Põlva maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2017 Tabel 1 Kokku Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.16) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv 34 Põlvamaa 28502 13 29 5 1. Põhilised tegevussuunad Muudatused seoses haldu s reformiga. Põlvamaal moodustati kolm valda: Kanepi (liitusid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald), Põlva (Ahja, Laheda, Mooste, Põlva, Vastse-Kuuste) ja Räpina (osa Meeksi vallast, Räpina ja Veriora). Põlvamaa koosseisust lahkusid kolm valda (Orava, Mikitamäe, Värska) ja viis raamatukogu: Hanikase, Orava, Mikitamäe, Värska ja Saatse . Põlvamaale tuli Meeksi raamatukogu. Põhimõttelised otsustused tarkvarasüsteemide osas : üleminek URRAM-i keskserverile (Põlvamaalt lahkunud raamatukogud liitusid RIKS-iga). Töö kultuurilooliste arhiividega (eeskätt Kalmer Tennosaare isikuarhiivi avamine Kiidjärvel). Liitumine EV100 projektidega (100 kirjandusteost avalikus ruumis (JutuPeatus) ja Tallinna KRK katusprojektiga Noor, loo, too - k unst raamatukokku). Rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista partnerasula päev Värskas . Esimest korda oli partneriks väike asula. Põlva keskraamatukogu hoone soojustusprojekti elluviimine ja uute raamatukoguruumide ehitamise ja renoveerimise algus vastavalt Leevil ja Oraval. Aasta märksõna on valmistumine muudatusteks. Orava, Mikitamäe ja Värska valla raamatukogud lõid suhted Võrumaa keskraamatukoguga, Põlva keskraamatukogu omakorda seni Tartumaale kuulunud Meeksi raamatukoguga. Värska raamatukogu suhtles senisest tihedamalt teiste tulevase Setomaa valla raamatukogudega. Muudatused puudutasid ka raamatukogude tarkvara. Enamikule raamatukogudest tähendas see ettevalmistust üleminekuks URRAM-i keskserverile ja ühtlasi sealsele versioonile U3, viiele raamatukogule aga liitumist Võru maakonnas kasutatava RIKS-iga. Uute tarkvaradega alustati tööd 1. jaanuarist 2018. Koostöö tarkvarafirmadega URANIA COM OÜ ja Deltmar OÜ on hea ja võib loota, et üleminekuga tekkinud probleemid ajapikku lahendatakse (nende siinkohal loetlemine pole otstarbekas). Kindlasti võtab raamatukogudel aega harjumine uue haldusjaotusega ja sellega seonduva senisest erineva töökorraldusega, kuid siin on abiks kuulumine raamatukogude võrgustikku, mis võimaldab üksteist toetada. Raamatukogud toimisid endiselt tugeva kultuurivõrgustikuna (kohtumised loomeinimestega, näitused, kontserdid, teatrietendused jne). Raamatukoguhoidjad osalesid suurürituste korraldamisel oma kodukohas (Ahja kodukandipäevad, kooliaastapäev Leevakul, kujur August Weizenbergi 180. sünniaastapäeva tähistamine Kanepis, Seto Folk Värskas, Teeme ära! Vastse-Kuustes ja Lahel, heategevuslaat Vastse-Kuustes, talgu- ja külapäev Erastveres, avatud uste päev Karilatsi raamatukogus ökofestivali raames, Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna üleandmine Põlvas jne). Raamatukogud integreerisid tulevaste ühisvaldade elanikke (nt mälumänguturniir Kanepis). Koosvõimet on haldusreformi valgusel pisut keeruline hinnata. Ühelt poolt hindavad omavalitsused raamatukogusid, teisalt ei kiputa raamatukogude esitatud argumenteeritud seisukohti aktsepteerima ja dialoog omavalitsuste poolt võiks olla avatum. Kontakti on kindlasti kergem saavutada väiksema te s val dade s. Raamatukogu tegevused laste ja noorte kultuuriaastal. Kuna paljude raamatukogude jaoks on kõik aastad laste- ja noorteaastad, jätkati traditsioonilisi tegevusi. (Lisa 4) Kõige silmapaistvam sündmus oli kindlasti Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel toimunud elamustuur Laste Vabariik , milles lõid töötubade korraldamisega kaasa ka Põlvamaa raamatukogud. Keskraamatukogu näitusevitriinis oli koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga ulatuslik noorte laulu- ja tantsupidudele pühendatud näitus. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud: Muudatusi Põlvamaa rahvaraamatukogude võrgus 2017. aasta jooksul ei toimunud. 1. jaanuarist 2018 lahkusid võrgust Värska, Mikitamäe ja Saatse raamatukogu (asuvad Setomaa vallas) ja Hanikase ja Orava raamatukogu (Võru vallas). Juurde tuli Meeksi raamatukogu senisest Meeksi vallast (praegune asukoht Räpina vald). Raamatukoguvõrk muutub 2018. aastal kindlasti Põlva vallas: vastavalt valdade ühinemislepingule tuleb Põlva keskraamatukoguga liita Ahja, Kauksi, Kiidjärve, Laheda, Mooste, Rasina, Tilsi ja Vastse-Kuuste raamatukogu. Sellega suureneb märgatavalt keskraamatukogu harukogude arv (seni viis). Muudatuste selgitamiseks korraldas Põlva vallavalitsus detsembris raamatukoguhoidjatele teabepäeva, kus esines ettekandega ka Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm. Ühendatud raamatukogu töökogemusi (alates 2015) tutvustasid keskkogu direktor Reet Kappo ja Peri harukogu raamatukoguhoidja Kati Maidla. Käesoleva aruande koostamise ajal pole aga Põlva valla raamatukoguvõrgu osas veel täit selgust. Nõukogusid on endiselt kaheksa. Koos käisid Põlva keskraamatukogu ja Võõpsu raamatukogu nõukogud. Keskkogus toimus kaks koosolekut (kevadel ja sügisel), kus arutati suviseid lahtiolekuaegu (mis ka vallavalitsuse korraldusega hiljem kinnitati) ja 2018. aasta eelarveprojekti (siseremondi vajadus, palgad, haldusreformijärgsed muudatused jm). Aasta lõpul kinnitati nõukogu uus koosseis. Võõpsus tuli nõukogu kokku kolmel korral, arutades ürituste korraldamist ja mööbliostu. Vastu võeti Räpina valla arengukava 2018–2022 , milles on ette nähtud ka raamatukogude arendamine. Kuna Vastse-Kuuste alevikus seati sisse tänavanimed, uuendati Vastse-Kuuste raamatukogu põhimäärus . Vastse-Kuuste valla arengukava (vastu võetud 2014) peatükki „Strateegilised ülesanded 2015–2024“ lisati punkt raamatukogu ruumide laiendamise kohta (ilma konkreetse aastata), mis vahepeal oli rahaliste vahendite puudusel arengukavast välja võetud . 2.2 Eelarve Tabel 2 Summad tuhandetes eurodes Põhieelarve Seisuga 31.12.16. € Seisuga 31.12.17 € Muutus % Eelarve kokku 1042,895 1218,220 +16,8 sh keskraamatukogu 369,335 396,319 +7,3 Personalikulu 570,634 619,634 +8,6 sh keskraamatukogu 229,008 244,875 +6,9 Kompl ekteerimiskulu 198,827 202,744 +2,0 sh KOV-lt 142,269 146,155 +2,7 sh riigilt 56,558 56,589 +0,1 sh keskraamatukogu 52,806 51,811 – 1,9 sh KOV-lt 30,200 30,200 = sh riigilt 22,606 21,611 – 4,4 Infotehnoloogiakulu 34,580 34,777 +0,6 sh keskraamatukogu 15,997 15,700 – 1,9 Peaaegu kõik summad on plusspoolel . Riigi komplekteerimissumma keskkogule on vähenenud, kuna vähenes Riigikogu täiendav toetus. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu). Tabelis on projektid, mis kajastuvad raamatukogude eelarves. Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Eest Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Kiidjärve raamatukogu 60 aastat raamatukogu ja kultuurielu Kiidjärvel 01.02–30.04 350,00 634,5 Saverna raamatukogu Mälumänguturniiri korraldamine 01.02.2017–01.03.2018 150,0 1018,0 Vastse-Kuuste raamatukogu Kohtumine Marko Kalduriga 02.01–28.04 150,0 189, 9 Kohtumine Ilmar Trulliga 01.02–28.04 150,0 173,7 Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kanepis ja Vastse-Kuustes 01.04–31.07 400,0 1368,6 Reigo Reimetsa fotonäitused „Peatu... ja vaata lähemalt“ 01.07–31.12 160,0 211,8 Raamatukogupäevade üritused 20.09–31.12 150,0 179,6 Kohtumine Ilmar Tomuskiga 10.10–31.12 150,0 173,1 Värska raamatukogu Kirjandusfestivali Prima Vista partnerasula päev 01.04–01.07 350,0 693,0 Kirjandus- ja muusikaõhtu „Jäätulek“ Mathura ja Kadi Uiboga 15.09–30.11 200,0 294,3 Põlva keskraamatukogu Kohtumine Lauri Sommeriga 01.02–31.05 114,0 129,0 Teabepäev raamatukoguhoidjatele „Ülevaade 2015 – 2016 ilmunud laste- ja noortekirjandusest“ 01.0–31.05 200,0 250,0 Teabepäev lastetööst raamatukogus 01.02–31.05 150,0 246,0 Kohtumine Markus Saksatammega 01.04–01.11 300,0 371,0 Ülevabariigilise 4. klasside ettelugemisvõistluse eelvoor 15.09–30.10 130,0 240,0 Põlvamaa XII maaraamatukoguhoidja päev Orava vallas 15.09–30.11 400,0 687,0 Kontserdisari „Muusika 100 Eestimaale“ Põlvas ja Vastse-Kuustes 10.10–15.11 300,0 1194,3 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Vastse-Kuuste raamatukogu Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kanepis ja Vastse-Kuustes 01.04–31.07 600,0 1368,6 Põlva keskraamatukogu Kontserdisari „Muusika 100 Eestimaale“ Põlvas ja Vastse-Kuustes 10.10–15.11 600,0 1194,3 Tallinna keskraamatukogu Põlva keskraamatukogu Projekt „Kunst raamatukokku“ 01.09–30.09 775,0 1071,6 Värska valla kultuurisündmuste rahastus Saatse raamatukogu Raamatukogupäevade üritused 01.10–01.11 60,0 60,0 Värska raamatukogu Prima Vista partnerasula päev 01.04–01.07 140,0 693,0 Mälumänguturniir 01.01–31.12 250,0 287,2 Suvine laste lugemisvõistlus 01.06–30.11 225,0 251,8 Kanepi raamatukogu Perekond Adameki (USA) toetus meenete (märkmikud, pastapliiatsid) soetamiseks 01.01–31.12 100,0 722,4 Kokku saadi toetust 6554 euro ulatuses, mis on 23,8% rohkem kui 2016. aastal (siis 5295). Oli hea projektiaasta, kuigi kindlasti võiks rohkem raamatukoguhoidjaid projekte koostada ja esitada. Projektide abil on võimalik arendada koostööd. Laheda valla avatud noortekeskus sai Eesti Noorsootöö Keskuse projektist “ Huvihariduse ja -tegevuse toetus omavalitsustele“ 1500 eurot, mis võimaldas Lahe raamatukogule täiendavalt lastekirjandust soetada ja korraldada kohtumiste sarja loomeinimestega (peamiselt kirjanikega). Tööle rakendati ka raamaturing. Väga edukalt kulgenud projekt jätkub 2018. aastal. Tegemist on kindlasti esmakordse nii suure koostööprojektiga raamatukogude ja noortekeskuste vahel Põlvamaal. Projekt „Kunst raamatukokku“ põhines Põlva keskraamatukogu ja Põlva kunstikooli väga heal koostööl (soetati näitusevitriin raamatukokku ja märgipress ühiskasutuseks ning viidi läbi kaks töötuba. Projektid aitasid läbi viia raamatukoguhoidjate täienduskoolitust ja olid abiks huvitavate kultuurisündmuste korraldamisel (raamatukogu 60. aastapäev Kiidjärvel, mälumänguturniir Kanepi tulevases ühisvallas jne). Projektfinantseerimine on hea abivahend ka siis, kui võimalus mõne huvitava ettevõtmise korraldamiseks tekib aasta kestel, kuid selleks ei pruugi (täies mahus) leiduda vahendeid eelarves (nt Prima Vista partnerasula päev Värskas). Peamine (ja tänuväärne) koostööpartner on endiselt Eesti Kultuurkapital , mille Põlvamaa ekspertgrupile esitati ka viis juubelitoetuse taotlust (vt 2.4.5.). 2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng Suuri muudatusi personali korralduses ei olnud. Raamatukoguhoidjate koosseis vähenes 0,2 võrra (44,35 ja 44,55). Põhjuseks Lahe raamatukogu asumine Tilssi (2016. aasta lõpul) ja raamatukogu juhatajale noortekeskuse juhataja töö lisandumine (0,5 kohta varasema 0,7 asemel raamatukogus ja 0,5 vastavatud noortekeskuses). Mitteametlik kooslus on ennast aasta jooksul väga hästi õigustanud. Lahtiolekuaeg muutus Maaritsa raamatukogus seoses juhataja õppima asumisega (laupäeva asemel, mil sageli toimub õppetöö, on raamatukogu avatud pühapäeviti). 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest (erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine, RaRS § 5(5) 4) ) Enesetäiendamisest ei jäänud kõrvale ükski raamatukogu. Kõikide koolituste eest lihtsalt tõendit/tunnistust ei saa. Mullusega võrreldes on koolituste arv suurenenud (24,1%, siis 58). Koolitustundide arv on aga 61,8% võrra väiksem (mullu 2291 tundi), kuna ei võetud osa kutsekoolitusest. Sellega on seotud ka tõendi/tunnistusega koolituste maksumuse vähenemine (16,6%; siis 3258,2 eurot). Koolituseks kulunud kogusumma on aga 3,3% võrra tõusnud (siis 4024,7). Peamised teemad . T öökeskkonda käsitlevaid koolitusi (sealhulgas esmaabi ja tuleohutus) oli kaheksa (sama palju osavõtjaid). Koolitusi korraldasid Tööinspektsioon, Juunika Koolitus, Räpina Inkubatsioonikeskus jt. Erinevaid k irjandukoolitusi oli viis (osavõtjaid 15). Kõige osavõturohkem oli algupärase lastekirjanduse päev Tartus (10). Osa võeti ka Rahvusraamatukogu, Eesti Lugemisühingu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Merike Vardja koolitustest. Oluliseks kujunes ka sotsiaalteema , neljal koolitusel osales kokku 12 raamatukoguhoidjat. Kõige populaarsem oli Tervise Arengu Instituudi koolitus “Läbipõlemise ennetamine ja vaimse tervise edendamine pedagoogidele” (kaheksa osavõtjat). Koolitustel “Õpiraskustega õpilane” (Tartu Ülikool) ja ”Koolivägivald” (Rosma Haridusselts) osales kummalgi üks raamatukoguhoidja. Väga vajalik oli koolitus “Vaimse tervise häirega inimesed – kuidas märgata, suhelda ja aidata” Rahvusraamatukogus (kaks osalejat). Suveakadeemiates täiendas teadmisi kuus raamatukoguhoidjat. Kuna maaraamatukoguhoidjate teabepäev toimus Tartus (ERM-is), oli ka osavõtjaskond Põlvamaalt tavalisest palju suurem (14). Täiesti uus ja väga põnev teema oli teenusdisain (koolitus toimus Kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukogu koostöös). ETKA Andrase teabepäevade jätkumine on tänuväärne, kuid nende korraldamine vaid suuremates keskustes jätab paljud huvilised eemale. Kui need toimuksid kõigis maakondades (sellekohane praktika on olemas), oleks kasu kindlasti suurem. Koolitused olid huvitavad ja vajalikud. Vt. LISA 1 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused: Tabel 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 09.02.17 Kirjandus Põlva gümnaasium (tutvumine vastavatud riigigümnaasiumiga) Jaanika Palm Alo Savi 6 35/9 250,00 15.03.17 Lastetöö raamatukogus Epp Raudsepp 5 38/9 246,00 ERM (k.a raamatukogu) Kersti Taal Maris Jaagosild 5 32/10 482,00 17.05.17 Mäluasutuste digikogud (ERM, Rahvusarhiiv), koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusega Tiina Tael Lea Teedema 6 24/9 192,00 29.09.17 Järvamaa raamatukogud ja mäluasutused Ründo Mülts Jane Kiristaja Eha Palm Mall Lavrikov Tiina Lippand Allika Jüris 10 30/8 607,00 25.10.17 Piusa külastuskeskus Hanikase raamatukogu ja külakeskus Aino Suurmann Tuuli Dolgošev Maaja Glaser 5 42/12 687,00 9.11.17 IT Kirjandus Helle Luik Kaili Õunapuu-Seidelberg Kai-Mai Olbri Birk Rohelend Kaupo Meiel Andrei Hvostov 5 40/13 105,00 7.12.17 Statistika IT Keskraamatukogu töötajad Helle Luik 5 42/13 37,0 Kokku korraldas keskkogu raamatukoguhoidjatele kaheksa teabepäeva (kolmel juhul oli ühtlasi tegemist väljasõiduga). Tähelepanu pöörati infotehnoloogiale (kõige rohkem arendatigi digipädevust), kirjandusele, lastetööle ja mäluasutusetele (nii õppekäikudena kui ka nende digivõimalusi tundma õppides). Esinejad olid head ja tagasiside põhjal jäid raamatukoguhoidjad teabepäevadega rahule. Seoses üleminekuga tarkvaraversioonile U3 osalesid kõik keskraamatukogu töötajad ja peaaegu kõik maaraamatukoguhoidjad detsembris keskkogus individuaal- ja grupiõppustel, milleks sisu s tati raamatukogu saalis ajutine arvutiklass. Kõik tegid oma raamatukogudes tööd testbaasiga. Väga palju konsulteerisid keskkogu töötajad – eeskätt Kaie Puik ja Iisi Puusepp – maaraamatukoguhoidja i d (ja teevad seda jätkuvalt) uue versiooni asjus ka arvuti ja telefoni vahendusel. Teabepäevadel ja õppustel omandati vajalikud oskused alustamaks uuest aastast tööd uue versiooniga. Värska, Mikitamäe ja Orava valla raamatukoguhoidjad käisid oskusi tööks RIKS-iga omandamas Võrumaa keskraamatukogus. Juba mitu aastat osaleb lastetööga seotud teabepäevadel Tartumaa maaraamatukoguhoidjate esindus. (Kõrveküla raamatukogus tegid meie keskkogu töötajad sügisel lähemat tutvust ka versiooniga U3.) Lastetöö teabepäevadest võtavad osa ka Põlvamaa kooliraamatukoguhoidjad. Maakonna kultuuritöötajate traditsioonilisi ühiseid teabepäevi, mis raamatukoguhoidjate enesetäiendamise võimalusi rikastasid, paraku enam ei toimunud. Maavalitsused on küll likvideeritud, kuid loodetavasti võtab Põlvamaa Omavalitsuste Liit ühiste teabepäevade (soovitavalt paar korda aastas) vedamise edaspidi enda kanda. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused. Vt. LISA 2 Tegevused olid traditsioonilised: õppuste läbiviimine (laste)laagrites, kodulooliste ekskursioonide juhtimine, aruannete esitamine vallavolikogudes ja MTÜ-des. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Tartu Ülikoolis lõpetasid eriala bakalaureuseõppe kaks maaraamatukogu juhatajat. Üks maaraamatukogu juhataja jätkas pärast akadeemilist puhkust eriala kraadiõppes Tallinna Ülikoolis. Kutsekvalifikatsiooni 6 taseme omandas üks raamatukoguhoidja (linnaraamatukogust). 2.4.5 Töötajate tunnustamine Parim maaraamatukoguhoidja Põlvamaal, ühtlasi ERÜ konkursi aasta maaraamatukoguhoidja nominent: Tiina Hoop (Saverna). Kaasnesid maavanema ja ERÜ tänukirjad ERÜ ajakirjandusauhind: Kaja Roomets (maakonnaleht Koit) Kultuuriministeeriumi tänukiri: Tia Võru (Tilsi), Ene Lugamets (Himmaste) Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tänukiri õpilaste tulemusliku õpetamise ja toetamise eest: Tiina Hoop Aasta raamatukogu TÕN-i raames: Vanaküla raamatukogu, Are Nupp Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus: Maire Jõks ja Juta Mosona (Räpina), Heli Adamson (Kanepi), Ene Lugamets, Tia Võru Ahja valla tänukiri: Külli Tohvri (Ahja) Kanepi valla tänukiri: Heli Adamson Kõlleste valla tänukiri: Vaike Puuselg Laheda valla tänukiri: Ainika Mägi (Lahe), Tia Võru Mikitamäe valla tänukiri: Kaiu Suurmann (Mikitamäe) Mooste valla tänukiri: Edda Prükk (Rasina), Kaie Koser (Mooste), Anni Iljina (Kauksi) Orava valla tänukiri: Tuuli Dolgašev (Hanikase, Orava) Räpina valla tänukiri: Juta Mosona Veriora valla tänukiri: Helve Salf (Veriora; kaks tänukirja), Kaili Rätsep (Leevi) Värska valla tänukiri (aasta abistaja): Linda Allas (Saatse) Aastalõpupreemia: Linda Allas, Eha Kütt (Värska) Kanepi gümnaasiumi tänukiri: Heli Adamson Kanepi seltsimaja tänukiri: Heli Adamson Ansambli Rukkirääk (Ahja) tänukiri: Külli Vardja Mõtsküla külapäevade (Ahja vald) korraldajate tänukiri: Külli Vardja Valgjärve valla avatud noortekeskuse tänukiri: Tiina Hoop, Ilse Aigro (Valgjärve), Jaanika Tappo (Maaritsa) Valgjärve valla rahaline preemia: Ilse Aigro Teeme ära! tänukiri: Mall Kõpp ja Külli Tohvri (Vastse-Kuuste) Tunnustust pälvisid teatrifestivalidel ja teistel üritustel osalemise eest Ahja raamatukogus Külli Vardja juhendamisel tegutsev Rõduteater ja selle tublid noored näitlejad. Jakob Hurda Seltsi tänukiri: Külli Ots (keskkogu) Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri elutööpreemia nominatsioon: Helve Salf Konkursi „Põlvamaa kodanikuühiskonna parimad 2017" kandidaat aasta koostööprojekti kategoorias: Ahja kohvikutepäev, Külli Vardja Põlva valla tunnustuse aasta tegu 2017 nominatsioon: Krista Pikk ja Karin Pikk Kalmer Tennosaare isikuarhiivi avamise eest Silma torkab valdade tänukirjade rohkus, mis osaliselt on seotud haldusreformiga. Mitme valla puhul oli tegu kurvavõitu sümbioosiga: ühtaegu tähistati valla 25. aastapäeva ja senisel kujul kadumist. Orava vallas toimunud Põlvamaa XII maaraamatukoguhoidja päev (tunnustamis- ja koolitusüritus) kandis sama pitserit. Õnneks jäi domineerima rõõmus meeleolu. Põlvamaa viimane maavanem Igor Taro rõhutas, et koostöö ei sõltu piiridest. Osalejad tutvusid Piusa külastuskeskuse, Hanikase raamatukogu ja külakeskuse ja Orava kooliga. Külakosti tõid Orava laste folklooriansambel Käopojad (juhendaja Maaja Glaser) ja ansambel Orava Lõõtsapoisid. Tööjuubilarid said kingituseks raamatu ja palju lilli kolleegidelt. Muidugi tunnustati ka aasta maaraamatukoguhoidja nominenti. Üritust toetas lisaks Kultuurkapitalile Orava vallavalitsus. Haldusreformiga seoses on maakonnatasandil muudatus: autasustamise võttis maavalitsuselt üle Põlvamaa Omavalitsuste Liit (vapi- ja teenetemärgid, tänukirjad). 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht. Ehitus- ja renoveerimistegevust alustati Leevil ja Oraval , uued ruumid avatakse 2018. aastal. Teiste uusi ruume või laiendamist vajavate raamatukogude olukord (Leevaku, Mooste, Valgjärve, Võõpsu, Vastse-Kuuste) paraku ei muutunud. Keskkogus (Põlvas) sai teoks kauaoodatud soojustamine, remonti tehti ka Himmaste raamatukogus ja külakeskuses. Väga vajalik on keskkogu hoone siseremont, milleni 2018. aastal ilmselt ei jõuta. Himmastes vajab parandamist fassaad. Ahjal on kindlasti vaja jätkata õueala rekonstrueerimist ja välja vahetada kuuri katus. Raamatukogu-muusemi majale tuleb paigaldada piksekaitsesüsteem. Värvimist vajavad hoone välisseinad. Kauksis vajab korrastamist keskküttesüsteem, millega on uue aasta algul juba alustatud. Probleeme on ka Kiidjärve ja Hanikase raamatukoguga. Esimene vajab soojustamist, teises pole seni suudetud küttesüsteemi sobivaks reguleerida. Vt. LISA 3 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Juurdepääs (k.a osaline) on endiselt tagatud 19 raamatukogus. Kõige suuremaks muudatuseks on keskkogus soojustusprojekti käigus rajatud invapääs (seni oli kaldteel tavaline uks). Invapääs avaneb nupule vajutamisega ja sulgub automaatselt. Ahj al remonditi plaanipäraselt välitrepi kaldteed. Valgjärve statsionaarne kaldtee (koos vihmaveerenniga) on planeerimisjärgus. Raamatukogus on olemas ajutine kaldtee. Liikumisraskustega lugejate tingimusi parandas kindlasti trepikäsipuu paigaldamine. Vastse - Kuustes on kavas edaspidi rajada kaldtee ka raamatukogu sissepääsu juurde, praegu on olemas juurdepääs kooli kaudu. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Suuri arendusprojekte ei olnud. Keskkogu töötaajarvutitele paigaldati laia ekraaniga monitorid ja vahetati operatsioonisüsteem Debian GNU/Linux pealt Microsoft Windows peale, kuna Urania COM OÜ poolt reklaamitud Linuxi operatsioonisüsteemi tugi tegelikkuses oli problemaatiline. Välja vahetati ka Avaliku Internetipunktii monitorid ja tehti algust AIP töökohtaarvutite kaasajastamisega. Tarkvara uuendamine toimus suuremal määral Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla raamatukogudes (uuendati arvuteid, monitore ja printereid, parandati internetitiühenduse kvaliteeti). Kõlleste valla raamatukogudes vahetati töötajaarvutid välja seoses üleminekuga tarkvaraversioonile U3. Kindlasti on IT alal palju teha, kuid elu on näidanud, et lihtne see pole. Uutes valdades muutuvad IT-toe pakkujad ning tähtis on, et teenus ei halveneks. 3. Kogud (kogude komplekteerimine ja töötlemine, RaRS § 5(5) 1) ) Keskkogu puhul pole alljärgnevas käsitluses arvesse võetud harukogusid. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Kogude komplekteerimisel peetakse silmas rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtteid. Sellest tuleneb eriline tähelepanu eesti kirjandusele, sealhulgas laste- ja noortekirjandusele ning heatasemelisele tõlkekirjandusele. Komplekteerimine sujus ka aastal 2017 keskkogu ja teiste raamatukogude koostöös väga hästi. Raamatukogud said riigieelarvest toetust teavikute ostmiseks kokku 56,6 tuhat eurot (s.h 1,3 tuhat laste- ja noortekirjandusele, mille eest osteti 149 eksemplari). Toetus võimaldas lastekirjanduse eksemplaarsust suurendada. Ülaltoodud kogusumma sisaldab ka Riigikogu täiendava toetuse keskkogule (4,0 tuhat), mis kulus uudiskirjanduse hankimiseks (334 eksemplari). Riigitoetuse eest ostetu moodustas maakonnas tervikuna 35,4% (4860) ostudest. Kõik raamatukogud täitsid nõude osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust. Omavalitsused toetasid teavikute ostu 102,1 tuhande euroga (64,6% soetussummast ), millele lisandus raha perioodika ostmiseks (44,1 tuhat). Tarnijad: Rahva Raamat (70,7%), Apollo Holding (2,9%), Teek (0,2%), Ajalevi (0,8%), Varrak (12%), Bestkaup (10%), Tea kirjastus (0,9%) ja üksikmüüjad (2,5%). Veidi on suurenenud (2,8%) Rahva Raamatu osakaal. Rahva Raamatu valik on kõige suurem ja tellimine kodulehelt mugav nii maaraamatukogudele kui ka keskkogule. Muidugi võrreldakse kõigi pakkujate hindu. Kord nädalas saabuvad keskkokku raamatud, sealhulgas näidised, mille põhjal käivad vastavalt oma võimalustele tellimas ka maaraamatukoguhoidjad. Kokku hangiti 16109 teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 13712 eksemplari (13662 raamatut, 34 auvist ja 16 lauamängu) ja annetustena saadi 2397 eksemplari. Teavikute koguarv küll tõusis 3,5% võrra (mullu 15570), kuid ostude arv langes 202 eksemplari ehk 1,5% võrra (13914). Keskkogu soetas 2300 teavikut (2276 raamatut, 22 auvist ja kaks muud teavikut), s.o 4,1% võrra vähem kui 2016 . aastal (2399). Annetuste (2397 eksemplari) osakaal moodustab soetatud teavikutest 14,9% (mullu 1656 ehk 10,6%). Kuna annetustest omakorda moodustavad väga suure osa (42,7%) Lahe raamatukogult Tilsi raamatukogule üleantud raamatud, saab järeldada, et annetuste osakaal teiste raamatukogude osas oli tavapärane. Keskkogus oli annetusi 5,1% (118), mis mullusega võrreldes on vähem (6,6%, 159). Suuremad annetajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, ETKA Andras,Võro Selts VKKF, Setomaa Valdade Liit, Eesti Hoiuraamatukogu, Swedbank, Kooraste Külaselts, Lastekaitse Liit, Aino Praakli, Jaan Kivistik, Viktor Lõhmus jt. Töö kultuuritegelaste erakogudega pole päris tavaline. Räpinas tegeldi kodukandist pärit kirjandusteadlase Abel Nagelmaa koguga, mille oli annetanud perekond. Arvele võeti raamatukogule huvipakkuvad teavikud. Osa raamatuid kasutati raamatukogu kulunud eksemplaride väljavahetamiseks. Kõik raamatud varustati eksliibrisega. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatuid soetati 13662 eksemplari, millest teadmiskirjandus moodustab 26,6% ja ilukirjandus 73,4%. Mullusega võrreldes on ilukirjanduse osakaal veidi kasvanud (siis 71,0%). Keskkogus on suhe teistsugune (ilukirjandus moodustab 58,3%,), kuna maakonna suurima rahvaraamatukoguna tuleb muretseda rohkem teadmiskirjandust (osakaal 41,3%), mida loomulikult toetab lugejanõudlus. E-raamatuid marginaalse lugejahuvi tõttu tellitud ei ole, ka vastavat keskkonda pole veel. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine . Kokku soetati 1070 ajakirjade aastakäiku, neist annetusena 191. Mullusega võrreldes on nii ostude kui ka annetuste arv vähenenud (vastavalt 5,3 ja 6,8% – 1130 ja 205 aastakäiku). Keskkogus on samuti vähem aastakäike soetatud – 111, neist 17 annetusena, mullu vastavalt 119 ja 25. Langus on toimunud annetuste, mitte ostude vähenemise tõttu. Ajalehtede aastakäike saadi seitsme võrra enam (271 ja 264), ka keskkogus (48 ja 41). Perioodika tellimine on keeruline, kuna tuleb jälgida, et saaks soodsaima pakkumise. Hinnad võivad olla sõltuvalt tellimise ajast ja kohast erinevad. Ootamatult võib keegi lõpetada ajakirja väljaandmise. Enamasti saab mõne teise ajakirja asemele, kuid on ka rahast ilma jäädud. E-väljaannete lugemise soov raamatukogudes on tagasihoidlik, kuigi jurdepääsuvõimalused on olemas. Lugejad eelistavad trükivariante. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti 40, neist 34 ostu ja kuus annetust. Suurema osa (22) soetas keskkogu. Möödunud aastal saadi auviseid rohkem (60), seda suurema annetuste arvu (29) tõttu. Ostetud auviste arv on samas suurusjärgus. Annetatakse põhiliselt maakonnaga (sealhulgas võru keele ja kultuuriga) seotud DVD-sid ja CD-sid, mille arv aastati kõigub. 3.2 I nventuurid, mahakandmised Inventuur viidi seoses töötaja vahetusega läbi Verioral. Kokku kustutati 16219 eksemplari (16191 raamatut, seitse auvist, 18 elektroonilist teavikut ja kolm lauamängu). Võrreldes 2016. aastaga on teavikuid kustutatud 12,5% võrra rohkem (siis 14414), mis on positiivne, sest kogud vajavad puhastamist. Keskkogus kustutati 3203 teavikut (lisaks raamatutele ka seitse elektroonilist teavikut), mis on 25,5% rohkem (siis 2552). Enam kustutati teavikuid Räpinal, Hanikasel, Oraval, Leevil, Lahel, Verioral ja keskkogus. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Keskkogus vahetati välja üks AIPi arvuti, mis töötab Windowsi keskkonnas, teistes kasutatakse veel operatsioonisüsteemi Linux. Välja vahetati ka lugejaarvuti avafondis. Kasutajaarvutite olukord paranes ka mitmes maaraamatukogus, kuid kindlasti oleks kasutajatele paremate võimaluste pakkumisel vaja riigi tuge. Sageli vajavad inimesed ka juhendamist (eriti vanemaealised), kuna paljud dokumendid on ainult arvutipõhised (juhiload, tervisetõendid jne). Häid kogemusi juhatamaks inimesi e-riigi võimaluste juurde on Värskas, Valgjärvel, Saatses, Vastse-Kuustes jm. Seekord oli aktuaalne (ühtlasi emotsionaalne) teema ID-kaardi sertifikaatide uuendamine. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Tabel 5 Raamatu-kogu Lugejad 2016 Lugejad 2017 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 10970 11298 +328 Sh keskk koos harukogudega 4208 4128 – 80 Raamatu- kogu Külastused 2016 Külastused 2017 Muutus (+-) Virtuaal-külast. *2016 Virtuaal-külast. 2017 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 200651 194758 – 5893 17307 - - Sh keskk koos harukogudeg a 77974 75225 – 2749 17307 - - *Kuna virtuaalkülastuste registreerimisega oli aasta jooksul probleeme (taastatud kodulehtedel pole veel loendureid jne), ei ole neid välja toodud. Raamatu- kogu Laenut-d 2016 Laenut-d 2017 Muutus (+-) Päringud* 2016 Päringud* 2017 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 374645 367690 – 6955 7620 6871 – 1049 Sh keskk 146017 141168 – 4849 2440 2240 – 200 Lugejate arv on kokkuvõttes tõusnud 3% võrra. 20 raamatukogus 34st on lugejate arv tõusnud (eelmise aastaga võrreldes on tõus nendes raamatukogudes kokku 7%). Mõnes raamatukogus on langus väga väike (vaid paari lugeja võrra). Enamus väiksematest raamatukogudest on lugejate arvuga plussis. Külastuste ja laenutuste osas pilt nii hea ei ole. Külastused on maakonnatasandil vähenenud 2,9 ja laenutused 3,2%. Näitajaid keskkogu lahtrites (ühtlasi kogu maakonna omi) mõjutas ligi pool aastat kestnud remont Põlva hoones, kuna sissepääs raamatukokku oli raskendatud ja siseruumideski polnud mugav olla. Põhjusi põhinäitajate languses on muidugi teisigi (vanemaealiste lugejate jõuvarude vähenemine, uudiskirjanduse kättesaadavus jm). * Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS §5(5)5 )). Päringute üldarv on küll vähenenud (9,8%), kuid keskkogus (ilma harukogudeta) suurenenud (19,1%, 2061 ja 1730). Keskkogu on aga teatmebibliograafilise töö keskus maakonnas. Taas oli väga palju praktilise eluga seotud päringuid (grillahju, lõkkeplatsi ja kuusnurkse katusega aiamaja ehitamine jne). Suurenenud on käsitööalaste päringute arv (helkurehete valmistamine, arhailiste mustrite tikkimine mantlile, korvi heegeldamine, lapitehnikas seeliku õmblemine jne). Koduloolistest teemadest olid huvitavamad järgmised: Põlvamaa diskorid, Koiola vallamaja ajalugu, filatelist Evald Leesi (Põlva) elu ja tegevus, Ado Ritzar – Aleksandri vallavanem, Kanepi ja Kähri kirikute arhitektuur ja sisustus jne. Kõige mahukamad olid päringud õppijatele kursusetööde tarbeks (kroonilise bronhiidi kulg eakatel võrreldes noortega, bakteriaalsed nahapõletikud, ohtlikud ained kosmeetikas, raskemetallide mõju tervisele, sotsiaalne kihistumine, kuritöö- ja õnnetusohvrid, vee omadused jne). Päringute lahendamisel tehti ka koostööd. Nootide ja laulude otsimisel konsulteeriti Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonnaga, Põlva murraku teemalise kursusetöö jaoks peeti kirjavahetust Võru Instituudiga jne. Räpinas osutus kõige töömahukamaks materjali otsimine venekeelsel olümpiaadil „Eesti Vabariik 100. Vene kultuuri kandjate panus Eesti arengusse“ osalejale. Päringut Räpina miilits aitasid oma mälestuste põhjal lahendada ka raamatukogus viibinud eakad räpinlased, põhiliseks abivahendiks oli siiski kaartkartoteek. Näiteid maakogudest: korteriühistute moodustamine, östrogeeni sisaldus organismis, fibroos, koolielu mõisate ajal, koolireform 1984, aluselise joogivee valmistamine, nuustikuna kasutatav veeloom, metsavendlus (huvi konkreetse isiku vastu), koduhoovi lennanud linnu liigi määramine jne). Suuremates keskustes (Kanepi, Ahja, Vastse-Kuuste) esitatakse päris palju koduloopäringuid. Vastse-Kuustes, kus raamatukogu täidab ka koolikogu rolli, on rohkesti õppetööga (nii koolis kui ka lasteaias) seotud päringuid (taimed, loomad, linnud, tähtpäevad jne). Värskas lahendati palju päringuid seoses haldusreformiga, samuti piiriäärsete maaloovutuste teemal. Parasjagu nuputamist oli seal ka gümnasistide uurimistöödega seoses. 4.3 RVL-i teenindus RVL-i teel tellisid raamatukogud 4720 teavikut, mis on mullusest 3,9% rohkem (siis 4541) Keskkogu (ilma harukogudeta) tellis teavikuid palju rohkem (79,3%, 495 ja 276), kuna õpilaste nõudlus nn kohustusliku kirjanduse osas, mida telliti maakogudest, oli suurem. Teistelt raamatukogudelt tuli keskkokku vähem tellimusi (7,8%, 1598 ja 1732). Keskkogu tellis väljas t poolt maakonda 43 teavikut, neist 24 Tartu linnaraamatukogust. Viimane ongi juba aastaid keskkogu kõige olulisem RVL-i partner väljas t poolt maakonda. Rahvaraamatukogudest tehakse koostööd ka Võrumaa keskraamatukoguga. Igal aastal leitakse uusi koostööpartnereid. Seekord oli selleks Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu. RVL-iga tegelesid kõik maakonna rahvaraamatukogud. Kaks raamatukogu ei esitanud küll tellimusi, kuid täitsid teiste omi. Kuna paljud teavikud (eeskätt maakonna piires, aga ka Tartusse ja Võrru) toimetatakse operatiivsuse ja lugejate raha säästmise nimel kohale käsiposti teel, on vaja ka häid abilisi, kellele väga suur tänu! Lugeja eelistab kindlasti tasuta RVL-i, vastasel juhul võib ta tellimisest loobuda (kui pole näiteks tegu õppetööst lähtuva vajadusega). Teeninduspunkte on Põlvamaal küll endiselt neli (Kiuma (2), Saverna ja Valgjärve raamatukogul), kuid sügisel lisandus ajutiselt viies. Misso raamatukogu Võrumaal loobus Luhamaa teeninduspunktist, kuna Luhamaa nulk läks Setomaa valla koosseisu. Värska raamatukogu ülesandeks sai teeninduspunktis uue kogu loomine, millega koostöös Põlva keskraamatukoguga ka hästi toime tuldi. Samuti telliti punkti perioodika 2018. aastaks. Uue aasta algusest kuulub teeninduspunkt siiski Meremäe raamatukogule, mis on asukoha mõttes sobivam. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Täiendav toetus riigieelarvest võimaldas osta 149 lasteraamatut. Nii keskraamatukogus kui ka maakogudes soetati selle eest põhiliselt eesti väärtlastekirjanduse kordustrükke (E. Raud „Peep ja sõnad“, A. Reinla „Pätu“, J. Rannap „Nublu“ jne.). Keskkogu tellis soovitava kirjanduse hulka kuuluvaid raamatuid suuremas eksemplaarsuses, et vajalik kogus oleks käepärast. Tähtis on seegi, et raamatud on ilusad ja puhtad. Panus eesti lastekirjandusele on end igati õigustanud. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d 2016 Lug-d 2017 Muutus (+-) Külast-d 2016 Külast-d 2017 Muutus (+-) Laenut 2016 Laenut 2017 Muutus (+/-) Linna/maak. rmtk 2893 2946 +53 61879 60268 – 1611 50245 51755 +1510 Sh keskk (koos harukogudega) 1102 1084 – 18 23525 22159 – 1366 21178 20526 – 652 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Lasteteeninduse arvnäitajate osas on pilt päris hea. Maakonnatasandil on kasvanud lugejate ja laenutuste arv (vastavalt 1,8 ja 3%). Külastuste arv on veidi langenud (2,6%). Ka lastenäitajaid mõjutas remont keskkogus, kus lasteteeninduse välisuks oli pikka aega suletud (lapsed pidid käima ringiga) ning ruumid olid paratamatult jahedad ja tolmused. Keskkogus (ilma harukogudeta) oli lugejaid (820 last) eelmise aastaga võrreldes stabiilselt (siis 818), laste külastuste arv aga langes. Palju külastusi tegid remondi tõttu laste eest täiskasvanud ja seega läksid ka laenutused suuresti nende arvele – koguni 50,9% lasteteeninduse laenutustest. Kindlasti on laste lugemise arendamisel tähtis, et raamatukoguhoidja oleks ilmuvast lastekirjandusest informeeritud ja teeks parimaid valikuid lastekirjanduse soetamisel. Keskkogus koostati taas kokkuvõte raamatute leidumusest raamatukogudes Lastekaitseliidu nimestiku „Head lasteraamatud “ põhjal, mis sisaldab ka väikese ülevaate raamatutest. Raamatukoguhoidjatega, kes on nimestikus leiduvaid raamatuid vähe tellinud, võetakse individuaalselt ühendust ja palutakse kasutada järelkomplekteerimist, mida ka tehakse . Raamatukoguhoidjate tähelepanu juhitakse ka ELK-i Kuu raamatule ja teistele lastekirjandusega seotud materjalidele. Lastetööle pühendati taas tähelepanu keskkogu teabepäevadel . Jaanika Palm andis sisuka ülevaate viimaste aastate lastekirjandusest. Traditsiooniliselt on palutud raamatukoguhoidjaid (üle Eesti) kogemusnõu andma . Seekord esines väga huvitavalt Viljandi kolleeg Epp Raudsepp , kes rääkis lasteürituste korraldamisest ja lastega filosofeerimisest (uus teema). Raamatukoguhoidjate hulgas on endiselt populaarne Tartu algupärase lastekirjanduse päev ja osa võetakse ka suveakadeemiast. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused. Vt. ka LISA 4 Suurüritused. Elamustuur Laste Vabariik köitis lapsi Räpinas, Värskas, Põlvas ja Savernas. Kolmes kohas (v.a Räpina) olid raamatukoguhoidjad töötubadega väljas. Koostöö oli aga palju suurem, kui eelnenust välja paistab. Värskasse läks appi Mikitamäe ja Savernasse Valgjärve raamatukogu juhataja. Elamustuurile kutsuti ka ümberkaudsete valdade lapsi. Nii tulid lapsed Savernasse lisaks Valgjärve vallale ka Kanepi, Kõlleste ja Laheda vallast ning Võrumaalt Sõmerpalu ja Lasva vallast. Raamatukoguhoidjad valmistasid lauamänge, koostasid ristsõnu ja mõistatusi, mida ka omavahel vahetati. Häid nõuandeid jag asid keskkogu raamatukoguhoidja d, aga ka teistel oli huvitavaid materjale, nt sõnamäng, kus tähtede rägastikust tuli leida 13 lasteraamatu pealkirjad (Värska). Muidugi tegeldi töötubades ka meisterdamisega. Värskas kujunes kõige populaarsemaks tegevuseks sôbrapaela punumine. Raamatukogude töötoad olid menukad. Põlvas oli ka teine suurüritus – ülevallaline l astekaitsepäev „Iseolemine–koostegemine“, kus raamatukoguhoidjad raamatute ja kirjandusmängudega väljas olid. Värskas peetud kirjandusfestivali Prima Vista partnerasula päeva hommikupoolik oli laste päralt. Kõigepealt kohtuti lastekirjanik Triinu Laanega ja seejärel lahendati raamatutega seotud nuputamismänge. 3. – 4. klasside kirjandusmängu „Hea lasteraamat“ ja 4. klasside ettelugemisvõistluse „Kõik on kõige targemad“ eelvoorud kulgesid maakonnas edukalt. Kirjandusmängu eelvooru võitis Värska gümnaasiumi võistkond. Ettelugemisvõistluse eelvooru võitja Grete Miil (Kanepi gümnaasium, juhendaja Tähte Tagel) saavutas võistluse finaalis teise koha. Tallinna keskraamatukogu algatatud projekt „Kunst raamatukokku “ tõi keskkogu lasteteenindusse ilusa ja funktsionaalse näituseriiuli, mis võimaldab eksponeerida raamatuid, joonistusi ja esemeid. Samuti projekti raames soetatud märgipressi abil viis Põlva kunstikooli direktor Anne Prangel läbi kaks uudset märgivalmistamise töötuba (keskkogus ja Peril). Töö kõige väiksematega . Raamatu „Pisike puu“ jagamine on keskraamatukogu, maaraamatukogude ja vallavalitsuste koostöös sujunud hästi. Tore on seegi, et raamatukoguhoidjad võtavad mitmel pool üleandmisest aktiivselt osa (Kanepis, Vastse-Kuustes). Ahjal toimub beebipidu raamatukogus, pidulikku meeleolu toetavad esinejad, seekord Põlva muusikakooli duo. Saatses paluti küla mudilased raamatukokku pidulikule üritusele. Esimeste klassi de laste tutvumiskäigud toimuvad kõikides raamatukogudes, mille lähedal on kool. Kirjanikega kohtumised on kindlasti lugemisele õhutavad. Lastega käisid kohtumas Ilmar Trull (Kanepi, Saverna, Vastse-Kuuste), Reeli Reinaus, Mika Keränen koos Marja-Liisa Platsiga ja Marko Kaldur (Lahe), Triinu Laan (Värska), Ilmar Tomusk (Vastse-Kuuste), Markus Saksatamm (Vastse-Kuuste, Põlva). Esiletõstmist väärivad kohtumiste korraldamisel Lahe (huvihariduse projekti kohta vt 2.3) ja Vastse-Kuuste raamatukogu. Viimases on juba ammune tava mitu lastekirjanikku aastas külla kutsuda, mis õpetajaid väga rõõmustab. Kohtumiste kasuteguri suurendamiseks kohtuvad kirjanikud eri vanusegruppidega eraldi. Suvelugemine laienes. Värska raamatukogu neljas suvelugemise võistlus oli rekordiline (80 osavõtjat). Ka Savernas ja Maaritsas võib juba traditsioonist rääkida, kuna suvelugemine toi mus teist korda. Vastse-Kuustes asutati esmakordselt suvelugemise klubi, mille liikmekaardile kanti andmed läbiloetud raamatute kohta. Suvelugemine lõpetati toredate üritustega. Kõikides eeltoodud raamatukogudes täheldati lastetöö näitajate kasvu. Keskkogus valiti kolme suvekuu jooksul parimat suveraamatut , mis kujunes väga heaks raamatusoovitamise mooduseks. Stendil olid pildid raamatute esikaantest (üle 40 raamatu) ja kõik said oma arvamust avaldada kolme värvi kleepsuga (punane – meeldis, kollane – käis kah, roheline – ei meeldinud). Raamatud olid laenamiseks sealsamas (ka rohelised kleepsud tekitasid lugemishuvi!). Stendi kõrval hakkas kasvama ka raamatusoovituste puu , kuhu on oodatud (vastavalt aastaajale kas lehtedele või lumehelvestele) raamatusoovitused. Puu täieneb jõudsasti. Ettelugemine (loevad raamatukoguhoidjad või lapsed ise) on kindlasti kõige rohkem järjepidevust võimaldav ürituse vorm. Ette loetakse vähemalt kord aasta jooksul kõigis raamatukogudes, esirinnas on aga Himmaste, Räpina ja Lahe raamatukogu. Himmaste raamatukogu mitmeaastane kogemus ütleb, et lapsed ei raatsi kuidagi lugemispäevi vahele jätta. Kui ees on näiteks sünnipäevale minek, tõstetakse ettelugemise kellaaeg lihtsalt ettepoole. Väga suurt tööd tegid seekord lasteaias Räpina lasteraamatukoguhoidjad, lugedes ette nii vanu häid lasteraamatuid kui ka uudiskirjandust. Vabariigi 100. sünnipäeva puhul loeti kõikides rühmades ette eesti lastekirjanike loomingut ja lapsed ootasid mõnusaid koosolemise hetki väga. Kirjandushommikute aineks oli Aino Perviku, Leelo Tungla, Henno Käo ja Imar Trulli looming. Siinkohal väärib esiletõstmist Krista Pikk (Kiidjärve), kes valmistas ette väga huvitavad ülevaated Aino Perviku ja Leelo Tungla loomingust ja viis üritused läbi Vastse-Kuuste koolis ja Kiidjärvele küllatulnud Tilsi lastele. Järjekindlalt korraldatakse kirjandushommikuid Räpinas ja Põlvas. Päris palju kasutati teatrivormi. Kanepis toimus koostööüritus tugeva Alle-Saija teatritaluga. Leevakul käis Teatribuss. Rasinal teeb raamatukoguhoidja lastele käpiknukuteatrit. Lastele õpetati ka näidendeid. Pikaaegse kogemusega on Ahja Rõduteater, aga näidendeid lavastati ka väiksemates raamatukogudes. Muidugi ei pääse raamatukogudes meisterdamisest ja joonistamisest , millega väga tublilt tegeldi Himmastes, Peril, Taevaskojas, Maaritsas ja mujalgi. Laste ja noorte kultuuriaasta raames joonistasid Karilatsi raamatukogu väikesed lugejad Eestimaa loodust. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 318 326 44 Teenusteks on raamatute kojukanne, ettelugemine, abistamine dokumentide täitmisel ja printimisel , arvutikoolitus, eriarsti visiidi broneerimine . Endiselt on aktiivsed Himmaste, Krootuse, Saverna, Karilatsi, Värska ja Vastse-Kuuste raamatukogu (kolm viimast on osutanud rohkem kui ühte teenust). Muidugi ei anna tabel kaugeltki täit ülevaadet selle kohta, kuidas erivajadustega lugejad raamatukoguteenuseid kasutavad (raamatukogud teevad koostööd pereliikmete ja sotsiaaltöötajatega jne). Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv 2 25 241 Kiidjärvel jätkusid Maarja Küla elanike külaskäigud raamatukokku (neli gruppi). Põlgastes loeti endiselt ette samas majas asuva pansionaadi elanikele. Saverna hooldekodus asub Saverna raamatukogu laenutuspunkt (see tabelis ei kajastu). 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond. 4.6.1 kohalikul tasandil Põlvamaa Omavalitsute Liit andis taas keskkogule majandustoetust ja rahastas Põlvamaa esindajate osavõtu ülevabariigiliste võistluste lõppvoorudest (3.-4. klasside kirjandusmäng ja 4. klasside ettelugemisvõistlus). Väga oluline on raamatukogude omavaheline koostöö. Keskkogu tegi tavapäraselt koostööd Põlvamaa kooliraamatukoguhoidjate ainesektsiooniga . Tulevase Kanepi valla raamatukogude seekordne ühisüritus oli kümneosaline mälumänguturniir . Loomulikult arutatakse ka tööalaseid küsimusi, aasta lõpus peeti ümarlaud koos vallavanemaga . Kanepi vallast on tuua veel häid koostöönäiteid. Seltsimaja, raamatukogu ja teiste asutuste koostöös tähistati kujur August Weizenbergi 180. sünniaastapäeva. Sama valla Erastvere raamatukogu-külakeskuse juures avati koostöös vallavalitsusega spordiplats, mis on raamatukokku külastajaid juurde toonud. Ahjal korraldasid vallavalitsus ja allasutused suurejoonelised kodukandipäevad . Raamatukogus asus kohvikutepäeva infopunkt ja raamatukogu juures peeti laat. Mitu raamatukogu tegid tihedat koostööd Kaitseliiduga. Savernas tähistati koostöös Naiskodukaitse Kanepi jaoskonna ja Kanepi harrastusteatriga organi satsiooni 90. sünnipä eva . Erastveres viidi koostöös Kanepi jaoskonnaga läbi kaks üritust (üks täiskasvanutele, teine lastele). Lahel on juba aastaid koos käinud Kodutütarde rühm. 2017. aastal asutati Põlgaste raamatukogu-külakeskuse kaasabil Põlgaste rühm. Ahja raamatukogul oli väga hea koostöö Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnaga . Õpilasmalevlased käisid abiks Taevaskojas, Ahjal, Kanepis, Kiidjärvel (rühm peatus raamatukogu-seltsimajas), Lahel (rühma staap asus raamatukogus) ja Vastse-Kuustes. Koostöös avatud noortekeskustega (ANK-id) korraldati huvitavaid üritusi (vt ka 4.6.2). Leevakul peeti Räpina ANK-i perepäev (kevadel) ja Ahja ja Räpina ANK-i ühine suvekool. Põlva ANK aitas Himmastes, Peril ja Taevaskojas läbi viia meisterdamispäevi. Suurprojekt „Põlva Keskraamatukogu ümberehitamine“, mille põhirahastaja oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus , viidi teisel poolaastal edukalt ellu vallavalitsuse, ehitajate ja keskkogu koostöös. Projektijuht oli toonane Põlva vallavalitsuse arenduse peaspetsialist , ühtlasi keskraamatukogu nõukogu liige Mari-Riina Terna. 4.6.2 riiklikul tasandil (kaasa arvatud üle-eestilised projektid) Riigikogu jagas täiendavat toetust Värska raamatukogule sisustuse uuendamiseks ja Põlva keskraamatukogule teavikute soetamiseks, mille eest suur tänu! Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK) annetas taas Põlva haigla lasteosakonnale raamatuid, keskkogu lisas lauamänge. ELK-i Laste Vabariik haaras ka Põlvamaal sadu lapsi. Kuigi põhiliselt olid kohapealseteks korraldajateks ANK-id, andsid ka raamatukogud oma panuse (Saverna, Valgjärve, Värska, Mikitamäe, keskkogu). Raamatukoguhoidjad tegid Laste Vabariigiks ette valmistudes ka huvitavat koostööd (vt 4.4.4.). Tööd alustati kahe EV100 projekti elluviimisega. Projekti „100 ilukirjandusteost avalikus ruumis“ (JutuPeatus) raames kujunes välja suurepärane koostöö, mida võttis eest projekti juht Kristel Kalda (Tartu linnavalitsus). Tahvlite asukohad said määratud ja esimesed (pühendatud Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse ning August Gailiti loomingule) said ka valmis. Esimesena vabariigis jõuti ka tahvli avamiseni (Kiuma rahvamajas, vt raamatukoguüritused). Nimeliselt väärivad esiletõstmist vallavalitsuste esindajad Mari-Riina Terna (Põlva), Anu-Christine Tokko (Räpina), Peeter Sibul (Ahja), Ülo Needo (Mooste), külavanemad Anti Rüütli (Kiuma-Kähri) ja Tarmo Kirotar (Mammaste) ning raamatukoguhoidjad Maie Nõmm (Kiuma) ja Külli Vardja (Ahja). Suurem töö tahvlite ülespanekul seisab ees. Tallinna keskraamatukogu oli väga hea koostööpartner projektis „Kunst raamatukokku“. Suur tänu pealinna kolleegidele toreda algatuse eest! 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil . Raamatukoguhoidjad (7) osalesid mitmel huvitaval õppereisil. Tutvuti raamatukogude ga Soomes ja Leedus (kahel korral). Seoses õppereisidega välismaale suur tänu Hiiu- ja Jõgevamaa ning Tartu kolleegidele! Peamised koostööpartnerid . Kokkuvõtlikult on koostööpartnerid olnud järgmised (osadele on viidatud ülal): vallavalitsused, külavanemad (Astra Kittus Maaritsas, Andres Vijar Himmastes, Leander Konks Vanakülas jt), rahva- ja kultuurimajad (Värska, Kanepi, Vastse-Kuuste), MTÜ-d (naisteklubi Kolmapäev Vastse-Kuustes, Päri Selts Erastveres, Jakob Hurda Selts Põlvas ja Himmas tes jt), Maarja Küla Kiidjärvel ja Vastse-Kuustes, Kõlleste Kommimeistrid Krootusel, Kuuba talu Erastveres, perekond Pikk Kiidjärvel jne. Lõimumisega pole Põlvamaal suuri probleeme, seetõttu pole näiteid tuua ka suurtest projektidest. Pisitasa aidatakse lõimuda mujal elavatel noortel. Räpinas jätkus koostöö algklassiõpilaste ja aianduskooli venekeelsete õppurite vahel. Kohtumisel raamatukogus jaguneti gruppidesse, et analüüsida eestikeelset juttu ja täita töölehed. Lahel peetud noortelaagris kohtusid kohalikud noored Narva eakaaslastega. Koostöö mäluasutusetga oli aastal, mil äsja olid valminud uued hooned (ERM, NOORA), kindlasti tavalisest tihedam. ERM-i külastasid raamatukoguhoidjad ühiselt, aga viisid sinna ka oma lugejaid. Tutvumine uue arhiivihoone NOORAGA sai teoks koostöös Jakob Hurda Seltsiga, õppekäigul osalesid kodu-uurijad ja raamatukoguhoidjad. Raamatukoghoidjate tähelepanu köitsid ka väiksemad muuseumid – noore entusiastliku ajaloolase, ametilt Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsi loodud Päinurme koduloomuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum koos suurepärase muuseumipedagoogi Tiina Lippandiga. Paljudele oli uudiseks ka Piusa külastuskeskuse põnev hoone. Mäluteemaga tegelesid raamatukoguhoidjad ka kohapeal. Kiidjärvel avati laulja ja teleajakirjaniku Kalmer Tennosaare isikuarhiiv , mille raamatukogule annetas tütar Liina Tennosaar. Mahuka materjali (ligi kümme kasti) sorteerisid ja süstematiseerisid Karin Pikk (Ahja kooli õpetaja ja Kiidärve elu edendaja) ning Krista Pikk (raamatukogu juhataja). Arhiivis on kirju, telestsenaariume, postkaarte, koolitunnistusi, raamatuid, meeneid jm. Suurem osa on paigutatud renoveeritud kataloogikappi, aga avatud on ka väike väljapanek. Arhiiv on pälvinud külastajate huvi ja leidnud ka meediakäsitlust. (Maarius Suviste ”Kalmer Tennosaare imeline mälestusnurgake keset küla” (LõunaLeht, 13. aprill; https://dea.digar.ee/article/lounaleht/2017/04/13/32 ) ja “Kalmer Tennosaare mälestus elab Kiidjärvel edasi” (Postimees ja Lõuna-Eesti Postimees 24. november; https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2017/11/24/14.1 ). Krista Pikk avaldas tutvustuse ajakirja Raamatukogu 6. numbris.) Edda Prükk avas Rasinal kohaliku kodu-uurija Endla Madissoni mälestusnurga, koondades koduloolised tööd, fotod ja videosalvestised, mille andis raamatukogule poeg, kauaaegne teleoperaator Maido Madisson. Ilse Aigro (Valgjärve) sisestas arvutisse omakandis elava endise sõjamehe päeviku ja saatis selle Eesti Sõjamuuseumile . Koostöös muuseumiga hakkas hargnema ka ühe metsavenna lugu ja lõpptulemusena sai muuseum kauaoodatud andmed. Koostöös muuseumid ega eksponeeritakse näitusi. Räpinas olid koostöös koduloo- ja aiandusmuuseumiga seekord väljas koduloolised näitused Bernard Kärbisest (aiandusõpetaja), Valdek Kütist (tööstusjuht) ja Vello Ootsingust (omavalitsustegelane). Näitus Räpinast pärit Leo Lapinist pandi välja kohtumisõhtuks kunstnikuga. Mikitamäel oli avatud Seto Talumuuseumi rändnäitus ”Kaetud peaga naised” , koostaja Andreas Kalkun (Eesti Rahvaluule Arhiiv) Näitusega tutvusid kodulootunni ajal ka kohaliku kooli 3. – 5. klassi õpilased. Ahjal arendatakse mitmekesist näitusetegevust raamatukogus ja maja teisel korrusel asuvas Ahja valla Tuglase muuseumis . Palju eksponeeritakse kohalike käsitöömeistrite töid, aga mitte ainult. Kirjanike muuseumit e võrgustikku kuuluva muuseumi jaoks olid väga sobivad Endel Annuki näitused ”Luule ja pildid” ja ”Kultuurilugu pildis”. Esimene koosneb Hando Runneli ja Juhan Liivi luuletustest (tekstid on raamitud ja kaunilt kujundatud), teine on montaaž erinevate kirjanike piltidest ja tekstikatkenditest. Veel pani E. Annuk oma erakogu põhjal välja postkaardinäituse ”Erinevate ajastute kaardid”. Keskkogu sai noorte laulu- ja tantsupidusid kajastavale näitusele huvitavaid fotokoopiaid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist . Näitust ilmestasid ka materjalid erakogudest . Põlva Talurahvamuuseum käib oma lasteprogrammidega ka raamatukogudes. Seekord oli ”Jutukohver muuseumist” külas Ahjal (eraldi üritused lasteaia- ja algklassilastele). Keskkogul on mitmekülgne koostöö Jakob Hurda Seltsiga. Eriti tihe omakorda on side seltsi juurde koondunud kodu-uurijatega. Mitmel korral tutvustati neile uut ajaloo- ja pärimuskultuuri alast kirjandust. Loomulikult aidatakse kodu-uurijatel otsida vajalikke materjale. Vanaküla raamatukogus toimus sealkandis elanud kunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtra mälestusüritus tema 130. sünniaastapäeva puhul, mille peakõnelejaks oli teenekas kodu-uurija Asta Pintsaar. Raamatukoguüritused. Kirjandustuur „Sõnaränd“ tõi Põlvamaale Kai-Mai Olbri, Birk Rohelennu, Kaupo Meieli ja Andrei Hvostovi. Huvitavad kohtumised toimusid Vastse-Kuustes ja Põlvas. Prima Vista partnerasula päeval 9. mail andsid Värska kultuurimajas menuka kontserdi Kristiina Ehin, Lauri Sommer (festivali patroon), Jan Rahman, Urmas Kalla, Andreas Kalkun ja Kaspar Kolk. Päevakavva kuulusid ka kultuurilooline ekskursioon Seto Instituudi juhataja Ahto Raudoja eestvedamisel ja koosviibimine tsäimajas. Lasteürituste kohta vt 4.4.4. JutuPeatus. Oktoobris avati Kiuma rahvamaja seinal Madis Kõivu näidendile „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl” pühendatud tahvel. (Katkendi kuulamisvõimalus tuleb hiljem.) Väga südamlikuks kujunenud üritusel kõnelesid Madis Kõivu tütar Viia Kõiv, Aivo Lõhmuse abikaasa Maarja Lõhmus ja poeg Laur Lõhmus. Katkendi näidendist luges ette Põlva harrastusnäitleja Janno Rüütle. Mälestusi jagasid ka Kiuma elanikud. Veel kohtumisi raamatute autorite, teiste loovinimeste ja teadlastega: Epp Petrone (Ahja), Marje Metsur (Erastvere, Saverna), Heli Künnapas (Kanepi, Saverna), Marilin Karu (Kanepi), Siiri Laidla (Leevaku), Ülle Solovjov (Leevi; kohalik autor), Merika Jürjo (Saverna), Voldemar Kolga (Saverna), Marko Kaldur (Saverna, Vastse-Kuuste), Karl Pajusalu (akadeemik, keeleteadlane; Vanaküla), Egert Rohtla (Vanaküla), Mathura (Värska), Lauri Sommer, Marianne Suurmaa, Marika Blossfeldt (Põlva). Kõik kohtumised õnnestusid, väga südamlikuna saab välja tuua näitleja Marje Metsuri kokkusaamise oma kodukandi rahvaga Erastveres. Raamatuesitlused. Vambola Raudsepa koduloolist raamatut „Kooraste: lühimeenutusi möödanikust“ esitleti Kanepis. Sirje Villa põlvalaste mälestustel põhinevat raamatut „Põlva eile“ esitleti koostöös Jakob Hurda Seltsiga keskkogus. Koostöö harrastusteatritega on aasta-aastalt kasvanud. Raamatukogudes esitatav repertuaar on mitmekesine – humoorikatest (sealjuures teravmeelsetest) külajantidest tõsise dramaturgiani. Üles astusid Sulbi, Lasva ja Tsooru külateater, Kanepi harrastusteater (hinnatud näitleja on seal ka Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop), trupp Bona Verbum (Tallinn-Tartu) ja Maarja-Magdaleena Wiera teater (Jõgevamaa). Etendused toimusid Himmastes, Kiidjärvel, Leevakul, Peril, Savernas (2) ja Vastse-Kuustes (2). Suuremat tähelepanu väärivad kolm lavastust. Kiidjärve raamatukogu 60. sünnipäeval esines suurepärase kavaga eesti naisluuletajatest „Kahe sajandi kirjad“ Wiera-teater, lavastaja Ene Luik-Mudist. Savernas mängis Kanepi harrastusteater Naiskodukaitse 90. sünnipäeva puhul Ene Jakobsoni näidendit „Minu kohus“, lavastaja Tuulike Mölder. Etenduse järel kohtuti kirjanik Merike Jürjoga, kes on sama temaatikat kujutanud oma loomingus. Teatritrupp Bona Verbum tõi Savernas ja Vastse-Kuustes publikuni Janno Puusepa (eneseabi)lavastuse “60 minutiga positiivseks“, millele järgnes arutelu psühholoog Voldemar Kolga eestvedamisel. Kontserdid. Raamatukogudes oli mitu kõrgtasemel kontserti . Jätkus eelmisel aastal alanud koostöö kontserdikorraldaja Toivo Tuberikuga (Uus Kontsert OÜ). Kanepis ja Vastse-Kuustes astus üles ansambel Rondellus kavaga „Shakespeare ja muusika “. Vastse-Kuustes ja Põlvas tulid südamliku kontsert-mõtisklusega „Rännak rõõmu allikale“ kuulajate ette Robert Jürjendal (kitarr) ja Jaan Tammsalu (sõna). Publik jäi kontsertidega väga rahule. Ahja raamatukogu õuealal andsid kuulajate hinnangul imelise kontserdi muusik Aigar Vals (kitarr, elektroonika) ja visuaalkunstnik Kristel Pärn . Kiidjärvel tehti taas koostööd Mooste Pilliklubiga . Raamatukogu aastapäeva tähistati kolmes raamatukogus: Kiidjärve (60), Värska (95) ja Kiuma (20 aastat uutes ruumides). Kõikides oli leitud väga huvitavad teemad. Kiidjärvel avati Kalmer Tennosaare arhiiv, mida väga huvitavalt tutvustas Karin Pikk. Värskas olid külas kirjanik Mathura ja muusik Kadi Uibo. Kiumas avati JutuPeatuse tahvel. Laadad ja müügid . Ahjal on raamatukogu juures aasta jooksul kaks suurt laata (kevad- ja sügislaat) Vastse-Kuustes on koostöös kohalike käistöötegijatega juurdunud kaks näitusmüüki: suvel „Taaskasutus: asjade uus elu“ ja detsembris jõulukuu näitusmüük. Taevaskojas oli suvine näitusmüük (savitooted jm). Ahjal saab kohalik k u käsitööd osta Sohvi varakambrist (muuseumi ruumides). Vanakülas peeti vananaistesuve külaturgu . Kauksis oli raamatuvahetuspäev. Kirjanduskohvikutes tutvustati Leelo Tungla loomingut (Kiidjärve) ja jagati üksteisele raamatusoovitusi (Vastse-Kuuste). Mälumängud . Savernas viidi läbi kümneosaline mälumänguturniir, mille korraldamisel olid innukalt abiks kõik tulevase Kanepi ühisvalla raamatukogud (8). Turniiril osales kümme võistkonda, mis on väga hea saavutus. Värska raamatukogus toimus juba seitsmes ülevallaline mälumänguturniir (nelja vooruga). Teemaüritusi. Koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga tutvustati aasta lindu turteltuvi. Huvitavad õhtud sisustasid Põlvas Thea Perm (musitseeris Riivo Jõgi) ja Vastse-Kuustes Jaanus Elts . Peril sai alguse teema-õhtute sari „Kõik, mida ma tean ...“, kus käsitleti tervishoidu, psühholoogiat ja aiandust. Peamine eestvedaja oli velsker Aili Urm. Peri raamatukogu tegi koostööd ka Töötukassaga, arutleti teemal „Tööta ja õpi“. Koolitused (v.a kasutajakoolitus). Suur osa koolitusest on seotud käsitööga . Mitme raamatukogu juures (Ahja, Himmaste, Taevaskoja, Vanaküla) töötavad käsitööühendused, aga korraldatakse ka nn üksikuid koolitusi. Mõned näited. Ahja raamatukogu juures tegutsev käsitööring Kullaketrajad võttis osa kahepäevasest koolitusest Mooste savikojas, valminud nõud pandi näitusele. Ahjal valmistati EV 100 puhul ka 100 lumehelvest, mis riputati raamatukogus puuoksale. Karilatsis viidi läbi käsitöökaartide õpituba. Mikitamäel tehti koos naisteklubi Mixtinaga savitööd. Himmastes valmistati väeehteid jne. Näitused . Kuna näitusetegevus on tihedalt seotud teiste üritustega, on seda osaliselt juba eespool kajastatud. Mõned huvitavamad näited. Uudne oli Põlva kunstikooli õpilaste keraamiliste skulptuuride näitus Vanaküla raamatukogu õuealal, juhendaja Mart Vester. Skulptuurid olid väljas kevadest hilissügiseni. Värskas avati seoses Prima Vistaga Toomas Kuusingu illustratsioonide näitus (linoollõiked) Lauri Sommeri raamatule „Lugusid lõunast“. Kunstnik pani näituse kokku raamatukoguhoidjate initsiatiivil. Vanakülas oli avatud Põlva kunstnike Väino Kõrtsi ja Aado Kottise maalinäitused. Väga huvitav on Kanepis elava tuntud udmurdi kunstniku Zoya Lebedeva rahvapärimuse aineline graafika, mis oli väljas Põlvas ja Taevaskojas. Põlvas jätkus koostöö siinse omanäolise kunstiõpetaja ja kunstniku Voldemar Ansiga , eksponeeriti tema loodud ehteid ja tema õpilaste puutöid. Põlva kunstiõpetaja Anneli Kaasik pani Taevaskojas välja mitu huvitavat õpilastööde näitust aastaaegadest ja õpetas seal ka mitme eksponaadi valmistamist. Näitusel „Meie küla naised on diplomeeritud kangakudujad“ (Mikitamäe) tutvustasid oma töid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kangakudumise eriala lõpetanud. Traditsiooniline on koostöö Soome Instituudiga . Väljas olid rändnäitused „Identiteedi olemus“ (Saverna, Põlva) ja „Tänapäeva Soome plakat“ (Saverna). Igal aastal eksponeeritakse ka fotonäitusi (osaliselt sisaldas fotosid ka “Identiteedi olemus”). Põlvas oli avatud Tartumaa fotoühenduse Hetkepüüdjad näitus “Mere kutse”. Koostöös Naiskodukaitsega eksponeeriti Savernas ja Põlvas organisatsiooni 90. aastapäevale pühendatud fotonäitust. Põlgastes oli kohaliku harrastusfotograafi Mari Riineri tööde näitus. Vastse-Kuustes oli kaks näitust Reigo Reimetsalt . Ahjal ja Kiidjärvel olid näitused raamatukogus toimunud sündmustest. Oli ka toredaid näituseavamisi koos autoritega (Reigo Rajamets Vastse-Kuustes, Väino Kõrts ja Aado Kottise Vanakülas). Eksponeeriti ka huvitavat erakogudest . Kiidjärvel olid väljas märgid, Savernas šokolaadipaberid läbi aastasaja ja pastapliiatsid, Põlgastes vanad jõulukaardid, Põlvas vanad lauanõud. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Individuaalkoolitus on võrreldes mullusega kasvanud (385 ja 359), rühmakoolitusi oli pea sama palju (56 ja 57). Koolitustel tegeldakse igas eas inimestega, sihtgruppidest toovad raamatukoguhoidjad välja eakad ja algklassiõpilased. Tore kogemus on Võõpsu raamatukogust, kus raamatukogu juhataja õpetas kolme algklassilast arvutit kasutama (teemadeks joonistamine, tekstitöötlus, Google). Jätkuvalt tegeldakse koolitamisega tõhusalt Vastse-Kuustes (208 individuaalkoolitust) ja Värskas (62). Viimases õpetatakse vanemaealistele, kes tulevad tegema nn vajalikke toiminguid (ID-kaardi sertifikaatide uuendamine jm) ka muud – raadiosaadete järelkuulamist, FB konto loomist jne. Juhendada tuleb muidugi ka noori arvutikasutajaid (tähelepanu juhitakse näiteks ohtudele internetis). Traditsiooniline arvutikoolitus Vastse-Kuustes intensiivistub TÕN-i ajal. Olulisemad teemad on olnud internetipanga kasutamise õpetus, digiallkirjastamine, meilipostkastide loomine ja haldamine, piletite tellimine ja ostmine, e-maksuameti ja e-riigi kasutamine, Wordi, Exceli ja Publisheri dokumendi koostamine, fototöötlus vabavaraprogrammide abil, fotode skaneerimine jm. Individuaalkoolituste tublide korraldajatena saab ära märkida ka Räpina, Leevaku, Tilsi, Orava ja Ruusa raamatukogu. Tundide peateemadeks olid raamatukogu esmatutvustus, kogude paigutus raamatukogus, perioodikaväljaanded, elektronkataloogid ja andmebaasid. Rohkem tunde viidi läbi Vastse-Kuustes (8), Ahjal (8), Põlvas (7), Savernas (6). Koolituste tulemiks on praktilised oskused, mida saab kasutada vajalikeks toiminguteks ja vaba aja veetmiseks (nt Google abil ristsõnade lahendamine), mille eest ollakse raamatukoguhoidjatele tänulikud. Raamatukogutunnid aitavad kindlasti lapsi raamatukoguga siduda. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Millised on peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Üht kindlat kanalit pole, kõige parem on kasutada mitut korraga. Tähelepanu juhitakse võimalusele tutvustada raamatukogu valla teistes asutustes, nt koolis ja lasteaias lastevanemate koosolekul, saata e-kirju võimalikele külastajatele jne. Kindlasti ei saa alahinnata suulist teabeedastust. FB kontosid on raamatukogudel 10, lisandus Veriora raamatukogu konto. Palju kasutatakse isiklikke ja kogukondlikke kontosid (Ahjakad, Meie Kanepi, Vastse-Kuuste valla konto, Suure-Värska virtuaalne seltsimaja jne). Postituste arv on kasvanud (684 ja 523). Keskkogu FB lehel avati uudiskirjanduse rubriik „Uuemat lugemist“, kus tutvustatakse teadmiskirjandust. Kodulehtede olukord paranes tunduvalt, need taastati mitme aasta järel Kiidjärvel ( http://vkuuste.ee/kiidjarverk ) ja Vastse-Kuustes ( http://raamat.vkuuste.ee/ ) ning loodi Verioral ( https://verioraraamat.wordpress.com/ ; ka seal on varem koduleht olnud). Traditsiooniliselt hästi toimis keskraamatukogu koduleht (www.polva.raamat.ee). Kokku on raamatukogudes neli (eelnimetatud) kodulehte. Elu on näidanud, et koduleht ei ole maaraamatukogudele kõige sobivam formaat info edastamiseks, rohkem sobib FB. Kui raamatukogul on paralleelselt koduleht ja FB konto (Veriora, keskkogu), siis saab sarnase sisu viia nii kitsama (FB kasutajad) kui ka laiema ringini (kodulehe kaudu). Kindlasti on aga vahe sisu edastamises: koduleht on akadeemilisem. Elektronkataloogis URRAM loodi aasta jooksul 58 kirjet raamatukogude tegevust käsitlevatest artiklitest (maakonnaleht Koit, vallalehed jne). 2016. aastal oli kirjeid 48. 2017. aasta algul hakkas Koitu naasnud ajakirjanik Kaja Roomets tegelema maaraamatukogude temaatikaga Veebruaris-märtsis ilmus tema sulest neli põhjalikku intervjuud koos lisandustega (raamatukogunali, näitused jm) Are Nupu (Vanaküla), Ester Naglandi (Linte), Ene Lugametsa (Himmaste) ja Tiina Hoobiga (Saverna). Sisuka raamatukogusid väärtustava sarja eest esitas keskkogu Kaja Roometsa 2018. aasta algul ERÜ ajakirjandusauhinnale, mille ta ka pälvis. Kirjutistega saab tutvuda järgmiste linkide kaudu: http://dea.digar.ee/article/koit/2017/02/07/9.1 http://dea.digar.ee/article/koit/2017/02/14/8.1 http://dea.digar.ee/article/koit/2017/02/28/9.1 http://dea.digar.ee/article/koit/2017/03/16/9.1 Vallalehtede osas tõi haldusreform muutusi juba aastalõpunumbritesse. Nii koondab Põlva Teataja novembrist alates kõigi liitunud valdade (Ahja, Laheda, Vastse-Kuuste, Mooste, Põlva) infot. Teised vallalehed lõpetasid ilmumise. Koostöö Põlva Teatajaga oli tavapäraselt hea ja muret pole liitunud valdade raamatukogusid käsitlevate materjalide avaldamisega. Selle eest suur tänu toimetaja Annely Eesmaale! Vallalehtedega tehti koostööd mujalgi, avaldati ürituste eelinfot ja ülevaateid toimumise järel, uudiskirjanduse nimestikke jm. Orava vallalehes Valgus tegi valla raamatukogude juhataja Tuuli Dolgošev kokkuvõtte raamatukogude 25 aasta tegevusest. Häid kirjutisi ilmus ka teistes väljaannetes. Seetõttu saab möönda, et raamatukoguhoidjad olid ajakirjanduses esindatud rohkem kui paljudel varasematel aastatel. Väljaannete k oostamine, publitseerimine, osalemine koostamises. Karmen Pedosk (Leevaku) oli abiks raamatu „150 aastat hariduselu Leevakul“ (2017) koostamisel, kogudes pilte ja jutte koolielust. Kaiu Suurmann (Mikitamäe) on koostöös Setomaa Haridusseltsiga tegev kolmeosalisena kavandatud sarja väljaandmisel, mille teine osa „ Ei ma salga olla' seto: meie inimesed” ilmus 2017. Jakob Hurda Seltsi väljaandena ilmus Põlvamaa kodulookogumiku „Minevikumälestusi“ 4. osa. Kogumikku kirjutasid artikli ka Lea Saaremäe (Võõpsu) ja Helve Sreiberg (endine Linte raamatukogu juhataja). Kogumiku üks toimetajatest on Külli Ots (keskkogu). Külli Ots täpsustas Põlva valla 2018. aasta kalendri „Põlvamaa muistendid“ viited, teda abistasid Kadri Tamm ja Risto Järv Eesti Kirjandusmuuseumist. Keskkogu koos Jakob Hurda Seltsiga jätkas tähtpäevakalendri avaldamist Koidus . 4.9 Andmebaasid. Aasta jooksul jätkus tavapäraselt elektronkataloogi Urram täiendamine kodulooartiklite kirjetega. Lisaks jooksvate artiklite bibliografeerimisele sisestati ka valikuliselt artikleid kodulookartoteegist (seegi on viimastel aastatel tavaline). Räpina raamatukogus jätkati Räpina Rahvalehe bibliografeerimist. Hilissügisel alustati ettevalmistumist üleminekuks keskserverile ja ühtlasi sealsele tarkvaraversioonile U3 . Tihedat koostööd tehti firmaga URANIA COM OÜ. Raamatukoguhoidjatel tuli jälgida, et kõik lugejakirjed oleksid varustatud isikukoodidega, ei oleks pooleli inventuure jne. Üleminek keskserverile tõi kaasa kaks suurt muudatust: enam pole tegu ühe maakonna keskse kataloogiga, samuti on U3 eelmisest versioonist väga erinev. 5. 2018 . aasta tegevused Viia raamatukogud kooskõlla haldusreformist tingitud muudatustega (juhe nddokumentide uuendamine jne). Rakendada tööle Põlva keskraamatukogu koos uute haruraamatukogudega, arvestades valla haridus- ja kultuuriosakonna suuniseid. Pöörame tähelepanu teenuse kaasajastamisele, juhtimistöö koordineerimisele. Töötada tarkvaraversiooniga U3 (konsulteerida maaraamatukoguhoidjaid, korrigeerida kirjeid, osaleda töögrupi tegevuses) . EV100 tähistamine (jätkata juba alustatud projekte nagu Tallinna KRK EV 100 projekt „Noor, loo, too – kunst raamatukokku“ jt). Jälgida maakonna raamatukogudes kirjanduse ringlust, pöörata tähelepanu kogude puhastamisele vananenud ja liigsetest eksemplaridest. Mõni raamatukogu vajab inventuuri. Jätkata koostööd Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Koostajad : Külli Ots, pearaamatukoguhoidja Ene Jaamaste, komplekteerimisjuht Sirve Valdmaa, lastetöö spetsialist Iisi Puusepp, lugemissaali raamatukoguhoidja Direktor Reet Kappo / allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1 E simestes lahtrites kajastuvad koolitused, mille eest anti tunnistus/tõend. Kolmanda lahtri esimene number näitab koolitusele kulunud kogusummat (keskkogu teabepäevad jm). Sulgudes on tõendi/tunnistusega koolituste tasu Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud 1. Ahja 3 68 348,2 (342,8) 2. Erastvere - - 45,4 3. Hanikase * - - - 4. Kanepi - - 45,4 5. Karilatsi - - 3,4 6. Kauksi 1 8 17,7 7. Kiidjärve 2 58 214,9 (205,0) 8. Krootuse - - 12,2 9. Lahe 4 36 136,5 (130,0) 10. Leevaku 1 80 285,4 (249,0 ) 11. Leevi - - 17,6 12. Linte - - 46,4 13. Maaritsa 6 52 168,4 (123,0) 14. Mikitamäe 4 20 23,4 (20,0) 15. Mooste 1 6 45,4 16. Orava 5 26 42,1 (18,0) 17. Põlgaste 2 14 90,4 (20,0) 18. Rasina 1 6 40,4 19. Ruusa 1 80 384,4 (339,0) 20. Räpina 5 126 407,3 (341,8) 21. Saatse 2 8 18,8 22. Saverna 4 40 103,7 (78,0) 23. Tilsi 1 6 41,2 (18,0) 24. Valgjärve 1 20 107,9 (60,0) 25. Vastse-Kuuste 10 107 456,8 (388,8) 26. Veriora - - 15,7 27.Võõpsu 2 14 40,4 28. Värska 2 10 76,7 (18,0) 29. Keskraamatukogu 14 90 922,2 (365,2) Himmaste - - Kiuma - - Peri 3 18 Taevaskoja - - Vanaküla - - Põlva 11 72 Kokku 72 875 4158,3 (2716,6) *Sama töötaja Orava raamatukoguga LISA 2 Raamatuko gutöötajate avalikud esinemised: e ttekande d, loengud, koolitused (v.a raamatukoguüritused, raamatukogutöö aruanded volikogudes ja kasutajakoolitused). Koolitus laagrites (organisatsiooniõpe, matkatarkused, Eesti Vabariigi tähtpäevad jne) – Ainika Mägi (Lahe) Sotsiaalkomisjoni töö aruanne komisjoni esimehena vallavolikogus – Mall Kõpp Ülevaade naisteklubi Kolmapäev tegevusest esinaisena klubi aastakoosolekul ja aastalõpu koosviibimisel Giiditöö Ahja valla Tuglase muuseumis – Külli Tohvri. Muuseum võõrustas seitset gruppi (muuseumitöötajad, näitlejad, õppejõud, õpilased jne). Meeldejääv on Petseri lingvistilise gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate suur huvi eesti kultuuri vastu. Koduloolised ekskursioonid Leevaku ümbruses Põlvamaa Kodukandi liikmetele ja ANK-ide suvekoolist osavõtjatele – Karmen Pedosk (Leevaku) LISA 3 Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2017) Ahja Välitrepi kaldtee ja varuväljapääsu remont. Suvemaja (asub rk välialal) ja välikäimla värvimine. Vanade puude langetamine. Elektrijuhtmete kontroll ja elektrikarbikute paigaldamine. Kanepi Ripplae paigaldamine Leevi Alustati raamatukoguruumide ehitamist vabaajakeskuses (ehitatakse teine korrus). Orava Alustati uute ruumide renoveerimist samas majas. Saverna Ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine. Valgjärve Trepikäsipuu paigaldamine. Põlva Keskraamatukogu Keskraamatukogu hoone soojustamine. Lisaks vundamendi ja seinte soojustamisele vahetati välja katus, aknad ja uksed. Tööd teostas peaettevõtjana AS Rekontra. Himmaste haruraamatukogu ja külakeskuse remont. Peri raamatukokku õhksoojuspumba paigaldamine. Vanaküla haruraamatukogu välistrepi remont. LISA 4 Laste-ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi 1 Osavõtjate arv Ahja Beebipidu 43 (13 last) Jutukohver muuseumist 44 Erastvere Lastehommikud (9) 136 Kanepi Ettelugemine lasteaias (3) 39 Emakeelepäev lasteaias 41 Kohtumine Ilmar Trulliga 43 Teatripäev algklassidele koostöös Alle-Saia teatritaluga (2) 64 Tänuüritus parimatele lugejatele 24 Lusikapidu 2016. aastal sündinud lastele 39 Mardisandid raamatukogus 16 Kauksi Ettelugemine (2) 10 Viktoriin 5 Kiidjärve Lastenäidendi „Onu Heino jõulupuudel“ ettekanne Kiidjärve ķüla jõulupuul 7 last Kirjandushommik „Talv ja jõulud“ Tilsi põhikooli 1. klassiga 12 Kirjandushommik „Aino Pervik 85“ Vastse-Kuuste raamatukogus 1.-4. klassile 48 Kirjandushommik „Aino Pervik 85“ Ahja koolis 15 Kirjandushommik „Leelo Tungal 70“ Vastse-Kuuste raamatukogus 4.-6. klassile 44 Krootuse Katkendite lugemine „Kevadest“ 6. klassiga 8 Katkendite lugemine Henno Käo „Väike rüütel Rikardost“ 3.-4. klassiga 10 Koolivaheaja meisterdamisring „Nobedad näpud“ märtsis 15 „Ühe minuti viktoriin“ algklassidele 10 Aino Perviku loomingu lugemine algklassidega 13 Leelo Tungla luuletuste lugemine algklassidega 7 Ettelugemispäev lasteaialastele 14 Lemmikraamatute tutvustamine 9 Ettelugemisvõistlus „Kõik on kõige targemad“ 4 Mobiilifoto konkurss „Jäädvustame loodust“ 8.-9. kl 5 Sõnamängude mängimine algklassilastega 6 Kõige parema anekdoodi valimine 5.-9. kl 7 Parimate lugejate tunnustamine 10 Jõulukuu meisterdamistoad koos jõulujuttude lugemisega 8 Lahe Lugemispäevad (48) 288 Kohtumine Marko Kalduriga 38 Kohtumine Reeli Reinausiga 34 Kohtumine Mikä Keräneni ja Marja-Liisa Platsiga 39 Kiidjärve raamatukogu külastus (vt ülal) Leevaku Perepäev koostöös Räpina avatud noortekeskusega (töötoad, mängud) 36 Kirjanduse suvekool (ööraamatukogu) koostöös Ahja ja Räpina avatud noortekeskustega 14 Perepäev koos Teatribussi ja Tsooru külateatriga 51 Ettelugemispäev 15 Linte Teadusõhtu „Kolme põrsakesega“ 32 AHHAA keskuse külastus 37 Maaritsa Lauamänguring (44) 232 Suvelugemisvõistlus „Raamatuga päikese poole“ ja tunnustusüritus 18 Joonistusvõistlus „Minu unistuste laev“ 4 Mooste Lasteklubi üritused koostös kultuurimajaga algklassilastele (4) 100 Ettelugemine lasteaias (5) 119 Põlgaste „Nalja saab!“ – naljade lugemine 26 Lastekaitsepäev Nubluga 43 „Eesti muinasjutt“ – ettelugemine, meisterdamine 21 Näidend „Jõululugu“ lasteaia heategevuslaadal 67 Rasina Käpiknukuetendused lasteaialastele (9) 80 Ruusa Ettelugemine lasteaialastele 11 Ettelugemisvõistlus 2. k õpilastele rasmatust „Kaval-Ants ja Vanapagan“ 51 Räpina Kirjandushommik Henno Käo loomingust 2. kl 36 Kirjandushommik Ilmar Trulli loominust 2. kl 42 Emakeelepäeva kirjandushommik algklassidele 170 Kirjandushommik „Kohtume raamatukogus“ kutsetega (parematele lugejatele) 15 Kirjandushommik Aino Perviku loomingust 1. kl. 30 Jõuluhommik 2. kl 27 Uute raamatute ettelugemine lasteaias (15) 232 Eesti lastekirjanike raamatute tutvustamine lasteaias (7) 105 Saatse Pidulik raamatukogupäev küla kõige pisematele mudilastele 9 Saverna Lastehommikud (3) 37 Kohtumine Ilmar Trulliga 68 Koogipäev 29 Ettelugemishommik 34 Suvelugemise pidulik lõpetamine 17 Raamatukogupäev koogi ja kommiga 41 Pipi ja Karlssoni pannkoogipäev 24 Valgjärve Ettelugemine mudilastele 6 Kirjandusviktoriin „Raamatukuga sõbraks“ 4 Vastse-Kuuste Beebipidu 28 Vastlaviktoriin 18 Viktoriin tervisematkale „EV99“ 90 Kohtumine Ilmar Trulliga (2; 1.-5. kl ja 6.-9. kl) 92 Kohtumine Markus Saksatammega (2) 52 Aino Pervik 85, vt Kiidjärve Suvelugemise klubi 22 Suvelugemise tunnustusüritus 18 Kohtumine Ilmar Tomuskiga (2; 1.-5 ja 6.-9. kl) 89 Leelo Tungal 70, vt Kiidjärve (4., 5., 6. kl) Ettelugemine algklassidele (4) 44 Veriora Ettelugemine raamatukogus 11 Ettelugemine lasteaias 21 Võõpsu Lugemisõhtu Tiia Toometi loomingust 20 Luulepäev „Tere, kevad, tere, suvi!“ 20 Ettelugemine (3) 40 Värska Keelemängud lasteaialastele 15 Kirjandusfestival Prima Vista: kohtumine Triinu Laanega 42 Prima Vista: nuputamismängud 21 Algklassilaste orienteerumismäng peatusega raamatukogus 28 Suvine lugemisvõistlus 80 Lugemisvõistluse tänuüritus (2) 42 Ettelugemine lasteaias (2) 23 Keskraamatukogu Himmaste Ettelugemispäevad (26) 319 Joonistuspäevad (5) 77 Meisterdamispäevad (4) 55 Talvine koolivaheaeg raamatukogus (lugemine, mängimine, meisterdamine) 18 Mardiõhtu 11 Mängude õhtu 11 Peri Talvine koolivaheaeg (mängud, etendus, ristsõnad jm) 45 Meisterdamine (3) 26 Lõkkeõhtu 40 Väljasõit Lättemäe seiklusparki 40 Rinnamärkide töötuba 6 Taevaskoja Suvised kokkusaamised– meisterdamine, lauamängud, õuemängud (6) 43 Põlva Ettelugemine (4) 108 Kirjandusülevaade „Hea ja uus lasteraamat“ Tilsi põhikooli 5. kl 10 Kirjandusülevaade „Edgar Valter – kunstnik ja lastekirjanik, pokude maaletooja“ Põlva kooli 2. kl 25 Kirjandushommik „Kukeaastal kukega ja kukest“ põhikooli 3. kl 24 Kirjandushommik „Tarkuseraamat aabits“ (kolme lasteaia viis rühma) 105 Kohtumine Markus Saksatammega Põlva kooli 3. kl 50 Teemahommik „Mina ka – loeme, laulame, mängime, meisterdame“ mudilaste 10 Ülevabariigilise 3.-4. kl kirjandusmängu maakonnavoor 45 Loterii-allegri Aino Perviku loomingu põhjal 31 Ülevabariigilise 4. kl ettelugemisvõistluse eelvoor 47 Otsimismäng „Pilt ja sõna“ 1.-9. kl 28 LISA 5 R aamatukoguteeninduse maakondlik k oordineerimine on toimunud kõigis valdkondades: Koolituse korraldamine, nõustamine jne. Keskraamatukogu maakondliku koordineerijana. Keskraamatukogu on olnud koordineerija kõigi Rahvaraamatukogu seaduses toodud punktide osas. Kogude komplekteerimine ja töötlemine . Keskraamatukogu komplekteerib teavikuid kõigile maakonna rahvaraamatukogudele. Väga hästi toimib nii tellimuste esitamine, teavikute tellimine kui ja töötlemine. Valmib üks saadetis nädalas. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. Keskraamatukogu kataloogib teavikuid ja bibliografeerib koduloolisi artikleid elektronkataloogi URRAM. Töö on järjepidev ja heal tasemel. (Keskserveriga ühinemise järel on Põlva keskraamatukogu kirjed pälvinud kiidusõnu.) Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine. Keskraamatukogu tutvustab raamatukoguhoidjatele aruannete koostamise põhimõtteid ja selgitab muudatusi ja nõustab neid kogu aruandeperioodil. Keskraamatukogu jälgib, et statistilistes aruannetes poleks vigu ja esitab korrektsed aruanded Rahvusraamatukogule. Keskraamatukogu koostab koondaruande rahvaraamatukogude aasta tööst, esitab aruande Kultuuriministeeriumile ja annab selle põhjal ka raamatukoguhoidjatele tagasisidet. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine . Keskraamatukogu korraldab teabepäevi, mille teemadeks on kirjandus, raamatukoguteenindus (sealhulgas tutvumine teiste raamatukogudega), infotehnoloogia, psühholoogia jne. Teabepäevad lisavad raamatukoguhoidjatele uusi teadmisi ja kogemusi ning laiendavad silmaringi. Osalejate tagasiside on positiivne. Ühtlasi jagatakse raamatukoguhoidjatele infot, nõu ja praktilist abi erialaküsimustes (tarkvara kasutamine, päringute lahendamine, teavikute kustutamine, inventuuri läbiviimine, projektide koostamine jne.) Teatmebibliograafilise töö korraldamine. Töö aluseks on elektronkataloogid ja andmebaasid, teatmeteosed ja kogu maakonda hõlmav kodulooliste teavikute kogu keskraamatukogu lugemissaalis. Suur (hoolega talletatud) materjali hulk ja töötajate asjatundlikkus võimaldab keskraamatukogul olla ka selles osas abiks teistele raamatukogudele nii maakonnas kui ka väljaspool (seda nii kodulooliste kui ka muude päringute lahendamisel, kursuse- ja kodulootööde koostamisel jne).
Tere!
Aruande saatmine peale 1. märtsi on kooskõlastatud raamatukogunõunik
Ülle Talihärmaga.
Lugupidamisega
Reet Kappo
direktor
Põlva Keskraamatukogu
[email protected]
799 4823