Teie 26.02.2018 nr 15.1-4/1236
Välisministeerium
[email protected] Meie 11.03.2018 nr 1-12/522-2
„Välispoliitika arengukava 2030“ koostamise
ettepaneku kooskõlastamine
Kultuuriministeerium kooskõlastab Välisministeeriumi juhitava „Välispoliitika arengukava
2030“ koostamise ettepaneku järgmiste ettepanekute ning märkustega:
1. Peame välispoliitika arengukava koostamist oluliseks. Arengukava koostamise
ettepanekust jääb mulje, et arengukava planeeritakse üles ehitada suures osas riskide
maandamise kontekstis ja praegu on analüüsitud probleeme ning potentsiaalseid riske.
Teeme ettepaneku analüüsida ja pöörata rohkem tähelepanu ka Eesti riigi tugevustele ja
võimalustele, mida lisaks väliskaubandusele ja riigi maine kujundamisele saaks Eesti
välispoliitika kaudu võimestada.
2. Arengukava lähteülesanne võiks teemade horisontaalsusele rohkem tähelepanu pöörama.
Kultuuriministeeriumi hinnangul on praeguses kavas liialt tagaplaanil kultuuri, spordi ja
lõimumise valdkondade otsene mõju välispoliitikale (ja vastupidi) ning liiga üldsõnaliselt
on viidatud võimalused nende alade eksperte arengukava protsessi kaasata. Arvestusega,
et arengukava soovitakse koostada laiapindse välispoliitikat kujundava dokumendina,
soovime kaasa aidata poliitikate suuremale horisontaalsele sidususele.
3. Eelnõus välja toodud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on täna kehtiv
dokument. Anname teada, et Kultuuriministeerium on ette valmistamas uue
kultuuripoliitika arengusuundade dokumendi Kultuur 2030 protsessi. Teeme ettepaneku
dokumentide ettevalmistuse käigus teha tihedat sisulist koostööd. Nagu eespool viidatud,
on Kultuuriministeerium ette valmistamas Kultuur 2030 protsessi, seega ei saa lähtuda
peagi aeguvast arengusuundade dokumendist, vaid peaks aktiivselt tegema koostööd
ühiste eesmärkide sünergiliseks sõnastamiseks mõlemas dokumendis.
4. Teemade jaotuses eelnõus juhime tähelepanu, et loomemajanduse valdkond peaks olema
kaardistatud ja kaasatud eelkõige „Eesti kodanike ja majandushuvide kaitse“ peatüki
kontekstis. „Eesti mõjukus ja hea maine“ katab muidugi samuti teatud majandustegevuste
aspekte, aga sisulisemalt peaks selle peatüki all olema kõneks kultuurikoostöö laiemalt
(mitte ainult kultuuridiplomaatia või kultuuri välismaal tutvustamise aspektist). Soovime
rõhutada, et rahvusvaheline kultuurikoostöö on alati kahesuunaline ning sellise aktiivse,
avatud rahvusvahelistunud kultuurikeskkonna arengusse peaks panustama ka
välispoliitika.
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
5. Teeme ettepaneku lisada peatükki „Seosed teiste arengudokumentidega“ alalõiku „Muud
arengudokumendid“ seos haridus – ja teadusministri käskkirja alusel kinnitatud
„Hõimurahvaste programm IV: Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi)
põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2015-2019)“. Hõimurahvaste programmi IV
põhieesmärk on toetada hõimurahvaste, so uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste
keelte ja kultuuride säilimist ning arengut. Hõimurahvaste programmi meetmed on
tugevdanud rahvusvaheliselt Eesti riigi kuvandit ja on mõeldud Vene Föderatsiooni ja
Läti Vabariigi territooriumil elavate uurali (soome-ugri ja samojeedi) rahvaste keelte ja
kultuuride toetamiseks. Programmil on välispoliitiline seos inimõiguste, sh põlisrahvaste
inimõiguste teemaga. Programmi uuendamine peaks algama 2018. aasta sügisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Merle Männik 6282255
[email protected]