dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 23. märts 2018
Viit
1-12/735-1
Registreeritud
23. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
23. aprill 2018

Failid

  • 📎1-61586-1 23.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc1522 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 23.03.2018 nr 1-6/1586-1 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Arvamuse andmiseks: 1) Politsei- ja Piirivalveamet 2) Kaitsepolitseiamet 3) Sisekaitseakadeemia Lisa: 1) Eelnõu 1-l lehel; 2) Eelnõu seletuskiri 9-l lehel; Svetlana Meister 6125012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 15.03.2018 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal.“; 2) paragrahvi 107 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; § 2. Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ................................... 2018 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 2018 1 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt kaotatakse politsei ja piirivalve seadusest (edaspidi PPVS) piirang, mille kohaselt ei ole politseiametnikul võimalik samal ajal politseipensioni saamisel jätkata teenistust politseis. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse PPVS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2017, 6. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada politseiametnikul saada samal ajal politseipensioni ja jätkata teenistust politseiametniku ametikohal. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist. Seaduseelnõu VTK ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline1. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud asjaolust, et järgmistel aastatel on politseiteenistusest pensionile jäämas suur hulk teenistuses olevaid politseiametnikke. Prognooside kohaselt siirdub pensionile aastatel 2018–2023 ca 25% politseiametnikest, s.o ca 1000 politseiametnikku. See tähendab, et pensionile siirduvate politseiametnike asemele on vaja leida uued politseiametnikud, mis aga arvestades praegust demograafilist ja majanduslikku olukorda võib osutuda keeruliseks. Muudatus võimaldab juba järgmisel aastal jätkata politseiteenistuses ka neil politseiametnikel, kellele määratakse pension või kellele on pension juba määratud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. 1 vt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1. 1 Eelnõu § 1 punkti 1 järgi täiendatakse PPVS-i § 106 uue lõikega 11, milles sätestatakse politseiametniku, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ja kes jätkab teenistust politseis politseiametniku ametikohal, väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamine politseiteenistusest lahkumisel. Kehtiva PPVS-i kohaselt on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. See tähendab, et politseiametnikule pensioni määramisel arvestatakse ametikoha palgaastmele vastava palgamäära, selle diferentseeringute ja teenistusastmetasuga. Seoses PPVS-i muudatusega, mille kohaselt kaotatakse keeld samal ajal politseipensioni saamise ja politseiteenistuses töötamise kohta, on vaja seaduses kehtestada ka politseiteenistuses töötava politseipensioni saaja pensioni ümberarvutamise põhimõtted. Seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt politseiteenistuses jätkava politseipensioni saaja pension arvutatakse ümber, kui politseiametnik politseiteenistusest lahkub. Näiteks määratakse 20-aastase politseiteenistuse staažiga 55-aastasele politseiametnikule pension, kuid ta jätkab teenistust politseis veel kümne aasta vältel. Selle aja jooksul tõuseb tema palgamäär 100 euro võrra, tema teenistusaste ülendatakse ehk suureneb teenistusastmetasu ning teenistusstaažile lisandub iga aasta eest 2,5% pensioni suurendust, kokku 25%. Politseiteenistusest lahkumisel arvutatakse tema politseipension vastavalt suurenenud palgamäärale, teenistusastmetasule ja staažile ümber. Kehtiv PPVS sätestab, et politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Seda põhimõtet ei muudeta ka kõnesoleva eelnõuga. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 107 lõige 3. Kehtiva PPVS-i 5. peatüki 10. jao § 107 lõige 3 sätestab, et väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest. Riigikogu menetluses oleva kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 447 SE eelnõu kohaselt tunnistatakse PPVS-i 5. peatüki 10. jagu kehtetuks, kuid samas viiakse § 107 lõike 3 sõnastus eelnõu kohaselt alates 2020. aasta 1. jaanuarist PPVS- i § 1113 lõikesse 10. Piirang, mille kohaselt ei maksta politseipensioni politseiteenistuses töötamise ajal, kehtestati 2002. aasta 1. jaanuarist, kui kehtestati politseiteenistuse seaduses (edaspidi PolTS) politseipensioni regulatsioon. PPVS-i toodi regulatsioon üle alates 2010. aasta 1. jaanuarist ehk seaduse jõustumisel ja ühendameti loomisel. 14. mail 1998. aastal jõustus PolTS, mis kehtis kuni 31. detsembrini 2009. aastal. PolTS-i ja politseiseaduse muutmise seadusega täiendati PolTS-i politseiametniku 2 pensioni regulatsiooniga, mis jõustus 2002. aasta 1. jaanuaril. PolTS-i § 211 lõige 7 sõnastati järgmiselt: „Politseiametniku pensioni ei maksta politseiametniku ametikohal töötamise korral. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.“. Pensioni mittemaksmine teenistuses jätkamisel lisati eelnõusse Riigikogu menetluses, kuid seletuskirjas sätte kohta selgitusi ei ole. Piirivalvurite teenistust reguleeris alates 16. aprillist 2000. aastal kaitseväeteenistuse seadus (edaspidi KVTS). KVTS-i ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 2003. aasta 1. märtsil, sätestati KVTS-i § 210 lõikes 5, et tegevteenistuses oleku ajal väljateenitud aastate pensioni ei maksta. 2007. aasta 1. juulil jõustus piirivalveteenistuse seadus (edaspidi PVTS), mille § 56 lõige 3 sätestas, et väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, piirivalveteenistuses või politseiteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse piirivalveametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest. Eelnõu seletuskiri selgitas: „Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, piirivalveteenistuses või politseiteenistuses oleku ajal. Isik, kes lahkub piirivalveteenistusest, makstakse piirivalveametniku pensioni täies ulatuses sõltumata tema sissetuleku suurusest.“ PPVS-i jõustumisel 2010. aasta 1. jaanuaril sätestati piirang PPVS-i § 107 lõikes 1, mille kohaselt ei maksta väljateenitud aastate pensioni kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest. PPVS-i eelnõu seletuskirjas sätet eraldi ei selgitata, vaid selgitatakse üldiselt, et „politseiteenistuses ja piirivalveteenistuses on kehtiva õiguse alusel (PoTS, PvTS) olemas eripensionite süsteem. Käesoleva seadusega ei looda uut teenistust, vaid sellega viiakse politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse õiguslik regulatsioon ühistele alustele. Seetõttu ei saa politsei- ja piirivalveseaduse eelnõu kontekstis rääkida uute eripensionite kehtestamisest, vaid siiski olemasolevate eripensionite säilitamisest. Eripensioni säilitamine on kantud õiguspärase ootuse põhimõttest.“2 Vajadus piirang kaotada on tingitud Eesti demograafilisest ja majanduslikust olukorrast. Riigikontroll on juba 2014. aasta aruandes „Riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus“3 märkinud: „Maailma rahvastik vananeb. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kahekordistub üle 60aastaste osakaal maailma rahvastikust ajavahemikul 2000–2050, kasvades 11%-lt 22%-ni ehk 1,4 miljardi inimese võrra. See on tõstnud vananemise ja pensioniküsimused nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt esiplaanile. Sarnaselt teiste riikidega on Eesti rahvastik vananemas. Kui aastal 1980 oli Eesti inimeste hulgas 50–74aastaseid 28%, siis aastal 2012 oli neid 36%. Statistikaameti prognoosi järgi suureneb 50–74aastaste osakaal 2045. aastaks 43%- ni. Riigikontroll on seisukohal, et süsteem on jätkusuutlik siis, kui võimalikult paljud inimesed töötavad vähemalt vanaduspensionieani. Kui inimesed lähevad pensionile varem, siis koormab see pensionikassat, kuna ühest küljest tuleb välja maksta pensione ning teiselt poolt jääb riigil saamata maksutulu nende inimeste pealt, kes pensionit saama hakates loobuvad töötamisest. Hoolimata sellest, et keskmine 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d97787f-e8aa-48be-a646-4e9a85dc917f/Politsei%20ja%20piirivalve%20seadus 3 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2313/Area/21/language/et-EE/Default.aspx 3 oodatav eluiga on üldiselt kasvanud, ei ole pensionile mineku vanuses viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud. Selle põhjuseks on ühelt poolt vähesed täiendus- ja ümberõppe võimalused ning kesine konkurentsivõime ja teiselt poolt pensioniskeemid, mis varast pensionile jäämist võimaldavad“. 2010. aastal oli rahvastiku hulgas 19-aastaseid noori 13 300, 2015. aastal 9 607 noort ja 2020. aastal 8 867 noort. See tähendab, et 2020. aastal on võrreldes 2010. aastaga 4433 noort vähem, s.o 33% vähem. Muu hulgas mõjutab noorte arvu vähenemine viimastel aastatel nii praegu kui ka tulevikus politseiteenistust, kuna see vähendab politsei erialale õppima kandideerijate ja edaspidi ka politseiteenistusse kandideerijate arvu. Samuti on politseiteenistust viimastel aastatel mõjutanud, et politseiametnike konkursside luhtumine on kasvanud 70%. Eeltooduga on kaasnenud tõsiasi, et politseiametnike ületundide arv on kasvanud 42% võrra. Kui 2015. aastal tehti 60 314 ületundi, siis 2017. aastal 86 219 ületundi ja see on 46 töötaja aastane töömaht. Ületunnid ning stressirohke ja ohtlik töö toob kaasa politseinike tervise halvenemise, vajaduse psühholoogilise nõustamise järele või halvemal juhul isegi töövõime vähenemise või kaotuse. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) prognooside kohaselt siirdub aastatel 2018– 2023, s.o käesoleva ja järgmise viie aasta jooksul pensionile 882 politseiametnikku, mis on aastas keskmiselt 150 politseiametnikku. See on aastas keskmiselt 60% rohkem kui aastatel 2015–2017, mil keskmiselt läks pensionile 91 politseiametnikku aastas. Seega, prognoosi kohaselt siirdub järgnevatel aastatel pensionile ca 25% politseiametnikest, s.o ca 1000 politseiametnikku. Kõige enam lahkub pensioniprognoosi kohaselt teenistusest patrullpolitseinikke, piirivalvureid ja uurijaid. Eespool kirjeldatud probleemide lahendamise üks võimalus on kaotada keeld saada samal ajal politseipensioni ja töötada edasi politseiteenistuses. Praegu lahkuvad politseiametnikud üldjuhul pärast politseipensioni määramist, kui nad on 50- või 55-aastased. Muudatus võimaldab neil olla teenistuses ka pärast politseipensioni määramist, kuid teenistuse jätkamine on ka pärast politseipensioni määramist ja politseiteenistuses jätkamise otsust võimalik ainult sel juhul, kui politseiametnik vastab talle õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kuna politseiametnikele on kehtestatud nii tervisenõuded kui ka kehalised katsed ning kui politseinik ei vasta tervisenõuetele või ei soorita kehalisi katseid, siis ei saa ta ka täita politsei ülesandeid ning ta vabastatakse politseiteenistusest nõuetele mittevastavuse tõttu. Lisaks reguleerib PPVS-i § 96 politseiametniku politseiteenistuses olemise piirvanust. Selle kohaselt võib politseiametnik olla politseiteenistuses spetsialistina kuni 55- aastaseks saamiseni ja juhina kuni 60-aastaseks saamiseni. PPA või Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) rektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel (PPVS-i § 96 lõiked 1 ja 3). Seega saab kehtiva PPVS-i kohaselt politseiametnik pärast politseipensioniea saabumist jätkata politseiteenistuses peadirektori või rektori otsusel. Siseministeerium on Riigikogu menetluses oleva eripensionide kaotamise eelnõu kohta esitanud ettepaneku kaotada politseiametniku piirvanuse piirang alates 2020. aasta 1. jaanuarist, mil plaanitakse kaotada politseiametnike väljateenitud aastate pensionide regulatsioon. 4 Kehtiva PPVS-i § 107 lõike 3 teine lause sätestab, et isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest. Kuna see lause oli seotud samal ajal politseipensioni saamise ja politseis töötamise piirangu regulatsiooniga, mis siinse eelnõu kohaselt kehtetuks tunnistatakse, siis tunnistatakse kehtetuks ka kõnealune lause. Samas jääb kehtima PPVS-i § 107 lõikes 2 sätestatud põhimõte, et väljateenitud aastate pensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata saadava sissetuleku suurusest. See tähendab, et kui politseiametnik jätkab teenistust politseis või mõne teise tööandja juures, makstakse talle pension välja täies ulatuses. Kehtiva PPVS-i kohaselt makstakse pension välja täies ulatuses üksnes juhul, kui politseiametnik jätkab pärast politseipensioni määramist teenistust mõnel muul kutsealal. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub kõnesolev PPVS-i muudatus 2019. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus 1 Muudatusega kehtestatakse politseipensioni ümberarvutamise regulatsioon juhuks, kui politseipensioni saav isik jätkab teenistust politseis. Sihtrühm Seaduse muudatused avaldavad mõju juba politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavaid isikuid ja tulevasi politseipensionäre. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Seadusmuudatus hoiab ära asutuse halduskoormuse suurenemise. Kui kehtestada regulatsioon, et politseiteenistuses jätkava politseiametniku pension tuleks igal aastal kas võimaliku palgamuudatuse või suurenenud teenistusstaaži tõttu ümber arvutada, suureneks oluliselt asutuse halduskoormus. See aga ei oleks arvestades töökoormust ja saavutatavat eesmärki proportsionaalne. Sotsiaalsed mõjud Muudatus võimaldab kohaldada politseipensioni muutumisele samu põhimõtteid ning kohelda samamoodi nii neid politseipensioni saajaid, kes jätkavad politseiteenistuses, lähevad tööle mujale kui ka neid, kes pensionile jäävad. Kõigi nimetatud rühmade politseiametnike pensioneid indekseeritakse igal aastal ning politseipensioni suurus muutub kõigil samadel alustel. Kavandatav muudatus 2 Muudatusega kaotatakse PPVS-st piirang, mille kohaselt ei maksta politseiametniku väljateenitud aastate pensioni kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või 5 prokuröriteenistuses oleku ajal. Muudatuse mõju ulatus on alaline, kuna politseipensioni saajate piirang töötada teatud kutsealal kaotatakse ja nii juba pensionile läinud politseiametnikud kui ka tulevased politseipensionärid saavad sellega edaspidi arvestada. Sihtrühm Seaduse muudatused mõjutavad juba politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavaid isikuid ja tulevasi politseipensionäre. Sihtrühma suurus on väike, kuna see puudutab ainult politseipensioni saavaid politseiametnikke. 2017. aasta III kvartali seisuga oli eripensioni saajaid 1782 endist politseiametnikku ning nende keskmine eripensioni suurus kuus oli 749 eurot. Politseipensionile siirduvate politseiametnike arv järgmise kuue aasta jooksul on kajastatud järgmises tabelis. Tabel. Politseipensionile siirduvate politseiametnike arv aastatel 2018–2023 Pensioniprognoos kõikide Võib minna Peab minema Pensioniprognoos politseiametnike kohta aastate pensionile pensionile kaupa 2018 242 76 102 2019 106 30 103 2020 137 47 126 2021 165 60 150 2022 202 79 204 2023 179 134 197 Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Seadusemuudatus võib vähendada asutuse halduskoormust, mis on seotud politseiametnike värbamisega ning teenistusest lahkumisega. Kui politseiametnik võib ka pärast pensionile jäämist jätkata töötamist politseis, ei ole vaja tema asemele värvata uut inimest ja asutus ei pea tegelema uute inimeste värbamisega ning saab täita muid asutusele pandud ülesandeid. Riigikontroll on 2014. aasta aruandes „Riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus“4 muuhulgas leidnud, et „kohe pärast pensioniõiguse tekkimist läheb tööle vähem inimesi, mis võib olla tingitud sellest, et uut töökohta on keeruline leida (väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni andva töökoha spetsiifika tõttu)“. Samuti on Riigikontroll leidnud, et „näiteks võib politseiametnikul ilma ümberõppeta olla raske leida pärast erialase karjääri lõppemist suurema lisandväärtusega tööd või sel tööl edukalt hakkama saada. Samas aga võib ta olla suuteline andma oluliselt suurema panuse ühiskonna arengusse, kui lihttööga hõivatud olles. Vaadates uue kutse omandanud inimesi, torkab silma, et kõige enam on omandatud turvatöötaja kutse (ca 26%) ning seejärel päästja kutse (ca 15%). Turvatöötaja ning päästja kutse, kuid ka mitme teise puhul väärib tähelepanu, et kutse omandamiseks on vaja väga head füüsilist ja vaimset tervist. Seejuures omandati näiteks päästja kutsealal kõige sagedamini kutsetunnistus „Päästja I“, mille puhul on tervisenõuded eriti ranged. See kinnitab veel kord, et soodustingimustel vanaduspensionärid ja väljateenitud aastate pensionärid on suutelised mõnel muul 4 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2313/Area/21/language/et-EE/Default.aspx 6 ametikohal tööd jätkama“. Kuigi Riigikontroll on eespool viidatud seisukohas keskendunud väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel makstavate pensionide saajatele, võib seda seisukohta laiendada ka politseipensioni saajatele. Kui võimaldada politseipensioni saajatel jätkata, leevendab see tööjõupuudust politseiteenistuses ja see omakorda tagab politsei põhiülesannete täitmise. Mõju majandusele Muudatused ei pruugi mõjutada politseiametnike leibkondade kulusid ega tulusid, kuna pensionile läinud politseiametnikul on võimalik jätkata töötamist muul kutsealal. Samas võib muul kutsealal töötamise jätkamine osutuda problemaatiliseks, kuna 20 aastat või enam politseiteenistuses olnud politseiametnik peab uuel töökohal jätkamiseks üldjuhul saama uue kvalifikatsiooni. Samuti on oluline, et uuele töökohale kandideeriv politseiametnik on üldjuhul kas 50- või 55-aastane ning ka vanus võib saada uuele töökohale kandideerimisel takistuseks. Muudatustega ei kaasne riigile lisakulusid politseipalkade maksmisel. Politseipensioni saavad politseiametnikud saavad jätkata oma endisel teenistuskohal ja neile jätkatakse palga maksmist. Kui politseipensioni saajad peaksid teenistusest lahkuma, siis tuleks nende asemele värvata uued politseiametnikud ning neile samuti palka maksta. Seega on muudatuse mõju politseipalkade maksmisele 0 eurot. Muudatusega kaasneks riigile kokkuhoid, kuna kogemustega politseiametnikud saaksid jätkata oma senist tööd ja poleks vaja välja õpetada suurendatud mahus uusi politseiametnikke. Politseiametniku väljaõpe on pikaajaline ja kallis. Kutseharidusega patrullpolitseiniku väljaõpetamine maksab 1,7 aasta jooksul 21 825 eurot ja kõrgharidusega politseiniku väljaõpetamine maksab 3 aasta jooksul 39 429 eurot. Lisaks hindab näiteks Kaitsepolitseiamet, et pärast erialase hariduse omandamist kulub veel kuni 3 aastat tegelike tööoskuste omandamiseks. Võimalik lisakulu võib tekkida aga sellest, et riik hakkab politseipensioni maksma ka neile, kes kehtiva PPVS-i järgi on jätkanud politseiteenistuses ka pärast politseipensioni määramise tingimuste täitmist ning seetõttu politseipensioni ei saa. See tähendab, et riigil võib tekkida kohustus maksta teenistuses olevatele politseiametnikele pensioni varem, kui kehtiva korra kohaselt. PPA teenistuses on praegu 140 politseiametnikku, kelle politseipensioni saamise tingimused on täidetud (vanus 50/55 ja staaž 20 aastat). Keskmine pensioniõiguslik staaž on 27 aastat5 (aastate 2015–2017 andmed) ning keskmine pensioni suurus on 67,5% pensioni arvutamise ametipalgast. Keskmine politseiniku ametipalk seisuga 1. veebruar 2018. aastal oli 1208,08 eurot. Seega oleks muudatusega kaasnev lisakulu aastas 1 369 963 eurot6. Võrdluseks:  140 politseiametniku väljaõpe läheb maksma 3,1 miljonit eurot (140 inimest × 21 825 eurot patrullpolitseiniku baasõppe maksumus SKA-s 1,7 aastat). 5 Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50% tema pensioni arvutamise ametipalgast. Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20-aastase politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5% tema pensioni arvutamise ametipalgast. Politseipensioni ülemmäär on 75% pensioni arvutamise ametipalgast 6 140 politseiametnikku × keskmine politseiametniku ametipalk × 67,5% ametipalgast s.o keskmine määratav pension × 12 kuud 7  Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionide seaduse (edaspidi VAPS) alusel makstava pensioni kulu on aastas 4 783 680 eurot (1208 VAPS-i alusel pensioni saajat × 330 eurot × 12 kuud). Politseiametnikud, päästeteenistujad ja vanglaametnikud võivad (erinevalt teistel kutsealadel töötajatest) saada VAPS-i alusel määratud pensioni ja töötada edasi oma kutsealal. PPA ja Päästeameti andmetel on viimastel aastatel vormistanud VAPS-i alusel pensioni kokku ca 240 politseiametnikku (aastatel 2015–2017 igal aastal ca 160) ja päästeteenistujat (2017. aastal 78). Kui arvestada, et sama hulk politseiametnikke ja päästeteenistujaid vormistavad ka järgmistel aastatel VAPS-i alusel pensioni, siis on riigi täiendav kulu sellele pensionile 950 400 eurot. Kui tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse punkt 7, mille kohaselt on politseiametnikel ja päästeteenistujatel õigus VAPS- i alusel pensionile ka siis, kui nad jätkavad teenistust politseis või päästeasutuses, hoiaks riik aastas kokku ca miljon eurot. Otsuse punkt 7 pidi kehtima kuni väljateenitud aastate pensionide määramise uute aluste, nende pensionide määramise korra ja tingimuste jõustumiseni. Politseiametnike pension kehtestati juba 2002. aastal, mis tähendab, et juba sellest ajast oleks tulnud ülemnõukogu otsus politseinike osas kehtetuks tunnistada. Sotsiaalsed mõjud Muudatus vähendab isikute ebavõrdset kohtlemist. Avaliku teenistuse seadus reguleerib ametniku riikliku vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel 10– 50%. Ametnik ei pea pensionisuurenduse saamisel avalikust teenistusest lahkuma. Sarnane regulatsioon on ka päästeteenistujatele kehtestatud päästeteenistuse seaduses ning ka nemad ei pea pensionisuurenduse saamiseks päästeteenistusest lahkuma. Kui kaotada politseipensionäride politseiteenistuses jätkamises erisus, vähendaks see ebavõrdsust politseipensionäride, ametnike ja päästeteenistujate hulgas. Regulatsiooni kehtestamisel 1. jaanuaril 2002. aastal politseiteenistuse seaduses, 1. märtsil 2003. aastal kaitseväeteenistuse seaduses, 1. juulil 2007. aastal piirivalveteenistuse seaduses ning 1. jaanuaril 2010. aastal PPVS-s ei ole eelnõude seletuskirjades selgitatud, miks on selline piirang vajalik. Võib eeldada, et regulatsioon võeti üle VAPS-ist, mis sätestab, et VAPS-i alusel ei maksta pensioni, kui pensionisaaja jätkab töötamist oma kutsealal. Samas erineb VAPS-i regulatsioon eripensionide regulatsioonist selle poolest, et seda pensioni makstakse põhjusel, et inimene ei ole enam võimeline oma kutsealal töötama. Näiteks ei luba baleriini tervis ega füüsis enam balletti tantsida. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seadusemuudatus võimaldab politseiteenistuses jätkata ka siis, kui politseiametnik saab eripensioni. See võib leevendada politseisse värbamise raskusi ja seega tagada vajaliku arvu politseiametnikke, mis omakorda mõjutab riigi turvalisust. PPA-lt saadud andmete kohaselt on politseiametnike konkursside luhtumise arv kasvanud 70% – 2014. aastal luhtus 58 konkurssi, 2017. aastal juba 98 konkurssi. Kehtiva PPVS-i kohaselt peab politseiametnik politseipensioni saamiseks politseist lahkuma. Ametist lahkuvaid politseiametnikke on uutega keeruline asendada, kuna politseiametnik peab lisaks kehtestatud haridusnõuete vastama ka kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuetele. Arvestada tuleb sellega, et politseiametnikke ei saa värvata vajaduse tekkimise korral „tänavalt“, vaid isikutel tuleb enne teenistusse asumist läbida 1,7–3-aastane 8 politseiametniku väljaõpe. Kui riik ei suuda tagada teenistusest lahkuvate politseiametnike asendamist uutega, on see suur oht riigi turvalisusele. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud Hinnanguliselt annab kõnealune seadusmuudatus riigile aastas ca 1,4 miljonit eurot säästu: politseiametnike/ endiste politseiametnike arv Lähiaastatel politseipensionile siirduvate 150 politseiametnike arv aastas Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajate 1786 arv 2017. aastal Prognoosime, et seaduse muutmisel: (a) jätkab tööd 25% politseiametnikke, kellel on 37,5 tekkinud õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile (b) naasevad politseiametnikuks tööle 5% endisi 89,3 politseiametnikke, kes on politseiteenistusest lahkunud ja kes said 2017. aastal politseiametniku väljateenitud aastate pensioni Vajaliku väljaõppega politseiametnike ja endiste 126,8 politseiametnike arv, kes seaduse muutmise tulemusel jätkavad tööd politseiametnikuna või naasevad tööle politseiametnikuks Rahaline mõju aastas eurot Kokkuhoid: 126,8 politseiametniku baasõppe kulu 2 767 410 Arvestuskäik: 126,8 õppesse suunatavat politseiametnikku × 21 825 eurot (patrullpolitseiametniku õppe baasmaksumus SKA-s) Lisakulu politseiametniku väljateenitud aastate pensionile: 140 1 369 963 politseiteenistuses olevat politseiametnikku, kellel on politseipensioni määramise tingimused täidetud, kuid kes praegu ei saa politseipensioni, kuna töötavad politseiametnikuna. Pärast seaduse muudatust saavad ka nemad politseipensioni. Arvestuskäik: 140 politseiametnikku × 1208,8 eurot politseiametniku keskmine ametipalk × 67,5% ametipalgast, s.o keskmine määratav pension × 12 kuud Sääst kokku 1 397 447 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte muuta, kehtestada ega kehtetuks tunnistada. 9 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril, mis võimaldab juba alates järgmisest aastast jätkata teenistuses politseiametnikel, kellele määratakse politseipension järgmisel aastal, ning naasta politseiteenistusse politseiametnikel, kellele on politseipension eelnevatel aastatel määratud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks PPA-le, SKA-le ja Kaitsepolitseiametile. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0282 - Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e60e86-8b3b-42ba-8893-007e1e33d33e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e60e86-8b3b-42ba-8893-007e1e33d33e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel