Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon
Viide: Õiguskantsler / 26.2.2018 / nr 6-2/180104/1800952 ;
Riigikantselei / 27.2.2018 / nr 7-10/18-00457
Resolutsiooni teema: Ettepanek Vabariigi Valitsuse 27.8.1996 määruse nr 221 punkti 3 alapunkti
20 põhiseadusega kooskõlla viimiseks
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek.
Tähtaeg: 07.03.2018
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Kultuuriministeerium
<
[email protected]>, Siseministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heiki Loot
Kinnitamise kuupäev: 28.02.2018
Resolutsiooni koostaja: Siiri Pirn
[email protected], 6935533
Jüri Ratas Teie nr
peaminister
Vabariigi Valitsus Meie 26.02.2018 nr 6-2/180104/1800952
[email protected]
Ettepanek Vabariigi Valitsuse määruse nr 221 punkti 3 alapunkti 20
põhiseadusega kooskõlla viimiseks
Lugupeetud peaminister
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen Vabariigi
Valitsusele ettepaneku viia Vabariigi Valitsuse määruse nr 221 "Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine" (edaspidi määrus)
punkti 3 alapunkt 20 kooskõlla põhiseadusega.
Leian, et määruse punkti 3 alapunkt 20 on vastu võetud ilma seadusliku aluseta ning seega
vastuolus põhiseaduse § 3 lg 1 lausega 1 ja § 87 punktiga 6.
I Määruse punkti 3 täiendamine alapunktiga 20 ning määruse täiendamise põhjendused
1. Määruse punkti 3 täiendati 14.12.2017 alapunktiga 20, mis võimaldab eraldada
omandireformi reservfondist vahendeid toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus
omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.
2. Vabariigi Valitsus võttis 28.12.2017 määruse punkti 3 alapunkti 20 alusel vastu korraldused,
millega eraldas tagastamatu toetusena Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1 153 556 eurot
ja Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) 6 753 000 eurot (korraldused nr 388 ja 389).
Korraldustes märgiti rahaeraldise põhjenduseks „sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse
rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks“. Toetuse kättesaamiseks peab EAÕK sõlmima
lepingu Siseministeeriumiga ja EELK Rahandusministeeriumiga.
3. Määruse täiendamise ja korralduste vastuvõtmise ajendiks olid EAÕK ja EELK taotlused.
Näiteks EELK taotles toetust sakraalhoonete restaureerimiseks, renoveerimiseks, rajamiseks ja
soetamiseks (3 200 000 eurot) ning oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja
misjonitööga ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete
täitmiseks ning investeeringuteks (3 353 000 eurot).
4. Esialgse määruse eelnõu (12.12.2017 määruse eelnõu) kohaselt sooviti omandireformi
reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus tagastatud sakraalehitiste säilitamiseks või
taastamiseks. 12.12.2017 määruse eelnõu seletuskirjas põhjendati toetuse eraldamist sellega, et
2
paljud sakraalehitised tagastati õigustatud subjektidele halvas seisundis, mistõttu peavad
usuühendused tegema ehitiste säilitamiseks ja taastamiseks ülejõukäivaid kulutusi.
5. Vabariigi Valitsusele esitati 12.12.2017 ka esialgse määruse eelnõuga sarnase sisuga
erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga kavatseti
erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (ELRKS) § 7 lõiget 11 täiendada punktiga 8, mille
kohaselt saaks omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada mh tagastatud ehitismälestiste
ja sakraalehitiste korrashoiuks. Sellise sisuga seaduseelnõu pole Vabariigi Valitsus Riigikogule
esitanud.
6. 14.12.2017 vastu võetud määruse eelnõu seletuskirjas põhjendati toetuse eraldamist kirikutele
sakraalehitiste säilitamise ja taastamise vajadusega kui ka sellega, et kirikutele tuleb heastada
sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus. Seletuskirjas ei
põhjendata, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja
ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus.
7. 12.12.2017 ja 14.12.2017 määruse eelnõude seletuskirjade kohaselt seondus probleem
omandireformi ebasoovitavate järelmõjudega. Selliste mõjude kõrvaldamiseks ei võimaldanud
kehtiv regulatsioon omandireformi reservfondi vahendeid kasutada. Samuti märgitakse mõlemas
seletuskirjas, et omandireformi reservfondi vahendeid on mitmel juhul kasutatud kiireloomulise
ja paindliku abinõuna kriisiolukorra lahendamiseks olukorras, kus tavapärane eelarveprotsess
seda ei võimalda.
