Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kultuuriministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium 01.03.2018 nr 1-6/1570-1
Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände
regulatsiooni muutmine) eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Siseministeerium esitab Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks
„Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu“.
Vabariigi Valitsuse 08.02.2018 kabinetiistungi otsuse kohaselt tuleb antud eelnõus toodud
seadusemuudatusi käsitleda kiireloomulisena, mistõttu saadame esimese ringiga
kooskõlastamiseks ka Justiitsministeeriumile ning palume kõiki kooskõlastusi hiljemalt
14. märtsiks. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil
https://eelnõud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Lisa:
Eelnõu 2 lehel;
Eelnõu seletuskiri 11 lehel.
Doris Uudelt 6125248
[email protected]
Jana Laane 612 5079
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
23.02.2018
Välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni
muutmine)
§ 1. Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 106 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul,
kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;
2) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse
päeva jooksul.“;
3) paragrahvi 115 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
„18) tippspetsialist käesoleva seaduse § 181 lõike 4 tähenduses.“;
4) paragrahvi 179 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on Eestis elanud
töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat, peab oskama eesti keelt
A2-tasemel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata välismaalase
suhtes, kes taotleb:
1) tähtajalist elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil käesoleva seaduse § 182
alusel;
2) Euroopa Liidu sinist kaarti käesoleva seaduse § 1901 alusel;
3) tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks käesoleva seaduse § 19014 alusel või
4) tähtajalist elamisluba töötamiseks õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele
vastavas õppeasutuses.“;
5) paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 187. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendavad tingimused
(1) Töötamiseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui välismaalase senine tegevus
on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.
(2) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel peab taotleja olema omandanud eesti
keele oskuse A2-tasemel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata välismaalase
suhtes, kes taotleb:
1
1) käesoleva seaduse § 182 alusel antud tähtajalise elamisloa töötamiseks teadusliku tegevuse
eesmärgil pikendamist;
2) käesoleva seaduse § 1901 alusel antud Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamist;
3) käesoleva seaduse § 19014 alusel antud tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks
pikendamist või
4) tähtajalise elamisloa töötamiseks õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele
vastavas õppeasutuses pikendamist.“;
6) seadust täiendatakse §-dega 30910 ja 30911 järgmises sõnastuses:
„§ 30910. 2018. aasta sisserände piirarvu arvutamise erisus
Kui välismaalasele on antud pärast 2018. aasta 1. jaanuari tähtajaline elamisluba töötamiseks
tippspetsialistina ja tema suhtes on kohaldatud sisserände piirarvu, ei arvestata nimetatud
isikuid 2018. aasta sisserände piirarvu täitumise arvutamisel.
§ 30911. Eesti keele oskuse nõude kohaldamise erisus
Eesti keele oskuse nõuet A2-tasemel ei kohaldata välismaalasele, kellel on enne 2018. aasta
1. juulit antud tähtajaline elamisluba ja kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.
Eiki NESTOR
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2018. a
_________________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2018. a
2
Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on muuta sisserände piirarvu regulatsiooni nii, et muudatused soodustaksid
nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes loovad Eesti majandusele lisaväärtust ja kellel
on eeldused ühiskonda lõimuda. Selleks jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja
tippspetsialistid. Eestisse pikemaks ajaks elama asuda soovivatele välismaalastele kehtestatakse
nõue osata A2-tasemel eesti keelt, kui soovitakse pikendada töötamiseks antud tähtajalist
elamisluba või taotletakse uut. Et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud
tööjõupuudust, pikendatakse lühiajalise töötamise pikimat aega.
Muudatuste väljatöötamise eesmärk on vältida olukorda, kus piirarvu praegune regulatsioon
muutub takistuseks väljastpoolt Euroopa Liitu tööjõu sissetoomisel olukorras, kus kohalik
tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi, sest sisserände piirarv täitus nii
2016. aasta detsembris kui ka 2017. aasta juulis.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (tel 612 5120,
[email protected]) ja sama osakonna nõunik
Jana Laane (tel 612 5079,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist
kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi
Kapanen (
[email protected], tel 612 5241).
1.3 Märkused
Eelnõu järgi muudetakse VMS-i 1. jaanuaril 2018 jõustunud redaktsiooni, mis on avaldatud
Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 123. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses
oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul on puutumus järgmiste
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega:
1) 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal
viibimiste tingimuste kohta);
2) 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise
tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral);
3) 2016/801/EL (kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika,
vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise
ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta) ja
4) 2009/50/EÜ (kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil
riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse muudatuse eesmärk
Sisserände piiramiseks kehtestati 1991. aastal immigratsiooni seaduses sisserändekvoot
0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 1993. aastal vastu võetud välismaalaste seaduses kehtestati
sisserände piirarv samadel alustel. Regulatsiooni loomisel oli sisserände piirarvu eesmärk
piirata igasugust välismaalaste sisserännet Eestisse. Aja jooksul on ühiskonna ja majanduse
arengujoontest või poliitilistest põhjustest lähtudes sisserände piirarvu alt välja toodud
erinevate tunnuste alusel sisserändajaid. Muudatuste välja töötamise eesmärk on muuta
sisserände piirarvu regulatsiooni nii, et muudatused soodustaksid nende välismaalaste Eestisse
elama asumist, kes loovad Eesti majandusele lisaväärtust ja kellel on eeldused ühiskonda
lõimuda.
Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2018. a kabinetinõupidamise otsuse kohaselt on koostatud
eelnõu, et muuta välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) sätestatud sisserände regulatsiooni.
Eelnõus on järgmised olulised muudatused:
- sisserände piirarvu arvestusest jäetakse välja välismaalased, kes on tippspetsialistid
VMS-i § 181 lõike 4 tähenduses;
- pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise lubatud aega kuni 1 aastani (365 päeva);
- välismaalasele kehtestatakse nõue osata A2-tasemel eesti keelt, kui ta soovib pikendada
tähtajalist elamisluba töötamiseks või taotleda uut tähtajalise elamisluba töötamiseks,
juhul kui välismaalane on enne elanud Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa
alusel vähemalt 5 aastat.
Joonis. Sisserände piirarvu mõju muutumine
Joonis. Sisserände piirarvu muutumine aastatel 1990–2017
(allikas: Eva-Maria Asari 19. septembri 2017. a ettekanne Siseministeeriumis „Erinevad võimalused
töörände haldamiseks“)
Muudatuste tulemusena on sisserände piirarvu regulatsioon praegu piiramas peamiselt
töörännet ja sisserännet ettevõtluse eesmärgil kolmandatest riikidest.
Tabel 1. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti
2012.–2017. aastal
tähtajalise 2012 2013 2014 2015 2016 2017
elamisloa
andmise
otsused
liigiti
ettevõtlus 56 43 24 21 17 21
töötamine 500 518 829 1210 1290 1293
välis- 25 41 35 21 10 3
lepingu
alusel
kokku 581 602 888 1252 1317 1317
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Siseminister esitas Vabariigi Valitsusele ettepanekud muuta sisserände piirarvu, et vältida
olukorda, kus piirarvu regulatsioon muutub takistuseks väljastpoolt Euroopa Liitu tööjõu
sissetoomisel olukorras, kus kohalik tööjõud kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi ei kata
Nimelt täitus sisserände piirarv 2016. aastal detsembris ja 2017. aastal juulis.
Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a kabinetinõupidamise otsusega sai Siseministeerium
ülesande
1) moodustada laiapõhjaline töörühm, et analüüsida erinevaid võimalusi välismaalaste
sisserände reguleerimiseks, lähtudes Eesti riigi ja ühiskonna vajadustest ja võimalustest
ning
2) esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt 1.12.2017 ettepanekud sisserände regulatsiooni
muutmiseks.
Siseministri 28. juuli 2017. a käskkirjaga nr 1-3/79 moodustati laiapõhjaline töörühm, kuhu
kuuluvad esindusorganisatsioonide ja asutuse esindajad ning eksperdid ja teadlased Tartu
Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktist.
Töörühm leidis, et püstitatud eesmärgi alusel, tuleb esmalt leida lahendus kriitilisele
probleemile, milleks on sisserände piirarvu regulatsiooni muutmine. Samas tuleb koostada
ülevaade kõigist sisserände teemaga seotud Eesti ühiskonna ees seisvad väljakutsed ja
probleemid, mille lahendamine nõuab pikaajalist tööd ja põhjalikku analüüsimist. Sisserände
regulatsiooni põhjalikuks muutmiseks ja lahenduste väljatöötamiseks sai töörühm Vabariigi
Valitsuse 8. veebruari 2018. a otsusega mandaadi tööga jätkata.
Töörühma ettepanekute kohaselt tuleks selleks, et sisserände piirarvu regulatsiooni kiiresti
muuta, teha järgmist:
1) võimaldada majanduse tsüklilisusest tingitud tööjõupuuduse leevendamist ajutise
viibimisalusega lubatud lühiajalise töötamise aja pikendamise kaudu ja teiselt poolt
2) soodustada kvalifitseeritud tööjõu sisserännet nii, et piirarv jääks reguleerima madalama
kvalifikatsiooniga tööjõu pikemaajalist sisserännet.
Sisserände piirarv on ka edaspidi vajalik, et piirata töörännet nendes valdkondades, mis vajaksid
ümberkorraldamist nii, et nende lisandväärtus oleks suurem. Näiteks, töötlevas tööstuses
hõivatute osatähtsus on Eestis Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis
näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust.1
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüsi hinnangul on Eesti
kõrgtehnoloogilises tootmises ja teenustes puudu u 30 000 töötajat, samal ajal kui
madalatehnoloogilises töötlevas tööstuses on üle u 21 500 töötajat2. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoosi
kohaselt hõivatute koguarv aastani 2025 Eestis tõenäoliselt ei vähene, vaid jääb praegusega
sarnasele tasemele (u 644 000 hõivatut).
1
2016. aasta majandusülevaade. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium. Tallinn,
2017
2
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Töö ja oskused 2025. SA Kutsekoda, Tallinn 2016
Majanduse areng on tsükliline ja eriti tundlikult reageerib sellele osa majandussektoreid, nagu
ehitus, kus vajatakse tööjõudu projektipõhiselt ja lühikeseks ajaks. Lühiajalist töötamist
rakendatakse ka hooajalistes tegevusvaldkondades, kus ei tööandja ega töötaja pole
pikaajalisest töösuhtest huvitatud. Lühiajaline töötamine ajutise viibimisalusega ei mõjuta Eesti
rahvastiku koosseisu pikemas perspektiivis ning sellega ei kaasne vajadust tegeleda
välismaalaste integreerimisega Eesti ühiskonda.
Schengeni regulatsioon3 võimaldab välismaalasel viibida Eestis pikaajalise viisa alusel kuni
12 kuud (365 päeva). Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tema Eestis
töötamine on registreeritud. Et leevendada majanduse tsüklilisusest põhjustatud tööjõuvajadust
ja võimaldada paindlikkust välistööjõu kasutamisel, on mõistlik lubada lühiajalist töötamist
kogu võimaliku ajutise viibimisaja jooksul, mis on üks aasta ehk 365 päeva.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 sõnastab Eesti sisserändepoliitika ühe eesmärgina
tagada nende välismaalaste Eestisse tulek,
1) kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning
2) kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja
põhivabadustega.
Arengukava kohaselt on Eestisse oodatud eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kes
loovad lisandväärtust majandusse ning kellel on eeldused Eestis kohaneda ja ühiskonda
lõimuda.
Kui jätta sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, oleks võimalik tuua valdkonna tippe
erialadele, kus Eestil endal vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid napib. Sisserände piirarvu
reguleerimine palgakriteeriumi alusel võimaldab tööandjatel värvata näiteks tegevusalade
juhte, pedagoogika, tervishoiu tippspetsialiste, insenere ja teisi spetsialiste, kelle tööjõu järele
on eelduslikult suurem vajadus ja kelle ametialad ei ole valdkondlikud, vaid horisontaalsed.
Kuna tippspetsialistidele kohaldub nõue maksta kahekordset Eesti keskmist palka nõue,
välistatakse sellega võimalikud väärkasutuse riskid. Kui tööandja on nõus tasuma välistöötajale
kahekordset Eesti keskmist palka, on ta töötajasse investeerinud ja tema kvalifikatsioonis
veendunud ning soovib väärtusliku töötajaga pikemaajalist töösuhet. Eelduslikult on ka
inimene, kes on Eesti tööjõuturul oodatud ja tööandja poolt toetatud, huvitatud ühiskonnas
kohanemisest. Jättes kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu piirarvu arvestusest välja, aitab see kaasa
Eesti edukamaks konkureerimiseks teiste riikidega tööjõu pärast ja toetab MKM-i algatatud
välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017–2020.
Sisseränne mõjutab peale majanduse ka eesti kultuuri ja eesti keele positsiooni, mistõttu tuleb
sisserände regulatsiooni muutmisel arvestada ka lõimumise aspekti. Riigikeele oskus ei ole
lõimumise peamine ja ainus eesmärk, aga see on jätkuvalt üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda
sulanduda ja selles toimuvat mõista. Inimesele on keeleoskus vahend, et saavutada näiteks
parem haridus ja töökoht, ent keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada silmas lõimumist
ja eesti keele säilimist. Keeleoskus võimaldab eri kultuuri- ja keeleruumist inimestel omavahel
suhelda, üksteise kultuuri tundma õppida ning rahumeelselt ja vastastikuse austusega koos
eksisteerida.
Seadusemuudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, lähtudes hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutud, kui eelnõu menetlus on põhjendatult
kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2018. a kabinetinõupidamise otsuse kohaselt
tuleb käesolevas eelnõus esitatud seadusemuudatusi käsitada kiireloomulisena.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. a määrus nr 265/2010
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse välismaalaste seadust ja
§-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse VMS-i § 106 lõiget 13 ning sätestatakse lühiajalise
töötamise uus pikim ajavahemik. Kehtiva seaduse kohaselt on ilma elamisloata lühiajaline
töötamine lubatud kuni 270 päeva 365 päeva jooksul, kui välismaalasel on riigis viibimiseks
seaduslik alus ja tema töötamine on enne registreeritud. Riigi huvides on võimaldada ajutisel
tööjõul panustada majanduse arengusse maksimaalselt kogu lubatud viibimise kestel. Et
võimaldada ajutise viibimisalusega Eestis viibivatel välismaalastel kasutada lühiajaliseks
töötamiseks ettenähtud aega täies ulatuses, sätestatakse lühiajalise töötamise maksimumajaks
Schengeni õigusega lubatud maksimaalne pikaajalise viisaga määratud viibimisaeg, milleks on
1 aasta ehk 365 päeva. Selleks, et vältida lühiajalise töötamise võimaluse väärkasutamist, kus
tööandja hakkabki tööjõu sissetoomiseks kasutama vaid lühiajalist töötamist, mis ei kuulu
piirarvu arvestusse ja mille puhul peab tasuma Eesti keskmist aasta brutokuupalka, ning
välismaalane tegelikult Eestist ei lahku, sätestatakse, et 1 aasta ja 3 kuu ehk 455 järjestikuse
päeva jooksul võib lühiajaliselt töötada 365 päeva.
Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse VMS-i § 106 lõikega 15, millega jäetakse alles
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike
hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta) tulenev erisus
hooajatöötajate riigis viibimise maksimaalsele kestusele. Direktiivi kohaselt tuleb
liikmesriikidel määrata hooajatöötajate riigis viibimise maksimaalne kestus, milleks on
5–9 kuud 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Seega ei kehti eelnõu § 1 punktis 1 esitatud
muudatus hooajatöötajate kohta, vaid nendele tuleb viidatud erand alles jätta.
Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse VMS §-i 115 punktiga 18. VMS § 115 sätestab
isikud, keda ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel. Punkti 18 kohaselt ei
arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel edaspidi tippspetsialiste VMS-i § 181 lõike 4
tähenduses.
VMS-i §181 lg 4 sätestab, et tippspetsialist on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust
omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub maksma erialase töö eest
tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta
keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega. Kui tippspetsialistid sisserände piirarvu
alt välja, võimaldab see tuua valdkonna tippe erialadele, kus Eestil endal vajalike oskuste ja
teadmistega töötajaid napib. Lisaks on tööandjatel võimalus värvata töötajaid, kelle tööjõu
järele on eelduslikult vajadus ja kelle ametialad ei ole valdkondlikud, vaid horisontaalsed.
Samas jäävad kehtima VMS-s sätestatud nõuded äriühingule, kuhu tippspetsialistist
välismaalane tööle asub.
Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse VMS §-i 179 lõigetega 3 ja 4. Lõikega 3
kehtestatakse välismaalasele, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on elanud
Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat, nõue osata eesti keelt
A2-tasemel. Seega on välismaalasel peale töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 5
aastat aega õppida eesti keel nõutud tasemel selgeks. Eesti keele oskus on üks olulisemaid
eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalasele on riigi keele oskus
vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale,
kui pidada silmas lõimumist ja eesti keele säilimist. Siseministeeriumi hinnangul on otstarbekas
rakendada keele oskuse nõuet just uutele riiki saabujatele, kuna need välismaalased on
elamisloa taotlemisel teadlikud eesti keele nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul
astuda samme eesti keele omandamiseks vajalikul tasemel juhul kui nad soovivad ennast
Eestiga pikemaajaliselt siduda.
Lõikega 4 sätestatakse eesti keele nõude kohaldamise erisused tulenevalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiividest 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki
sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta), 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike
liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral),
2016/801/EL (kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku
teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina
töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta), 2009/50/EÜ
(kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja
seal elamise tingimuste kohta). Nimetatud aktide kohaselt ei ole direktiivide
reguleerimisesemeks olevate isikute gruppide osas lubatud siseriikliku õigusega kehtestada
muid nõudeid elamisloa andmisel ja pikendamisel peale nende, mis on ette nähtud
direktiividega. Nii on Euroopa Kohus asunud kohtuasjas C-491/13 seisukohale, et liikmesriigi
pädevad ametiasutused võivad keelduda õpingute eesmärgil riiki lubamast niisugust kolmanda
riigi kodanikku, kes on esitanud neile vastava taotluse, mille nad on läbi vaadanud, üksnes juhul
kui see isik ei vasta direktiiviga ette nähtud tingimustele või kui esineb täpseid ja konkreetseid
andmeid direktiiviga ette nähtud menetluse kuri- või väärtarvitamise kohta. Seega määrab
direktiiv 2004/1144 kindlaks kõik tingimused, mis puudutavad üliõpilaste riiki sisenemist, ja
mitte üksnes mõningaid tingimusi, millele liikmesriigid võivad oma äranägemisel lisada muid
tingimusi.
Eelnõu § 1 punktiga 5 esitatakse VMS § 187 uues sõnastuses. Paragrahvi pealkirjas
asendatakse sõnad „täiendav tingimus“ sõnadega „täiendavad tingimused“. Kehtestatakse
välismaalasele nõue osata eesti keelt A2-tasemel, kui välismaalane soovib töötamiseks antud
tähtajalist elamisluba pikendada. Samuti sätestatakse eesti keele nõude kohaldamise erisused
tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2014/36/EL (kolmandate riikide
kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta), 2014/66/EL
(kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta
ettevõtjasisese üleviimise korral), 2016/801 (kolmandate riikide kodanike teadustegevuse,
õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või
haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise
tingimuste kohta), 2009/50/EÜ (kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva
töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta).
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VMS-i rakendussätetega, mis on antud §-s 30910 ja
§-s 30911.
Paragrahv 30910 sätestab erisuse 2018. aasta sisserände piirarvu arvutamises. Kui
välismaalasele on antud alates 2018. aasta 1. jaanuarist tähtajaline elamisluba töötamiseks
tippspetsialistina, kohaldades sisserände piirarvu, ei arvestata nimetatud isikuid 2018. aasta
sisserände piirarvu täitumise arvutamisel. Rakendussäte on seotud eelnõu § 1 punkti 3
muudatusega, mille kohaselt edaspidi ei arvestata tippspetsialiste sisserände piirarvu täitumise
arvutamisel.
Paragrahv 30911 sätestab erisuse eesti keele oskuse nõude kohaldamisele ja on seotud eelnõu §
1 punktides 4 ja 5 toodud muudatustega. Nõuet osata eesti keelt A2-tasemel ei kohaldata
välismaalasele, kellel on enne 2018. aasta 1. juulit antud tähtajaline elamisluba ja kes taotleb
tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eesti keele oskamise nõuet ei kohaldata tagasiulatuvalt, sest
see tooks kaasa isiku kohustuste suurenemise. Välismaalasele, kes tuleb peale keelenõude
4
Direktiiv (EL) 2016/801 on vastavate 2004/114/EÜ4 ja 2005/71/EÜ4 direktiivide uuesti sõnastus
kehtestamist olemasolevat elamisluba töötamiseks pikendama või uut tähtajalist elamisluba
töötamiseks taotlema, olles selleks ajaks Eestis juba elanud tähtajalise elamisloa alusel, ei ole
proportsionaalne kehtestada eesti keele oskuse nõuet, sest tema elamisloa taotlemise hetkel
nõuet ei kehtinud. Seega ei saanud välismaalane olla nõudest teadlik ega astuda samme eesti
keele omandamiseks ja tasemeeksami sooritamiseks. Nõue kehtestatakse seaduse jõustumisest
alates Eestisse elama tulevatele välismaalastele, kes taotlevad tähtajalist elamisluba
töötamiseks ja on teadlikud eesti keele nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul astuda
samme eesti keele omandamiseks vajalikul tasemel.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu
õiguse üle võtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal
viibimiste tingimuste kohta.
6. Seaduse mõjud
Sihtrühm: tähtajalist elamisluba töötamiseks ja selle pikendamist taotlevad välismaalased,
ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreerinud välismaalased.
Tähtajalised elamisload töötamiseks tippspetsialistina
2016. aastal anti piirarvu arvestusest elamisluba töötamiseks 150 tippspetsialistile ning
2017. aastal 176 tippspetsialistile. Lühiajaline töötamine registreeriti 2016. aastal
125 tippspetsialistile ja 2017. aastal 221 tippspetsialistile.
Lühiajaliseks töötamiseks registreerinud tippspetsialistidest ja nende tööandjatest võivad
tõenäoliselt olla vähemalt pooled huvitatud pikaajalisest töösuhtest. Arvestades viimaste aastate
statistikat võib ennustada, et väljaspool piirarvu saaks 2018. aastal tähtajalise elamisloa
töötamiseks arvestuslikult 300 tippspetsialisti ja võrreldes 2017. aastaga lisanduks 2018. aastal
tööjõuturule 124 tippspetsialisti. Kuna lühiajalise töötamise registreerimise regulatsioon
tippspetsialisti suhtes käesoleva seadusemuudatusega ei muutu, ei ole alust ennustada, et
lühiajaliselt töötavate tippspetsialistide arv märkimisväärselt suureneb
Registreeritud lühiajalised töötamised
Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimise otsuste arv aastate kaupa
aasta 2014 2015 2016 2017 2018*
lühiajalise töötamise
registreerimise otsused 963 1806 1752 7584 10 000
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
* PPA prognoos 2018. aastaks
Lühiajalise töötamise registreerimise arvu märgatava kasvu 2017. aastal põhjustas ühelt poolt
17. jaanuaril 2017. a jõustunud seadusemuudatus, millega pikendati lühiajalise töötamise
maksimumaega 6 kuult 9 kuuni. Teiselt poolt on põhjuseks sisserände piirarvu täitumine,
mistõttu polnud alates 2017. juulist võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks ja selle
asemel kasutati tööjõu seaduslikuks värbamiseks lühiajalise töötamise registreerimist. PPA
prognoosib 2018. aastaks 10 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, mis on 2416
võrra rohkem kui 2017. aastal. Tõenäoliselt suurendab lühiajalise töötamise lubatud
ajavahemiku pikendamine ühe aastani lühiajaliste töötamiste registreerimist, sest
1) võimaldab kasutada ajutise viibimisalusega välistöötajaid valdkondades, mis on
tundlikud majanduse arengu tsüklilisusele, ning
2) vähendab vajadust taotleda kuni aastaste töövõimaluste puhul tähtajalist elamisluba.
Tähtajalised elamisload töötamiseks ja nende pikendamised
Alates 2014. aastast on töötamiseks antavaid tähtajalisi elamislube soovitud pikendada
keskmiselt 520 luba aastas.
Tabel 3. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise otsuste arv alates
2014. aastast
aasta 2014 2015 2016 2017
töötamiseks antud
tähtajalise elamisloa
pikendamise otsuseid 408 445 704 525
allikas: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
Majanduskasvu korral on endisest rohkem väljastatud ka töötamiseks antud tähtajalisi
elamislube, mida on väljastatud nii piirarvu arvestuse kohaselt kui ka väljaspool seda.
Väljaspool piirarvu antakse elamisload töötamiseks näiteks info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia valdkonna töötajatele, iduettevõtete töötajatele, teadlastele ja õppejõududele, aga
ka välismaalastele, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes
ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki. Keskmiselt on alates 2014. aastast välja
antud 1740 tähtajalist elamisluba töötamiseks.
Tabel 4. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa otsuste arv alates 2014. aastast
aasta 2014 2015 2016 2017
tähtajaline elamisluba
töötamiseks 1237 1659 1800 2273
Arvestades ühel aastal keskmiselt tehtud otsuseid pikendada töötamiseks antud
tähtajalisi elamislube ja väljastada uusi sama tüüpi lube, võib eesti keele nõude
rakendamine mõjutada aastas umbes 2200 välismaalast, kes kas pikendavad olemasolevat
või taotlevad uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, olles Eestis juba elanud töötamiseks antud
tähtajalise elamisloa alusel.
Valdkond: majanduslik mõju
Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) analüüs5, mis vaatab välismaist päritolu töötajate
sissevoolu mõju arenenud majandusega riikidele, esitab järgmised mõjud majandusele:
1. Välismaist päritolu töötajate sisseränne suurendab sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut
elaniku kohta. RVF arvutuste kohaselt selgub, et kui välistöötajate osakaal täiskasvanud
elanikkonna hulgas suureneb ühe protsendi võrra, tõstab see pika aja vältel sisemajanduse
kogutoodangu taset elaniku kohta kuni kaks protsenti. Sisemajanduse kogutoodangu taseme
kasv tuleb ennekõike tootlikkuse kasvust ja vähemal määral tööealise elanikkonna
suurenemisest.
2. Nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu sissevool võib suurendada tootlikkust
töörände sihtriigis. RVF rõhutab, et tööturul toimib täiendamise põhimõte. See tähendab, et
5
https://www.imf.org/en/Publications/Spillover-Notes/Issues/2016/12/31/Impact-of-Migration-on-Income-
Levels-in-Advanced-Economies-44343,
erineva oskuste tasemega töötajaskonna grupid täiendavad üksteist, mille tulemusel sünnib
tööturul sünergia ja sel on arvestatav mõju kogu tööturule. Näitena võib tuua olukorra, kus
välismaiste lapsehoidjate tööturule lubamise tõttu saavad emad varem tööturule naasta ja nende
tööturul osalemise määr suureneb.
3. Välistööjõu osakaalu suurenemine töötajaskonna hulgas suurendab keskmist sissetulekut
elaniku kohta nii elanike vaesema 90 protsendi kui ka rikkama 10 protsendi seas. Puuduvad
viited, et välistööjõu osakaalu suurenemine tõstab Gini koefitsienti.
VMS-i kavandatud muudatused võimaldavad olulise tööjõupuudusega valdkondades, kus vabu
töökohti ei ole võimalik kohaliku tööjõuturu raames täita, väljastpoolt EL-i vajaduse korral tuua
tööjõudu väljaspool piirarvu kuni üheks aastaks ehk lühikeseks ajaks (ajutise viibimisalusega
lühiajaline töötamine) või tippspetsialiste pikemaks ajavahemikuks (tähtajaline elamisluba
töötamiseks kestusega kuni 5 aastat). Kui lisandub näiteks 2500 lühiajaliseks töötamiseks
registreeritud töötajat, kes töötavad ühe aasta ja kellele VMS-i nõuete kohaselt makstakse
keskmist brutokuupalka (2017. aasta III kvartalis 1201 eurot), võib arvestada, et riik saab aastas
ainuüksi tööandja makstava sotsiaalmaksu (33% ehk 396 eurot) kaudu ligi 12 miljonit eurot
(12 × 396 × 2500) maksutulu. Peale selle tarbivad välistöötajad kohapeal teenuseid ja ostavad
toitu.
Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusprognoosi kohaselt on sisemajanduse
kogutoodang hõivatu kohta keskmiselt 34 400 € aastas ja riigieelarve maksutulu kokku
u 12 000 € aastas hõivatu kohta. Kui VMS-i muudatusega lisandub 2018. aasta jooksul
arvestuslikult 124 tippspetsialisti, kes töötavad tähtajalise elamisloaga ja kellele makstakse
kahekordset Eesti keskmist brutokuupalka, mis tähendab, et nende maksutulu on suurem kui
Eesti keskmine, toob see lisanduvat maksutulu 124 × (2 × 12 000) ehk u 3 miljonit eurot aastas.
Seega kaasneb VMS-i kavandatud muudatusega positiivne majandusliku mõju. Arvestades
võimaliku sihtrühma suurust ja asjaolu, et muudatusega ei kaasne negatiivset majandusmõju,
on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike.
Valdkond: sotsiaalne mõju
Muudatuse tulemusena laiendatakse isikute ringi, keda ei arvestata sisserände piirarvu alla ja
soodustatakse lühiajalist sisserännet, kuid sellega kaasnev ebasoovitav mõju on vähene.
Välistöötajad, kes tulevad Eestisse lühiajaliseks töötamiseks ajutise viibimisalusega, viibivad
Eestis kõige rohkem ühe aasta, pikemas perspektiivis ei mõjuta see Eesti rahvastikku ega
ühiskonda. Pikemaks ajaks Eestisse tööle tulevad kvalifitseeritud tippspetsialisti tööandja on
motiveeritud tema kohanemisega tegelema ning samuti on sel tippspetsialistil eeldused
ühiskonnas kohaneda. Juhul kui välismaalane, kellele on töötamiseks antud tähtajaline
elamisluba ja kes tahab seda pikendada või uut taotleda, soovides jääda Eestisse pikemaks ajaks
kui viis aastat, loob nõue osata eesti keelt A2-tasemel eeldused tema ühiskonda lõimumiseks.
Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele
Lühiajalisi töötamisi registreerib ja tähtajalisi elamislube menetleb PPA, kellele toob muudatus
kaasa vajaduse arendada menetlusinfosüsteemi ja muuta menetlusprotsesse. Eelnõuga
kavandatud muudatuste rakendamiseks on vaja täiendada PPA ametisiseseid juhendeid,
koolitada ametnikke, täiendada välisveebi infot. PPA tehtavad kulutused ei ole suured
muudatuste osas, mis puudutavad tippspetsialistide välja arvamist piirarvu arvestusest ja need
on võimalik katta PPA eelarvest. Nimetatud muudatusega kaasneva mõju ulatus ja avaldumise
sagedus PPA töökorraldusele on väike, sest menetluslikult ei ole tegevuses ega ka taotluste
mahus olulisi erinevusi võrreldes sellega, kui eelnõus sätestatud välismaalaste kategooria
kuuluks sisserände piirarvu alla. PPA menetluskoormust tõstavad muudatused, mis puudutavad
lühiajalise töötamise registreerimise aja pikendamist. PPA tänased prognoosid näitavad, et
lühiajaliste töötamiste registreerimiste taotluste arv jätkab kasvamist (hetke prognoosid 2018-
10 000, 2019- 12 000, 2020 – 14 000) ja planeeritud seadusemuudatused võimendavad seda
kasvu ilmselt veelgi. Arvestades lühiajalise töötamise registreerimiste prognoositavat kasvu
2018. ja 2019. aastal ning lühiajalise töötamise kestuse pikendamisest tingitud võimalikku
taotluste arvu kasvu, vajab PPA nii taotluste menetluse kui ka järelkontrolli teostamiseks
täiendavalt 5 ametikohta. 2017. aasta taotluste tõusuga tuli PPA toime tänu sellele, et
menetlusele rakendati järelkontrolli ressurss ja järelkontrolle tehti selle võrra vähem. 2018. ja
2019. aasta taotluste prognooside ja ressursimudeli järgi on lisaks vaja 3 menetleja ametikohta.
Arvestades töörände jätkuvat tõusu ja selle võimaldamist läbi LTR muudatuste, suureneb ka
järelevalve vajadus, millele prognoosib PPA hetkel 2 kohta.
Tulenevalt keeleseadusest on tasemeeksami ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde
koostamise korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ülesanne, kes on
selleks otstarbeks sõlminud halduslepingu SA Innovega. Nõue osata eesti keelt A2-tasemel
mõjutab SA Innove tööd, sest suureneb keeleeksameid sooritavate isikute arv. Eelmisel aastal
registreerus eesti keele A2-taseme eksamile 1300 inimest. Seega võib prognoositav
eksaminantide arv (2200 inimest lisaks) A2-taseme eksaminandide arvu aasta jooksul
mitmekordistada. Eksaminandide arvu suurenemine mõjutab eelkõige eksamikorraldust
(ruumide üürimine, eksamimaterjalide paljundamine ja komplekteerimine, eksami läbiviijate ja
hindajate tasustamine), võib tekkida vajadus laiendada kaastöötajate hulka (nt eksami
läbiviijad, eksamitööde hindajad). Nende isikute, kes ei saa kulude hüvitamist taotleda
kodakondsuse seaduse või keeleseaduse alusel, aga on positiivselt sooritanud eesti keele eksami
tasemel A2, B1, B2 või C1, keeleõppekulud hüvitatakse. Hüvitist maksab Haridus- ja
Teadusministeeriumi toel SA Innove. Muudatustega lisanduv kulu sõltub sellest, kui palju
eksaminandidest eksami sooritab ja kas eksaminandid on kasutanud keeleõppimiseks
koolitusasutust, millel on vastava taseme õpetamiseks vajalik koolitusluba. Eesti keele õppe
eest tasutud õppemaks hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses üks kord iga positiivselt sooritatud
tasemeeksami kohta.
Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on väike. Muudatusel võib olla teatav mõju
sisejulgeolekule ja turvalisusele, kuid võimalikku ebasoovitavat mõju aitavad vältida nii
elamisloa andmise VMS-s sätestatud tingimused kui ka PPA tehtav eel- ja
järelkontrollimenetlus. Nende menetluste käigus on võimalik selgitada ja maandada
välismaalasega seotud võimalikud julgeolekuriskid.
7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud
Lühiajalist töötamist ja sisserände piirarvu puudutavate muudatuste rakendamine eeldab
infotehnoloogilisi arendustöid PPA kodakondsus- ja rändevaldkonna menetlusinfosüsteemis
(UUSIS). UUSIS-e arendustööde orienteeruv maht on 88 tundi ja maksumus on suurusjärgus
6000 eurot. Arendustööde täpne maksumus selgub pärast täpse arendustellimuse koostamist.
Infotehnoloogiliste arenduste tegemiseks vajalikud kulud kaetakse Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest. PPA on Siseministeeriumile edastanud info,
mille kohaselt on PPA iga-aastane lisanduv personalikulu vajadus (5 ametikohta) 113 965 €,
ametikohtadega lisanduv majandamiskulude suurus esimesel aastal 27 480 € ja järgnevatel
aastatel 8564 €.
Välismaalasele keetetaseme nõude kehtestamisega kaasnevad Haridus- ja Teadusministeeriumi
eelarvele lisakulud. A2-taseme keeleeksami läbiviimise arvestuslik kulu on ligikaudu 120 eurot
eksami sooritaja kohta. Kui prognoositavast 2200 inimesest 1000 osaleb aasta jooksul
A2-taseme eksamil, on arvestuslik lisakulu eksamite läbiviimiseks 120 000 eurot. Kui eksami
sooritajatest 500 sooritab eksami positiivselt, suureneksid kulutused keeleõppekulude
hüvitamiseks 160 000 euro võrra (juhul, kui nad on õppinud keeleõppekulude hüvitamise
tingimustele vastavas koolitusasutuses ja esitavad avalduse hüvitada suurim võimalik summa,
mis on 320 eurot).
Kuna keeleoskuse nõue hakkab kehtima seaduse jõustumise hetkest, siis tõenäoliselt ei teki
kulud sellises mahus kohe, vaid progresseeruvad aastate jooksul. Kulude prognoosimisel peab
arvestama, et tegelikult elab juba praegu Eestis välismaalasi, kes oskavad eesti keelt, kuid ei
ole sooritanud tasemeeksamit ja võivad olla huvitatud esimesel võimalusel eksami
sooritamisest. Seega peaks arvestama, et juba 2019. aastal kavandataks eelarvesse lisaraha
vähemalt 20% ulatuses prognoosist ehk arvestama peaks vähemalt 440 inimesega, kes
sooritavad eksami või kellele tuleks hüvitada keeleõppekulud. 440 inimese eesti keele
tasemeeksami läbiviimiseks on vaja kavandada lisaraha ligikaudu 53 000 eurot ja keeleõppe
hüvitamiseks umbes 141 000 eurot.
Seaduse rakendamisega seotud eeldatavat rahalist tulu ei ole.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub 2018. aasta 1. juulil, kuna tegemist on muudatustega, mis eeldavad PPA
infosüsteemis arenduste tegemist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu aluseks olnud töörühma ettepanekute väljatöötamisel osalesid Riigikantselei, Haridus-
ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Politsei- ja
Piirivalveameti, Tööinspektsiooni, Eesti Aiandusliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti
Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti
Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Mainor AS, SA Archimedes, Tartu Ülikooli,
Tallinna Ülikooli ning Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti esindajad.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning
Rahandusministeeriumile.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .................2018
(allkirjastatud digitaalselt)
............................
............................
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0192 - Välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c16464d6-aad4-443d-9507-1b08bf7c4022
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c16464d6-aad4-443d-9507-1b08bf7c4022?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main