dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 13. märts 2018
Viit
1-12/628-1
Registreeritud
13. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2018

Failid

  • 📎1.2-226-1 07.03.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc955 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0240 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc2cac7d-be2f-45dc-a25c-c0c8b65ad193 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc2cac7d-be2f-45dc-a25c-c0c8b65ad193?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 07.03.2018 nr 1.2-2/26-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meedet „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“. Eelkõige näeme puutumust Rahandusministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Jevgeni Ossinovski Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Lisad: 1. käskkirja eelnõu 2. muudetud toetuse andmise tingimused 3. eelnõu seletuskiri 4. eelarve (käskkirja lisa). Sama: Riigikantselei SA Innove Jüri Lõssenko 626 9186 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 19.01.2017 käskkirjaga nr 5 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 13.06.2017 käskkirjaga nr 70 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ....03.2018 käskkirjaga nr….. Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2020 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 1 SISUKORD MÕISTED .............................................................................................................................. 3 1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................. 4 1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................... 4 1.1.1 PRIORITEETNE SUUND................................................................................................. 4 1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK............................................................................. 4 1.1.3 MEETME NIMETUS ....................................................................................................... 4 1.1.4 MEETME EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .................................................................................... 4 1.2.1 TAT EESMÄRK ............................................................................................................ 4 1.2.2 TAT TULEMUS ............................................................................................................ 4 1.2.3 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................... 4 1.2.4 TAT EELARVE............................................................................................................. 6 2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................... 6 2.1 KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE VÄLJA ARENDAMINE, OSUTAMINE NING ABIVAHENDITE KASUTAMISE VÕIMALDAMINE ................................................................................................ 6 2.2 KUULMISPUUDEGA INIMESTELE SUUNATUD TÕLKETEENUSTE ARENDAMINE JA PAKKUMINE .. 9 2.3 INTEGREERITUD, ISIKUKESKSE JA PAINDLIKU ERIHOOLEKANDETEENUSTE SÜSTEEMI PILOTEERIMINE ...................................................................................................................10 3. NÄITAJAD .......................................................................................................................11 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .........................................................................12 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .....................................................................................................14 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..............................................................14 7. TAT RAKENDAMINE .......................................................................................................15 7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ......................................................................................15 7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................15 7.3 TOETUSE MAKSMINE .....................................................................................................16 7.4. TAT MUUTMINE ...........................................................................................................17 7.5 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE .......................18 7.6 FINANTSKORREKTSIOONID ............................................................................................19 7.7 PARTNERI KOHUSTUSED ...............................................................................................19 8. RISKIDE HINDAMINE ......................................................................................................19 LISAD: .................................................................................................................................20 2 Mõisted Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav sh puude või puude riskiga inimesed. Kaitstud töötamise teenus – tasustatud töö pakkumine isikutele, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimelised seda tegema järjepidevalt. Abivahend – tooted, instrumendid, varustus, tehnilised süsteemid ning juht- ja abikoerad, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks erinevad proteesid ja ortoosid (kere või jäseme välise fikseerimise seade), kuuldeaparaadid, ratastoolid, inkontinentsitooted (imavad püksid, sidemed, mähkmed), samuti vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja valgustid. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut, töövõime taastamist ning soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Vähenenud töövõimega isik on isik, - kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel või - kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või - kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel 3 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1 Seos rakenduskavaga 1.1.1 Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 1.1.2 Prioriteetse suuna alaeesmärk Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. Rakenduskava  Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning tulemusindikaatorid kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel peale hindamist1  Mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel peale hindamist3 1.1.3 Meetme nimetus Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine. TAT panustab meetme tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. 1.1.4 Meetme eesmärk Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1 TAT eesmärk Tööealiste erivajadustega vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. 1.2.2 TAT tulemus On loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele puuduva töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele Eestis. Tagatud on vajalike abivahendite ja viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus vähenenud töövõimega mitte töötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele. Sotsiaalne rehabilitatsioon on tööealistele vähenenud töövõimega inimestele kättesaadav, paranenud on nende igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siseneda või tööturul osaleda. 1.2.3 TAT vajalikkuse põhjendus Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv ligi kahekordistunud; kui 2004. aastal oli töövõimetuspensioni saajaid 55 480, siis 2014. aastaks tõusis nende arv 1 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016 4 98 000-ni (ligi 10% tööealisest rahvastikust), kellest mehi oli 48,7% ja naisi 51,3%.2 Praeguse skeemi jätkudes oleks 2020. aastal töövõimetuspensionäride arv ca 116 000, kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid ca 1,65 korda ning töövõimetuspensionäride osakaal moodustaks tööealisest rahvastikust (vanuses 15-74 eluaastat) 14,5%. Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimesed on ühiskonnas üheks haavatavamaks sihtgrupiks, kelle igapäevane toimetulek sõltub suures määras tänasest töövõimetuspensionist ja puudetoetusest. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine on madal. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Tööealistest elanikkonnast vajab aastas keskmiselt 5000 inimest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (sh keskmise puudega 1687 ja raske puudega 2251 inimest). Selleks, et valmistada ette töövõimekaoga ja/või keskmise ja raske puudega inimeste liikumist tööturule, on vajalik pakkuda neile sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse abil toetatakse inimese võimalikult iseseisvat elamist, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike kompetentside omandamist ning eelduste loomist võimetekohasele tööle asumiseks. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskustele on oluline toetada erivajadustega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu. Seoses töövõimereformiga luuakse terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem teenuseid. Uus lähenemine esitab tänastele töövõimetuspensionäridele kõrgemad aktiivsusnõuded. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse aktiivsetesse tööturumeetmetesse, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning tõstab tegutsemise osakaalu. See omakorda seab nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad uuesti tööturule naasta, ning seab nõuded abivahenditele, mis peaksid looma tingimused teenustele suundumiseks ja maksimaalse tulemuse tagamiseks (nt tööalase rehabilitatsiooni teenus). Inimesed, kellel on olnud madalamad nõuded igapäevaselt kasutusel olevatele abivahenditele või kes on saanud hakkama ilma nendeta (kompenseerides abivahendeid vajavaid situatsioone näiteks kõrvalabi kasutamisega), vajavad pärast reformi teostumist oma igapäevase iseseisva toimetuleku tõstmiseks funktsionaalsuselt nõudlikumaid või eri tegevuste toetamiseks erinevaid abivahendeid. Arvestades, et Eestis on puudega isikute pikaajalise töötuse määr väga kõrge (2013. aasta andmetel oli 15–64-aastaste puudega isikute tööhõivemäär 23,5%)3, võib inimene enne tööturule sisenemist vajada mitmeid, sh ka pikemaajalisi sekkumisi. Ühtlasi võib uus olukord mõjutada seniste abivahendite aktiivsustasemeid ja funktsionaalsusnõudeid, mille järele vähem aktiivsema elukorralduse korral polnud vajadust. Näiteks erilisadega või erinevaks juhtumisviisiks (näpp, lõug) kohandatud elektrilised ratastoolid, kõrgema aktiivsusklassi proteesid ja muud abivahendid. Erivajaduste inimeste tööturule jõudmise ja seal püsimise juures on oluline ka nende võime olla ülejäänud ühiskonnaga võrdselt informeeritud ja suhelda ilma takistusteta. Kuulmispuudega inimeste jaoks on esmaseks ja kõige olulisemaks puudest tulenevaks negatiivseks tagajärjeks suhtlemistakistus ümbritseva valdavalt kuuljatest koosneva keskkonnaga. Kuulmispuudega inimeste toetamiseks ja nende tööturul osalemise võimaluste parandamiseks on esmatähtis pakkuda neile vajalikke teenuseid, mis nende puudest tulenevaid kitsaskohti leevendavad. Sihtgrupi vajadusi katvate kvaliteetsete teenuste loomiseks ja arendamiseks luuakse esmalt kõiki võimalike kuulmispuudega inimestele 2 Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/ 03.09.2014 3 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 5 suunatud tõlkeliike (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) kaardistav kontseptsioon, mille tulemuste alusel erinevaid tõlketeenuseid arendatakse ja piloteeritakse, et parandada kuulmispuudega inimeste võimalust olla ühiskonda sotsiaalselt kaasatud. 1.2.4 TAT eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 38 127 642.50 85 % 2 Riiklik kaasfinantseering 6 728 407.50 15 % 3 Omafinantseering 0 0 4 Programmi eelarve kokku 44 856 050 100 % 2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine, abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine 2.1.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda isikule töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele või avatud tööturule. Tegevus toetab põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud töövõimega erivajadustega inimestele (antud peatükis edaspidi klient). Enne teenuse osutamise algust 2016. aastal arendatakse 2015. aastal välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtgruppi huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega. Viimase koostamisse kaasatakse ka potentsiaalsed teenuseosutajad. Lisaks koolitatakse otseselt teenuse osutamisega seotud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) personali, et nad oleksid kursis sihtgrupi vajaduste ja teenuse olemusega ning oleksid valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust. Potentsiaalsed kaitstud töötamise teenuse kliendid jõuavad SKA-sse järgmiselt: 1. Klient, kes läbides Töötukassa (edaspidi TK) töövõime hindamise on hinnatud töövõimetuks (ja seega ei ole Töötukassa kaitstud töötamise sihtgrupp), saab SKA poolt pakutava kaitstud töötamise teenust puudutava informatsiooni TK juhtumikorraldajalt/klienditeenindajalt; 2. Kliendid, kes töötavad SKA töötamise toetamise teenusel, saavad üle minna SKA kaitstud töötamise teenusele; 3. SKA kliendile pakuvad kaitstud töötamise teenust puudutavad informatsiooni SKA juhtumikorraldajad/klienditeenindajad ning SKA koostööpartnerid; 4. Erihoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid/tegevusjuhendajaid teavitatakse SKA kaitstud töötamise teenuse olemasolust ning viimased saavad omakorda informeerida potentsiaalseid kliente teenuse saamise võimalusest. 6 Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtadel sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Kliendid teostavad allhanketöid ja valmistavad omatoodangut või pakuvad teenust. Klientidele sobivad tööülesanded valitakse vastavalt nende võimetele ja oskustele ning neile on tagatud tööalane juhendamine. Kliendi soovi ja eelduste korral hakatakse teda ette valmistama avatud tööturule siirdumiseks, pakkudes tuge töökoha leidmisel. Klient valib ise SKA juhtumikorraldajaga talle sobiva kaitstud töö teenuse osutaja nõuetele vastavate teenuse osutajate seast. Teenusel viibiva kliendi töösuutlikust ja vajadust teenusel jätkamise kohta hindab teenuse osutaja ning esitab hinnangu SKA-le koos enda poolse soovitusega isiku teenuse jätkamiseks või teenuse ümberhindamiseks. Teenus on suunatud inimestele, kellel on tuvastatud puuduv või osaline töövõime, kes vajavad pikka ettevalmistust, et nad oleksid valmis liikuma avatud tööturule ning tulenevalt sellest võivad viibida kaitstud töötamise teenusel pikaajaliselt. Kaitstud töö teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 1. Hindamine – sisseelamise faas, töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine 6 kuu jooksul. Hindamise etapil makstakse kliendile stipendiumi. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi makstakse terve 6 kuulise hindamiseperioodi vältel, juhul kui teenusel olev isik ei ole teenuse hindamisfaasi ajal tööle asunud. Klientidele makstakse sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. Kaitstud töö tingimustes töötamine – kliendi toetamine ja juhendamine kaitstud töötamise teenusel töötamisel. 3. Avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenuse läbinud kliendi võimekus avatud tööturul töötamiseks. Tugiteenust avatud tööturul töötamiseks osutatakse teenuse kaks esimest etappi edukalt läbinud kliendile. Kolmanda etapi detailse sisu koostab SKA 2017. aastaks, võttes aluseks teenuseosutajate poolt 2016. aasta kohta esitatud teenuse osutamist kajastavad andmed, mille SKA poolne analüüs võimaldab viimasel kujundada klientide vajadusi arvestav teenuse mudel. 