dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 1. märts 2018
Viit
1-12/541-1
Registreeritud
1. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
22. märts 2018

Failid

  • 📎1.2-217-1 28.02.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc726 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 28.02.2018 nr 1.2-2/17-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu kiireloomulisena hiljemalt 22. märtsiks 2018. Enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele peab selle vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele heaks kiitma Eesti Töötukassa nõukogu. Eelnõu on kavas esitada Eesti Töötukassa nõukogu 7. märtsi 2018. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Töötukassa Õie Jõgiste 6269 195 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 41 lõike 1 alusel. Eelnõuga laiendatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruses nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ (edaspidi THP) sätestatud töötust ennetavate teenuste sihtrühma ning täpsustatakse teenuste osutamise tingimusi. Kehtiva THP alusel on töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu (edaspidi VÕS leping) alusel tööd tegeval isikul õigus ühele oskuste parandamist soodustavale tööturuteenusele – kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusele. Eelnõuga antakse nimetatud isikule õigus saada ka tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Praegu saavad neid teenuseid vaid töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötavad isikud. Eelnõuga laiendatakse tööturukoolituse saamise võimalusi. Kehtiva THP alusel on koolituse saamise üks tingimus see, et töötaja sissetulek on väiksem 12-kordse kuu töötasu alammäära ja koefitsiendi 1,7 korrutisest (samas suurusjärgus mediaanpalgaga). Eelnõuga tõstetakse sissetulekupiir Eesti keskmise palgani. Kuna isikuid, kes saavad keskmisest palgast väikesemat sissetulekut on rohkem, kui neid, kes saavad kuni mediaanpalga suurust sissetulekut, suureneb nende isikute arv, kes võivad saada tööturukoolitust THP § 21 alusel. Samuti avardatakse eelnõuga eesti keele õppimise kulude hüvitamise võimalusi – tööandjale, kes korraldab töötajatele eesti keele koolituse, makstakse koolitustoetust. Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse töötule ja töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks või A1 taseme omandamiseks. Lisaks täpsustakse individuaalse töölerakendamise ja töövalmiduse toetamise teenuse osutamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 4¹ lõike 2 alusel koostab tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Määruse eelnõu ja seletuskirja projekti on koostanud Eesti Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ([email protected], tel 614 8500), juhatuse liige Pille Liimal ([email protected]; tel 614 8500), analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus ([email protected]; tel 614 8504), töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja asetäitja Karin Andre ([email protected], tel 614 8605), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected], tel 614 8520), juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], tel 614 8644) ja jurist Piret Mäeots ([email protected], tel 614 8524) ning Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunikud Õie Jõgiste ([email protected]; tel 626 9195) ja Annika Sepp ([email protected]; tel 626 9722), tööturupoliitika juht Kristi Suur ([email protected]; 6269 194) ja juhataja Sten Andreas Ehrlich ([email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna nõunik Brit Rammul ([email protected]; tel 626 9734). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], 626 9333). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse THP 01.05.2017 jõustunud redaktsiooni: RT I, 28.02.2017, 7. 2. Määruse eesmärk Muudatuste eesmärk on soodustada seda, et rohkem tööealisi inimesi saaksid oma oskusi, sealhulgas eesti keele oskust, arendada ning seeläbi püsida tööturul ja teenida suuremat sissetulekut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse THP muudatused ja teises määruse jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse THP § 8 lõiget 4. Kehtiva THP redaktsiooni kohaselt on töötajal, kes hakkas saama oskuste parandamisele suunatud tööturuteenust töö- või teenistussuhte ajal, õigus seda saada ka siis, kui ta jõudis vanaduspensioniikka või tema töö- või teenistussuhe lõppes. Eelnõuga täiendatakse sätet VÕS lepingu alusel töötavate isikutega ning asendatakse sõnad „töö- või teenistussuhte“ sõnaga „töötamise“. Muudatus on seotud THP §-de 15, 16 ja 21 muudatustega, millega laiendatakse teenussaajate ringi töötajatega, kes teevad tööd VÕS lepingu alusel. Töö- või teenistussuhe on töölepingu alusel või avalikus teenistuse töötamise korral. VÕS lepingu alusel töötamise korral võib nende sõnade kasutamine olla eksitav. Eelnõu kohaselt ei ole THP § 8 lõike 4 järgi oluline see, millise suhtega on tegemist, vaid see, et teenuse saamine algas töötamise ajal ja võib jätkuda pärast seda, kui isik lõpetas töötamise. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 3–6. THP §-s 12 on sätestatud individuaalse töölerakendamise teenuse regulatsioon. Selle teenuse eesmärk on kõrvaldada töölesaamise takistusi, mis tulenevad isiku erivajadustest (pikaajaline töötus, sotsiaalsed erivajadused, hoolduskohustus jne). Nende takistuste kõrvaldamiseks juhendatakse isikut ja talle osutatakse muid tugiteenuseid. Isikule võib ka hüvitada või tasuda tema eest tööturuteenuse kasutamise ja tööleasumisega seotud täiendavad kulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks THP § 12 lõigetes 3–6 sätestatud hoolduskulu hüvitamise eriregulatsioon. Kehtivas THP-s ei ole sätestatud muude erivajadusest tingitud kulude hüvitamise ulatust, sest see otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Kehtiva THP § 12 lõigete 3 ja 4 alusel võib hooldusteenuse kulu hüvitada või tasuda tööturuteenuse saamise ajal ja töötamise kolmel esimesel kuul töötu eest, kes kasvatab kuni 7-aastast last või hooldab eakat või puudega inimest. THP § 12 lõikes 5 on sätestatud hoolduskulu hüvitamise piirmäärad: kuni 16 eurot ühe päeva eest ühe hooldatava kohta; kohatasuga teenuse puhul kuni 352 eurot ühe kuu eest ühe hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduste korral, võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas summas. THP § 12 lõike 6 järgi ei hüvitata ega tasuta isiku eest seda kulu, mille hüvitab talle linn või vald. Eelnõuga tunnistatakse THP § 12 lõiked 3–6 kehtetuks ja edaspidi otsustatakse hoolduskulu nii nagu muudest erivajadusest tulenevate kulude hüvitamine kaalutlusõiguse alusel. Ka kehtiva THP § 12 lõike 5 järgi võib kaalutlusõiguse alusel hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas summas. Muudatuse kohaselt on töötukassal õigus igal erivajadustest tuleneval juhtumil, sh hoolduskohustuse juhtumil, otsustada, millist abi ja millises ulatuses anda. Individuaalse töölerakendamise teenuse raames hooldusteenuse kulu hüvitamisel on nn üleminekuteenuse roll, st teenust osutatakse, kui vald või linn ei saa mingil põhjusel isikule teenust osutada kohe, kui avaneb võimalus saada tööturuteenust või tööle asuda. Eelkõige on hoolduskulude hüvitamist vajanud väikelaste või puudega laste vanemad, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole olnud võimalik koheselt korraldada lapsehoiuteenust. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse THP §-s 14 töövalmiduse toetamise teenuse regulatsiooni. Kehtiva THP § 14 järgi toetatakse nii vabatahtliku töö kui talgutöö tegemist. Talgutöö tegemist toetakse sõidukulu hüvitamisega. See võimalus loodi kriisimeetmena suure tööpuuduse olukorras, kus oli oluline hoida inimeste aktiivsust. Tänaseks on see vajadus ära langenud, sest talgutööd korraldab kogukond tavapäraselt isiku kodu lähedal (puudub vajadus hüvitada sõidukulu töötukassa kaudu). Seetõttu jäetakse eelnõuga töövalmiduse toetamise teenusest välja talgutöö. Töövalmidust toetatakse endiselt vabatahtliku töö tegemise toetamisega (makstakse nii stipendiumi kui sõidu- ja majutustoetust). Eelnõu § 1 punktidega 4–6 muudetakse THP § 15 lõiget 3 ja § 16 lõikeid 2 ja 4. THP § 7 lõike 1 järgi osutatakse töötajale tööturuteenuseid THP-s sätestatud tingimustel ja korras. Millisel viisil tööd tegeval isikul mingile teenusele on õigus, on sätestatud vastava tööturuteenuse regulatsioonis. Näiteks THP §-s 16 sätestatud tasemeõppes osalemise toetuse ja §-s 21 sätestatud tööturukoolituse saamise õigus on töötajal, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses. THP §-s 15 sätestatud kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusele on õigus töötajal (st töö tegemise viis ei ole piiratud ning hõlmab nii töölepingu kui VÕS lepingu alusel töö tegemist ja avalikku teenistust). Eelnõuga laiendatakse THP §-s 16 sätestatud teenuse saamise õigust töötajatele, kes teevad tööd VÕS lepingu alusel. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse THP § 15 lõiget 3. Arvestades, et iga teenuse sisuparagrahvis on sätestatud töötamise viisid, lisatakse need selguse huvides ka § 15 lõikesse 3. Kehtiva THP §-s 15 ei ole täpsustatud, millisel viisil tööd tegevale töötajale teenust osutatakse. Muudatusega täpsustakse, et hõlmatud on töötajad, kes teevad tööd töölepingu või VÕS lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Selle muudatusega ei laiendata teenust saama õigustatud isikute ringi. Eelnõu § 1 punktiga 5 laiendatakse THP §-s 16 sätestatud tasemeõppe toetust saama õigustatud isikute ringi. Kehtiva THP järgi on nende teenuste saamise õigus töötajal, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses. Eelnõuga lisatakse THP § 16 lõikesse 2 töötajad, kes teevad tööd VÕS lepingu alusel. Eelnõu kohaselt makstakse VÕS lepingu alusel tööd tegevale isikule tasemeõppes osalemise toetust samadel tingimustel, mis töölepingu alusel tööd tegevale töötajale ja avalikule teenistujale. THP §-s 16 sätestatud teenuse saamise õigus on töötajal, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus või hariduse omandamisest on möödunud rohkem kui 15 aastat või ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata vms; 2) tal on vähemalt 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul; 3) õppekava, millel ta õpib, valmistab ette töötamiseks sellisel kutsealal, millel on kasvav tööjõuvajadus ning tööjõu nõudlus ületab pakkumise1. Sarnaselt töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujatega on ka VÕS lepingu alusel tööd tegevad isikud töötuskindlustusega hõlmatud ja tasuvad töötuskindlustusmakset, millest teenuseid rahastatakse. Töölepingu ja VÕS lepingu alusel töö tegemise peamine erinevus on selles, et töölepingu alusel tööd tegev isik on suuremas sõltuvuses tööandjast, st ta peab alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. VÕS lepingu alusel töötav inimene on oma tegevuses sõltumatum, määrates ise tegutsemise aja, koha ja viisi. Selleks, et isik saaks ka edaspidi tööd teha (kas VÕS lepingu alusel või muul viisil), on tema oskuste täiendamine vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse THP § 16 lõike 2 punktis 3 ja lõike 4 punktis 1 sõnad „senisel töö- või ametikohal töötamist“ sõnadega „senise töö tegemist“, sest VÕS lepingu alusel töötava isiku puhul võib mõiste „töö- või ametikoht“ kasutamine olla eksitav. Vt ka eelnõu § 1 punkti 1 selgitust. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse THP § 16 lõiget 5. Kehtiva õiguse kohaselt võib tasemeõppes osalemise toetust maksta, kui isik õpib sellise õppekava järgi, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal2, mille puhul on Kutsekoja valdkondliku tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja kus tööjõu nõudlus ületab pakkumist. Eelnõuga laiendatakse THP § 16 lõikes 5 sätestatud valdkondi, kus õppimise korral makstakse tasemeõppe toetust. Eelnõu järgi võib toetada õppimist ka ametialal, mille puhul on tuvastatud kasvav tööjõuvajadus, kuid seda ei ole tuvastatud valdkonna põhikutsealal tervikuna. Näiteks metalli- ja masinatööstuse valdkonna üks põhikutseala on pinkide seadistajad ja operaatorid, mille tööjõuvajadus üldiselt ei kasva, kuid kasvab sama põhikutseala koosseisu kuuluva arvprogrammjuhtimisel (APJ) pinkide seadistajate ja operaatorite ametialal, kus napib töötajaid juba praegu. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse THP § 18 lõiget 1. Muudatusega antakse tööandjale võimalus taotleda koolitustoetust ka töölepingu alusel tööd tegevate töötajate eesti keele oskuse arendamiseks. Kehtiva THP alusel on tööandja koolitustoetusega võimalik toetada eesti keele õpet ainult siis, kui: 1 Kutsealad on leitavad Kutsekoja kodulehel http://oska.kutsekoda.ee/ 2 Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav kutseala. Ühe põhikutsala hulka võib kuuluda paarkümmend erinevat ameti- või kutseala. 1) töötaja värvatakse põhikutsealale, kuhu on tulevikus rohkem töötajaid vaja ja kuhu haridussüsteem piisavalt töötajaid ette ei valmista ning millel töötamiseks on muu hulgas vajalik eesti keele oskus; 2) ettevõtte majandustegevuses toimuvad muudatused ja uuenevad teatud ametikohtadele seatud eesti keele oskuse taseme nõuded. Eelnõuga laiendatakse tööandjale koolitustoetuse maksmise võimalusi eesti keele koolituse korraldamise puhul. Tööandjal on koolituskulude tasumisel vähemalt 20%line omaosalus, seega võib eeldada, et tööandja on motiveeritud valima kvaliteetse ja töökoha spetsiifikat arvestava koolituse. Eelnõu 1 punktiga 9 täpsustatakse nende tööandjate ringi, kes võivad koolitustoetust taotleda. THP § 18 lõikes 2 sätestatud koolitustoetuse taotlejate loetelust jäetakse välja tööandjate ühendus, sest tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, mida loetelu (eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus) juba hõlmab. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse THP § 18 lõike 3 punkti 3. Eelnõuga täpsustatakse enne tööle asumist pikka aega tööta olnud töötaja koolitamise korral tööandjale koolitustoetuse maksmise tingimusi. Sarnaselt teiste töötajatega peab ka selle töötaja tööleping olema sõlmitud tähtajatult või kehtima vähemalt kuus kuud pärast koolitustoetuse taotluse esitamist. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse THP § 18 lõiget 3 punktiga 4. Lisatud sätte järgi makstakse tööandjale koolitustoetust, kui ta korraldab töötajatele eesti keele koolituse. Nii nagu THP § 18 lõike 3 punktide 1–3 puhul, peab ka lisatud punkti 4 järgi eesti keele koolituse korral koolitustoetuse saamisel olema täidetud tingimus, et töötajaga on sõlmitud tööleping tähtajatult või tähtajaline leping, mis kehtib pärast koolitustoetuse taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse THP § 18 lõiget 4. Kehtiva THP alusel peab tööandja otsima vabale töökohale töötajat esmalt töötukassa pakutud kandidaatide seast. Kui ta ei leia pakutud kandidaatide seast sobivat töötajat, makstakse talle koolitustoetust, kui ta leidis töötaja muul viisil. Töötukassa on kaasajastanud töötajate leidmise võimalusi, mistõttu on tööandjal võimalus otsida sobivat töötajat e-töötukassa kaudu ise. Seetõttu ei ole enam vajalik selle nõude täitmine, et töötukassa on pakkunud tööandjale kandidaate. Eelnõu kohaselt on tähtis see, et isik, kelle tööandja tööle võttis, oli töötuna arvel. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse THP § 18 lõiget 5. Kehtiva õiguse järgi makstakse tööandjale koolitustoetust § 18 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul (majandustegevuse ümberkorraldamisel), kui tööandja on maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuud taotluse esitamisele eelneval 36 kuul. Eelnõuga täiendati § 18 lõiget 3 punktiga 4, mille järgi on tööandjal õigus koolitustoetusele ka töötajale eesti keele koolituse korraldamise puhul. Eelnõuga täiendatakse THP § 18 lõiget 5 viitega sama paragrahvi lõike 3 uuele punktile 4. Ka eesti keele koolituse puhul on toetuse saamise eelduseks see, et tööandja on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 24 kuud taotluse esitamisele eelneval 36 kuul. Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse THP § 18 lõikes 7 koolituse kestust. Kehtiva THP järgi peab koolitus toimuma ühe aasta jooksul. Eelnõu kohaselt on koolituse kestus kuni üks aasta (analoogne nõue on TTTS § 13 lõikes 1 – tööturukoolitus kestab kuni üks aasta). Eelnõuga ei muudeta senist praktikat, vaid täpsustakse, milline võib olla koolituse maksimaalne kestus. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse THP §-i 18 lõikega 81. Kehtiv THP ei täpsusta, millal tööandja peab töötukassale koolitustoetuse saamiseks taotluse esitama. Eelnõu kohaselt tuleb see esitada enne koolituse algust. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse THP § 18 lõike 10 punkti 3. Muudatus on seotud THP § 18 lõike 4 muudatusega, millega täpsustati töötajate värbamist töötukassa kaudu. Kui tööandja võtab tööle töötu, kelle ta leidis töötukassa kaudu töötuna arvel olevate isikute seast, makstakse talle koolitustoetust 100% koolituse maksumusest. Kui tööandja võttis tööle isiku, kes ei olnud töötuna arvel, saab ta toetust THP § 18 lõike 10 punktides 1 või 2 sätestatud suuruses (50% või 80%). Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse THP § 18 lõiget 11. Selle sätte alusel peab tööandja tagastama koolitustoetuse, kui ta vabastab töötaja töölt enne THP § 18 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud aega. Eelnõuga täiendati THP § 18 lõiget 3 punktiga 4. Seetõttu täiendatakse sama paragrahvi lõiget 11 viitega lõike 3 punktile 4. Eesti keele oskuste arendamiseks saadud koolitustoetus tuleb tagastada täies ulatuses, kui töötaja töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist koolitustaotluse esitamisest. Koolitustoetust ei pea tagastama, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel ehk töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 22 muudetakse THP § 21 lõikeid 1 ja 5. Kehtiva THP § 21 järgi võib tööturukoolitust lisaks TTTS-is sätestatud korrale võimaldada koolituskaardi alusel. Praktikas on kerkinud vajadus töötajatele teatud piirkondades eesti keele koolitusi hankida, kuna ei ole koolitajaid koolituskaardi võimaluste kasutamiseks. Eelnõuga täiendatakse THP § 21 lõikega 51 selliselt, et eesti keele koolitust võib töötajale pakkuda ka siis, kui see on TTTS § 13 alusel tellitud (riigihanke korras). THP § 21 lõige 5 on erisus võrreldes sama paragrahvi ülejäänud lõigetega, mis reguleerivad koolituskaardi alusel tööturukoolituse teenuse osutamist. Seetõttu lisatakse eelnõuga THP § 21 lõikesse 1 sellekohane täpsustus. Eelnõu § 1 punktidega 19–21 muudetakse THP § 21 lõikeid 2 ja 3. Muudatus on analoogne THP § 16 muudatusega, millega laiendatakse nende töötajate ringi, kellel on õigus teenusele. Kehtiva THP § 21 järgi on tööturukoolitusele õigus töötajal, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses. Eelnõuga lisatakse THP § 21 lõikesse 2 töötajad, kes teevad tööd VÕS lepingu alusel. Kuna teenust saama õigustatud isikute ring on sätestatud lõikes 2, ei ole seda lõikes 3 vaja uuesti korrata, mistõttu jäetakse lõike 3 sissejuhatavast lauseosast lepingu liike puudutav osa välja. Nii nagu THP § 16 muudatuse puhul asendatakse ka THP § 21 lõike 3 punktis 3 sõnad „töö- või ametikoht“ sõnadega „töö tegemine“. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse THP § 21 lõikega 51. Eelnõuga seatakse eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks täiendav tingimus, mille järgi võimaldatakse töötajatele ja töötutele ainult sellist eesti keele koolitust, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks või vähemalt A1 taseme omandamiseks. A1 tase on üldise keelekasutuse madalaim aste. Sel tasemel õppija oskab suhelda lihtsas keeles, esitada lihtsaid küsimusi (kus ta elab, keda ta tunneb, mis tal olemas on jne) ja vastata samalaadsetele küsimustele, moodustada lihtsaid lauseid, mis puudutavad tema vajadusi või tuttavat kõneainet. Kuna on töötajaid, kes vajavad A1 keeleoskustasemel õpet, et teha esimene läbimurre A2 tasemele jõudmiseks, on jäetud võimalus ka sel tasemel eesti keele õppimiseks. Eelnõu kohaselt ei saa enam koolituskaardi alusel õppida eesti keelt sellisel koolitusel, mis ei ole ette nähtud vähemalt A1 taseme saavutamiseks. Muudatusega suunatakse töötajaid valima koolitusi, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamisele ning mille kvaliteedi üle teeb järelevalvet Keeleinspektsioon. Vastavalt keeleseadusele peab täienduskoolitusasutusel olema tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks, kui koolitus on suunatud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele. Muudatusega tagatakse, et pakutavad eesti keele koolitused vastavad keeleseaduse nõuetele ja on kvaliteetsed. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse THP § 21 lõiget 7. Kehtivas THP-s on sissetulekupiiriks seatud taotlusele eelneva kalendriaasta 12-kordse kuu töötasu alammäära ja koefitsiendi 1,7 korrutis, mis on samas suurusjärgus mediaanpalgaga. Võimaldamaks rohkematele töötajatele tööturukoolitust, tõstetakse sissetulekupiir Eesti keskmise palgani. Aluseks võetakse Eesti keskmine brutokuupalk taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta III kvartalis Eesti Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Kuna isikuid, kes saavad keskmisest palgast väiksemat tasu, on rohkem kui neid, kes saavad mediaanpalka, suureneb isikute arv, kes võivad saada tööturukoolitust. Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumisaja 2018. aasta 1. juunil, mis arvestab eelnõu rakendamise ettevalmistamiseks vajaminevat aega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. 6. Määruse mõjud Muudatus 1: tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse saajate hulka hõlmatakse isikud, kes töötavad VÕS lepingu alusel. Muudatusel võib tuvastada majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Majanduslik ja sotsiaalne mõju Muudatusel võib tuvastada sotsiaalset mõju, kuna muudatus puudutab väiksema konkurentsivõimega isikute tööhõivet ja töötust. Muudatus mõjutab kaudselt väiksema konkurentsivõimega sihtrühma, töötusriskis olevate VÕS lepinguga töötavate inimeste majanduslikku toimetulekut pikemas perspektiivis. Muudatuse majanduslik mõju avaldub oskustega tööjõu kättesaadavuse paranemises. Sihtrühm 1: VÕS3 lepinguga töötavad inimesed 3 töötab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. 16–64-aastaseid ainult VÕS lepingute alusel töötavaid isikuid oli Maksu- ja Tolliameti 2017. aasta andmetel kokku ca 18 000. Arvestades täiendavalt ka tänaseid töötust ennetavatele meetmete sihtrühma kuulumise tingimusi (50+, erialase hariduseta jne), võib tööturukoolituse laiendatud sihtrühma suurus olla 3500 inimest ja tasemeõppe puhul 9000 inimest. Võrreldes seda kogu VÕS lepingu alusel töötavate sihtrühma suurusega, on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus suur. Sihtrühma kokkupuude muudatusega on vähene, kuna tööalasel koolitusel osalemine on pigem harva esinev sündmus. Eesti Statistikaameti andmetel osales 2017. aastal 25– 64aastastest tööalastel täiendus- või ümberõppekursusel viimase nelja nädala jooksul vaid 7,7% ning formaalharidussüsteemis 5,9% (sh üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses 1,7% ja kõrgkoolis 4,2%). Töötust ennetavate meetmete saamise mõju töötusriski vähendamisele ei ole mõõdetud, eelduslikult on mõju hõives püsimisele positiivne. VÕS lepingu alusel töötavatele inimestele juurdepääsu andmine töötust ennetavatele meetmetele vähendab eelduslikult sihtrühma töötuks jäämise riski realiseerumist, seeläbi ei halvene sihtrühma majanduslik toimetulek. Eesti Statistikaameti andmetel elas 2016. aastal töötutest suhtelises vaesuses 49,6%, töötavatest inimestest vaid 9,4%. Muudatusel ei tuvastatud ebasoovitavate mõjude esinemise riski. Kokkuvõttes on muudatus oluline. Sihtrühm 2: VÕS lepinguga töötajaid värbavad tööandjad Muudatusel võib tuvastada mõju ettevõtlusele. Tööelu-uuringu andmetel oli VÕS lepinguga töötajaid 2015. aastal tööandjate juures, kus töötab enam kui viis inimest, 28%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 2015. aasta tööelu-uuringu andmetel peab töötajate oskuste arendamist väga oluliseks 45% tööandjatest. Samuti selgub uuringust, et küsitletud töötajatest 68%-le on viimase 12 kuu jooksul ettevõtte poolt pakutud oskuste ja teadmiste arendamise võimaluste kasutamist. Seega võib tasemeõppes osalemise ja tööturukoolituse saamise soodustamise tulemusel suureneda sihtrühma 1 elukestvas õppes osalemine, mille sagedus on pigem väike. Tasemeõppes osalemise ja tööturukoolituse saamise tulemusel paranevad eelduslikult sihtrühma 1 oskused, mis avalduvad suuremas tööviljakuses ja kõrgemas lisandväärtuses. Muudatuse mõju ulatus on pigem keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud, kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 3: töötukassa Muudatus mõjutab ühe avaliku sektori asutuse töökorraldust, kuna muudatusega kasvab töötukassa klientuur sihtrühma 1 võrra. Muudatuse mõju ulatus töötukassa töökorraldusele on marginaalne, kuna ei too kaasa töökoormuse olulist kasvu. Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid vähesel määral. Mõju tervikuna on ebaoluline, kuna muudatus mõjutab ühe asutuse, töötukassa tegevust. Mõju ulatus ehk muudatusega kaasnevate kulude osakaal töötukassa eelarvest on väike (hinnanguliselt 0,05% aastas). Muudatuse kulud on töötukassa hinnangul ca 220 000 eurot aastas, sh tööturukoolituse täiendav kulu 193 000 eurot ja tasemeõppes osalemise toetuse kulu 27 000 eurot aastas. Kulud kaetakse töötuskindlustuse vahenditest, seega puudub muudatusel mõju riigieelarvele. Muudatus 2: tööturukoolituse saamiseks kehtestatud sissetulekupiiri tõstetakse mediaanpalgalt Eesti keskmise palgani Muudatusel on sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Sihtrühm 1: kuni keskmist palka saavad töötajad 16-aastaste kuni pensioniealiste palgatöötajate seas oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel (2017. aasta esimene kuni kolmas kvartal) kuni 800 euro suurust töötasu teenivate töölepingu alusel töötavate või avalikus teenistuses töötavate inimeste arv hinnanguliselt 200 000. Muudatuse tulemusel suureneb sihtrühma mediaan kuni keskmist palka teenivate inimeste arvelt (umbes 800 kuni 1200 eurot), seega kasvab sihtrühma suurus kuni 140 000 inimese võrra. Lisanduv sihtrühm moodustab kõigist 16-aastastest kuni pensioniealistest palgatöötajatest 26%, seega on muudatuse sihtrühma suurus keskmine. Arvestades ka teisi sihtrühma kuulumise tingimusi (50+, erialase hariduseta jne), suureneb sihtrühm 60 000 inimese võrra. Muudatusega kokkupuude on harv, kuna Eesti Statistikaameti andmetel osales 2017. aastal 25–64-aastastest tööalastel täiendus- või ümberõppekursusel viimase nelja nädala jooksul vaid 7,7%. Muudatuse mõju ulatus tööturukoolitusel osaleja majanduslikule sissetulekule ja töötusriski vähendamisele on eelduslikult positiivne. Täiskasvanuhariduse uuringus 4 leiti, et koolitusel osalenute keskmine töötasu kuus oli 40 euro võrra suurem ja hõive tõenäosus 6 kuni 7 protsendipunkti võrra kõrgem võrreldes sarnase võrdlusgrupiga, kes koolitusel ei osalenud. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Muudatus mõjutab ühe avaliku sektori asutuse töökorraldust, muudatusega kasvab töötukassa klientuur. Kehtiva THP alusel peab tööturukoolituse saamiseks olema töötaja palk olnud eelmisel kalendriaastal väiksem kui mediaanpalk (2017. aastal 731 eurot kuus, 2018. aastast 799 eurot kuus). Kui selle asemel on sissetuleku piir kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Eesti Statistikaameti andmete alusel5 (2017. aastal kolmandas kvartalis oli Eesti keskmine brutopalk 1201 eurot), suureneb tööturukoolituse saajate sihtrühm töötukassa hinnangul ca 1,5 korda. Arvestades ka muid meetme sihtrühma kuulumise tingimusi (50+, erialase hariduseta jne), suureneb tööturukoolituse saajate sihtrühm 130 000 inimeselt 190 000 inimeseni aastas. Muudatuse mõju ulatus töötukassa töökorraldusele on väike ja ei too kaasa töökoormuse olulist kasvu. Muudatuse tulemusel kasvavad töötukassa jaoks tööturukoolituse kulud ca 1,5 korda, aastased kulud kasvavad 3,3 miljoni euro võrra. Kuna kulud kaetakse tööhõiveprogrammi sisemiste vahendite arvelt, ei mõjuta need riigieelarve tasakaalu. Muudatus 3: eesti keele õppe võimaluste laiendamine tööandjale koolitustoetuse maksmise abil 4 R. Leetmaa, A. Võrk, M. Kupts, L. Kirss. Counterfactual Impact Evaluation (CIE) of Estonian Adult Vocational Training Activity. 2015, Praxis Center for Policy Studies 5 Kuna eelmise kalendriaasta keskmine brutopalk arvutatakse viitajaga, võetakse aluseks III kvartali keskmine brutopalk. Muudatuse kohaselt saab tööandja taotleda koolitustoetust ka töötaja eesti keele oskuse arendamiseks. Muudatusel võib tuvastada majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Majanduslik mõju Sihtrühm 1: tööandjad Muudatusest mõjutatud sihtrühma kuuluvad tööandjad, kes on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Tööandjate üldarv oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2015. aastal 69 300 (tööandjad, kes deklareerisid väljamakseid). Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on suur. Muudatusega kokkupuude on pigem harv, kuna tööandja algatusel eesti keele koolitustel osalemise võimaldamine on pigem harv sündmus. Eesti keele koolituse saamise mõju töötaja tööviljakusele oleneb töö iseloomust ja valdkonnast, nt võib teenindavas sektoris keeleoskuse mõju ulatus olla suurem kui tootmisvaldkonnas. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 2: töölepingu alusel töötavad muukeelsed hõivatud Muukeelse elanikkonna seas on eesti keele valdajad tööturul paremas positsioonis. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal töötuse määra erinevus enam kui kahekordne, võrreldes isikuid, kes ei oska eesti keelt, nendega, kes oskavad eesti keeles rääkida ja kirjutada (vastavalt 13,0% ja 6,1%). Eesti ja vene kodukeelega inimeste tööturuvõimaluste ning eesti keele oskuse olulisust on analüüsinud haridusministeerium. Uuringus6 leiti, et eesti keele oskus parandab sihtrühma tööalaseid väljavaateid. Muudatusest mõjutatud sihtrühma 2 suurus on keskmine, kuna potentsiaalselt kõik töölepingu alusel töötavad inimesed, kelle eesti keele oskus on ebapiisav tööalaseks arenguks, võivad muudatusest mõjutatud saada. Muudatuse tulemusel laieneb ennetavate meetmete sihtrühm, kellele eesti keele koolitust võimaldatakse, töötukassa hinnangul 50 000 isiku võrra (arvestatud ei ole ebapiisava eesti keele oskusega töötajaid, kes juba kuuluvad koolituskaardi sihtrühma). Samas osaletakse koolitusel, sh eesti keele koolitusel, pigem harva. Töötust ennetavate meetmete raames pakutava eesti keele õppe mõju ulatust isiku hõives püsimisele ei ole mõõdetud. Küll aga leiti töötutele pakutud eesti keele täienduskoolituse mõjuanalüüsis7, et aasta pärast koolituse lõppu teenisid eesti keele koolitust saanud ligi 80 eurot kuus rohkem kui võrdlusgrupp, pool aastat pärast koolitust oli koolituse lõpetajate hõivemäär ligikaudu 13 protsendipunkti kõrgem kui võrdlusgrupil, aasta möödudes oli erinevus kasvanud 18 protsendipunktini. Seega, kokkuvõttes võib mõju pidada oluliseks. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Muudatuse tulemusel laieneb ennetavate meetmete sihtrühm, kellele eesti keele koolitust võimaldatakse, töötukassa hinnangul maksimaalselt 50 000 isiku võrra (arvestatud ei ole ebapiisava eesti keele oskusega töötajaid, kes juba kuuluvad koolituskaardi sihtrühma). 6 Harapuu, V. 2015. Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium 7 A. Lauringson, K. Villsaar, L. Tammik, T. Luhtvee. Tööturukoolituse mõjuanalüüs, 2011, Eesti Töötukassa. Muudatusel on ebaoluline mõju töötukassa töökorraldusele, muudatusega lisanduvad kulud on marginaalsed. Muudatus 4: eesti keele koolituste kvaliteedi tagamine Muudatuse tulemusel pakutakse töötutele ja töötajatele võimalust osaleda ainult tasemeeksamiks või A1 tasemeks ettevalmistaval eesti keele koolitusel, seega on muudatusel sotsiaalne ja majanduslik mõju, kuna mõjutatakse teenuse saajate ja pakkujate käitumist. Samuti on mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele, teistes valdkondades mõju ei tuvastatud. Mõju majandusele Muudatusel võib tuvastada mõju ettevõtluskeskkonnale, sh konkurentsile ja turu toimivusele, ja mõju sotsiaalse grupi (riskigrupi) toimetulekule. Majanduslikult võivad mõjutatud saada nii üksikindiviidid (teenuse saamise vajadusega inimesed) kui ettevõtjad (teenuse pakkujad). Sihtrühm 1: töötukassa vahendusel eesti keele koolituse pakkujad Võrreldes kehtiva olukorraga karmistuvad sihtrühm 1 jaoks teenuse osutamiseks vajalikud tingimused. Muudatuse tulemusel võivad aset leida muutused eesti keele koolitusteenuse osutamises, kuna teenusepakkujate ring võib esialgu kahaneda. Keeleinspektsiooni kodulehel olevast 55 koolitajast, kellel on vähemalt üks tegevusluba eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise koolituse korraldamiseks, on 37 töötukassa koolituspartnerid. Asutusi, kellelt töötukassa on hanke korras või koolituskaardi vahendusel eesti keele koolitusteenust ostnud perioodil 2012 kuni 2017 III kvartal, on 80. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus suur. Töötukassa senine kogemus näitab, et osad koolitajad, kes korraldavad eesti keele koolitusi, ei oma tegevusluba, et korraldada koolitusi, mis on suunatud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele. Töötukassa koostöös Keeleinspektsiooniga tegi 2017. aastal kahe koolitusfirma üle järelevalvet ja tuvastas, et õpetajate professionaalsus ja õppekava alusel õpetamine olid ebaühtlasel tasemel. Kokkuvõttes on mõju töötukassa vahendusel eesti keele koolituse pakkujatele oluline. Sihtrühm 2: teenuse saajad Kehtiv THP ei sea piiranguid, millist eesti keele koolitust koolituskaardiga valida. See võib tekitada olukorra, kus turul tegutsevad täienduskoolitusasutused, kelle eesti keele õpetamise tase ei vasta ootustele – inimesed ei ole valmis keeleeksamit sooritama. Muudatus mõjutab teenuse tarbijate käitumist teenuse osutaja valikul. Eesti Statistikaameti 2017. aasta andmetel ei osanud 15–74aastastest hõivatutest eesti keelt 47 100 inimest, mis moodustab hõivatute koguarvust 7,2%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Eesti keele õppes osalemine on täiskasvanu elukaare jooksul pigem harv sündmus, kuid eesti keele koolitusel osalemisel võib eeldada positiivset mõju isiku majanduslikule toimetulekule ja väljavaadetele tööturul.8. 8 Harapuu, V. 2015. Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. A. Lauringson, K. Villsaar, L. Tammik, T. Luhtvee. Tööturukoolituse mõjuanalüüs, 2011, Eesti Töötukassa. Sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusel suunatakse kliente (sihtrühm 2) valima koolitusi, mis on ette nähtud tasemeeksami sooritamise ettevalmistamisele ning mille kvaliteedi üle teeb järelevalvet Keeleinspektsioon. Täienduskoolitusasutustele seatakse eesti keele koolituste läbiviimiseks rangemad nõuded, mille tulemusel võib tööturukoolituse kvaliteet paraneda ning seeläbi võivad paraneda sihtrühma tööl püsimise võimalused ja kasvada töötasu. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 3: Keeleinspektsioon ja töötukassa Tegevusloa olemasolu seab koolitajale kindlad nõuded õppekava ja lektorite kvalifikatsioonile ning koolitajate üle teeb järelevalvet Keeleinspektsioon. Muudatus vähendab eelduslikult vähesel määral Keeleinspektsiooni töökoormust. Mõju töötukassa töökorraldusele on samuti väheoluline. Muudatus 5: hankega eesti keele koolituse tellimine Muudatuse tulemusel saab töötukassa töötavatele inimestele eesti keele koolitust lisaks koolituskaardiga võimaldamisele tellida ka hanke korras. Praktikas on kerkinud vajadus teatud piirkondades, kus koolitusfirmad avatud turul aktiivselt ei tegutse (nt Maardu, Paldiski), eesti keele koolitusi hankida, kuna kohapeal ei ole koolitajaid koolituskaardi võimaluste kasutamiseks. Muudatusel võib tuvastada mõju regionaalarengule, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Regionaalareng Määruse rakendumine mõjutab kaudselt piirkondade arengueelduseid, Eesti eri piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet mõjutab piirkonnas töötavate inimeste oskuste, sh keeleoskuse tase. Piirkondades, nt Maardu ja Paldiski, eesti keele koolituse pakkumine võib muuda ettevõtluskeskkonda tööandja jaoks atraktiivsemaks, samas on muudatuse mõju regionaalarengule vähe oluline. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Hankega koolituste pakkumine suurendab sotsiaalse riskirühma (vähese eesti keele oskusega) inimeste juurdepääsu teenusele. Eesti keele koolitusel osalemisel võib tuvastada mõju isiku majanduslikule toimetulekule ja väljavaadetele tööturul. Eesti keele õppes osalemine on täiskasvanu elukaare jooksul pigem harv sündmus, kuid eesti keele koolitusel osalemise korral võib eeldada positiivset mõju isiku majanduslikule toimetulekule ja väljavaadetele tööturul9. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele 9 Harapuu, V. 2015. Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. A. Lauringson, K. Villsaar, L. Tammik, T. Luhtvee. Tööturukoolituse mõjuanalüüs, 2011, Eesti Töötukassa. Muudatus mõjutab töötukassa töökorraldust vähesel määral, kuna kasvab marginaalselt teenuse osutamine piirkondades, kus senimaani ei ole koolituskaardiga teenuse osutamine olnud võimalik. Töötukassa kulud kasvavad vähesel määral, kokkuvõttes on mõju ebaoluline. Muudatus 6: hooldusteenuse hüvitamise määrade väljajätmine Muudatusel võib tuvastada sotsiaalset mõju, kuna mõjutab väiksema konkurentsivõimega isikute tööhõivet ja töötust. Muudatusel on mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: registreeritud töötud, kes on potentsiaalsed teenusesaajad Hooldusteenuse kulu hüvitamist on vajanud väikelaste või puudega laste vanemad, kui kohalikul omavalitsusel ei ole olnud võimalik kohe korraldada lapsehoiuteenust, et tööd otsiv vanem saaks tööturuteenust või võtta vastu tööpakkumise. Töötukassa hinnangul on aja jooksul üle Eesti kohalike omavalitsuste pakutav lapsehoiuteenus muutunud kättesaadavamaks, mistõttu on teenuse järele vajadus kahanenud. Muudatuse sihtrühma kuuluvad kõik registreeritud töötud, keda oli 2017. aasta jooksul töötuna arvel 83 594 inimest ja 2016. aastal 79 029. Hooldusteenuse kulu hüvitamist kasutati 2016. aastal 64 korral ja 2017. aastal 89 korral. Ka varasematel aastatel on kulude hüvitamist vajanud aastas alla 100 isiku. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatusega kokkupuude on harv, kuna teenuse tarbimise vajadus (hoolduskoormuse tekkimine) on isiku elukaare jooksul harva esinev sündmus. Teenuse mõju ulatus tööle saamisele on ilmselt keskmine. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, kuna muudatusega ei sätestata enam, millisel määral kulusid võib hüvitada, sest töötukassa otsustab selle kaalutlusõiguse alusel. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Nii nagu praegu on ka edaspidi võimalus hüvitada isikule tööturuteenuse saamisega ja tööle asumisega seonduvad täiendavad kulud ning kõik kulud otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väheoluline. Avaliku sektori töökorraldus, kulud ja tulud Muudatuse tulemusel on ebaoluline mõju töötukassa töökorraldusele, kuna keskmine teenusesaajate arv on väike ja teenuse kulude osakaal tööturuteenuse kogukuludest moodustab marginaalse osa. Muudatus 7: talgutöö teenuse osutamise lõpetamine Muudatusega tunnistatakse kehtetuks töövalmiduse toetamiseks talgutööl osalemise toetamine, seega võib muudatusel tuvastada sotsiaalset mõju, kuna mõjutab väiksema konkurentsivõimega isikute tööhõivet ja töötust. Muudatus mõjutab avaliku sektori töökorraldust ja kulusid. Sihtrühm 1: registreeritud töötud, kes on potentsiaalsed teenusesaajad Sotsiaalne mõju Muudatusel võib tuvastata sotsiaalset mõju, kuna talgutöö algatati kriisimeetmena suure tööpuuduse olukorras, kus oli oluline hoida inimeste aktiivsust. Praeguseks on vajadus täiendavalt toetada töötute osalemist talgutööl ära langenud, st puudub vajadus hüvitada sõidukulusid, kuna selliseid töid korraldataksegi tavapäraselt oma kogukonnas, kodu lähedal. Muudatuse sihtrühma kuuluvad kõik registreeritud töötud, keda oli 2017. aasta jooksul töötuna arvel 83 594 ja 2016. aastal 79 029. Talgutöö tegijate, kellele sõidutoetust maksti, arv oli 2016. aastal 145 ja 2017. aastal 57, mis moodustab registreeritud töötute koguarvust marginaalse osa (2016. aastal 0,2% ja 0,07%). Ka varasematel aastatel on teenust vajanud aastas alla 300 isiku. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatusega kokkupuude on harv, kuna teenuse tarbimine on väike. Teenuse mõju ulatus töö leidmisele on ilmselt väike. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, kuna töövalmidust toetatakse jätkuvalt teiste teenusega. Kokkuvõttes on muudatuse mõju ebaoluline. Muudatus 8: töötajate värbamisel korral koolitustoetuse saamine Kehtiva THP alusel makstakse tööandjale koolitustoetust, kui ta võtab tööle töötukassa pakutud kandidaatide seast valitud töötu. Edaspidi saab tööandja töötuid otsida ka ise e- töötukassa kaudu, st töötukassa ei pea neid tööandjale pakkuma. Muudatusel võib tuvastada majanduslikku mõju (mõju infoühiskonna arengule ja mõju ettevõtlusele), samuti mõju töötukassa töökoormusele. Infoühiskonna areng ja majanduslik mõju Muudatuse tulemusel on töötukassa uuenenud töövahendusteenuse korraldusega tööandjatel võimalik ise otsida sobivaid kandidaate töötukassa iseteeninduskeskkonnas. Muudatusel võib tuvastada mõningast mõju infoühiskonna arengule, kuna töötukassa klientidest tööandjate ja töötukassa vaheliste suhtluskanalite seas võib suureneda elektroonilise suhtlemise osakaal. Mõju ulatus ja sagedus on vähetähtsad, kokkuvõttes on mõju infoühiskonna arengule ebaoluline. Muudatuse tulemusel on tööandjal suuremad võimalused sobivat kandidaati töötute seast otsida ehk efektiivsema töövahenduse tulemusel võib paraneda tööandja rahulolu töötaja valikuga. Kokkuvõttes on majanduslik mõju ebaoluline. Avaliku sektori töökorraldus, kulud ja tulud Muudatuse tulemusel väheneb vähesel määral töötukassa töökoormus, kuna tööandjal on ilma töövahenduskonsultandi sekkumiseta võimalik sobivaid kandidaate iseseisvalt otsida. Muudatus ei too kaasa olulisi arenduskulusid töötukassa jaoks. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Arvestades, et töötust ennetavad teenused käivitusid 2017. aastal prognoositust aeglasemalt (2017. aastal prognoositi ennetavate teenuste kuluks 3,57 mln eurot, tegelikud kulud jäid 700 000 euro ligi) ning ka 2018. aasta esimestel kuudel on töötust ennetavate teenuste kulud olnud suhteliselt madalad (2018. aastal on ennetavate meetmete kuludeks planeeritud 8,2 mln eurot, kulu jaanuaris oli ca 122 000 eurot), on THP muudatustega kaasnevad täiendavad kulud võimalik katta töötukassa vahendite arvelt. Vajaduse korral on võimalik kasutada täiendavaid vahendeid ka tööhõiveprogrammi teenuste üldise reservi arvelt. Kuna muudatustega kaasnevad täiendavad kulud kaetakse THP eelarvest, ei ole muudatustel mõju riigieelarvele. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa nõukogu liikmete, sh Vabariigi Valitsuse esindajate, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate ettepanekutele, mida arutati töötukassa nõukogu koosolekul 17.01.2018. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018. a nr Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ muutmine Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruses nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötajale, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ning on töötamise ajal hakanud saama tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 6 ja 7 nimetatud tööturuteenust, jätkatakse selle tööturuteenuse osutamist ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist või töötamise lõpetamist.“; 2) paragrahvi 12 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 14 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Töövalmiduse toetamine on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine vabatahtliku töö kaudu.“; 4) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Töötajale“ tekstiosaga „, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses,“; 5) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „alusel“ tekstiosaga „või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel“; 6) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 3 ja lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „senisel töö- või ametikohal töötamist“ sõnadega „senise töö tegemist“; 7) paragrahvi 16 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „põhikutsealal“ sõnadega „või ametialal“; 8) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koolitustoetus on tööandjale makstav toetus, millega toetatakse töötajate värbamist, tööandja majandustegevuses muutustega kohanemist ja eesti keele oskuse arendamist. Toetust makstakse, kui tööandja juures asub tööle või töötab töölepingu alusel isik, kes vajab tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist.“; 9) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja teine lause; 10) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) enne tööle asumist vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvel olnud töötaja töölepingu alusel tööle võtmisel ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud.“; 11) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud.“; 12) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja ei leia töötukassa vahendusel sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.“; 13) paragrahvi 18 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktis 2“ tekstiosaga „punktides 2 ja 4“; 14) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõnad „peab toimuma ühe aasta jooksul“ sõnadega „kestab kuni üks aasta“; 15) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Koolitustoetust makstakse, kui toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust.“; 16) paragrahvi 18 lõike 10 punktis 3 asendatakse sõnad „töötu töötukassa pakutud kandidaatide hulgast“ sõnadega „töötukassas töötuna arvel oleva isiku“; 17) paragrahvi 18 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „ja 3“ tekstiosaga „, 3 ja 4“; 18) paragrahvi 21 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „alusel“ tekstiosaga „, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti“; 19) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Koolituskaardi alusel võib tööturukoolituse kulu kuni 2500 eurot tasuda töötu eest kahe aasta jooksul ning töötaja eest, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kolme aasta jooksul. “; 20) paragrahvi 21 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses ja“; 21) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „senisel töö- või ametikohal töötamist“ sõnadega „senise töö tegemist“; 22) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikule võib võimaldada eesti keele koolitust koolituskaardi alusel või tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud viisil.“; 23) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Töötule ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikule võimaldatakse koolituskaardi alusel eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1 taseme saavutamiseks.“; 24) paragrahvi 21 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isiku sissetulek peab taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal olema väiksem kui eelneva kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2018. a. Jüri Ratas Peaminister Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0185 - Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/263dc461-b30e-4049-bfb5-6c82c9dfad30 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/263dc461-b30e-4049-bfb5-6c82c9dfad30?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel