Ministeeriumid 23.03.2018 nr 1-6/1586-1
Politsei ja piirivalve seaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud ministrid
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse
eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Arvamuse andmiseks: 1) Politsei- ja Piirivalveamet
2) Kaitsepolitseiamet
3) Sisekaitseakadeemia
Lisa: 1) Eelnõu 1-l lehel;
2) Eelnõu seletuskiri 9-l lehel;
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
15.03.2018
Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus
§ 1. Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension,
jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber
politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse
arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud
politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal.“;
2) paragrahvi 107 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ................................... 2018
______________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 2018
1
Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu kohaselt kaotatakse politsei ja piirivalve seadusest (edaspidi PPVS) piirang,
mille kohaselt ei ole politseiametnikul võimalik samal ajal politseipensioni saamisel
jätkata teenistust politseis.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna
õigusnõunik Svetlana Meister (
[email protected], tel 612 5012).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected], tel
612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi
õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (
[email protected], tel
612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse PPVS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2017, 6.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada politseiametnikul saada samal ajal politseipensioni ja
jätkata teenistust politseiametniku ametikohal.
Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist.
Seaduseelnõu VTK ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult
kiireloomuline1. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud asjaolust, et järgmistel aastatel on
politseiteenistusest pensionile jäämas suur hulk teenistuses olevaid politseiametnikke.
Prognooside kohaselt siirdub pensionile aastatel 2018–2023 ca 25% politseiametnikest,
s.o ca 1000 politseiametnikku. See tähendab, et pensionile siirduvate politseiametnike
asemele on vaja leida uued politseiametnikud, mis aga arvestades praegust
demograafilist ja majanduslikku olukorda võib osutuda keeruliseks. Muudatus
võimaldab juba järgmisel aastal jätkata politseiteenistuses ka neil politseiametnikel,
kellele määratakse pension või kellele on pension juba määratud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
1 vt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1
lõike 2 punkti 1.
1
Eelnõu § 1 punkti 1 järgi täiendatakse PPVS-i § 106 uue lõikega 11, milles sätestatakse
politseiametniku, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ja
kes jätkab teenistust politseis politseiametniku ametikohal, väljateenitud aastate
pensioni ümberarvutamine politseiteenistusest lahkumisel.
Kehtiva PPVS-i kohaselt on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks
olevaks ametipalgaks tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või
diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle
soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis
vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu.
See tähendab, et politseiametnikule pensioni määramisel arvestatakse ametikoha
palgaastmele vastava palgamäära, selle diferentseeringute ja teenistusastmetasuga.
Seoses PPVS-i muudatusega, mille kohaselt kaotatakse keeld samal ajal
politseipensioni saamise ja politseiteenistuses töötamise kohta, on vaja seaduses
kehtestada ka politseiteenistuses töötava politseipensioni saaja pensioni
ümberarvutamise põhimõtted. Seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt
politseiteenistuses jätkava politseipensioni saaja pension arvutatakse ümber, kui
politseiametnik politseiteenistusest lahkub. Näiteks määratakse 20-aastase
politseiteenistuse staažiga 55-aastasele politseiametnikule pension, kuid ta jätkab
teenistust politseis veel kümne aasta vältel. Selle aja jooksul tõuseb tema palgamäär
100 euro võrra, tema teenistusaste ülendatakse ehk suureneb teenistusastmetasu ning
teenistusstaažile lisandub iga aasta eest 2,5% pensioni suurendust, kokku 25%.
Politseiteenistusest lahkumisel arvutatakse tema politseipension vastavalt suurenenud
palgamäärale, teenistusastmetasule ja staažile ümber.
Kehtiv PPVS sätestab, et politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud
jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension,
indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel
Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Seda põhimõtet ei
muudeta ka kõnesoleva eelnõuga.
Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 107 lõige 3.
Kehtiva PPVS-i 5. peatüki 10. jao § 107 lõige 3 sätestab, et väljateenitud aastate
pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses
oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal,
makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.
Riigikogu menetluses oleva kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse 447 SE eelnõu kohaselt tunnistatakse PPVS-i 5. peatüki 10. jagu kehtetuks,
kuid samas viiakse § 107 lõike 3 sõnastus eelnõu kohaselt alates 2020. aasta
1. jaanuarist PPVS- i § 1113 lõikesse 10.
Piirang, mille kohaselt ei maksta politseipensioni politseiteenistuses töötamise ajal,
kehtestati 2002. aasta 1. jaanuarist, kui kehtestati politseiteenistuse seaduses (edaspidi
PolTS) politseipensioni regulatsioon. PPVS-i toodi regulatsioon üle alates 2010. aasta
1. jaanuarist ehk seaduse jõustumisel ja ühendameti loomisel.
14. mail 1998. aastal jõustus PolTS, mis kehtis kuni 31. detsembrini 2009. aastal.
PolTS-i ja politseiseaduse muutmise seadusega täiendati PolTS-i politseiametniku
2
pensioni regulatsiooniga, mis jõustus 2002. aasta 1. jaanuaril. PolTS-i § 211 lõige 7
sõnastati järgmiselt: „Politseiametniku pensioni ei maksta politseiametniku ametikohal
töötamise korral. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal,
makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.“.
Pensioni mittemaksmine teenistuses jätkamisel lisati eelnõusse Riigikogu menetluses,
kuid seletuskirjas sätte kohta selgitusi ei ole.
Piirivalvurite teenistust reguleeris alates 16. aprillist 2000. aastal kaitseväeteenistuse
seadus (edaspidi KVTS). KVTS-i ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise
seadusega, mis jõustus 2003. aasta 1. märtsil, sätestati KVTS-i § 210 lõikes 5, et
tegevteenistuses oleku ajal väljateenitud aastate pensioni ei maksta. 2007. aasta 1. juulil
jõustus piirivalveteenistuse seadus (edaspidi PVTS), mille § 56 lõige 3 sätestas, et
väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, piirivalveteenistuses või
politseiteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või
ametikohal, makstakse piirivalveametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata
sissetuleku suurusest. Eelnõu seletuskiri selgitas: „Väljateenitud aastate pensioni ei
maksta kaitseväeteenistuses, piirivalveteenistuses või politseiteenistuses oleku ajal.
Isik, kes lahkub piirivalveteenistusest, makstakse piirivalveametniku pensioni täies
ulatuses sõltumata tema sissetuleku suurusest.“
PPVS-i jõustumisel 2010. aasta 1. jaanuaril sätestati piirang PPVS-i § 107 lõikes 1,
mille kohaselt ei maksta väljateenitud aastate pensioni kaitseväeteenistuses,
politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist
mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies
ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.
PPVS-i eelnõu seletuskirjas sätet eraldi ei selgitata, vaid selgitatakse üldiselt, et
„politseiteenistuses ja piirivalveteenistuses on kehtiva õiguse alusel (PoTS, PvTS)
olemas eripensionite süsteem. Käesoleva seadusega ei looda uut teenistust, vaid sellega
viiakse politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse õiguslik regulatsioon ühistele alustele.
Seetõttu ei saa politsei- ja piirivalveseaduse eelnõu kontekstis rääkida uute
eripensionite kehtestamisest, vaid siiski olemasolevate eripensionite säilitamisest.
Eripensioni säilitamine on kantud õiguspärase ootuse põhimõttest.“2
Vajadus piirang kaotada on tingitud Eesti demograafilisest ja majanduslikust
olukorrast. Riigikontroll on juba 2014. aasta aruandes „Riigi pensionisüsteemi
jätkusuutlikkus“3 märkinud: „Maailma rahvastik vananeb. Maailma
Terviseorganisatsiooni andmetel kahekordistub üle 60aastaste osakaal maailma
rahvastikust ajavahemikul 2000–2050, kasvades 11%-lt 22%-ni ehk 1,4 miljardi
inimese võrra. See on tõstnud vananemise ja pensioniküsimused nii rahvusvaheliselt
kui ka riigisiseselt esiplaanile. Sarnaselt teiste riikidega on Eesti rahvastik vananemas.
Kui aastal 1980 oli Eesti inimeste hulgas 50–74aastaseid 28%, siis aastal 2012 oli neid
36%. Statistikaameti prognoosi järgi suureneb 50–74aastaste osakaal 2045. aastaks
43%- ni. Riigikontroll on seisukohal, et süsteem on jätkusuutlik siis, kui võimalikult
paljud inimesed töötavad vähemalt vanaduspensionieani. Kui inimesed lähevad
pensionile varem, siis koormab see pensionikassat, kuna ühest küljest tuleb välja
maksta pensione ning teiselt poolt jääb riigil saamata maksutulu nende inimeste pealt,
kes pensionit saama hakates loobuvad töötamisest. Hoolimata sellest, et keskmine
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d97787f-e8aa-48be-a646-4e9a85dc917f/Politsei%20ja%20piirivalve%20seadus
3
http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2313/Area/21/language/et-EE/Default.aspx
3
oodatav eluiga on üldiselt kasvanud, ei ole pensionile mineku vanuses viimastel aastatel
olulisi muutusi toimunud. Selle põhjuseks on ühelt poolt vähesed täiendus- ja
ümberõppe võimalused ning kesine konkurentsivõime ja teiselt poolt pensioniskeemid,
mis varast pensionile jäämist võimaldavad“.
2010. aastal oli rahvastiku hulgas 19-aastaseid noori 13 300, 2015. aastal 9 607 noort
ja 2020. aastal 8 867 noort. See tähendab, et 2020. aastal on võrreldes 2010. aastaga
4433 noort vähem, s.o 33% vähem. Muu hulgas mõjutab noorte arvu vähenemine
viimastel aastatel nii praegu kui ka tulevikus politseiteenistust, kuna see vähendab
politsei erialale õppima kandideerijate ja edaspidi ka politseiteenistusse kandideerijate
arvu. Samuti on politseiteenistust viimastel aastatel mõjutanud, et politseiametnike
konkursside luhtumine on kasvanud 70%. Eeltooduga on kaasnenud tõsiasi, et
politseiametnike ületundide arv on kasvanud 42% võrra. Kui 2015. aastal tehti 60 314
ületundi, siis 2017. aastal 86 219 ületundi ja see on 46 töötaja aastane töömaht.
Ületunnid ning stressirohke ja ohtlik töö toob kaasa politseinike tervise halvenemise,
vajaduse psühholoogilise nõustamise järele või halvemal juhul isegi töövõime
vähenemise või kaotuse.
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) prognooside kohaselt siirdub aastatel 2018–
2023, s.o käesoleva ja järgmise viie aasta jooksul pensionile 882 politseiametnikku, mis
on aastas keskmiselt 150 politseiametnikku. See on aastas keskmiselt 60% rohkem kui
aastatel 2015–2017, mil keskmiselt läks pensionile 91 politseiametnikku aastas. Seega,
prognoosi kohaselt siirdub järgnevatel aastatel pensionile ca 25% politseiametnikest,
s.o ca 1000 politseiametnikku. Kõige enam lahkub pensioniprognoosi kohaselt
teenistusest patrullpolitseinikke, piirivalvureid ja uurijaid.
Eespool kirjeldatud probleemide lahendamise üks võimalus on kaotada keeld saada
samal ajal politseipensioni ja töötada edasi politseiteenistuses.
Praegu lahkuvad politseiametnikud üldjuhul pärast politseipensioni määramist, kui nad
on 50- või 55-aastased. Muudatus võimaldab neil olla teenistuses ka pärast
politseipensioni määramist, kuid teenistuse jätkamine on ka pärast politseipensioni
määramist ja politseiteenistuses jätkamise otsust võimalik ainult sel juhul, kui
politseiametnik vastab talle õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kuna politseiametnikele
on kehtestatud nii tervisenõuded kui ka kehalised katsed ning kui politseinik ei vasta
tervisenõuetele või ei soorita kehalisi katseid, siis ei saa ta ka täita politsei ülesandeid
ning ta vabastatakse politseiteenistusest nõuetele mittevastavuse tõttu.
Lisaks reguleerib PPVS-i § 96 politseiametniku politseiteenistuses olemise piirvanust.
Selle kohaselt võib politseiametnik olla politseiteenistuses spetsialistina kuni 55-
aastaseks saamiseni ja juhina kuni 60-aastaseks saamiseni. PPA või Kaitsepolitseiameti
peadirektor või Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) rektor võib pikendada
politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse
seaduses sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse
politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel (PPVS-i § 96 lõiked 1 ja 3).
Seega saab kehtiva PPVS-i kohaselt politseiametnik pärast politseipensioniea
saabumist jätkata politseiteenistuses peadirektori või rektori otsusel. Siseministeerium
on Riigikogu menetluses oleva eripensionide kaotamise eelnõu kohta esitanud
ettepaneku kaotada politseiametniku piirvanuse piirang alates 2020. aasta 1. jaanuarist,
mil plaanitakse kaotada politseiametnike väljateenitud aastate pensionide regulatsioon.
4
Kehtiva PPVS-i § 107 lõike 3 teine lause sätestab, et isikule, kes jätkab töötamist mõnel
muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses
sõltumata sissetuleku suurusest. Kuna see lause oli seotud samal ajal politseipensioni
saamise ja politseis töötamise piirangu regulatsiooniga, mis siinse eelnõu kohaselt
kehtetuks tunnistatakse, siis tunnistatakse kehtetuks ka kõnealune lause. Samas jääb
kehtima PPVS-i § 107 lõikes 2 sätestatud põhimõte, et väljateenitud aastate pensioni
saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata saadava sissetuleku
suurusest. See tähendab, et kui politseiametnik jätkab teenistust politseis või mõne teise
tööandja juures, makstakse talle pension välja täies ulatuses. Kehtiva PPVS-i kohaselt
makstakse pension välja täies ulatuses üksnes juhul, kui politseiametnik jätkab pärast
politseipensioni määramist teenistust mõnel muul kutsealal.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub kõnesolev PPVS-i muudatus 2019. aasta 1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Kavandatav muudatus 1
Muudatusega kehtestatakse politseipensioni ümberarvutamise regulatsioon juhuks, kui
politseipensioni saav isik jätkab teenistust politseis.
Sihtrühm
Seaduse muudatused avaldavad mõju juba politseiametniku väljateenitud aastate
pensioni saavaid isikuid ja tulevasi politseipensionäre.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Seadusmuudatus hoiab ära asutuse halduskoormuse suurenemise. Kui kehtestada
regulatsioon, et politseiteenistuses jätkava politseiametniku pension tuleks igal aastal
kas võimaliku palgamuudatuse või suurenenud teenistusstaaži tõttu ümber arvutada,
suureneks oluliselt asutuse halduskoormus. See aga ei oleks arvestades töökoormust ja
saavutatavat eesmärki proportsionaalne.
Sotsiaalsed mõjud
Muudatus võimaldab kohaldada politseipensioni muutumisele samu põhimõtteid ning
kohelda samamoodi nii neid politseipensioni saajaid, kes jätkavad politseiteenistuses,
lähevad tööle mujale kui ka neid, kes pensionile jäävad. Kõigi nimetatud rühmade
politseiametnike pensioneid indekseeritakse igal aastal ning politseipensioni suurus
muutub kõigil samadel alustel.
Kavandatav muudatus 2
Muudatusega kaotatakse PPVS-st piirang, mille kohaselt ei maksta politseiametniku
väljateenitud aastate pensioni kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või
5
prokuröriteenistuses oleku ajal. Muudatuse mõju ulatus on alaline, kuna
politseipensioni saajate piirang töötada teatud kutsealal kaotatakse ja nii juba pensionile
läinud politseiametnikud kui ka tulevased politseipensionärid saavad sellega edaspidi
arvestada.
Sihtrühm
Seaduse muudatused mõjutavad juba politseiametniku väljateenitud aastate pensioni
saavaid isikuid ja tulevasi politseipensionäre. Sihtrühma suurus on väike, kuna see
puudutab ainult politseipensioni saavaid politseiametnikke. 2017. aasta III kvartali
seisuga oli eripensioni saajaid 1782 endist politseiametnikku ning nende keskmine
eripensioni suurus kuus oli 749 eurot. Politseipensionile siirduvate politseiametnike arv
järgmise kuue aasta jooksul on kajastatud järgmises tabelis.
Tabel. Politseipensionile siirduvate politseiametnike arv aastatel 2018–2023
Pensioniprognoos kõikide Võib minna Peab minema Pensioniprognoos
politseiametnike kohta aastate pensionile pensionile
kaupa
2018 242 76 102
2019 106 30 103
2020 137 47 126
2021 165 60 150
2022 202 79 204
2023 179 134 197
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Seadusemuudatus võib vähendada asutuse halduskoormust, mis on seotud
politseiametnike värbamisega ning teenistusest lahkumisega. Kui politseiametnik võib
ka pärast pensionile jäämist jätkata töötamist politseis, ei ole vaja tema asemele värvata
uut inimest ja asutus ei pea tegelema uute inimeste värbamisega ning saab täita muid
asutusele pandud ülesandeid.
Riigikontroll on 2014. aasta aruandes „Riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus“4
muuhulgas leidnud, et „kohe pärast pensioniõiguse tekkimist läheb tööle vähem
inimesi, mis võib olla tingitud sellest, et uut töökohta on keeruline leida (väljateenitud
aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni andva töökoha spetsiifika
tõttu)“. Samuti on Riigikontroll leidnud, et „näiteks võib politseiametnikul ilma
ümberõppeta olla raske leida pärast erialase karjääri lõppemist suurema
lisandväärtusega tööd või sel tööl edukalt hakkama saada. Samas aga võib ta olla
suuteline andma oluliselt suurema panuse ühiskonna arengusse, kui lihttööga hõivatud
olles. Vaadates uue kutse omandanud inimesi, torkab silma, et kõige enam on
omandatud turvatöötaja kutse (ca 26%) ning seejärel päästja kutse (ca 15%).
Turvatöötaja ning päästja kutse, kuid ka mitme teise puhul väärib tähelepanu, et kutse
omandamiseks on vaja väga head füüsilist ja vaimset tervist. Seejuures omandati
näiteks päästja kutsealal kõige sagedamini kutsetunnistus „Päästja I“, mille puhul on
tervisenõuded eriti ranged. See kinnitab veel kord, et soodustingimustel
vanaduspensionärid ja väljateenitud aastate pensionärid on suutelised mõnel muul
4
http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2313/Area/21/language/et-EE/Default.aspx
6
ametikohal tööd jätkama“. Kuigi Riigikontroll on eespool viidatud seisukohas
keskendunud väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel makstavate pensionide
saajatele, võib seda seisukohta laiendada ka politseipensioni saajatele. Kui võimaldada
politseipensioni saajatel jätkata, leevendab see tööjõupuudust politseiteenistuses ja see
omakorda tagab politsei põhiülesannete täitmise.
Mõju majandusele
Muudatused ei pruugi mõjutada politseiametnike leibkondade kulusid ega tulusid, kuna
pensionile läinud politseiametnikul on võimalik jätkata töötamist muul kutsealal.
Samas võib muul kutsealal töötamise jätkamine osutuda problemaatiliseks, kuna 20
aastat või enam politseiteenistuses olnud politseiametnik peab uuel töökohal
jätkamiseks üldjuhul saama uue kvalifikatsiooni. Samuti on oluline, et uuele töökohale
kandideeriv politseiametnik on üldjuhul kas 50- või 55-aastane ning ka vanus võib
saada uuele töökohale kandideerimisel takistuseks.
Muudatustega ei kaasne riigile lisakulusid politseipalkade maksmisel. Politseipensioni
saavad politseiametnikud saavad jätkata oma endisel teenistuskohal ja neile jätkatakse
palga maksmist. Kui politseipensioni saajad peaksid teenistusest lahkuma, siis tuleks
nende asemele värvata uued politseiametnikud ning neile samuti palka maksta. Seega
on muudatuse mõju politseipalkade maksmisele 0 eurot.
Muudatusega kaasneks riigile kokkuhoid, kuna kogemustega politseiametnikud saaksid
jätkata oma senist tööd ja poleks vaja välja õpetada suurendatud mahus uusi
politseiametnikke. Politseiametniku väljaõpe on pikaajaline ja kallis. Kutseharidusega
patrullpolitseiniku väljaõpetamine maksab 1,7 aasta jooksul 21 825 eurot ja
kõrgharidusega politseiniku väljaõpetamine maksab 3 aasta jooksul 39 429 eurot.
Lisaks hindab näiteks Kaitsepolitseiamet, et pärast erialase hariduse omandamist kulub
veel kuni 3 aastat tegelike tööoskuste omandamiseks.
Võimalik lisakulu võib tekkida aga sellest, et riik hakkab politseipensioni maksma ka
neile, kes kehtiva PPVS-i järgi on jätkanud politseiteenistuses ka pärast politseipensioni
määramise tingimuste täitmist ning seetõttu politseipensioni ei saa. See tähendab, et
riigil võib tekkida kohustus maksta teenistuses olevatele politseiametnikele pensioni
varem, kui kehtiva korra kohaselt. PPA teenistuses on praegu 140 politseiametnikku,
kelle politseipensioni saamise tingimused on täidetud (vanus 50/55 ja staaž 20 aastat).
Keskmine pensioniõiguslik staaž on 27 aastat5 (aastate 2015–2017 andmed) ning
keskmine pensioni suurus on 67,5% pensioni arvutamise ametipalgast. Keskmine
politseiniku ametipalk seisuga 1. veebruar 2018. aastal oli 1208,08 eurot. Seega oleks
muudatusega kaasnev lisakulu aastas 1 369 963 eurot6.
Võrdluseks:
140 politseiametniku väljaõpe läheb maksma 3,1 miljonit eurot (140 inimest ×
21 825 eurot patrullpolitseiniku baasõppe maksumus SKA-s 1,7 aastat).
5 Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50% tema pensioni
arvutamise ametipalgast. Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20-aastase
politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5% tema pensioni arvutamise ametipalgast.
Politseipensioni ülemmäär on 75% pensioni arvutamise ametipalgast
6 140 politseiametnikku × keskmine politseiametniku ametipalk × 67,5% ametipalgast s.o keskmine määratav
pension × 12 kuud
7
Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate
pensionide seaduse (edaspidi VAPS) alusel makstava pensioni kulu on aastas 4 783
680 eurot (1208 VAPS-i alusel pensioni saajat × 330 eurot × 12 kuud).
Politseiametnikud, päästeteenistujad ja vanglaametnikud võivad (erinevalt teistel
kutsealadel töötajatest) saada VAPS-i alusel määratud pensioni ja töötada edasi oma
kutsealal. PPA ja Päästeameti andmetel on viimastel aastatel vormistanud VAPS-i
alusel pensioni kokku ca 240 politseiametnikku (aastatel 2015–2017 igal aastal ca
160) ja päästeteenistujat (2017. aastal 78). Kui arvestada, et sama hulk
politseiametnikke ja päästeteenistujaid vormistavad ka järgmistel aastatel VAPS-i
alusel pensioni, siis on riigi täiendav kulu sellele pensionile 950 400 eurot. Kui
tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse punkt 7, mille kohaselt
on politseiametnikel ja päästeteenistujatel õigus VAPS- i alusel pensionile ka siis,
kui nad jätkavad teenistust politseis või päästeasutuses, hoiaks riik aastas kokku
ca miljon eurot. Otsuse punkt 7 pidi kehtima kuni väljateenitud aastate pensionide
määramise uute aluste, nende pensionide määramise korra ja tingimuste
jõustumiseni. Politseiametnike pension kehtestati juba 2002. aastal, mis tähendab,
et juba sellest ajast oleks tulnud ülemnõukogu otsus politseinike osas kehtetuks
tunnistada.
Sotsiaalsed mõjud
Muudatus vähendab isikute ebavõrdset kohtlemist. Avaliku teenistuse seadus
reguleerib ametniku riikliku vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel
10– 50%. Ametnik ei pea pensionisuurenduse saamisel avalikust teenistusest lahkuma.
Sarnane regulatsioon on ka päästeteenistujatele kehtestatud päästeteenistuse seaduses
ning ka nemad ei pea pensionisuurenduse saamiseks päästeteenistusest lahkuma.
Kui kaotada politseipensionäride politseiteenistuses jätkamises erisus, vähendaks see
ebavõrdsust politseipensionäride, ametnike ja päästeteenistujate hulgas. Regulatsiooni
kehtestamisel 1. jaanuaril 2002. aastal politseiteenistuse seaduses, 1. märtsil
2003. aastal kaitseväeteenistuse seaduses, 1. juulil 2007. aastal piirivalveteenistuse
seaduses ning 1. jaanuaril 2010. aastal PPVS-s ei ole eelnõude seletuskirjades
selgitatud, miks on selline piirang vajalik. Võib eeldada, et regulatsioon võeti üle
VAPS-ist, mis sätestab, et VAPS-i alusel ei maksta pensioni, kui pensionisaaja jätkab
töötamist oma kutsealal. Samas erineb VAPS-i regulatsioon eripensionide
regulatsioonist selle poolest, et seda pensioni makstakse põhjusel, et inimene ei ole
enam võimeline oma kutsealal töötama. Näiteks ei luba baleriini tervis ega füüsis enam
balletti tantsida.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Seadusemuudatus võimaldab politseiteenistuses jätkata ka siis, kui politseiametnik saab
eripensioni. See võib leevendada politseisse värbamise raskusi ja seega tagada vajaliku
arvu politseiametnikke, mis omakorda mõjutab riigi turvalisust. PPA-lt saadud andmete
kohaselt on politseiametnike konkursside luhtumise arv kasvanud 70% – 2014. aastal
luhtus 58 konkurssi, 2017. aastal juba 98 konkurssi. Kehtiva PPVS-i kohaselt peab
politseiametnik politseipensioni saamiseks politseist lahkuma. Ametist lahkuvaid
politseiametnikke on uutega keeruline asendada, kuna politseiametnik peab lisaks
kehtestatud haridusnõuete vastama ka kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuetele.
Arvestada tuleb sellega, et politseiametnikke ei saa värvata vajaduse tekkimise korral
„tänavalt“, vaid isikutel tuleb enne teenistusse asumist läbida 1,7–3-aastane
8
politseiametniku väljaõpe. Kui riik ei suuda tagada teenistusest lahkuvate
politseiametnike asendamist uutega, on see suur oht riigi turvalisusele.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
Hinnanguliselt annab kõnealune seadusmuudatus riigile aastas ca 1,4 miljonit eurot
säästu:
politseiametnike/
endiste politseiametnike arv
Lähiaastatel politseipensionile siirduvate 150
politseiametnike arv aastas
Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajate 1786
arv 2017. aastal
Prognoosime, et seaduse muutmisel:
(a) jätkab tööd 25% politseiametnikke, kellel on 37,5
tekkinud õigus politseiametniku väljateenitud aastate
pensionile
(b) naasevad politseiametnikuks tööle 5% endisi 89,3
politseiametnikke, kes on politseiteenistusest lahkunud
ja kes said 2017. aastal politseiametniku väljateenitud
aastate pensioni
Vajaliku väljaõppega politseiametnike ja endiste 126,8
politseiametnike arv, kes seaduse muutmise
tulemusel jätkavad tööd politseiametnikuna või
naasevad tööle politseiametnikuks
Rahaline mõju aastas eurot
Kokkuhoid: 126,8 politseiametniku baasõppe kulu 2 767 410
Arvestuskäik: 126,8 õppesse suunatavat politseiametnikku × 21 825
eurot (patrullpolitseiametniku õppe baasmaksumus SKA-s)
Lisakulu politseiametniku väljateenitud aastate pensionile: 140 1 369 963
politseiteenistuses olevat politseiametnikku, kellel on politseipensioni
määramise tingimused täidetud, kuid kes praegu ei saa
politseipensioni, kuna töötavad politseiametnikuna. Pärast seaduse
muudatust saavad ka nemad politseipensioni.
Arvestuskäik:
140 politseiametnikku × 1208,8 eurot politseiametniku keskmine
ametipalk × 67,5% ametipalgast, s.o keskmine määratav pension × 12
kuud
Sääst kokku 1 397 447
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte muuta, kehtestada ega kehtetuks
tunnistada.
9
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril, mis võimaldab juba alates järgmisest aastast
jätkata teenistuses politseiametnikel, kellele määratakse politseipension järgmisel
aastal, ning naasta politseiteenistusse politseiametnikel, kellele on politseipension
eelnevatel aastatel määratud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks PPA-le, SKA-le ja Kaitsepolitseiametile.
10
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0282 - Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e60e86-8b3b-42ba-8893-007e1e33d33e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e60e86-8b3b-42ba-8893-007e1e33d33e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main