2.1.1.1 Sihtgrupp Vähenenud töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. ta on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi lõpuks; 2. tal on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3. tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel ; 4. ta ei saa samal ajal Töötukassa tähtajalise kaitstud töö teenust. 2.1.1.2 Tegevuse üldajaraam 01.03.2015 – 31.12.2020 2.1.1.3 Tegevuse elluviija 7 Sotsiaalkindlustusamet 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahendite teenus on Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste abivahendite (edaspidi abivahend) hankimisel riigi poolset toetust. Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseerib riik teenusepakkujale kliendi abivahendi lähtuvalt sotsiaalministri 14.12.2000 määrusest nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord“ Teenusepakkuja tagab abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise. Tegevuse käigus on võimalik kujundada lähenemine, kus tööturul aktiivne inimene ei oleks kohustatud abivahendi saamiseks taotlema puuet või osalist töövõimet, vaid saab võimaluse abivahendi kasutamiseks tööturule sisenemise ja/või seal püsimise eesmärgil. Abivahendit on õigustatud saama isikud, kellele on väljastatud vastav arstitõend või kellele on koostatud rehabilitatsioonplaan. Teenuse kujundamise raames nähakse ette uute täna kehtiva abivahendite eraldamise süsteemis puuduvate abivahendite eraldamine, millel võib olla otsene mõju tööealise isiku toimetuleku tõusule4. See sisaldab muuhulgas võimalust otsida lähtuvalt inimeste vajadustest ka innovaatilisi abivahendi lahendusi väljastpoolt Eestit, mis piiratud eelarve tõttu varasemalt võimalik polnud (nt kõrgtehnoloogilised proteesid, iseronivad ratastoolid treppidel liikumiseks, ajas väga kiiresti arenevad arvuti- ja suhtlusabivahendid jm). Võttes arvesse eraldatavate abivahendite eeldatavat mahu ja funktsionaalsuse tõusu ning seeläbi ka suuremaid kulutusi, on riigil võimalik kujundada lisaks abivahendi eraldamise teenusele ka eelarve mudel, mis annab ülevaate tegelikust tööealise sihtrühma abivahendite vajadusest ning selleks vajalike rahaliste vahendite ulatust. Uued lähenemised abivahendite kasutamise võimaldamisel ja uute abivahendite eraldamise eelarve mudelite kujundamise viisid on võimalikud lisaväljundid käesoleva tegevuse puhul, kus tegevuse käigus osutatava teenuse osutamisel kogutavate andmete põhjal saab teenust parema teenuse kvaliteedi ja vahendite eesmärgipärasema kasutamise eesmärgil ümber kujundada. Samas ei ole tegemist eraldi teenuse osutamise eesmärkidega ja sellest lähtuvalt ei ole seatud ka eraldi eesmärke ega määratud kindlaid tähtaegu. 2.1.2.1 Sihtgrupp Tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse tõstmiseks ja toimetuleku toetamiseks, sh töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate funktsioonide tagamiseks 2.1.2.2 Tegevuse üldajaraam 01.01.2016 – 31.12.2020 2.1.2.3 Tegevuse elluviija 4 Sotsiaalministri määrust muudetakse vastavalt vajadusele. 8 Sotsiaalkindlustusamet 2.1.3 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid erinevaid puudega seotud raskusi. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada eeldusi töövõime taastamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule siseneda või tööhõives jätkata. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teostab esmase teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Selle järgselt liiguvad kliendid teenusele juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan rehabilitatsioonimeeskonna poolt. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajadusel viiakse läbi vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Rehabilitatsioon sisaldab mh järgmisi teenuseid: füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri) nõustamine. 2.1.3.1 Sihtgrupp Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtgrupp on isik, kes vastab osaliselt sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 mõttes õigustatud isiku kriteeriumitele: 1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); 2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; 4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 5) kellele ei osutata tööalast rehabilitatsiooni teenust. 2.1.3.2 Tegevuse üldajaraam 01.05.2017– 31.12.2018 2.1.3.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000 – 5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva 9 puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus5 ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes vahendavad nende suhtlust kuuljatega kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise üldine kontseptsioon võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke vahendamise võimaluste (nt videotõlge) üleselt, et hinnata tõlketeenuste rakendamise vajadusi ning võimalusi Eestis. Kaardistatakse ja analüüsitakse senist kuulmispuudega isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ja tuvastatakse võimalikud takistused ja probleemid teenuste levikul Eestis. Saadud tulemuste põhjal disainitakse sihtgrupile sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse ning piloteeritakse ja pakutakse teenuseid. 2.2.1 Sihtgrupp Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine). 