II Määruse seaduslikkuse põhimõte
8. Põhiseaduse § 3 lg 1 lauses 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt teostatakse riigivõimu
üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 87 punktist 6
tuleneb, et Vabariigi Valitsus tohib anda määrusi ja korraldusi seaduse alusel ja täitmiseks, st
seaduses sätestatud volitusnormi alusel. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib
määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi
piiride, mõtte ja eesmärgiga.
9. Vabariigi Valitsusel peab määruse andmiseks olema seaduses vastavasisuline volitusnorm,
milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse
selge eesmärk, sisu ja ulatus (RKPJKo 20.12.1996, nr 3-4-1-3-96, p III). Vabariigi Valitsus on
üldjuhul volitatud andma üksnes seadust täpsustavat määrust. Põhiseaduse § 3 lg 1 esimesest
lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus, kui määrus on antud ilma volitusnormita
või ei ole volitusnormiga kooskõlas (RKPJKo 18.05.2015, 3-4-1-55-14, p 46).
10. Põhiseaduse § 65 punktist 6 ja § 115 lõikest 1 tuleneb Riigikogu õigus otsustada riigi tulude
ja kulude üle. Riigikogu eelarvepädevus on üks Riigikogu tuumikpädevusi ning see annab
Riigikogule õiguse ise langetada eelarvepoliitilised otsused (RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p-
d 136-139). Samuti on Riigikogul õigus otsustada riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise
üle, et tagada riigi vara otstarbekas ja efektiivne kasutamine (põhiseaduse § 114).
III Omandireformi reservfondi vahendite kasutamine ja määruses nimetatud sihtotstarbe
vastavus seadusele
11. Riigikogu on otsustanud omandireformi reservfondi moodustamise ning Eesti Vabariigi
omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate seaduste alusel vara erastamisest laekuva raha
3
kasutamise erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega. Omandireformi reservfondi
vahendeid on seadusandja lubanud kasutada ELRKS § 7 lõigetes 1 ja 11 toodud sihtotstarveteks.
Määruse seletuskirjast ei ilmne, millisele ELRKS §-s 7 nimetatud alusele tuginedes määruse
punkti 3 täiendati alapunktiga 20.
12. ELRKS § 7 lõikes 11 on ammendav loetelu omandi- ja maareformiga otseselt mitteseotud
otstarvetest, milleks võib omandireformi reservfondi vahendeid kasutada.
13. See säte kehtestati 08.12.1999 vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega. Seaduseelnõu seletuskirja
kohaselt saab erastamisest laekuvat raha kasutada sihtotstarbeliselt eelkõige omandireformi
läbiviimise ja sellega seotud kulude katteks. Omandireformi lõpufaasi tõttu ELRKS-i muudeti, et
erastamisest laekuvat raha saaks kasutada ka omandireformi käigus või selle tulemusena
tekkinud probleemide lahendamiseks, nt tööhõive- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks,
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja pensionireformi ettevalmistamiseks.
14. Omandireformi reservfondi vahendite kasutamine omandi- ja maareformi läbiviimisega
mitteseotud kulude katteks eeldab, et Riigikogu näeb vastava aluse ette ELRKS § 7 lõikes 11.
Vaid Riigikogu saab otsustada, milleks kasutada omandireformi reservfondis esialgsete
eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite ülejäägi.
15. Omandireformi reservfondi vahendeid on võimalik kasutada ka omandireformi järelmõjude
kõrvaldamiseks, näiteks tagastatud sakraalehitiste säilitamiseks ja taastamiseks, mille nägi ette
esialgne määruse eelnõu, ja millega mh põhjendati toetuse eraldamise vajadust 14.12.2017
määruse eelnõu seletuskirjas.
16. Samas ei sisalda ELRKS § 7 lg 11 alust, mis lubaks eraldada toetust omandireformi käigus
tagastatud sakraalehitise säilitamiseks või taastamiseks. Samuti pole ELRKS § 7 lõikes 11 alust,
mis võimaldaks omandireformi reservfondist „toetuse andmist sõja ja okupatsiooni käigus
omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele“. Seega ei mahu määruse
punkti 3 alapunktis 20 ning korraldustes nr 388 ja 389 nimetatud vahendite eraldamise otstarve
ka ELRKS § 7 lõike 11 alla.
17. Määruse punkti 3 alapunktis 20 ning korraldustes nr 388 ja 389 nimetatud vahendite
eraldamise otstarve ei mahu ka ELRKS § 7 lõike 1 alla.
18. ELRKS § 7 lg 1 lause 1 lubab omandireformi reservfondi vahendeid kasutada vara
tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi
läbiviimisega seotud kulude katteks. Seega peavad kulud olema seotud omandi- ja maareformi
läbiviimisega.
19. Omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulud tulenevad Eesti Vabariigi omandireformi
aluste seadusest (ORAS), maareformi seadusest, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse
määramise ja kompenseerimise seadusest ning muudest maa- ja omandireformi reguleerivatest
õigusaktidest. Kõnealustest õigusaktidest ei tulene, et kirikutel oleks õigus saada eraldi toetust
sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
4
IV Vabariigi Valitsuse õigus täpsustada omandi- ja maareformi läbiviimise kulusid
20. ELRKS § 7 lõikes 1 nimetatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise
korraldamisega ning muid omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulusid saab Vabariigi
Valitsus määruses üksnes täpsustada.
21. ELRKS § 7 lg 1 lause 3 sätestab, et reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemad
sihtotstarbed määrab Vabariigi Valitsus. Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutamise
täpsemate sihtotstarvete määramise õigus anti Vabariigi Valitsusele 08.12.1999 vastu
võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise seadusega. Seaduseelnõu seletuskirjast tulenevalt anti Vabariigi Valitsusele
õigus määrata reservfondi vahendite kasutamise detailsemad sihtotstarbed seaduses sätestatud
sihtotstarvete raames. Vabariigi Valitsusel ei ole volitusi väljuda seadusandja kehtestatud
piiridest.
22. Vabariigi Valitsus on ELRKS § 7 lg 1 lauses 1 nimetatud kulusid täpsustanud määruse
punkti 3 alapunktides 1-13.
23. Omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulud on näiteks õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulud (määruse p 3 alapunkt 1).
24. ORAS sätestab, kellele ja millistel tingimustel õigusvastaselt võõrandatud vara
kompenseeritakse. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse ühtsetel alustel (ORAS
§ 6 lg 5). Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise alused ja korra ning
kompenseerimise viisi ja ulatuse sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse
määramise ja kompenseerimise seadus.
25. Näiteks EAÕK kui ka EELK on olnud õigustatud subjektid, kellel on olnud õigus nõuda
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. EAÕK ja EELK loobusid
Vabariigi Valitsuselt eraldiste saamise ootuses tagastamis- ja kompenseerimisnõuetest. EELK on
esitanud avalduse Tallinna linnale, et loobub Niguliste kirikuhoone ja maa tagastamise kui ka
kompenseerimise nõudest (tagastamise või kompenseerimise otsust pole tehtud, kuid
kompensatsioonisummaks maa ja hoone eest oleks olnud u 500 000 eurot). EÕAK aga pöördus
Petseri kloostri kompensatsioonisumma (u 400 000 eurot) vaidlustamiseks 2016. a lõpus
kohtusse, kuid loobus 2018.a alguses edasisest kohtuvaidlusest toetuse eraldamise tõttu
(haldusasi nr 3-16-2888). Kui õigustatud subjekt loobub õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamisest või kompenseerimisest, siis tuleb menetlus lõpetada. Ühtlasi tuleb
kompenseerimise otsus tühistada. Kui õigustatud subjekt loobub õigusvastaselt võõrandatud vara
kompenseerimisest, pole määruse punkti 3 alapunkti 1 alusel enam võimalik eraldada
omandireformi reservfondist vahendeid vara kompenseerimiseks.
V Määruse p 3 alapunkti 20 kooskõla seaduses sätestatud volitusnormiga
26. ELRKS § 7 lg 1 lausega 3 antud volitus ei hõlma õigust eraldada omandireformi
reservfondist toetust kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud
ülekohtu heastamiseks.
27. Omandireformi reservfondi vahendeid ei saa ELRKS § 7 lõike 1 alusel kasutada kulude
katteks, mis pole seotud omandi- ja maareformi läbiviimisega, näiteks:
5
- sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks
ulatuslikumalt kui seda näeb ette ORAS;
- omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate järelmõjude kõrvaldamiseks;
- omandireformiväliste nõuete rahuldamiseks.1
28. Seadusandja pädevuses on teha otsuseid selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid
sihtgruppe nende reformidega eelistada (RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 14).
Seadusandja on ORAS-s otsustanud omandireformi põhiküsimused - omandireformi eesmärgi,
sisu, objekti, subjektid ja omandireformi korra, sh kellele ja kuidas omandiõiguse rikkumisega
tehtud ülekohut heastada. Vabariigi Valitsusel puudub neis küsimustes otsustusõigus.
29. Seadusandja pole lubanud Vabariigi Valitsusel heastada sõja ja okupatsiooni käigus
omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut ORAS § 2 lõike 1 mõttes. ORAS § 2 lõike 1 järgi on
omandireformi üheks eesmärgiks omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine. ORAS
§-dest 2 ja 3 tuleneb, et omandiõiguse rikkumisega tekitatud ülekohut heastatakse kahel viisil -
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega või selle vara kompenseerimisega endisele
omanikule või tema õigusjärglasele. Vabariigi Valitsusel pole õigust tugineda ORAS §-le 2 ja
otsustada ise, kellele ja millistel tingimustel omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut
omandireformi reservfondi vahenditest heastada.
30. Nii ei saa Vabariigi Valitsus ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a.
õigusvastaselt võõrandatud vara - maa ja ehitiste – kompenseerimiseks eraldada toetust
kokkuleppel õigustatud subjektiga, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise
ja kompenseerimise seadus seda ei võimalda. Samuti pole Vabariigi Valitsusel õigust
omandireformi reservfondist eraldada toetust vallasvara (kiriku- ja kunstivara)
kompenseerimiseks. Seadusandja pole ette näinud, et Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval kui
ka mittealluval territooriumil asuv vallasvara oleks õigusvastaselt võõrandatud vara objektiks ja
see tuleks kompenseerida. On selge, et ka teistel isikutel peale kirikute on olnud väärtuslikku
vallasvara, mis on sõja ja okupatsiooni tõttu võõrandatud või teiste isikute valduses.
31. Vabariigi Valitsusel pole ka pädevust riigi järjepidevuse huvides otsustada 1918.-
1940.aastatel võetud Eesti Vabariigi kohustuste täitmise üle, sh 1919.aasta maareformi tarbeks
võõrandatud maa eest välja antud pantkirjade hüvitamise üle kirikutele. 2 Pantkirju ei väljastatud
ainult kirikutele. Seadusandja otsustada on, kas, kellele ja millistel tingimustel tuleb
pantkirjadest tulenevad nõuded rahuldada.
32. Seega ei kuulu määruse punkti 3 alapunktis 20 nimetatud vahendite eraldamise otstarve
muude omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulude hulka. Samuti pole tegemist muude
omandireformi läbiviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud kuludega, mille katteks saaks
omandireformi reservfondi vahendeid kasutada vastavalt määruse punkti 3 alapunktile 13.
33. Vabariigi Valitsus on määruse punkti 3 alapunktiga 20 asunud reguleerima olukorda, mida
omandi- ja maareformi käsitlevad õigusaktid ette ei näe. Määruse punkti 3 alapunkti 20 näol on
tegemist regulatsiooniga, mille kehtestamisel on Vabariigi Valitsus väljunud ELRKS § 7 lg 1
lauses 3 sätestatud volitusnormi õiguslikest piiridest. Vabariigi Valitsus on määruse punkti 3
alapunkti 20 näol teinud otsustuse, mille langetamine pole tema pädevuses.
1
Vt ka Rahandusministeeriumi ülevaadet omandireformi kohta.
2
Maaseadus (RT 1919, nr 79/80), riikliku maatagavara loomiseks võõrandatud maade eest tasumaksmise seadus
(RT 1926, nr 26), kirikutelt ja kogudustelt võõrandatud maade eest tasumaksmise seadus (RT 1934, nr 74).
6
34. Kokkuvõttes on Vabariigi Valitsus täiendanud määruse punkti 3 alapunktiga 20 ja
kõnealused korraldused andnud ilma seadusliku aluseta. Seda tehes on mindud vastuollu
põhiseaduse § 3 lg 1 lausega 1 ja § 87 punktiga 6.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]