364,83 14 6421349,67 650361,66 15 6421356,45 650362,50 16 6421367,45 650368,22 17 6421374,44 650384,52 18 6421374,01 650399,97 19 6421368,51 650414,36 20 6421358,56 650424,73 21 6421343,11 650432,35 22 6421268,21 650461,68 23 6421223,41 650414,16 2. Kaitsevööndi koordinaadid Nr X Y 1 6421199,29 650396,85 2 6421205,60 650374,51 3 6421215,87 650355,68 4 6421231,09 650342,54 5 6421246,88 650335,79 6 6421270,57 650333,83 7 6421403,48 650325,42 8 6421419,36 650425,04 9 6421386,81 650451,63 10 6421311,80 650467,50 11 6421286,92 650481,63 12 6421212,03 650404,42 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 07.03.2018 nr 46 Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017. a ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kalmistu (asukoht Võru maakond Antsla vald Kirikuküla küla Kirikumõisa, KÜ 84301:002:1152). 2. Kehtestan mälestise piiri ja selle kaitsevööndi asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas1. Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kalmistu avastas 15.07.2017. a Muinsuskaitseameti otsinguluba omav hobiotsija, kes leidis Kirikumõisa kinnistult hilisrauaaegsed (11.–13. saj) käevõrud ning teavitas sellest Muinsuskaitseametit. Esmase arheoloogilise ülevaatuse leiukohal tegid Muinsuskaitseameti arheoloogid, kaasates Tallinna Ülikooli arheoloogi Mauri Kiudsoo. 17.–20. juulil 2017. a toimunud välitööde käigus 1 Mälestise piir ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). avastati rohkelt 5.–13. sajandi ehteid ja nende katkeid ning tuvastati, et leiud pärinevad samal kohal asuvast kalmistust. Päästekaevamiste käigus puhastati tervikuna välja kaks rikkalike hauapanustega luustikku. Uuringud näitasid, et maaharimisest lõhkumata luustikud paiknevad vaid 30–50 cm sügavusel praegusest maapinnast. Künnikihis olevate leidude avastamiseks viidi juulis ja septembris lisaks läbi detektoriuuringud. Kuna kalmistut ohustas otseselt detektorirüüste, võeti muistis Muinsuskaitseameti 28.08.2017. a peadirektori käskkirjaga nr 1.1-5/32-A ajutise kaitse alla. Uuringutel saadud andmete põhjal algatas Muinsuskaitseamet Kirikumõisa kinnistul paikneva kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. 30.11.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kalmistu kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Kalmistu vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: kalmistu tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti muinas- ja keskajast ning on oma olemuselt ainulaadne. Kalmistu vastab arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Kalmistu alal säilinud matused ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikas muinas- ja kesk- aja ühiskonna, majanduse, religiooni ning elu- ja loodusolude uurimisel. Lisaks teaduslikule potentsiaalile väärib arheoloogiline matusepaik säilitamist kollektiivset mälu ja kultuuritraditsioone kandva maastikuobjektina. Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine Kalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad veel arheoloogiliselt läbikaevamata matustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Arheoloogiliste päästekaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa kalmistust, suurem osa muistisest on veel teaduslikult läbi uurimata. Arvestades asjaolu, et muistis sisaldab peamiselt metallist esemeid (ehted, tööriistad, mündid), on objekt ohustatud salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste tõttu. Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, sh võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimine kalmistu lähiümbruses. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevalt mälestise alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Menetlusosaliste seisukohad Kalmistu ja selle kaitsevöönd paiknevad tervenisti EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudusele kuuluval Kirikumõisa kinnistul, mis on kasutuses rohumaana. Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikku ja kohalikku omavalitsuse üksust kalmistu mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. Maaomaniku kirjalik tagasiside kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise osas oli toetav. II KAITSE ALLA VÕTMINE Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse kalmistu säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina. Riikliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine. Mälestiseks tunnistamine ei piira kinnismälestisel ega selle kaitsevööndis senist maakasutust. Seda võib jätkata samas mahus. Kuna kalmistu matusekiht paikneb erosiooni tõttu maapinnale väga lähedal, ei ole mälestise alal lubatud maaharimisega seotud mullatööd, mille sügavus ületab 10 cm. Sügavam maaharimine võib seni terviklikult säilinud luustikke lõhkuda. Soovitatav on jätkata kalmistu ala kasutamist praeguses funktsioonis ehk rohumaana (heina- ja karjamaa). Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 ning kaitsevööndis kehtivad kitsendused § 25 lõikes 7. Kultuurimälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikule muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Muinsuskaitseameti luba ei ole vaja kaitsevööndis ehitus-, mulla ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel