Kultuuriministeerium · 11. märts 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 11.03.2018 nr 47
Rahvakultuuri mentorprogramm 2018-2022
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse” punkti 9 alapunkti 3 alusel:
1. Kinnitan programmi „Rahvakultuuri mentorprogramm 2018-2021“ (edaspidi programm,
juurde lisatud).
2. Määran programmi eest vastutavaks ja korraldavaks asutuseks Rahvakultuuri Keskuse.
3. Määran punktis 2 nimetatud asutusele programmist tulenevad ülesanded, sh:
3.1. programmi raames eraldatava toetuse taotluste vastuvõtmine mentorprogrammi
valdkondlikke alaprogramme hallatavatelt rahvakultuuri keskseltsidelt;
3.2. programmi nõukogu moodustamine;
3.3. toetuse eraldamise otsustamine, lepingute koostamine, sõlmimine, muutmine ja
lõpetamine;
3.4. eraldatava toetuse summade ülekandmine toetuse saajatele;
3.5. toetuse eraldamise lepingust tulenevate toetuse saaja kohustuste täitmise jälgimine, sh
toetuse kasutamise aruannete töötlemine ja nende alusel toetuse kasutamise
sihtotstarbelisuse kontrolli teostamine ning lepingu rikkumisel nõudeõiguse teostamine;
3.6. programmi perioodi lõpus programmi teostamise ja tulemuste kohta kokkuvõtte
koostamine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
KULTUURIMINISTEERIUM
Rahvakultuuri mentorprogramm
2018 - 2022
Tallinn 2018
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Mentorprogrammi eellugu 3
2. Hetkeolukord ja programmi vajalikkus 5
3. Programmi üldised eesmärgid, oodatav mõju ja arvnäitajad 9
3.1 Eesmärk 9
3.2 Oodatav mõju 9
3.3 Programmi arvnäitajad 9
4. Programmi kaudsed tulemused 10
5. Mentoritele esitatavad üldnõuded 10
6. Mentorite üldised tööülesanded 10
7. Mentorite rakendamine 11
8. Mentorprogrammist rahastatavad kulud 11
9. Mentorprogrammi teostavate keskseltside ülesanded 11
10. Rahvakultuuri Keskuse ülesanded 12
11. Korraldaja ülesanded 12
12. Mentorprogrammi rahastamine, koordineerimine ja rakendamine 12
12. 1 Rahastamine 12
12.2 Koordineerimine 13
12. 3 Rakendamine 13
13. Aruandlus ja analüüs 14
LISA: Rahvakultuuri mentorprogrammi alaprogrammid 15
2
Sissejuhatus
Mentorlus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine ja -kandumine enamkogenult
vähemkogenule, mille eesmärgiks on professionaalne ja isiklik areng. Mentorlust on meetodina
kasutatud juba aastatuhandeid ning mõiste mentor pärineb Kreeka mütoloogiast.
Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi „mentorprogramm“) on loodud rahvakultuuri eri
valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise.
Programm aitab kaasa taseme ning oskuste tõstmisele valdkonna tippspetsialistide ehk mentorite
juhendamisel. Mentorprogrammi tulemusena saavad koori-, orkestri ja tantsujuhid, hääleseadjad,
rahvamuusikud, harrastusteatrite lavastajad, tehniline personal ja näitlejad ning käsitöömeistrid, -
harrastajad ja -ettevõtjad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle
tulemusena professionaalsemat tööd.
1. Mentorprogrammi eellugu
Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kandmine 2003. aastal UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi
nimekirja, seadis riigile kohustuse luua tingimused traditsiooni jätkumiseks tulevastele põlvedele.
See omakorda kohustas Kultuuriministeeriumi, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust, Rahvakultuuri
Keskust, Eesti Kooriühingut, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koos mitmete teiste
organisatsioonide, institutsioonide ning kohalike omavalitsusüksuste esindajatega töötada välja
meetmed, mis aitaksid kindlustada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestma jäämist.
Kultuuriministri käskkirjaga moodustati 2004. aastal ekspertkomisjon, kelle ülesandeks oli välja
töötada koori- ja tantsujuhtmentorite pilootprojekt.
Pilootprojekti esmane tekstiversioon valmis 2004. aasta septembris ning seda tutvustati Eesti
Kooriühingule, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Rahvakultuuri Keskusele ning Eesti
Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukojale. Lisaks korraldati maakondade rahvakultuurispetsialistide
algatusel piirkondlike koori- ja tantsujuhtide arutelusid mentorite pilootprojekti teemal.
„Maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite käivitamise pilootprojekt 2005 - 2007“ põhialused ja
lõplik tekstiversioon koostati Kultuuriministeeriumi poolt, lähtudes komisjoni liikmete aruteludest ja
ettepanekutest.
2005. aastal käivitus pilootprojekt ning selle teostajateks said rahvakultuuri keskseltsid - Eesti
Kooriühing (KÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS). Nende poolt koostatud tollase
hetkeseisu kokkuvõttest selguvad põhjused, mis tingisid vajaduse rakendada mentoreid:
koorilaulu ja rahvatantsu valdkonnas puudus terviklik analüüs ja adekvaatsed hinnangud
sisulisele tegevusele;
üleriigiline keskselts jäi kollektiividele sisulise (loomingulise) konsultatsiooni osas kaugeks;
senine riigi poolt eraldatav tegevustoetus rahvakultuuri keskseltsidele ei olnud piisav, et
keskselts suudaks süvitsi ja põhjalikult valdkonda analüüsida;
maakonnas tunti kooride ja tantsurühmade poolt puudust spetsialist-liidrist, kes tunneks
valdkonda süvitsi;
kollektiivide tase on ebaühtlane, mis ei võimalda laulu- ja tantsupeo kavva võtta kunstiliselt
huvitavamat ja keerukamat repertuaari;
koori- ja tantsujuhtide oskused on ebaühtlased, juhid vajavad individuaalset juhendamist ja
konsultatsioone;
metoodiline nõustamine on puudulik, täiendkoolituse süsteem ei toimi tõhusalt;
kollektiivide juhtide koostöö (side) erialaorganisatsioonidega on nõrk;
suur hulk koore ja rahvatantsurühmi tegutsevad missioonitundest.
2007. aastal tehtud pilootprojekti kokkuvõttest selgus, et pilootprojekt on end igati õigustanud. Kui
esimesel aastal oli probleemiks õpetajate-juhendajate vähene huvi koolituste vastu – puudus tahe ja
motivatsioon ennast täiendada, siis järgnevatel aastatel on mentorite tellimine pidevalt kasvanud.
Eriti nõutud olid peomentorid laulu- ja tantsupeo aastatel, kelle ülesandeks on viia läbi laulu- ja
tantsupeo repertuaaril põhinevat juhtide koolitust (konsultatsioone) väljaspool peo ettevalmistuse
ametlikke üritusi – seminare ning regionaalseid eelproove.
Kokku toimus perioodil 2005 - 2007 Eesti Kooriühingul 581 ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika
Seltsil 773 mentorkoolitust.
Pilootprojekti lõppedes nimetati see 2008. aastast ümber Rahvakultuuri mentorprogrammiks,
mille aluseks oli uuendatud ja täiendatud pilootprojekti tekst ning rahaeralduspõhimõtted.
2008 - 2012 toimis programm endiselt kahes valdkonnas, aga vajadus laiendada mentorprogrammi
4
nii harrastusteatrite- kui ka käsitöövaldkonda oli arutluse all juba 2008. aastal.
2013. aastast laienes mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale mida hakkavad
teostama vastavad rahvakultuuri keskseltsid – Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) ning Eesti
Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL).
2. Hetkeolukord ja programmi vajalikkus
Huvi ja vajadus mentorkoolituste järele on endiselt suur. Programm on saanud omaseks ning selle
kasutusvõimalused laienenud.
Koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika, harrastusteatrite ja käsitöö valdkonnas
on nii õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase tõusnud, oluliselt on laienenud mentorkoolituste
temaatika. Mentorite arv võrreldes programmi kahe eelmise perioodiga on kasvanud. Koolitajatel on
tekkinud hea ülevaade piirkondade olukorrast, erialastest liidritest ning valdkonnas tegutsejate
võimekusest. See aitab paremini planeerida piirkondlikke ja üleriigilisi koolitusi.
Eesti Kooriühing
Perioodil 2013-2017 on koori- ja orkestrijuhtide koolitamiseks aktiivselt kasutatud mentorprogrammi
tuge. Selle tulemusena on tõusnud Eesti kooride tase ja paranenud kvaliteet: kui aastal 2002 oli
laulupeo ettelaulmisel kategooria pälvinud koore 540, siis 2011. aastal 553 ja 2017. aastal 574.
Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi ning mentorid on
aidanud kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi ja festivale.
Mentorprogrammi toel on alates 2009. aastast koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldatud
koorijuhtide baasoskuste koolitusi (kooritöö metoodika, dirigeerimine, vokaaltehnika alused), mida
on kokku toimunud 9 korral ning seal osalenud 149 dirigenti.
Tänu mentorprogrammile on Kooriühing saanud üles ehitada hästi toimiva täienduskoolitussüsteemi,
mille 3 esimese astme rahastamisel on oluline osa mentorprogrammil:
I ASTE - Kohalikule ja hetkevajadusele reageerivad koolitused - mentorkoolitused (vastavalt
maakondade tellimusele) - kollektiivijuhtidele, kes vajavad abi mõne üles kerkinud probleemi
lahendamiseks (kunstiline konsultatsioon laulupäeva kava koostamiseks, koolitus keerulisema
laulupeorepertuaari õpetamiseks, lauluõpetaja juhendamine vokaalsete probleemide lahendamiseks
mõnes kooriliigis jne). I astme koolitusel on mentoril võimalik märgata koorijuhte, kes vajaksid
süsteemsemat abi ning suunata neid II astme koolitusele.
5
II ASTE - Regulaarne baasteadmiste koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega - kuuepäevane
jätkukoolitus koorijuhtidele, kes vajavad abi põhioskuste arendamisel (dirigeerimine, vokaaltöö,
kooritöö metoodika).
III ASTE - Iga-aastane koorijuhtide suvekool, mis vältab 5 päeva. Koolituskava pannakse suuremas
osas kokku osalejate eelmise aasta soovide ja tagasiside põhjal, mida analüüsib ning lisaettepanekuid
teeb Kooriühingu muusikanõukogu. Koolituse maht on reeglina 38-42 tundi ning see sisaldab
oluliste osadena välislektori meistriklassi, uue heliloomingu tutvustust, erinevaid õpitube aktuaalsetel
teemadel, laulupeolaulude dirigeerimise rühmatunde ja õpetamise metoodikat (iga konkreetse
laulupeo eel selle peo kava baasil), seminarikoori ning individuaaltundide võtmise võimalust
dirigeerimises ja hääleseades. Igal aastal osaleb suvekoolis 100-120 koorijuhti. Ka seal on võimalik
märgata ja suunata II astme koolitusele enamat abi vajavaid koorijuhte.
IV ASTE - Rahvusvahelised koolitusreisid kõrgel tasemel kooride juhtidele, kes valdavad inglise
keelt ning tunnevad huvi laias maailmas toimuva vastu, soovivad osaleda rajatagustes õpitubades ja
meistriklassides ning arendada oma oskusi enam, kui see Eestis võimalik oleks. See aste on ainus,
mis mentorprogrammi abi ei kasuta, rahvusvaheliste koolitusreiside korraldamiseks saab Kooriühing
abi Kultuurkapitalilt ning osalevad dirigendid oma omavalitsuselt, koolidelt ja kooridelt.
2017. aasta detsembrikuu seisuga on koorijuhtidel 70 kehtivat kutsetunnistust. Kuna kutseomistamise
süsteem hakkas tööle 2004. aastal, on väljastatud kutsetunnistusi muidugi rohkem - kokku 302, kuna
tunnistused kehtivad 5 aastat ja seega tuleb selle aegumisel uuesti taotleda.
Eesti Kooriühing näeb mentorprogrammi olulisust peamiselt kooride taseme ja kvaliteedi
paranemises - stabiilselt on kasvanud kategooria pälvinud kooride arv (vt eelmist punkti), üles on
ehitatud neljaastmeline täienduskoolitussüsteem (vt eelmist punkti) ning koorijuhtidel on võimalik
saada täiendkoolituse tuge laulupeoprotsessis osalemiseks.
Praegusel ajal on üle poole Eesti koorijuhtidest vanuses 50+ ning juba praegu on nähtav ja tuntav
dirigentide põud, eriti maapiirkondades. Kui 1970.-ndatel ja 80.-ndatel lõpetas Tallinna
Konservatooriumi keskmiselt 30-40 koorijuhti ja muusikaõpetajat igal aastal, siis 1990-ndatel langes
see arv 20-30ni ning on ka aastaid, kus see on ainult 7-8 inimest! Praegu on olukord paranemas ning
alates 2004. aastast on lõpetajate arv (muusikapedagoogika ja koorijuhtimine kokku) taas keskmiselt
14-40 kandis (sh bakalaureuse- ja magistriõpe), kuid olukord pole kaugeltki veel positiivne, kuna
Muusikaakadeemiasse võetakse vastu järjest väiksema ettevalmistusega üliõpilasi. Seega on
6
täienduskoolituse vajadus äärmiselt suur ning see suureneb pidevalt. Valdkonna taseme hoidmiseks
ning koorijuhi kutse saamiseks on vaja professionaalset täiendus- kui ka mentorkoolitusi.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Eesti Rahvamuusika ja Rahvatantsu Selts näeb oma valdkonnas harrastajate jätkuvat tõusutrendi ning
rahvatantsu ja rahvamuusika populaarsust. Laulu- ja tantsupeod on populaarsemad kui kunagi varem.
Statistika järgi oli rahvamuusika harrastajaid Eestis 2016. a seisuga 1971 inimest, kollektiive oli 239
ja juhendajaid 324, mis on püsinud viimastel aastatel stabiilsena.
Rahvatantsu harrastajate arv on tõusnud (üle 10%): 2012 oli 20746 / 2016 oli 22890. Kasvanud on
rahvatantsu kollektiivide arv (9%): 2012 oli 1373 / 2016 oli 1497.
Valdkonda on sisenenud palju uusi rahvatantsu juhendajaid. Juhendajate üldarv on kasvanud (üle
10%): 2012 oli 619 / 2016 oli 684. Kuna on toimunud ka põlvkondade vahetus, siis uute (algajate)
juhendajate arv on tegelikult veelgi suurem.
ERRS on tegelenud aktiivselt kollektiivijuhtide oskuste ja teadmiste arendamisega. Perioodil 2013-
2017 on rahvatantsujuhtide kool aktiivselt kasutanud mentoreid ja mentorprogrammi tuge. On
käivitatud ja läbi viidud mitmesuguseid kohapealseid (maakonna/piirkonna põhiseid)
koolitusprogramme, sh algajatele tantsujuhtidele (suurem osa uutest tantsujuhtidest kasvavad välja
tantsijate seast, neil on tantsukogemus, kuid juhendamise ja rühmaga töö tegemise osas vajavad nad
arendamist, vajavad metoodilisi oskusi). Mentorprogrammi raames on mentorid toetanud/nõustanud
kohalike tantsupidude lavastamist. Sisuliselt toimub programmi abil tantsupidude lavastajate
järelkasvu tagamine.
Alates 2007. aastast on ERRS-il kutseandja õigusega anda välja rahvatantsuspetsialisti kutset.
Mentorprogrammi toel on läbi viidud koolitusprogramme rahvatantsuspetsialisti kutse taotlemiseks.
2017. aasta detsembrikuu seisuga on väljastatud 44 kutsetunnistust. Mentorprogrammil on oluline
roll tantsujuhtide taseme säilitamise ja tõstmise osas.
Valdkonna arengu seisukohast on oluline juhendajate ja teiste liikumises osalejate järjepidev
koolitamine. Kõikidest tantsujuhtidest on erialase haridusega 39% ja 24% on läbinud erialase
koolituse, kuid 37% juhtidest puudub erialane haridus või koolitused (alus: Laulu- ja tantsupeo
register, 2016). Puudub piisavalt motiveeriv süsteem täienduskoolitusteks. Kutset antakse küll välja
2007. aastast, kuid siiani on seda vaid osaliselt seotud õppekavadega ning tööandjad ei tunnusta alati
7
kutsetunnistusega spetsialisti valikute tegemisel. Selle tulemusena on juhendajate oskused
ebaühtlased, mis võivad mõjutada ka kollektiivide kunstilist taset.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Käsitööliit on mentorprogrammi koolitustel pidanud oluliseks aastateemade kajastamist. Aastateema
raames välja pakutud koolitused on olnud populaarsed ning see on toetanud käsitöövaldkonna
ühtlasemat arengut. Suur huvi on tuntud käsitööettevõtluse teemalistel loengutel, eriti autoriõiguste
teemadel. Muuhulgas on räägitud käsitööettevõtlusest kui elatusallikast ja käsitletud küsimusi
käsitööettevõtte loomisest ja ülesehitamisest, hinna- ja maksupoliitika kujundamisest jne. Jätkuvalt
on tellitud ka tootearenduse ja müügikeskkonna kujundamise koolitusi. Koolitustelt saadud
tagasiside põhjal võib loota, et käsitööettevõtluses tegutsevate mentorite eeskuju on andnud
julgustava tõuke nii mõnelegi käsitöötegijale oma plaanide elluviimisel ettevõtluses.
Traditsioonilistest käsitöötehnikatest on olnud populaarsed tikkimise, silmuskudumise ja lapitöö
koolitused.
Kriitilisi märkusi tuli paikkondadelt koolituste ajalise piirangu kohta, kuna programmis kehtestatud
viis akadeemilist tundi päevas jääb mõnede teemade puhul süvenemiseks ja uute oskuste
omandamiseks liiga lühikeseks. Pikemate koolituste puhul peab paikkond leidma ise võimalusi
täiendavate koolituskulude katmiseks, kuna mentorkoolituste eelarve võimaldab vaid 2-3
koolituspäeva paikkonna kohta. Mõnes paikkonnas on keeruliseks osutunud ka koolitusruumide
leidmine.
Mentorkoolituste valdavalt väga positiivne tagasiside annab tunnistust koolituste vajalikkusest ja
ootusest, et käsitöö mentorprogramm jätkub ka edaspidi. Käsitöö mentorid on saanud palju kiidusõnu
innustavate ja inspireerivate koolituste eest. Käsitööliit on tänulik kõikidele mentoritele, kes on
leidnud aega, et külastada paikkondi üle Eesti ja on jaganud oma meisterlikkust ning kogemusi.
Tähtis roll on kindlasti kanda ka paikkondlikel mentorkoolituste korraldajatel.
Eesti Harrastusteatrite Liit
Harrastusteatrite valdkond liitus mentorprogrammiga 2013.aastal. Valisime kaks suunda, millega
sügavuti tegeleda: lavastamine ja näitleja koolitus. Olulisele kohale sellel perioodil tõusis lavastaja
8
koolitus. Materjali analüüsi ja töö näitlejaga koolituste kõrval toimus palju koolitusi teemal
dramatiseerimine. Lavastuse tehnilise teostuse kõige põnevamad kursused olid valguskujundusega
seotud.
Programmi alguses alustati täiskasvanud harrastusteatritega, kuid 2015.aastast on programmiga
liitunud ka kooliteatrite juhendajad ja lavastajad.
Harrastusteatrite mentorprogramm on hetkel Eestis ainus teatri harrastajatele suunatud regulaarne
teatrihariduse/koolituse programm. Mentorprogrammi koolitused on toimunud erinevates Eestimaa
piirkondades ja Rootsi väliseesti harrastusteatrites.
Mentorite osas alustasime alguses rohkem professionaalse teatri lavastajate ja näitlejatega. Igal aastal
on Eesti harrastusteatri tegijatega töötanud ka välislektorid (Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt
jne). Programmi edenedes on ühe rohkem koolitajate hulgas ka harrastusteatrite valdkonna
praktikuid.
Viie aastane tsükkel on aidanud kaasa koolituste ajaliste piiride kujunemisele - harrastusteatrite
valdkonna koolitusi saab rohkem korraldada nädalavahetustel.
Suurim saavutus programmi lõppedes on harrastus- ja kooliteatrite teatrikunsti taseme tõus.
Repertuaari valik on julgem ja sisukam. Seda kinnitavad nii maakondlike teatripäevade kui ka
festivalide žürii tagasiside harrastusteatri tegevusele.
3. Programmi üldised eesmärgid, oodatav mõju ja arvnäitajad
3.1 Eesmärk
Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja
valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele.
3.2 Oodatav mõju
Mentorprogrammi tulemusena saavad spetsialistid asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi
ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd. Seeläbi ühtlustub juhtide ja tõuseb
kollektiivide, harrastusteatrite ja käsitöömeistrite tase ning toimub nii erialane kui ka isiklik areng.
3.3 Programmi arvnäitajad
3.3.1 mentorkoolituste arv (sh. tunnid);
9
3.3.2 keskseltsi poolt heaks kiidetud mentorite arv;
3.3.3 mentorkoolitustel osalejate arv.
4. Programmi kaudsed tulemused
Programmi perioodil 2018-2022 kaudse tulemusena:
4.1 täidetakse UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga riigile pandud kohustusi;
4.2 antakse tõuge rahvakultuuri valdkondade arengule ja populariseerimisele;
4.3 saadakse valdkonna analüüs ja hinnang sisulisele tegevusele, mis aitab välja selgitada vajadusi
ning planeerida arendustegevusi;
4.4 läbi mentorkoolituste leitakse valdkonda uusi tegijaid, keda kaasata loomingulistesse
toimkondadesse;
4.5 motiveeritakse noori õppima ja töötama rahvakultuuri valdkonnas;
4.6 tagatakse laulu- ja tantsupeo protsessi jätkusuutlikus ja peo kvaliteet;
4.7 hoitakse vaimset kultuuripärandit ning rahvuslikke käsitöötraditsioone;
4.8 edendatakse loomemajandust;
4.9 tõuseb kooride, rahvatantsurühmade, rahvamuusikaorkestrite, harrastusteatrite ja
käsitöömeistrite teadlikkus ning kvalitatiivne tase;
4.10 laienevad elukestva õppe võimalused.
5. Mentoritele esitatavad üldnõuded
Mentor peab vastama ühele või mitmele järgnevatest tingimustest:
5.1 valdkonnas tegev tipp-professionaal;
5.2 oma oskusi tõestanud teoreetik ja/või praktik ja/või omab kutse taset;
5.3 metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja;
5.4 arvamusliider ja loominguline ideoloog.
6. Mentorite üldised tööülesanded
6.1 mentor valmistab ette (sh vajadusel ka õppematerjale) ja viib läbi koolitusi vastavalt
tellimusele, koolitatavate vajadusele ning oma kogemustele;
6.2 mentor osaleb tagasiside andjana või kunstilise konsultandina valdkonna jaoks olulise
10
konkursi/festivali/sündmuse töös;
6.3 mentor annab tagasiside ning koostab tööandjale hinnangulisi kokkuvõtteid valdkonna kohta,
andes teavet ja tagasisidet aktuaalsetest valdkonda puudutavatest probleemidest;
6.4 mentor võib vajadusel kaasata erinevaid spetsialiste koolituse edukaks läbiviimiseks.
7. Mentorite rakendamine
Mentorite tööle rakendamiseks toimib süsteem, kus mentorid täidavad nõustamise tellimusi vastavalt
piirkonna vajadustele, ning neid on võimalik tellida mentorkoolitusi läbi viima üle Eesti. Mentor
võib vajadusel kaasata erinevaid spetsialiste koolituse edukaks läbiviimiseks.
8. Mentorprogrammist rahastatavad kulud
8.1 mentori töötasu, sõidu- ja majutuskulu;
8.2 mentori osaline koolituskulu;
8.3 kontsertmeistri töötasu, sõidu- ja majutuskulu;
8.4 kaasatud spetsialisti töötasu, sõidu- ja majutuskulu;
8.5 koolitusruumi rent;
8.6 programmi halduskulud (raamatupidamine, projektijuhtide tasu).
Rahastatavate kulude piirmäärad lepitakse kokku ning kinnitatakse programmi nõukoja koosolekul.
9. Mentorprogrammi teostavate keskseltside ülesanded
9.1 korraldavad mentorite valimised;
9.2 kinnitavad mentorid kuni 5 aastaks;
9.3 avaldavad mentorite nimekirja ja tutvustuse oma kodulehel;
9.4 koostavad mentorkoolituse korra, mis kehtestab mentorite õigused ja kohustused ning
mentorite tellimise põhimõtted;
9.5 koostavad tellimise-, aruande-, tagasiside- ja lähetuse vormid;
9.6 koostavad mentorkoolituste tellimise aastaeelarve, lähtudes maakondlikust, piirkondlikust või
üleriigilisest printsiibist;
9.7 vormistavad mentoritega käsundus- või töövõtulepingud;
9.8 peavad täpset arvestust mentorite poolt läbiviidud koolituste üle ning tasustavad mentoreid
11
vastavalt toimunud koolitustele;
9.9 vastutavad mentorite poolt esitatud aruannete nõuetekohase täitmise eest;
9.10 korraldavad /võimaldavad mentoritele koolitusi;
9.11 korraldavad mentorkoolitusi lähtuvalt maakondlikust, piirkondlikust või üleriigilisest
printsiibist;
9.12 väljastavad koolitustõendid, peavad koolitatavate arvestust;
9.13 esitavad toetuse kasutamise aastaaruande vastavalt lepingule.
10. Rahvakultuuri Keskuse ülesanded
Rahvakultuuri Keskus (edaspidi „Keskus“) on mentorprogrammis keskseltsidele üheks põhiliseks
koostööpartneriks läbi maakonna rahvakultuurispetsialistide, kelle ülesanded on:
10.1 tutvustada mentorprogrammiga loodud võimalusi maakonnas;
10.2 selgitada välja maakonna koolitusvajadused;
10.3 tellida maakonda mentorkoolitusi ja teha sellealast koostööd teiste maakondadega;
10.4 leida koolituse korraldaja ja leppida kokku koolituse läbiviija keskseltsi või mentoriga;
10.5 kontrollib aruande koostamist/esitamist mentori ja korraldaja poolt läbiviidud koolituse kohta
vahetult peale selle toimumist.
11. Korraldaja ülesanded
11.1 leiab koolituseks sobivad ruumid;
11.2 korraldab eelregistreerimise;
11.3 registreerib koolitusel osalejad;
11.4 vajadusel korraldab toitlustamise/kohvipausid;
11.5 lahendab koolitusel tekkinud ettenägematud olukorrad;
11.6 jälgib koolituse käiku;
11.7 annab tagasiside koolituse kohta.
12. Mentorprogrammi rahastamine, koordineerimine ja rakendamine
12. 1 Rahastamine
Mentorprogrammi rahastatakse riigieelarvest Rahvakultuuri Keskuse kaudu ning programmile
12
eraldatav summa kinnitatakse iga uue eelarveaasta alguses.
Keskseltsidele eraldatav summa on protsentuaalne ning jaguneb vastavalt:
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts – 30%
Eesti Kooriühing – 30%
Eesti Harrastusteatrite Liit – 20%
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit – 20%.
12.2 Koordineerimine
Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab
programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud arvnäitajatele ja
annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest ning edastab
nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud
programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad järgmistest institutsioonidest:
Kultuuriministeerium
Rahvakultuuri Keskus
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Eesti Kooriühing
Eesti Harrastusteatrite Liit
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Programmi nõukoja ülesanded:
12.1.1 programmiperioodi lõpus mentorprogrammile Keskseltside poolt koostatud analüüsi
alusel hinnangu andmine;
12.1.2 mentorite tööaja, teenuse osutamise hinna (töötasu), transpordi-, ööbimis- ja
korralduskulude piirmäärade kinnitamine.
12. 3 Rakendamine
Programmi tööd koordineerib Rahvakultuuri Keskus, kes sõlmib riigieelarvelise toetuse lepingud
mentorprogrammi teostavate keskseltsidega pärast eelmise perioodi aruande esitamist.
13
13. Aruandlus ja analüüs
13.1 Mentor koostab iga koolituse kohta sisulise aruande ning edastab selle vastavale keskseltsile;
13.2 Keskselts koondab aruanded kokku, koostab nende põhjal mentorite tegevuse sisulise ning
finantsalase aastaaruande ja esitab selle Keskusele vastaval aruandevormil;
13.3 Keskus kontrollib iga eelarveaasta lõppedes mentorprogrammi aruandlust, analüüsib koolituste
toimimist ning nende vastavust programmi põhimõtetega;
13.4 Keskselts analüüsib programmiperioodi lõpus valdkonnas toimunud arenguprotsesse ning
sisulist tegevust, andes hinnangu programmi toimimisest ning esitab selle programmi
nõukojale;
13.5 Keskus hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis
toodud arvnäitajatele, koostab kokkuvõtte programmi toimimisest ning esitab analüüsi
Kultuuriministeeriumile.
14
LISA: Rahvakultuuri mentorprogrammi alaprogrammid
1. Eesti Kooriühing - Koori- ja puhkpillimuusika mentorprogramm
1.1. Koori- ja puhkpillimuusika mentorprogrammi eesmärk:
Tagada järjepidev ja mitmekülgne elukestev õpe kõigis piirkondades üle Eesti, vastavalt koori- ja
orkestrijuhtide vajadustele ja nende töö spetsiifikale, et säiliks Eesti kooride ja puhkpilliorkestrite
kvaliteet, mis on aluseks meie laulupeotraditsioonile.
1.2. Valdkonna lühikirjeldus
Koori- ja puhkpillimuusika valdkond täidab kogukonnas olulist rolli selle liikmete kaasajana
loovtegevusse ning elukestva õppe pakkujana. Koorimuusika valdkonnas tegutseb ca 1400 koori ligi
33000 lauljaga ning puhkpillimuusika valdkonnas ca 110 orkestrit ligi 3000 mängijaga. Need on
laulupeotraditsiooni edasikandjad, kelle tegevus on protsessipõhine, sest projekti korras poleks
võimalik omandada laulupeorepertuaari vajalikus mahus ja tasemel ning laulupeo tähendus
kogukonna arendajana, sidujana ning haridussündmusena kaoks.
Koorivaldkonna omapäraks on mitmekülgsus: tegutsevad mudilas-, laste-, sega-, nais-, mees-, poiste-
ning neidude- ja noormeestekoorid, kelle arv, roll ja vajadused on mõneti erinevad. Laste- ja
noortekollektiivid tegutsevad enamasti koolides, nende dirigendid on enamuses muusikaõpetajad
ning vajavad sageli koorijuhtimisalast koolitust. Täiskasvanute kollektiivid tegutsevad MTÜ-dena,
seltsingutena ning erinevate katusorganisatsioonide all. Dirigentideks on põhiliselt
koorijuhtimisalase haridusega inimesed, kuid nende probleemiks on kollektiivide ülalpidamiskulude,
töö tasustamise ja koolituskulude hüvitamine.
Eesti Kooriühingu ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on:
erialaste õppematerjale väljaandmine;
kooride, puhkpilliorkestrite ja koori- ning orkestrijuhtide andmebaaside pidamine;
vajaliku informatsiooni vahendamine ja levitamine;
erialaste ja valdkonna arengut toetavate koolituste korraldamine;
rahvusvaheliste suhete arendamine läbi erinevate organisatsioonide;
15
Eesti ja rahvusvaheliste koorisündmuste korraldamine;
kollektiivide, juhendajate, toetajate ja koostööpartnerite tunnustamine;
uudisloomingu tellimine kõigile kooriliikidele;
valdkonna nähtavaks muutmine läbi meediakanalite.
1.3. Hetkeolukorra kirjeldus
Koorid ja puhkpilliorkestrid tegutsevad vastavalt oma võimalustele ja ümbruskonna spetsiifikale.
Valdkond vajab pidevalt analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele. Maakondades tegutsevate
kollektiivide juhid vajavad täiendkoolitust ning tagasisidet oma töö kohta, kuna kvalifitseeritud
dirigente on maakonnas vähe, sest töötasu on väike. Koori- või orkestrijuht, kes ei tööta koolis, teeb
oma koori- või orkestriproove sageli väga väikese tasu eest, kuna tööandjaks on seesama kollektiiv
MTÜ või seltsinguna. Enamasti puudub neil ressurss oma juhti koolitada ning EMTA korraldatavad
juhtide koolitused on kallid. Samuti on koolitusvajadused on väga spetsiifilised ning üksikuid aineid
EMTA täienduskoolituskeskusest võtta on keeruline ja kallis, samuti on väljastpoolt Tallinna
tulejatele transport kulukas.
Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid
Mentorprogrammi kaudu on dirigendil võimalik oma maakonda tellida vajadustele vastav
koolitus;
Mentoril on koolitusel võimalus suhelda väiksema hulga inimestega, vastata küsimustele ning
selgitada välja iga koolitusel osaleja võimalused ja vajadused;
Mentorkoolitus parandab kooride taset ning aitab kaasa uute kooride tekkele;
Mentorprogramm aitab võrdsustada regionaalseid võimalusi – kui suur osa spetsialiste on
koondunud Tallinna, siis mentorprogrammi raames on võimalik kõigil maakondadel nende
teadmisi ja kogemusi kasutada.
1.4. Koori- ja puhkpillimuusika mentor
Mentoril on erialane kõrgharidus ning ta omab kutsetunnistust koorijuht, tase 6 või koorijuht,
tase 7 või koorijuht tase 8;
16
Mentor deklareerib enda poolt läbiviidavate koolituste teemad, mis vaadatakse üle ja
kinnitatakse Kooriühingu muusikanõukogu poolt.
Mentorite lepingud on viieaastased – selle perioodi möödumisel vaadatakse nende nimekirjad ja
koolitusteemad taas üle ning kutsutakse nad uuesti kandideerima, kui nende töös pole esinenud
olulisi probleeme. Uuesti ei kutsuta kandideerima mentorit, keda on kutsutud koolitusi läbi viima
vähem kui üks kord aastas (keskmiselt).
1.5. Laulupeomentor
Laulupeomentori staatuse saab laulupeodirigent siis, kui ta laulupeole liigijuhiks või
liigidirigendiks kinnitatakse (ei laiene ühendkoori dirigentidele) ning see kestab laulupeo
lõpuni;
Laulupeomentoril on erialane kõrgharidus ning ta peab vastama koorijuht, tase 6 või
koorijuht, tase 7 või koorijuht, tase 8 kompetentside nõudmistele, kuid tema koolitusteemaks
on ainult vastava laulupeo ja kooriliigi repertuaar;
Laulupeomentor osaleb kollektiivide ja nende juhtide taseme hindamises laulupeoeelsel
kategooriasse laulmisel.
Mentorprogrammi raames on võimalik erandkorras koolitust tellida ka tippspetsialistidelt/
ekspertidelt, kes pole mentorid, kuid vastavad mentoritele esitatavatele nõudmistele ning Kooriühing
teeb vastava otsuse iga juhtumi puhul eraldi. See täiendus annab võimaluse mentorina rakendada
tippspetsialiste, kes oma hõivatuse tõttu ei saa mentoriks kandideerida, samuti mõne teise valdkonna
eksperti (autoriõigusele spetsialiseerunud jurist, kultuuriloolane, rahvarõivaspetsialist vms).
1.6. Koori- ja puhkpillimuusika mentorkoolituste võimalikud teemad:
laulupeorepertuaar eri koori- ja orkestriliikidele;
ansamblitöö;
arranžeerimine;
dirigeerimisõpe;
erinevad muusikastiilid (praktiline interpretatsioon);
hääleseade;
17
kirikuaasta, jumalateenistusel laulmine;
kooritöö korraldamine;
kujutava kunsti ja muusika seosed;
kunstiline juhtimine, kontseptsiooni- ja repertuaarialane nõustamine;
töö lastekooriga;
töö meeskooriga;
töö mudilaskooriga;
töö naiskooriga / neidudekooriga;
noodiõpetus koorilauljatele;
pop- ja jazzstiil, vokaal ja töö metoodika;
töö puhkpilliorkestriga;
töö brasskoosseisudega;
rahvapärase koraalivariatsiooni ehk rahvakoraali tutvustamine;
regilaul koorimuusikas;
saksakeelne muusika;
töö segakooriga;
vaimulik muusika;
vene muusika.
1.7. Mentorprogrammi oodatavad tulemused
spetsialistid saavad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle
tulemusena professionaalsemat tööd;
ühtlustub ja tõuseb kollektiivide tase, avardub repertuaar ning toimub nii erialane kui ka
isiklik areng.
luuakse tingimused noorte juhtide ja uute liidrite väljakujunemiseks;
motiveeritakse noori õppima ja töötama koori- ja puhkpillivaldkonnas;
aitab võrdsustada eri regioonide võimalusi saada professionaalset koolitust;
annab muusikaõpetajale võimaluse täiendada oma koori- või orkestrijuhtimisalaseid oskusi
ning võimaluse saada pedagoogilist või vokaal- või instrumentaaltöö alast nõu;
laulupidudel saab esitada kõrgel kunstilisel tasemel olevat repertuaari;
18
dirigentide oskuste ja teadmiste parandamine võimaldab luua uusi kollektiive.
19
2. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts - Rahvatantsu ja rahvamuusika mentorprogramm
2.1. Rahvatantsu ja rahvamuusika mentorprogrammi eesmärk
Programmi eesmärk on tagada järjepidev ja mitmekülgne elukestev õpe vastavalt rahvatantsu ja
rahvamuusika juhtide vajadustele ja nende töö spetsiifikale ning rahvatantsu ja –muusika valdkonna
jätkusuutlik areng, mis on aluseks meie laulu- ja tantsupeotraditsioonile.
2.2. Valdkonna lühikirjeldus
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumist
koondav organisatsioon. ERRS on rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja
juhendajate vabatahtlik ühendus (keskselts), mis tegeleb valdkonna säilitamise, talletamise ja
arendamisega.
Rahvatantsu valdkonnas tegutseb ca 1500 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute
kollektiivi ning folkloorirühma ligi 23 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 240
rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega ca 2 000 muusikut.
Rahvatantsurühmade ja rahvamuusikute tegutsemise missiooniks on:
aidata kaasa eesti rahvusliku identiteedi säilimisele ja arengule läbi eesti rahvatantsu ja
rahvamuusika väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamise nii Eestis
kui mujal maailmas.
tegutseda aktiivselt UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi kui Eesti ühe
olulise kultuurimärgi säilimisel ja arendamisel.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on:
rahvatantsu- ja rahvamuusikaõpetajate ja –harrastajate ühendamine ja esindamine ning
valdkonna arendamine;
riigi osalisel toel tegutseva tugistruktuurina võtta vastutus valdkonna protsessipõhise
hoidmise ja arendamise eest;
olla partneriks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele (ELT SA) noorte ja üldtantsupidude
korraldamisel ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetuse
20
programmi rakendamisel.
koostöös Rahvakultuuri Keskusega erinevate koolituspäevade ja seminaride korraldamine;
rahvusvahelise koostöö arendamine erinevate rahvakultuuri organisatsioonidega.
2.3. Hetkeolukorra kirjeldus
Kahe viimase noortepeol ja üldpeol osalejate arve võrreldes on need oluliselt suurenenud (enam kui
25%). Sellele aitab kaasa kindlasti pidude maine oluline tõus. Tantsupeod on muutunud etendusteks,
kuhu tahetakse tulla. Alates 2004. aastast on iga peo eel tantsurühmade tantsuoskusi hinnatud ning
tulemused näitavad rühmade taseme tõusu. Selle üheks kindlaks aluseks on mentorprogramm, mille
abil on võimalik õpetajaid koolitada. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb palju üksikpillimehi,
kellest osa on võimelised mängima erinevates rahvamuusika kollektiivides. Valdkond vajab pidevalt
analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele. Kollektiivide juhid vajavad täiendkoolitust ning
tagasisidet oma töö kohta.
Peole soovijaid rühmi tantsijaid:
2009 717 11382
2014 905 13374
kasv 188 1992 17,5%
Peol osalejaid rühmi tantsijaid:
2009 507 7226
2014 654 9177
kasv 147 1951 27 %
ERRS on tegelenud aktiivselt kollektiivide juhtide oskuste ja teadmiste arendamisega. Alates 2007. a
on ERRS-il õigus omistada rahvatantsu spetsialisti kutset. Hästi toimivad mitmed koolitused ja
mentorprogramm, mille eesmärk on tõsta valdkonnas tegutsevate juhendajate kompetentse.
Valdkonna arengu seisukohast on oluline juhendajate ja teiste liikumises osalejate järjepidev
koolitamine. Kõikidest tantsujuhtidest on erialase haridusega 39% ja 24% on läbinud erialase
koolituse, kuid 37% juhtidest puudub erialane haridus või koolitused (alus: Laulu- ja tantsupeo
register). Puudub piisavalt motiveeriv süsteem täiendkoolitusteks. Kutset antakse küll välja 2007.
aastast, kuid siiani ei ole suudetud seda siduda õppekavadega ning tööandjad ei tunnusta alati
omistatud kutset valikute tegemisel. Selle tulemusena on juhendajate oskused ebaühtlased, mis
mõjutab ka kollektiivide taset.
21
Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid
mentorprogrammi kaudu on juhendajatel võimalik oma maakonda tellida vajadustele vastav
koolitus;
mentoril on koolitusel võimalus suhelda väiksema hulga inimestega, vastata küsimustele ning
selgitada välja iga koolitusel osaleja võimalused ja vajadused;
mentorkoolitus parandab kollektiivide taset ning aitab kaasa uute kollektiivide tekkele;
mentorprogramm aitab võrdsustada regionaalseid võimalusi – kui suur osa spetsialiste on
koondunud Tallinna, siis mentorprogrammi raames on võimalik kõigil maakondadel nende
teadmisi ja kogemusi kasutada;
ühtlustuvad juhendajate teadmised ja oskused ning paraneb analüüsivõime.
2.4. Rahvatantsu ja rahvamuusika mentor on
erialase kõrgharidusega või läbinud erialase koolituse;
valdkonnas tegev professionaal;
metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja;
kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik.
2.5.Tantsupeomentor ja pillipeomentor
Peomentor on mentornõukoja poolt kinnitatud ettevalmistatava peo kunstilise toimkonna
liige.
Peomentoriks saab olla ainult konkreetse peo liigijuht või kunstiline juht/pealavastaja ja tema
assistendid.
Peomentori ülesanne on konkreetse peo liigi arendamine, liigirepertuaari nõustamine,
õpetamine.
2.6. Rahvatantsu ja rahvamuusika mentorkoolituste võimalikud teemad
Rahvatantsu mentorkoolituste teemad:
autorilooming, lavatants;
eesti rahvatantsu põhisammud ja terminoloogia;
22
erinevad treeningstiilid;
kehakool, rütm ja koordinatsioon;
kompositsioon ja lavastamine;
pärimustants, seltskonnatants;
rahvapärimus (kalendritähtpäevad, kombed);
rahvarõivaste kandmine;
rahvatantsu ja rahvamuusika seosed;
tantsukirjelduste koostamine ja lugemine;
tantsuõpetuse metoodika;
treeningtunni ülesehitus;
töö kollektiiviga, selle analüüs ja juhi eetika.
Rahvamuusika mentorkoolituse teemad:
erinevate pillide õpetus (viiul, erinevad kandled, torupill, plokkflööt, kontrabass, rütmipillid,
mandoliin, kitarr, lõõtspill, karmoška);
erinevate (rahva)pillide valmistamine (rahvalikud puhkpillid, kandled);
orkestri dirigeerimise alused ja rütmika;
rahvamuusika ja –pillide ajalugu, etnomusikoloogia;
rahvamuusika ja rahvalaul;
rahvamuusika seadmine, orkestreerimine;
rahvamuusika õpetamise metoodika;
rahvamuusikaansambli loomine, juhendamine ja koosmäng;
rahvatantsu ja rahvamuusika seosed.
2.7. Mentorprogrammi oodatavad tulemused
juhid saavad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena
professionaalsemat tööd;
ühtlustub ja tõuseb kollektiivide tase, avardub repertuaar ning toimub nii erialane kui ka
isiklik areng;
luuakse tingimused noorte juhtide ja uute liidrite väljakujunemiseks;
23
motiveeritakse noori õppima ja töötama rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonnas;
juhid oskavad analüüsida oma tööd;
perioodiliselt toimub valdkonna analüüs ning sisulised tegevused lähtuvad valdkonna arengu
eesmärkidest.
24
3. Eesti Harrastusteatrite Liit - Harrastusteatrite mentorprogramm
3.1. Harrastusteatrite mentorprogrammi eesmärk:
Teatrikunsti traditsiooni hoidmine, säilitamine ja levitamine läbi eestikeelse, muukeelse ja
murdekeelse teatri. Harrastajate teatrikunsti alaste oskuste ja võimete arendamine eesmärgiga tõsta
harrastusteatrite kunstilist taset ning teatrikunsti sotsiaalse funktsiooni tõhustamine, rikastades
seeläbi paikkonna elukvaliteeti.
3.2. Valdkonna lühikirjeldus
Harrastusteatrite valdkonnas tegutseb rahvakultuuri valdkondliku andmebaasi järgi kuni 400
harrastusteatrit. Harrastusteatriteks on: kooliteater, üliõpilasteater, täiskasvanute harrastusteater/
näitering, nukuteater, õpetajate teater, vene keelne harrastusteater, puuetega inimeste teater.
Harrastusteatrite tegutsemise eesmärgid on erinevad ja sõltuvad regiooniti kohalikest vajadustest ja
võimalustest.
Eesti Harrastusteatrite Liidu ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on:
heal tasemel teatrikunstiga tegelemine, kultuurielamuse pakkumine oma paikkonnas
(projektiteater ja repertuaariteater);
oma loovoskuste ja –võimete ning isiksuse arendamine eneseteostuse ja loomingu kaudu.
3.3. Hetkeolukorra kirjeldus
Harrastusteatrite valdkond vajab pidevalt analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele.
Maakonna tasand tunneb puudust nõustavast lavastajast – kunstilisest juhist - spetsialist-liidrist, kes
tunneks valdkonda.
Keskselts jääb teatritele just sisulise (loomingulise) konsultatsiooni osas kaugeks.
Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid:
harrastusteatrite tase ühtlustub, on võimalik kasutada kunstiliselt huvitavamat repertuaari, mis
omakorda mõjutab kohaliku kultuurielu kvaliteeti;
harrastusteatrite lavastajate oskused on ühtlustuvad ja arenevad, juhid saavad individuaalset
25
juhendamist ja konsultatsioone;
paraneb metoodiline nõustamine ning täiendkoolituse süsteem muutub järjepidevaks;
paraneb ja tugevneb teatrijuhtide omavaheline koostöö;
harrastajate ja professionaalide vahel tekib “ühine keel”, mis edendab loomingulist koostööd.
3.4. Harrastusteatrite mentor
Mentor omab erialast kõrgharidust ja/või on läbinud erialase täiendkoolituse. Mentoriks võib olla
erialaste kogemustega kutselise teatri või harrastusteatri valdkonnas tegutsev:
lavastaja;
näitleja;
tantsija;
koreograaf;
kunstnik (stsenograafia, valgustus, heli);
muusikaline kujundaja;
teatrijuht;
kutselise teatri tehniline töötaja või vastavate erialaste kogemustega töötaja.
3.5. Harrastusteatrite mentorkoolituste võimalikud teemad
- lavastamine (suunatud lavastajale): töö materjaliga (materjali analüüs, dramatiseerimine), töö
näitlejaga (rolli lahendus), lavastuse kui terviku vormistamine (analüüs, tarastus, viimistlus);
- näitlejameisterlikkus (suunatud näitlejale ja lavastajale): näitleja treening (füüsiline, sõnaline
ja psühholoogiline ettevalmistus), lavakõne (kõnetehnika alused, dialoog, töö tekstidega),
lavaline liikumine (misanstseenid);
- lavastuse tehniline teostus (suunatud lavastajale ja kohalikule teatri tehnilisele personalile):
teatrikujundus, valguskujundus, heli ja muusikaline kujundus, butafooria, rekvisiit;
- teatrimajandus (administreerimine, avalikud suhted, rahastamine).
Koolitusi, konsultatsioone ja nõustamist saab tellida eraldi kooliteatritele, üliõpilasteatritele,
täiskasvanute harrastusteatritele/näiteringidele (õpetajate teatritele), nukuteatritele, venekeelsetele
kooliteatritele ja harrastusteatritele, puuetega inimeste teatritele.
26
3.6. Harrastusteatrite mentorprogrammi oodatavad tulemused
kasvab harrastusteatrite tegevuse jätkusuutlikus;
tõuseb harrastusteatrite kvalitatiivne tase (teatrikunst);
avardab repertuaari valikuvõimalusi;
suurendab ja julgustab kasutama erinevaid teatrivorme;
regionaalsest aspektist lähtudes saavad harrastusteatrite näitlejad ja lavastajad asjatundlikku
nõustamist, omandavad uusi oskusi ja teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd;
luuakse tingimused noorte juhtide ja uute liidrite väljakujunemiseks;
kaudselt motiveeritakse noori õppima ja töötama valdkonna erialal.
27
4. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit - Käsitöö mentorprogramm
4.1. Käsitöö mentorprogrammi eesmärk
Käsitöö mentorprogrammi eesmärgiks on toetada käsitöövaldkonna arengut, rahvuslike
käsitöötraditsioonide edasikestmist ning vaimse kultuuripärandi hoidmist, aidates seeläbi kaasa eesti
rahva ja kultuuri püsimajäämisele.
4.2. Valdkonna lühikirjeldus
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (edaspidi ERKL) arengukavast tulenev eesmärk on väärtustada,
arendada ja hoida paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui
kultuurinähtust ja elatusallikat. ERKL-i kuulub 20 paikkondlikku käsitööühendust ja 14 erineva
käsitöövaldkonna alaliitu. Toetajaliikmed on 43 käsitööga tegelevat väikeettevõtet. Tuginedes
uuringule1 on Eestis käsitöö ja pärandtehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid ja üksikisikuid kokku 496.
Käsitöö on Eestis hinnatud ja kultuuripärandi hoidmine on au sees. UNESCO vaimse kultuuripärandi
kaitse konventsiooniga ühinedes on Eesti võtnud kohustuse kaitsta ka traditsioonilisi käsitööoskusi.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on:
väärtustada, arendada ja hoida paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke
käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat;
rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu;
kultuuriloolaste, etnograafide ja käsitöömeistrite mõttejõu ja praktiliste oskuste ühendamine
rahvakunsti propageerimisel ja viljelemisel;
rahvakunsti ja käsitööd propageerivate materjalide ja õppekirjanduse kirjastamine;
teabepäevade, näituste, demonstratsioonide, käsitöölaatade ja muude rahvakunsti
propageerivate ürituste korraldamine;
koostöö arendamine riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja
üksikisikutega;
koostöö arendamine Põhjamaade ja Euroopa samasihiliste organisatsioonidega.
1 Raagmaa, Garri jt. 2011 Eesti pärandtehnoloogia ja käsitöösektori uuring. Aruanne. Tartu-Viljandi: Tartu
Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
28
4.3. Hetkeolukorra kirjeldus
ERKL on ainus käsitöö valdkonda üle-eestiliselt hõlmav organisatsioon, mis põhineb suures osas
vabatahtlikul tööl. ERKLi kuuluvate paikkondlike käsitööühenduste tase, kohalike käsitööliste
kaasatus, käsitööesemete kvaliteet ja arendustegevused on ebaühtlased. Aktiivselt tegeletakse
paikkondlike nõuandekodade võrgustiku loomisega, kus toimetaksid erialase ettevalmistusega
spetsialistid ning oleksid ühtsed nõuded. Käsitööettevõtjate kaasamine ühenduste tegevusse on
ebaühtlane ning käsitöö rolli loomemajanduse osana ei teadvustata piisavalt. Sisutegevuste
ühtlustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks on vajalik käivitada erialaste koolituste programm, mis on
suunatud paikkondlike käsitööühenduste juhtidele, ringijuhendajatele, õpetajatele ja ettevõtjatele.
Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid:
käsitöövaldkonna (käsitöömeistrid, -ettevõtjad, harrastajad ja ühendused) koolitamine ja
nõustamine saab olema kõikides paikkondades soovitud tasemel;
traditsiooniliste käsitööoskuste säilimine ja edasiandmine on piirkonniti jätkusuutlik, luuakse
süsteemne nõustamine ja toetus paikkondadele;
käsitöö väikeettevõtjad ja käsitööõpetajad kaasatakse valdkonnapõhise nõustamise süsteemi.
4.4. Käsitöö mentorid
Mentor omab valdkonnaga seotud kõrg- või kutseharidust või erialast kutsetunnistust ja on läbinud
kutsealaseid täiendkoolitusi.
Mentoriks on:
käsitöömeister;
käsitööettevõtja;
käsitööõpetaja;
käsitööteadur;
kunstnik;
etnoloog;
etnograaf;
kultuuriloolane.
29
4.5. Käsitöö mentorkoolituste võimalikud teemad
käsitööoskuste ja tehnikate uurimise ning õpetamise metoodika;
telgedel kudumine;
silmuskudumine;
heegeldamine ja teised pitsivalmistamise tehnikad;
tikkimine;
vööde ja paelte punumine;
nahatöö;
sepis;
ehtevalmistamine;
puutöö;
vanad ehitustraditsioonid;
kivitöö;
tohutöö;
kohalike käsitöötraditsioonide uurimise ja õpetamise metoodika;
rahvarõivaste komplekteerimise-, valmistamise- ja kandmise traditsioonid;
kohalike loodusmaterjalide kasutamine käsitöös;
loomemajandus käsitöö valdkonnas;
käsitöö tootearendus ja turundus.
4.6. Käsitöö mentorprogrammi oodatavad tulemused ja kaudne mõju
säilivad vanad käsitöötraditsioonid ja oskused;
avanevad uued võimalused vaimse kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks;
toimib senisest kättesaadavam erialane nõustamine;
paraneb käsitööalane ettevõtluskeskkond;
motiveeritakse noori õppima ja töötama käsitöövaldkonnas;
suureneb käsitööühenduste ja -harrastajate arv;
turule jõuavad uued kvaliteetsed käsitöötooted.
30
Rahvakultuuri Keskus
Rahvakultuuri mentorprogramm 2013-2017
Programmi kokkuvõte
Tallinn 2017
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3
1. Mentorprogrammi rahaline maht ................................................................................................... 3
2. Programmi koordineerimine ........................................................................................................... 4
3. Mõõdetavad tulemused .................................................................................................................. 4
3.1 mentorkoolituste arv ............................................................................................................... 4
3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi ........ 5
3.3 atesteeritud mentorite arv ...................................................................................................... 5
3.4 mentorkoolituste läbinute arv ................................................................................................ 5
3.5 mentorkoolitused maakonniti ................................................................................................. 6
4. Mentorkoolituste mõjutegurid........................................................................................................ 7
5. Rahastatavad kulud ....................................................................................................................... 10
Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 14
2
Sissejuhatus
Rahvakultuuri mentorprogramm 2013 – 2017 on jätk maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite
käivitamise pilootprojektile aastatel 2005 - 2007 ning rahvakultuuri mentorprogrammile aastatel
2008-2012.
Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi „mentorprogramm“) on loodud rahvakultuuri eri
valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise.
2013. aastast kehtestati mentorprogrammile viie aastane periood, mis tõi kaasa iga-aastasele
aruandlusele lisaks ka perioodi kokkuvõtte tegemise kohustuse. Samal aastal laienes
mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale, mida hakkasid teostama vastavad
rahvakultuuri keskseltsid – Eesti Harrastusteatrite Liit ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja
valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele.
Tänu mentorprogrammile on koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika valdkonnas
tõusnud õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase. Oluliselt on laienenud mentorkoolituste
temaatika ning mentorite arv. Koolitajatel on tekkinud hea ülevaade regioonide olukorrast,
erialastest liidritest ning lauljate/tantsijate/pillimeeste/käsitöömeistritre/harrastusnäitlejate
võimekusest, mis aitab paremini planeerida üleriigilisi koolitusi.
Mentorprogrammi kokkuvõtte koostamisele on kaasa aidanud mentorprogrammi nõukogu ja
mentorprogrammi läbiviivad keskseltside esindajad. Kokkuvõtva analüüsi koostamine on olnud
keeruline, kuna andmed ja valdkonnad ei ole omavahel võrreldavad.
1. Mentorprogrammi rahaline maht
Tabel 1 mentorprogrammi rahaline maht
Aasta Eelarve Jääk Jaotatud summa
2013 61 481 eurot 2012.aastal 13 365 eurot 74 846 eurot
2014 70 865 eurot 2013.aastal 9573 eurot 80 438 eurot
2015 70 865 eurot 70 865 eurot
2016 70 865 eurot 70 865 eurot
2017 70 865 eurot 70 865 eurot
Programmi eelarve maht ei ole aastate jooksul kasvanud. Jäägid on tekkinud mentorprogrammi
uutele tulijatele tekkinud käivitamisraskustest. Vastavalt kinnitatud programmdokumendile on
aastate jooksul eraldatud summa jagunenud vastavalt:
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (edaspidi ERRS) – 30%
Eesti Kooriühing (edaspidi KÜ) – 30%
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) – 20%
Eesti Harrastusteatrite Liit (edaspidi EHL) – 20%
3
2. Programmi koordineerimine
Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab
programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele
tulemustele ja annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest
ning edastab nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud
programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad Kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo
Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Kooriühingust, Eesti Harrastusteatrite
Liidust, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja Rahvakultuuri Keskusest.
3. Mõõdetavad tulemused
Vastavalt kinnitatud programmdokumendile vaadeldakse järgmises peatükis programmi arvnäitajaid.
3.1 mentorkoolituste arv
Tabel 2 mentorkoolituste arv
KÜ ERRS ERKL EHL
arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid
2013 93 627 176 768 46 245 34 354
2014 82 604 158 573 47 265 34 342
2015 93 937 148 589 38 230 29 282
2016 67 530 113 499 41 225 29 330
2017 49 371 109 483 37 234 34 354
kokku 384 2539 704 2912 209 965 160 1662
Mentorprogrammi 2013-2017. aastate perioodi jooksul on toetatud kõigi valdkonna koolitusi kokku
1457 korral ja 8078 tundi. KÜ ja ERRS-i koolituste suur arv on põhjendatud laulu- ja tantsupeo
(2014.a. oli Üldlaulu- ja tantsupidu ja 2017. a oli Noorte Laulu- ja tantsupidu) eelsel perioodil
koolituste vajaduse suurenemisega.
Kooriühingu koolituste arvu sees on ka koolitused puhkpilliorkestrite dirigentidele ning Eesti
Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koolituste hulgas on koolitused rahvamuusikaorkestrite
juhendajatele.
4
3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes
eraldi
Tabel 3 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi
KÜ ERRS
Aasta
koorimuusika puhkpillimuusika rahvatants rahvamuusika
arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid
2013 84 568 9 59 142 620 34 148
2014 70 473 12 131 142 515 16 58
2015 86 823 7 114 127 506 21 83
2016 60 430 7 100 94 415 19 84
2017 42 271 7 100 99 439 10 44
kokku 342 2135 42 504 604 2495 100 417
3.3 atesteeritud mentorite arv
Tabel 4 atesteeritud mentorite arv
KÜ ERRS ERKL EHL
2013 38 48 16 32
2014 42 47 24 34
2015 45 46 28 26
2016 44 48 34 24
2017 45 46 35 28
Iga valdkonna atesteeritud mentor vastab järgmistele nõuetele:
- valdkonnas tegev tipp-professionaal;
- metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja;
- kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik;
- arvamusliider ja loominguline ideoloog.
3.4 mentorkoolituste läbinute arv
Tabel 5 mentorkoolituste läbinute arv
KÜ ERRS ERKL EHL
2013 5517 2388 495 351
2014 2482 1781 547 388
2015 5468 3334 515 315
2016 3887 2161 517 295
2017 3276 3220 515 388
kokku 20630 12884 2589 1737
Mentorkoolituste läbinute arv on võrdsustatud osalejate arvuga, üks inimene võib osaleda mitmel
koolitusel. Koolitustel osalejate arv sisaldab ka koolitusprotsessis osalenud näidiskollektiivide liikmete
arvu.
5
3.5 mentorkoolitused maakonniti
Tabel 6 mentorkoolitused maakonniti
maakond koolituse
KÜ ERRS ERKL EHL kokku
toimumise koha järgi
Harjumaa 30 49 14 25 117
sh Tallinn 13 3 7 14 37
Hiiumaa 6 0 10 4 20
Ida-Viru 29 14 10 6 59
Jõgevamaa 4 31 11 10 56
Järvamaa 14 21 11 4 50
Kihnu 6 6
Läänemaa 5 23 11 1 40
Lääne-Viru 11 34 14 9 68
Muhumaa 12 12
Põlvamaa 8 9 5 1 23
Pärnumaa 11 31 14 7 63
Raplamaa 13 29 10 7 59
Saaremaa 10 27 11 12 60
Setomaa 7 7
Tartumaa 34 22 13 15 84
Valgamaa 14 16 14 4 48
Viljandimaa 11 24 9 2 46
Vormsi 9 9
Võrumaa 27 17 11 7 62
Välismaa 4 4
üleriigiline koolitus
175 175
(Vigala laager jne)
üleriigiline koolitus 195 195
üleriigiline koolitus
koostöös Rahva-
162 162
kultuuri Keskusega
(Mäetaguse laager jne)
üleriigiline koolitus 38 38
Kõige rohkem toimus aruandeperioodil koolitusi:
- Kooriühingul Tartu maakonnas 34 korda;
- Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil Harjumaal 49 korda (sh 3 koolitust Tallinnas);
- Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul Pärnumaal ning Valgamaal 14 korda, Harjumaa 14 koolitust
jagunevad pooleks- 7 koolitust Tallinnas ja 7 koolitust teistes Harjumaa paikades. Koolitused
toimusid ka Kihnus, Muhus, Setomaal ja Vormsil.
- Harrastusteatrite Liidul Tartumaal 15 korda.
Seega mentorkoolitus on regionaalselt kõigile soovijatele kättesaadav.
Antud kokkuvõttev tabel ei anna ülevaadet koolituste kestvusest, eestvedaja(te) ning tegijate
aktiivsusest. Valdkonnas tegutsemine sõltub piirkonna vajadusest ja valdkonna spetsiifikast ning võib
vahel olla tsükliline.
6
4. Mentorkoolituste mõjutegurid
Vaadeldaval perioodil 2013-2017 on mentorprogrammi koordineerivate keskseltside poolt välja
toodud järgmised positiivsed muutused:
Eesti Kooriühing
Koori- ja orkestrijuhtide koolitamiseks on aktiivselt kasutatud mentorprogrammi tuge. Selle
tulemusena on tõusnud Eesti kooride tase ja paranenud kvaliteet: kui aastal 2002 oli laulupeo
ettelaulmisel kategooria pälvinud koore 540, siis 2011. aastal 553 ja 2017. aastal 574.
Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi ning mentorid on aidanud
kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi ja festivale. Mentorprogrammi toel
on alates 2009. aastast koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldatud koorijuhtide baasoskuste
koolitusi (kooritöö metoodika, dirigeerimine, vokaaltehnika alused), mida on kokku toimunud 9
korral ning seal osalenud 149 dirigenti.
Tänu mentorprogrammile on Kooriühing saanud üles ehitada hästi toimiva täienduskoolitussüsteemi,
mille 3 esimese astme rahastamisel on oluline osa mentorprogrammil:
I ASTE - Kohalikule ja hetkevajadusele reageerivad koolitused - mentorkoolitused (vastavalt
maakondade tellimusele) - kollektiivijuhtidele, kes vajavad abi mõne üles kerkinud probleemi
lahendamiseks (kunstiline konsultatsioon laulupäeva kava koostamiseks, koolitus keerulisema
laulupeorepertuaari õpetamiseks, lauluõpetaja juhendamine vokaalsete probleemide lahendamiseks
mõnes kooriliigis jne). I astme koolitusel on mentoril võimalik märgata koorijuhte, kes vajaksid
süsteemsemat abi ning suunata neid II astme koolitusele.
II ASTE - Regulaarne baasteadmiste koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega - kuuepäevane
jätkukoolitus koorijuhtidele, kes vajavad abi põhioskuste arendamisel (dirigeerimine, vokaaltöö,
kooritöö metoodika).
III ASTE - Iga-aastane koorijuhtide suvekool, mis vältab 5 päeva. Koolituskava pannakse suuremas
osas kokku osalejate eelmise aasta soovide ja tagasiside põhjal, mida analüüsib ning lisaettepanekuid
teeb Kooriühingu muusikanõukogu. Koolituse maht on reeglina 38-42 tundi ning see sisaldab oluliste
osadena välislektori meistriklassi, uue heliloomingu tutvustust, erinevaid õpitube aktuaalsetel
teemadel, laulupeolaulude dirigeerimise rühmatunde ja õpetamise metoodikat (iga konkreetse
laulupeo eel selle peo kava baasil), seminarikoori ning individuaaltundide võtmise võimalust
dirigeerimises ja hääleseades. Igal aastal osaleb suvekoolis 100-120 koorijuhti. Ka seal on võimalik
märgata ja suunata II astme koolitusele enamat abi vajavaid koorijuhte.
IV ASTE - Rahvusvahelised koolitusreisid kõrgel tasemel kooride juhtidele, kes valdavad inglise keelt
ning tunnevad huvi laias maailmas toimuva vastu, soovivad osaleda rajatagustes õpitubades ja
meistriklassides ning arendada oma oskusi enam, kui see Eestis võimalik oleks. See aste on ainus, mis
mentorprogrammi abi ei kasuta, rahvusvaheliste koolitusreiside korraldamiseks saab Kooriühing abi
Kultuurkapitalilt ning osalevad dirigendid oma omavalitsuselt, koolidelt ja kooridelt.
2017. aasta detsembrikuu seisuga on koorijuhtidel 70 kehtivat kutsetunnistust. Kutse andmise
süsteem hakkas tööle 2004. aastal. Kokku on väljastatud kutsetunnistusi 302, aga tunnistused
kehtivad 5 aastat ja seega tuleb selle aegumisel uuesti tõendada oma kompetentse.
7
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Rahvatantsu osas:
Harrastajate arv on pidevalt kasvanud. Samuti on pidevalt kasvanud üleriigiliste tantsupidudele
pürgivate kollektiivide arv. Tagatud on tantsurühmade kvaliteet ja pidude kõrge tase. Paranenud on
koolituste kättesaadavus kohapeal. Mentorprogramm toetab uute sisenejate tulekut (sh tantsija
kasvab juhendajaks, algklasside õpetajad võtavad juhendaja rolli).
Palju on uusi tantsujuhte juurde tulnud (põlvkondade vahetus, harrastajate arvu kasv). Kuna koolitus
on kättesaadav, siis see julgustab ja motiveerib noorte juhendajate pealekasvu. Hoiab ja arendab
õpetamise taset, selle läbi on rühmadel parem kvaliteet ja pidu ka jätkuvalt hea kvaliteediga.
Mentorprogrammi toel toimuvad koostöös Rahvakultuuri Keskusega tantsujuhtide suvekursus,
sügisesed ja kevadised õppepäevad ning Rahvatantsujuhtide kool.
Mentorid on andnud oma panuse maakondlike suurpidude lavastusmeeskondade koolitamisse ning
on abiks maakondades toimuvate tantsujuhtide baaskoolituste läbiviimisel.
Tabel 7 Tantsupeol osalejate arvu muutused programmiperioodil
Noortepeod 2011 2017 muutus (tõus)
Tantsijaid 7555 8495 12,4 %
Rühmi 517 584 13 %
Üldpeod 2009 2014 muutus (tõus)
Tantsijaid 7226 9177 27 %
Rühmi 507 654 29 %
Rahvamuusika osas:
Noortepidude muusikute ja ansamblite juurdekasv on märgatav, kuid pillipidudel osalevate
muusikute ja ansamblite hulk on pisut vähenenud.
Tabel 8 Rahvamuusikute osalejate arvu muutused programmiperioodil
Noortepeod 2011 2017 muutus (tõus)
Muusikuid 346 528 52,6 %
Ansambleid 36 49 36 %
Üldpeod
2009 2014 muutus (langus)
(Pillipidu)
Muusikuid 434 431 0,7 %
Ansambleid 65 52 20 %
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, sest loob võimaluse tõsta tähelepanu
keskmesse käsitöö valdkonnale olulisi teemasid ning toetab vajadusel aastateemade läbiviimist.
Mentorprogramm toetab eelkõige rahvuslikke traditsioonidega seotud koolitusi. Mentorkoolituste
tellimused näitavad paikkonna vajadusi.
Paikkondade teemade tellimused nõuavad uute mentorite leidmist ja sellega kaasneb võimalus
kaasata neid ERKL uutesse projektidesse.
ERKL aastateemad nõuavad paikkondadelt suuremat süvenemist erinevatesse valdkondadesse.
Mentorkoolituste kaudu aidatakse populariseerida aastateemasid (2013-maavillane, 2014-meistrite
aasta, 2015-loomast loodud, 2016-eesti-keha-kate2, 2017-tulest tulnud). Aastateemade puhul
8
oluliseks sihtgrupiks on ka noored, kes omandavad uusi teadmisi, töövõtteid ning neist kujunevad
edasised õpetajad.
ERKL on aidanud kaasa käsitöö valdkonnas kannete esitamisele vaimse kultuuripärandi nimistusse
ning ergutanud mentorprogrammi koolituste kaudu uusi võimalikke kande koostajaid.
Järjest süvenev huvi rahvarõivaste valmistamise vastu koolituste kaudu annab oma osa laulu- ja
tantsupeo sisulisele jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile.
Suunatud mentorkoolituste pakkumised on loonud pinna vajadusele korraldada rahvuslikke
käsitöötraditsioone hoidvaid koolitusi ja anda välja teemaga kaasnevat kirjandust. Koolituste käigus
on taastatud vanu unustatud käsitööoskusi. Mentorprogrammi koolitustel osalenud õpetajad on
aidanud kaasa paikkondlike käsitöökeskuste ja -poodide loomisele-kujundamisele (näituste
korraldamine, poodide, meistrikodade sisustamine).
Mentorprogrammi raames toimunud koolitused on kvaliteetsed tänu tipptasemel mentoritele ning
annab tõuke edaspidiste koolituste uuteks tellimusteks. Samuti annavad mentorprogrammi
koolitused võimalused elukestvaks õppeks.
Eesti Harrastusteatrite Liit
Mentorprogramm on loonud aluse teatrikunsti alaste oskuste saamiseks harrastusteatri valdkonnas.
Mentorprogramm hõlmab kahte suuremat teemat 1) näitleja koolitus ja 2) lavastaja koolitus sh
lavastuse tehnilise teostuse koolitused. Lavastaja koolituste kaudu on valdkonda tulnud uusi tegijaid.
Mentorprogrammi läbinud harrastusteatrite pikaaegsete juhendajate hulgas on märgata nende
lavastajaoskuste kvalitatiivse taseme tõusu.
Mentorprogrammi perioodil 2013-2017 on toimunud igal aastal Külateatrite festival. Samuti on
toimunud harrastusteatrite riigifestivalid aastatel 2014 ja 2016. Festivalide tagasisidest lavastustele ja
kokkuvõtetest on selgunud, et harrastusteatrite lavastused on muutunud lavastaja kontseptsiooni
keskseteks. Tõusnud on repertuaarivaliku tase. Harrastusteatrite trupid mängivad täna repertuaari
omadramaturgiast kuni maailmaklassikani. Lavastused on oma ülesehituselt täpsed ning etenduse
peasündmused on kindlaks määratud. See viitab materjali analüüsi põhjalikkusele ning lavastaja
meisterlikkuse tasemele. Suurenenud on omadramaturgia loomine kohapõhistest paikadest,
inimestest ning nende eludest. Maakondlikele teatripäevadele ning riigifestivalidele pääsevad läbi
mitmete voorude parimatest parimad lavastused. Elavnenud on harrastusteatrite ringreisid tänu
usalduse tekkimisele etenduste kvaliteedi osas.
Teatri professionaalide kaasamine mentoritena on soodustanud koostööd harrastajate ja
professionaalide vahel. Mentorprogrammi koolituste ajel on nii mõnedki harrastusteatris tegutsejad
saanud innustust õpinguteks teatrikunsti aladel kõrgkoolis. Paljude kooliteatrite noorte soov on
õppima minna nii näitleja, lavastaja kui teatrikunsti tehnilistele erialadele.
Toetudes eelnevatele järeldustele, saame kokkuvõtlikult öelda, et mentorprogramm on äärmiselt
vajalik. Probleemiks on tagasiside kogumine koolitustel osalenutelt ning sageli ka mentoritelt.
Koolituse korraldaja, maakonna kuraator ning mentor annavad tagasisidet, kuid sageli jääb sealt
saadud andmetest napiks, et teha põhjapanevaid järeldusi ning hakata ellu viima muudatusi.
Mentorite tagasiside ei pruugi kajastada valdkonda tervikuna. Mentorprogrammi koordineerivate
keskseltside jaoks on ressursipuudus suureks miinuseks. Samuti on programmi eelarve ebapiisav, et
tagada kulude katmine ruumide rendile.
9
5. Rahastatavad kulud
Kokkuvõtte tegemisel on jagatud rahastatavad kulud kaheks:
1) mentorite töötasu (sh transport, majutus ja mentorite koolitus)
2) halduskulud (sh projektijuhi töötasu, side- ja kontorikulud, ruumi rent, korraldus,
raamatupidamine)
Tabelis kajastatud tegelikud kulud võivad sisaldada ka oma panust, sest riigitoetus on väiksem kui
kõik kulud kokku.
Tabel 9 Eesti Kooriühingu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes
2013 2014 2015 2016 2017 kokku
KÜ
summa % summa % summa % summa % summa % summa %
Mentorite
18 518 78 19 005 77 21 983 76 14 802 69 14 259 67 88 567 64
töötasu
Halduskulud 5 250 22 5 574 23 6 925 24 6 806 31 7 000 33 31 555 36
kokku 23 768 € 24 579 € 28 908 € 21 608 € 21 259 € 120 122 €
Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 106 295 eurot
Kulud kokku: 120 122 eurot
Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 13 927 eurot.
Joonis 1 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes
KÜ kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 26% ja mentorite töötasudeks 74%
programmile vajaminevast eelarvest.
Tabel 10 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes
2013 2014 2015 2016 2017 kokku
ERRS
summa % summa % summa % summa % summa % summa %
Mentorite
15 149 65 20 690 70 15 964 73 11 457 54 13 482 63 76 742 65
töötasu
Halduskulud 8 101 35 9 020 30 5 870 27 9 802 46 7 777 37 40 570 35
kokku 23 250 € 29 710 € 21 834 € 21 259 € 21 259 € 117 312 €
10
Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 106 295 eurot.
Kulud kokku: 117 312 eurot.
Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 11 017 eurot.
Joonis 2 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes
ERRS kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 35% ja mentorite töötasudeks 65%
programmile vajaminevast eelarvest.
Tabel 11 Eesti Harrastusteatrite Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes
EHL 2013 2014 2015 2016 2017 kokku
Mentorite
14 173 14 173 14 173 14 173 14 173 70 865
töötasu
Halduskulud 0 0 0 0 0 0
kokku 14 173 € 14 173 € 14 173 € 14 173 € 14 173 € 70 865 €
Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 70 865 eurot
Organisatsiooni siseselt on kokku lepitud, et programmi vahendid kasutatakse otseselt ainult mentori
töötasuks, sõidukuludeks, majutuseks ja koolituseks.
Tabel 12 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes
2013 2014 2015 2016 2017 kokku
ERKL
summa % summa % summa % summa % summa % summa %
Mentorite
8 154 57 9 264 58 7 893 54 7 773 55 8 186 57 41 270 56
töötasu
Halduskulud 6 030 43 6 830 42 6 665 46 6 419 45 6 152 43 32 096 44
kokku 14 184 € 16 095 € 14 559 € 14 190 € 14 338 € 73 366 €
Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 70 865 eurot
Kulud kokku: 73 366 eurot
Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 2 501 eurot
11
Joonis 3 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes
ERKL kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 44% ja mentorite töötasudeks 56%
programmile vajaminevast eelarvest.
Vaadeldaval perioodil oli mentoritasu reeglina 10 € tund (bruto). Erandkorras oli võimalik maksta
lähtuvalt koolituse spetsiifikast (näiteks õppematerjalide koostamine, mis on konkreetselt nähtav,
hinnatav ja aruandluses kajastatav), võis mentorile erandjuhul maksta kuni 20 eurot tund (bruto).
Kontsertmeistri töötasumääraks (see puudutab vaid KÜ ja ERRS) oli 6,50 € tund (bruto). Juhul, kui
koolituse saatemuusika spetsiifika nõudis olulise mahuga ettevalmistustööd maksti erandkorras kuni
10 € tund (bruto).
Mentori sõidukulu kompensatsioon oli kuni 0,26 eurot kilomeetri eest mandril ja 0,32 eurot
kilomeetri eest saartel. Kontsertmeistrile hüvitatakse transpordikompensatsiooni (see puudutab vaid
KÜ ja ERRS) pool mentori transpordikompensatsiooni määrast ehk siis vastavalt 0,13 eurot kilomeetri
eest mandri piires ja 0,16 eurot kilomeetri eest sõidul saarte ja mandri vahel (eelduseks on, et
kontsertmeister sõidab koolituskohta mentoriga koos ja sama transpordiga). Kui kontsertmeister
peab sõitma eraldi oma autoga, võib talle kohandada sama transpordikompensatsiooni määra, mis
mentorile (vastavalt 0,26 eurot km ja 0,32 eurot km).
Kui koolitus toimus sellistel kellaaegadel, mis nõudis mentori majutamist, kehtis majutuse hinnale
piirmäär 20 eurot öö, mida võis ületada juhul, kui samas piirkonnas ei leidunud soodsamat mõistliku
kvaliteediga öömaja.
Otsustamisõigus oli keskseltsil ning konkreetseid juhtumeid arutati eraldi.
Paraku on valdkonna parimad tipp spetsialistid-professionaalid hakanud loobuma mentori tööst, sest
töötasu ei ole motiveeriv ega vastavuses mentori tööpanuse ja ajakuluga ning kõrgkoolide
tasustamise põhimõtetega. Programmi perioodi jooksul ei ole mentorite töötasu tõstetud ning
mentorite palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa äärealadel nõuab
koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev koolitatavas valdkonnas nõuab
mentorilt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna viimaseks ei jätku
programmist raha.
Ettepanekud:
12
1) oma ala parimate spetsialistide kaasamiseks mentoriks on vajalik mentori tunni töötasu tõsta
25 euroni bruto;
2) transport ja majutus kaetakse kulupõhiselt.
13
Kokkuvõte
Rahvakultuuri tuleb kogu aeg juurde noori uusi tegijad, kes vajavad professionaalset koolitust oma
ala parimatelt spetsialistidelt. Samuti toimub juhendajate hulgas põlvkondade vahetus ning selleks
peab neid järjepidevalt koolitama. Mentorkoolitused on pidev protsess, mis vajab riigipoolset
materiaalset tuge.
Vaadeldes Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja mentorprogrammi koordineerivate keskseltside
andmete põhjal valdkonnas toimunud muutusi, täheldame, et aastatel 2013-2017 on
rahvakultuurikollektiivide hulk kõigis maakondades kokku olnud järgmine:
Tabel 13 Kollektiivide arv valdkonniti
Kollektiivide valdkonnad 2013 2017 muutus %
Koorimuusika 1 429 1 439 tõus 0,7 %
Puhkpillimuusika 142 133 langus 6 %
Muu vokaalmuusika 437 428 langus 2 %
Rahvatants 1 377 1 505 tõus 8,5 %
Rahvamuusika 250 225 langus 10 %
Käsitööseltsid 331 347 tõus 4,6 %
Harrastusteater 495 478 langus 3,4 %
Kollektiivide kasvule on kaasa aidanud süsteemselt toimuvad mentorprogrammi koolitused. Mõnes
valdkonnas on kollektiivide arv kahanenud. Vähenemise põhjusteks võivad olla järgmised
mõjutegurid:
- huvi ja juhendajate puudus kohapeal;
- instrumentide ja töövahendite puudus;
- kollektiivide vaheline konkurents;
- kollektiivide tulemuste kvaliteedi kasvades on vähem edukamad kollektiivid lõpetanud
tegevuse.
Mentorprogramm on üks lüli suurest valdkondlikust liikumisest rahvakultuuris. Mentorprogrammi
toel on tagatud kvaliteetne õpetamine, mis omakorda toob juurde teadlikumaid rahvakultuuris
osalejaid.
Eesti Kooriühing
Mentorprogramm on koorijuhtide ja muusikaõpetajate jaoks hetkel ainus tasuta või väga väikese
omapanusega täienduskoolitus võimalus, mis on valdkonna eripära arvestades hädavajalik. Praeguse
seisuga on 50 % koorijuhtidest vanuses 50+, järelkasv on vähene ning eriti nooremas kooliastmes
juhatavad koore ilma erialase kõrghariduseta dirigendid. Seega vajavad nad väga täienduskoolitust,
et õpetada kooridele laulupeorepertuaari vajalikul tasemel. Kuna aga koorijuhtide palgad on
äärmiselt tagasihoidlikud, pole neil võimalik koolituse eest omavahenditest tasuda.
Suurt tähelepanu tuleb järgnevate aastate koolitustel pöörata kooritöö metoodikale, vokaalsele
tööle ja dirigeerimistehnikale, aga ka dirigendi praktiliste teadmiste täiendamisele (tööks vajalikud
õigusaktid, lepingud jms).
14
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Valdkonna arengu seisukohast on oluline juhendajate ja teiste liikumises osalejate järjepidev
koolitamine. Kõikidest tantsujuhtidest on erialase haridusega 39% juhendajatest. Erialase
täienduskoolituse on läbinud 24% tantsujuhtidest. Erialane haridus või läbitud täienduskoolitused
puuduvad 37% rahvatantsujuhtidest (allikas: Laulu- ja tantsupeo register, 2016), kes ei ole osalenud
mentorkoolitustel. Harrastajate arv pidevalt kasvab ning samal ajal on toimumas tantsujuhtide
põlvkondade vahetus.
Mentorprogrammi jätkumine on kriitilise tähtsusega, et erialase koolituseta juhendajate osakaal ei
kasvaks. Selleks, et hariduslikku lõhet vähendada, peaks pakutavate koolituste maht ja kohapealne
kättesaadavus olema veelgi suurem. Kuna koolitatavate sihtrühm on hinnatundlik, siis
mentorprogrammi olemasolu parandab oluliselt koolituste kättesaadavust.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, kuna meil puudub igasugune toetus
paikkondlike koolituste korraldamiseks. Mentorprogramm loob võimaluse fookustada käsitöö
valdkonnale olulisi teemasid ja toetab vajadusel aastateemade läbiviimist. Samuti on
mentorprogrammi koolituste kaudu nõustatud vaimse kultuuripärandi nimistusse kannete tegijaid.
Probleemiks on mentorkoolituse väike maht käsitöövaldkonna jaoks. Probleem on samuti mentorite
tasustamine, sest mentori palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa
äärealadel nõuab koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev meie
valdkonnas nõuab koolitajalt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna
viimaseks ei jätku programmist raha.
Eesti Harrastusteatrite Liit
Harrastusteatri valdkonnas on endiselt olukord teatriharidusega nõrk. Lastele ja noortele on
teatriringid huvihariduses tasulised. Ainus kõrgkool, kus saab harrastusteatri alast teatriharidust
omandada on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Päevases õppes on harrastusteatrihuvilisel
vähe võimalust osaleda.
Mentorprogramm on ainus Eestis toimiv haridusprogramm, mis annab harrastusteatri tegijale
võimaluse ennast teatrikunsti alaselt arendada ja uusi teatrivorme omandada. Mentorprogramm
loob võimaluse arendada teatrikunsti alaseid teadmisi piirkondade võimalusi ja vajadusi arvestades.
Harrastusteatri valdkonnas on peamine probleem ajas. Inimesed on väga hõivatud oma põhitööga.
Õhtutel on aga hõivatud teatri professionaalid oma tööga. Meie koolitused toimuvad eelkõige
nädalavahetustel ja see piirab ehk aega õppimises jääb väheks. Lavastaja koolituses on mentori töö
mahukas, sest see sisaldab ka ettevalmistavat tööd, et tutvuda valitud näidendite, dramatiseeringute
ja algtekstidega.
15
Kokkuvõtvalt saame öelda, et mentorprogrammi läbiviivad keskseltsid soovivad programmi jätkumist
vähemalt samas mahus. Koolituste kvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks on aga vajalik suurendada
programmi eelarvet.
Mentorprogrammi toel on laulu-ja tantsupeole pürgijate arv on pidevalt kasvanud. Tagatud on
omandatud repertuaari kvaliteet, mis kindlustab peo kõrge taseme. Mentorprogrammi abil on
korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi, mis on kaasa aidanud kunstiliselt kujundada
maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi, tantsupidusid ja festivale.
Paranenud on koolituste kättesaadavus kohapeal, mis toetab uute sisenejate tulekut valdkondadesse
ning annab võimaluse põlvkondade vahetusele. Vaatamata sellele ei motiveeri see sageli noorte
juhendajate pealekasvu.
Mentorite tagasiside on suureks abiks valdkonna koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning ka
koolitustele suunamisel.
Erinevate piirkondade teemade tellimused seavad sageli keskseltsidele kohustuse uute mentorite
leidmiseks valdkonnas. See annab võimaluse edaspidi kaasata uusi tegijaid valdkonna teistesse
projektidesse, aga ka mentorite põlvkondade vahetusse.
Mentorprogramm on valdkondades tegutsevatele juhendajatele vajalik oma teadmiste, oskuste ja
kogemuste täiendamisel. See aitab kaasa positiivse mõjuna valdkondade arengule.
Kokkuvõte on koostatud koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Eesti
Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Harrastusteatrite Liidu esindajatega.
Kokkuvõtte koostas Margit Salmar
märts 2017- jaanuar 2018
16