dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. märts 2018
Viit
10-7/653-1
Registreeritud
15. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kooriühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-7 Kirjavahetus muusika valdkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-7/2018 Kirjavahetus muusika valdkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Eino Pedanik
Lahendamise tähtaeg
14. aprill 2018

Failid

  • 📎Koorikultuuri_ja_laulupidude_pu?simaja?a?mine_on_ohus.bdoc315 KB

Sisu (failidest)

KOORIKULTUURI JA LAULUPIDUDE PÜSIMAJÄÄMINE ON OHUS Laulu- ja tantsupeo traditsioon on üks Eesti identiteedi nurgakive. ​Laulupidude toimumise olulisim eeldus on aastast aastasse toimuv järjepidev töö koorilauljatega. Seda tööd teevad Eestis ​930​ koori- ja orkestrijuhti. 2014. aasta üldlaulupeol esines ​33 025​ lauljat ja orkestranti, ​1046​ kollektiivi 2014. aasta üldlaulupeo kahel kontserdil lauluväljakul osales ​119 457​ piletiga pealtvaatajat ERR-i otseülekannet laulupeost vaatas ​166 000​ inimest 930 inimest loovad iga päev seda, millest sajad tuhanded vaimustuvad. Paraku on suur osa koori- ja orkestrijuhtidest silmitsi raskustega, mis võivad viia nende töö katkemiseni. Koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb. Laulupeol esinejate juhendajatest on pooltel vanust üle 50 aasta. ​Sellise trendi jätkudes pole piisavalt koori- ja orkestrijuhte, kes valmistaksid ette 2034. aasta peo. See omakorda tähendab riski, et 2034. aastal toimuv pidu ei suuda enam pakkuda seda, mida laulupeolt oodatakse ​– kõrgel tasemel ühislaulmist, mitmekesist repertuaari, kõikide kooriliikide esindatust. Eesmärgiks tuleb seada olukord, kus koori- või orkestrijuhi eriala on väärtustatud, sellel on väärikas palk ja piisav järelkasv. Täna oleme silmitsi faktiga, et ​koori- ja orkestrijuhi eriala tööturul ei eksisteeri​. Teadlikkus mitut valdkonda hõlmava probleemistiku mõistmiseks (kultuur, haridus, regionaalpoliitika) ja lahendamiseks on seni olnud madal. Aasta 2018 on kriitilise tähtsusega, et riigi ja kohalikul tasandil peetavate arutelude tulemustena jõutaks reaalsete tegevuste ning finantskokkulepeteni. Lahendused saavad sündida ​riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna koostöös​. Täna algatatavad muudatused vajavad positiivse mõjuni jõudmiseks 5-10 aastat, seega​ alustada tuleb kohe. Selleks, et tagada tänaseid laulupidusid kandva koorikultuuri jätkusuutlikkus, on esmalt oluline tegeleda kahe peamise kitsaskohaga: 1. Koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb ning puudub piisav järelkasv. 2. Koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted on ebaühtlased ja segased. Üksikasjalikuma kirjeldusega probleemidest, nende võimalikest lahendustest ning selleks vajalikust koostööst on võimalik tutvuda järgnevas tabelis. 1 Koorikultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline leida lahendused kahele suurele probleemile: 1. Koori- ja orkestrijuhtide (edaspidi ​koorijuhtide)​ kogukond väheneb ning puudub piisav järelkasv. 2. Koorijuhtide töö ei ole piisavalt​ ​tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted on ebaühtlased ja segased. Kellega Probleem Probleemi kirjeldus Lahendused koostöös 1. KOORIJUHTIDE KOGUKOND VÄHENEB NING PUUDUB PIISAV JÄRELKASV. 1.1 Puudub arusaam, et Koorijuhi ametit tööturu​l Teha otsustavaid koorijuht on oma eriala justkui ​ei eksisteeri​, huvi jõupingutusi, et koorijuhid professionaal ​(mitte eriala ​kui elukutse​ vastu saaksid ​sotsiaalseid 1. KUM harrastaja)​. väheneb, koorijuhtide garantiisid tagavat, 2. HTM kogukond vananeb (vt ametlikku, 3. KOV joonis 2). konkurentsivõimelist töötasu. 1.2 Noorte järelkasv on Kuna nii koolisüsteemis, Luua koostöös HTM-i, ekstreemselt väike. kohalikul tasandil kui ka kohalike omavalitsuste ja vabakonnas ​on​ k​ oorijuhi EMTA-ga koorijuhtimist ameti positsioon hägune​, õppivatele noortele 1. HTM tähendab eriala valik stipendiumiprogrammid: 2. EMTA teadmatust oma 1. õppetöös edukatele 3. KOV võimalustest tööturul​. koorijuhtidele; 2. regionaalsed ehk tulevase töökohaga seotud toetused. 2. KOORIJUHTIDE TÖÖ EI OLE PIISAVALT TASUSTATUD NING TASU MAKSMISE PÕHIMÕTTED ON EBAÜHTLASED JA SEGASED. 2.1.​ ​Puudub süsteem​, mis Valdkonnas napib ressursse Algatada tagaks kõikidele ja teadlikkust, et koorijuhte kultuuriministeeriumi kvalifitseeritud ülal pidada. Peamine rahastusel koorijuhtide koorijuhtidele ametliku kitsaskoht on ​alarahastus​, tööjõukulude programm, töötasu. millele lisandub ​madal millest saab küsida toetust teadlikkus​ lepingute koorijuhtide töötasu vajalikkuse kohta. katmiseks riigile minevate 1. KUM maksude osas (tasu põhiosa 2. HTM maksab koorijuhi tööandja). Programmi statuudi saab siduda koorijuhtide kutsestandardi ning EKL-i poolt välja töötatud dirigentide palgakorralduse alustega. 2 2.2​ ​KOV toetus on heitlik ja KOV-de poolt kooridele ja 1. Eesti Koorijuhtide Liit ja ebaproportsionaalne. orkestritele pakutav toetus kohalike omavalitsuste ei tugine kindlatele katusorganisatsioonid põhimõtetele​, puuduvad töötavad koostöös välja üle riigi teadvustatud ja kooriliikumise kohaliku kokku lepitud ühtsed toetamise põhimõtted​. 1. KOV printsiibid ning ​makstav 2. Sõlmitakse 2. OL toetus on seetõttu sageli koostöölepped​, mis juhusliku loomuga​. võtavad arvesse olukorda regioonis, sh regiooni koolides töötavate koorijuhtide kvalifikatsiooni ja staaži. 2.3​ Täna koolides kasutatav Üldhariduskoolis ​puudub 1.Üldhariduskoolis töötasustamise printsiip koorijuhil tema koorijuhina töötavate (nn. ​ringijuhi mudel​)​ ​ei ole kvalifikatsioonile vastava õpetajate töötasu sobilik​ koorijuhtide tasuga ametikoht​, mis arvestamisel ​võetakse tasustamiseks​. vastaks tema tööpanusele aluseks koorijuhi (nt võrdluses õpetaja kutsetunnistus ja Eesti ametikohaga). Koorijuhtide Liidu 1.HTM väljatöötatud palgakorralduse alused​. 2. Koostöös HTM-ga täiendatakse õppekavasid koorilaulu tunniga​ (nt valikaine). 2.4​ Suur hulk ​MTÜ ​vormis MTÜ vormis tegutsevate 1. ​Algatada tegutsevaid koore ei maksa kooride poolt kultuuriministeeriumi oma ​koorijuhtidele koorijuhtidega sõlmitud rahastusel koorijuhtide 1. KUM ametlikku töötasu. lepingute arv on väike​, tööjõukulude programm 2. EKL mille otseseks põhjuseks on (vt ka p 2.1)​. 3. HTM rahaliste vahendite nappus. 2. Taastada täiskasvanute täienduskoolituselt tulumaksu tagastus. Kriitilise tähtsusega ja koheselt algatamist vajavad tegevused on: 1. koorijuhtide tööjõukulude programmi käivitamine (KUM) 2. kooriliikumise kohaliku toetamise põhimõtete väljatöötamine (KOV, OL) 3. koorijuhi kutsetunnistuse ja Eesti Koorijuhtide Liidu väljatöötatud palgakorralduse aluste rakendamine üldhariduskoolis koorijuhina töötavate õpetajate töötasu arvestamisel (HTM) 3 Mida kavatsevad Eesti Kooriühing ja Eesti Koorijuhtide Liit omalt poolt täiendavalt ette võtta? Probleem Probleemi kirjeldus Lahendus 1.​ Kooride ​vähene teadlikkus Lepingute puudumisega seotud EKL on koostöös partneritega asjaajamises​ (koorijuhtide mõjud pole kooriliikumises valmis algatama tunnustuse töölepingud jmt). piisavalt teadvustatud. „Väärt koor“​, mille kaudu tõstetakse esile neid, kes järgivad kokkulepitud reegleid. Jätkatakse kooridele suunatud koolituste ja infopäevadega. 2. ​ Koorijuhtide​ vähene Välja antud kutsetunnistuste Kui riigi toel õnnestub luua teadlikkus kutsetunnistustega arv on madal, selle peamiseks otsene seos kutsetunnistuste ja kaasnevast​. põhjuseks on see, et oma töötasu vahel, saab valdkond kvalifikatsiooni tõestamine ei sisuliselt rakendada terviklikku loo võimalusi teadmiste ja enesearendamise raamistikku​, oskuste ning töötasu sh kvalifikatsiooni tõstmiseks sidumiseks. vajalik koolitus- ja arendustöö. 4 Joonis 1: Eesti koori- ja orkestrijuhtide töö võimalik rahastusmudel Joonis 2: Eesti koori- ja orkestridirigentide vanus % Joonis 3: Eesti kooride ja orkestrite katusorganisatsioonid 5
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel