Kultuuriministeerium · 15. märts 2018
- Viit
- 10-7/653-1
- Registreeritud
- 15. märts 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Kooriühing
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-7 Kirjavahetus muusika valdkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-7/2018 Kirjavahetus muusika valdkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Eino Pedanik
- Lahendamise tähtaeg
- 14. aprill 2018
Sisu (failidest)
KOORIKULTUURI JA LAULUPIDUDE PÜSIMAJÄÄMINE ON OHUS
Laulu- ja tantsupeo traditsioon on üks Eesti identiteedi nurgakive. Laulupidude toimumise olulisim
eeldus on aastast aastasse toimuv järjepidev töö koorilauljatega.
Seda tööd teevad Eestis 930 koori- ja orkestrijuhti.
2014. aasta üldlaulupeol esines 33 025 lauljat ja orkestranti, 1046 kollektiivi
2014. aasta üldlaulupeo kahel kontserdil lauluväljakul osales 119 457 piletiga pealtvaatajat
ERR-i otseülekannet laulupeost vaatas 166 000 inimest
930 inimest loovad iga päev seda, millest sajad tuhanded vaimustuvad. Paraku on suur osa koori- ja
orkestrijuhtidest silmitsi raskustega, mis võivad viia nende töö katkemiseni.
Koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb. Laulupeol esinejate juhendajatest on pooltel vanust üle 50
aasta. Sellise trendi jätkudes pole piisavalt koori- ja orkestrijuhte, kes valmistaksid ette 2034. aasta
peo.
See omakorda tähendab riski, et 2034. aastal toimuv pidu ei suuda enam pakkuda seda, mida
laulupeolt oodatakse – kõrgel tasemel ühislaulmist, mitmekesist repertuaari, kõikide kooriliikide
esindatust.
Eesmärgiks tuleb seada olukord, kus koori- või orkestrijuhi eriala on väärtustatud, sellel on väärikas palk
ja piisav järelkasv. Täna oleme silmitsi faktiga, et koori- ja orkestrijuhi eriala tööturul ei eksisteeri.
Teadlikkus mitut valdkonda hõlmava probleemistiku mõistmiseks (kultuur, haridus, regionaalpoliitika)
ja lahendamiseks on seni olnud madal.
Aasta 2018 on kriitilise tähtsusega, et riigi ja kohalikul tasandil peetavate arutelude tulemustena jõutaks
reaalsete tegevuste ning finantskokkulepeteni.
Lahendused saavad sündida riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna koostöös. Täna algatatavad
muudatused vajavad positiivse mõjuni jõudmiseks 5-10 aastat, seega alustada tuleb kohe.
Selleks, et tagada tänaseid laulupidusid kandva koorikultuuri jätkusuutlikkus, on esmalt oluline tegeleda
kahe peamise kitsaskohaga:
1. Koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb ning puudub piisav järelkasv.
2. Koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted on
ebaühtlased ja segased.
Üksikasjalikuma kirjeldusega probleemidest, nende võimalikest lahendustest ning selleks vajalikust
koostööst on võimalik tutvuda järgnevas tabelis.
1
Koorikultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline leida lahendused kahele suurele probleemile:
1. Koori- ja orkestrijuhtide (edaspidi koorijuhtide) kogukond väheneb ning puudub piisav
järelkasv.
2. Koorijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted on ebaühtlased ja
segased.
Kellega
Probleem Probleemi kirjeldus Lahendused
koostöös
1. KOORIJUHTIDE KOGUKOND VÄHENEB NING PUUDUB PIISAV JÄRELKASV.
1.1 Puudub arusaam, et Koorijuhi ametit tööturul Teha otsustavaid
koorijuht on oma eriala justkui ei eksisteeri, huvi
jõupingutusi, et koorijuhid
professionaal (mitte eriala kui elukutse vastu saaksid sotsiaalseid 1. KUM
harrastaja). väheneb, koorijuhtide garantiisid tagavat, 2. HTM
kogukond vananeb (vt ametlikku, 3. KOV
joonis 2). konkurentsivõimelist
töötasu.
1.2 Noorte järelkasv on Kuna nii koolisüsteemis, Luua koostöös HTM-i,
ekstreemselt väike. kohalikul tasandil kui ka kohalike omavalitsuste ja
vabakonnas on k oorijuhi EMTA-ga koorijuhtimist
ameti positsioon hägune, õppivatele noortele
1. HTM
tähendab eriala valik stipendiumiprogrammid:
2. EMTA
teadmatust oma 1. õppetöös edukatele
3. KOV
võimalustest tööturul. koorijuhtidele;
2. regionaalsed ehk
tulevase töökohaga seotud
toetused.
2. KOORIJUHTIDE TÖÖ EI OLE PIISAVALT TASUSTATUD NING TASU MAKSMISE PÕHIMÕTTED ON
EBAÜHTLASED JA SEGASED.
2.1. Puudub süsteem, mis Valdkonnas napib ressursse Algatada
tagaks kõikidele ja teadlikkust, et koorijuhte kultuuriministeeriumi
kvalifitseeritud ülal pidada. Peamine rahastusel koorijuhtide
koorijuhtidele ametliku kitsaskoht on alarahastus, tööjõukulude programm,
töötasu. millele lisandub madal millest saab küsida toetust
teadlikkus lepingute koorijuhtide töötasu
vajalikkuse kohta. katmiseks riigile minevate 1. KUM
maksude osas (tasu põhiosa 2. HTM
maksab koorijuhi tööandja).
Programmi statuudi saab
siduda koorijuhtide
kutsestandardi ning EKL-i
poolt välja töötatud
dirigentide palgakorralduse
alustega.
2
2.2 KOV toetus on heitlik ja KOV-de poolt kooridele ja 1. Eesti Koorijuhtide Liit ja
ebaproportsionaalne. orkestritele pakutav toetus kohalike omavalitsuste
ei tugine kindlatele katusorganisatsioonid
põhimõtetele, puuduvad töötavad koostöös välja
üle riigi teadvustatud ja kooriliikumise kohaliku
kokku lepitud ühtsed toetamise põhimõtted.
1. KOV
printsiibid ning makstav 2. Sõlmitakse
2. OL
toetus on seetõttu sageli koostöölepped, mis
juhusliku loomuga. võtavad arvesse olukorda
regioonis, sh regiooni
koolides töötavate
koorijuhtide kvalifikatsiooni
ja staaži.
2.3 Täna koolides kasutatav Üldhariduskoolis puudub 1.Üldhariduskoolis
töötasustamise printsiip koorijuhil tema koorijuhina töötavate
(nn. ringijuhi mudel) ei ole kvalifikatsioonile vastava õpetajate töötasu
sobilik koorijuhtide tasuga ametikoht, mis arvestamisel võetakse
tasustamiseks. vastaks tema tööpanusele aluseks koorijuhi
(nt võrdluses õpetaja kutsetunnistus ja Eesti
ametikohaga). Koorijuhtide Liidu 1.HTM
väljatöötatud
palgakorralduse alused.
2. Koostöös HTM-ga
täiendatakse õppekavasid
koorilaulu tunniga (nt
valikaine).
2.4 Suur hulk MTÜ vormis MTÜ vormis tegutsevate 1. Algatada
tegutsevaid koore ei maksa kooride poolt kultuuriministeeriumi
oma koorijuhtidele koorijuhtidega sõlmitud rahastusel koorijuhtide
1. KUM
ametlikku töötasu. lepingute arv on väike, tööjõukulude programm
2. EKL
mille otseseks põhjuseks on (vt ka p 2.1).
3. HTM
rahaliste vahendite nappus. 2. Taastada täiskasvanute
täienduskoolituselt
tulumaksu tagastus.
Kriitilise tähtsusega ja koheselt algatamist vajavad tegevused on:
1. koorijuhtide tööjõukulude programmi käivitamine (KUM)
2. kooriliikumise kohaliku toetamise põhimõtete väljatöötamine (KOV, OL)
3. koorijuhi kutsetunnistuse ja Eesti Koorijuhtide Liidu väljatöötatud palgakorralduse aluste
rakendamine üldhariduskoolis koorijuhina töötavate õpetajate töötasu arvestamisel
(HTM)
3
Mida kavatsevad Eesti Kooriühing ja Eesti Koorijuhtide Liit omalt poolt täiendavalt ette võtta?
Probleem Probleemi kirjeldus Lahendus
1. Kooride vähene teadlikkus Lepingute puudumisega seotud EKL on koostöös partneritega
asjaajamises (koorijuhtide mõjud pole kooriliikumises valmis algatama tunnustuse
töölepingud jmt). piisavalt teadvustatud. „Väärt koor“, mille kaudu
tõstetakse esile neid, kes
järgivad kokkulepitud reegleid.
Jätkatakse kooridele suunatud
koolituste ja infopäevadega.
2. Koorijuhtide vähene Välja antud kutsetunnistuste Kui riigi toel õnnestub luua
teadlikkus kutsetunnistustega arv on madal, selle peamiseks otsene seos kutsetunnistuste ja
kaasnevast. põhjuseks on see, et oma töötasu vahel, saab valdkond
kvalifikatsiooni tõestamine ei sisuliselt rakendada terviklikku
loo võimalusi teadmiste ja enesearendamise raamistikku,
oskuste ning töötasu sh kvalifikatsiooni tõstmiseks
sidumiseks. vajalik koolitus- ja arendustöö.
4
Joonis 1: Eesti koori- ja orkestrijuhtide töö võimalik rahastusmudel
Joonis 2: Eesti koori- ja orkestridirigentide vanus %
Joonis 3: Eesti kooride ja orkestrite katusorganisatsioonid
5