2.2.2 Tegevuse üldajaraam 01.05.2015–31.12.2020 2.2.3 Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2.3 Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine Tegevuse eesmärgiks on piloteerida erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi. Pilootprojekti käigus katsetatakse vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadustega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ning teenuste süsteemi mudelit (edaspidi meetmete ja teenuste süsteemi mudel), sh individuaalse eelarve kasutamise võimalikkust. Meetmete ja teenuste süsteemi mudeli eesmärgiks on toetada vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadustega inimeste ühiskonnas osalemist, sh tööturuteenustele sisenemist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Pilootprojekti põhjal kogutakse tagasisidet ning analüüsitakse meetmete ja teenuste süsteemi mudeli kasutajate kogemust. Piloteerimise käigus kogutava tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal tehakse vajalikke parandusi ja täiendusi meetmete ja teenuste süsteemi mudeli lahendustele enne selle rakendamist teenust vajavatele klientidele. 2.3.1 Sihtgrupp Tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), välja arvatud dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, ning 1. kes on teenusele sisenemise ajal erihoolekandeteenustel, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust) või 2. kes veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on SKAs teenuse järjekorras või 5 Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused. 10 3. kes kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule sisenemiseks toetavaid integreeritud teenuseid. 2.3.2 Tegevuse üldajaraam 01.01.2017–31.12.2018 2.3.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 3. Näitajad Näitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (viide TAT (2018) (2023) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Osalise 0 22 390 26 635 Tegevuste 2.1 , 2.2 ja 2.3 väljundnäitaja töövõimega (meetmes (meetmes tulemusnäitajad. (TAT inimesed, kes on kokku 31 420) kokku tulemusnäitaja) saanud töövõime 54 181) Näitaja täitmisse panustab reformi lisaks käesolevale TAT-le vahendusel Eesti Töötukassa poolt teenuseid elluviidav meetme tegevuse 3.1.1 TAT. TAT Tegevus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine, spetsiifilised abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse väljundnäitajad pakkumine Väljundnäitaja Osalise 0 22 390 26 635 Panustab otseselt töövõimega rakenduskava 6 inimesed , kes on väljundnäitajasse saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid TAT spetsiifiline Tegevus 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja väljundnäitaja pakkumine Väljundinäitaja välja töötatud 0 1 1 Panustab kaudselt tõlketeenuse rakenduskava kontseptsioonide väljundnäitajasse arv 7 Väljundinäitaja Osutatud 0 4000 x Panustab kaudselt tõlketeenuste rakenduskava tundide arv väljundnäitajasse TAT spetsiifiline Tegevus 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi väljundnäitaja piloteerimine Väljundinäitaja Osalise 0 40 40 Panustab otseselt 6 Osalise töövõimega inimesed – nii väljund- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 7 Sihttase selgitatakse välja peale analüüside valmimist 11 töövõimega rakenduskava 8 inimesed , kes on väljundnäitajasse saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid TAT Tegevused 2.1 , 2.2 ja 2.3 spetsiifilised tulemusnäitajad Tulemusnäitaja Töötavad 0 x x Panustab otseselt inimesed, kelle rakenduskava töövõimet hinnati tulemusnäitajasse 6 osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel 9 peale hindamist Tulemusnäitaja Mittetöötavad 0 x x Panustab otseselt inimesed, kelle rakenduskava töövõimet hinnati tulemusnäitajasse 6 osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel peale 10 hindamist 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondades ühtlasemat arengut. See on eelduseks eri regioonide arengueelduste ärakasutamiseks ja ühtlasemaks arenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majanduslik ja sotsiaalne toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus tööturul. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui lähtuda perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja 8 Osalise töövõimega inimesed – nii väljund- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 9 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016. 10 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016. 12 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest11. Infoühiskond jah ei TAT toetab eesmärki IKT potentsiaali nutikas kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist teenuste osutamisel. TAT alusel osutatakse viipekeele videotõlke teenust, mis võimaldab kuulmispuudega isikutel teenust saada IKT poolt pakutavate lahenduste vahendusel. Riigivalitsemine jah ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadustega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Täna rakendatakse töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid hüvitiste ja soodustuste näol. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu. 5) Võrdsed võimalused12 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)13 jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise14 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Abivahendite ja kaitstud töötamise vajaduses on selged soospetsiifilised, osaliselt bioloogiliselt determineeritud jooned, mida TAT tegevuste kavandamisel on arvesse võetud. Võrdne kohtlemine jah ei Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset kohtlemist toetav. TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamiseks, sõltumata nende soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötamiseks neile sobivas keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. Tehniliste abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel ja töötamisel. 11 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 12 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 13 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 14 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 13 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT tegevused osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja TAT-dega Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT täiendavad teineteist kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustesse sisenevad järk-järgult samuti uue süsteemi järgi hinnatud inimesed enne nende teenusele suunamist või neile teenuse osutamist. Töövõime süsteemi toetavad tegevused peavad looma toimiva süsteemi, mille abil on võimalik inimeste töövõimet hinnata ning lähtuvalt sellest neile vajalikke teenuseid osutada. Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõime reformi sihtrühmale“ – käesolev TAT täiendab töövõime reformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT, mille kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtgrupile täiendavaid teenuseid, aitamaks töökohta säilitada või uut tööd leida. Kaitstud töötamise teenuse pakkumine käesolevas TAT- s raames elluviidavate tegevuste võimaldab töölaadsete tegevustega hõivatud olla ka täielikult puuduva töövõimega inimestel. Abivahendite eraldamine suurendab vähenenud töövõimega inimeste hakkama saamist nii töökoha väliselt kui ka töökohal viibides. Tõlketeenuse arendamine suurendab kuulmispuudega inimestel võimalusi tööturul osalemiseks. Tööinspektsiooni elluviidav TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ – nimetatud TAT eesmärgiks on tööandjate ja töötajate teavitamise töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel läbi teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste. Tööandjatele suunatud tegevused on vajalikud, sest neil on reformi tulemuste saavutamiseks kanda oluline roll. Seos sama suuna teiste meetmetega: Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ – abivahendite vajaduse hindamist viiakse läbi vastavalt nimetatud meetme raames loodava abivahendite vajadusepõhise hindamise instrumendile, mis töötatakse välja koos selle kasutamist hõlbustava IT-lahendusega. Meetme raames arendatakse ja kujundatakse ümber erihoolekandeteenused ja –teenuste süsteem lähtudes psüühilise erivajadusega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenuse disaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, toetamaks psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldamaks ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusvormide järele. Käesoleva meetme raames elluviidavad avatud taotlusvooru tegevused on suunatud tööandjatele suurendamaks nende teadmisi ja valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi. 6. Seos valdkondlike arengukavadega Euroopa 2020 on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata EL liikmesriikidel majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üheks viiest seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on 75 % elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud. 14 Konkurentsikava Eesti 2020 kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Käesolev TAT on suunatud tööturul osalemise tõstmisele erivajadustega sihtrühmade seas. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017 näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajadustepõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega. 7. TAT rakendamine 7.1 Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist; 7.2 Kulude abikõlblikkus 7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)§ 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 15 7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud muud kulud, sh koolitus- ja lähetuskulud; 7.2.3.4 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgrupile kaitstud töö teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras arvestades lõikes 31 toodud tingimusi; 7.2.3.5 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgrupile kaitstud töö teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras arvestades lõikes 2 toodud tingimusi; 7.2.3.6 TAT punktis 2.1.2 nimetatud sihtgrupile abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt. 7.2.3.7 TAT punktis 2.1.3.1 nimetatud sihtgrupile sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine sotsiaalhoolekande seaduse § 57 ja § 58 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest lähtuvalt. 7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.2 väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7.3 Toetuse maksmine 7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 16 7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. 7.3.7 Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 17 7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseringu muutmist aastate lõikes tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; 7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2 TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis 18 takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva jooksul RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.9. 7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimise on kaasatud partner). 7.6 Finantskorrektsioonid 7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45-47. 7.6.2 Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuurotoetuse seaduse §-dele 48-49. 7.7 Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale seirearuande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 8. Riskide hindamine 19 Risk Tegevus riskide maandamiseks Pole piisavalt tegevuste TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid teenuseosutajaid partnereid. Ettevalmistavat koostööd tehakse kohalikul tasandil teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu võimalikult laialdaselt ette valmistada Tööturult eemal olevate Puuduva töövõimega isikutega tegelevad juhtumikorraldajad, puuduva töövõimega kes on hästi ettevalmistatud, koolitatud ja teadlikud sihtrühmast isikute madal ning oskavad sellest lähtuvalt inimesi motiveerida teenusele valmisolek ja minema. Motiveerivaks teguriks on teenusel osalemise I etapil motivatsioon teenusele makstav stipendium ning II etapil makstav töötasu. sisenemiseks TAT käivitumisest teavitatakse potentsiaalselt sihtgruppi partnerite vahendusel. Tööandjate madal Tööandjate teadlikkuse suurendamine ja informeerimine valmisolek vähenenud Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa poolt pakutavatest töövõimega isikute teenustest. Aktiine koostöö tööandjatega uute tööle võtmiseks koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine, töömessidel info jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide rolli suurendamine nende töös vähenenud töövõimega isikutele töökohtade leidmiseks. Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid abivahendite tootjaid partnereid. ja/või turustajaid Lisad: 1. TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A 2. TAT eelarve – lisa 1 vorm B 20 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjaga „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Eelnõu koostasid: Regina Sergejeva, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist (tel 626 9219 [email protected]) ja Jüri Lõssenko, Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist (tel 626 9186 [email protected]). Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT-i muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. II. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 pikendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise üldajaraami 31. detsembrini 2018. Muudatus on tingitud sellest, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel lõppeb 31.12.2018 sotsiaalhoolekandeseaduse 01.01.2016 jõustunud muudatustest tulenev üleminekuperiood. See tähendab, et kõik töö- ja pensioniealised, kelle rehabilitatsiooniplaanid kaotavad kehtivuse, kuid kes jätkuvalt vajavad teenust, on kohustatud tulema alates 01.01.19. pärast taotluse esitamist Sotsiaalkindlustusametisse hindamisele. Tegevuse kestuse pikenemise tõttu muutub TAT punkt 3. Suurendatakse tegevuse väljundnäitajat, milleks on “Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid”. 2018. aasta sihttasemeks on 22 390. Muudatuse tulemusena muutub ka TAT-i eelarve ning seetõttu asendatakse TAT-i lisa 2 TAT eelarve – lisa 1 vorm B eelnõu lisaga. Eelnõu § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja alates 01.01.2018. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Tulemuslikum teenuse osutamine mõjutab strateegilisi eesmärke (tööelus osalemine, iseseisev toimetulek, õppes osalemine, sotsiaalse kaasatuse suurendamine). Õigeaegne sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine inimestele loob eeldused tööturuteenustel osalemiseks ning võimetekohasele tööle asumiseks. Teenust pakutakse üle Eesti Sotsiaalkindlustusameti lepinguliste partnerite kaudu. Muudatusega pakutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 2018. aastal kokku 3513 inimesele ning tegevuse eelarve hinnanguline maht on 2018. aastal 1 468 578 eurot. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitavad tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove. 2 EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ning haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Muudan punkti 2.1.3.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.3.2 Tegevuse üldajaraam 01.05.2017–31.12.2018“. 2. Asendan punkti 3 tabelis tekstiosad „18 877 (meetmes kokku 31 420)“, „23 122 (meetmes kokku 54 181)“, „18 877“ ja „23 122“ vastavalt tekstiosadega „22 390 (meetmes kokku 31 420)“, „26 635 (meetmes kokku 54 181)“, „22 390“ ja „26 635“. 3. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve“ käesoleva käskkirja lisaga. § 2. Käskkirja jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Jevgeni Ossinovski Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Lisa: TAT eelarve – lisa 1 vorm B.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel