Ministeeriumid
Teie 13.10.2017 nr 7-4/17/6410
Meie 15.03.2018 nr 1-4/17/7060-2
Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Pamma maastikukaitseala kaart
Kadri Paomees
452 7764,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
15.03.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Pamma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Pamma ja
Purtsa külas asuv ala, mille nimeks saab Pamma maastikukaitseala (edaspidi kaitseala).
(2) Pamma maastikukaitseala2 eesmärk on kaitsta ja tutvustada:
1) Pamma maalinna, metsaökosüsteemi, luitekooslusi ja neile kooslustele iseloomulikku
elustiku mitmekesisust;
2) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See on
vanad loodusmetsad (9010*)3.
(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele Pamma sihtkaitsevööndisse.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning
pidada jahti kogu kaitsealal.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;
3) punktis 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel.
(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas ja
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud metsakoosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile.
(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
2) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
2
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 9. Otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsuse nr 71 „Looduskaitse
organiseerimisest Kingissepa rajoonis” lisast „Looduskaitse alla võetavate objektide ja
maaalade nimekiri” kustutatakse „Pamma Maalinn (nn Kooljamäed)”.
(2) Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest
Kingissepa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega loodukaitseobjektide loetelu” I osa „Maastiku
üksikelemendid” punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 438 algatatud
haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva
määruse seletuskirjas5.
§ 11. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2
Kaitseala on moodustatud Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsusega nr 71
„Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” ja nimetatud ära ka Kingissepa rajooni TSN
Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuses nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 126 hõlmab kaitseala Kooljamägede loodusala,
kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda
Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister Siim Kiisler
Keskkonnaminister Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa. Pamma maastikukaitseala
4
Vabariigi Valitsuse määruse „ Pamma maastiku kaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS ) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva kaitseala Pamma maalinn a (Kooljamäed) kaitsekorda, moodustatakse Pamma maastikukaitseala (edaspidi kaitseala ) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Pamma ja Purtsa külas. Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 19 59 . aastast, kui Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai otsusega nr 71 „ Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis ” võeti kaitse alla maastiku üksikelement Pamma maalinn (ka Kooljamäed ) . Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasole va kaitseala kaitse eesmärke, kaitsekorda , korrigeeritakse kaitseala piiri ja koostatakse kaitse-eeskiri . Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse eeskiri (seni alal kaitse-eeskiri puudus) ning tagada nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50 ; edaspidi loodusdirektiiv ) I lisas nimetatud metsaelupaigatüü bi kaitse. M aastiku kaitseala hõlmab tä ie likult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kooljamägede loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees (tel 452 7764, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtiv spetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386 , e post nele . saluveer @keskkonnaamet.ee) , eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post
[email protected] ) , Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 6 26 2 880, e-post
[email protected]) , eksperdihinnangu on andnud Rein Nellis (TÜ Tormipääsu) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse- eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada Pamma maalinna, metsaökosü steemi, luitekooslusi ja neile kooslustele iseloomulikku elustiku mitmekesisust ning loodusdirektiivi elupaigatüüp i , mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. See on vanad loodusmetsad (9010*) . Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine . Pamma maastiku kaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus , este etiline väärtus , ajaloolis -kultuuriline väärtus ning loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheli ne kohustus . Pamma maalinn a esteetiline ja ajaloolis- kultuuriline väärtus . Pamma maastikukaitseala esteetiliseks väärtuseks on ala luitekooslused koos vana loodusmetsaga. Ala on kasutuses ka Pamma ja Purtsa küla puhke- ja kogunemiskohana. Avatud ja valgusküllaseid luitemännikuid peetakse nende esteetilise ilme poolest hinnatud puhkekohtadeks . Samuti on ala l ajaloolis kultuuriline väärtus, kuna Pamma maalinnal peeti 1344. a asta veebruaris saarlaste ja orduvägede vahel üks verisemaid lahinguid ja seal toimus Jüriöö ülestõusu viimane lahing . Saarlased pidid allaheitmise tingimuste järel maalinna ise maha lõhkuma . Tegemist on arheoloogiamälestisega , mis pärineb II aastatuhande algusest . Maalinn asub soode vahel oleva kõrgustiku läänepoolsel äärel. Pamma maastikukaitsealal paikneb arheoloogiamälestis linnus ( k ultuurimälestiste riikliku registri nr 12473), mille kaitsekorda reguleerib muinsuskaitseseadus. Kaitsealuste mälestiste ja nende kaitsevööndist väljaspool oleval alal tuleb arvestada kultuuriväärtuslike leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmnemise võimalusega. Vastavaid regulatsioone sätestab muinsuskaitseseaduse § 44 3 . Haruldased ja ohustatud looduslikud metsa kooslused. P amma maastikukaitsealal asuvad looduslikud metsakooslused – elupaigatüü p vanad loodusmetsad (9010*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning märgitud esmatähtsa elupai g ana, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Nimetatud elupaigatüü p on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed , mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuli ku puistuga metsad kadumisohus. Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus . Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud looma - ja taime liike ning nende elupaigatüüpe ja kasvukohti ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusd irektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Pamma maastikukaitseala kuulub Kooljamägede loodusala koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi kaitse. Kaitse - eesmärkideks seatud elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) kaitse on Eesti riigi rahvusvaheli ne kohustus. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Pamma maastikukaitseala on 19 59 . aastast kaitse all olnud kompakt n e metsaala, mis asub keset intensiivselt majandatud metsi ning millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säili ta misel. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt loodusdirekti ivi metsaelupaigatüü b i kaitse eesmärgil , aga ka Pamma maalinna kui maastikulise objekti kaitseks ja tutvustamiseks . Kaitseala eesmärkideks lisatavad haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused, metsa elupaigatüü p – vanad loodusmetsad (9010*) – on alal määratud 20 11 . aastal Oliver Parresti tehtud inventuuride käigus. Vana loodu smetsa esinduslikkuse hinnang on B (väärtuslik ). Elupaigatüübile vastab 4,6 ha metsa. Ülejäänud mets ei vasta elupaigatüübile (külaplats, inimmõju ), kuid seal kasvavad vanad , kuni 150 - aastas ed männid ja seal leidub luite i d , mis on suure esteetilise väärtusega . Lisaks ee s pool kirjas olevale on Pamma maastiku kaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesm ärgiks Pamma maalinna kui maastikulise objekti kaitse ja tutvustamine ning sealsete looduslike elupaikade kaitse eelkõige looduslike protsesside kaudu , rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina maastiku kaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda n äi t eks piirata rahvaürituste korraldami s t . Püsielupaigana kaitstakse eelkõige konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4 . Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir id Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte ( teed ) . Kohtades, kus vähe muutuvaid orientiire ei olnud võimalik kasutada, kasutati mõttelisi sirgeid . Kaitseala piir on kantud kaardile , kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatas tri andmeid . Planeeritavates piirides kaitseala pindala on 7, 5 ha (mis kõik on arvatud sihtkaitsevööndisse) ja jääb kogu ulatuses eramaale . Uusi alasid kaitse alla ei võeta. Võrreldes kaitstava objekti Pamma maalinn a (nn Kooljamäed) piiridega väheneb kaitseala pindala piiri korrigeerimise tulemusena 0, 8 ha võrra. Kaitseala piir muudetakse loogilisemaks, edaspidi kulgeb kaitseala piir kaguservas mööda pinnastee serva (tee jääb kaitsealast välja) ja k aitsealast jäetakse välja teisel pool nimetatud teed asuvad männinoorendikud, mis ei vasta l oodusdirektiivi elupaigatüübile ja millel ei ole suurt looduskaitselist väärtust . Vana kaitsekorraga kaitsealadel kehtib LKS § 91 lõike 4 kohaselt piiranguvööndi kaitsekord. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale arvatakse kogu ala sihtkaitsevööndisse (kaitseala koosneb ühest sihtkaitsevööndist (Pamma)). Sihtkaitsevööndi koosseisu arvati kogu ala, kuna seal on valdavalt inventeeritud metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad. Sihtkaitsevöönd on vajalik selleks, et säilitada metsakooslus i , mida ohustab peamiselt metsaraie. Oluline on seada piiranguid kõikidele raieliikidele, mis on vajalikud elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Piiranguvööndi kaitsekord ei taga rangelt kaistava metsaelupaigatüübi säilimist, kuna piiranguvööndis on lubatud hooldusraied. Elupaikade säilitamise kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse looduse mitmekesisust. Pindalalised muutused eramaade osas on järgmised: olemasoleva kaitstava ala piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 7,5 ha. Kaitse alt arvatakse välja 0,8 ha piiranguvööndis olevat eramaad, kus kaitset vajavaid loodusväärtusi ei ole . Kaitse - eesmärgiks seatavad väärtused asuvad terves ulatuses era maa de l kolme l maaüksusel : Rootsi (40301:005:0347), Tammiku-Jaani (40301:005:0200) ja Varese- Pavli (40301:005:0475) . Piiritlemise alusena kasutati piiri parema jälgitavuse huvides kaitseala kaguosas pinnasteed . Ülejäänud osas, kus maastikulised alused puudusid , on kasutatud mõttelisi sirgeid nii, et hõlmatud oleksid vanad loodusmetsad (9010*) ja maalinn . Piir kulgeb pinnastee punktist ristkoordinaatidega X= 416 858, 461 ja Y=6 485 79 2 , 288 loode poole punkti ristkoordinaatidega X=416 759, 931 ja Y=6 485 93 5 , 040 , edasi põhja poole punkti ristkoordinaatidega X=416 7 79 , 957 ja Y=6 486 095 , 082 , edasi ida poole punkti ristkoordinaatidega X=416 910, 043 ja Y=6 486 11 4 , 943 , edasi kirde poole punkti ristkoordinaatidega X=417 050, 059 ja Y=6 486 200,0 12 , edasi kagu poole punkti ristkoordinaatidega X=417 095, 076 ja Y=6 486 069,9 26 ja seejärel edela poole pinnastee punktini ristkoordinaatidega X=417 076, 360 ja Y=6 486 0 30 , 14 2 . 2.5. Kaitsekord 2.5.1 . Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi , 2011. aastal Oliver Parresti tehtud inventuuri ning Rein Nellise (TÜ Tormipääsu) 2015. a asta arvamust kaitseala tsoneeringu ja kaitsekorra kohta . Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuva looduslik u elupai g a ja Pamma maalinna soodsa seisundi ning o n proportsionaal ne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ( Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32, edaspidi PS ). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju h üvitamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmär k on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, kuid loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku tegevuse ja ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul , kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides . Omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele ning ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Eeltoodust tulenevalt on jõutud järeldusele, et kaitse-eeskirja eesmärk säilitada loodusväärtus i kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. K aitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse eelnõukohase määrusega kehtetuks Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsuse nr 71 „ Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” lisas „ Looduskaitse alla võetavate objektide ja maaalade nimekiri ” punkt „ Pamma Maalinn (nn Kooljamäed) ” ja Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega loodukaitseobjektide loetelu” I osa „Maastiku üksikelemendid” punkt 7 . Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna määratud (hooldatavaks) sihtkaitsevööndiks. Ala on tervenisti metsamaa, kus puistute peapuuliigi vanus jääb valdavalt 6 5 – 1 55 aasta piiresse. Reguleeritud ei ole ujuvvahendiga sõitmist veealal ja maaparandussüsteemide hoiutöid ning veerežiimi taastamist , sest kaitsealal puuduvad veekogud ja maaparandussüsteemid . Kalapüüki ning pilliroo ja adru varumist ei ole kaitse-eeskirjas reguleeritud, kuna kalastamiseks kasutatavad veekogud kaitsealal puuduvad ning kaitsealal ei leidu pilliroo gu ega adru. Kaitsealal ei ole poollooduslikke kooslusi ega registreeritud selliste kaitsealuste liikide elupaiku, mille elupaikade säilitamiseks oleks vaja tegevusi läbi viia. S eetõttu ei reguleerita kaitse-eeskirjas tegevusi poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingi muste säilitamiseks. 2.5.2 . Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid mets a kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist ei piirata, sest vähene külastuskoormus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas , mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemine väljaspool selleks ettenähtud kohta hävitab elustikku lokaalselt ja tegevusega kaasneb tulekahjuoht. Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele (tallamine, prahistamine , taimekoosluste lokaalne hävitamine jne). Kaitsea la keskosas on väljakujunenud kohalike elanike külaplats koos lõkkekoha ja pinkidega , mida käsitletakse kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohana . Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel (ehitusseadustiku § 92 lõike 1 ja liiklusseaduse § 2 lõike 81 tähenduses , sh maastikusõidukiga sõitmine vastavalt liiklusseaduse §-le 154 ) ning jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel. Sõidukiga (liiklusseaduse § 2 punktide 73 ja 36 tähenduses) sõitmine väljaspool teid (nt radadel, metsasihtidel) kahjustab pinnast ja seeläbi kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit. Kaitsealal asub üks pinnastee, mis viib külaplatsini. Väljaspool teid ja radu sõidukiga ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel . Sõidukite ja maastikusõidukite piiramatu kasutamine seaks ohtu alal olevad loodusväärtused – metsakooslused. Leevendused sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmiseks väljaspool teid tulenevad LKS § 30 lõikest 3. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohana käsitletakse näiteks eespool kirjeldatud külaplatsi. Inimeste kaitsealal viibimisele on seatud piiranguid vaid lähtuvalt suuremate inimgruppide ja ürituste võimalikust kahjulikust mõjust metsakooslusele. Piirang võimaldab vältida rahvakogunemisi, samas saab kaitseala valitseja nõusolekul , vajaduse korra l vastavaid tingimusi seades, korraldada rahvaüritusi ettevalmistamata kohas ja suuremale osalejaskonnale . Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta loodusväärtusi. Kaitseala keskosas on väljakujunenud kohalike elanike külaplats, mida käsitletakse kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohana. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile . See annab võimaluse mitmekesistada nooremaid metsakooslusi , et tõsta nende väärtust . Vanade loodusmetsade elupaigatüübi levikualal pole metsakoosluse kujundamine praegu vajalik , kuid jääb võimalus vajaduse korra l kujundada külaplatsi ümbrust, näiteks kõrvaldada ohtlikke puid . Kaitseala valitseja nõusoleku nõue võimaldab seada tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale . Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd ja rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks . Olemasolevate ehitiste alla kuuluvad eelkõige teed ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (sh matkarajad). Kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks võimaldab paigaldada suunaviitu, infotahvleid, kaitseala tähised ja rajada loodushariduse eesmärgil vajalikku taristut , näiteks matkaradu, millel on tähtis osa külastajatele teabe jagamisel. Seega on võimalik lubada kaitsealale püstitada neid rajatis i , millel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala loodusväärtustele . Kaitseala valitseja nõusoleku nõue võimaldab seada tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale lähtuvalt kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide vajadusest. T ee ja t ehnovõrgu rajatis e ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks kaitse-eeskirjaga ei lubata, kuna tegemist on metsaelupaigatüüpidega ja nendele ehitamine kahjustab oluliselt elupaigatüüpide seisundit. Hetkel teadaolevalt puudub ka soov või vajadus neid kinnistu tarbeks rajada. Kaitsealale jäävatel kinnistutel on vajadusel võimalik ehitada väljaspoole kaitseala. 2.5.2.2. Keelatud tegevused Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine , arvestades määrusega sätestatud erisustega (nt marjade ja seente korjamine) . Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit . U ute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks , on keelatud, et vältida väärtuslike elupaigatüüpide ja maastiku kahjustamist. Sihtkaitsevööndisse jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübi levikuala d, kus tuleb tagada elupaiga soodsa seisundi säilimine, muu hulgas see , et alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laiene vad . Loodusvarade kasutamise ja ehitiste püstitamise keeld on vajalik ka loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Loetletud tegevuste keelamine on kooskõlas LKS § 30 lõikega 2. 2.5.3 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust selli se tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu dokumentide avalik väljapanek toimus ajavahemikul 22. mai kuni 12 . juuni 201 7 Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare kontoris ja Leisi Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 19 . mail 201 7 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 16 . mail 201 7 kohalikus ajalehes Saarte Hääl. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 16 . mail 201 7 . Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel. Keskkonnaameti Kuressaare kontoris toimus 28 . juunil 201 7 kaitse-eeskirja avalik arutelu, milles osales id ainult Keskkonnaameti töötajad. LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus s aadeti tähtkirjaga teade kaitse eeskirja eelnõu avalikustamise kohta kolmele maaomanikule. Teavitus saadeti ka Riigimetsa Majandamise Keskusele, Leisi Vallavalitsusele, Leisi Jahiseltsile, Saare Maavalitsusele, Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole ja Muinsuskaitseametile. Kirjas paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja muutmise eelnõuga nõustumiseks. Avaliku väljapaneku ajal esitas ettepaneku eelnõu täiendamiseks ainult Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseamet tegi ettepanek u lisada Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja viide, et maastikukaitsealal paikne b arheoloogiamälestis linnus (kultu urimälestiste riikliku registri nr 12 473 ), mille kaitsekorda reguleerib muinsuskaitseseadus. Kaitsealuste mälestiste ja nende kaitsevööndist väljaspool oleval alal tuleb arvestada kultuuriväärtuslike leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmnemise võimalusega. Vastavaid regulatsioone sätestab muinsuskaitseseaduse § 44 3 . Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga ning lisas eelnõu seletuskirja eespo ol kirjeldatud viite maastikukaitsealal paiknevale arheoloogiamälestise le ja muinsuskaitseseaduse §-le 44 3 . 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiv iga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, mil lisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. aug usti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ” lisa 1 punkti 2 alapunkti le 126 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kooljamägede loodusala, mis hõlmab Pamma maastiku kaitseala. Seetõttu tuleb Pamma maastiku kaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kooljamägede loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võet i vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008 , lk 118–38 2). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. novembri 2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheksas uuendatud versioon ( teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all, ELT L 338, 23.01.2015, lk 436−676). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Kooljamägede loodusala piir e , mis viiakse vastavusse Pamma maastikukaitseala piiridega . Loodusala osakaal väheneb kinnistutel Tammiku-Jaani (40301:005:0200) ja Varese- Pavli (40301:005:0475) . 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusak t toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisel puudu b oluli ne mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna ala on juba varem kaitse all vana kaitsekorraga alana Pamma maalinn (nn Kooljamäed) . Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumiseg a kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakk ab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aas ta 1. jaanuaril. Maamaksusea duse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei mak sta . 7,5 ha eramaa piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvamise tõttu laekub Leisi vallale maamaksu vähem ligikaudu 15 eurot aastas. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisa s ja väärtusele vastava tasu eest. Kriteeriumid, mille järgi kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja omandatakse, on sätestatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumit, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (edaspidi kord ). Korra § 3 lõike 1 kohaselt omandab riik kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti. Korra § 3 1 lõige 2 sätestab juhud, kui kaitseala sihtkaitsevööndis on kaitsekorra tõttu kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud. Kogu ala (7, 5 ha) on eramaa , kus ala kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist (metsamaa). Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Leisi vallas 2017. aastal esimese kuue kuuga 211,33 ha metsamaaga 32 tehingut kogusummas 573 282 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 2712,7 eurot ning sihtkaitsevööndis oleva 7,5 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 20 345,25 eurot . Pamma maastikukaitseala moodustamisega arvatakse kaitseala koosseisus sihtkaitsevööndisse erametsa 7,5 ha. Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetust on õigus taotleda sihtkaitsevööndis pindalale 7, 5 ha . Toetuse määr on sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Erametsamaa toetusega seoses kaasne vad riigile määruse kehtestamisega lisa kulud summas 375 eurot aastas , kuna erametsamaa ala läheb piiranguvöön dis t , kus metsatoetuse määr on 60 eurot/ha aastas sihtkaitsevööndisse . Alale ei jää poollooduslikke kooslusi, m istõttu ei kaasne määruse jõustumisega vastavate toetuse maksmise kulusid. Kuna kaitseala ei laiene riigimaale, ei teki ka Riigimetsa Majandamise Keskusele saamata jäävat tulu. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist . 6. Määruse jõustumine M äärus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse v aidlustamine M ääruse üld k orraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega e elnõude infosüsteemi EIS kaudu
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0250 - Pamma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9c32ab7-3d71-46d7-979b-82a1a4d4d7c3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9c32ab7-3d71-46d7-979b-82a1a4d4d7c3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main