Ministeeriumid Meie 01.03.2018 nr 1.2-2/22-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 02.04.2003
määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Haiglate Liit
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Haigekassa
Heli Paluste 626 9127
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
.02.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, 2018 nr
Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“
muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks
piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja taastusravihaiglate loetelu
(edaspidi haiglate loetelu) ning vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate
ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks (edaspidi vajalikud investeeringud).“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Haiglate loetellu kuulub taastusravihaigla SA Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus.“;
3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks,
renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks kinnitatakse riigieelarvega iga haigla puhul eraldi
pärast haigla funktsionaalse arengukava kinnitamist valdkonna eest vastutava ministri poolt.“;
4) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
6) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.
Jüri Ratas
Peaminister Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1.1.Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrust nr 105
„Haiglavõrgu arengukava“ (edaspidi määrus) sättega, mis on seotud tervishoiuteenuste
ühtlase kättesaadavuse tagamiseks haiglate loetelu täiendamisega.
Haiglate loetellu lisatakse taastusravi kättesaadavuse tagamiseks sihtasutus Haapsalu
Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK). HNRK on riigi asutatud sihtasutus,
millel on kehtiv tegevusluba taastusravihaiglana ja mis on vajalik tervishoiuteenuste
kättesaadavuse tagamiseks ning seega riigi põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks aegunud sätted ja määruse lisa, mis reguleerivad vajalikke
investeeringuid haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja
ümberprofileerimiseks. Lisaks muudetakse eelnõuga määruse kehtivuse aega.
1.2.Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumist tervisesüsteemi osakonna
tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (
[email protected], 626 9127) ja peaspetsialist Reena
Müller (
[email protected], 626 9161).
Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja
asetäitja Ebe Sarapuu (
[email protected], 626 9337).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Käesoleva määrusega muudetakse määruse redaktsiooni RT I, 11.07.2015, 3.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on ette valmistatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel.
Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala ning viiakse see vastavusse
määruse muudetava sisuga. Muudatustega lisatakse haigla liikide loetellu „taastusravihaigla“.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 5 ning lisatakse haiglate loetellu
taastusravihaiglana sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi
HNRK). HNRK on taastusravihaiglana ja olulise Eesti taastusravi kompetentsikeskusena
spetsialiseerunud peamiselt neuroloogiliste probleemidega patsientide abistamisele sh seljaaju
kahjustusega ja peaajutrauma järgsele esmasele intensiivsele taastusravile. Tegemist on riigi
poolt asutatud sihtasutusega, millel on kehtiv tegevusluba statsionaarse ja ambulatoorse
1
taastusravi osutamiseks. HNRK on riigi jaoks ülioluline teenuseosutaja taastusravi mahte ja
teeninduspiirkonda silmas pidades. Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi
suunale omades struktuuris vastavaid üksuseid: spinaalse rehabilitatsiooni osakond,
neurorehabilitatsiooni osakond, laste taastusravi ning tugi-liikumiselundkonna taastusravi
osakond. Lisaks on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, terviseedenduse ja
rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus. HNRK teeninduspiirkonnaks
on statsionaarse taastusravi teenuse osutamise vaates kogu Eesti ja patsiendid pärinevad
kõigist Eesti piirkondadest.
HNRK-s on 102 statsionaarset voodikohta. Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) 2016. a
andmetel on Eestis kokku 333 taastusravi voodit, seega omab HNRK statsionaarse taastusravi
vooditest ligikaudu 1/3 kogu riigis ning on taastusravi kättesaadavuse tagamisel oluline
teenuseosutaja. Aastas osutatakse HNRK-s teenust ca 3500 isikule üle Eesti. HNRK
peamiseks koostööpartneriks on Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), kelle finantseeritavad
teenused moodustavad ligikaudu 70% HNRK eelarvest, samuti on haiglal koostöö
rehabilitatsiooni teenuste osutamisel Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusametiga.
Järgnevalt on välja toodud isikute maakondlik jaotus HNRK statsionaarse taastusravi teenuse
kasutusel (isiku maakond EHK andmetel).
Joonis 1.Isikute maakondlik jaotus statsionaarse teenuse kasutusel (Allikas: EHK 2016)
Joonise kohaselt järgib statsionaarset taastusravi saanud isikute maakondlik jaotus rahvastiku
paiknemist maakonniti ja see näitab, et HNRK teeninduspiirkond on kogu Eesti.
EHK 2016.a andmete järgi osutas 35% kõikidest Eesti statsionaarse taastusravi juhtudest
HNRK. 2017.a ravitöö esmaste andmete järgi osutati statsionaarseid taastusravi teenuseid
2017.a kokku 2517 ravijuhu raames 1701 isikule. Arvestades EHK poolt 2017 aastaks
eelarves planeeritud statsionaarse taastusravi juhtude arvu, oli 2017 aastal HNRK osatähtsus
statsionaarse taastusravi osutajana samas suurusjärgus 2016. aastaga (täpsed mahud selguvad
2017. aastaaruandluse koostamisel).
HNRK-l on seega suur roll riigi põhiseadusliku kohustuse täitmisel luua toimiv
tervishoiusüsteem, mille kaudu elanikkonnale oleksid haiguse või vigastuse korral
2
kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused. HNRK on ühtlasi kujunenud oluliseks
kompetentsikeskuseks taastusravi osutamisel just komplitseeritud neuroloogilise kahjustusega
sh eriti seljaaju kahjustusega isikutele. HNRK lisamine haiglavõrgu arengukavasse on vajalik,
arvestades haigla suurt osatähtsust neuroloogiliste probleemidega laste ja täiskasvanute
taastusravis sh seljaaju kahjustusega ja peaajutrauma järgsele esmasel intensiivsel taastusravil,
ja toetamaks kompetentsikeskuse edasist arengut. Lisaks ravitööle osaleb HNRK
tervishoiutöötajate koolituses olles suuremahuliseks praktikabaasiks ning residentuuri
baasasutuseks.
Haiglavõrgu haiglate loetelu kehtestamisega tagatakse riigi ühe olulise funktsiooni täitmine.
Sotsiaalse põhiõigusena paneb põhiseaduse § 28 lg 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana
tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma
ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused ning ajutise
töövõimetuse puhuks asendussissetulek. Riigil on põhiseaduse järgi kohustus tagada vajaliku
arvu arstide ja haiglate olemasolu. HVA-sse kuuluvate haiglate oluline roll on muu hulgas
tagada vajadusel ööpäevaringne vältimatu erakorraline abi nii igapäevaselt kui ka
eriolukordades. Erakorraline ja vältimatu ööpäevaringne abi peab toimima ja olema
kättesaadav nii ajaliselt, geograafiliselt kui ka rahaliselt.
HVA-sse valitud haiglate puhul lähtutakse eelkõige tervishoiuteenuse jätkusuutlikkuse,
osutatavate teenuste kvaliteedi ja teenuse kättesaadavuse tagamisest. Meditsiinilise kvaliteedi
tagab teenuse osutamise komplektsus ja meeskonnatöö – HVA üheks eesmärgiks on
kujundada välja kompetentsikeskused ning vältida ressursside ebamõislikku killustumist.
Seeläbi saavutatakse suurem efektiivsus ja ressursside sh personali ratsionaalne jaotus. HVA
haiglate valik tagab ambulatoorse ja statsionaarse arstiabi kättesaadavuse, jätkusuutlikkuse ja
arengu.
15 aasta jooksul on 2003. aastal kehtestatud aktiivravi haiglate loetelu olnud asjakohane.
HNRK lisamisega loetellu tagatakse ka statsionaarse taastusravi kättesaadavus riiklikus
haiglavõrgus ning seega ravivõrgu komplektsus ja ravi järjepidevus. Sotsiaalministeeriumi ja
EHK 2015-2016 aastal ühiselt läbi viidud analüüs koos tervishoiuteenuste vajaduse
prognoosiga, mis tugines eriarstiabi ja õendusabi kasutuse 2014 aasta andmetele, võttis
arvesse Statistikaameti rahvastiku demograafiliste muutuste prognoosi maakondades aastani
2030 ning eeldatavaid struktuurseid muutuseid tervishoiuteenuste kasutuses, tõi välja
eriarstiabi prognoositava vajaduse aastaks 2030. Prognoos näitas statsionaarse eriarstiabi
vajaduse tagasihoidlikku vähenemist, samas ambulatoorse sh päevaravi ning õendusabi
vajaduse olulist kasvu. EHK lepingupartnerite vaates katavad 92% eriarstiabi mahust ehk
valdava osa ravikindlustuse eriarstiabi eelarvest haiglavõrgu loetelusse kuuluvad haiglad. See
näitab, et haiglavõrk täidab rolli, milleks see loodi – tagab eriarstiabi kättesaadavuse
elanikkonnale. HNRK lisamisel loetelusse luuakse eeldus taastusravi kättesaadavuse
tagamiseks haiglavõrgus. Analüüsist tulenevalt ei ole vajadust senist loetelu hetkel rohkem
muuta. Arvestades teenuste vajadust 2030. aastal jätkuvad aga kindlasti haiglate vahelise
tööjaotuse muutused haiglavõrgu siseselt.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 3 lõiget 1. Kehtivas määruses on sätestatud
investeeringute hinnanguline maksumus haiglate loetelus nimetatud haiglate hoonete
ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Tegelikkuses ei ole riigieelarveliste
vahendite eraldamine haiglate taristusse olnud seotud antud määruses kehtestatud
hinnangutega. Seega puudub vajadus taolise regulatsiooni järele. Muudatusega seotakse
3
investeeringud haiglavõrgu taristusse tavapärase riigieelarve planeerimise protsessiga.
Muudetud sõnastuse kohaselt kinnitatakse vajalik investeeringu maht haiglate loetelus
nimetatud haigla ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks riigieelarves pärast
haigla funktsionaalse arengukava kinnitamist valdkonna eest vastutava ministri poolt. Haigla
funktsionaalses arengukavas analüüsitakse teenuste maht ja hinnatakse investeeringute
vajadus. Muudatuse kohaselt on võimalik haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise
järgselt valdkonna eest vastutava ministri poolt planeerida vajadusel riigi poolt tehtavad
investeeringud loetelus nimetatud haiglale riigieelarvestrateegias ja riigieelarves. Haiglavõrgu
haiglate taristu investeeringud tagavad tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku taristu
jätkusuutlikkuse ning seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavuse elanikkonnale.
Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 3 lõige 2. Tulenevalt eelneva sätte
muudatusest ei ole antud punkti eraldiseisvana vaja ja ebavajalik säte tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 4 lõige 1. Antud säte kehtestas
haiglavõrgu haiglate loetelu 15 aastaks. Haiglavõrgu haiglate loetelu tähtajaline kehtestamine
määruse tasemel ei ole vajalik. Haiglate loetelu muutmine peab kehtivast seadusest lähtuvalt
olema piisavalt pikaajalise perspektiiviga (vähemalt 15 aastat) ning lähtuma eelkõige
vajadusest korrastada haiglavõrku, mitte ühest või teisest tähtajast.
Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa „Investeeringute hinnanguline maht“.
Muudatus on seotud paragrahvi 3 sõnastuse muutmisega. Edaspidi lähtutakse investeeringute
mahu planeerimisel valdkonna eest vastutava ministri poolt kinnitatud haigla
funktsionaalsetest arengukavadest. Kuna kõik riigi poolt tehtavad investeeringud
planeeritakse riigieelarvestrateegias ja kinnitatakse riigieelarve seadusega iga-aastaselt,
puudub vajadus dubleeriva regulatsiooni ja lisa järele. Ühtlasi on lisa sisu aegunud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Vastavalt EL õigusele vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise tagamise eest
liikmesriigid. Määruses loetletud haiglate tegevust ei loeta majandustegevuseks, nende
tegevus ei oma piiriülest mõju (s.o ei mõjuta kaubandust liikmesriikide vahel). Seega ei loo
antud määrus alust võimalikuks riigiabi küsimuseks.
4. Määruse mõjud
Määruse olulisim mõju on seotud riikliku haiglavõrgu haiglate loetelusse riigi asutatud
sihtasutuse HNRK lisamisega. HNRK on riigi asutatud sihtasutus, millel on kehtiv
tegevusluba taastusravihaiglana. EHK jaoks tähendab muudatus, et raamlepingu sõlmimisel
taastusravi teenuste rahastamiseks tuleb HNRK puhul edaspidi lähtuda samadest põhimõtetest
nagu teiste seni haiglavõrgu loetellu kuuluvate haiglate puhul. Olulist rahalist mõju
ravikindlustuse eelarvele ei kaasne, kuna HNRK-lt on ka seni ostetud nii statsionaarse kui
ambulatoorse taastusravi teenuseid.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ka aegunud sätted ja määruse lisa, mis reguleerivad
vajalikke investeeringuid haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja
ümberprofileerimiseks ning määruse kehtivuse aega. Need sätted ei oma sisulist mõju
investeeringute planeerimise põhimõtetele. Määruse kehtivuse piirangu kehtetuks
tunnistamise mõju väljendub EHK lepingupartnerite valiku põhimõtete jätkamises ka peale 2.
aprilli 2018 senisel viisil, mis on oma otstarbekust 15 aasta jooksul tõestanud.
4
Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele
Sihtrühm. Sihtrühmaks on kõik haiglavõrgu loetelusse kuuluvad 19 haiglat ja HNRK. Kuna
haiglavõrgu haiglate loetelu eesmärk on tagada nende kaudu tervishoiuteenuste
kättesaadavus, võib sihtrühmaks pidada kogu Eesti elanikkonda, kes neid teenuseid vajavad.1
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad
kavandatava muudatuse rakendamisega väike mõju majandusele ning asutuste
töökorraldusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju avaldumise ulatust ja sagedust sihtgrupile
hinnata väikeseks, kuna enamuse tervishoiuteenuse osutajate jaoks jääb olukord EHK
lepingute sõlmimise protsessi osas samaks. Ka riigiasutustele ja haigekassale ei too muudatus
kaasa täiendavat koormust ega eelda töökorralduse muutmist. HNRK jaoks muutub lepingu
sõlmimine EHK-ga senisest lihtsamaks, kuna edaspidi ei pea nad osalema valiku protsessis.
Muudatusega ei kaasne olulisi riske.
Järeldus mõju olulisuse kohta. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike. Samas muudatuse
tegemata jätmine võib seada ohtu tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamise, mis on
riigi kohustus põhiseaduse § 28 kohaselt. Muudatusega ei kaasne olulisi riske.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse vastuvõtmisega uuendatakse riikliku haiglavõrgu haiglate loetelu tervishoiuteenuste
ühtlase kättesaadavuse tagamiseks ning luuakse EHK lepingupartneritele kindlustunne
lepingupartnerite valiku põhimõtete jätkumisele, mis on end õigustanud 15 aasta jooksul.
Olulist rahalist mõju lisakuluna muudatusega ravikindlustuse eelarvele ei kaasne, kuna
HNRK-lt kui suurimalt taastusravi osutajalt on ka seni ostetud nii statsionaarse kui
ambulatoorse taastusravi teenuseid. Täiendavaid rahalisi tulusid muudatusega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Eratervishoiuasutuste Liidule ja Puuetega Inimeste Kojale patsientide esindajana.
1
Järgnevate kavandatud muudatuste puhul ei ole sihtrühma eraldi kirjeldatud.
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0193 - Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03f17a66-2ca9-41bf-adf2-903ad9ed0a20
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03f17a66-2ca9-41bf-adf2-903ad9ed0a20?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main