dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 2. märts 2018
Viit
1-12/552-1
Registreeritud
2. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
22. märts 2018

Failid

  • 📎1.2-222-1 01.03.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc676 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 01.03.2018 nr 1.2-2/22-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haiglate Liit Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Haigekassa Heli Paluste 626 9127 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU .02.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, 2018 nr Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja taastusravihaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu) ning vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks (edaspidi vajalikud investeeringud).“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Haiglate loetellu kuulub taastusravihaigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.“; 3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks kinnitatakse riigieelarvega iga haigla puhul eraldi pärast haigla funktsionaalse arengukava kinnitamist valdkonna eest vastutava ministri poolt.“; 4) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Peaminister Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1.1.Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrust nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ (edaspidi määrus) sättega, mis on seotud tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks haiglate loetelu täiendamisega. Haiglate loetellu lisatakse taastusravi kättesaadavuse tagamiseks sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK). HNRK on riigi asutatud sihtasutus, millel on kehtiv tegevusluba taastusravihaiglana ja mis on vajalik tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning seega riigi põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks aegunud sätted ja määruse lisa, mis reguleerivad vajalikke investeeringuid haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Lisaks muudetakse eelnõuga määruse kehtivuse aega. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumist tervisesüsteemi osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 626 9127) ja peaspetsialist Reena Müller ([email protected], 626 9161). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected], 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Käesoleva määrusega muudetakse määruse redaktsiooni RT I, 11.07.2015, 3. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on ette valmistatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel. Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala ning viiakse see vastavusse määruse muudetava sisuga. Muudatustega lisatakse haigla liikide loetellu „taastusravihaigla“. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 5 ning lisatakse haiglate loetellu taastusravihaiglana sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK). HNRK on taastusravihaiglana ja olulise Eesti taastusravi kompetentsikeskusena spetsialiseerunud peamiselt neuroloogiliste probleemidega patsientide abistamisele sh seljaaju kahjustusega ja peaajutrauma järgsele esmasele intensiivsele taastusravile. Tegemist on riigi poolt asutatud sihtasutusega, millel on kehtiv tegevusluba statsionaarse ja ambulatoorse 1 taastusravi osutamiseks. HNRK on riigi jaoks ülioluline teenuseosutaja taastusravi mahte ja teeninduspiirkonda silmas pidades. Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi suunale omades struktuuris vastavaid üksuseid: spinaalse rehabilitatsiooni osakond, neurorehabilitatsiooni osakond, laste taastusravi ning tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakond. Lisaks on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus. HNRK teeninduspiirkonnaks on statsionaarse taastusravi teenuse osutamise vaates kogu Eesti ja patsiendid pärinevad kõigist Eesti piirkondadest. HNRK-s on 102 statsionaarset voodikohta. Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) 2016. a andmetel on Eestis kokku 333 taastusravi voodit, seega omab HNRK statsionaarse taastusravi vooditest ligikaudu 1/3 kogu riigis ning on taastusravi kättesaadavuse tagamisel oluline teenuseosutaja. Aastas osutatakse HNRK-s teenust ca 3500 isikule üle Eesti. HNRK peamiseks koostööpartneriks on Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), kelle finantseeritavad teenused moodustavad ligikaudu 70% HNRK eelarvest, samuti on haiglal koostöö rehabilitatsiooni teenuste osutamisel Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusametiga. Järgnevalt on välja toodud isikute maakondlik jaotus HNRK statsionaarse taastusravi teenuse kasutusel (isiku maakond EHK andmetel). Joonis 1.Isikute maakondlik jaotus statsionaarse teenuse kasutusel (Allikas: EHK 2016) Joonise kohaselt järgib statsionaarset taastusravi saanud isikute maakondlik jaotus rahvastiku paiknemist maakonniti ja see näitab, et HNRK teeninduspiirkond on kogu Eesti. EHK 2016.a andmete järgi osutas 35% kõikidest Eesti statsionaarse taastusravi juhtudest HNRK. 2017.a ravitöö esmaste andmete järgi osutati statsionaarseid taastusravi teenuseid 2017.a kokku 2517 ravijuhu raames 1701 isikule. Arvestades EHK poolt 2017 aastaks eelarves planeeritud statsionaarse taastusravi juhtude arvu, oli 2017 aastal HNRK osatähtsus statsionaarse taastusravi osutajana samas suurusjärgus 2016. aastaga (täpsed mahud selguvad 2017. aastaaruandluse koostamisel). HNRK-l on seega suur roll riigi põhiseadusliku kohustuse täitmisel luua toimiv tervishoiusüsteem, mille kaudu elanikkonnale oleksid haiguse või vigastuse korral 2 kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused. HNRK on ühtlasi kujunenud oluliseks kompetentsikeskuseks taastusravi osutamisel just komplitseeritud neuroloogilise kahjustusega sh eriti seljaaju kahjustusega isikutele. HNRK lisamine haiglavõrgu arengukavasse on vajalik, arvestades haigla suurt osatähtsust neuroloogiliste probleemidega laste ja täiskasvanute taastusravis sh seljaaju kahjustusega ja peaajutrauma järgsele esmasel intensiivsel taastusravil, ja toetamaks kompetentsikeskuse edasist arengut. Lisaks ravitööle osaleb HNRK tervishoiutöötajate koolituses olles suuremahuliseks praktikabaasiks ning residentuuri baasasutuseks. Haiglavõrgu haiglate loetelu kehtestamisega tagatakse riigi ühe olulise funktsiooni täitmine. Sotsiaalse põhiõigusena paneb põhiseaduse § 28 lg 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused ning ajutise töövõimetuse puhuks asendussissetulek. Riigil on põhiseaduse järgi kohustus tagada vajaliku arvu arstide ja haiglate olemasolu. HVA-sse kuuluvate haiglate oluline roll on muu hulgas tagada vajadusel ööpäevaringne vältimatu erakorraline abi nii igapäevaselt kui ka eriolukordades. Erakorraline ja vältimatu ööpäevaringne abi peab toimima ja olema kättesaadav nii ajaliselt, geograafiliselt kui ka rahaliselt. HVA-sse valitud haiglate puhul lähtutakse eelkõige tervishoiuteenuse jätkusuutlikkuse, osutatavate teenuste kvaliteedi ja teenuse kättesaadavuse tagamisest. Meditsiinilise kvaliteedi tagab teenuse osutamise komplektsus ja meeskonnatöö – HVA üheks eesmärgiks on kujundada välja kompetentsikeskused ning vältida ressursside ebamõislikku killustumist. Seeläbi saavutatakse suurem efektiivsus ja ressursside sh personali ratsionaalne jaotus. HVA haiglate valik tagab ambulatoorse ja statsionaarse arstiabi kättesaadavuse, jätkusuutlikkuse ja arengu. 15 aasta jooksul on 2003. aastal kehtestatud aktiivravi haiglate loetelu olnud asjakohane. HNRK lisamisega loetellu tagatakse ka statsionaarse taastusravi kättesaadavus riiklikus haiglavõrgus ning seega ravivõrgu komplektsus ja ravi järjepidevus. Sotsiaalministeeriumi ja EHK 2015-2016 aastal ühiselt läbi viidud analüüs koos tervishoiuteenuste vajaduse prognoosiga, mis tugines eriarstiabi ja õendusabi kasutuse 2014 aasta andmetele, võttis arvesse Statistikaameti rahvastiku demograafiliste muutuste prognoosi maakondades aastani 2030 ning eeldatavaid struktuurseid muutuseid tervishoiuteenuste kasutuses, tõi välja eriarstiabi prognoositava vajaduse aastaks 2030. Prognoos näitas statsionaarse eriarstiabi vajaduse tagasihoidlikku vähenemist, samas ambulatoorse sh päevaravi ning õendusabi vajaduse olulist kasvu. EHK lepingupartnerite vaates katavad 92% eriarstiabi mahust ehk valdava osa ravikindlustuse eriarstiabi eelarvest haiglavõrgu loetelusse kuuluvad haiglad. See näitab, et haiglavõrk täidab rolli, milleks see loodi – tagab eriarstiabi kättesaadavuse elanikkonnale. HNRK lisamisel loetelusse luuakse eeldus taastusravi kättesaadavuse tagamiseks haiglavõrgus. Analüüsist tulenevalt ei ole vajadust senist loetelu hetkel rohkem muuta. Arvestades teenuste vajadust 2030. aastal jätkuvad aga kindlasti haiglate vahelise tööjaotuse muutused haiglavõrgu siseselt. Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 3 lõiget 1. Kehtivas määruses on sätestatud investeeringute hinnanguline maksumus haiglate loetelus nimetatud haiglate hoonete ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Tegelikkuses ei ole riigieelarveliste vahendite eraldamine haiglate taristusse olnud seotud antud määruses kehtestatud hinnangutega. Seega puudub vajadus taolise regulatsiooni järele. Muudatusega seotakse 3 investeeringud haiglavõrgu taristusse tavapärase riigieelarve planeerimise protsessiga. Muudetud sõnastuse kohaselt kinnitatakse vajalik investeeringu maht haiglate loetelus nimetatud haigla ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks riigieelarves pärast haigla funktsionaalse arengukava kinnitamist valdkonna eest vastutava ministri poolt. Haigla funktsionaalses arengukavas analüüsitakse teenuste maht ja hinnatakse investeeringute vajadus. Muudatuse kohaselt on võimalik haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise järgselt valdkonna eest vastutava ministri poolt planeerida vajadusel riigi poolt tehtavad investeeringud loetelus nimetatud haiglale riigieelarvestrateegias ja riigieelarves. Haiglavõrgu haiglate taristu investeeringud tagavad tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku taristu jätkusuutlikkuse ning seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavuse elanikkonnale. Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 3 lõige 2. Tulenevalt eelneva sätte muudatusest ei ole antud punkti eraldiseisvana vaja ja ebavajalik säte tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 4 lõige 1. Antud säte kehtestas haiglavõrgu haiglate loetelu 15 aastaks. Haiglavõrgu haiglate loetelu tähtajaline kehtestamine määruse tasemel ei ole vajalik. Haiglate loetelu muutmine peab kehtivast seadusest lähtuvalt olema piisavalt pikaajalise perspektiiviga (vähemalt 15 aastat) ning lähtuma eelkõige vajadusest korrastada haiglavõrku, mitte ühest või teisest tähtajast. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa „Investeeringute hinnanguline maht“. Muudatus on seotud paragrahvi 3 sõnastuse muutmisega. Edaspidi lähtutakse investeeringute mahu planeerimisel valdkonna eest vastutava ministri poolt kinnitatud haigla funktsionaalsetest arengukavadest. Kuna kõik riigi poolt tehtavad investeeringud planeeritakse riigieelarvestrateegias ja kinnitatakse riigieelarve seadusega iga-aastaselt, puudub vajadus dubleeriva regulatsiooni ja lisa järele. Ühtlasi on lisa sisu aegunud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Vastavalt EL õigusele vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise tagamise eest liikmesriigid. Määruses loetletud haiglate tegevust ei loeta majandustegevuseks, nende tegevus ei oma piiriülest mõju (s.o ei mõjuta kaubandust liikmesriikide vahel). Seega ei loo antud määrus alust võimalikuks riigiabi küsimuseks. 4. Määruse mõjud Määruse olulisim mõju on seotud riikliku haiglavõrgu haiglate loetelusse riigi asutatud sihtasutuse HNRK lisamisega. HNRK on riigi asutatud sihtasutus, millel on kehtiv tegevusluba taastusravihaiglana. EHK jaoks tähendab muudatus, et raamlepingu sõlmimisel taastusravi teenuste rahastamiseks tuleb HNRK puhul edaspidi lähtuda samadest põhimõtetest nagu teiste seni haiglavõrgu loetellu kuuluvate haiglate puhul. Olulist rahalist mõju ravikindlustuse eelarvele ei kaasne, kuna HNRK-lt on ka seni ostetud nii statsionaarse kui ambulatoorse taastusravi teenuseid. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ka aegunud sätted ja määruse lisa, mis reguleerivad vajalikke investeeringuid haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks ning määruse kehtivuse aega. Need sätted ei oma sisulist mõju investeeringute planeerimise põhimõtetele. Määruse kehtivuse piirangu kehtetuks tunnistamise mõju väljendub EHK lepingupartnerite valiku põhimõtete jätkamises ka peale 2. aprilli 2018 senisel viisil, mis on oma otstarbekust 15 aasta jooksul tõestanud. 4 Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele Sihtrühm. Sihtrühmaks on kõik haiglavõrgu loetelusse kuuluvad 19 haiglat ja HNRK. Kuna haiglavõrgu haiglate loetelu eesmärk on tagada nende kaudu tervishoiuteenuste kättesaadavus, võib sihtrühmaks pidada kogu Eesti elanikkonda, kes neid teenuseid vajavad.1 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad kavandatava muudatuse rakendamisega väike mõju majandusele ning asutuste töökorraldusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju avaldumise ulatust ja sagedust sihtgrupile hinnata väikeseks, kuna enamuse tervishoiuteenuse osutajate jaoks jääb olukord EHK lepingute sõlmimise protsessi osas samaks. Ka riigiasutustele ja haigekassale ei too muudatus kaasa täiendavat koormust ega eelda töökorralduse muutmist. HNRK jaoks muutub lepingu sõlmimine EHK-ga senisest lihtsamaks, kuna edaspidi ei pea nad osalema valiku protsessis. Muudatusega ei kaasne olulisi riske. Järeldus mõju olulisuse kohta. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike. Samas muudatuse tegemata jätmine võib seada ohtu tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamise, mis on riigi kohustus põhiseaduse § 28 kohaselt. Muudatusega ei kaasne olulisi riske. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse vastuvõtmisega uuendatakse riikliku haiglavõrgu haiglate loetelu tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks ning luuakse EHK lepingupartneritele kindlustunne lepingupartnerite valiku põhimõtete jätkumisele, mis on end õigustanud 15 aasta jooksul. Olulist rahalist mõju lisakuluna muudatusega ravikindlustuse eelarvele ei kaasne, kuna HNRK-lt kui suurimalt taastusravi osutajalt on ka seni ostetud nii statsionaarse kui ambulatoorse taastusravi teenuseid. Täiendavaid rahalisi tulusid muudatusega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule ja Puuetega Inimeste Kojale patsientide esindajana. 1 Järgnevate kavandatud muudatuste puhul ei ole sihtrühma eraldi kirjeldatud. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0193 - Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03f17a66-2ca9-41bf-adf2-903ad9ed0a20 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03f17a66-2ca9-41bf-adf2-903ad9ed0a20?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →