dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 2. märts 2018
Viit
1-12/559-1
Registreeritud
2. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2018

Failid

  • 📎18-00457-2.pdf1 KB
  • 📎6-21801041800952 26.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc310 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon Viide: Õiguskantsler / 26.2.2018 / nr 6-2/180104/1800952 ; Riigikantselei / 27.2.2018 / nr 7-10/18-00457 Resolutsiooni teema: Ettepanek Vabariigi Valitsuse 27.8.1996 määruse nr 221 punkti 3 alapunkti 20 põhiseadusega kooskõlla viimiseks Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek. Tähtaeg: 07.03.2018 Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Kultuuriministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heiki Loot Kinnitamise kuupäev: 28.02.2018 Resolutsiooni koostaja: Siiri Pirn [email protected], 6935533 Jüri Ratas Teie nr peaminister Vabariigi Valitsus Meie 26.02.2018 nr 6-2/180104/1800952 [email protected] Ettepanek Vabariigi Valitsuse määruse nr 221 punkti 3 alapunkti 20 põhiseadusega kooskõlla viimiseks Lugupeetud peaminister Eesti Vabariigi põhiseaduse § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia Vabariigi Valitsuse määruse nr 221 "Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine" (edaspidi määrus) punkti 3 alapunkt 20 kooskõlla põhiseadusega. Leian, et määruse punkti 3 alapunkt 20 on vastu võetud ilma seadusliku aluseta ning seega vastuolus põhiseaduse § 3 lg 1 lausega 1 ja § 87 punktiga 6. I Määruse punkti 3 täiendamine alapunktiga 20 ning määruse täiendamise põhjendused 1. Määruse punkti 3 täiendati 14.12.2017 alapunktiga 20, mis võimaldab eraldada omandireformi reservfondist vahendeid toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. 2. Vabariigi Valitsus võttis 28.12.2017 määruse punkti 3 alapunkti 20 alusel vastu korraldused, millega eraldas tagastamatu toetusena Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1 153 556 eurot ja Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) 6 753 000 eurot (korraldused nr 388 ja 389). Korraldustes märgiti rahaeraldise põhjenduseks „sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks“. Toetuse kättesaamiseks peab EAÕK sõlmima lepingu Siseministeeriumiga ja EELK Rahandusministeeriumiga. 3. Määruse täiendamise ja korralduste vastuvõtmise ajendiks olid EAÕK ja EELK taotlused. Näiteks EELK taotles toetust sakraalhoonete restaureerimiseks, renoveerimiseks, rajamiseks ja soetamiseks (3 200 000 eurot) ning oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja misjonitööga ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning investeeringuteks (3 353 000 eurot). 4. Esialgse määruse eelnõu (12.12.2017 määruse eelnõu) kohaselt sooviti omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus tagastatud sakraalehitiste säilitamiseks või taastamiseks. 12.12.2017 määruse eelnõu seletuskirjas põhjendati toetuse eraldamist sellega, et 2 paljud sakraalehitised tagastati õigustatud subjektidele halvas seisundis, mistõttu peavad usuühendused tegema ehitiste säilitamiseks ja taastamiseks ülejõukäivaid kulutusi. 5. Vabariigi Valitsusele esitati 12.12.2017 ka esialgse määruse eelnõuga sarnase sisuga erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga kavatseti erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (ELRKS) § 7 lõiget 11 täiendada punktiga 8, mille kohaselt saaks omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada mh tagastatud ehitismälestiste ja sakraalehitiste korrashoiuks. Sellise sisuga seaduseelnõu pole Vabariigi Valitsus Riigikogule esitanud. 6. 14.12.2017 vastu võetud määruse eelnõu seletuskirjas põhjendati toetuse eraldamist kirikutele sakraalehitiste säilitamise ja taastamise vajadusega kui ka sellega, et kirikutele tuleb heastada sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus. Seletuskirjas ei põhjendata, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus. 7. 12.12.2017 ja 14.12.2017 määruse eelnõude seletuskirjade kohaselt seondus probleem omandireformi ebasoovitavate järelmõjudega. Selliste mõjude kõrvaldamiseks ei võimaldanud kehtiv regulatsioon omandireformi reservfondi vahendeid kasutada. Samuti märgitakse mõlemas seletuskirjas, et omandireformi reservfondi vahendeid on mitmel juhul kasutatud kiireloomulise ja paindliku abinõuna kriisiolukorra lahendamiseks olukorras, kus tavapärane eelarveprotsess seda ei võimalda. II Määruse seaduslikkuse põhimõte 8. Põhiseaduse § 3 lg 1 lauses 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 87 punktist 6 tuleneb, et Vabariigi Valitsus tohib anda määrusi ja korraldusi seaduse alusel ja täitmiseks, st seaduses sätestatud volitusnormi alusel. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 9. Vabariigi Valitsusel peab määruse andmiseks olema seaduses vastavasisuline volitusnorm, milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus (RKPJKo 20.12.1996, nr 3-4-1-3-96, p III). Vabariigi Valitsus on üldjuhul volitatud andma üksnes seadust täpsustavat määrust. Põhiseaduse § 3 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus, kui määrus on antud ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga kooskõlas (RKPJKo 18.05.2015, 3-4-1-55-14, p 46). 10. Põhiseaduse § 65 punktist 6 ja § 115 lõikest 1 tuleneb Riigikogu õigus otsustada riigi tulude ja kulude üle. Riigikogu eelarvepädevus on üks Riigikogu tuumikpädevusi ning see annab Riigikogule õiguse ise langetada eelarvepoliitilised otsused (RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p- d 136-139). Samuti on Riigikogul õigus otsustada riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle, et tagada riigi vara otstarbekas ja efektiivne kasutamine (põhiseaduse § 114). III Omandireformi reservfondi vahendite kasutamine ja määruses nimetatud sihtotstarbe vastavus seadusele 11. Riigikogu on otsustanud omandireformi reservfondi moodustamise ning Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate seaduste alusel vara erastamisest laekuva raha 3 kasutamise erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega. Omandireformi reservfondi vahendeid on seadusandja lubanud kasutada ELRKS § 7 lõigetes 1 ja 11 toodud sihtotstarveteks. Määruse seletuskirjast ei ilmne, millisele ELRKS §-s 7 nimetatud alusele tuginedes määruse punkti 3 täiendati alapunktiga 20. 12. ELRKS § 7 lõikes 11 on ammendav loetelu omandi- ja maareformiga otseselt mitteseotud otstarvetest, milleks võib omandireformi reservfondi vahendeid kasutada. 13. See säte kehtestati 08.12.1999 vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt saab erastamisest laekuvat raha kasutada sihtotstarbeliselt eelkõige omandireformi läbiviimise ja sellega seotud kulude katteks. Omandireformi lõpufaasi tõttu ELRKS-i muudeti, et erastamisest laekuvat raha saaks kasutada ka omandireformi käigus või selle tulemusena tekkinud probleemide lahendamiseks, nt tööhõive- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja pensionireformi ettevalmistamiseks. 14. Omandireformi reservfondi vahendite kasutamine omandi- ja maareformi läbiviimisega mitteseotud kulude katteks eeldab, et Riigikogu näeb vastava aluse ette ELRKS § 7 lõikes 11. Vaid Riigikogu saab otsustada, milleks kasutada omandireformi reservfondis esialgsete eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite ülejäägi. 15. Omandireformi reservfondi vahendeid on võimalik kasutada ka omandireformi järelmõjude kõrvaldamiseks, näiteks tagastatud sakraalehitiste säilitamiseks ja taastamiseks, mille nägi ette esialgne määruse eelnõu, ja millega mh põhjendati toetuse eraldamise vajadust 14.12.2017 määruse eelnõu seletuskirjas. 16. Samas ei sisalda ELRKS § 7 lg 11 alust, mis lubaks eraldada toetust omandireformi käigus tagastatud sakraalehitise säilitamiseks või taastamiseks. Samuti pole ELRKS § 7 lõikes 11 alust, mis võimaldaks omandireformi reservfondist „toetuse andmist sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele“. Seega ei mahu määruse punkti 3 alapunktis 20 ning korraldustes nr 388 ja 389 nimetatud vahendite eraldamise otstarve ka ELRKS § 7 lõike 11 alla. 17. Määruse punkti 3 alapunktis 20 ning korraldustes nr 388 ja 389 nimetatud vahendite eraldamise otstarve ei mahu ka ELRKS § 7 lõike 1 alla. 18. ELRKS § 7 lg 1 lause 1 lubab omandireformi reservfondi vahendeid kasutada vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Seega peavad kulud olema seotud omandi- ja maareformi läbiviimisega. 19. Omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulud tulenevad Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusest (ORAS), maareformi seadusest, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadusest ning muudest maa- ja omandireformi reguleerivatest õigusaktidest. Kõnealustest õigusaktidest ei tulene, et kirikutel oleks õigus saada eraldi toetust sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. 4 IV Vabariigi Valitsuse õigus täpsustada omandi- ja maareformi läbiviimise kulusid 20. ELRKS § 7 lõikes 1 nimetatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamisega ning muid omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulusid saab Vabariigi Valitsus määruses üksnes täpsustada. 21. ELRKS § 7 lg 1 lause 3 sätestab, et reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemad sihtotstarbed määrab Vabariigi Valitsus. Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemate sihtotstarvete määramise õigus anti Vabariigi Valitsusele 08.12.1999 vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega. Seaduseelnõu seletuskirjast tulenevalt anti Vabariigi Valitsusele õigus määrata reservfondi vahendite kasutamise detailsemad sihtotstarbed seaduses sätestatud sihtotstarvete raames. Vabariigi Valitsusel ei ole volitusi väljuda seadusandja kehtestatud piiridest. 22. Vabariigi Valitsus on ELRKS § 7 lg 1 lauses 1 nimetatud kulusid täpsustanud määruse punkti 3 alapunktides 1-13. 23. Omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulud on näiteks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulud (määruse p 3 alapunkt 1). 24. ORAS sätestab, kellele ja millistel tingimustel õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse ühtsetel alustel (ORAS § 6 lg 5). Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise alused ja korra ning kompenseerimise viisi ja ulatuse sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus. 25. Näiteks EAÕK kui ka EELK on olnud õigustatud subjektid, kellel on olnud õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. EAÕK ja EELK loobusid Vabariigi Valitsuselt eraldiste saamise ootuses tagastamis- ja kompenseerimisnõuetest. EELK on esitanud avalduse Tallinna linnale, et loobub Niguliste kirikuhoone ja maa tagastamise kui ka kompenseerimise nõudest (tagastamise või kompenseerimise otsust pole tehtud, kuid kompensatsioonisummaks maa ja hoone eest oleks olnud u 500 000 eurot). EÕAK aga pöördus Petseri kloostri kompensatsioonisumma (u 400 000 eurot) vaidlustamiseks 2016. a lõpus kohtusse, kuid loobus 2018.a alguses edasisest kohtuvaidlusest toetuse eraldamise tõttu (haldusasi nr 3-16-2888). Kui õigustatud subjekt loobub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest, siis tuleb menetlus lõpetada. Ühtlasi tuleb kompenseerimise otsus tühistada. Kui õigustatud subjekt loobub õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisest, pole määruse punkti 3 alapunkti 1 alusel enam võimalik eraldada omandireformi reservfondist vahendeid vara kompenseerimiseks. V Määruse p 3 alapunkti 20 kooskõla seaduses sätestatud volitusnormiga 26. ELRKS § 7 lg 1 lausega 3 antud volitus ei hõlma õigust eraldada omandireformi reservfondist toetust kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. 27. Omandireformi reservfondi vahendeid ei saa ELRKS § 7 lõike 1 alusel kasutada kulude katteks, mis pole seotud omandi- ja maareformi läbiviimisega, näiteks: 5 - sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks ulatuslikumalt kui seda näeb ette ORAS; - omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate järelmõjude kõrvaldamiseks; - omandireformiväliste nõuete rahuldamiseks.1 28. Seadusandja pädevuses on teha otsuseid selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid sihtgruppe nende reformidega eelistada (RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 14). Seadusandja on ORAS-s otsustanud omandireformi põhiküsimused - omandireformi eesmärgi, sisu, objekti, subjektid ja omandireformi korra, sh kellele ja kuidas omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut heastada. Vabariigi Valitsusel puudub neis küsimustes otsustusõigus. 29. Seadusandja pole lubanud Vabariigi Valitsusel heastada sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut ORAS § 2 lõike 1 mõttes. ORAS § 2 lõike 1 järgi on omandireformi üheks eesmärgiks omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine. ORAS §-dest 2 ja 3 tuleneb, et omandiõiguse rikkumisega tekitatud ülekohut heastatakse kahel viisil - õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega või selle vara kompenseerimisega endisele omanikule või tema õigusjärglasele. Vabariigi Valitsusel pole õigust tugineda ORAS §-le 2 ja otsustada ise, kellele ja millistel tingimustel omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut omandireformi reservfondi vahenditest heastada. 30. Nii ei saa Vabariigi Valitsus ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a. õigusvastaselt võõrandatud vara - maa ja ehitiste – kompenseerimiseks eraldada toetust kokkuleppel õigustatud subjektiga, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus seda ei võimalda. Samuti pole Vabariigi Valitsusel õigust omandireformi reservfondist eraldada toetust vallasvara (kiriku- ja kunstivara) kompenseerimiseks. Seadusandja pole ette näinud, et Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval kui ka mittealluval territooriumil asuv vallasvara oleks õigusvastaselt võõrandatud vara objektiks ja see tuleks kompenseerida. On selge, et ka teistel isikutel peale kirikute on olnud väärtuslikku vallasvara, mis on sõja ja okupatsiooni tõttu võõrandatud või teiste isikute valduses. 31. Vabariigi Valitsusel pole ka pädevust riigi järjepidevuse huvides otsustada 1918.- 1940.aastatel võetud Eesti Vabariigi kohustuste täitmise üle, sh 1919.aasta maareformi tarbeks võõrandatud maa eest välja antud pantkirjade hüvitamise üle kirikutele. 2 Pantkirju ei väljastatud ainult kirikutele. Seadusandja otsustada on, kas, kellele ja millistel tingimustel tuleb pantkirjadest tulenevad nõuded rahuldada. 32. Seega ei kuulu määruse punkti 3 alapunktis 20 nimetatud vahendite eraldamise otstarve muude omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulude hulka. Samuti pole tegemist muude omandireformi läbiviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud kuludega, mille katteks saaks omandireformi reservfondi vahendeid kasutada vastavalt määruse punkti 3 alapunktile 13. 33. Vabariigi Valitsus on määruse punkti 3 alapunktiga 20 asunud reguleerima olukorda, mida omandi- ja maareformi käsitlevad õigusaktid ette ei näe. Määruse punkti 3 alapunkti 20 näol on tegemist regulatsiooniga, mille kehtestamisel on Vabariigi Valitsus väljunud ELRKS § 7 lg 1 lauses 3 sätestatud volitusnormi õiguslikest piiridest. Vabariigi Valitsus on määruse punkti 3 alapunkti 20 näol teinud otsustuse, mille langetamine pole tema pädevuses. 1 Vt ka Rahandusministeeriumi ülevaadet omandireformi kohta. 2 Maaseadus (RT 1919, nr 79/80), riikliku maatagavara loomiseks võõrandatud maade eest tasumaksmise seadus (RT 1926, nr 26), kirikutelt ja kogudustelt võõrandatud maade eest tasumaksmise seadus (RT 1934, nr 74). 6 34. Kokkuvõttes on Vabariigi Valitsus täiendanud määruse punkti 3 alapunktiga 20 ja kõnealused korraldused andnud ilma seadusliku aluseta. Seda tehes on mindud vastuollu põhiseaduse § 3 lg 1 lausega 1 ja § 87 punktiga 6. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kristel Lekko 693 8443 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel