EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0240 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc2cac7d-be2f-45dc-a25c-c0c8b65ad193
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc2cac7d-be2f-45dc-a25c-c0c8b65ad193?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid Meie 07.03.2018 nr 1.2-2/26-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a
käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna
„Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meedet
„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.
Eelkõige näeme puutumust Rahandusministeeriumiga ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Jevgeni Ossinovski
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. käskkirja eelnõu
2. muudetud toetuse andmise tingimused
3. eelnõu seletuskiri
4. eelarve (käskkirja lisa).
Sama: Riigikantselei
SA Innove
Jüri Lõssenko 626 9186
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015
käskkirjaga nr 115
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 19.01.2017
käskkirjaga nr 5
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 13.06.2017
käskkirjaga nr 70
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ....03.2018
käskkirjaga nr…..
Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015 – 31.12.2020
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
1
SISUKORD
MÕISTED .............................................................................................................................. 3
1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................. 4
1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................... 4
1.1.1 PRIORITEETNE SUUND................................................................................................. 4
1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK............................................................................. 4
1.1.3 MEETME NIMETUS ....................................................................................................... 4
1.1.4 MEETME EESMÄRK...................................................................................................... 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .................................................................................... 4
1.2.1 TAT EESMÄRK ............................................................................................................ 4
1.2.2 TAT TULEMUS ............................................................................................................ 4
1.2.3 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................... 4
1.2.4 TAT EELARVE............................................................................................................. 6
2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................... 6
2.1 KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE VÄLJA ARENDAMINE, OSUTAMINE NING ABIVAHENDITE
KASUTAMISE VÕIMALDAMINE ................................................................................................ 6
2.2 KUULMISPUUDEGA INIMESTELE SUUNATUD TÕLKETEENUSTE ARENDAMINE JA PAKKUMINE .. 9
2.3 INTEGREERITUD, ISIKUKESKSE JA PAINDLIKU ERIHOOLEKANDETEENUSTE SÜSTEEMI
PILOTEERIMINE ...................................................................................................................10
3. NÄITAJAD .......................................................................................................................11
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .........................................................................12
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDEGA .....................................................................................................14
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..............................................................14
7. TAT RAKENDAMINE .......................................................................................................15
7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ......................................................................................15
7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................15
7.3 TOETUSE MAKSMINE .....................................................................................................16
7.4. TAT MUUTMINE ...........................................................................................................17
7.5 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE .......................18
7.6 FINANTSKORREKTSIOONID ............................................................................................19
7.7 PARTNERI KOHUSTUSED ...............................................................................................19
8. RISKIDE HINDAMINE ......................................................................................................19
LISAD: .................................................................................................................................20
2
Mõisted
Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle
ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav sh puude või puude riskiga inimesed.
Kaitstud töötamise teenus – tasustatud töö pakkumine isikutele, kes oma erivajaduse tõttu
ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimelised seda
tegema järjepidevalt.
Abivahend – tooted, instrumendid, varustus, tehnilised süsteemid ning juht- ja abikoerad,
mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude
süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada
või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet.
Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks erinevad proteesid ja ortoosid (kere või jäseme
välise fikseerimise seade), kuuldeaparaadid, ratastoolid, inkontinentsitooted (imavad püksid,
sidemed, mähkmed), samuti vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja
valgustid.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise
või puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada
ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut, töövõime taastamist ning soodustada
töötamist või tööle asumist ja suurendada võimalusi ühiskonnas osalemiseks.
Vähenenud töövõimega isik on isik,
- kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse
alusel või
- kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel,
sealhulgas kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud
vastavaks püsivale töövõimetusele või
- kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
3
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1 Seos rakenduskavaga
1.1.1 Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine
1.1.2 Prioriteetse suuna alaeesmärk
Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise
elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud.
Rakenduskava Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning
tulemusindikaatorid kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel peale
hindamist1
Mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks
ning kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel peale
hindamist3
1.1.3 Meetme nimetus
Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine. TAT panustab meetme tegevusse 3.1.1
„Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste
arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“.
1.1.4 Meetme eesmärk
Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste
edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase
pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.
1.2. Toetuse andmise tingimused
1.2.1 TAT eesmärk
Tööealiste erivajadustega vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste
suurendamine.
1.2.2 TAT tulemus
On loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks
võimelistele puuduva töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele Eestis. Tagatud on
vajalike abivahendite ja viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus vähenenud töövõimega mitte
töötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele. Sotsiaalne rehabilitatsioon on
tööealistele vähenenud töövõimega inimestele kättesaadav, paranenud on nende
igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siseneda või tööturul osaleda.
1.2.3 TAT vajalikkuse põhjendus
Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv ligi kahekordistunud; kui
2004. aastal oli töövõimetuspensioni saajaid 55 480, siis 2014. aastaks tõusis nende arv
1
Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja
sihttase välja 30.11.2016
4
98 000-ni (ligi 10% tööealisest rahvastikust), kellest mehi oli 48,7% ja naisi 51,3%.2 Praeguse
skeemi jätkudes oleks 2020. aastal töövõimetuspensionäride arv ca 116 000, kulud
töövõimetuspensionidele kasvaksid ca 1,65 korda ning töövõimetuspensionäride osakaal
moodustaks tööealisest rahvastikust (vanuses 15-74 eluaastat) 14,5%. Puudega ja püsiva
töövõimekaotusega inimesed on ühiskonnas üheks haavatavamaks sihtgrupiks, kelle
igapäevane toimetulek sõltub suures määras tänasest töövõimetuspensionist ja
puudetoetusest. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine
on madal.
Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad
ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Tööealistest elanikkonnast
vajab aastas keskmiselt 5000 inimest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (sh keskmise
puudega 1687 ja raske puudega 2251 inimest). Selleks, et valmistada ette töövõimekaoga
ja/või keskmise ja raske puudega inimeste liikumist tööturule, on vajalik pakkuda neile
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse abil toetatakse
inimese võimalikult iseseisvat elamist, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike
kompetentside omandamist ning eelduste loomist võimetekohasele tööle asumiseks.
Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda
toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks
erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskustele on oluline toetada erivajadustega
inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu.
Seoses töövõimereformiga luuakse terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis
suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem
teenuseid. Uus lähenemine esitab tänastele töövõimetuspensionäridele kõrgemad
aktiivsusnõuded. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse aktiivsetesse
tööturumeetmetesse, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning tõstab tegutsemise
osakaalu. See omakorda seab nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad uuesti tööturule
naasta, ning seab nõuded abivahenditele, mis peaksid looma tingimused teenustele
suundumiseks ja maksimaalse tulemuse tagamiseks (nt tööalase rehabilitatsiooni teenus).
Inimesed, kellel on olnud madalamad nõuded igapäevaselt kasutusel olevatele
abivahenditele või kes on saanud hakkama ilma nendeta (kompenseerides abivahendeid
vajavaid situatsioone näiteks kõrvalabi kasutamisega), vajavad pärast reformi teostumist
oma igapäevase iseseisva toimetuleku tõstmiseks funktsionaalsuselt nõudlikumaid või eri
tegevuste toetamiseks erinevaid abivahendeid. Arvestades, et Eestis on puudega isikute
pikaajalise töötuse määr väga kõrge (2013. aasta andmetel oli 15–64-aastaste puudega
isikute tööhõivemäär 23,5%)3, võib inimene enne tööturule sisenemist vajada mitmeid, sh ka
pikemaajalisi sekkumisi.
Ühtlasi võib uus olukord mõjutada seniste abivahendite aktiivsustasemeid ja
funktsionaalsusnõudeid, mille järele vähem aktiivsema elukorralduse korral polnud vajadust.
Näiteks erilisadega või erinevaks juhtumisviisiks (näpp, lõug) kohandatud elektrilised
ratastoolid, kõrgema aktiivsusklassi proteesid ja muud abivahendid.
Erivajaduste inimeste tööturule jõudmise ja seal püsimise juures on oluline ka nende võime
olla ülejäänud ühiskonnaga võrdselt informeeritud ja suhelda ilma takistusteta.
Kuulmispuudega inimeste jaoks on esmaseks ja kõige olulisemaks puudest tulenevaks
negatiivseks tagajärjeks suhtlemistakistus ümbritseva valdavalt kuuljatest koosneva
keskkonnaga. Kuulmispuudega inimeste toetamiseks ja nende tööturul osalemise võimaluste
parandamiseks on esmatähtis pakkuda neile vajalikke teenuseid, mis nende puudest
tulenevaid kitsaskohti leevendavad. Sihtgrupi vajadusi katvate kvaliteetsete teenuste
loomiseks ja arendamiseks luuakse esmalt kõiki võimalike kuulmispuudega inimestele
2
Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/ 03.09.2014
3
Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/
5
suunatud tõlkeliike (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) kaardistav kontseptsioon, mille
tulemuste alusel erinevaid tõlketeenuseid arendatakse ja piloteeritakse, et parandada
kuulmispuudega inimeste võimalust olla ühiskonda sotsiaalselt kaasatud.
1.2.4 TAT eelarve
Summa Osakaal
1 ESF toetus 38 127 642.50 85 %
2 Riiklik kaasfinantseering 6 728 407.50 15 %
3 Omafinantseering 0 0
4 Programmi eelarve kokku 44 856 050 100 %
2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks
2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine, abivahendite
kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine
2.1.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine
Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda isikule töötegemise võimalust kaitstud ja
kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele või avatud tööturule.
Tegevus toetab põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud töövõimega
erivajadustega inimestele (antud peatükis edaspidi klient).
Enne teenuse osutamise algust 2016. aastal arendatakse 2015. aastal välja pikaajalise
kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtgruppi huvisid silmas pidava detailse
teenusekirjeldusega. Viimase koostamisse kaasatakse ka potentsiaalsed teenuseosutajad.
Lisaks koolitatakse otseselt teenuse osutamisega seotud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi
SKA) personali, et nad oleksid kursis sihtgrupi vajaduste ja teenuse olemusega ning oleksid
valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust.
Potentsiaalsed kaitstud töötamise teenuse kliendid jõuavad SKA-sse järgmiselt:
1. Klient, kes läbides Töötukassa (edaspidi TK) töövõime hindamise on hinnatud
töövõimetuks (ja seega ei ole Töötukassa kaitstud töötamise sihtgrupp), saab SKA
poolt pakutava kaitstud töötamise teenust puudutava informatsiooni TK
juhtumikorraldajalt/klienditeenindajalt;
2. Kliendid, kes töötavad SKA töötamise toetamise teenusel, saavad üle minna SKA
kaitstud töötamise teenusele;
3. SKA kliendile pakuvad kaitstud töötamise teenust puudutavad informatsiooni SKA
juhtumikorraldajad/klienditeenindajad ning SKA koostööpartnerid;
4. Erihoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste ja kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajaid/tegevusjuhendajaid teavitatakse SKA kaitstud töötamise teenuse
olemasolust ning viimased saavad omakorda informeerida potentsiaalseid kliente
teenuse saamise võimalusest.
6
Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtadel sobivas
keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Kliendid
teostavad allhanketöid ja valmistavad omatoodangut või pakuvad teenust. Klientidele
sobivad tööülesanded valitakse vastavalt nende võimetele ja oskustele ning neile on tagatud
tööalane juhendamine. Kliendi soovi ja eelduste korral hakatakse teda ette valmistama
avatud tööturule siirdumiseks, pakkudes tuge töökoha leidmisel. Klient valib ise SKA
juhtumikorraldajaga talle sobiva kaitstud töö teenuse osutaja nõuetele vastavate teenuse
osutajate seast. Teenusel viibiva kliendi töösuutlikust ja vajadust teenusel jätkamise kohta
hindab teenuse osutaja ning esitab hinnangu SKA-le koos enda poolse soovitusega isiku
teenuse jätkamiseks või teenuse ümberhindamiseks.
Teenus on suunatud inimestele, kellel on tuvastatud puuduv või osaline töövõime, kes
vajavad pikka ettevalmistust, et nad oleksid valmis liikuma avatud tööturule ning tulenevalt
sellest võivad viibida kaitstud töötamise teenusel pikaajaliselt.
Kaitstud töö teenuse osutamine toimub kolmes etapis:
1. Hindamine – sisseelamise faas, töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste
kujundamine 6 kuu jooksul. Hindamise etapil makstakse kliendile stipendiumi.
Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud
määras. Stipendiumi makstakse terve 6 kuulise hindamiseperioodi vältel, juhul kui
teenusel olev isik ei ole teenuse hindamisfaasi ajal tööle asunud. Klientidele
makstakse sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 37 alusel
kehtestatud määras.
2. Kaitstud töö tingimustes töötamine – kliendi toetamine ja juhendamine kaitstud
töötamise teenusel töötamisel.
3. Avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise
teenuse läbinud kliendi võimekus avatud tööturul töötamiseks. Tugiteenust avatud
tööturul töötamiseks osutatakse teenuse kaks esimest etappi edukalt läbinud
kliendile. Kolmanda etapi detailse sisu koostab SKA 2017. aastaks, võttes aluseks
teenuseosutajate poolt 2016. aasta kohta esitatud teenuse osutamist kajastavad
andmed, mille SKA poolne analüüs võimaldab viimasel kujundada klientide vajadusi
arvestav teenuse mudel.
2.1.1.1 Sihtgrupp
Vähenenud töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani),
kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1. ta on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi
lõpuks;
2. tal on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või
on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3. tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on
tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku
pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel ;
4. ta ei saa samal ajal Töötukassa tähtajalise kaitstud töö teenust.
2.1.1.2 Tegevuse üldajaraam
01.03.2015 – 31.12.2020
2.1.1.3 Tegevuse elluviija
7
Sotsiaalkindlustusamet
2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine
Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime
toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahendite teenus on
Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste
abivahendite (edaspidi abivahend) hankimisel riigi poolset toetust.
Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha
saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseerib riik
teenusepakkujale kliendi abivahendi lähtuvalt sotsiaalministri 14.12.2000 määrusest nr 79
„Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord“
Teenusepakkuja tagab abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja
hooldamise õpetamise.
Tegevuse käigus on võimalik kujundada lähenemine, kus tööturul aktiivne inimene ei oleks
kohustatud abivahendi saamiseks taotlema puuet või osalist töövõimet, vaid saab võimaluse
abivahendi kasutamiseks tööturule sisenemise ja/või seal püsimise eesmärgil. Abivahendit
on õigustatud saama isikud, kellele on väljastatud vastav arstitõend või kellele on koostatud
rehabilitatsioonplaan.
Teenuse kujundamise raames nähakse ette uute täna kehtiva abivahendite eraldamise
süsteemis puuduvate abivahendite eraldamine, millel võib olla otsene mõju tööealise isiku
toimetuleku tõusule4. See sisaldab muuhulgas võimalust otsida lähtuvalt inimeste vajadustest
ka innovaatilisi abivahendi lahendusi väljastpoolt Eestit, mis piiratud eelarve tõttu varasemalt
võimalik polnud (nt kõrgtehnoloogilised proteesid, iseronivad ratastoolid treppidel liikumiseks,
ajas väga kiiresti arenevad arvuti- ja suhtlusabivahendid jm). Võttes arvesse eraldatavate
abivahendite eeldatavat mahu ja funktsionaalsuse tõusu ning seeläbi ka suuremaid kulutusi,
on riigil võimalik kujundada lisaks abivahendi eraldamise teenusele ka eelarve mudel, mis
annab ülevaate tegelikust tööealise sihtrühma abivahendite vajadusest ning selleks vajalike
rahaliste vahendite ulatust.
Uued lähenemised abivahendite kasutamise võimaldamisel ja uute abivahendite eraldamise
eelarve mudelite kujundamise viisid on võimalikud lisaväljundid käesoleva tegevuse puhul,
kus tegevuse käigus osutatava teenuse osutamisel kogutavate andmete põhjal saab teenust
parema teenuse kvaliteedi ja vahendite eesmärgipärasema kasutamise eesmärgil ümber
kujundada. Samas ei ole tegemist eraldi teenuse osutamise eesmärkidega ja sellest lähtuvalt
ei ole seatud ka eraldi eesmärke ega määratud kindlaid tähtaegu.
2.1.2.1 Sihtgrupp
Tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani),
kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse tõstmiseks ja toimetuleku toetamiseks, sh
töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate funktsioonide tagamiseks
2.1.2.2 Tegevuse üldajaraam
01.01.2016 – 31.12.2020
2.1.2.3 Tegevuse elluviija
4
Sotsiaalministri määrust muudetakse vastavalt vajadusele.
8
Sotsiaalkindlustusamet
2.1.3 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga
mitmeid erinevaid puudega seotud raskusi. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja
arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada
eeldusi töövõime taastamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et
inimene saaks tööturule siseneda või tööhõives jätkata. Rehabilitatsiooniteenuse raames
hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse
rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teostab esmase
teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Selle järgselt
liiguvad kliendid teenusele juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem
koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostatakse isiklik
rehabilitatsiooniplaan rehabilitatsioonimeeskonna poolt. Teenuse käigus juhendatakse isikut,
kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse
rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajadusel viiakse läbi
vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
Rehabilitatsioon sisaldab mh järgmisi teenuseid: füsioteraapia, tegevusteraapia,
loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline
nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri)
nõustamine.
2.1.3.1 Sihtgrupp
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtgrupp on isik, kes vastab osaliselt
sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 mõttes õigustatud isiku kriteeriumitele:
1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2
tähenduses;
3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud
ennetähtaegsele vanaduspensionile;
4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva
päästeteenistuja toetust;
5) kellele ei osutata tööalast rehabilitatsiooni teenust.
2.1.3.2 Tegevuse üldajaraam
01.05.2017– 31.12.2018
2.1.3.3 Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide,
vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis
soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule
liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000 – 5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva
9
puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus5 ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes
vahendavad nende suhtlust kuuljatega kasutades selleks kliendile sobivat
suhtlemissüsteemi.
Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise
üldine kontseptsioon võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke
vahendamise võimaluste (nt videotõlge) üleselt, et hinnata tõlketeenuste rakendamise
vajadusi ning võimalusi Eestis. Kaardistatakse ja analüüsitakse senist kuulmispuudega
isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ja tuvastatakse võimalikud
takistused ja probleemid teenuste levikul Eestis. Saadud tulemuste põhjal disainitakse
sihtgrupile sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse ning
piloteeritakse ja pakutakse teenuseid.
2.2.1 Sihtgrupp
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine).
2.2.2 Tegevuse üldajaraam
01.05.2015–31.12.2020
2.2.3 Tegevuse elluviija
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
2.3 Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimine
Tegevuse eesmärgiks on piloteerida erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja
töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi. Pilootprojekti käigus katsetatakse vähenenud
või puuduva töövõimega psüühilise erivajadustega inimeste toimetulekut toetavate
integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ning teenuste süsteemi mudelit
(edaspidi meetmete ja teenuste süsteemi mudel), sh individuaalse eelarve kasutamise
võimalikkust. Meetmete ja teenuste süsteemi mudeli eesmärgiks on toetada vähenenud või
puuduva töövõimega psüühilise erivajadustega inimeste ühiskonnas osalemist, sh
tööturuteenustele sisenemist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist.
Pilootprojekti põhjal kogutakse tagasisidet ning analüüsitakse meetmete ja teenuste
süsteemi mudeli kasutajate kogemust. Piloteerimise käigus kogutava tagasiside ja
kasutajakogemuse tulemuste põhjal tehakse vajalikke parandusi ja täiendusi meetmete ja
teenuste süsteemi mudeli lahendustele enne selle rakendamist teenust vajavatele klientidele.
2.3.1 Sihtgrupp
Tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (16-aastane
kuni vanaduspensioniealine), välja arvatud dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga
alkoholisõltlased, ning
1. kes on teenusele sisenemise ajal erihoolekandeteenustel, kuid nende abivajadus
võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust) või
2. kes veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on SKAs teenuse järjekorras või
5
Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused.
10
3. kes kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul
vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule sisenemiseks
toetavaid integreeritud teenuseid.
2.3.2 Tegevuse üldajaraam
01.01.2017–31.12.2018
2.3.3 Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
3. Näitajad
Näitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
(viide TAT (2018) (2023)
punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Osalise 0 22 390 26 635 Tegevuste 2.1 , 2.2 ja 2.3
väljundnäitaja töövõimega (meetmes (meetmes tulemusnäitajad.
(TAT inimesed, kes on kokku 31 420) kokku
tulemusnäitaja) saanud töövõime 54 181)
Näitaja täitmisse panustab
reformi lisaks käesolevale TAT-le
vahendusel Eesti Töötukassa poolt
teenuseid elluviidav meetme tegevuse
3.1.1 TAT.
TAT Tegevus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine,
spetsiifilised abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
väljundnäitajad pakkumine
Väljundnäitaja Osalise 0 22 390 26 635 Panustab otseselt
töövõimega rakenduskava
6
inimesed , kes on väljundnäitajasse
saanud töövõime
reformi
vahendusel
teenuseid
TAT spetsiifiline Tegevus 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja
väljundnäitaja pakkumine
Väljundinäitaja välja töötatud 0 1 1 Panustab kaudselt
tõlketeenuse rakenduskava
kontseptsioonide väljundnäitajasse
arv
7
Väljundinäitaja Osutatud 0 4000 x
Panustab kaudselt
tõlketeenuste rakenduskava
tundide arv väljundnäitajasse
TAT spetsiifiline Tegevus 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
väljundnäitaja piloteerimine
Väljundinäitaja Osalise 0 40 40 Panustab otseselt
6
Osalise töövõimega inimesed – nii väljund- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a
puuduva töövõimega inimesed
7
Sihttase selgitatakse välja peale analüüside valmimist
11
töövõimega rakenduskava
8
inimesed , kes on väljundnäitajasse
saanud töövõime
reformi
vahendusel
teenuseid
TAT Tegevused 2.1 , 2.2 ja 2.3
spetsiifilised
tulemusnäitajad
Tulemusnäitaja Töötavad 0 x x Panustab otseselt
inimesed, kelle rakenduskava
töövõimet hinnati tulemusnäitajasse
6
osaliseks ning
kes on säilitanud
oma töökoha 12.
kuu möödumisel
9
peale hindamist
Tulemusnäitaja Mittetöötavad 0 x x Panustab otseselt
inimesed, kelle rakenduskava
töövõimet hinnati tulemusnäitajasse
6
osaliseks ning
kes on liikunud
hõivesse 12. kuu
möödumisel peale
10
hindamist
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Regionaalareng jah ei
TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondades ühtlasemat arengut. See on
eelduseks eri regioonide arengueelduste ärakasutamiseks ja ühtlasemaks arenguks, kus
inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused.
TAT tegevused aitavad rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on
tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri
piirkondade majanduslik ja sotsiaalne toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus
tööturul.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui
lähtuda perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja
8
Osalise töövõimega inimesed – nii väljund- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a
puuduva töövõimega inimesed
9
Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja
sihttase välja 30.11.2016.
10
Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja
sihttase välja 30.11.2016.
12
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruandest11.
Infoühiskond jah ei
TAT toetab eesmärki IKT potentsiaali nutikas kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist
teenuste osutamisel. TAT alusel osutatakse viipekeele videotõlke teenust, mis võimaldab
kuulmispuudega isikutel teenust saada IKT poolt pakutavate lahenduste vahendusel.
Riigivalitsemine jah ei
TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades
erivajadustega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Täna
rakendatakse töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid hüvitiste ja
soodustuste näol. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida
vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd.
Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu.
5) Võrdsed võimalused12
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda
ühiskonnas)13 jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste
lõimimise14 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Abivahendite ja kaitstud töötamise vajaduses on selged soospetsiifilised,
osaliselt bioloogiliselt determineeritud jooned, mida TAT tegevuste
kavandamisel on arvesse võetud.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see
tervikuna võrdset kohtlemist toetav.
TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega
sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas
positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamiseks, sõltumata nende soost,
rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest
sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötamiseks neile sobivas
keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. Tehniliste abivahendite kasutamine
võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel ja töötamisel.
11
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruanne
12
Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine.
13
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
14
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning
hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele
kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
13
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT tegevused osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja
TAT-dega
Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT
täiendavad teineteist kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustesse sisenevad järk-järgult
samuti uue süsteemi järgi hinnatud inimesed enne nende teenusele suunamist või neile
teenuse osutamist. Töövõime süsteemi toetavad tegevused peavad looma toimiva süsteemi,
mille abil on võimalik inimeste töövõimet hinnata ning lähtuvalt sellest neile vajalikke
teenuseid osutada.
Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõime reformi sihtrühmale“ –
käesolev TAT täiendab töövõime reformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT, mille
kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtgrupile täiendavaid teenuseid, aitamaks
töökohta säilitada või uut tööd leida. Kaitstud töötamise teenuse pakkumine käesolevas TAT-
s raames elluviidavate tegevuste võimaldab töölaadsete tegevustega hõivatud olla ka
täielikult puuduva töövõimega inimestel. Abivahendite eraldamine suurendab vähenenud
töövõimega inimeste hakkama saamist nii töökoha väliselt kui ka töökohal viibides.
Tõlketeenuse arendamine suurendab kuulmispuudega inimestel võimalusi tööturul
osalemiseks.
Tööinspektsiooni elluviidav TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ –
nimetatud TAT eesmärgiks on tööandjate ja töötajate teavitamise töövõime hoidmise ja
säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel läbi teavitus-,
nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste. Tööandjatele suunatud tegevused on vajalikud,
sest neil on reformi tulemuste saavutamiseks kanda oluline roll.
Seos sama suuna teiste meetmetega:
Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ – abivahendite vajaduse
hindamist viiakse läbi vastavalt nimetatud meetme raames loodava abivahendite
vajadusepõhise hindamise instrumendile, mis töötatakse välja koos selle kasutamist
hõlbustava IT-lahendusega. Meetme raames arendatakse ja kujundatakse ümber
erihoolekandeteenused ja –teenuste süsteem lähtudes psüühilise erivajadusega täisealiste
inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja
paindlikumalt. Teenuse disaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed,
paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste
kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, toetamaks psüühiliste erivajadustega
inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldamaks ennetada isikute
vajadust institutsionaalsete teenusvormide järele.
Käesoleva meetme raames elluviidavad avatud taotlusvooru tegevused on suunatud
tööandjatele suurendamaks nende teadmisi ja valmisolekut võtta tööle vähenenud
töövõimega inimesi.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Euroopa 2020 on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata EL liikmesriikidel
majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase.
Sellest tulenevalt on üheks viiest seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on 75 % elanikkonnast
vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud.
14
Konkurentsikava Eesti 2020 kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine.
Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste
ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel.
Käesolev TAT on suunatud tööturul osalemise tõstmisele erivajadustega sihtrühmade seas.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017 näeb ette tegeleda
hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajadustepõhise kättesaadavuse,
hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning
hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.
7. TAT rakendamine
7.1 Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse
§-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm
B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;
7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10
tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel
muutub eelnev väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi
esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist;
7.2 Kulude abikõlblikkus
7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)§ 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt
lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
15
7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud
tingimustele.
7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1
punktides 1–4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks
loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud
tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud;
7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud muud kulud, sh koolitus- ja lähetuskulud;
7.2.3.4 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgrupile kaitstud töö teenuse I etapis makstav
stipendium tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras
arvestades lõikes 31 toodud tingimusi;
7.2.3.5 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgrupile kaitstud töö teenuse I etapis makstav sõidu-
ja majutustoetus tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras
arvestades lõikes 2 toodud tingimusi;
7.2.3.6 TAT punktis 2.1.2 nimetatud sihtgrupile abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande
seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt.
7.2.3.7 TAT punktis 2.1.3.1 nimetatud sihtgrupile sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamine sotsiaalhoolekande seaduse § 57 ja § 58 alusel kehtestatud valdkonna eest
vastutava ministri määrusest lähtuvalt.
7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.2 väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
7.3 Toetuse maksmine
7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel
kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volituste koopiad.
7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate
TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist
muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord
kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda
ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90
kalendripäeva.
16
7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras
rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris
oleval vormil.
7.3.7 Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest
otsestest personalikuludest.
7.3.8 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse §
48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on
võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus
määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui
puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse,
et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib
kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.3.12 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole
abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30
lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.3.13 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane
väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. TAT muutmine
7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse
perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates
taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4
nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja
võrra.
17
7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le.
RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine
on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite
jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve
summa ulatuses.
7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele
vastava eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseringu muutmist aastate lõikes
tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab
RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega
võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse
aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT
kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot;
7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5
tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri
(edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui registri töös
esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise
tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja
esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2 TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates
TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis
18
takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks
järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse vaid lõpparuanne.
7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5
tööpäeva jooksul RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
7.5.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist
RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis
edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le
kinnitamiseks.
7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.9.
7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed,
abikõlblikkuse periood jne);
7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimise on kaasatud partner).
7.6 Finantskorrektsioonid
7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45-47.
7.6.2 Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuurotoetuse seaduse §-dele 48-49.
7.7 Partneri kohustused
Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud:
1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
2) edastama toetuse saajale seirearuande koostamiseks vajalikku informatsiooni.
8. Riskide hindamine
19
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Pole piisavalt tegevuste TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid
teenuseosutajaid partnereid. Ettevalmistavat koostööd tehakse
kohalikul tasandil teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu võimalikult
laialdaselt ette valmistada
Tööturult eemal olevate Puuduva töövõimega isikutega tegelevad juhtumikorraldajad,
puuduva töövõimega kes on hästi ettevalmistatud, koolitatud ja teadlikud sihtrühmast
isikute madal ning oskavad sellest lähtuvalt inimesi motiveerida teenusele
valmisolek ja minema. Motiveerivaks teguriks on teenusel osalemise I etapil
motivatsioon teenusele makstav stipendium ning II etapil makstav töötasu.
sisenemiseks TAT käivitumisest teavitatakse potentsiaalselt sihtgruppi
partnerite vahendusel.
Tööandjate madal Tööandjate teadlikkuse suurendamine ja informeerimine
valmisolek vähenenud Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa poolt pakutavatest
töövõimega isikute teenustest. Aktiine koostöö tööandjatega uute
tööle võtmiseks koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine,
töömessidel info jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide
rolli suurendamine nende töös vähenenud töövõimega isikutele
töökohtade leidmiseks.
Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid
abivahendite tootjaid partnereid.
ja/või turustajaid
Lisad:
1. TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
2. TAT eelarve – lisa 1 vorm B
20
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjaga „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine
ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) tehakse muudatused
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Eelnõu koostasid: Regina Sergejeva, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
(tel 626 9219
[email protected]) ja Jüri Lõssenko, Sotsiaalministeeriumi strateegia ja
eelarve osakonna peaspetsialist (tel 626 9186
[email protected]).
Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT-i muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja
rakendumisel.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 pikendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise üldajaraami 31.
detsembrini 2018. Muudatus on tingitud sellest, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel lõppeb
31.12.2018 sotsiaalhoolekandeseaduse 01.01.2016 jõustunud muudatustest tulenev
üleminekuperiood. See tähendab, et kõik töö- ja pensioniealised, kelle rehabilitatsiooniplaanid
kaotavad kehtivuse, kuid kes jätkuvalt vajavad teenust, on kohustatud tulema alates 01.01.19.
pärast taotluse esitamist Sotsiaalkindlustusametisse hindamisele.
Tegevuse kestuse pikenemise tõttu muutub TAT punkt 3. Suurendatakse tegevuse
väljundnäitajat, milleks on “Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi
vahendusel teenuseid”. 2018. aasta sihttasemeks on 22 390.
Muudatuse tulemusena muutub ka TAT-i eelarve ning seetõttu asendatakse TAT-i lisa 2 TAT
eelarve – lisa 1 vorm B eelnõu lisaga.
Eelnõu § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja alates 01.01.2018.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Tulemuslikum teenuse osutamine mõjutab strateegilisi eesmärke (tööelus osalemine, iseseisev
toimetulek, õppes osalemine, sotsiaalse kaasatuse suurendamine). Õigeaegne sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse pakkumine inimestele loob eeldused tööturuteenustel osalemiseks ning
võimetekohasele tööle asumiseks.
Teenust pakutakse üle Eesti Sotsiaalkindlustusameti lepinguliste partnerite kaudu. Muudatusega
pakutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 2018. aastal kokku 3513 inimesele ning tegevuse
eelarve hinnanguline maht on 2018. aastal 1 468 578 eurot.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitavad tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga.
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove.
2
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ning haldusmenetluse seaduse §-ga 64
teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
§ 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine
1. Muudan punkti 2.1.3.2 ja sõnastan järgmiselt:
„2.1.3.2 Tegevuse üldajaraam
01.05.2017–31.12.2018“.
2. Asendan punkti 3 tabelis tekstiosad „18 877 (meetmes kokku 31 420)“, „23 122 (meetmes
kokku 54 181)“, „18 877“ ja „23 122“ vastavalt tekstiosadega „22 390 (meetmes kokku
31 420)“, „26 635 (meetmes kokku 54 181)“, „22 390“ ja „26 635“.
3. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve“ käesoleva käskkirja lisaga.
§ 2. Käskkirja jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Jevgeni Ossinovski
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
Lisa: TAT eelarve – lisa 1 vorm B.