dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. märts 2018
Viit
1-12/581-1
Registreeritud
6. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2018

Failid

  • 📎Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muu.bdoc2121 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0216 - Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e18d9ac-ffe5-467b-907e-580059b80c6f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e18d9ac-ffe5-467b-907e-580059b80c6f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 05.03.2018 nr 1-4/18/1537 Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1) ratifitseerimise seaduse eelnõu 2) ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 3) protokolli 2009. a muudatus inglise keeles 4) protokolli 2009. a muudatus 5) protokolli 2013. a muudatus inglise keeles 6) protokolli 2013. a muudatus Kaspar Anderson 626 2990, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 6.02.2018 Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatused. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn,……………….2018. a Algatab Vabariigi Valitsus................2018. a nr………… (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 13. novembril 1972. a võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon (edaspidi Londoni konventsioon)1. Tegemist on kaadamist reguleeriva ülemaailmse konventsiooniga, mida muudeti 7. novembril 1996. a vastu võetud protokolliga. Protokoll jõustus 24. märtsil 2006. a ning see reguleerib valdkonda ajakohasemalt ja kõikehõlmavamalt, kui Londoni konventsioon seda esialgu tegi. Protokolli artikli 23 kohaselt on protokoll ülimuslik Londoni konventsiooni suhtes. Protokolli osalisriike on 50, Londoni konventsiooni osalisriike on 872. Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa. Protokolliosalised on Rootsi, Taani, Saksamaa, Soome ja Eesti. Läti ja Leedu valmistavad protokolliga ühinemist ette. Eesti on Londoni protokolliga ühinenud 2013. aastal. Eelnõukohase seadusega ratifitseerib Eesti Vabariik jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta (edaspidi protokoll) muudatused, millega lisatakse protokolli reguleerimisalasse nõuded kaadamise eesmärgil süsinikdioksiidi eksportimise kohta ning kaadamise kohta ookeani väetamise ja geotehnilise tööde tegemise korral. Kokkulepped muudatuste kohta tehti Londoni protokolli osaliste 4. kohtumisel 30. oktoobril 2009. a ja 8. kohtumisel 18. oktoobril 2013. a. Protokolli muudatused jõustuvad osalisriikidele kuuekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku osalisriikidest on Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (edaspidi IMO) andnud hoiule oma dokumendid nimetatud muudatuste vastuvõtmise kohta. 2017. aasta 11. oktoobri seisuga on 2009. aasta muudatusega ühinenud viis riiki ning 2013. aasta muudatusega ühinenud kaks riiki. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Kaspar Anderson (626 2900), [email protected]), õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Marko Lelov (626 2918, [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Muudatused on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Helen Pruul (5552 7313, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Convention on the Prevention of Marine Pollution by Dumping of Wastes and Other Matter, 1972 and of the 1996 Protocol thereto: LC.2/Circ.380, 30 August 1975. 2 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) veebileht www.imo.org Conventions. Status of Conventions – Summary. (11.10.2017). Riigikogu peab protokolli muudatused ratifitseerima. Välislepingu muutmist reguleerib välissuhtlemisseaduse § 25 lõige 1, mille kohaselt välislepingut muudetakse välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Londoni konventsioon ja protokoll ratifitseeriti 2013. aastal vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 121, mis näeb ette välislepingu ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui selle rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist ning millega kaasnevad rahalised kohustused. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Euroopas reguleerib jäätmete eksporti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1–36) ning Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1–28). 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on protokolli muudatusete ratifitseerimine. Londoni protokolli täiendamine, lisades protokolli reguleerimisalasse ka süsinikdioksiidi ekspordi ning ookeanide väetamise ja muude geotehniliste tööde tegemise, on globaalne verstapost ülemaailmses ühistegevuses, et vähendada ookeanide kasutamisest tulenevaid inimtegevuse survetegureid. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei ole koostatud, sest tegemist on välislepingu ratifitseerimisega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole välislepingu sõlmimise korral seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2009. a muudatusega lisatakse protokolli reguleerimisalasse süsinikdioksiidi eksportimine. Allpool kirjeldatakse ainult protokollis muudetud artiklit. Protokolli artiklit 6 täiendatakse lõikega 2, millega sätestatakse, et süsinikdioksiidi voogude eksport on lubatud kaadamise eesmärgil 1. lisa kohaselt, eeldusel, et asjaomaste riikide vahel on sõlmitud asjakohane leping või kokkulepe. 2013. a muudatustega lisatakse protokolli reguleerimisalasse ookeanide väetamine ja muude geotehniliste tööde tegemine. Allpool kirjeldatakse ainult protokollis muudetavaid artikleid. Protokolli artiklisse 1 lisatakse uus lõik 5a, milles määratletakse uus mõiste „merendusalane geotehniline tegevus“. Selliseks tegevuseks loetakse inimese tahtlik sekkumine merekeskkonda looduslike protsesside mõjutamiseks, sealhulgas inimtekkeliste kliimamuutuste ja/või nende mõjuga võitlemiseks, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed, eriti juhul, kui need tagajärjed võivad osutuda ulatuslikuks, kauakestvaks või rängaks. Lisatakse uus artikkel 6a, millega sätestatakse, et merendusalaseid geotehnilisi töid tohib teha üksnes loa alusel. Lisatakse uus lisa 4, milles loetletakse merendusalaseks geotehniliseks tegevuseks ookeani väetamine. Lisatakse uus lisa 5, milles määratletakse hindamisraamistik ainete kohta, mida võidakse 4. lisa alusel merre kaadata. Täiendavalt muudetakse protokolli sätteid 1.9, 3.1, 9.1.2, 9.2, 9.3, 10.1.2, 10.1.3, 13.1, 18.1. Protokolli sätete muudatused on tingitud merendusalase geotehnilise tegevuse lisandumisega protokolli reguleerimisalasse. Eestis reguleerib protkolli muudatuste kohaseid tegevusi veeseaduse § 8 lõike 2 punkt 9, mille kohaselt toimub vee erikasutus, kui vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Lisaks peab vee erikasutajal olema veekogu omaniku nõusolek. Täiendavalt reguleerib protokollikohaseid tegevusi veeseaduse § 344, mis sätestab üldised nõuded jäätmete või muude ainete või asjade kaadamiseks. Eelnõukohane seadus koosneb ühest paragrahvist, millega sätestatakse ühinemine jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatustega. 4. Eelnõu terminoloogia Protokolli muudatustega ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusaktidele, mis käsitlevad protokolli artikli 6 rakendamist jäätmete ja muude ainete ekspordi korral. Need on: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1–36); 3) Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1–28). Seaduse eelnõu koostamisel on arvesse võetud ka järgmisi asjassepuutuvaid direktiive: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (1); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/123/EÜ, 21. oktoober 2009, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. 6. Seaduse mõju Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule, majandusele, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Mõju valdkond nr 1: mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju sihtrühm: merekeskkond. Mõju kirjeldus: geotehniliste tööde tegemine tähendab selliseid tehnilisi töid või tegevusi meres, millega võib kaasneda nii merevee kui ka merepõhja füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste võimalik muutmine. Mõju tagajärjel võib seega muutuda mere looduslik seisund, see võib kaasa tuua muutusi vee kvaliteedis, liikide ja elupaikade kadu ning muutusi ökosüsteemi üldises toimimises. Järeldus mõju olulisuse kohta:  Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Teadaolevate andmete kohaselt ei ole põhjust arvata, et vajadus geotehnilisteks töödeks lähiajal peaks oluliselt suurenema ja seda nii Eesti merealas kui ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni oleval merealal.  Mõju avaldub harva, kuna sihtrühma kokkupuude on ebaregulaarne ja juhuslik. Eelduslikult tehakse selliseid töid Eesti merealas üks kord viie aasta jooksul ning väljaspool Eesti jurisdiktsiooni oleval merealal kord kümne aasta jooksul.  Sihtrühm on väike, kuna eeldatavalt on tegemist lokaalsete tegevustega väikesel merealal. Eeldatakse, et võimalikke geotehnilisi töid soovitakse teha eeskätt Eesti merealal. Eesti ametiasutuste poolt loa andmine geotehniliste tööde tegemiseks väljaspool riikide jurisdiktsiooni oleval merealal on vähetõenäoline.  Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna sihtrühmale kaasnevad pigem positiivsed mõjud seoses kohaliku ökosüsteemi säilimisega. Ebasoodne mõju võib avalduda lühiajaliselt, näiteks tööde käigus tekkivate keskkonnahäiringud (hõljumi, sh settest eralduvate raskmetallide levik merevees tegevuspiirkonna läheduses). Ebasoovitavad mõjufaktorid kirjeldatakse, piiritletakse keskkonnamõjude hinnangus ning nende ohjeldamiseks määratakse loa andmisel asjakohased leevendusmeetmed. Mõju merekeskkonnale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond nr 2: mõju riigi välissuhetele. Mõju sihtrühm: merekeskkonnakaitsega seotud ametiasutused (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon) ning ettevõtjad (isikud, kes vee erikasutusloa alusel plaanivad teha geotehnilisi töid). Mõju kirjeldus: positiivse kuvandi loomine Eesti usaldusväärsusest rahvusvaheliselt, näidates meid kui keskkonnast hoolivat riiki, kes on valmis võtma vastutuse mere kui ühtse ökosüsteemi toimimise parandamise eest. Samuti avaldub mõju, kui Eestis või Eesti ametiasutuste kaudu menetletakse lube geotehniliste tööde tegemiseks kas Eesti merealas või väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävatel merealadel. Järeldus mõju olulisuse kohta:  Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma senises käitumises erilisi muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.  Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude valdkonnaga on ebaregulaarne ja harv. On tõenäoline, et kõnealuseid geotehnilisi töid soovitakse Eesti merealas teha kord viie aasta jooksul. Tõenäosus, et luba taotletakse geotehnilisteks tegevustes väljaspool riikide jurisdiktsiooni kuuluval merealal, on kord kümne aasta jooksul.  Sihtrühm on väike, kuna ettevõtete ning ametiasutuste hulk, kes toimetab rahvusvahelises merekeskkonnaga seotud valdkonnas, on väike võrreldes kogu Eesti ettevõtete ja ametiasutuste arvuga. Eestis on selle valdkonnaga enim seotud Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, kes väljastavad vee-erikasutuslube tegevusteks merel. Keskkonnalubadega seotud järelevalvet teeb Keskkonnainspektsioon.  Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning mõju on pigem positiivne, kuna näitab Eestit merekeskkonnast hooliva riigina. Ebasoovitavaks mõjuks võib olla see, kui Eesti ametiasutused ei suuda konventsiooni/protokolli nõudeid täita – anda välja lube geotehnilisteks töödeks ning tagada kohast järelevalvet tööde tegemise üle. Mõju riigi välissuhetele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond nr 3: mõju riigiasutustele. Mõju sihtrühm: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Mõju kirjeldus: taotluste laekumise põhjal tuleb hakata menetlema veelube geotehniliste tööde tegemiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta:  Mõju ulatus on väike, kuna eeldatav taotluste maht on tõenäoliselt üks kord viie aasta jooksul.  Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude on ebaregulaarne ja harv.  Sihtrühm on väike, üks-kaks ametnikku Keskkonnaametis, kuni üks ametnik Keskkonnaministeeriumis ning kuni üks ametnik Keskkonnainspektsioonis.  Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna menetlustoimingute tegemine ei too Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnainspektsioonile kaasa ei suurt töökoormuse kasvu, kulude kasvu ega mainega seotud riske. Mõju riigiasutustele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Ratifitseerimisseaduse rakendamisega ei kaasne uusi tegevusi ega nendega seotud kulusid või tulusid. Kohustused täidetakse olemasolevate ülesannete käigus ning täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne. 8. Rakendusaktid Protokolli muudatuste ratifitseerimiseks ei ole tarvis kehtestada ega muuta riigisiseseid õigusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus………………………………2018. a nr….. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister RESOLUTSIOON LP.3(4) LONDONI PROTOKOLLI ARTIKLI 6 MUUDATUSE KOHTA (Vastu võetud 30. oktoobril 2009) JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMISEST PÕHJUSTATUD MEREREOSTUSE VÄLTIMISE 1972. AASTA KONVENTSIOONI 1996. AASTA PROTOKOLLI OSALISRIIKIDE NELJAS KOHTUMINE, MEENUTADES Londoni konventsiooni 1996. aasta protokolli (edaspidi Londoni protokoll) eesmärke, mis hõlmavad merekeskkonna säilitamist ja kaitsmist kõikide saasteallikate eest; VÄLJENDADES VEEL KORD tõsist muret mõju üle, mida avaldavad merekeskkonnale kliimamuutused ja ookeanide hapestumine, mis on tingitud suurenenud süsinikdioksiidikogustest atmosfääris; TERVITADES muudatuse vastuvõtmist ja jõustamist, millega lisatakse Londoni protokolli 1. lisasse veeldatud süsinikdioksiidi eraldamine merepõhja geoloogilistesse moodustistesse, nagu on sätestatud resolutsioonis LP.1(1); MEENUTADES, et resolutsiooniga LP.1(1) tunnistati, et süsinikdioksiidi sidumist ja eraldamist ei tohi pidada meetmeks, mis asendaks muid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise meetmeid; sellist eraldamist tuleb vaadelda ühena mitmest võimalusest atmosfääri süsinikdioksiidi taseme vähendamiseks ja olulise ajutise lahendusena; NENTIDES, et mõnes riigis puuduvad veeldatud süsinikdioksiidi eraldamiseks sobivad merepõhja geoloogilised moodustised; TERVITADES piiriülese süsinikdioksiidi eraldamise küsimustega tegeleva õigusalase ja tehnilise töörühma tööd ning järeldusi, mis on esitatud selle aruandes LP/CO2 1/8; SAMUTI TERVITADES piiriülese süsinikdioksiidi eraldamise küsimustega tegeleva istungitevahelise korrespondentrühma tööd ja järeldusi, mis on esitatud selle aruandes LC 31/5; MEENUTADES osalisriikide 2008. aasta kokkulepet, et Londoni protokoll ei tohi seada takistusi veeldatud süsinikdioksiidi piiriülesele transportimisele teistesse riikidesse kõrvaldamise eesmärgil, et leevendada kliimamuutusi ja ookeanide hapestumist; RÕHUTADES, et käesolevat resolutsiooni ei tohi tõlgendada viisil, mis õigustaks muude jäätmete või ainete eksporti nende kõrvaldamise eesmärgil teistesse riikidesse; RÕHUTADES SAMUTI, et osalisriigid peavad tagama, et veeldatud süsinikdioksiidi pikamaavedu ÜRO regioonide vahel oleks vähendatud miinimumini kooskõlas merekeskkonna säilitamisega ja kaitsmisega kõikide saasteallikate eest, võttes arvesse arengumaade eriolukorda; TOONITADES, et protokolli sätete täitmise eest mitteosalisriiki eksportimisel vastutab osalisriik; 2 ARVESTADES, et süsinikdioksiidi piiriülest transporti pärast injektsiooni (migratsiooni) ei käsitata ekspordina kaadamise eesmärgil, mistõttu ei ole see ka artikli 6 kohaselt keelatud; TOONITADES, et jagatud formatsioonide haldamine on oluline küsimus, millega tuleb nõuetekohase keskkonnakaitse tagamiseks tegeleda, 1. VÕTAB VASTU Londoni protokolli artikli 6 järgmise muudatuse vastavalt protokolli artiklile 21, nagu on kindlaks määratud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. KUTSUB ÜLES Londoni protokolli teadusrühma koostöös Londoni konventsiooni teadusrühmaga kaaluma vajadust muuta erijuhendit veeldatud süsinikdioksiidi merepõhja geoloogilistesse moodustistesse kõrvaldamise hindamise kohta (Specific Guidelines for Assessment of Carbon Dioxide Streams for Disposal into Sub-seabed Geological Formations), et anda täiendavaid erijuhised olukordadeks, kus veeldatud süsinikdioksiidi veetakse kõrvaldamise eesmärgil teistesse riikidesse, ja seoses küsimustega, mis puudutavad süsinikdioksiidi piiriülest transporti pärast selle injektsiooni. 3 LISA LONDONI PROTOKOLLI ARTIKLI 6 MUUDATUS Lisatakse „1” enne järgmist. Osalisriigid ei luba jäätmete või muude ainete eksporti teistesse riikidesse nende kaadamise või merel tuhastamise eesmärgil. Lisatakse uus lõige 2. „2 Olenemata lõikest 1 võib veeldatud süsinikdioksiidi selle kõrvaldamise eesmärgil eksportida 1. lisa kohaselt, eeldusel, et asjaomaste riikide vahel on sõlmitud asjakohane leping või kokkulepe. Kõnealune leping või kokkulepe hõlmab järgmist: 2.1. lubade väljastamisega seotud ülesannete kinnitamine ja jagamine eksportivate ja vastuvõtvate riikide vahel, mis on kooskõlas käesoleva protokolli sätetega ja muude kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega; 2.2. osalisriikide hulka mittekuuluvatesse riikidesse eksportimisel sätted, mis on vähemalt samaväärsed käesoleva protokolli sätetega, sealhulgas nendega, mis puudutavad lubade väljastamist ja loatingimusi 2. lisa sätete kohaselt, eesmärgiga tagada, et lepingu ega kokkuleppega ei loodaks erandeid osalisriikide protokollijärgsetele kohustustele kaitsta ja säilitada merekeskkonda. Juhul kui osalisriik sellise lepingu või kokkuleppe sõlmib, teavitab ta sellest organisatsiooni.” ____________________ LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 1. lehekülg E 4 ALBERT EMBANKMENT LONDON SE1 7SR Telefon: +44 (0)20 7735 7611 Faks: +44 (0)20 7587 3210 LC-LP.1/Circ.61 25. november 2013 JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMISEST PÕHJUSTATUD MEREREOSTUSE VÄLTIMISE KONVENTSIOONI 1996. AASTA PROTOKOLL (1996. AASTA LONDONI PROTOKOLL) 1996. aasta Londoni protokolli muudatustest teatamine 1 Käesolevaga teavitatakse 1996. aasta Londoni protokolli artikli 21 lõike 4 kohaselt kõiki riiklikke teabekeskusi talitustes, kes vastutavad Londoni konventsiooni ja protokolli alusel jäätmete merre heitmise eest, et protokolli osalisriikide kaheksandal kohtumisel, mis leidis aset 14.–18. oktoobril 2013. aastal, otsustati protokolli muuta, võttes vastu resolutsiooni LP.4(8), et reguleerida ainete merre heitmist ookeani väetamise ja muu geotehnilise tegevuse eesmärgil. Resolutsiooni LP.4(8) tekst asub käesoleva otsuse lisas. 2 Protokolli artikli 21 lõike 3 kohaselt jõustuvad asjaomased muudatused, mis võeti vastu reedel, 18. oktoobril 2013, need heaks kiitnud osalisriikide suhtes kuuekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku osalisriikidest on esitanud organisatsioonile muudatuse heakskiitmiskirja. Ülejäänud osalisriikide suhtes jõustub muudatus kuuekümnendal päeval arvates päevast, mil vastav osalisriik esitas muudatuse heakskiitmiskirja. 3 Muudatusi ja nende vastuvõtmist käsitlenud arutelu täielik protokoll on leitav osalisriikide 35. konsultatiivkohtumise / 8. kohtumise aruandes, mida jagatakse viivitamatult tavapäraste kanalite kaudu ja kõigis kuues ÜRO keeles sümboliga LC 35/15. *** LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 1. lehekülg LISA RESOLUTSIOON LP.4(8) LONDONI PROTOKOLLI MUUDATUSE KOHTA, MILLEGA REGULEERITAKSE AINETE MERRE HEITMIST OOKEANI VÄETAMISE JA MUU MERENDUSALASE GEOTEHNILISE TEGEVUSE EESMÄRGIL (Vastu võetud 18. oktoobril 2013) JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMISEST PÕHJUSTATUD MEREREOSTUSE VÄLTIMISE 1972. AASTA KONVENTSIOONI 1996. AASTA PROTOKOLLI OSALISRIIKIDE KAHEKSAS KOHTUMINE, MEENUTADES Londoni konventsiooni 1996. aasta protokolli (edaspidi Londoni protokoll) eesmärke, mis hõlmavad merekeskkonna säilitamist ja kaitsmist kõikide saasteallikate eest, MEENUTADES, et Londoni protokolli rakendades on osalisriigid kohustatud kohaldama keskkonnakaitse suhtes ettevaatusprintsiipi, TUNNISTADES ookeanide ja merede kaitsmise ja säästva kasutamise ning nende ressursside olulisust säästva arengu seisukohast ning asjaolu, et ookeanid, mered ja rannikualad on Maa ökosüsteemi lahutamatud ja olulised osad ning selle alalhoidmise suhtes otsustava tähtsusega, ARVESTADES jätkuvat tööd geotehnilise tegevuse vallas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) ja IPCC viienda hindamisaruande asjakohaste osade ning IPCC eksperdirühma geotehnilisele tegevusele pühendatud kohtumise (Lima, Peruu, 2011) tulemuste kontekstis, ARVESTADES ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/67/78 ookeanide ja mereõiguse kohta, millega tuletati meelde teaduslike mereuuringute olulisust, et mõista ja kaitsta maailma merekeskkonda ja -ressursse, ning ÜRO Peaassamblee ookeanide ja mereõigusega seotud resolutsiooni 62/215, mis võeti vastu 22. detsembril 2007. aastal ning mis punktis 98 „julgustab osalisriike toetama edasisi uuringuid ja suurendama teadmisi ookeani rauaga väetamise kohta”, MEENUTADES resolutsiooni LC-LP.1(2008), millega lepiti kokku, et Londoni konventsiooni ja Londoni protokolli reguleerimisala hõlmab ookeani väetamisega seotud tegevust, VÄLJENDADES VEEL KORD muret seoses ookeani väetamisest tuleneva võimaliku keskkonnamõjuga ja nentides, et ookeani väetamise suhtes on muret väljendanud muu hulgas ÜRO Peaassamblee, ÜRO säästva arengu komisjon, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents ja UNESCO valitsustevaheline okeanograafiakomisjon, MEENUTADES resolutsiooni LC-LP.2(2010), millega kinnitati, et Londoni konventsiooni ja Londoni protokolliga tuleb jätkata tööd selle nimel, et luua ülemaailmne läbipaistev ja tõhus mehhanism, millega saaks kontrollida ja reguleerida ookeani väetamist ning muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse Londoni konventsiooni ja Londoni protokolli ning mis on merekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikud, LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 2. lehekülg TUNDES MURET võimaliku ulatusliku, kauakestva või ränga kahju üle merekeskkonnale, mida põhjustab ookeani väetamisest ja muust kavandatud merendusalasest geotehnilisest tegevusest tulenev ainete reguleerimata merreheitmine, ning olles otsustanud kehtestada sellise tegevuse üle teaduspõhise, globaalse, läbipaistva ja tõhusa kontrolli- ja regulatsioonimehhanismi, ARVESTADES bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi otsuseid X/33 ja XI/20, millega kutsuti osalisi üles ettevaatusprintsiibile tuginedes tagama, et kliimaga seotud geotehnilist tegevust ei rakendataks ilma teaduspõhiste, globaalsete, läbipaistvate ja tõhusate kontrolli- ja regulatsioonimehhanismideta, ning et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste üheteistkümnendal konverentsil järeldati, et „hetkel puudub ühtne geotehniline lähenemisviis, mis vastaks tõhususe, turvalisuse ja taskukohasuse põhikriteeriumidele, ning lähenemisviise võib olla keeruline rakendada või hallata”, RÕHUTADES, et ookeani väetamist ja muid merendusalaseid geotehnilisi meetodeid ei tohi pidada meetmeks, mis suudaks asendada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele suunatud meetmeid, 1. VÕTAB VASTU järgmised Londoni protokolli muudatused vastavalt protokolli artiklile 21, nagu on sätestatud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. VEEL KORD KINNITAB, et resolutsioone LC-LP.1(2008) ja LC-LP.2(2010) kohaldatakse jätkuvalt kõikide osalisriikide suhtes seni, kuni Londoni protokolli muudatused, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas, jõustuvad nende osalisriikide suhtes, kes need heaks kiidavad; 3. KINNITAB, et Londoni konventsiooni ja Londoni protokolli osalisriikide 2010. aastal vastu võetud ookeani väetamise alaste teaduslike uuringute hindamisraamistik on asjakohane konkreetne hindamisraamistik, millele on ookeani väetamisega seoses osutatud 4. lisas ja mida tuleb jätkuvalt kasutada, et määrata äärmiselt hoolikalt kindlaks, kas kavandatav ookeani väetamise tegevus kujutab endast põhjendatud teadusuuringut, mis ei lähe vastuollu Londoni protokolli eesmärkidega; 4. VEEL KORD KINNITAB, et Londoni protokolli osalisriigid peavad muudatuste kontekstis pidevalt hindama uusi asjakohaseid teaduslikke andmeid ja teadmisi ookeani väetamise ning muu merendusalase geotehnilise tegevuse kohta; 5. OTSUSTAB, et Londoni protokolli osalisriigid peavad jätkama juhiste väljatöötamist täiendavate merendusalaste geotehniliste1 tegevuste loetlemiseks 4. lisas, mis hõlmaks ühtlasi artikliga 21 kooskõlas olevat mitmeid sidusrühmi kaasavat lähenemisviisi; 6. OTSUSTAB ÜHTLASI, et Londoni protokolli osalisriikidel tuleb lisaks sellele välja töötada ka 5. lisa lõikes 12 osutatud sõltumatu eksperdi kaasamise kord. 1 Vt ka osalisriikide kohtumise aruande selgitav tekst, punkt 4.12. LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 3. lehekülg LISA ARTIKLI 1 MUUDATUSED JA UUS ARTIKKEL 6a NING UUED 4. JA 5. LISA Artikkel 1 MÕISTED Lisatakse uus lõik: „5a „Merendusalane geotehniline tegevus” – tahtlik sekkumine merekeskkonda looduslike protsesside mõjutamiseks, sealhulgas inimtekkeliste kliimamuutuste ja/või nende mõjuga võitlemiseks, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed, eriti juhul, kui need tagajärjed võivad osutuda ulatuslikuks, kauakestvaks või rängaks.” Lisatakse uus artikkel: „Artikkel 6a MERENDUSALANE GEOTEHNILINE TEGEVUS 1 Osalisriigid keelavad 4. lisas loetletud merendusalase geotehnilise tegevuse alusel teostatava ainete merreheitmise laevadelt, õhusõidukitelt, platvormidelt või muudelt mererajatistelt, välja arvatud juhul, kui vastavas punktis on sätestatud, et tegevus või tegevuse alamkategooria on loa alusel lubatav. 2 Osalisriigid võtavad vastu haldus- või seadusandlikud meetmed, et tagada lubade väljastamise ja loatingimuste vastavus 5. lisas esitatud sätetele ning tegevuse jaoks ette nähtud ja osalisriikide kohtumisel vastu võetud konkreetsetele hindamisraamistikele. Luba väljastatakse üksnes juhul, kui tegevust on hinnatud ja hindamise käigus on välja selgitatud, et kavandatavast tegevusest tulenevat merekeskkonna reostust saab võimaluste piires ennetada või miinimumini vähendada. Luba väljastatakse üksnes juhul, kui hindamise teel jõutakse järeldusele, et tegevus ei ole vastuolus protokolli eesmärkidega. 3 Artiklit 4 ei kohaldata 4. lisas loetletud tegevusele.” Lisatakse uus lisa: „4. lisa MERENDUSALANE GEOTEHNILINE TEGEVUS 1 OOKEANI VÄETAMINE 1.1 Ookeani väetamine kujutab endast inimtegevust, mille peamine eesmärk on stimuleerida ookeanide esmast tootlikkust. Ookeani väetamine ei hõlma tavapärast vesiviljelust, marikultuuri ega tehisriffide loomist. 1.2 Kogu ookeani väetamisega seotud tegevus, v.a käesoleva lõike punktis 3 osutatud tegevus, on keelatud. LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 4. lehekülg 1.3 Ookeani väetamisega seotud tegevus on lubatud üksnes tingimusel, et see loetakse põhjendatud teadusuuringuks, arvestades sealjuures kõiki konkreetseid merreheitmise hindamise raamistikke.” Lisatakse uus lisa: „5. lisa HINDAMISRAAMISTIK AINETE KOHTA, MILLE MERRE HEITMIST VÕIB 4. LISA ALUSEL KAALUDA ÜLDNÕUDED 1 Raamistiku eesmärk on: 1.1 hinnata 4. lisas loetletud merreheitmistegevusi; 1.2 pakkuda alust 4. lisas loetletud merreheitmistegevuste jaoks ette nähtud konkreetsete hindamisraamistike väljatöötamiseks. 2 Konkreetsed hindamisraamistikud, mis on ette nähtud 4. lisas loetletud merreheitmistegevuste jaoks, peavad olema kooskõlas selles lisas esitatud nõuetega ning nendes võidakse anda lisajuhiseid hindamiseks ja lubade väljastamiseks. 3 Protokolliosalised, kes täidavad osaliste vastu võetud konkreetse hindamisraamistiku nõudeid, vastavad ka selle lisa nõuetele. TEGEVUSE KIRJELDUS 4 Esmalt tuleb teha kindlaks, kas kavandatav tegevus on 4. lisas esitatud loetelus ja kõnealuse lisa alusel lubatav. Selle kindlakstegemine nõuab kavandatava merreheitmise tegevuse, sealhulgas selle eesmärgi ja kõikide etappide täielikku kirjeldust. Samuti tuleb esitada eri etappide jooksul kasutatavate töömeetodite ja ka vastavas etapis tekkida võivate jäätmete kirjeldus. 5 Taotlus peab näitama järgmist:  kavandatava tegevuse eesmärk ei seisne pelgalt kõrvaldamises;  see on ette nähtud eesmärgi täitmiseks;  aluspõhimõte, eesmärgid, meetodid, mastaap, ajastus ja asukohad, samuti prognoositav kasu ja riskid on taotluses selgelt välja toodud;  tööprogrammi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatava tegevuse sooritamiseks olemas enne töö algust. 6 Merreheitmise ja selle kõikide osade üksikasjalik kirjeldus ja iseloomustus on kavandatava tegevuse hindamise oluline eeltingimus ning loa väljastamisotsuse alus. Kui kavandatavat tegevust ei ole kirjeldatud nii, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata, siis luba ei väljastata. LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 5. lehekülg Merendusalase geotehnilise tegevusega seotud teaduslikud mereuuringud 7 Võimalikud merendusalased geotehnilised meetodid võivad vajada spetsiaalseid teaduslikke mereuuringuid, et muu hulgas:  mõista paremini nende mõju looduslikele protsessidele;  mõista nende võimalikku mõju merekeskkonnale;  mõista nende potentsiaalset tõhusust geotehnilise tegevuse kontekstis;  tõhusalt kohaldada hindamisraamistikku/-raamistikke merendusalase geotehnilise tegevuse taotlustele. 8 Selliste konkreetsete teaduslike mereuuringute puhul kehtivad järgmised kaalutlused:  kavandatav tegevus on mõeldud pakkuma vastuseid küsimustele, mis suurendavad teaduslikke teadmisi. Taotlustes tuleb välja tuua tegevuse aluspõhimõte, uurimiseesmärgid, teaduslikud hüpoteesid ja meetodid, mastaap, ajastus, kestus ja asukohad koos selge põhjendusega, miks oodatavaid tulemusi ei ole võimalik saavutada muude meetoditega;  kasutatav uurimismetoodika peab olema asjakohane ja põhinema parimatel võimalikel teaduslikel teadmistel ja tehnoloogial. Metoodikat tuleb kirjeldada piisavalt üksikasjalikult, et võimaldada vastastikust eksperdihinnangut;  kavandatav tegevus peab hindamisprotsessi asjaomastes etappides läbima teadusliku eksperdihinnangu;  kavandatava tegevuse ettevalmistamist, rakendamist ja/või selle tulemusi ei mõjuta majanduslikud huvid. Katsest või selle tulemustest ei tohi otseselt saada mingit rahalist ega majanduslikku kasu. See ei välista katse toetamiseks osutatud teenuste eest saadud tasu ega patenteeritud tehnoloogia rahalist mõju tulevikus;  kavandatava tegevuse pooldajad kohustuvad avaldama tulemused vastastikuse eksperdihindamise läbinud teaduslikes publikatsioonides ning taotlus peab sisaldama kava, kuidas teha andmed ja tulemused mõistliku aja jooksul üldsusele kättesaadavaks;  tööprogrammi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatava tegevuse sooritamiseks olemas enne töö algust. 9 Eespool toodud lõikeid 4 ja 6 kohaldatakse ka teaduslikele mereuuringutele. KONSULTATSIOON 10 Kui merreheitmistegevus, milleks on osalisriigile esitatud taotlus, võib avaldada mõju mere sellisele piirkonnale, mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt teise riigi jurisdiktsiooni või jääb kõikide riikide jurisdiktsioonist väljapoole, tuleb tuvastada potentsiaalselt mõjutatud riigid ning asjaomased piirkondlikud valitsustevahelised lepingud ja kokkulepped ning neid tuleb sellest tegevusest teavitada. Samuti tuleb välja töötada kava jätkuvate konsultatsioonide korraldamiseks potentsiaalse mõju kohta ning edendada teaduskoostööd. 11 Osalisriikidel tuleb loetletud tegevuste eestkõnelejaid õhutada sidusrühmadega konsulteerimist varakult alustama – nii on kõiki probleeme võimalik käsitleda enne taotluste LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 6. lehekülg esitamist. Pärast taotluse esitamist korraldavad osalisriigid asjaomaste sidusrühmadega riigisisese või rahvusvahelise konsultatsiooni. Kõnealune konsultatsioon korraldatakse hindamisprotsessi ajal ja enne lõpliku otsuse tegemist loa väljastamise kohta. Kõikidelt riikidelt, kelle jurisdiktsiooni või huvipiirkonda võimaliku mõjuga regioon kuulub, tuleb saada nõusolek, ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse kohaldamist. Juhul kui merreheitmise tegevus võib mõjutada ala, mille suhtes kohaldatakse piirkondlikku valitsustevahelist lepingut või kokkulepet, peab kõnealune protsess hõlmama konsultatsiooni asjaomase piirkondliku organisatsiooniga, eesmärgiga tagada kooskõla kehtivate piirkondlike eesmärkide ja nõuetega. 12 Osalisriigid peaksid arvestama sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide või sõltumatu rahvusvahelise eksperdirühma antud nõu 4. lisas loetletud tegevustega seotud taotluste kohta, eriti olukorras, kus kohaldatakse lõiget 10. Nõuanded võivad puudutada taotluse teaduslikke, tehnilisi, sotsiaalseid või majanduslikke aspekte. Vajadusel hõlmavad need vastastikust eksperdihinnangut eestkõneleja esitatud teabe ja andmete teadusliku ja tehnilise kvaliteedi kohta. Olukorras, kus kohaldatakse lõiget 10, on potentsiaalselt mõjutatud riikidel võimalus küsida nõu sõltumatutelt rahvusvahelistelt ekspertidelt või sõltumatult rahvusvaheliselt eksperdirühmalt. HINDAMISEL KASUTATAV TEAVE 13 Raamistiku kõigi alltoodud hindamiselementide jaoks tuleb esitada teatud hulk teavet.  Merreheitmise asukoha valik  Merekeskkonda heidetava aine hindamine  Võimaliku mõju hindamine, sealhulgas mõjuhüpotees  Riskijuhtimine  Järelevalve, sealhulgas keskkonna lähteolukorra määramine MERREHEITMISE ASUKOHA VALIK 14 Merreheitmise asukoha valikuga seoses vajavad osalisriigid asukohavaliku hindamiseks ja põhjendamiseks järgmist teavet:  kavandatava asukoha ja potentsiaalse mõjuala füüsilised, geoloogilised, keemilised ja bioloogilised tingimused ning nende ebamäärasused seoses kavandatava tegevusega;  mõju hüvedele, väärtustele ja mere muudele võimalikele kasutusviisidele kavandatavas asukohas ja potentsiaalses mõjualas;  mis tahes ainete hoovused, mis kaasnevad olemasolevate ainehoovuste aktiivsusega merekeskkonnas;  majanduslik ja praktiline teostatavus. LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 7. lehekülg MEREKESKKONDA HEIDETAVA AINE HINDAMINE 15 Merekeskkonda heidetava aine ning selle koostisosade kirjeldamisel ja hindamisel võetakse arvesse järgmist: 15.1 päritolu, koguhulk, olek ja keskmine koostis ning elutsükkel; 15.2 omadused: füüsikalised, keemilised, biokeemilised ja bioloogilised; 15.3 mürgisus; 15.4 püsivus: füüsikaline, keemiline ja bioloogiline; 15.5 akumulatsioon ja biotransformatsioon bioloogilistes ainetes või setetes. VÕIMALIKU MÕJU HINDAMINE 16 Võimaliku mõju hindamise tulemuseks on nn mõjuhüpotees, mis võtab kokku merreheitmise ootuspärased tagajärjed tegevuse asukohas ja potentsiaalses mõjualas, sealhulgas piiriülesed mõjud. See on kavandatava merreheitmise muudatuste heakskiitmise, tagasilükkamise või soovitamise otsuse ning riskijuhtimise, leevendusmeetodite ja keskkonnaalase järelevalve nõuete määratlemise aluseks. 17 Võimaliku mõju hindamine peab hõlmama teavet heidetava aine omaduste, kavandatava(te) asukoh(t)a(de) tingimuste, mis tahes asjakohaste hoovuste ja kõigi kavandatavate ehitusmeetodite kohta. Hindamise käigus tehakse kindlaks võimalik mõju inimtervisele, mere ökosüsteemi struktuurile ja dünaamikale, kaasa arvatud liikide, kogukondade, elanikkondade, elupaikade, asukoha pakutavate hüvede ja muude mere õiguspäraste kasutusviiside tundlikkus. Sellega määratletakse võimaliku mõju iseloom, ajaline ja ruumiline ulatus ning kestus konservatiivsete eelduste põhjal. 18 Kavandatava merreheitmise analüüsi tuleks vaadelda järgmiste näitajate valguses: oht inimtervisele, keskkonnakulud, ohud (kaasa arvatud õnnetusjuhtumid), majandus ja tulevaste kasutusviiside välistamine. Samuti võib oluliseks kaalutluseks pidada korduva tegevuse või muude tegevuste tagajärjel tekkinud kumulatiivset mõju. Kui hindamise käigus selgub, et kavandatava paigutustegevuse võimaliku mõju hindamiseks ei ole piisavalt teavet, siis seda tegevust edasi ei kaaluta. 19 Võimalike mõjude hindamise lõpus esitatakse otsus kavandatava merreheitmise heakskiitmise, tagasilükkamise või selle muutmisettepaneku kohta. RISKIJUHTIMINE 20 Riskijuhtimisprotseduurid aitavad tagada, et keskkonnariske vähendataks võimalusel muu hulgas leevendus- ja situatsiooniplaneerimise abil, suurendataks keskkonnakasu ning rakendataks ettevaatusprintsiipi. 21 Riskide juhtimiseks või vähendamiseks ette nähtud strateegiad peavad olema vaadeldavate riskide suhtes asjakohased. Osalisriik võib neid rakendada lisatingimusena või need võivad olla taotluse lahutamatuks osaks. Strateegiad võivad hõlmata ajalisi, ruumilisi või praktilisi piiranguid. 22 Samuti tuleks situatsiooniplaneerimist kaaluda juhul, kui järelevalve käigus selgub, et mõjuhüpotees on ekslik. See võib tähendada ka merreheitmise peatamist. LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 8. lehekülg JÄRELEVALVE 23 Vajalik on hästi kavandatud järelevalvekord, mis võtaks arvesse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju ning võimalusel hindaks ka seda, kas tegevus on täitnud oma eesmärgi. 24 Järelevalve eesmärk on loatingimuste täitmise kontrollimine (täitmise järelevalve) ja selle kontrollimine, kas lubade läbivaatamisel ja asukoha valimisel tehtud eeldused olid õiged ning keskkonna ja inimeste tervise kaitseks piisavad (kohapealne järelevalve). Seesugustel järelevalvekavadel peavad kindlasti olema selgelt määratletud eesmärgid. Järelevalve tüüp, sagedus ja ulatus sõltub mõjuhüpoteesist ning prognoositud kohalikest ja piirkondlikest tagajärgedest. 25 Järelevalvet kasutatakse ka selleks, et täpsustada mõjuala ja teha kindlaks, kas muutused jäävad prognoositud vahemikku. Lähteolukorra määratlemine enne merreheitmist ja kontrollasukohtade järelevalve on oluline püsiva järelevalve ja prognoositust erineva mõju tuvastamise seisukohast. LUBA JA LOATINGIMUSED 26 Loa väljastamise otsus tehakse vaid järgmistel juhtudel: 26.1 hindamine on rahuldavalt lõpule viidud, jõudes tulemusele, et kavandatav tegevus on hõlmatud 4. lisas esitatud loeteluga ja kõnealuse lisa alusel lubatav; 26.2 tegevus on mõeldud eesmärgi täitmiseks. Oluline on näidata, et kavandatava tegevuse sooritamiseks vajalikud rahalised vahendid on olemas enne tööprogrammi algust; see puudutab ka kõiki loatingimusi, mis nõuavad näiteks leevendamist, situatsiooniplaneerimist ja järelevalvet; 26.3 kõik mõjuhindamised on rahuldavalt lõpule viidud; 26.4 riskijuhtimise ja järelevalve tingimused on kindlaks määratud; 26.5 seatud on tingimused, mis tagavad, et keskkonna häirimine ja kahjustamine oleks viidud miinimumini ja tegevusest tulenev kasu oleks võimalikult suur; 26.6 konsultatsiooninõuded on lõigete 10, 11 ja 12 kohaselt täidetud; 26.7 on tehtud kindlaks, et kavandatavast tegevusest tulenevat merekeskkonna reostust saab võimaluste piires ennetada või vähendada miinimumini ja tegevus ei ole seega vastuolus protokolli eesmärkidega. 27 Kui lõikes 26 nimetatud asjaolude kindlakstegemiseks ei ole piisavalt teavet, taotleb luba väljastav asutus lisateavet enne otsuse tegemist selle kohta, kas luba väljastada või mitte 28 Loa tingimused peavad võimalikult suures ulatuses vältima ohte inimeste tervisele ja merekeskkonnale, tagama keskkonna minimaalse häirimise ja kahjustamise ning lubatud tegevusest maksimaalse kasu saamise. Väljastatav luba peab sisaldama tingimusi, kus on muu hulgas täpsustatud järgmist: 28.1 merekeskkonda heidetava aine liigid ja päritolu; 28.2 heitmise asukoht/asukohad; 28.3 heitmiseks kasutatavad meetodid; LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 9. lehekülg 28.4 riskijuhtimise, järelevalve ja aruandluse nõuded; 28.5 heitmise lõppedes esemete asjakohane eemaldamine ja/või kõrvaldamine/korduskasutamine/ringlussevõtt. 29 Load tuleb regulaarselt läbi vaadata, arvestades järelevalve tulemusi, järelevalvekavade eesmärke ja asjakohaseid uuringuid. Järelevalve tulemuste läbivaatamine annab aimu, kas väliprogramme tuleks jätkata, muuta või need lõpetada, ning aitab langetada teadlikke otsuseid lubade pikendamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. Järelevalve on oluline tagasisidemehhanism, mis võimaldab tulevaste loaotsuste tegemisel lähtuda inimeste tervise ja merekeskkonna kaitsest. ARUANDLUS 30 Mis tahes hindamise tulemused ja väljastatud loaga seotud dokumendid edastatakse sekretariaadile ja avalikustatakse otsuse tegemise ajal või vahetult pärast seda. Sekretariaat peab seejärel teavitama osalisriike.“ *** LC-LP.1/Circ.61 Lisa, 10. lehekülg ASJAKOHASED MUUDATUSED Asjakohased muudatused on järgmised. Protokolli artiklit 1.9 muudetakse järgmiselt: „Luba tähendab artikli 4.1.2, 6a või 8.2 alusel kehtestatud meetmete kohaselt eelnevalt antud luba.“ Protokolli artiklit 3.1 muudetakse järgmiselt: „Käesoleva protokolli kohaldamisel rakendavad osalisriigid ettevaatusprintsiipi seoses keskkonna kaitsmiseksga jäätmete või muude ainete kaadamisel või ainete merre heitmisel merendusalase geotehnilise tegevuse eesmärgil, mille jaoks võidakse 4. lisa kohaselt väljastada luba ettevaatusprintsiipi.“ Protokolli artiklit 9.1.2 muudetakse järgmiselt: „pidada arvet kõikide jäätmete või muude ainete üle, mille jaoks on antud kaadamisluba, ja võimaluse korral tegelikult kaadatud või artikli 6a alusel merre heidetud koguste ning kaadamis- või heitmiskoha, aja ja meetodi kohta;…” Protokolli artiklit 9.2 muudetakse järgmiselt: „Osalisriigi asjaomane ametiasutus või ametiasutused annavad käesoleva protokolli kohaseid lube jäätmete või muude ainete kaadamiseks või artikli 6a alusel merre heitmiseks või artikli 8 lõike 2 kohaselt merel tuhastamiseks:…” Protokolli artiklit 9.3 muudetakse järgmiselt: „Lubade andmisel lähtub asjaomane ametiasutus või ametiasutused artiklites 4 ja 6a sätestatud nõuetest ning sellistest täiendavatest kriteeriumidest, meetmetest ja nõuetest, mida nad peavad asjakohasteks.” Protokolli artiklit 10.1.2 muudetakse järgmiselt: „laevade ja õhusõidukite suhtes, mida lastitakse tema territooriumil jäätmete või muude ainetega, mida kavatsetakse kaadata, või merel tuhastada või artikli 6a alusel merre heita;…” Protokolli artiklit 10.1.3 muudetakse järgmiselt: „laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste suhtes, mida arvatakse tegelevat kaadamisega, või merel tuhastamisega või artikli 6a alusel merreheitmisega aladel, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla.” Protokolli artiklit 13.1 muudetakse järgmiselt: „Osalisriigid peavad organisatsioonisiseselt ja kooskõlas teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega edendama kahe- ja mitmepoolse abi andmist kaadamisest või merendusalase geotehnilise tegevuse eesmärgil aine merreheitmisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale protokollile nendele osalisriikidele, kes taotlevad:…” Protokolli artiklit 18.1 muudetakse järgmiselt: „Osalisriikide regulaarsetel ja erakorralistel kohtumistel jälgitakse pidevalt käesoleva protokolli rakendamist ja hinnatakse selle tõhusust, et tuvastada võimalusi jäätmete või muude ainete kaadamisest ja tuhastamisest või artikli 6a alusel merreheitmisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja, võimaluse korral, kõrvaldamiseks mõeldud tegevuse tõhustamiseks, kui see osutub vajalikuks. Osalisriikide regulaarsetel ja erakorralistel kohtumistel võivad osalisriigid selle eesmärgi saavutamiseks:…“ ___________ E 4 ALBERT EMBANKMENT LONDON SE1 7SR Telephone: +44 (0)20 7735 7611 Fax: +44 (0)20 7587 3210 LC-LP.1/Circ.61 25 November 2013 1996 PROTOCOL TO THE CONVENTION ON THE PREVENTION OF MARINE POLLUTION BY DUMPING OF WASTES AND OTHER MATTER (LONDON PROTOCOL 1996) Notification of amendments to the London Protocol 1996 1 This is to notify, in accordance with Article 21.4 of the London Protocol 1996, all national focal points in administrations responsible for waste disposal at sea under the London Convention and Protocol that the 8th Meeting of Contracting Parties to the Protocol, convened from 14 to 18 October 2013, agreed to amend the Protocol by adopting resolution LP.4(8), in order to regulate the placement of matter for ocean fertilization and other geoengineering activities. The text of resolution LP.4(8) is attached in the annex hereto. 2 In accordance with Article 21.3 of the Protocol, the amendments concerned, having been adopted on Friday, 18 October 2013, shall enter into force for the Contracting Parties which have accepted it on the sixtieth day after two-thirds of the Contracting Parties shall have deposited an instrument of acceptance of the amendment with the Organization. Thereafter the amendment shall enter into force for any other Contracting Party on the sixtieth day after the date on which that Contracting Party has deposited its instrument of acceptance of the amendment. 3 The full record of the discussion on the amendments and their adoption can be found in the report of the 35th Consultative Meeting/8th Meeting of Contracting Parties which will be distributed as soon as possible through the usual channels and in all six United Nations languages under the symbol LC 35/15. *** C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 1 ANNEX RESOLUTION LP.4(8) ON THE AMENDMENT TO THE LONDON PROTOCOL TO REGULATE THE PLACEMENT OF MATTER FOR OCEAN FERTILIZATION AND OTHER MARINE GEOENGINEERING ACTIVITIES (Adopted on 18 October 2013) THE EIGHTH MEETING OF CONTRACTING PARTIES TO THE 1996 PROTOCOL TO THE CONVENTION ON THE PREVENTION OF MARINE POLLUTION BY DUMPING OF WASTES AND OTHER MATTER 1972, RECALLING the objectives of the 1996 Protocol to the London Convention ("London Protocol") that include the protection and preservation of the marine environment from all sources of pollution, RECALLING that, in implementing the London Protocol, Contracting Parties are obliged to apply a precautionary approach to environmental protection, RECOGNIZING the importance of the conservation and sustainable use of the oceans and seas and of their resources for sustainable development and that oceans, seas and coastal areas form an integrated and essential component of the Earth's ecosystem and are critical to sustaining it, NOTING the ongoing work on geoengineering within the context of the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) and the relevant parts of the IPCC Fifth Assessment Report as well as the outcomes of the IPCC expert meeting on geoengineering (Lima, Peru, 2011), NOTING United Nations General Assembly resolution A/RES/67/78 on "Oceans and the law of the sea" which recalled the importance of marine scientific research for understanding and conserving the world's marine environment and resources; and United Nations General Assembly resolution 62/215, concerning "Oceans and the law of the sea", adopted on 22 December 2007, which in its paragraph 98 "encourages States to support the further study and enhance understanding of ocean iron fertilization", RECALLING resolution LC-LP.1(2008) that agreed that the scope of the London Convention and the London Protocol includes ocean fertilization activities, REITERATING ongoing concerns about the potential environmental impacts of ocean fertilization and noting the concerns about ocean fertilization expressed by, inter alia, the United Nations General Assembly, the United Nations Conference on Sustainable Development, the Conference of the Parties to the Convention on Biological Diversity and the Intergovernmental Oceanographic Commission of UNESCO, RECALLING resolution LC-LP.2(2010) which affirmed that the London Convention and the London Protocol should continue to work towards providing a global, transparent and effective control and regulatory mechanism for ocean fertilization and other activities that fall within the scope of the London Convention and the London Protocol and have the potential to cause harm to the marine environment, C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 2 CONCERNED about the potential widespread, long-lasting or severe impacts on the marine environment of the placement of matter from unregulated ocean fertilization activities and other proposed marine geoengineering techniques, and determined to put in place a science-based, global, transparent and effective control and regulatory mechanism for such activities, NOTING decisions X/33 and XI/20 of the Conference of the Parties to the Convention on Biological Diversity which invited Parties to ensure, in accordance with the precautionary approach, that no climate-related geoengineering activities take place "in the absence of science-based, global, transparent and effective control and regulatory mechanisms for geoengineering and that the Eleventh Conference of the Parties to the Convention on Biological Diversity concluded "that there is no single geoengineering approach that currently meets basic criteria for effectiveness, safety and affordability and that approaches may prove difficult to deploy or govern", EMPHASIZING that ocean fertilization and other types of marine geoengineering should not be considered as a substitute for mitigation measures to reduce carbon dioxide emissions, 1. ADOPTS the following amendments to the London Protocol, in accordance with Article 21 of the Protocol, as set out in the annex to this resolution; 2. REAFFIRMS that resolutions LC-LP.1(2008) and LC-LP.2(2010) continue to apply for all Contracting Parties, pending the entry into force of the amendments to the London Protocol set out in the annex to this resolution for those Contracting Parties that accept them; 3. CONFIRMS that the Assessment Framework for Scientific Research involving Ocean Fertilization adopted by the Contracting Parties to the London Convention and the London Protocol in 2010 is the relevant specific assessment framework referred to in annex 4 for ocean fertilization and should continue to be used to determine, with utmost caution, whether a proposed ocean fertilization activity constitutes legitimate scientific research that is not contrary to the aims of the London Protocol; 4. REAFFIRMS that new and relevant scientific information and knowledge on ocean fertilization and other marine geoengineering activities should continue to be reviewed by the Contracting Parties to the London Protocol in the context of the amendments; 5. DECIDES that the Contracting Parties to the London Protocol should continue to develop guidance for listing additional marine geoengineering 1 activities in annex 4 that includes a multi-stakeholder approach consistent with article 21; and 6. DECIDES ALSO that Contracting Parties to the London Protocol should undertake further work to develop the arrangements for seeking independent expert advice referred to in paragraph 12 of annex 5. 1 See also explanatory text in the Report of the Meeting of Contracting Parties, paragraph 4.12. C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 3 ANNEX AMENDMENTS TO ARTICLE 1 AND NEW ARTICLE 6BIS AND NEW ANNEXES 4 AND 5 Article 1 DEFINITIONS Add new paragraph, as follows: "5bis "Marine geoengineering" means a deliberate intervention in the marine environment to manipulate natural processes, including to counteract anthropogenic climate change and/or its impacts, and that has the potential to result in deleterious effects, especially where those effects may be widespread, long lasting or severe." Add new article, as follows: "Article 6bis MARINE GEOENGINEERING ACTIVITIES 1 Contracting Parties shall not allow the placement of matter into the sea from vessels, aircraft, platforms or other man-made structures at sea for marine geoengineering activities listed in annex 4, unless the listing provides that the activity or the subcategory of an activity may be authorized under a permit. 2 Contracting Parties shall adopt administrative or legislative measures to ensure that the issuance of permits and permit conditions comply with provisions of annex 5 and takes into account any Specific Assessment Framework developed for an activity and adopted by the Meeting of the Contracting Parties. A permit shall only be issued after the activity has undergone assessment which has determined that pollution of the marine environment from the proposed activity is, as far as practicable, prevented or reduced to a minimum. A permit shall only be issued if the outcome of the assessment is that the activity is not contrary to the aims of the Protocol. 3 Article 4 does not apply to activities listed in annex 4." Add new annex, as follows: "Annex 4 MARINE GEOENGINEERING ACTIVITIES 1 OCEAN FERTILIZATION .1 Ocean fertilization is any activity undertaken by humans with the principal intention of stimulating primary productivity in the oceans. Ocean fertilization does not include conventional aquaculture or mariculture or the creation of artificial reefs. .2 All ocean fertilization activities other than those referred to in paragraph .3 shall not be permitted. C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 4 .3 An ocean fertilization activity may only be considered for a permit if it is assessed as constituting legitimate scientific research taking into account any specific placement assessment framework." Add new annex, as follows: "Annex 5 ASSESSMENT FRAMEWORK FOR MATTER THAT MAY BE CONSIDERED FOR PLACEMENT UNDER ANNEX 4 GENERAL 1 The purpose of this Framework is: .1 to assess placement activities listed in annex 4; and .2 to be the basis for developing Specific Assessment Frameworks for placement activities listed in annex 4. 2 Specific Assessment Frameworks developed for placement activities listed in annex 4 shall meet the requirements of this annex and may provide further guidance for assessing and issuing permits. 3 Parties meeting the terms of any Specific Assessment Framework that has been adopted by the Parties shall be deemed to be in compliance with this annex. DESCRIPTION OF ACTIVITY 4 It first has to be determined whether the proposed activity is an activity covered by the listing in annex 4 and may be permitted in accordance with that annex. The determination requires a full description of the proposed placement activity, including its purpose and covering all stages. It furthermore requires a description of both the working practices during the different stages and the wastes produced (if any) in the relevant stage. 5 The proposal shall demonstrate that:  the proposed activity is for a purpose other than mere disposal;  it is designed to fulfil its purpose;  the rationale, goals, methods, scale, timings and locations as well as predicted benefits and risks are stated as a clear justification for the proposal;  the proposed activity has the financial resources available to fulfil the programme of work before it commences. 6 A detailed description and characterization of the placement and all its constituents is an essential precondition for the assessment of the proposed activity and the basis for a decision as to whether a permit may be issued. If the proposed activity is so poorly characterized that proper assessment cannot be made a permit shall not be issued. C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 5 Marine Scientific Research related to Marine Geoengineering 7 Potential marine geoengineering techniques may require specific marine scientific research in order to, inter alia:  better understand the natural processes which will be affected;  understand their potential impacts on the marine environment;  understand their potential efficacy for geoengineering purposes; and  be able to effectively apply the assessment framework(s) to proposals for marine geoengineering. 8 In case of such a specific marine scientific research activity, the following considerations apply:  the proposed activity is designed to answer questions that will add to scientific knowledge. Proposals should state their rationale, research goals, scientific hypotheses and methods, scale, timings, duration and locations with clear justification for why the expected outcomes cannot reasonably be achieved by other methods.  the research methodology to be applied should be appropriate and based on best available scientific knowledge and technology. The methodology should be described in sufficient detail to allow a peer review.  the proposed activity is subject to scientific peer review at appropriate stages in the assessment process.  economic interests do not influence the design, conduct and/or outcomes of the proposed activity. There should not be any financial and/or economic gain arising directly from the experiment or its outcomes. This does not preclude payment for services rendered in support of the experiment or future financial impacts of patented technology.  the proponents of the proposed activity make a commitment to publish the results in peer reviewed scientific publications and include a plan in the proposal to make the data and outcomes publicly available in an appropriate and specified time frame.  the proposed activity has the financial resources available before the work commences to fulfil the program of work. 9 Paragraphs 4 and 6 above also apply to marine scientific research. CONSULTATION 10 Where the placement activity proposed for consideration by a Contracting Party may have any effect in any area of the sea in which another State is entitled to exercise jurisdiction in accordance with international law or in any area of the sea beyond the jurisdiction of any State, potentially affected countries and relevant regional intergovernmental agreements and arrangements should be identified and notified and a plan should be developed for ongoing consultations on the potential impacts, and to encourage scientific cooperation. C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 6 11 Contracting Parties should encourage proponents of listed activities to initiate early consultations with stakeholders so that they can address any issues prior to submitting proposals. Contracting Parties shall establish a consultation process with all relevant stakeholders nationally or internationally when a proposal is submitted. This consultation process shall be carried out during the assessment process and before a final permit decision is made. Consent should be sought from all countries with jurisdiction or interests in the region of potential impact without prejudice to international law. Where the placement activity has the potential to have any effects on an area subject to a regional intergovernmental agreement or arrangement, the process should include consultation with the relevant regional organization, with a view to ensuring consistency with applicable regional objectives and requirements. 12 Contracting Parties should consider any advice on proposals for activities listed in annex 4 from independent international experts or an independent international advisory group of experts, especially in situations where paragraph 10 applies. The advice could address scientific, technical, social or economic aspects of the proposal. It shall, as appropriate, include a peer review of the information and data provided by the proponent with regard to its scientific and technical quality. In situations where paragraph 10 applies, potentially affected countries could seek such advice from independent international experts or an independent international advisory group of experts. INFORMATION FOR ASSESSMENT 13 A common set of information is required for each of the assessment elements of the framework below, namely:  Placement site selection  Assessment of matter to be placed into the marine environment  Assessment of potential effects including the Impact Hypothesis  Risk management  Monitoring including the environmental baseline. PLACEMENT SITE SELECTION 14 In order to address placement site selection, Contracting Parties shall require the following information, as appropriate, to evaluate and to justify the selection of the site(s):  the physical, geological, chemical and biological conditions at the proposed site and the area of potential impact, and the uncertainties in these conditions in relation to the proposed activity;  the impact on amenities, values and other uses of the sea at the proposed site and in the area of potential impacts;  any constituent fluxes associated with the activity in relation to existing fluxes of substances in the marine environment; and  economic and operational feasibility. C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 7 ASSESSMENT OF MATTER TO BE PLACED INTO THE MARINE ENVIRONMENT 15 Characterization and assessment of matter proposed to be placed into the marine environment, including its constituents shall take into account as appropriate: .1 origin, total amount, form and average composition and fate; .2 properties: physical, chemical, biochemical and biological; .3 toxicity; .4 persistence: physical, chemical and biological; and .5 accumulation and biotransformation in biological materials or sediments. ASSESSMENT OF POTENTIAL EFFECTS 16 Assessment of potential effects shall lead to the "Impact Hypothesis", a concise statement of the expected consequences of the placement activity within the area of the activity and within the area of potential impacts, including transboundary effects. It provides a basis for deciding whether to approve, reject or suggest revisions to the proposed placement activity and for defining risk management and mitigation measures and environmental monitoring requirements. 17 The assessment of potential effects should integrate information on the characteristics of the proposed placement activity, conditions at the proposed site(s), any relevant fluxes, and any proposed construction techniques. The assessment shall specify the potential effects on human health, on marine ecosystem structure and dynamics including sensitivity of species, populations, communities, habitats and processes, amenities and other legitimate uses of the sea. It shall define the nature, temporal and spatial scales and duration of expected impacts based on reasonably conservative assumptions. 18 An analysis of the proposed placement activity should be considered in the light of an assessment of the following concerns: human health risks, environmental costs, hazards, (including accidents), economics and exclusion of future uses. Cumulative impacts from repeated activities or from other activities may also be a relevant consideration. If this assessment reveals that adequate information is not available to determine the likely effects of the proposed placement activity then this activity shall not be considered further. 19 Each assessment of potential effects shall conclude with a statement supporting a decision to approve, reject or suggest revisions to a proposed placement activity. RISK MANAGEMENT 20 Risk Management procedures are necessary to ensure that, as far as practicable, environmental risks are minimized, inter alia, through mitigation and contingency planning, and the benefits maximized and that a precautionary approach is applied. 21 Strategies to manage or mitigate risks need to be appropriate for the risks under consideration. They may be imposed as additional conditions by a Contracting Party or included as an intrinsic part of the proposal. The strategies may include temporal, spatial or operational restrictions. 22 Contingency planning will also need to be considered for responding to monitoring in cases where the Impact Hypothesis is found to be incorrect. This may include the cessation of placement activities. C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 8 MONITORING 23 A well-designed monitoring regime is necessary and should consider both short and long-term impacts and, where possible, determine whether the activity has achieved its purpose. 24 The purpose of monitoring is to verify that permit conditions are met – compliance monitoring – and that the assumptions made during the permit review and site selection process were correct and sufficient to protect the environment and human health – field monitoring. It is essential that such monitoring programmes have clearly defined objectives. The type, frequency and extent of monitoring will depend on the Impact Hypothesis as well as on predicted local and regional consequences. 25 Monitoring is also used to determine the area of impact and to ascertain that changes are within the range of those predicted. The establishment of baseline conditions prior to a placement activity as well as monitoring of control sites is essential for ongoing monitoring and the detection of any impacts beyond those predicted. PERMIT AND PERMIT CONDITIONS 26 A decision to issue a permit shall only be made if: .1 the assessment has been satisfactorily completed and has shown that the proposed activity is an activity covered by the listing in annex 4 and may be permitted in accordance with that annex; .2 the activity is designed to fulfil its purpose. It has to be demonstrated that the proposed activity has the financial resources available before it commences to fulfil the programme of work including any permit conditions requiring e.g. mitigation, contingency planning and monitoring; .3 all impact evaluations are satisfactorily completed; .4 the risk management and monitoring requirements have been determined; .5 conditions are in place to ensure that, as far as practicable, environmental disturbance and detriment would be minimized and the benefits maximized; .6 the consultation requirements are fulfilled pursuant to paragraphs 10, 11 and 12; .7 it is determined that pollution of the marine environment from the proposed activity is, as far as practicable, prevented or reduced to a minimum, therefore not contrary to the aims of the Protocol. 27 In case that adequate information is not available to make the determinations in paragraph 26, the permitting authority shall request additional information before taking a decision or shall not issue a permit. 28 The provisions of the permit shall ensure, as far as practicable, that risks for human health and the marine environment are avoided, environmental disturbance and detriment are minimized and the benefits maximized. Any permit issued shall contain conditions specifying among others: .1 the types and sources of matter to be placed; .2 the location of the placement site(s); .3 the methods to be used in achieving the placement activity; C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 9 .4 risk management, monitoring and reporting requirements; and .5 removal and/or disposal/reuse/recycling of items, as appropriate, at the end of placement activity. 29 Permits should be reviewed at regular intervals, taking into account the results of monitoring, the objectives of monitoring programmes and relevant research. Review of monitoring results will indicate whether field programmes need to be continued, revised or terminated and will contribute to informed decisions regarding the continuance, modification or revocation of permits. Monitoring provides an important feedback mechanism into future permitting decisions for the protection of human health and the marine environment. REPORTING 30 The outcomes of any assessment and documentation of any permit issued shall be reported to the Secretariat and shall be made publicly available at or shortly after the time the decision is made. The Secretariat should then inform Contracting Parties." *** C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC LC-LP.1/Circ.61 Annex, page 10 CONSEQUENTIAL AMENDMENTS Consequential amendments are shown, as follows: Article 1.9 of the Protocol is amended as follows: "Permit" means permission granted in advance and in accordance with relevant measures adopted pursuant to article 4.1.2, 6bis or 8.2 Article 3.1 of the Protocol is amended as follows: "In implementing this Protocol, Contracting Parties shall apply a precautionary approach to environmental protection from dumping of wastes or other matter or from placement of matter for marine geoengineering activities which may be considered for permits according to annex 4". Article 9.1.2 of the Protocol is amended as follows: "keep records of the nature and quantities of waste or other matter for which dumping permits have been issued and where practicable the quantities actually dumped, or placed in accordance with article 6bis, and the location, time and method of dumping or placement; and" Article 9.2 of the Protocol is amended as follows: "The appropriate authority or authorities of a Contracting Party shall issue permits in accordance with this Protocol in respect of wastes or other matter intended for dumping or, as provided for in article 6bis, placement or, as provided for in article 8.2, incineration at sea:" Article 9.3 of the Protocol is amended as follows: "In issuing permits, the appropriate authority or authorities shall comply with the requirements of article 4 and article 6bis, together with such additional criteria, measures and requirements as they may consider relevant." Article 10.1.2 of the Protocol is amended as follows: "vessels and aircraft loading in its territory the wastes or other matter which are to be dumped, or incinerated, or placed in accordance with article 6bis, at sea; and" Article 10.1.3 of the Protocol is amended as follows: "vessels, aircraft and platforms or other man-made structures believed to be engaged in dumping, or incineration, or placement in accordance with article 6bis, at sea in areas within which it is entitled to exercise jurisdiction in accordance with international law." Article 13.1 of the Protocol is amended as follows: "Contracting Parties shall, through collaboration within the Organization and in coordination with other competent international organizations, promote bilateral and multilateral support for the prevention, reduction and where practicable elimination of pollution caused by dumping or placement of matter for marine geoengineering activities as provided for in this Protocol to those Contracting Parties that request it…". Article 18.1 of the Protocol is amended as follows: "Meetings of Contracting Parties or Special Meetings of Contracting Parties shall keep under continuing review the implementation of this Protocol and evaluate its effectiveness with a view to identifying means of strengthening action, where necessary, to prevent, reduce and where practicable eliminate pollution caused by dumping, and incineration, or placement in accordance with article 6bis, at sea of wastes or other matter. To these ends, Meetings of Contracting Parties or Special Meetings of Contracting Parties may:" ___________ C:\FileConversion\7f2a7014746f4b82ac7fee722c963af4\898617\0\uploaded.DOC RESOLUTION LP.3(4) ON THE AMENDMENT TO ARTICLE 6 OF THE LONDON PROTOCOL (Adopted on 30 October 2009) THE FOURTH MEETING OF CONTRACTING PARTIES TO THE 1996 PROTOCOL TO THE CONVENTION ON THE PREVENTION OF MARINE POLLUTION BY DUMPING OF WASTES AND OTHER MATTER 1972, RECALLING the objectives of the 1996 Protocol to the London Convention (”London Protocol”) that include the protection and preservation of the marine environment from all sources of pollution; REITERATING the serious concern regarding the implications for the marine environment of climate change and ocean acidification, as a result of elevated levels of carbon dioxide in the atmosphere; WELCOMING the adoption and entry into force of the amendment to include the sequestration of carbon dioxide streams in sub-seabed geological formations in Annex 1 to the London Protocol, as set out in Resolution LP.1(1); RECALLING that Resolution LP.1(1) recognized that carbon dioxide capture and sequestration should not be considered as a substitute to other measures to reduce carbon dioxide emissions, but considered such sequestration as one of a portfolio of options to reduce levels of atmospheric carbon dioxide and as an important interim solution; NOTING that not all countries have suitable sub-seabed geological formations for the sequestration of carbon dioxide streams; WELCOMING the work of the Legal and Technical Working Group on Transboundary CO2 Sequestration Issues and its conclusions, as set out in its report LP/CO2 1/8; WELCOMING FURTHER the work of the Intersessional Correspondence Group on Transboundary CO2 Sequestration Issues and its conclusions, as set out in its report LC 31/5; REITERATING the agreement of Contracting Parties in 2008 that the London Protocol should not constitute a barrier to the transboundary movement of carbon dioxide streams to other countries for disposal as a measure to mitigate climate change and ocean acidification; EMPHASIZING that this resolution should not be interpreted as legitimizing the export of any other waste or other matter to other countries for disposal; EMPHASIZING ALSO that Contracting Parties should ensure that the long distance export of carbon dioxide streams between UN regions is reduced to the minimum consistent with the protection and preservation of the marine environment from all sources of pollution, taking into account the special position of developing countries; STRESSING that the accountability for compliance with the provisions of the Protocol will rest with the Contracting Party in the case of export to non-Contracting Parties; C:\FileConversion\6d8002533cdf4f338f8f6e3617753160\898618\0\uploaded.DOC 2 NOTING that the transboundary movement of carbon dioxide after injection (migration) is not export for dumping and therefore not prohibited by Article 6; and STRESSING that management of shared formations is an important issue that should be addressed to ensure appropriate environmental protection; 1. ADOPTS the following amendment to Article 6 of the London Protocol, in accordance with Article 21 of the Protocol, as set out in the Annex to this resolution; and 2. INVITES the Scientific Group under the London Protocol in collaboration with the Scientific Group under the London Convention to consider the need for amendments to the Specific Guidelines for Assessment of Carbon Dioxide Streams for Disposal into Sub-seabed Geological Formations, to provide further specific guidance in cases of export of such streams to other countries for disposal and issues related to the management of transboundary movement of carbon dioxide after injection. C:\FileConversion\6d8002533cdf4f338f8f6e3617753160\898618\0\uploaded.DOC 3 ANNEX AMENDMENT TO ARTICLE 6 OF THE LONDON PROTOCOL Add “1” before: Contracting Parties shall not allow the export of wastes or other matter to other countries for dumping or incineration at sea. Add a new paragraph 2 as follows: “2 Notwithstanding paragraph 1, the export of carbon dioxide streams for disposal in accordance with annex 1 may occur, provided that an agreement or arrangement has been entered into by the countries concerned. Such an agreement or arrangement shall include: 2.1 confirmation and allocation of permitting responsibilities between the exporting and receiving countries, consistent with the provisions of this Protocol and other applicable international law; and 2.2 in the case of export to non-Contracting Parties, provisions at a minimum equivalent to those contained in this Protocol, including those relating to the issuance of permits and permit conditions for complying with the provisions of annex 2, to ensure that the agreement or arrangement does not derogate from the obligations of Contracting Parties under this Protocol to protect and preserve the marine environment. A Contracting Party entering into such an agreement or arrangement shall notify it to the Organization.” ____________________ C:\FileConversion\6d8002533cdf4f338f8f6e3617753160\898618\0\uploaded.DOC
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel